Asjaolu et info levik oli kättesaadavam kõige madalamalgi tasemel (üle 80%) hakati antud ühiskonnakorraldust nimetama infoühiskonnaks. Täna eristatakse infoühiskonnast teadmusühiskonda - ühiskond kus infot majanduses ja poliitikas oskuslikult kasutatakse. Oluliseks tunnuseks töötamine iseloomu muutus - töölise mõiste kadumine. Töö tegemisel enam mitte aja - töö vaid tulemus-töö Ühiskonna arengu eesmärk heaoluriik? Korporatism? Elitarism? on riigi olemus, kus riik on endale võtnud lisaks sotsiaalkorraldust (u.50% riigi skp-st) ja majandust reguleerivaid ülesandeid -eesmärgiks sotsiaalne õigus Heaoluriigi teiseks oluliseks tunnuseks on see, et resursse võib üle kanda ühest valdkonnast teise (nt. Mootorikütuse aktsiisist pensionide maksmiseks, rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele) Riigi sekkumine majandusse, sots. hüvede suur osakaal. Korporatism ..
H.Spencer - Sotsiaaldarvinism J.A. De Gobineau Antropoloogiline suund sotsioloogias B.Malinowski Funktsionalism kultuuris R.Steinmetz - Sotsiograafia A.Comte Positivism P.Nartop - Sotsiaalpedagoogika A.Ferguson - Evolutsioon P.Sorokin Sotsiaalne mobiilsus E.Fromm Psühhoanalüütiline koolkond sotsioloogias W.F.Ostwald Mehanistlik teooria sotsioloogias 5 romaani keelt kõnelevat rahvust: itaalia keel, prantsuse keel, hispaania keel, portugali keel, rumeenia keel. 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust: vene keel, ukraina keel, poola keel, bulgaaria keel, serbia keel. 3 koosluse tüüpi: 1.Esmased ehk primaarsed grupid-liikmeskond on piiratud (perekond, sõpruskond); Teisene ehk sekundaarne grupp-suurema liikmeskonnaga, suhtlemine on formaalsem(firmad, erakonnad); 2.Hulk-inimene tunnetab end ühe grupi liikmena, ajutisel moodustatud. Olemas ajutine hulk, konventsionaalne hulk, ekspressiivne hulk, tegutsev hulk. 3.Sotsiaalne kat...
ja/või etniline moodustis. Mõiste "rahvusriik" viitab sellele, et need kaks langevad geograafiliselt kokku Ratsionaalse valiku teooria- Ratsionaalse valiku teooria on sotsiaalteaduslik normatiivne teooria, mis väidab, et igaüks, kes on teadlik probleemist ja/või peab tegema mingi konkreetse valiku ning on teadlik tekkepõhjustest ning lahendamise viisidest, peaks olema võimeline ka tegema õigeid otsuseid probleemi lahendamiseks ja teeb parima valiku. Elitistlik demokraatia- Elitarism (inglise elitism) on ideoloogia ja õpetus, mille kohaselt iga ühiskondlik ja sotsiaalne grupp jaguneb eliidiks ja mitteeliidiks (massiks). Ühtlasi arvatakse ka, et riiki peaks sellisel juhul valitsema eliit Põhiseadus- Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused. Põhiseadust kõikidel riikidel pole. Näiteks Suurbritannias asendab seda mitu seadust.
vastu. - usk inimeste võrdsusesse, vendluse ja koostöö ideaal - suund arenenumaile ühiseluvormidele - Marx: vägivald, Bernstein: evolutsioon Kommunism - klassivõitlus - proletariaadi diktatuur - Ajalooliste formatsioonide lõpp, kommunistlik unistusteühiskond Klassikaline sotsiaaldemokraatia - riigi keskne osa ühiskonnaelus - kollektivism, korporatiivsus - keyneism, nõudluse juhtimine - segamajandus, ühine tööhõive - tugev elitarism, kõikehõimav heaoluriik - traditsiooniline moderniseerimine - madal keskkonnateadvus - internatsionalism Uus sotsiaaldemokraatia idee/ kolmas tee- suurendada inimeste võimaluste suhtes ja neid survestatakse neid kasutama - uus demokraatlik riik - aktiivne kodanikuühiskond - demokraatlik perekond - uus segamajandus - võrdsus kui osalus, kõigile tegevus - positiivne hoolekanne - sotsiaalse investeeringu riik - kosmopoliitne rahvus
1.Millist suunda esindasid järgmised teadlased? I a) P.Natorp sakslane sotsiaalpedagoogika Kasvatusteaduse suuna rajaja b) A. Fergusson evolutsionism- vanima evolutsionismi rajaja, kultuur c) P. Sorokin sotsiaalne mobiilsus rõhutas, et sotsioloogia on teadus kultuurist d) E. Fromm psühhoanalüütiline koolkond sotsiologias-hälvete põhjusteks on ühiskond II a) H.Spenser sotsiaaldarvinism-(sots+bioloogia) b) J.A.de Gobineau antropoloogiline suund sotsioloogias- rassistliku ideoloogia rajaja c) B. Malinowski positivism - kultuuriteooria, funktsiolsm (biokultuuriline fuktsionalism) d) R. Steinmetz sotsiograafia e) A. Comte funktsionalism kultuuris More utopist, ,,Utoppia" autor ühiskond kus pidi valitsema idüll: kõik on võrdsed F.W. Ostwald saksa teadlane, mehhanistliku koolkonna rajaja 2. I Loetle 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust idaslaavi: ukraina, valgevene, vene; lääneslaavi: poola, slovaki,...
Eri ajastutel, eri piirkondades võib olla kõigil oma popkultur. 1. Kultuuriuurimine ' Mõistmaks populaarkultuuri ühiskondlikku tähendust tänapäeval, tuleb uurida, kuidas arusaam massikultuurist popkultuuri aja jooksul määrtaletud. Massikultuuri funktsioonid on olnud vastvalt ajastule erinevad: tänapäeval peamiselt meelelahutuslik, kuid samas on see endiselt ka mõjutamisviis. 1930. Aastatel kasutati seda lausa massipropaganda edastamiseks. Massiühiskond koosneb automiseeritud inimestest-inimestest, kel puuduvad tähendusrikkad või moraalsed uhted teiste inimestega. Rahvakultuur- rahva enda loodud, sõltumatu ning peegeldab inimeste endi kogemusi. Ehedalt populaarne rahvakultuur ei pürgi kunstiks saamisele, ent selle eripärasust tunnustutakse. See võrsus alt poolt.lk 31,34 Massikultuur- mis see on lk 32, massikultuurist kuni lk 43 Elitarism 69 Frankfurdi koolkond ja kultuuritööstus Sildid: Mille poolest on F.K veel päevakohane? F.K pär...
Mõisted 1. Abstraktsionism nimetus kõigile kunstivooludele, mis on loobunud nähtava maailma jäljendamisest/ esemetu kunst, on loobutud reaalsete esemete kujutamisest, püüdes väljendusrikkust ja mõju saavutada värvikombinatsioonide ja joonte ning vormide rütmi abil. 2. Abstraktne mõtteline, meeltega tajumatu/ üldistatud, konkreetsusest loobunud. 3. Akt alasti inimkeha kujutis kujutavas kunstis. 4. Akvarell 1) vesivärv 2)vesivärvimaal 5. Amorfne kujutu, vormitu 6. Apoteoos isiku või sündmuse avalik ülistus, antiikajal esivanemate, kangelaste või valitsejate jumalustamine/ linnale v. riigile teeneid osutanud inimeste kultuslik austamine juba nende eluajal või alles pärast surma. (algselt kreeklaste tava) idee, sündmuse või inimese avalik ülistus. 7. Arabesk stiliseeritud geomeetriline põimitud (taim) ornament, islami dekoratiivkunsti kaunistusmotiive. Pärit hellen...
[1] Individualistliku valitsuskultuuri keskkonnas tekivad pangad, mis ühendavad paljude isikute finantsvahendid, korraldavad majanduse toimimiseks vajalikke rahaülekandeid ning laenavad vabad finantsvahendid välja äriühingutele. Intressi suurus sõltub seejuures erinevate valitsuskultuuride jõusuhetest: kui ühiskonnas valitseb individualismi domineerimisest johtuv tugev konkurents, siis võib intress olla suuruses, mis katab vaid panga tegevuskulud; kui aga domineerivaks muutub elitarism, siis suureneb intress määrani, mis tagab rikkuse kiire ülekandumise valitud finantsoligarhia kätte. Eelöeldu kehtib ka investeerimisfondide suhtes. Avalik-õiguslik juriidiline isik (edaspidi: AÕ JI) tähendab riiki ning detsentraliseeritud valitsuskorralduse puhul ka madalamaid organisatsioone (Eestis: vald ja linn, ülikoolid, Rahvusraamatukogu jms), mis täidavad riiklikke ülesandeid
Sissejuhatus. Fasistlike ideoloogiate üldpõhimõtted Erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest jäi fasistliku ideoloogia levik Suurbritannias 1920. ja 1930. aastatel marginaalseks. Kuigi näiteks Suurbritannia fasistlike liikumiste lipulaeva British Union of Fascists ülesehitamine toimus loogilise ja ammendava programmi alusel - rahva poolehoidu taotlevad aktsioonid järgnesid alles hiljem - , ei suudetud pikaajalise demokraatiatraditsiooniga brittidelt leida piisavat toetust. Mark Hagopian nimetab pärast Esimest maailmasõda Itaalias ja mujal Euroopas tekkinud fasistliku ideoloogia olulisimateks põhimõteteks etatismi, karismaatilist juhtimist, elitarismi, hüpernatsionalismi, voluntarismi, antiparlamentarismi ning antimarksismi (Hagopian 1993, 388). Lisaks on erinevad autorid nimetanud fasistliku ideoloogia põhitunnustena veel antikonservatismi, antiliberalismi, parteilisi võitlussalku ja eesmärki totalitarismile. Kahtlemata sobinuks...
Viimased on sallitavad seni, kuni nad jäävad riigi alluvusse. Riigil on oma elu ja oma kõrgemalseisvad eesmärgid; indiviidide eesmärgid peavad olema allutatud riigi eesmärkidele. · Karismaatiline juhtimine Juhil on ainulaadne võime tuua nähtavale inimeste tõeline tahe. Et riik ja rahvas on ühtsed, siis on neil üks eesmärk, üks tahe (,,Ein Volk, ein Führer" üks rahvas, üks juht see oli üks fasistide loosungitest). · Elitarism Massid pole suutelised valitsema, alati on olemas Joomulikud juhid" (eliit), kelle julgus ja tahtejõud tõukavad neid poliitilise liikumise esiritta. Fasistlik eliit valitseb rahva huvides ning ta värvatakse rahva kõige vitaalsemate ja andekamate elementide hulgast. · Hüpernatsionalism Fasistlik ideoloogia esindab natsionalismi äärmusliku vormi, kuid püüab nagu paljud teised rahvuslikud liikumised äratada ellu suursugust minevikku.
I. esitab vaid ühte ühiskonna selgitamise viisi ja peab seda ainuõigeks. Ideoloogiad levivad juhul kui pakutavad ideed vastavad ajastu vaimule, s.t. et nad sobivad antud aegruumi - oskuslik propaganda. Poliitilised ideoloogiad (õpik lk.49) on erakonna või liikumise teoreetiline platvorm, mille alusel tegutsetakse. Peamised poliitilised ideoloogiad 20.sajandil on: Konservatism - E. Burke. Iseloomulikud põhimõtted: orgaanilisus - riik on nagu organism; elitarism - inimesed on ebavõrdsed, traditsionalism, tugev võim, riik ei sekku majandusse, kodumaise kapitali toetamine, mõõdukad maksud, sotsiaalse turvalisuse tagamine eeskätt perekonna jt. traditsiooniliste koosluste ülesanne, kiriku ja riigi liit. Liberalism - Locke, Montesquieu, Smith, Mill. Iseloomulikud põhimõtted: individualism, parlamentarism, võrdsus seaduse ees, reformism, riik ei sekku majandusse, madalad maksud, vaba
eesmärk on suur tööhõive, kõrged palgad, väiksemad maksud, üksikisikut peetakse tähtsamaks kui kollektiivi. o Vasakpoolne ideoloogia pooldab riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, astmelist tulumaksu, suuri makse ja riiklikku toetust laialdastele elanikekihtidele. Peamised poliitilised ideoloogiad 20.sajandil on: o Konservatism - E. Burke. Iseloomulikud põhimõtted: orgaanilisus - riik on nagu organism; elitarism - inimesed on ebavõrdsed, traditsionalism, tugev võim, riik ei sekku majandusse, kodumaise kapitali toetamine, mõõdukad maksud, sotsiaalse turvalisuse tagamine eeskätt perekonna jt. traditsiooniliste koosluste ülesanne, kiriku ja riigi liit. o Liberalism - Locke, Montesquieu, Smith, Mill. Iseloomulikud põhimõtted: individualism, parlamentarism, võrdsus seaduse ees, reformism, riik ei sekku majandusse, madalad
Poliitilised ideoloogiad erakonna või liikumise teoreetiline platvorm, mille alusel tegutsetakse. Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. NB! Demokraatia pole ideoloogia, vaid riigi valitsemisviis! Konservatiivne ideoloogia (konservatism): · Tugev võim · Traditsionalism · Kiriku ja riigi liit (aga riik on tähtis) · Mõõdukad maksud · Kodumaise kapitali toetamine · Riik ei sekku majandusse · Elitarism Inimesed on ebavõrdsed · Sotsiaalse turvalisuse tagamine eeskätt perekonna ja traditsiooniliste koosluste ülesanne Liberaalne ideoloogia (liberalism): · Individualism · Parlamentarism · Võrdsus kohtu ees · Reformism · Riik ei sekku majandusse · Madalad maksud · Vaba konkurents · Tugev kodanikuühiskond · Kirik peab olema riigist lahutatud Sotsialism: · Solidaarsus · Osalusdemokraatia · Tegelik võrdsus
oma tegevuse varasemal järgul sotsialistlikus liikumises, leidsid mitmed sotsialistlikule ideoloogiale iseloomulikud seisukohad hiljem tee ka fasistlikku liikumisse, andes osaliselt põhjust pidada fasistlikku liikumist ja ideoloogiat kommunismi eriliigiks. 1. Etatism (pr etat - riik). Riik on absoluutne, riigil on kõrgemalseisvad eesmärgid, millele peavad olema allutatud indiviidide eesmärgid. 2. Karismaatiline juhtimine. Juhil on ainulaadne võime tuua nähtavale inimeste tõeline tahe. 3. Elitarism. Massid pole suutelised valitsema, alati on olemas "loomulikud juhid" (eliit), kelle julgus ja tahtejõud tõukavad neid poliitilise korra esiritta. 4. Hüpernatsionalism, ksenofoobia e võõraviha, rassism, antisemitism e juudivastasus 5. Rahvamasside (eriti alam- ja keskklassi) altpoolt kaasatõmbamine retoorika, üleskutsed ühiskond täielikult ümber teha, mille õnge läksid rahulolematud kodanikud. Selleks kasutati eriti ajakirjandusmonopoli ja ringhäälingut. 6. Antiparlamentarism
I. esitab vaid ühte ühiskonna selgitamise viisi ja peab seda ainuõigeks. Ideoloogiad levivad juhul kui pakutavad ideed vastavad ajastu vaimule, s.t. et nad sobivad antud aegruumi - oskuslik propaganda. Poliitilised ideoloogiad on erakonna või liikumise teoreetiline platvorm, mille alusel tegutsetakse. Peamised poliitilised ideoloogiad 20.sajandil on: Konservatism - E. Burke. Iseloomulikud põhimõtted: orgaanilisus - riik on nagu organism; elitarism - inimesed on ebavõrdsed, traditsionalism, tugev võim, riik ei sekku majandusse, kodumaise kapitali toetamine, mõõdukad maksud, sotsiaalse turvalisuse tagamine eeskätt perekonna jt. traditsiooniliste koosluste ülesanne, kiriku ja riigi liit. Liberalism - Locke, Montesquieu, Smith, Mill. Iseloomulikud põhimõtted: individualism, parlamentarism, võrdsus seaduse ees, reformism, riik ei sekku majandusse, madalad
I. esitab vaid ühte ühiskonna selgitamise viisi ja peab seda ainuõigeks. Ideoloogiad levivad juhul kui pakutavad ideed vastavad ajastu vaimule, s.t. et nad sobivad antud aegruumi - oskuslik propaganda. Poliitilised ideoloogiad (õpik lk.49) on erakonna või liikumise teoreetiline platvorm, mille alusel tegutsetakse. Peamised poliitilised ideoloogiad 20.sajandil on: Konservatism - E. Burke. Iseloomulikud põhimõtted: orgaanilisus - riik on nagu organism; elitarism - inimesed on ebavõrdsed, traditsionalism, tugev võim, riik ei sekku majandusse, kodumaise kapitali toetamine, mõõdukad maksud, sotsiaalse turvalisuse tagamine eeskätt perekonna jt. traditsiooniliste koosluste ülesanne, kiriku ja riigi liit. Liberalism - Locke, Montesquieu, Smith, Mill. Iseloomulikud põhimõtted: individualism, parlamentarism, võrdsus seaduse ees, reformism, riik ei sekku majandusse, madalad maksud, vaba
Huvigruppidel nähakse rolli integratsiooniprotsessis, kuid integratsiooni viivad edasi funktsionaalsed ja tehnokraatilised vajadused, nähakse väikest rolli demokraatlikul ja vastutaval valitsemisel regionaalsel tasandil. Neofunktsionalistide healoomulise elitarismi järgi on olemas Euroopa rahvaste vaikiv toetus ekspertidele ja juhtidele, kes suruvad läbi edasist Euroopa integratsiooni. Seda iseloomujoont võib pidada osalt ka neofunktsionalismi, kui teooria nõrkuseks. Ebademokraatlikkus, elitarism ning demokraatliku valitsemise vähene arvestamine. Neofunktsionalismile on avaldatud nii empiirilistel kui ka teoreetilistel alustel kriitikat. Peamiseks empiiriliseks kriitikaks on see, et neofunktsionalism kukkus läbi Euroopa Ühenduse integratsiooniprotsessi ennustamisel või siis põhjendamisel. Neofunktsionalistid ennustasid pidevat poliitilise integratsiooni intensifitseerumist läbi ülekande efekti. Reaalsus aga ei vastanud neofunktsionalistide ennustatud trajektoorile
varasemal järgul sotsialistlikus liikumises, leidsid mitmed sotsialistlikule ideoloogiale iseloomulikud seisukohad hiljem tee ka fasistlikku liikumisse, andes osaliselt põhjust pidada fasistlikku liikumist ja ideoloogiat kommunismi eriliigiks. 1. Etatism (pr etat - riik). Riik on absoluutne, riigil on kõrgemalseisvad eesmärgid, millele peavad olema allutatud indiviidide eesmärgid. 2. Karismaatiline juhtimine. Juhil on ainulaadne võime tuua nähtavale inimeste tõeline tahe. 3. Elitarism. Massid pole suutelised valitsema, alati on olemas "loomulikud juhid" (eliit), kelle julgus ja tahtejõud tõukavad neid poliitilise korra esiritta. 4. Hüpernatsionalism, ksenofoobia, rassism, antisemitism e juudivastasus 5. Rahvamasside (eriti alam- ja keskklassi) altpoolt kaasatõmbamine retoorika, üleskutsed ühiskond täielikult ümber teha, mille õnge läksid rahulolematud kodanikud. Selleks kasutati eriti ajakirjandusmonopoli ja ringhäälingut. 6. Antiparlamentarism
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
