Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nüüdisühiskond (5)

5 VÄGA HEA
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Lõik failist

Nüüdisühiskond
  • Nüüdisühiskonda iseloomustavad:
    • Tööstuslik kaubatootmine ( konveierid )
    • Rahva osalemine ühiskonna valitsemises
    • Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus
    • Kapitalism ja demokraatia
    • Teenindusühiskond
    • “kitsenev ja paisuv” maailm
  • Algas Inglismaal 18. saj. lõpus
  • Nüüdisühiskonna aluseks loetakse:
    • Protestantlust (eelkõige kalvinism )
    • Majandusliku huvi tekkimist (time is money)
    • Isikuvabadusi (my home is my castle )
    • Masinad (alguses on alati mägi ja riie )
  • Nüüdisühiskonna kujunemise etapid:
    valdkond
    Agraarüh.
    Industriaalüh.
    Postindustriaalüh.
    Info-ja teadusüh.
    Ajavahemik
    Euroopas
    U~3000eKr.- 19.saj II pool
    19.saj I pool-1950ndad
    1950ndad-1990
    1990-...
    Eesmärk
    ellujääda
    kasum
    Haridus , heaolu
    Info, aeg
    Tootmisviis
    Käsitöö
    masinad
    Masinad
    Robotiseeritud masinad
    Resp.amet
    Peremees
    Vabrikant, pankur , jurist
    Ärimees, spetsialist
    IT-mees
    Riigivorm
    Monarhia jms.
    Diktatuur, demokraatia
    Ühendatud
    Valitsus välised org. Nt. Green Peace, NGO-d
    Perevorm
    Suurpered
    Tuumpere
    Mittetäielik perekond
    Kõik
    Valitsuse roll
    Kaitsta rahvast
    Ühishüvis, maj. reg, infrastruktuuri tagamine
    Sotsiaalkindlustus
    Avalik haldus
    Tähtsaim kapital
    Maa
    Tööjõud, tooraine
    Know -how
    Info, aeg
    Näide tänapäevast
    Jeemen, Keenia , Laos
    P-Korea, Kõrgõstan, Usbekistan
    Hiina, Venezueela, Venemaa
    Eesti, Läti, USA
    Tekkimise põhjus
    Neoliitiline revolutsioon
    Tööstusrev.
    Tehnoloogia areng ja heaoluüh.
    Internet
    Hääbumise põhjus
    James Watt
    Tehnoloogia areng
    Heaoluriik
  • Resursside ümberjagamine
  • Tulu läheb sotsiaalsfäärikatteks (pensionäärid, haridus, toetused)
  • püüab parandada inimeste toimetulekuvõimalusi ning sekkub maj. ja tulude jaotamisse.
  • Lisaks klassikalistele ülesannetele (seadusloome, õiguskord, riigikaitse) ka sotsiaalsed ülesanded ning reguleerib (aktiivse sekkumisega) majandust.
  • Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heaoluriigis alati sotsiaalse õiglusega.
  • Olulisim eesmärk on ühishüvede pakkumine
  • 2 põhilist tunnust:ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise
  • ning pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks
    võetakse
    toetatakse
    Liberaal -ne
    USA
    Vabadus
    Kõigilt natuke maksude näol
    Abivajajaid, kuid vaeseid ei aidata järele
    Sotsiaal-dem.
    Rootsi,
    UK
    Võrdsus
    Võetakse hästi palju, astmeline tulumaks
    (inimesed ei viitsi enam tööl käia)
    Antakse palju tagasi, tasuta haridus, arstiabi jms.
    Konser-vatiivne
    Saksamaa 1960.a.
    Mõõdukad maksud
    Väljamaksed riigile olulistele inimestele, perekond hoolitseb vanurite eest
    Sotsiaalmaks 33%
    Tulumaks 21%
    Töötuskindlustus 1%
    Pensionikindlustus 2%
    Demokraatia levik
    Demokratiseerumise lained
  • 1826 -1922 – Ladina-Ameerikast Mussolini ja NSVL -ni
  • 1945-1960 – II ms-st Hruštšovi sula lõpuni
  • 1974 - ? – Portugalist autoritaarsete režiimide tugevnemiseni
  • kommunistliku bloki lagunemine muutis dem. ja diktatuuri vahekorda maailmas.
  • Dem. levik on olnud 20. sajandil ülemaailmne suundumus
  • Lähimate aastate põhitrendiks kujuneb demokraatia kindlustamine
    Siirdeperiood
  • Periood, mille jooksul üks valitsemiskord asendub teisega.
  • Algab vabade valimistega ja lõppeb demokraatia kindlustumisega
  • Kestab u. 20 aastat
  • Ohud:
  • Majanduskriis , erastamine
  • Mässud, demonstratsioonid
  • Populism
  • Korruptsioon
  • Diktatuur
    Demokraatia kolm põhinõuet
  • Konkurents
  • Hääleõigus
  • Kodanikuõigused
    Demokraatia tunnused
  • Mitmeparteisüsteem
  • Täiskasvanud kodanike üldine valimisõigus
  • Regulaarselt toimuvad vabad ja salajased valimised, millega ei kaasne valimistulemuste võltsimist
  • Suuremate poliitiliste parteide vaba võimalus meedia ja avaliku kampaania kaudu oma vaateid tutvustada
  • Kodanikuvabaduste tunnustamine
  • Õigusriik
  • Võimude lahusus ja tasakaalustatus
  • Kontroll- ja kohtuorganite poliitiline sõltumatus
  • Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond
  • Vaba ajakirjandus
  • Vähemuste kaitse ja nendega arvestamine
  • Tsiviilkontroll relvajõudude üle
    Vabaks demokraatiaks ei kvalifitseeru riigid, kus
  • mitmed viimased valimised riigis on võitnud pidevalt üks poliitiline jõud (
  • suur võim riiki puudutavate otsuste üle on koondunud ilma valimisteta võimu juurde saanud jõu kätte (mitteparlamentaarsed monarhiad, võõrvõim või rahvusvaheline kontroll)
    Demokraatiate mured maailmas
  • ÜRO ignoreerimine suurriikide poolt olulistes küsimustes (nt. 20.03.2003)
  • Autoritaarsete režiimide tugevnemine maaimaareenil (nt. Hiina,Hugo Chavezi Venezuela )
  • Terrorismioht, rahva võimust eemaldumine, ähvardav majandus- (energia-) kriis muudab ühiskonda suletumaks ning äärmuslikele ideedele vastuvõtlikumaks
    Ühiskonna jätkusuutlikkus
  • Rooma Klubi 1970
  • Praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve
  • Ökoloogiline tasakaal
    • Valitsemine- legitiimsus (põhiseaduse järgi, õiguspärane)
    • Rahvas aktsepteerib valitsuse tegevust
    • Efektiivne valitsus (erinevate sotsiaalsete gruppide huvide rahuldamine)
  • Heaolu kasv
  • Demograafiline
    • Rahvastikutaastamine
    • Rahvuslik kvaliteet (haridustase, tervis, tööpotensiaal, kaasatus ühiskonda)

