Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Tööde vormistamise juhend (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida oodatakse esseelt ?
  • Mille jaoks nad on ?
  • Kuidas on nad võimalikud ?
  • Kuidas teha? või Milleks teha ?
  • Mis on?, missugune on ?
  • Mispärast on?, milleks on ?
  • Mida teha?, kuidas teha ?
  • Mille nimel teha ?
  • Mis on?, missugune on ?
  • Mispärast? ja mille jaoks ?
  • Mille olulisemad elemendid on uue seisundi (mis ?
  • Mida uuritakse, mis on uurimuse probleem ?
  • Kuidas probleemi uuritakse ja lahendatakse, missugused on uurimismeetodid ?
  • Missugused on uurimistulemused või probleemi lahendused ?
  • Missugune on selle teema uudsus, tema teaduslik ja rakenduslik tähendus ?
  • Missugused on minu ajalised ja materiaalsed võimalused teema käsitlemiseks ?
  • Kes võiks olla juhendaja ?
  • Missugused on uurimuse alaprobleemid ja küsimused, millele otsin vastust ?
  • Miks väärib probleem uurimist ja lahendamist ?
  • Kuidas kajastub probleem seni ilmunud kirjanduses ?
  • Missugusest uurimuslikust paradigmast lähtun ?
  • Mil viisil saan uurimusega uusi teadmisi ?
  • Kuidas saan oma uurimistulemusi tõestada ?
  • Mis on minu uurimuse mõte, milleks on ta mõeldud ?
  • Missugustest teooriatest lähtun ?
  • Missuguse on uurimuse võtmemõisted, kas suudan neid määratleda ?
  • Missugused hüpoteesid tulevad arvesse ?
  • Mis laadi uurimismaterjali tuleb korjata ?
  • Kes on need isikud, keda tahan uurida ?
  • Missugune meetod sobib kõige paremini ?
  • Missugused valikud võivad veel arvesse tulla ?
  • Kuidas ma põhjendan oma meetodi valikut ?
  • Mida oodatakse esseelt ?
  • Mis on väitekirja probleem ?
  • Kuidas uuritakse probleemi ?
  • Missugused on uurimuse tulemused või probleemi lahendused ?
  • Missugune on nende tulemuste teoreetiline ja praktiline tähendus ?
 
Säutsu twitteris

TALLINNA ÜLIKOOL
KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT




MATERJALE
ÜLIÕPILASTE KASVATUSTEADUSLIKE TÖÖDE KOOSTAMISEKS , VORMISTAMISEKS JA KAITSMISEKS




TPÜ KIRJASTUS
TALLINN
2004
SISUKORD
SAATEKS 4
I. TÖÖ KAVANDAMINE 5
1. Eesmärgid 5
2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus 6
3. Kasvatusteaduslike tööde liigid 8
3.1. Kasvatusteaduslikud uurimused 8
3.1.1. Teoreetiline uurimus 8
3.1.2. Empiiriline uurimus 8
3.1.3. Arendusuurimus 10
4. Uurimuse kavandamine 11
4.1. Teema valik ja uurimiskava koostamine 11
4.2. Uurimuse kavandamise kesksed küsimused 12
Probleem ja probleemiseade 12
Meetodid 13
4.4. Soovitusi uurimuse kavandamiseks 14
II TÖÖ KOOSTAMINE 16
1.1. Töödele esitatavad sisulised nõuded 16
Uudsus ja aktuaalsus 16
Objektiivsus 16
Tõestatavus 16
Süsteemsus 16
Selgus 16
Kriitilisus 16
Selektiivsus 17
1.2. Töödele esitatavad eetilised nõuded 17
1.3. Üliõpilastööde hindamise kriteeriumid 17
2. Üliõpilaste arvestus- ja eksamitööd 18
2.1. Referaat 18
2.2. Essee 18
Eesmärk 19
Mida oodatakse esseelt? 19
2.3. Õpimapp ehk portfoolio 20
Eesmärk 20
Õpimapi koostamine 20
3 Seminari -, diplomi - ja bakalaureusetöö 21
3.1. Eesmärgid 21
3.2. Nõuded seminari-, diplomi- ja bakalaureusetööle 22
4. Väitekirjad 23
4.1. Magistritöö 23
4.2. Doktoritöö 25
2.2.1.Väitekirjana ilmunud iseseisev uurimistöö koosneb järgmistest osadest: 25
4.2.2.Artikliväitekiri sisaldab: 25
III TÖÖ VORMISTAMINE 27
1. Vormistatud töö koostisosad 27
Tiitelleht 27
Annotatsioonid 27
Sisukord 27
Lühendid 28
Töö sisu 28
Sissejuhatus 28
Kokkuvõte 28
Allikad 29
Lisad 29
Autori märkused 29
2. Keel ja stiil 29
3. Lehekülje kujundus 30
4. Pealkirjad ja sisukord 30
5. Tekstisisene informatsioon 31
5.1. Lühendid 31
5.2. Loetelud 31
5.3. Arvud 32
5.4. Valemid 32
5.5. Tabelid 32
5.6. Illustratsioonid 33
5.7. Viitamine 33
6. Allikad 35
6.1. Trükised 35
6.1.1. Tervikteosed 35
6.1.2. Artiklid 36
6.1.3. Muud trükised 37
6.2. Elektroonilised allikad 38
6.3. Audio -visuaalsed allikad 39
IV TÖÖDE KAITSMINE 40
1. Seminari-, diplomi-, bakalaureuse - ja magistritööde (kuni 20 ainepunkti) kaitsmine ja hindamine 40
2. Magistritöö (40 ainepunkti) kaitsmine ja hindamine 42
Eelkaitsmine 42
Kaitsmine 42
3. Doktoritöö kaitsmine 44
3.1. Doktoritöö kaitsmisele lubamine 44
Doktorikraadi taotleja 44
Doktoritöö eelnev hindamine 44
Kraaditaotleja poolt esitatav materjal 45
3.2. Ettevalmistus doktoritöö kaitsmiseks 45
3.3. Doktoritöö kaitsmine 46
Kaitsmisprotseduur 46
3.4. Doktorikraadi omistamine 47
3.5. Doktorikraadi vaidlustamine ja kaebuste esitamine 47
ALLIKAD 48
Kasvatusteaduste teaduskond 2
Faculty of Educational Sciences 3
  • SAATEKS


    Käesolev metoodiline juhend on parandatud ja täiendatud väljaanne 2001. a. ilmunud
    juhendi esimesest trükist "Tallinna Pedagoogikaülikooli kasvatusteaduslike üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhend". Algselt eelkõige kasvatusteaduste eriala üliõpilaste jaoks koostatud juhend on mõeldud abivahendiks kõikidele TPÜ üliõpilastele, kelle õppekavades on ette nähtud uurimusliku või arendusliku iseloomuga kasvatusteaduslik seminari-, diplomi-, bakalaureuse-, magistri - või doktoritöö, samuti neid töid juhendavatele õppejõududele taoliste tööde kavanda-misel, koostamisel, vormistamisel kaitsmisel. Ettenähtud vormistusnõudeid tuleb üliõpilastel arvestada ka referaatide ja esseede kirjutamisel .
    Kasvatusteadused (Educational Scienses, die Erziehungswissenschaften) kuuluvad teaduste klassifikatsioonis sotsiaalteaduste ( Social Scienses, die Sozialwissenschaften) hulka ja järgivad uurimistöö koostamisel ja vormistamisel neile omast traditsiooni. Vajadus taolise materjali järele johtub eelkõige kasvatusteaduste eriala spetsiifikast. Tänapäevane kasvatusteaduste süsteem haarab endasse suure hulga erinevaid kasvatusteaduslikke ja pedagoogilisi distsipliine, alates üldkasvatusteadusest, andragoogikast ja eripedagoogikast ning lõpetades ainedidaktikatega, lisaks kasvatusfilosoofilise sisuga uurimused. Kõiki neid distsipliine ühendab kasvatusteadusliku probleemi nägemine. Kasvatusteadustele on omane ka paradigmaatiline ja kontseptuaalne mitmekesisus , kasvatusteaduslik uurimistöö võib olla nii uurimusliku kui arendusliku iseloomuga. Seetõttu kerkib tihti küsimus, kas antud töö on kasvatusteaduslik. Käesolev juhend peab silmas mõlemat aspekti ja on mõeldud üliõpilastele abivahendiks kasvatusteadusliku uurimistöö igal etapil kavandamisest kaitsmiseni.
    Järgnevas esitatud materjal jaguneb sisult nelja valdkonda: esimeses osas käsitletakse üliõpilaste kasvatusteaduslike tööde kavandamist, teises osas nende tööde koostamist, kolmandas tööde vormistamist ja neljandas osas tööde kaitsmist.

    Jüri Orn
    Meeli Pandis
  • I. TÖÖ KAVANDAMINE


    Esimeseks ja väga oluliseks etapiks üliõpilase kasvatusteadusliku töö valmimisel on selle mõtteline kavandamine. Mida põhjalikumalt on tööga seonduvate ülesannete täitmine eelnevalt läbi mõeldud, seda kindlam saab olla õnnestunud tulemuses. Töö kavandamise tähtsust näitab seegi, et alates bakalaureusetöödest on tulevase töö kava esitamine üliõpilasele kohustuslik. Bakalaureusetöö puhul annab see õiguse töö kirjutamiseks, väitekirjade kavad ja nende kaitsmine eksamikomisjoni ees on aga määravaks üliõpilaste vastuvõtul magistri- või doktoriõppesse.
    Juhendi järgnevas osas antakse kõigepealt kasvatusteadusliku töö üldiseloomustus, sest kasvatusteaduste süsteem ise, eelkõige aga kasvatusteaduste uurimisainestik on praeguseks kujunenud sedavõrd mitmekesiseks ja tihti ka raskesti piiritletavaks, et mingid selgitused orienteerumiseks on ilmselt vajalikud. Tutvustatakse ka kasvatusteaduslike tööde erinevaid liike ja nendele töödele omast loogikat. Osa lõpus selgitatakse, missugune peab olema töö kava ja antakse soovitused selle koostamiseks.
  • 1. Eesmärgid


    Üliõpilaste teadustööl on kõrgkoolide õppekavades alati olnud oluline koht. Formaalsest küljest tähistab üliõpilase poolt kirjutatud ja kaitstud töö ühe taseme saavutamist kõrghariduses. Seega on üliõpilase teadustöö formaalseks eesmärgiks akadeemilise kraadi või diplomi saamine, mis tähistab teaduslikku või kutsealast kvalifikatsiooni ja on samas eelduseks õpingute jätkamiseks kõrgemal tasemel. Osa üliõpilastöödest, nagu referaadid ja esseed , on arvestus- või eksamitöödena kasutusel mitmete aineprogrammide täitmisel.
    Sisulisest küljest võib üliõpilastööde eesmärgid jagada kaheks. Üliõpilastöödega luuakse:
    1. teaduse või arendustegevuse seisukohalt uus teadmine,
    2. võimalused üliõpilaste professionaalseks arenguks.
    Professionaalse arengu seisukohalt on ülimalt tähtis argiteadvusliku teadvuse kujunemine professionaalseks, mis väljendub a) tegevusalase e instrumentaalse , b) sotsiaalse ja c) refleksiivse kompetentsuse kasvus .
    Seega on kasvatusteaduslike üliõpilastööde formaalseks eesmärgiks kvalifikatsiooni ja sisuliseks eesmärgiks kompetentsuse tõstmine, millele lisandub teadusloome. Samas sõltub ühe või teise eesmärgi tähendus üliõpilastöö tasemest. Kui referaatide, esseede ja seminaritööga taotletakse eelkõige üliõpilase teadusliku mõtteviisi arenemist, siis magistri- ja doktoritöö kirjutatakse eelkõige teaduse arendamise eesmärgil.

  • 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus


    Viimastel aastakümnetel on kasvatusteadustes toimunud sedavõrd suured muutused, et üha raskem on määratleda seda, mis on kasvatusteaduslik. Kasvatusteadustele omase distsiplinaarse, paradigmaatilise ja kontseptuaalse mitmekesisuse tõttu on üliõpilastele üha raskem vastata ühele väga olulisele küsimusele - "Kas minu töö teema ja probleem on kasvatusteaduslik?" Küsimus ise jaguneb kaheks:
  • Kas minu töö on lähtub kasvatuse ideest, so kas töö on kasvatusteaduslik?
  • Kas minu töö vastab teaduslikkuse kriteeriumidele, so kas töö on kasvatusteaduslik?
    Formaalseks orientiiriks esimesele küsimusele vastamisel on tänapäevane kasvatusteaduste süsteem, mis on esindatud väga erinevate kasvatusteaduslikeks või pedagoogilisteks nimetatavate distsipliinidena ja mida kajastavad osaliselt ka TPÜ kasvatusteaduste õppekavad. Kui üliõpilastöö teema kuulub oma sisult ühte nendest valdkondadest, siis peakski ta olema kasvatusteaduslik, vähemalt esialgsel määratlemisel. Esimesele küsimusele vastates võib probleeme tekkida nn interdistsiplinaarsetes valdkondades. Kas praegu olulist tähendust omavad õppimisega seotud teemad kuuluvad psühholoogiasse või kasvatusteadustesse, see sõltub juba sellest, kuidas määratletakse kasvatusteaduslikku sisulisest.
    Sisuliselt määrab töö kuulumise kasvatusteaduslike hulka tema ainestik. Mõistagi käsitleb see mingeid probleeme kasvatustegelikkuse nähtuste ja protsesside ääretust mitmekesisusest ja on määratud esmajoones kasvatusteaduslike probleemide eripärast ja nende probleemide lahendamisviisidest. Kui psühholoog uurib õppimise olemust ja kulgu , siis kasvatusteadlane küsib, kas on põhjust ja võimalust teha midagi selleks, et õppimine oleks tõhusam. Üldistatult võiks väita, et kus psühholoogi või sotsioloogi uurimus nähtuste või protsesside kirjeldamise ja seletamisega lõpeb, sealt kasvatus-teaduslikule uurimusele omane probleemiseade ja lahenduste otsimine alles algab. Kasvatusteaduslik probleemiseade kujuneb tunnetatud vastuolust tegelikkuses oleva ja soovitud võimalikkuse vahel ja väljendub kui küsimine soovitud võimaliku järele selleks, et inimene ja tema areng ja selleks arenguks kujunenud kasvatustegelikkus saaks paremaks. Selline küsimine võimaliku parema järele on igasuguse kasvatusteadusliku uurimuse intentsioon. Kasvatusteaduliku uurimuse oluline eripära seisneb ka selles, et ta pakub võimaliku parema saavutamiseks pedagoogilised ja andragoogilised lahendused.
    Seega saab kasvatusteadustes eristada ühelt poolt need teadused , mis on käsitatavad kui teadused kasvatusest ja teisalt teadused, mis on kasvatuse jaoks. Esimestes nendest, nagu (üld) kasvatusteadus (Educational Sciense, die Erziehungswissen-schaft), kasvatusfilosoofia (Educational Philosophy , die Erziehungsphilosophie), pedagoogika ja kasvatuse ajalugu ( History of Education, Geschichte der Pädagogik und Erziehung) ning võrdlev kasvatusteadus ( Comparative Educational Sciense, Vergleichende Erziehungswissenshaft) küsivad uurijad : "Mis on kasvatus ja haridus ?; Mille jaoks nad on?; Kuidas on nad võimalikud?; Kuidas on võimalik neid teaduslikul tasemel uurida?". Nendele teadustele tuginevad nn rakenduslikud kasvatusteadused, milleks on erinevad pedagoogikad, andragoogika ja eripedagoogika . Nendes teadustes otsitakse vastust küsimustele, nagu: "Mida teha?; Kuidas teha? või Milleks teha?". Vastused sellistele küsimustele on mõeldud rakendamiseks kasvatuspraktikas.
    Teisena tõuseb üles küsimus sellest, kas valitud lähenemisviis on kasvatusteaduslik. Kuigi allpool on esitatud teaduslikkuse kriteeriumid, siis tuleb arvestada, et arusaam sellest, mis on kasvatusteadustes teaduslik, ei olegi nii üheselt mõistetav. Esimeseks võimalikuks ja arvestatavaks asjaoluks on uute käsituste ilmumine seni üldlevinud klassikalise, nn loodusteaduliku teaduskäsituse kõrvale. Seepärast võib tänases kasvatusteaduses kõrvuti positivistlikule empiirilis-analüütilisele paradigmale leida traditsioonilisest teaduskäsitusest erinevat tõlgendavat lähenemisviisi, mis koos kvalitatiivsete uurimismeetoditega tähistab nn fenomenoloogilis- hermeneutilist paradigmat. Oluline koht kasvatusteaduslikus uurimistöös kuulub ka kriitilis -emansipatoorsele paradigmale. Seega oleks ennatlik teaduslikkuse üle otsustamisel lähtuda ainult tavapärastest teaduslikkuse kriteeriumidest. Mõõtmine kui loodusteadusliku tunnetuse olulisemaid erisusi ei ole sellisena kasvatusteadustele alati kohandatav. Seepärast lisandub kirjeldamisele, seletamisele ja prognoosimisele kui teadusliku tunnetuse põhifunktsioonidele sotsiaalteadustes veel mõistmine ja tõlgendamine. See tähendab ka, et lisaks kvantitatiivsetele meetoditele kasutatakse kasvatusteadustes üha rohkem ka kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Üha rohkem leiab aga praegustes uurimustes kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite kombineeritud kasutamist, näiteks triangulatsioon .
    Üliõpilase jaoks on oluline seegi, et kõrvuti traditsiooniliste empiiriliste ja teoreetiliste uurimustega on hakatud akadeemilise kraadi taotlemisel arvestama arendusliku iseloomuga töid, nendega saab kaitsta bakalaureusekraadi, senise magistriõppe kutsekraadi ning uute (3+2) õppekavade magistrikraadi, samuti doktorikraadi. Need on mitmesugused arendusuurimused, mille loogika erineb oluliselt tavapärasest uurimistöö omast, mis on sisuldasa pedagoogilised või andragoogilised ja praktika jaoks väga vajalikud. Selliste tööde eesmärgid, teostus ja loogika lähtuvad vajadusest luua vahendeid, mille abil saab lahendada praktika jaoks olulisi probleeme. Seega on nende tööde põhifunktsiooniks midagi luua, midagi projekteerida. Sedalaadi üliõpilastööd on sobivad nendele üliõpilastele, kellel juba on olemas praktiline kogemus mingis hariduselu valdkonnas. Üksikasjalikumalt kirjeldatakse arendus-uurimustega seonduvat juhendi punktis 1.4.
    Seega järgivad ka kasvatusteadused üha süvenevat arusaama, mille järgi klassikaline teaduskäsitus ei ole ainukene, mille kriteeriumide järgi saab otsustada töö teaduslikkuse üle. See, mida klassikaline teaduskäsitus on lugenud uurimuse puuduseks, ohuks objektiivsuse nõudele, on kasvatusteadustele paratamatu ja olemuslik . Seda seepärast, et kasvatusteadulik töö, ka empiiriline uurimus:
    • on paratamatult seotud väärtustega, kuivõrd kasvatuse idee ise on olemuslikult väärtuseline ja on väärtuste väljendaja;
    • kannab endas alati mingeid uurijale omaseid implitsiitseid teooriaid ;
    • oma kompleksse iseloomu tõttu saab arvestada ainult tõenäosuslike tulemustega;
    • mõjutab uurimustes osalevaid isikuid märkimisväärselt, mistõttu tuleb arvestada uurimuse kõlbelisi ,psühholoogilisi ja pedagoogilisi tagajärgi.
    Kasvatusteaduslikud uurimused ja arendusprojektid, mille objektiks on kõige üldi-semana kasvatustegelikkus oma ajalises ja ruumilises olemises, küsivad nii või teisiti mis on?, missugune on?, mispärast on?, milleks on?, mida teha?, kuidas teha?, mille jaoks teha?, mille nimel teha?. Igale taolisele küsimusele vastamine tähendab mingi kasvatusteadusliku ülesande täitmist.
  • 3. Kasvatusteaduslike tööde liigid


    Üliõpilaste kasvatusteaduslike töödena käsitletakse käesolevas juhendis
    • õppeotstarbelisi kasvatusteadusliku sisuga arvestus-ja eksamitöid ;
    • kasvatusteaduslikke uurimusi, mille kaitsmisega saab taotleda soovitud akadeemilist kraadi.
    Kõikide nende tööde koostamise juhised on esitatud juhendi järgmises osas.
  • 3.1. Kasvatusteaduslikud uurimused


    Üliõpilastöödest on kõige olulisemad kasvatusteadulikud uurimused. Kuigi uurimistöö tundmine ja kogemus kuulub olulise osana kasvatusteaduslikku haridusse, saab määravaks ikkagi selliste uurimuste teaduslik väärtus.
    Kui selle juhendi esimeses trükis esitati kasvatusteaduslikena teoreetilised ja empiirilised uurimused ja arendusprojektid jäid ebamäärasesse staatusesse, siis juhendi käesolevas variandis käsitletakse kasvatusteaduslike uurimustena:
    • teoreetilisi uurimusi ( Theoretical Research, die teoretische Forschung),
    • empiirilisi uurimusi (Empirical Research, die empirische Forschung) ja
    • arendusuurimusi (Desing Research, die design Forschung).

    Taoline täpsustus ei ole formaalne , vaid on sisulist laadi . Kui kasvatusteaduslike uurimuste intentsioon väljendub alati kui küsimine võimaliku parema järele. Teoreetilised ja empiirilised uurimused annavad selleks esilekerkinud kasvatusteaduslike probleemide lahendamise näol uue teadmise, arendusuurimused aga praktiliste probleemide lahendused, mis on ka uus teadmine.
    Seminari-, diplomi-, ja bakalaureusetöödena on eelistatavad empiirilised uurimused, teoreetilised tööd tulevad arvesse magistri- või doktoritöö tasemel, arendusuurimused eeldavad aga praktilist kogemust.
  • 3.1.1. Teoreetiline uurimus


    Teoreetilise uurimuse eesmärk on olemasolevate uuringute alusel välja töötada uudne lähenemine uurimisprobleemile, kriitiliselt analüüsida erinevaid teooriaid ja ühe eeliseid võrreldes teistega . Teoreetilises analüüsis kontrollib autor teooria konsistentsust, st kas esineb vasturääkivusi teoorias endas või teooria ja empiiriliste uuringute tulemuste vahel. Empiirilist materjali esitatakse ainult vajaduse korral teoreetilise lähenemise selgitamiseks. On oluline, et töö autor tooks tekstis selgesti välja, milles seisneb temapoolne originaalne panus uute teadmiste otsingul, kasutamisel , süstematiseerimisel ja hindamisel.
    Teoreetilisteks uurimusteks võivad olla üliõpilaste seminari- ja lõputööd, väitekirjad , nendeks on tegelikult ka referaadid ja esseed.
  • 3.1.2. Empiiriline uurimus


    Valdav osa üliõpilaste kasvatusteaduslikest uurimustest on empiirilised uurimused, mis omakorda võivad olla oma positivistliku või tõlgendava lähenemisviisi tõttu

    Tõsi, mahukamates uurimustes, nagu väitekirjad, kohtab üha sagedamini kvantitatiivse ja kvalitatiivse lähenemisviisi ühitamist.
    Empiirilises uurimuses leitakse vastused teoreetiliselt põhjendatud uurimis -küsimustele empiirilise uuringuga. Empiirilises uuringus kasutatakse kasvatustegelikkuse uurimiseks kvantitatiivseid või kvalitatiivseid empiirilise uurimise meetodeid , mille valik sõltub uurimuse eesmärgist ja uurimisainest .
    Empiiriliste uurimuste ülesandeks on:
    • kirjeldada (kasvatustegelikkuse, selle nähtuste ja selles toimuva fikseerimine);
    • seletada (põhjuslike seoste tuvastamine ja avamine, nende tähenduse ja toimemehhanismide äraseletamine);
    • mõista ja tõlgendada ;
    • prognoosida (millegi kulgemise suuna ja viisi ettenägemine).

    Need teadusele omased üldised funktsioonid omandavad kasvatusteaduslikus uurimuses viimase eripärast, esmajoones aga lähtekohaks olevast paradigmast sõltuvalt spetsiifilised jooned, mis avalduvad uurimuse loogikas ja uurimisviisis. Ja ikkagi tuleb endale selgeks teha, kas tahetakse oma uurimusega midagi kirjeldada, seletada, mõista ja tõlgendada või hoopis prognoosida.
    Ei maksa alahinnata ainult kirjeldamisele pühendatud uurimust. Teatud teemade osas on see äärmiselt vajalik. Samas tuleb endale aru anda, et empiirilise uurimuse tavaline loogika ei ole siin mõttekas. Probleemi asemel võib siin rääkida uurimuse ülesannetest, mis lähtuvad vastuse leidmisest kirjeldamisega seonduvatele küsimustele mis on?, missugune on?, kuidas on?. Kuigi kirjeldavates uurimuses juhindutakse paratamatult mingitest oletustest, ei ole siin mõttekas rääkida hüpoteesidest, sest taolised oletused ei vasta hüpoteesi kriteeriumidele ja funktsioonidele. Oluline on, et kirjeldamisega seotud küsimustele vastamiseks valitakse selleks sobivad küsitlus- või vaatlusmeetodid.
    Klassikalises teaduskäsituses on teaduse põhiülesandeks seletamine, et sellele tuginedes teha prognoos. Kõige tähtsam on põhjuslike seoste tuvastamine, vastuse leidmine küsimustele mispärast? ja mille jaoks?. Nendele küsimustele leitakse vastused uurimustega, milles põhjuslikud seosed püütakse kindlaks teha sõltumatute ja sõltuvate muutujate omavaheliste seoste uurimise kaudu. Uurimismeetoditest sobib selleks kõige paremini pedagoogiline eksperiment , mis üliõpilastööna on mõeldav eelkõige magistri- ja doktoritöö tasemel. Samas on teada, et selline käsitlusviisi asemel on juba pikka aega kasutatud hermeneutilist lähenemisviisi, mis seab seletamise asemel uurimistöö keskmesse mõistmise ja tõlgendamise ja nendega seonduvate kvalitatiivsete meetodite kasutamise.
    Kui varem tugines teaduslik prognoos seletamisele, siis tänapäeval on sotsiaal-teadustes tuleviku prognoosimiseks teistsuguseid meetodeid, mida on hakatud kasutama ka kasvatusteadustes.
    Empiirilise uurimuse loogika võib üldjoontes toetuda järgmistele väidetele:
    • empiiriline uurimus viiakse läbi mingi teadusliku probleemi lahendamiseks;
    • probleem on lahendust nõudev küsimus;
    • probleemi võimalik lahendus tugineb teaduslikul oletusel ehk hüpoteesil;
    • et kontrollida püstitatud hüpoteesi kehtivust viiakse läbi empiiriline uuring, milleks koostatakse uurimisküsimustele ja uuritavate jaoks kohane metoodika ja protseduur ;
    • empiirilise uuringuga saadud tulemusi analüüsitakse püstitatud hüpoteesist või uurimisülesannetest lähtudes;
    • analüüsitakse uurimistulemuste praktikasse rakendamine võimalusi;
    • analüüsi tulemustest tuletatakse uued probleemid ja hüpoteesid.
  • 3.1.3. Arendusuurimus


    Arendusuurimused on laias maailmas sotsiaalteaduste erinevates valdkondades tänapäevaks saavutanud üha kasvava tunnustuse. Põhjuseks on eelkõige asjaolu, et arendusuurimused tegelevad erinevate eluvaldkondade praktiliste probleemide lahendamisega, kusjuures arendusuurimuse tulemuseks on praktiline lahendus. Sellisena on arendusuurimus rakendusuurimus, mis kasvab välja mingist praktikas siin ja nüüd esinevast probleemist ja saadud lahendus on rakendatav konkreetseid kasutajaid arvestades.
    Arendusuurimus erineb teoreetilisest või empiirilisest kasvatusteaduslikust uurimusest oma eesmärgiseade, läbiviimise loogika ja tulemuste iseloomu ning kasutamisviisi poolest. Kui üliõpilastöö on arendusliku iseloomuga, siis on ta oma sisult ja vormilt projekt, mille olulisemad elemendid on uue seisundi (mis?, mida?) ja selle saavutamise vahendite ja tingimuste (kuidas?) projekteerimine ja saadud tulemuse hindamine. Mõistagi tugineb projekteerimine olemasolevatele uurimis-tulemustele, nii nagu uurimuslikes töödes esitatakse järeldustena võimalikud praktilised rakendused .
    Arendusprojekt lähtub mingist vastuolust, vajakajäämisest, vajadusest tänapäeva kasvatustegelikkuses midagi muuta või parandada. Sellise projekti puhul hinnatakse probleemi elulisust ja aktuaalsust, situatsioonianalüüsi põhjalikkust, lahendite uudsust ja rakendatavust.
    Projekt sisaldab järgmisi osi:
  • Probleemi seade
  • Sissejuhatus probleemi, milles antakse probleemi või vastuolu lühike üldiseloomustus, olukorra muutmise eesmärk, kavandatavate lahenduste ja käsitletava ainese piiritlemine.
  • Probleemi olemus, muutmist vajava olukorra ning selle kujunemise analüüs empiirilise materjali, dokumentide, teaduskirjanduse ja muude allikate põhjal.
  • Projekteerimine.
  • Kavandatava lahenduse teoreetiline põhjendus teaduskirjandusest ja praktilistest kogemustest lähtuvalt.
  • Probleemi lahendamise variandid, ettepanekud ja vahendid (näiteks õppekava, õpik, organisatsioonilised või administratiivsed meetmed jms).
  • Hinnang projektile.
  • Projekti tõhususe hindamine:
    a)uurimuse tulemuste näol,
    b) hinnang teiste poolt,
    c) enesehinnang .
  • Projekti rakendamise võimalused ja tingimused.
    Kokkuvõte
  • 4. Uurimuse kavandamine


    Uurimistöö kavandamine realiseeritakse uurimiskava koostamise kaudu. On mõistetav, et tegelikus uurimistöös võib mõndagi muutuda, kuid samas on äärmiselt oluline, et ettenähtud kasvatusteaduslik töö oleks juba algselt keskendunud teatud küsimustele vastamisele, seega millegi üle otsustamisele valikute tegemiste kaudu.
  • 4.1. Teema valik ja uurimiskava koostamine


    Uurimisteema valikul tuleks lähtuda teema aktuaalsusest, käimasolevatest projektidest, kirjanduse ja allikmaterjalide kättesaadavusest, isiklikust huvist, ja juhendamise võimalikkusest. Teema leidmisele aitab kaasa teaduskonna õppejõudude poolt esitatud teemade nimekiri, mis pannakse välja üldiseks tutvumiseks teaduskonna infostendile ja teaduskonna koduleheküljele internetis iga aasta 15. septembriks. Õppejõudude pakutavad teemad on soovitav raamistik, mitte lõplik loend . Inspiratsiooni tasub koguda ka loengutest, üliõpilastele ettenähtud seminaridest, aktuaalsetest probleemidest ühiskonnas, internetist. Olles huvipakkuva teema (valdkonna) määratlenud ja saavutanud kokkuleppe õppejõuga juhendamise osas, koostab üliõpilane uurimiskava.
    Uurimiskava koostatakse vabas vormis, pikkusega vähemalt 2 lehekülge. Uurimiskavas on keskseteks küsimused sellest, mida tahetakse uurida ja kuidas kavatsetakse seda teha. Üliõpilase poolt allkirjastatud kava peab sisaldama järgmisi alapunkte:
    • uurimuse
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Tööde vormistamise juhend #1 Tööde vormistamise juhend #2 Tööde vormistamise juhend #3 Tööde vormistamise juhend #4 Tööde vormistamise juhend #5 Tööde vormistamise juhend #6 Tööde vormistamise juhend #7 Tööde vormistamise juhend #8 Tööde vormistamise juhend #9 Tööde vormistamise juhend #10 Tööde vormistamise juhend #11 Tööde vormistamise juhend #12 Tööde vormistamise juhend #13 Tööde vormistamise juhend #14 Tööde vormistamise juhend #15 Tööde vormistamise juhend #16 Tööde vormistamise juhend #17 Tööde vormistamise juhend #18 Tööde vormistamise juhend #19 Tööde vormistamise juhend #20 Tööde vormistamise juhend #21 Tööde vormistamise juhend #22 Tööde vormistamise juhend #23 Tööde vormistamise juhend #24 Tööde vormistamise juhend #25 Tööde vormistamise juhend #26 Tööde vormistamise juhend #27 Tööde vormistamise juhend #28 Tööde vormistamise juhend #29 Tööde vormistamise juhend #30 Tööde vormistamise juhend #31 Tööde vormistamise juhend #32 Tööde vormistamise juhend #33 Tööde vormistamise juhend #34 Tööde vormistamise juhend #35 Tööde vormistamise juhend #36 Tööde vormistamise juhend #37 Tööde vormistamise juhend #38 Tööde vormistamise juhend #39 Tööde vormistamise juhend #40 Tööde vormistamise juhend #41 Tööde vormistamise juhend #42 Tööde vormistamise juhend #43 Tööde vormistamise juhend #44 Tööde vormistamise juhend #45 Tööde vormistamise juhend #46 Tööde vormistamise juhend #47 Tööde vormistamise juhend #48 Tööde vormistamise juhend #49 Tööde vormistamise juhend #50 Tööde vormistamise juhend #51 Tööde vormistamise juhend #52
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 52 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 379 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Triinu Pääsik Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Kuidas viidata, refereerida jne


    "MATERJALE
    ÜLIÕPILASTE KASVATUSTEADUSLIKE TÖÖDE KOOSTAMISEKS, VORMISTAMISEKS JA KAITSMISEKS"

    vormistamine

    Mõisted


    Kommentaarid (3)

    marel4 profiilipilt
    marel4: Super! Selline töö kokku panna!!!
    18:10 24-10-2010
    tasuja86 profiilipilt
    tasuja86: Okei värk!
    12:02 10-09-2009
    deodorajosephamaria profiilipilt
    18:16 25-04-2009


    Sarnased materjalid

    17
    pdf
    Vormistamise juhend
    21
    pdf
    Teadustöö vormistamise juhend
    41
    doc
    Uurimistöö kirjutamise juhend
    56
    pdf
    Lõputöö koostamise ja vormistamise juhend
    19
    doc
    Loovtöö vormistamise juhend
    19
    doc
    Loovtöö vormistamise juhend
    60
    pdf
    Kirjalike Tööde Vormistamise Juhend
    63
    doc
    Lõputööde vormistamine



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun