Miks asendus 1920.-1930 . aastatel Euroopas demokraatia diktatuuriga? Demokraatia õitseaeg oli peale I maailmasõda, kui tekkisid uued riigid. Peamiselt hääletati demokraatia poolt, kuna seda kasutasid n.ö võitjariigid. Diktatuuri hakkas levima 1920 aastal. Mis on üldse demokraatia ja diktatuur? Demokraatlikus riigis on rahvas olulisem kui riik. Rahvas valib omale esindajad ja kehtib sõna- ja arvamusvabadus. Diktatuuris on kogu võim tavaliselt ühe inimese käes. Tal on täielik õigus muuta seadust oma tahte järgi. Miks hakkas diktatuur nii järsult ja kiiresti esile tõusma? Miks ei suutnud osad riigid säilitada demokraatiat? Selle põhjuseid on mitu. Peamiseks probleemiks osutus see, et demokraatiaga läks asjade otsustamine väga kaua aega ja see ei meeldinud rahvale. Lisaks puudus ka valimiskünnis, tänu millele said riigikokku peaaegu kõik erakonnad kellel soovi oli. Veel
Üleskutse, ergutus, soovitus, soov: „Ma olen uhke kogu Eesti rahva üle, sest see vatus on olnud üksmeelne nii Supilinnas kui Lasnamäel, nii Narvas kui Valgas. Jah see on meie endi riik, kus meie otsustame ja eeme ise oma valikud. Eesti peab arvestama, et seda õigust ise otsustada seatakse pidevalt kahtluse alla. Mõne jaoks oleme olnud liiga edukad, liiga sõltumatud, liiga isepäised, liiga eurooplalikud. Eesti rahvas on tõestanud, et vabadused – sõnavabadus, arvamusvabadus, liikumisvabadus -, õigusriik, sõltumatu kohtuvõim ja demokraatlikud valimised viivad meid edasi.“ Retoorilised vahendid • Laiendatud metafoor kõnes Propagandaveskid jahvatavad ega puhka. Mees või naine,kes kaitseb oma kodu,tegutseb hoopis teistsuguse meelsusega kui mõni roheline mehike, palgasõdur või kriminaal. • Kordus –ühe sõnarühma kindla rütmiga kordamine.
ühiskonna vaimsuse muutmine pole garanteeritud - just seetõttu sobiksid valgustuseks vaid mõtlemisviisi reformid. 5) Mõistuse avalik tarvitus põhineb sellel, et inimene esindab vabalt oma enda tõekspidamisi ja mõtteid. Eratarvitus tähendab, et inimene on määratud õpetlase rolli kuskil tsiviilametis või teenistuskohas ning peab esindama sealseid ettekirjutatud arvamusi. Nende erinevus peitub selles, et esimesel juhul on isisklik arvamusvabadus, aga eratarvituse pugul mitte. 6) Autor tõi välja, kuidas religioon ja võim piiravad valgustamist ning tekst rõhutab, et see on täielikult vastuvõetmatu, kuna häiritakse kodanikuvabadust ning pärsitakse inimkonna arengut. 7) Eriti tähtis on valgustuse soodustamine religioonis, sest antud ajal mängis usk inimeste elus suurt rolli. Ühiskonna normid rajanesid religiooninormidel ning usk oli iga inimese igaüäeva elu lahutamatu osa
-Rahvusvahelised lepingud -Põhiseadus -Konstitutsioonilised seadused -Seadused -Määrused, korraldused, otsused -Üksikaktid Põhiseadus ehk konstitutsioon määratleb -Riigivõimu ja üksikisiku suhted -Riigikorralduse -Riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi -Õigusloome põhialused Õigusriigi tunnused -Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument -Ühiskondlike probleemide lahendamine seadusandlusest lähtuvalt -Seaduste universaalne kehtivus -Võimude lahusus -Arvamusvabadus -Kodanikuõiguste tagamine -Eraomandi kaitse riigi omavoli eest Erakondade vajalikkus -Ideoloogiate paljusus -Valimiskonkurents -Rahva kaasatus poliitikasse -Oma programmi elluviimine -Huvide valitsemine poliitikas Survegruppide liigid -Kategooriakaitse grupid *Konkreetse sotsiaalse kategooria huvid *Selgem liikmeskond -Edendamisgrupid *Väärtuste või tegevuste edendamine *Liikmeskonna hägusus Sotsiaalsed liikumised -Piiritlemata liikmeskond -Umbmäärane struktuur
konstitutsioonilised seadused seadused; määrused, korraldused, otsused - üksikaktid Õigusriik - Õigusriik on ettekujutus sellest, et riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega, mille on loonud legitiimne menetlus. Õigusriigi tunnused · riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument · ühiskondlike probleemide lahendamine seadusandlusest lähtuvalt · seaduste universaalne kehtivus · võimude lahusus · arvamusvabadus · kodanikuõiguste tagamine · eraomandi kaitse riigi omavoli eest Põhiseadus ja selle funktsioon demokraatlikus riigis. Põhiseadus ehk konstitustsioon määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted, riigikorralduse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ja õigusloome põhialused. Seadusloome Eesti Vabariigis seaduseelnõu väljatöötamine seaduse aögatamine riigikogu juhatus riigikogu komisjon
keerulisemaks, institutsioone tekib juurde: Omada kontrolli kodanike üle Paindlikult reageerida kodanike nõudmistele Koguda ja jaotada ressursse efektiivselt Kohanduda muutuvate tingimustega Ühiskonna avatus poliitiline mõõde, rõhutatakse arvamus- ja väljendusvabadust, pluralismi ja sallivust. Karl R. Popper ja historitsismi kriitika muutused toimuvad efektiivsemalt avatud ühiskonnas, kus on arvamusvabadus ja võimalus kaasa rääkida Sotsiaalne mobiilsus inimese võimalused tänu enda omadustele ühiskonnakihtides liikuda. Päritud ja saavutatud seisundid. Horisontaalne ja vertikaalne mobiilsus Vilfredo Pareto ja eliidi ringluse käsitlus isalõvide ja emalõvide tasakaal, eliidi pidev täienemine või pöördelised muutused REVOLUTSIOON Hagopiani käsitlus: Revolutsioonilise ideoloogia osad: Kriitika Positiivne programm Strateegia
· Rikutakse inimõigusi · hirmuvalitsemine · Kõrgeim seadus on diktaatori suva · Hitleri Saksamaa, Stalini NSVL Demokraatia tunnused: · Vabad ja üldised perioodilised valimised (üks inimene, üks hääl) · Valitsejate vahetumise võimalus · Aus ja õiglane otsustamismenetlus · Otsuseid langetatakse häälteenamusega · Vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks · Kaitstud inimõigused · Arvamusvabadus, avalikkus ja vaba ajakirjandus · Riigivõimu avalikkus ning poliitiline ja õiguslik vastutus · Seaduslikkuse põhimõtte järgimine · Sõltumatu kohus Adolf Hitler · Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Ta aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, mis võimaldas Saksamaal väljuda Esimesele maailmasõjale järgnenud majanduskriisist
vabaduse võtmise.) Demokraatia põhiprintsiibid- ja väärtused Demokraatia on valitsemisviis e poliitiline reziim, milles võimukasutust seadustab ja kontrollib rahva tahe. Tunnused o Vabad ja üldised perioodilised valimised o Valitsejate vahetamise võimalus o Aus ja õiglane otsustamisvõimalus o Otsuseid langetatakse häälteenamusega o Vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks o Kaitstud inimõigused o Arvamusvabadus, avalikkus ja vaba ajakirjandus o Riigivõimu avalikkus ning poliitiline õiguslik vastutus o Seaduslikkuse põhimõtte järgimine o Sõltumatu kohus Seadused ja õigusnormid Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele mis on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõikide kodanike suhtes. See määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted ning riigikorralduse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi, õigusloome põhialused.Kõik riigi õigusaktid
kui ametlikul tasandil. 1 Esita demokraatia tunnused ja tutvusta nende kahte rangusastet. Demokraatia tunnused: · võimude lahusus · võim esindab rahva huve · vabad ülised regulaarsed valimised · valitsejate vahetamise võimalus · aus ja õiglane otsustamismenetlus · otsuseid langetatakse häälteenamusega · vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks · kaitstud inimõigused · arvamusvabadus · tsensuurivaba · riigivõimu avalikkus,poliitiline vastutus · seaduslikkuse põhimõtte järgimine · sõltumatu kohus 1 Tutvusta ja võrdle erinevaid demokraatia liike. Erinevad demokraatia liigid: 1)Otsene ehk vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise rahvahääletuse,algatuse,koosolekute kaudu 2)Kaudne demokraatia ehk esindusdemokraatia inimesed valivad endale esindaja kes annab edasi nende nõudmisi
n Ükski enamusotsus ei tohi piirata vähemusõigusi, eriti õigust saada tulevikus enamuseks (Bobbio 1986: 66) Demokraatia tunnuseid ® Vabad ja üldised perioodilised valimised (üks inimene, üks hääl) ® Valitsejate vahetumise võimalus ® Aus ja õiglane otsustamismenetlus ® Otsuseid langetatakse häälteenamusega ® Vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks ® Kaitstud inimõigused ® Arvamusvabadus, avalikkus ja vaba ajakirjandus ® Riigivõimu avalikkus ning poliitiline ja õiguslik vastutus ® Seaduslikkuse põhimõtte järgimine ® Sõltumatu kohus Dahl: polüarhia Polüarhia on arenenud demokraatia vorm tänapäeva Lääne ühiskondades. Polüarhia kaks põhitunnust: ® Kodanikeks on suur osa täiskasvanuist ® Kodanikuõiguste hulka kuulub opositsioonis olemine Polüarhia tunnused 1. Ametikandjate valimine 2. Vabad ja ausad valimised 3. Üldine valimisõigus
suhtlusõhustik kui ametlikul tasandil. 66. Esita demokraatia tunnused ja tutvusta nende kahte rangusastet. Vabad ja üldised perioodilised valimised (üks inimene, üks hääl) Valitsejate vahetumise võimalus Aus ja õiglane otsustamismenetlus Otsuseid langetatakse häälteenamusega Vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks Kaitstud inimõigused Arvamusvabadus, avalikkus ja vaba ajakirjandus Riigivõimu avalikkus ning poliitiline ja õiguslik vastutus Seaduslikkuse põhimõtte järgimine Sõltumatu kohus 67. Tutvusta ja võrdle erinevaid demokraatia liike. Otsene e. vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise: kas rahvakoosolekul (kärajad, veetse), rahvahääletuse ja rahvaküsitluse (referendum, plebistsiit) või rahvaalgatuse (kodanikuinitsiatiiv) kaudu.
otsuse langetava riigiorgani legitimatsioon Demokraatlik kontroll: ennekõike valimiste perioodilisuse kaudu Lojaalsus: erinevate osalejate vastastikune hea tahe ja tunnustus Rahva osalemine riiklike otsuste tegemisel Demokraatlik võrdsus: otsustes osaluse õigus on kogu rahval, kõigil üks hääl. Enamusotsused, mis arvestavad vähemuste õiguste kaitstust Arvamusvabadus: vaba levitamise võimalus, eriarvamusele jäämise sallimine, sõna-, kogunemis- ja ühinemisvabadus Otsustajate teadlikkus: otsuste langetamisel osalevad isikud mõistavad piisavalt otsuste sisu Subsidiaarsus e täiendavus: otsuse tegemine võimalikult madalal otstarbekal tasandil Rahva osalus: otsene demokraatia (rahvaalgatus, -hääletus jt), valimised, osalusdemokraatia
annaabi.ee 
