Asjaolu et info levik oli kättesaadavam kõige madalamalgi tasemel (üle 80%) hakati antud ühiskonnakorraldust nimetama infoühiskonnaks. Täna eristatakse infoühiskonnast teadmusühiskonda - ühiskond kus infot majanduses ja poliitikas oskuslikult kasutatakse. Oluliseks tunnuseks töötamine iseloomu muutus - töölise mõiste kadumine. Töö tegemisel enam mitte aja - töö vaid tulemus-töö Ühiskonna arengu eesmärk heaoluriik? Korporatism? Elitarism? on riigi olemus, kus riik on endale võtnud lisaks sotsiaalkorraldust (u.50% riigi skp-st) ja majandust reguleerivaid ülesandeid -eesmärgiks sotsiaalne õigus Heaoluriigi teiseks oluliseks tunnuseks on see, et resursse võib üle kanda ühest valdkonnast teise (nt. Mootorikütuse aktsiisist pensionide maksmiseks, rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele) Riigi sekkumine majandusse, sots. hüvede suur osakaal. Korporatism ..
määratletav. Kogukonnas on tugevam eneseteadvus, erinevalt kategooriast. Vähemalt 3 kultuuri komponenti: esemelised (nt.rõivad), normatiivsed (nt.tavad), tunnetuslikud (nt.müüdid), väärtuselised, sümbolid (nt.rahvuslill), keel. Difusioon teistest kultuuridest üle võetud innovatsiooni või kultuurinäidiste jm uurimine. Feminism ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Elitarism ehk eliiditeooria, V.Pareto, ühiskond jaguneb eliidiks ja massiks, eliit on vähemuses võrreldes massiga, kogu ajaloo vältel on võim kuulunud eliidile. Eliit täidab neid funktsioone, millega mass hakkama ei saa. Valgekraeline kuritegevus kuriteod on seotud riikide poliitilise ladvikuga, kõrgete riigiametnike ja äriringkondadega. Homofoobia kartus või vaenulikkus homoseksuaalide ja homoseksuaalsuse suhtes.
ja/või etniline moodustis. Mõiste "rahvusriik" viitab sellele, et need kaks langevad geograafiliselt kokku Ratsionaalse valiku teooria- Ratsionaalse valiku teooria on sotsiaalteaduslik normatiivne teooria, mis väidab, et igaüks, kes on teadlik probleemist ja/või peab tegema mingi konkreetse valiku ning on teadlik tekkepõhjustest ning lahendamise viisidest, peaks olema võimeline ka tegema õigeid otsuseid probleemi lahendamiseks ja teeb parima valiku. Elitistlik demokraatia- Elitarism (inglise elitism) on ideoloogia ja õpetus, mille kohaselt iga ühiskondlik ja sotsiaalne grupp jaguneb eliidiks ja mitteeliidiks (massiks). Ühtlasi arvatakse ka, et riiki peaks sellisel juhul valitsema eliit Põhiseadus- Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused. Põhiseadust kõikidel riikidel pole. Näiteks Suurbritannias asendab seda mitu seadust.
vastu. - usk inimeste võrdsusesse, vendluse ja koostöö ideaal - suund arenenumaile ühiseluvormidele - Marx: vägivald, Bernstein: evolutsioon Kommunism - klassivõitlus - proletariaadi diktatuur - Ajalooliste formatsioonide lõpp, kommunistlik unistusteühiskond Klassikaline sotsiaaldemokraatia - riigi keskne osa ühiskonnaelus - kollektivism, korporatiivsus - keyneism, nõudluse juhtimine - segamajandus, ühine tööhõive - tugev elitarism, kõikehõimav heaoluriik - traditsiooniline moderniseerimine - madal keskkonnateadvus - internatsionalism Uus sotsiaaldemokraatia idee/ kolmas tee- suurendada inimeste võimaluste suhtes ja neid survestatakse neid kasutama - uus demokraatlik riik - aktiivne kodanikuühiskond - demokraatlik perekond - uus segamajandus - võrdsus kui osalus, kõigile tegevus - positiivne hoolekanne - sotsiaalse investeeringu riik - kosmopoliitne rahvus
puudulikkus) Subkultuur erilaadsete käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris. Stigma moraalse halvustamise märk, millega tähistatakse ühiskonna normalsetele või normatiivsetele ootustele mittevastavat inimkäitumist. II Diffusioon kirjeldab protsessi, kuidas uued ideed, teod, tehnoloogia, arusaamad ja teised kultuuriartiklid levivad isikult isikule, grupist grupile, ühiskonnas ühiskonda. Feminism rõhutab naiste võrdõiguslikust Elitarism jaotab filosoofilise ühiskonna eliidiks ehk kõrgklassiks ja valitsevaks massiks. Ühiskond, mis keskendub kapitali ja sellest tuleneva võimu koondamisele enda kätte. Kapitali saab intensiivselt kontsentreerida vaid ebaõigluse ja vägivallaga, mistõttu vajab eliit oma eesmärgi saavutamiseks organisatsiooni ehk riigi abi. Stratifikatsioon ühiskondlik kihistumine Homofoobia hirm homoseksuaalsuse ja homoseksuaalsete inimeste ees, homoseksuaalsete inimeste jälestamine.
endiselt ka mõjutamisviis. 1930. Aastatel kasutati seda lausa massipropaganda edastamiseks. Massiühiskond koosneb automiseeritud inimestest-inimestest, kel puuduvad tähendusrikkad või moraalsed uhted teiste inimestega. Rahvakultuur- rahva enda loodud, sõltumatu ning peegeldab inimeste endi kogemusi. Ehedalt populaarne rahvakultuur ei pürgi kunstiks saamisele, ent selle eripärasust tunnustutakse. See võrsus alt poolt.lk 31,34 Massikultuur- mis see on lk 32, massikultuurist kuni lk 43 Elitarism 69 Frankfurdi koolkond ja kultuuritööstus Sildid: Mille poolest on F.K veel päevakohane? F.K pärand, Tegevusvaldkonnad 89-92, Kaubafetisi teooria 94-95, tp kpt teooria ja ,,võltsvajadused"(98) Iseloomulik(7): - Kriitilise teooria ja uurimistöö arendamine - Eesmärk rajamise ajal: kapitalistlike ühiskondade aluspõhja moodustavate sotsiaalsete vastuolude ning nende ühiskondade ideoloogiliste raamistike nähtavaletoomine. - elitaristlik lähenemine popkultuurile
/ Tõestuseta tõeks peetav õpetus ehk väide. 16. Eklektika ehk eklektitsism kunstis eri stiilide formaalne, mehaaniline liitmine. (veendumustes ja teooriates ühtsuse, tervislikkuse, järjekindluse puudumine)/ erinevate stiilide kokkusobitamine. 17. Ekspressionism kunstivool, mis peab võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada kunstniku meeleolusid, hoiakuid, mõtteid. 18. Elitaarne eliit. (elitarism iga ühiskondlik ja sotsiaalne grupp jaguneb eliidiks ja massiks.)/ valituim, paremikku või tippklassi kuuluv. 19. Fovism ekspressionistlikku tüüpi kunst Prantsusmaal, tekkis 20. saj alguses. (Värvid lõuendile kantud hoogsate, erineva suurusega laikudena. Püüdsid väljendada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel. Värvid vastupidised loodusele. ( taevas NT: roheline) 20. Fassaad hoone esinduslik, arhitektuuriliselt rõhutatud külg
[1] Individualistliku valitsuskultuuri keskkonnas tekivad pangad, mis ühendavad paljude isikute finantsvahendid, korraldavad majanduse toimimiseks vajalikke rahaülekandeid ning laenavad vabad finantsvahendid välja äriühingutele. Intressi suurus sõltub seejuures erinevate valitsuskultuuride jõusuhetest: kui ühiskonnas valitseb individualismi domineerimisest johtuv tugev konkurents, siis võib intress olla suuruses, mis katab vaid panga tegevuskulud; kui aga domineerivaks muutub elitarism, siis suureneb intress määrani, mis tagab rikkuse kiire ülekandumise valitud finantsoligarhia kätte. Eelöeldu kehtib ka investeerimisfondide suhtes. Avalik-õiguslik juriidiline isik (edaspidi: AÕ JI) tähendab riiki ning detsentraliseeritud valitsuskorralduse puhul ka madalamaid organisatsioone (Eestis: vald ja linn, ülikoolid, Rahvusraamatukogu jms), mis täidavad riiklikke ülesandeid
Euroopas tekkinud fasistliku ideoloogia olulisimateks põhimõteteks etatismi, karismaatilist juhtimist, elitarismi, hüpernatsionalismi, voluntarismi, antiparlamentarismi ning antimarksismi (Hagopian 1993, 388). Lisaks on erinevad autorid nimetanud fasistliku ideoloogia põhitunnustena veel antikonservatismi, antiliberalismi, parteilisi võitlussalku ja eesmärki totalitarismile. Kahtlemata sobinuks vähemalt mõned neist põhimõtetest (etatism, elitarism) rakendamiseks ka Suurbritannia ühiskonnas, kuid näiteks hüpernatsionalismi ja antiparlamentarismi viljelemine ei tulnuks toonases koloniaalimpeeriumi pidanud ja 13. sajandisse ulatunud parlamentarismiga riigis kõne alla. Fasistlikud liikumised Suurbritannias 1920. aastail Fasistlikke liikumisi Suurbritannias maailmasõdade vahelisel perioodil on ajaloolased hinnanud erinevalt. Mõned autorid on fasismi kui ideoloogia mõju kasvus näinud üht suurimat ohtu 1930
Viimased on sallitavad seni, kuni nad jäävad riigi alluvusse. Riigil on oma elu ja oma kõrgemalseisvad eesmärgid; indiviidide eesmärgid peavad olema allutatud riigi eesmärkidele. · Karismaatiline juhtimine Juhil on ainulaadne võime tuua nähtavale inimeste tõeline tahe. Et riik ja rahvas on ühtsed, siis on neil üks eesmärk, üks tahe (,,Ein Volk, ein Führer" üks rahvas, üks juht see oli üks fasistide loosungitest). · Elitarism Massid pole suutelised valitsema, alati on olemas Joomulikud juhid" (eliit), kelle julgus ja tahtejõud tõukavad neid poliitilise liikumise esiritta. Fasistlik eliit valitseb rahva huvides ning ta värvatakse rahva kõige vitaalsemate ja andekamate elementide hulgast. · Hüpernatsionalism Fasistlik ideoloogia esindab natsionalismi äärmusliku vormi, kuid püüab nagu paljud teised rahvuslikud liikumised äratada ellu suursugust minevikku.
I. esitab vaid ühte ühiskonna selgitamise viisi ja peab seda ainuõigeks. Ideoloogiad levivad juhul kui pakutavad ideed vastavad ajastu vaimule, s.t. et nad sobivad antud aegruumi - oskuslik propaganda. Poliitilised ideoloogiad (õpik lk.49) on erakonna või liikumise teoreetiline platvorm, mille alusel tegutsetakse. Peamised poliitilised ideoloogiad 20.sajandil on: Konservatism - E. Burke. Iseloomulikud põhimõtted: orgaanilisus - riik on nagu organism; elitarism - inimesed on ebavõrdsed, traditsionalism, tugev võim, riik ei sekku majandusse, kodumaise kapitali toetamine, mõõdukad maksud, sotsiaalse turvalisuse tagamine eeskätt perekonna jt. traditsiooniliste koosluste ülesanne, kiriku ja riigi liit. Liberalism - Locke, Montesquieu, Smith, Mill. Iseloomulikud põhimõtted: individualism, parlamentarism, võrdsus seaduse ees, reformism, riik ei sekku majandusse, madalad maksud, vaba
eesmärk on suur tööhõive, kõrged palgad, väiksemad maksud, üksikisikut peetakse tähtsamaks kui kollektiivi. o Vasakpoolne ideoloogia pooldab riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, astmelist tulumaksu, suuri makse ja riiklikku toetust laialdastele elanikekihtidele. Peamised poliitilised ideoloogiad 20.sajandil on: o Konservatism - E. Burke. Iseloomulikud põhimõtted: orgaanilisus - riik on nagu organism; elitarism - inimesed on ebavõrdsed, traditsionalism, tugev võim, riik ei sekku majandusse, kodumaise kapitali toetamine, mõõdukad maksud, sotsiaalse turvalisuse tagamine eeskätt perekonna jt. traditsiooniliste koosluste ülesanne, kiriku ja riigi liit. o Liberalism - Locke, Montesquieu, Smith, Mill. Iseloomulikud põhimõtted: individualism, parlamentarism, võrdsus seaduse ees, reformism, riik ei sekku majandusse, madalad
Poliitilised ideoloogiad erakonna või liikumise teoreetiline platvorm, mille alusel tegutsetakse. Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. NB! Demokraatia pole ideoloogia, vaid riigi valitsemisviis! Konservatiivne ideoloogia (konservatism): · Tugev võim · Traditsionalism · Kiriku ja riigi liit (aga riik on tähtis) · Mõõdukad maksud · Kodumaise kapitali toetamine · Riik ei sekku majandusse · Elitarism Inimesed on ebavõrdsed · Sotsiaalse turvalisuse tagamine eeskätt perekonna ja traditsiooniliste koosluste ülesanne Liberaalne ideoloogia (liberalism): · Individualism · Parlamentarism · Võrdsus kohtu ees · Reformism · Riik ei sekku majandusse · Madalad maksud · Vaba konkurents · Tugev kodanikuühiskond · Kirik peab olema riigist lahutatud Sotsialism: · Solidaarsus · Osalusdemokraatia · Tegelik võrdsus
iseloomulikud seisukohad hiljem tee ka fasistlikku liikumisse, andes osaliselt põhjust pidada fasistlikku liikumist ja ideoloogiat kommunismi eriliigiks. 1. Etatism (pr etat - riik). Riik on absoluutne, riigil on kõrgemalseisvad eesmärgid, millele peavad olema allutatud indiviidide eesmärgid. 2. Karismaatiline juhtimine. Juhil on ainulaadne võime tuua nähtavale inimeste tõeline tahe. 3. Elitarism. Massid pole suutelised valitsema, alati on olemas "loomulikud juhid" (eliit), kelle julgus ja tahtejõud tõukavad neid poliitilise korra esiritta. 4. Hüpernatsionalism, ksenofoobia e võõraviha, rassism, antisemitism e juudivastasus 5. Rahvamasside (eriti alam- ja keskklassi) altpoolt kaasatõmbamine retoorika, üleskutsed ühiskond täielikult ümber teha, mille õnge läksid rahulolematud kodanikud. Selleks kasutati eriti ajakirjandusmonopoli ja ringhäälingut. 6. Antiparlamentarism
I. esitab vaid ühte ühiskonna selgitamise viisi ja peab seda ainuõigeks. Ideoloogiad levivad juhul kui pakutavad ideed vastavad ajastu vaimule, s.t. et nad sobivad antud aegruumi - oskuslik propaganda. Poliitilised ideoloogiad on erakonna või liikumise teoreetiline platvorm, mille alusel tegutsetakse. Peamised poliitilised ideoloogiad 20.sajandil on: Konservatism - E. Burke. Iseloomulikud põhimõtted: orgaanilisus - riik on nagu organism; elitarism - inimesed on ebavõrdsed, traditsionalism, tugev võim, riik ei sekku majandusse, kodumaise kapitali toetamine, mõõdukad maksud, sotsiaalse turvalisuse tagamine eeskätt perekonna jt. traditsiooniliste koosluste ülesanne, kiriku ja riigi liit. Liberalism - Locke, Montesquieu, Smith, Mill. Iseloomulikud põhimõtted: individualism, parlamentarism, võrdsus seaduse ees, reformism, riik ei sekku majandusse, madalad
I. esitab vaid ühte ühiskonna selgitamise viisi ja peab seda ainuõigeks. Ideoloogiad levivad juhul kui pakutavad ideed vastavad ajastu vaimule, s.t. et nad sobivad antud aegruumi - oskuslik propaganda. Poliitilised ideoloogiad (õpik lk.49) on erakonna või liikumise teoreetiline platvorm, mille alusel tegutsetakse. Peamised poliitilised ideoloogiad 20.sajandil on: Konservatism - E. Burke. Iseloomulikud põhimõtted: orgaanilisus - riik on nagu organism; elitarism - inimesed on ebavõrdsed, traditsionalism, tugev võim, riik ei sekku majandusse, kodumaise kapitali toetamine, mõõdukad maksud, sotsiaalse turvalisuse tagamine eeskätt perekonna jt. traditsiooniliste koosluste ülesanne, kiriku ja riigi liit. Liberalism - Locke, Montesquieu, Smith, Mill. Iseloomulikud põhimõtted: individualism, parlamentarism, võrdsus seaduse ees, reformism, riik ei sekku majandusse, madalad maksud, vaba
Huvigruppidel nähakse rolli integratsiooniprotsessis, kuid integratsiooni viivad edasi funktsionaalsed ja tehnokraatilised vajadused, nähakse väikest rolli demokraatlikul ja vastutaval valitsemisel regionaalsel tasandil. Neofunktsionalistide healoomulise elitarismi järgi on olemas Euroopa rahvaste vaikiv toetus ekspertidele ja juhtidele, kes suruvad läbi edasist Euroopa integratsiooni. Seda iseloomujoont võib pidada osalt ka neofunktsionalismi, kui teooria nõrkuseks. Ebademokraatlikkus, elitarism ning demokraatliku valitsemise vähene arvestamine. Neofunktsionalismile on avaldatud nii empiirilistel kui ka teoreetilistel alustel kriitikat. Peamiseks empiiriliseks kriitikaks on see, et neofunktsionalism kukkus läbi Euroopa Ühenduse integratsiooniprotsessi ennustamisel või siis põhjendamisel. Neofunktsionalistid ennustasid pidevat poliitilise integratsiooni intensifitseerumist läbi ülekande efekti. Reaalsus aga ei vastanud neofunktsionalistide ennustatud trajektoorile
varasemal järgul sotsialistlikus liikumises, leidsid mitmed sotsialistlikule ideoloogiale iseloomulikud seisukohad hiljem tee ka fasistlikku liikumisse, andes osaliselt põhjust pidada fasistlikku liikumist ja ideoloogiat kommunismi eriliigiks. 1. Etatism (pr etat - riik). Riik on absoluutne, riigil on kõrgemalseisvad eesmärgid, millele peavad olema allutatud indiviidide eesmärgid. 2. Karismaatiline juhtimine. Juhil on ainulaadne võime tuua nähtavale inimeste tõeline tahe. 3. Elitarism. Massid pole suutelised valitsema, alati on olemas "loomulikud juhid" (eliit), kelle julgus ja tahtejõud tõukavad neid poliitilise korra esiritta. 4. Hüpernatsionalism, ksenofoobia, rassism, antisemitism e juudivastasus 5. Rahvamasside (eriti alam- ja keskklassi) altpoolt kaasatõmbamine retoorika, üleskutsed ühiskond täielikult ümber teha, mille õnge läksid rahulolematud kodanikud. Selleks kasutati eriti ajakirjandusmonopoli ja ringhäälingut. 6. Antiparlamentarism