    Sektorid-valdkonnad
    Avalik sektor
    Erasektor
    Mittetulundussektor
    Näited
    ERR, president jt.
    AS, FIE, OÜ, TÜ
    MTÜ, SA, ühistud, seltsid
    Põhivaldkonnad
    Poliitika, riigi- ja omavalitsusasutused
    Raha, kasum,
    eraettevõtted
    Kodanikuühendused ja - organisatsioonid
    Hõivatute osakaal
    35%
    60%
    5%
    Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis.
    Sotsiaalne struktuur e. kihistumine mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel ja üldist arengut.
    Nüüdisaegne demokraatia vastandub monarhiale kui ainuvõimule- polüarhia (paljude võim)
    Avalik sektor
  • Tuumaks on riik
  • Riigi tunnused:
    • Seotud võimu teostamisega ning selle võim on ülimuslik ja sõltumatu
    • Otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad
    • Omab kontrolli kindla territooriumi üle
    • Riigi institutsioonid on avalikud
      • Kohus ja keskpank peaksid teineteisest sõltuma
      • Seadusandlik ja täidesaatev võim peaksid olema eraldiseisvad
      • Lisaks veel järelvalveinstitutsioonid
  • Riigiasutuse tunnused
  • Kindel struktuur ja hierarhia
  • Moodustatakse õigusakti alusel kindlate ül. täitmiseks
  • Toimimisraha tuleb riigieelarvest
  • Töötajateks on avalikud teenistujad
    Palju avalik-õiguslikud asutused alluvad mõnele ministeeriumile mitte otseselt riigile
    Erasektor
  • Ülesehitatud turumaj. põhimõttel
    Turumajandus
  • Vältida turutõrkeid
  • Täieliku konkurentsi puudumine
  • Tegeletakse ainult kasumlikuga
  • Maj. ebavõrdsuse teke/suurenemine
    Tarbjakaitse - ühishüvise tagamine
    Stratifikatsioon - kihistumine mingi tunnuse alusel (sünnipärand, varandus )
    Stratifikatsioon on vajalik, sest siis on inimesel identiteedi kriteeriumid
  • Jagada inimesed klassidesse- Marx
  • Resursside alusel- Weber
  • Elulaadi, päritolu, jms alusel-
  • Tõusnud on sotsiaalne mobiilsus ja põlvkondadevaheline mobiilsus e. lapsed valivad vanematest erineva elukutse .staatus on inimeste poolt kujundatud ja hinnanguline
  • Omistatud staatus- muutumatu tunnus(nt. Ema, laps)
  • Omandatud staatus- valikute, teenete või pingutuste tulemus(nt- muusik , kuulsus)
  • Roll ja rollikonflikt
  • Inimgruppide eristumise alused:
    • Varanduslikud
    • Regionaalsed
    • Rahvuslikkud
    • Ideoloogilised

    Võim ühiskonnas
    Tuntuim võimu teoreetik on Marx-
  • Ta on määratlenud võimu kui inimese suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine
  • Võim on ebavõrdselt jaotunud
  • Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui vaimsed
  • tööliklassvalitseb aga alles pärast revolutsiooni
    Kui võim on autoriteetne kuuletuvad inimesed mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimude nõudmised on õigustatud
    Riigivõimule ainuomased tunnused (e. monopoolsed)
  • ainuõigus kehtestada seadusi, koguda makse, kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks
  • tema otsused on kohustusliku
  • korraldab riigi igapäevaelu
  • üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia
    Ideoloogiad
    Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi
    Poliitilised ideoloogiad
    Aktsepteeritud
    Vihatud
    Konservatism
    Kommunism
    Sotsialism
    Natsionalism
    Rahvuslus
    Natsism
    Liberalism
    Fašism
  • Kontenar- riik ei peaks sekkuma, erastamine, riigiül. maj.poliitikaga tagada stabiilne maj.
  • Kensianistid- riik peaks sekkuma maj.
  • Konservatiivid - kodumaise turu kaitse, kaitsetollid
  • Liberaalid- erastada
  • Sotsiaalid- võrdsus, peale maksmine , maj. Kontroll
  • Tänapäeval- riik sekkub maj. maksude kaudu, et tagada heaoluriik
    Konservatism
  • Liberalismi vastand
  • Tuginev traditsioonidel, rahvuslusel ja kristlikul moraalil
  • Indiviidid on vabad, sünnilt võrdsed
  • Keegi ei pea valitsema
  • Vabadus on tähtsam kui võrdsus
  • Mõõdukate maksude poolt ning riigi sekkumise vastu
  • Progresiivne
  • Inimloomus on ebatäiuslik
  • Töö heaolu parandamiseks
  • Esindajad: G.W. Bush, Winston Churchill, Ronald Reagan , Margaret Thatcher
    • Individualistlik- üh. pakub vabadust
    • Traditsiooniline- euroopalik
    • Uus konservatism – Hayeki mõjul esile kerkinud
    • Neo konservatism- pettusid liberalismis, Bushi toetajad
    • 21.saj. alguses oli selle ideoloogia lõpp

    Sotsiaaldemokraatia
  • Väärtustab võrdseid võimalusi
  • Tugevat riiki, mis kindlustab väärika elatustaseme
  • Turumajandus
  • Tsiviilkontroll
  • Kodanikke toetatakse
  • Hoidutakse kihistumisest
  • Tekkis Saksamaal
  • Eraldus sotsialismist
  • Esindajad: Otto Bauer, Willy Brand, Eduard Bernstein
    Vasak- ja parempoolsus
  • On üksteisele lähenenud
  • Rõhutatakse aktiivse kodaniku ideaali
  • Säilinud on erinev suhtumine võrdsusesse
    Fašism
  • Rahvuslikele ja kultuurilistele tunnustele tugineva ühtsuse loomine
  • Algses tähenduses poliitiline liikumine Itaalias 1922-1943 Benito Mussolini juhtimisel
  • Ei usu igavese rahu võimalust
  • Natsionalistlik
  • Ainuparteisüsteem
  • Ühiskonnaelu range reglementeerimine
  • Juhikultus
  • Agressiivne välispoliitika
  • Ksenofoobia - on hirm või viha võõrapärase või võõramaise vastu
  • Tähtis riik ja rahvus, mitte rass
  • Ründas kommunismi, konservatiivsust ja parlamentaarset liberaalsust
  • Levis ka Saksamaal, Hispaanias, Austrias , Portugalis, Ungaris, Kreekas jne
    Natsism
  • Kodanike teod tehtud riigi heaolu nimel
  • Tugevad rahvused sõjalise võimu abil
  • Pluralismi lubamine on viga
  • Eesmärk ühendada kõik saksa keelt rääkivad rahvad
  • Natsismi peetakse üheks fašismi haruks
    tunnusjooned
  • Äärmuslik natsionalism
  • Demokraatia eitamine
  • Piiratud usuvabadus
  • Töölisklassi heaolu
  • Keskkonna kaitsmine
  • Loomade eest hoolitsemine
  • Kollektivism
  • Totalitaarsus
  • Kommunismivastasus
  • Parlamendivastasus
  • Riigi heaolu “tõeliste” sakslaste jaoks
  • Pan-Germanism
  • Rassism
  • Eugeenika (pärilike omaduste parandamine)
  • Vastuolu majandusliku ja poliitilise liberaalsuse suhtes
    Nimed ja Loojad
  • Tuntuim valitsusjuht Adolf Hitler
  • Ideoloogia juurteks on Rahvuslik Liikumine
  • Natsionaalsotsialistlik partei tuli võimule pärast Suurt Depressioon 1933. aastal ning on parim näide natsismist ajaloos
    Hitleri ideed
  • Etniline mitmekesisus nõrgestab Saksa impeeriumi
  • Demokraatia muudab riigi ebastabiilseks
  • Kõige hullemad nn “poolinimesed”
  • Kodumaata rahvused on parasiitsed
    Liberalism
  • Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega
  • Ideoloogia, milles organiseerunud eliit jutlustab rahvale, et tõeline vabadus leidub vaid üksinduses
  • Ühtne õpetus puudub; mõistus, progress, õiglus, võrdsus, vabadus
    Põhialused
  • Vaba turumajandus
  • Konkurents, avatud turud
  • Minimaalne riigi sekkumine
  • Inimõigused ( vabadused )
    Eripärad
  • Liberalism käib kaasas demokraatliku valitsemisviisiga
  • Eliit on ühiskonna peremees
  • Mida rohkem ressursse, seda suuremad on võimalused ja vabadused mõjutada seadusloomet
  • Sallivus pluralismi suhtes
  • Vabad valimised
  • Religioon inimeste eraasi
  • Rajaneb eeldusel, et kõik inimesed on sünnilt vabad ja võrdsed
    Loojad ja esindajad
  • Adam Smith- majandusteooria looja
  • John Locke- majanduslik vabadus, vaimne vabadus
  • Jean- Baptiste Say ja Destutt de Tracy- laissez - faire majandus
  • Benjamin Franklin
  • Anders Chydenius
    Sisemised suunad
  • Poliitiline liberalism: üksikisikud seaduse ja ühiskonna alustala, tähtsustatakse õigusi ja toetatakse liberaalset demokraatiat
  • Kultuuriline liberalism: keskendub üksikisiku elustiili ja südametunnistusse puutuvatesse asjadesse; Holland
  • Majanduslik liberalism: klassikaline liberalism või Manchesteri liberalism; laissez- faire
  • Sotsiaalne liberalism: seaduslik võrdsus, vaestele riigi poolt toetused
  • Modernne liberalism: segu liberalismi vormidest, mis leidub Esimese Maailma riikides tänapäeval
    Neoliberalism
  • Aksepteerib teatud piirini riigi sekkumist igapäeva majanduses
  • Thatcher, Reagan ja Pinochet
    Kommunism
  • sotsiaalneja majanduslik ühiskonnakorraldus
  • Kõik on võrdsed
  • Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele.
  • Marxi käsitlus inimesest rõhutab heatahtlikkust ja koostöövalmidust
  • Kuna kapitalism kui klassisüsteem ei ole võimeline arenema, oli tööliste võit ja klassivaba ühiskonna loomine ilmne
  • Kapitalism on sotsialismi tekkeks vajalik eeltingimus
  • Idee kommunismist tekkis juba antiikajal
  • 19. sajandil kogukonnad , mis põhinesid ühisomandil
  • 1980. aastaks 1/3 maailma rahvast kommunistliku võimu all
    Suunad
  • Leninism
  • Maoism
  • Trotskism
  • Stalinism
  • Eurokommunism – Lääne-Euroopas
  • Nõukogude kommunism – Saksamaa päritoluga töölistenõukogu
  • Tööliste demokraatia
  • Kristlik kommunism
    Tänapäeval
    • Kommunistlikud riigid: Hiina Rahvavabariik, Kuuba , Laos, Põhja- Korea ja Vietnam
    • Kommunistlikel parteidel on veel suur mõjuvõim ka Moldovas, Küprosel,Nepaalis, Indias ja Lõuna- Aafrika riikides
    Rahvusvaheline suhtlemine
    Internatsionaliseerumine e. rahvusvahelistumine
    Rahvusvaheline julgeolek sõltub
  • Põhjalikest muutustest mõnes suurriigis
  • Suhetest suurriikide vahel
  • Tehnoloogilistest avastustest sõjatööstuses
  • Kui üks suurriik kaotab oma tähtsuse tekivad uued jõu struktuurid
    Üldtunnustatud rahvusvahelise suhtlemise normid
  • Hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest
  • Lahendada tülid rahumeelselt
  • Pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja austada riikide territoriaalset puutumatust
  • Mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse
  • Austada inimõigusi ja inimeste põhivabadusi
  • Järgida rahvusvahelise õiguse norme
    Rahvusvahelise suhtlemise vahendid
  • Diplomaatilised suhted (nt. Konsulaarsuhete sisseseadmine Eesti ja Rootsi vahel 29. aug. 1991)
  • Majanduslik koostöö (nt. Vabakaubanduslepingud)
  • Rahvusvahelised lepingud (nt. Vene-Läti piirileping märts 2007)
    Peamised rahvusvahelised organisatsioonid
  • ASEAN – Kagu- Aasia Riikide Assotsiatsioon (1967)
  • ECOWAS – Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus (1975)
  • EN (CE) – Euroopa Nõukogu (1949/1993)
  • G7 – seitse juhtivat tööstusriiki (1975 (1976: Kanada ))
  • G8 – G7 + Venemaa (1997)
  • IBRD – Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (1945)
  • IMF – Rahvusvaheline valuutafond (1945/1992)
  • Mercosur – Lõuna-Ameerika ühisturg (1991)
  • NAFTA – Põhja-Ameerika Vabakaubanduslepe (1994)
  • NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (1949/2004)
    • Eesmärgid: kultuuripärandi kaitse, teadusuuringud, kriiside ohjeldamine, rahuvalve väljaspool liikesmaid
    • Kollektiivse enesekaitse põhimõte
  • OECD – Majandusliku Koostöö ja Arngu Organisatsioon (1961 ( OEEC 1948 )
  • OPEC – Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (1960)
  • OSCE – Euroopa Koostöö- ja Julgeolekuorganisatsioon (1975/1991)
    • Püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele.
    • Pööratakse tähelepanu kodanikuõigustele ja –vabadustele
    • Saadavad oma vaatlejaid vaatama, kas peetakse kinni vabade valimiste nõuetest
  • SRÜ – Suveräänsete Riikide Ühendus (1991)
  • WEU – Lääne-Euroopa Liit (1948/1994)
  • ÜRO (UN) – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (1945/1991)
  • EL (EU) – Euroopa Liit (1957 EMÜ/2004)
  • WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon (1995/1999)
  • Kyoto Protokoll - 1997
    ÜRO ja allorganisatsioonid
    • Rahvasteliidu (1919) järglane (24. okt. 1945)
    • Koosneb:
      • Peaassamblee
      • Julgeolekunõukogu (5 + 10)
      • Rahvusvaheline kohus
      • Hooldusnõukogu †
      • Majandus- ja Sotsiaalnõukogu
      • Sekretäriaat
    • UNESCO – ÜRO Hariduse-, Teaduse-, ja Kultuuriorganisatsioon
    • UNICEF – ÜRO Lastefond
    • UNDP – ÜRO Arenguprogramm
    Euroopa Liidu ajalugu
  • 1951? – Pariisi Leping – Söe ja teraseühenduse asutamine
  • 1957 – Rooma lepingud – EMÜ
  • 1986 – ühtse Euroopa akt – ühisturg
  • 1992 – Maastrichti leping – EL
  • 1997 – Amsterdami leping – dem&sots valdkonna lisandumine
    9. mai 1957 - Rooma Lepingud
  • Euroopa Majandusühenduse asutamisleping
      • Majandusühendus, mis põhineb EL neljal vabadusel;
  • Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euroatom) asutamisleping
    Euroopa Liidu peamised institutsioonid – Euroopa Ülemkogu
  • Koosneb valitsusjuhtidest + EL Komisjoni president + EL Parlamendi president
  • Käib koos vähemalt 2x aastas
  • Ülesanded:
    Euroopa Liidu peamised institutsioonid – Ministrite Nõukogu
  • seadusandlik
  • 27 liiget (vastava valdkonna ministrid )
  • Välisministrid arutavad välis- ja EL SISEpoliitikat
  • Eesistuja valib teemad, päevakorra, juhib istungeid ja vahetub 6 kuu tagant
  • Hääli vastavalt rahvaarvule 4-29, kokku 321
  • Hääletamisel vajalik 258 poolthäält + liikmete enamus (võimalik ühehäälsuse põhimõte)
  • Määrus = seadus
  • Direktiiv = kohandamine
  • Otsus – ühele liikmesriigile, isikule, ettevõttele
  • Arvamus - soovituslik
    Euroopa Liidu peamised institutsioonid – Euroopa Komisjon
  • Sisuliselt EL valitsus
  • Tegev 5 aastat (2004-2009)
  • Alaline organ, tegutseb Brüsselis
  • Komisjoni juhib president (praegu José Manuel Barroso Portugalist)
  • Eestist Siim Kallas
  • Tähtsamad allüksused – 29 peadirektoraati (= ministeerium )
  • Peamised ülesanded
      • Algatab seaduseelnõusid, valmistab ette istungeid (Min. nõuk., Ülemkogu)
      • Jälgib min. nõuk. Otsuste täitmist liikmesriikide poolt
      • Esindab EL-i rahvusvahelistes organisatsioonides (nt WTO)
      • Haldab EL eelarvet
    Euroopa Liidu peamised institutsioonid – Euroopa Parlament
  • Valitakse vastavalt rahvaarvule iga 5 aasta järel
  • Andres Tarand, Katrin Saks, Marianne Mikko, Siiri Oviir, Toomas Savi, Tunne-Väldo Kelam
  • 2007 - 785 saadikut
  • Vetoõigus, komisjoni umbusalduse võimalus
  • Jagab seadusandliku funktsiooni ministrite nõukoguga
  • Ei tegele liidulepingute, välis- ja julgeolekupoliitikaga
  • Kaasotsustamismenetlus siseturu, tarbijakaitse , kultuuri ja tehnoloogia küsimustes
    Euroopa Liidu institutsioonid – Euroopa kohus
  • Kontrollib teisi institutsioone
  • Kaitseb EL kodanikku
  • Algatab ise kohtuasju (riikide vastu)
  • 27 kohtunikku 6 aastat ametis
  • Eestist – Uno Lõhmus
    Euroopa Liidu majanduspoliitika
  • Euroopa Liidu 4 vabadust:
      • Inimeste
      • Kapitali
      • Kaupade
      • Teenuste

    Vaba liikumine liikmesriikide piires
    Euroopa kodakondsus
  • Riikide ülene
  • Vaba liikumine liikmesriikide vahel
  • Õigus võtta kaasa
      • Pensionistaaž
      • Tervisekindlustusega tasuta arstiabi
      • Valida ja kandideerida omavalitsusse ja europarlamenti
    Euroopa Liit vs Euroopa Nõukogu
    9. mai 1957 – EMÜ
    5. mai 1949
    27 liiget
    43 liiget
    Eesmärk: edendada rahu majandusliku koostöö kaudu. EL huvide kaitsmine maailmas.
    Tegevusvaldkonnad: inim-, kultuurilised, sotsiaalsed õigused ja haridus ning kultuur
    Brüssel ja Luxembourg
    Strasbourg
    Eesti liitus 2004
    Eesti liitus 1993
    Euroopa Liit vs. Euroopa Nõukogu 2
    Euroopa Parlament
    Esinduskogu
    Parlamentaarne Assamblee
    Ministrite nõukogu
    Seadusandja
    Euroopa komisjon
    Täidesaatja
    Ministrite Komitee
    Euroopa Ühenduste kohus
    kohus
    Euroopa Inimõiguste Kohus
    Euroopa Liidu laienemine
  • Austria (aastast 1995)
  • Belgia (1957)
  • Bulgaaria (2007)
  • Eesti (2004)
  • Hispaania (1986)
  • Holland (1957)
  • Iirimaa (1973)
  • Itaalia (1957)
  • Kreeka (1981)
  • Küpros (2004)
  • Leedu (2004)
  • Luksemburg (1957)
  • Läti (2004)
  • Malta (2004)
  • Poola (2004)
  • Portugal (1986)
  • Prantsusmaa (1957)
  • Rootsi (1995)
  • Rumeenia (2007)
  • Saksamaa (1957
  • Slovakkia (2004)
  • Sloveenia (2004)
  • Soome (1995)
  • Suurbritannia (1973)
  • Taani (1973)
  • Tšehhi (2004)
  • Ungari (2004)
    Liitumist ootavad : Türgi, Horvaatia , Makedoonia
    Eurotsoon
      • 1999 - Austria, Belgia, Hispaania, Hollandi, Iirimaa, Itaalia, Luksemburgi, Portugali, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome
        + Vatikan, Monaco , San Marino
      • 2001 – Kreeka
      • 2007 – Sloveenia
      • Ühepoolselt – Andorra , Montenegro , Kosovo
      • Tulevik:
      • 2008 – Küpros ja Malta
      • 2009 – Slovakkia
      • 2010 – Leedu, Bulgaaria, Eesti
      • Käega katsutav raha – 1.jaan 2002
      • Rahapoliitika – Euroopa keskpangale

    10

  • Vasakule Paremale
    Nüüdisühiskond #1 Nüüdisühiskond #2 Nüüdisühiskond #3 Nüüdisühiskond #4 Nüüdisühiskond #5 Nüüdisühiskond #6 Nüüdisühiskond #7 Nüüdisühiskond #8 Nüüdisühiskond #9 Nüüdisühiskond #10 Nüüdisühiskond #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-10-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 436 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Liisilii Õppematerjali autor
    Põhjalik konspekt eksamiks

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    46
    docx

    Ühiskonna õpetus : täielik konspekt 10-12 klass

    11ÜHISKONNA ÕPETUS 1.1. Nüüdisühiskond -on kujunenud suurriikide moodustumisega (19.saj). nt. Saksamaa- Pr. Preisi sõda 1870-1871 Otto van Bismarck ühendas Saksamaa suurriigiks mõisted-turumajandus,avalik –ehk valitsussektor,kodanikuühiskond,heaoluriik(sotsiaalne võrdsus ja õiglus) diktatuur jaguneb – autoritaarne totalitaarne- nt Valge-Vene,1924 NSVL,Saksamaa (1933), 1922 Itaalia (Mussolini) tööstusühiskond e. industriaalühiskond 1760-80ndad Inglismaal, kivisöe kasutusele võtt, tekstiilivabrikud industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info ühiskond, teadmusühiskond 1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 põhjust mi

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    56
    docx

    12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID

    GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Ühiskonnaliikmed. Maslow püramiid. Rahvastiku erinevad jaotusviisid. Sotsiaalne liikuvus. Tänapäeva ühiskond on eripalgeline ja mimekesine. Selleks et ühiskond toimiks on vaja, et ühiskonna liikmed üksteise erinevust tunnustaksid ja salliksid. Inimeste vahelised erinevused jagatakse kahte kategooriasse: bioloogiline erinevus (sugu, vanus, rass) ja sotsiaalne erinevus (haridustase, jõukus, elukoht). Ameerika psühholoog Abraham Maslow koostas tuntuma sotsiaalsete ja bioloogiliste inimvajaduste hierarhia. Hierarhia on koostatud nii, et kõrgemate vajaduste rahuldamiseks eeldab madalamate vajaduste rahuldatust. Füsioloogilised vajadused – vee-, toidu-, une- ja eluks sobiva keskkonna vajadus Turvalisusvajadus – vajadus füüsilise ja vaimse kaitstuse järele Kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda sotsiaalsesse gruppi Tun

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    96
    doc

    Euroopa Liidu aine eksamimaterjal

    Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2014 Arutlusküsimused: Kas föderatsioon USA moodi on võimalik? Mis on selle eeldused? Kas EL saab olla vaid majandusekeskne? Kas Eesti kodanikul on Euroopa kodaniku identiteet? Kas viimane suudab asendada esimest? Kas föderatsioon on realistlik perspektiiv? Kas klassik föderatsioonile on alternatiive? Kas igasugune lõimumine tähendab suveräänsuse kadu? Kuidas komisjon ametisse saab? Kas alati olnud igal riigil 1 volinikukoht? Mis saab siis kui liikmesriikide arv suureneb? Komisjoni miinused/plussid? Kui suur aga üldse on EL'i roll globaalselt? kas Euroopa Liidu näol on tegemist rahvusvahelise organisatsiooniga või on siin hoopis tegemist föderatsiooniga, millegi riigilaadsega? kas EL on midagi täiesti unikaalset? kas EL tähistab rahvusriikide kadu või hoopi

    Euroopa liit
    thumbnail
    36
    doc

    Euroopa liidu kujunemine

    I loeng EUROOPA LIIDU AJALOOLINE KUJUNEMINE ehk EUROOPA INTEGRATSIOONI KRONOLOOGIA Sissejuhatus: · Mis asi on Euroopa Liit ­ ühine raha; inimeste vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, kaupade vaba liikumine, kapitali vaba liikumine; · Mingi hulk riike on kasvanud üksteisega kokku, see on suur protsess. · Euroopa nõukogu, parlament, kohus, erinevad komiteed jne. · Euroopa Liit on loodud teatud eesmärkide saavutamiseks. On palju plusse ja miinuseid. Väga raske on määratleda, kas on negatiivne või positiivne. · Millal sai alguse EL? Konksuga küsimus. Euroopa liidul pole ühtset sünnidaatumit. Areng on etapiviisile. Sõjajärgne periood. 1952 esimene oluline daatum ­ loodi Söe ja Teraseühendus. Väga tähtis. 9 Mai on Eurooopa päev ­ 1950 kuulutati see idee välja, Prantsuse välisminister ütles, et neil Saksamaaga on plaan luua midagi sellist. 1958 Rooma Leping ­ loodi EL majandusühendus, mis

    Diplomaatia
    thumbnail
    4
    docx

    Euroopa Liit - kujunemine,valitsemiskorr aldus

    EL kujunemis lugu · Euroopas on olnud mitmeid ühendavaid suurvõime: o Rooma impeerium o Saksa ­ Rooma kesiriik o Rootsi Suurriik o Austira ­ Ungari impeerium o Hansaliit · I MS eel vastukaaluks Ameerika Ühendriikidele Mainiti Euroopa Ühendriike, o 1915 ­ Euroopa Ühendriikide loosungid o 1922- Richard Nikolaus von Coudenhove ->Ühtne Euroopa o 1929 ­ Prantsuse peaminister Aristide Briand->Rahvasteliidu koosolekul tõi idee luua Euroopa Liit, mida juhitaks Prantsusmaalt o Utopism-ebavõimalik,kuid ideaalna maailmanägemus · II MS lõppedes toetas SBR ideed luua midagi Euroopa Ühenduse taolist. o 1946 ­ W.Churchill tõi Zürichis mõtte luua Euroopa Ühendriigid o 1948-OEEC(Organisation for European Economic Co-Operation)=Euroopa majandus koostöö organisatsioon) ->Koordineeris Marshalli plaani(USA toetas anti

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    62
    docx

    Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

    Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed ­ mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond ­ TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI, TURUMAJANDUSE JA KODANIKUÜHISKONNA ERISTATAVUS, RAHVA OSALUS ÜHISKONNAELU KORRALDAMISES, VABAMEELSUS VAIMUELUS NING INIMÕIGUSTE TUNNUSTAMINE. Nüüdisühiskonda iseloomustavad: · ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus · tööstuslik kaubatootmine

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    14
    docx

    Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal

    Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal I kursus ,,Ühiskonna areng ja demokraatia" Ühiskond ja selle areng Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Rahvastiku jaotamine 1.) kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused nt: rass, sugu, seksuaalsed orientatsioonid, vanus 2.) elu jooksul õpitud ehk sotsiaalsed erinevused nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus, väärtushinnangud Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus- rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu v?

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    40
    docx

    Ühiskonna riigieksami materjal

    Nüüdisühiskond o Ühiskonna mõiste Suurte inimhulkade kooselu korrastatud eluviis. o Nüüdisühiskonna kujunemine Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj ­ o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed ­ 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, o Kõrgte

    Ühiskonnaõpetus




    Kommentaarid (5)

    Cheithlyn profiilipilt
    Cheithlyn: Väga hea ja põhjalik töö!
    19:14 11-11-2010
    kadri13 profiilipilt
    kadri13: Väga palju oli kasu :)
    14:18 29-03-2009
    belladonnakillz profiilipilt
    belladonnakillz: bow wow päris heaaaa.
    16:22 03-04-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun