Hüpnoos (nimi) Valisin oma essee teemaks hüpnoosi, sest tegemist on minu arvates väga huvitava valdkonnaga ning pärast vähest uurimist leidsin, et hüpnoosiks loetakse ka selliseid asju, mis tunduvad esialgu täiesti tavalised tegevused. Kõigepealt, tuleks endalt küsida, mis asi see hüpnoos üldse siis on? Hüpnoosiks loetakse unetaolist seisundit ning psühhoteraapia menetlust. Hüpnoos iseenesest on täiesti loomulik olek. Enamik inimesi on hüpnoosiolekus kaks-kolm korda päevas ja nad ei pruugi seda isegi hüpnoosiseisundiks lugeda (Martin Langron, hüpnoterapeut). Igapäevaselt kogevad inimesed järgmisi hüpnoose: · unistamine, · millegagi nii hõivatud olemine, et te ei märka isegi enda ümber aset leidvaid sündmusi, · millegagi hõivatud olemine ja ajataju kaotamine, · jõudmine teekonna lõppu mäletamata teekonnal asetleidnut. ...
samas mõõdus ülemisega 2,5cm; 4. Töö põhiosad algavad uuelt leheküljelt; 5. Taandrida arvutitrükis ei kasutata, lõikude eraldamiseks kasutatakse tühja rida; 6. Uurimistööd vormistades tuleb kinni pidada kehtestatud nõuetest; 7. Lehekülgede numbreid loetakse tiitellehest. Tiitellehel numbrit ei näidata; 8. Tsitaatidel ja refereeringutel peavad olema täpsed viited; 9. Kasutatud materjalidele viitamisel tuleb kasutada ühtset süsteemi. 1.1. Arvutiga vormistamisel: · Iga kahe sõna vahele käib ÜKS tühik. · Kirjavahemärkide ette tühikut ei käi, järele käib. · Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei käi, väljapoole käivad. · Sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad. 2. Töö tiitelleht Töö tiitellehe (vt. LISA 1) esimesel real tuuakse õppeasutuse nimetus, kus töö on kirjutatud.
Vikerkaar. 1991. Nr 6. Lk 56-66 Artikkel ajalehest: Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale. Postimees. 2000.11. august Suuliste allikate loetelu: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht...) mälestused (kirja pandud .... a töö autori poolt) Viites piisab J. Paju mälestused ......aastast Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama järgmisi kirjeid: Arhiivi ametlik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number. Näiteks: ERA. F. 975. N. 17. S.3. Viitamisel lisandub veel arhiividokumendi lehe number: ERA. F. 975. N. 17. S.3. L. 9-11 Interneti materjalide loetelu: Autori nimi, Initsiaal. Artikli pealkiri. URL-aadress ( http://www. xxx.ee.kuupäev) Kui autorit ei ole võimalik tuvastada, siis näidatakse aadress koos kõigi kirjete ja materjali hankimise kuupäevaga. Näiteks: Burka, L.P. A hypertext history of multi-user dimensions. MUD history. 1993. http://www.utpoia.com/talent/lpb/muddex/essay (2.Aug.1996).
VIITAMINE Kõige enam kasutatakse kaht järgmist viitamissüsteemi. Viitamine autori nime ja aastaarvuga: viide esitab autori nime (autorita allika korral pealkirja lühend või esimene sõna), allika ilmumisaasta ja viidatava lehekülje numbri. See viitamissüsteem on kõige enam levinud. Joonealune viitamine: tekstiviites on number, mis juhib sama numbriga tekstiviite juurde joone all. Sama allika korduval järjestikusel viitamisel märgitakse joonealuse tekstiviitena ,,Sama" ja viidatava lehekülje number. Õpilastöös on soovitatav kasutada esimest viitamissüsteemi, seepärast käsitleb käesolev juhend vaid seda. Viide paigutatakse tsitaadi või refereeringu järele sulgudesse. Viide koosneb üldjuhul - autori(te) nime(de)st, - allika ilmumisaastat, - viidatava lehekülje numbrist. Lühendit lk asendab viites koolon. (Allik 2003: 1819)
Igale loetelule peaks järgnema kommentaar või hinnang. Tsitaadid, refereeringud, viited tekstis 3 Kõik teistelt autoritelt pärinevad seisukohad ja töös kasutatav andmestik või info peab olema viidatud. Kõik kasutatud kirjanduse loetelus ära toodud allikad peavad olema töös viidatud. Viitamisel on lubatud kasutada kas ainult tekstisisest või joonealust viitamist. Viitamisel kasutada läbi töö ühtset stiili. Teiste autorite seisukohti või uurimusandmeid esitatakse kas tsitaatidena või refereeritud kujul. Tsitaat on sõna-sõnaline lõik teise autori originaaltekstist ja esitatakse jutumärkides. ,,Grupp on inimühendus, mis koosneb inimestest, kes on regulaarses koostegevuses ja vastastikuses sõltuvuses ühe või enama ühise eesmärgi saavutamiseks teatud perioodil" (Vadi 2004, lk 219).
18. Käsutatud kirjanduse loetelu Kasutatud kirjanduse loetelus tuuakse ainult töös viidatud allikad ja teisalt peab igale loetelus olevale allikale leiduma t ö ö s v i i d e . Viitamise viisist oleneb, kas kirjed on loetelus nummerdatud või mitte, kas kirjed on jär- jestatud alfabeetiliselt või nendele viitamise järjekorras ja kus paikneb kirjes väljaande ilmumisaasta, kas vahetult autori nime järel või kirje lõpus. Nime/aasta viitamisel tuuakse ümarsulgudes autori perekonnanimi, väljaande ilmumisaasta ja soovitavalt ka leheküljed, mis eraldatakse aastast kooloni või komaga, nt: (Tamm 1998: 3) või (Tamm 1998, lk 3). Kui tekstis on nimetatud autori nimi, siis sulgudes nime kordamine pole enam tingimata vajalik, nt:...oma töös käsitles Tamm (1998:3). Kui viidatakse ühe autori mitmele, samal aastal ilmunud tööle, siis eristatakse need tähtedega a, b, c, nt: (Tamm 1998a:4). Kahe autori korral tuuakse mõlemate nimed
Informaatika Instituut – Viitamise juhend „Põhinõudeks on: viidata tuleb allikatele, mida autor tegelikult on kasutanud. Viide peab olema täpne ja selge. Kõik teistele autoritele kuuluvad seisukohad ja andmed tuleb töös esitada kas täpselt viidatud tsitaatidena või refereeringutena. Kõik töö sisulises osas kasutatud teiste autorite originaalsed seisukohad, probleemipüstitused, tsitaadid, arvandmed jm peavad olema viidatud. Samuti tuleb lisada viited tabelitele ja joonistele, kui nad pärinevad teistest allikatest. Viitamisel tuleb kasutada APA-stiili.“ Juhend : Raamat Autori nimi, Initsiaal(id). (Aasta). Raamatu pealkiri kaldkirjas. Linn: kirjastuse nimi. Näide: Chow, T. W., & Cummings, J. L. (2000). The amygdala and Alzheimer’s disease. In J. P. Aggleton (Ed.), The amygdala: A functional analysis(pp. 656–680). Oxford: Oxford University Press. Artikkel kogumikust Autori nimi, Initsiaal(id). (Aasta). Artikli või peatüki pealkiri. To...
Esialgne tekst lüheneb. Stiil ja sõnavara on asjalik. Kasutatakse selget ja täpset sõnastust. Refereerimise oskus on väga vajalik, et leida tekstist oluline informatsioon ja see oma sõnadega edasi anda. Referaadi kirjutamiseks tuleb varuda piisavalt aega, lugeda erinevate autorite seisukohti ja leida oma vaatenurk. VIITAMINE Viitamisega näidatakse, millisest allikast käsitletavad mõtted või andmed pärit on. Viitamisel on omad kindlad reeglid, mis moodustavad viitamise süsteemi. Erinevaid viitamissüsteeme on üsna palju, aga töö ulatuses peab olema viitamissüsteem ühtne. Viitamise nõuded võivad kooliti erineda. Viidata tuleb kõigi selliste seisukohtade allikatele, mis ei ole autori omad. Tallinna Kunstigümnaasiumi põhikooli loovtöös kasutatakse numbriga viitamist: tekstiviiteks olev number juhib kirjanduse loetelus sama numbriga kirjandusallika juurde.
Araabia numbrites numeratsioon võib olla läbiv töö ulatuses, kui jooniseid on vähe (kuni kümme) või peatükkide lõikes. Näiteks Joonis 3.5 - kus kolm tähistab peatüki, viis joonise järjekorranumbrit. Numeratsioon esitatakse illustratsiooni all. Sellele järgneb samal real illustratsiooni sisu avav lakooniline allkiri. Illustratsioon peab sisuliselt ja viite kaudu olema seostatud tekstiga. Viitamisel esitatakse ümarsulgudes illustratsiooni number (joonis 3.5). Suuremahuline illustratiivne pildi- või joonismaterjal paigutatakse töö lisasse. Näide: 12% 35% alla 5 a 19% 5 - 10 a 11 - 15 a
Illustratsioonid tähistatakse üldnimetusega Joonis-, millele järgneb järjekorranumber. Araabia numbrites numeratsioon võib olla läbiv töö ulatuses, kui jooniseid on vähe (kuni kümme) või peatükkide lõikes. Näiteks Joonis 3.5 kus kolm tähistab peatüki-, viis joonise järjekorranumbrit. Numeratsioon esitatakse illustratsiooni all. Sellele järgneb samal real illustratsiooni sisu avav lakooniline allkiri. Illustratsioon peab sisuliselt ja viite kaudu olema seostatud tekstiga. Viitamisel esitatakse ümarsulgudes illustratsiooni number (Joonis 3.5). Suuremahuline illustratiivne pildi- või joonismaterjal paigutatakse töö lisasse. 8.5.7. Viitamine Töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad tsitaadid, arvandmed, valemid jms tuleb varustada viidetega. Kõik töö lõpus loetelus esitatud allikad peavad töös olema viidatud. Üldtuntud seisukohtadele ei viidata (nt: Kiskjad söövad liha).
reegleid, kuid ilmumiskohaks märgitakse veebilehe aadress ning lisatakse materjali vaatamise kuupäev. Näide: Tiko, A. (2010). Vanemate ootused õpetajale. Haridus, 4, 25-30. [WWW] http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/4_2010/lugu4.pdf (29.04.2013). Näide, kus autorit ei ole: REL 2011: Vabaabielu populaarsus kasvab. (2013). Eesti Statistikaamet. [WWW] http://www.stat.ee/65349 (29.04.2013). Ilma autorita teosed on ka seadused ja muud õigusaktid, millele viitamisel esitatakse avaldamismärge, mis koosneb Riigi Teataja osast, avaldamise kuupäevast ja artikli numbrist. Näide: Gümnaasiumi riiklik õppekava (2011). Riigi Teataja I, 14.01.2011, 2. Õigusakti elektroonilisele versioonile viitamisel esitatakse veebilehe aadress koos külastamise kuupäevaga. Näide: Gümnaasiumi riiklik õppekava (2011). Riigi Teataja I, 14.01.2011, 2. [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/120092011002 (30.04.2013). Hindamine
sulgudes suurtähtedest koosnev lühend (võõrkeelse lühendi korral pärast mõttekriipsu ka võõrkeelne täisnimi). Näiteks sisemajanduse koguprodukt (SKP), suhtekorraldus (PR – public relations). Hiljem kasutatakse ainult lühendit. Lühendi käändes lisatakse käändelõpp ilma sidekriipsuta. Võib koostada lühendite lisa. Tekstis ei kasutata sõnalühendeid („s.a“ asemel kirjutatakse „sel aastal“). Erandiks on „jne“. Viitamisel ja viitekirjetes kasutatakse sõnalühendeid (näiteks „vt joonist 3.2“). Lühendi lõppu punkti ei panda. Kui lühendil on eesti keeles mingi muu tähendus, pannakse sisepunkt („s.a“). Võõrkeelse lühendi lõppu kirjutatakse punkt („ed.“). 4.2.2. Arvud tekstis Arvud kirjutatakse numbritega, ühekohalised arvud aga sõnadega (210 kuulajat, kolm aastat). Järgarv lõpeb punktiga. Arvu suurusjärk kirjutatakse sõnadega (1,2 miljonit või 3,2 tuhandikku).
Ülesanded I. LUGEMINE Loe läbi katkend Viivi Luige ja Hedi Rosma teosest „Ma olen raamat” (2010) ning lahenda selle põhjal ülesanded. (40 punkti) Ülesannete lahendamisel arvesta, et iga vastuse oodatav pikkus on 50–100 sõna. Viitamisel võid kasutada ridade ees olevaid numbreid. 1. Kuidas mõistad Viivi Luige mõtet „Raamatu kirjutamine on mingis mõttes maailma toimimise mudel. Elu mudel”? (10 punkti) 2. Mille devalveerumine ja miks Viivi Luigele muret valmistab? Too selle kohta 2 näidet tekstist. (10 punkti) 3. Kuidas suhtus Viivi Luik arvutisse (internetti) varem, kuidas nüüd? Põhjenda tekstile toetudes, miks on Viivi Luige suhtumine muutunud. (10 punkti) 4
.. 12 Viites on autori perekonnanimi ilma eesnimeta (või eesnimetäheta). Eesnimetäht on vajalik, kui töös viidatakse mitmele sama perekonnanimega autorile. Kui autori nimi sisaldub töö kirjutaja enda lauses, siis viites autori nime ei korrata. Kahe autoriga teosel pannakse viitesse mõlema nimed ja nende vahele ja-sõna. Entsüklopeediale või sõnaraamatule viitamisel märgitakse teose nimi (või lühend) ja ilmumisaasta ning lühend s.v. (sub voce e sub verbo) ja märksõna jutumärkides. Leheküljenumbreid ei panda. Eestis ilmunud teatmeteoseid üljuhul allikate loetelus ei tooda. Juhul kui ühele ja samale allikale viidatakse samal leheküljel mitu korda järjest, võib pärast allika esmakordset väljakirjutamist kasutada järgmisel korral lühendit Ibid (ladina keeles ibid sealsamas).Kui viidataval allikal on autoreid rohkem kui üks, siis on
(1997) Hiiepuu heateod. Meie kassil kriimud silmad. Tallinn: Steamark (Andrus Simsel), lk. 89. KASUTATUD MATERJALID Suuliste allikate loetelu Näit.:Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht ...) mälestused (kirja pandud ...a. töö autori poolt). Viites piisab: J.Paju mälestused. Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama järgmisi kirjeid: Arhiivi ametlik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number: ERA. F. 957. N.17. S. 3. Viitamisel lisandub veel arhiividokumendi lehe (l) number: ERA. F. 957. N.17. S. 3. L. 9-11. KASUTATUD MATERJALID Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama järgmisi kirjeid: Arhiivi ametlik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number: ERA. F. 957. N.17. S. 3. Viitamisel lisandub veel arhiividokumendi lehe (l) number: ERA. F. 957. N.17. S. 3. L. 9-11. KASUTATUD MATERJALID Elektrooniliste (interneti) materjalide puhul tuleb ära näidata Autor
sulgudes suurtähtedest koosnev lühend (võõrkeelse lühendi korral pärast mõttekriipsu ka võõrkeelne täisnimi). Näiteks sisemajanduse koguprodukt (SKP), suhtekorraldus (PR – public relations). Hiljem kasutatakse ainult lühendit. Lühendi käändes lisatakse käändelõpp ilma sidekriipsuta. Võib koostada lühendite lisa. Tekstis ei kasutata sõnalühendeid („s.a“ asemel kirjutatakse „sel aastal“). Erandiks on „jne“. Viitamisel ja viitekirjetes kasutatakse sõnalühendeid (näiteks „vt joonist 3.2“). Lühendi lõppu punkti ei panda. Kui lühendil on eesti keeles mingi muu tähendus, pannakse sisepunkt („s.a“). Võõrkeelse lühendi lõppu kirjutatakse punkt („ed.“). 4.2.2. Arvud tekstis Arvud kirjutatakse numbritega, ühekohalised arvud aga sõnadega (210 kuulajat, kolm aastat). Järgarv lõpeb punktiga. Arvu suurusjärk kirjutatakse sõnadega (1,2 miljonit või 3,2 tuhandikku).
samas kaustas. Sellisel juhul tuleb nidata vaid vastava viidatava faili nimi: viitav tekst Teksti (faili) mingile osale saab nd viidata jrgmisel viisil: viitav tekst laleldut silmas pidades tuleks he koosluse HTML-tekstid vimaluse korral silitada samas kaustas. Sellisel juhul nnestub ka tekstikogumite lekandmine paremini, sest tekstidevahelised viidad silivad. Kui aga fail asub mingis alamkataloogis, siis tuleb viitamisel nidata veel ka alamkataloogi nimi: viitav tekst he taseme vrra lespoole viitavad 2 punkti: Alati ei saa aga teistele tekstidele viidata suhtelise tee abil - niteks siis, kui tekst asub teises serveris. Sellisel juhul tuleb viitamiseks kasutada koodi, mis sisaldab URL-i: viitav tekst e-posti aadress: viitav tekst TABELID
peab eraldama semikooloniga. Perioodikale (ajaleht, ajakiri) viitamise korral kirjutatakse välja autori perekonnanimi, väljaande nimetus, ilmumisaasta ja lehekülg. - viitamine ajakirja artiklile Näit. Fieberg, S. (1993). Sotsiaalsed arengud Eestis. Horisont 3(42): lk. 20-22. - viitamine ajalehe artiklile Näit. Tamm, V. (2000). Eesti turismi areng. Eesti Päevaleht 7.jaanuar: lk.23. Elektroonilistele teabeallikatele viitamisel lähtutakse samadest reeglitest, mis kehtivad raamatute ja artiklite puhul. Lisandub elektroonilise allika aadress. - viitamine WWW dokumendile Näit. Kapp, R. (2001) Hr. Kappi ettekanne Läti Vabariigist: Rahvusvahelise Haridusfondi juhatuse istungil 19.oktoobril 2001 (WWW) http://www.ee/et/teated/56777.html (25.november 2001). Juhul, kui samale allikale viidatakse samal leheküljel mitu korda järjest, võib pärast esimest
Viitamine. Psühholoogia Instituut. Ajakirja artikkel Viidatakse põhimõttel: Autor (aasta). Pealkiri. Ajakirja nimetus, köide, lk. · Klimoski, R., & Palmer, S. (1993). The ADA and the hiring process in organizations. Consulting Psychology Journal: Practice and Research, 45, 10- 36. Viide tekstis. Kui artiklil on rohkem kui 3 autorit, siis esimesel viitamisel tuleb märkida kõik autorid, järgnevate viidete puhul märgitakse ainult esimene autor ja lisatakse "et al.". Ülaltoodud näite puhul esimene viitamine: Klimoski, Palmer, Johnson ja Smith (1993) leidsid, et ... Järgmised viited samale tööle: Klimoski ja tema kolleegid (1993) leidsid, et ... Publitseerimisel olev artikkel · Zuckerman, M., & Kieffer, S. C. (in press). Race differences in face-ism: Does facial prominence imply dominance? Journal of Personality and Social
kasutavad.`'(Deacon 1997:57, viidatud Hoffmeyer 2014:387-388). Jesper Hoffmeyer toob esile veel ühe olulise fakti: kui keegi rohepäridku salgast teeb häirehüüdu siis kõik selle salka kuuluvad pärdikud kordavad seda. Hoffmeyer pöörab tähelepanu Terrence Deacon'i analüüsile, kus ta nendib, et inimestel keel põhineb praktikal, mida ta nimetab sümboliliseks viitamiseks, samas rohepärdikute häirehüüd põhineb piiratumal praktikal ehk indeksiaalsel viitamisel. (Hoffmeyer 2014:387-389) 3 Ajukoor Jesper Hoffmeyer märgib, et inimeste aju, primaatide ajuplaaniga võrreldes, on liiga väike. Inimeste keha kasvukiirus ajuga võrreldes on ebaproportsionaalselt aeglane, nimelt kui täiskasvaud inimese aju ja kehamass oleksid samasugused nagu primaatidel, siis peaks inimene kaaluma 500 kg. Autor seletab:''Sellise tõsiasja tagajärjed on tähelepanuväärsed, sest
Trükis ilmunud allikast pärinevale näitele järgneb sulgudes viide. Kui kogu materjal pärineb ühest teosest, siis esitatakse selle teose andmed sissejuhatuses ja sulgudes on vaid leheküljenumber (numbrid). Kui näited pärinevad erinevatest allikatest, siis sisaldab viide ka allika autori (Alver 205). Kui samalt autorilt on näiteid mitmest teosest või on materjal perioodikast, siis tuleb viidet täpsustada, lisades pealkirja lühendi, väljaande numbri vm. Interneti materjalidele viitamisel märgitakse võrguväljaande aadress, kusjuures oluline on, et viidatav lehekülg oleks hõlpsasti leitav ja täheldatav. Seega eelistatagu ülitäpsele aadressile http://gallica.bnf.fr/scripts/ConsultationTout.exe?O=n070445 üldisemat, ent hoomatavamat aadressi: Voltaire. 1759. Candide, ou`l Optimisme.http://gallica.bnf.fr/ Viite koht on pärast lauselõpumärki. Kirjanduse loetelu esitatakse autori järgi tähestikulises järjekorras. Sama autori teosed
Viited esitatakse joonealusena lehekülje all serval, eraldatuna ülalpool asuvast tekstist. Näide: Kõnega esinenud Skytte märkis, et “oleks iseäranis suur heategu, et ka need alamast seisusest inimesed, kel on puudus ihutoidust, siiski võiksid omandada vaimuvara, mis on mugavaks vahendiks saavutamaks ka muud”.1 -------------------------------------------------------------------------------------------- 1Hans Kruus, Eesti ajaloo lugemik, 2. Tartu 1926, lk. 67-68 Tekstisisesel viitamisel eristatakse tavaliselt osa andmeid põhitekstis ja osa ümarsulgudes. Näiteks: Nimetatud probleemi on käsitlenud U. Mereste oma õpikus “Majandusanalüüsi teooria” (1987, lk 163- 164). Tekstijärgsed viitamised võivad olla kas numbri– või nimeviited. Kui viiteid on palju või kasutatavad allikad on erinevates keeltes, tuleks eelistada viitamist töö lõppu paigutatud kasutatud kirjanduse nimekirjale. Pärast tsitaadi või refeeeringu lõppu märgitakse sulgudes viidatava allika
lehekülgede numbrid, mida kasutati. Näide: Groom, N., 2002, Parfüüm teekond lõhnamaailma, Tallinn "Valgus" 2002, lk. 22 · Veebimaterjalide kasutamisel tuleb märkida kõigepealt veebilehe nimi ja seejärel selle veebilehe aadress, nii, et sovi korral saab selle lehe uuesti üles leida. Kui on teada, siis võiks lisada ka veebilehe autorid. Näide: Eesti selgroogsed, http://www.sunsite.ee/loomad/, koostatud Tartu Ülikooli Bioloogia didaktika lektoraadis NB! Viitamisel on oluline see, et tekstis olevaid lauseid saaks uuesti üles otsida allikmaterjalidest, seepärast ole viitamisega korrektne! · Töö kirjutamine 1. Töö sisu peab vastama töö teemale. Selleks pead kõigepealt arusaama, milline on sinu töö teema, mida selle all mõeldakse. Juhul, kui sul on sellega raskusi, siis küsi õpetajalt. 2. Loe paar korda läbi leitud materjal. Kui soovid, siis võid teha hariliku pliiatsiga märkmeid ja joonida sinu arvates olulised laused alla
puudutas see enamikku seal elanud perekondadest. Sellest uurimusest on kasu kindlasti Flora tänastel tütarettevõttete juhtidel, ning kellelgi kes soovib seda uurimust jätkata. Usun, et oleks kindlasti võimalik teha veel laiahaardelisem ning põhjalikum uuring tehasekomplekside ajaloost ning tööoludest. Kui kellelgi tuleb kunagi selleks soov siis sellest tööks on alusmaterjalina kindlasti palju kasu. Töös kasutatti viitamisel joonealust viitamist terve töö vältel ühtlaselt. Vormistuse puhul jäi mind enim häirima tiitellehe puudumine, ning samuti ei olnud tööl resümeed. Keelekasutus oli akadeemiline, kuid vahepeal veidi mittekaasahaarav. Kõik uurimustöö alguses tõstatatud punktid leiavad töös endale pikad ning korrektsed vasted. Kõige põnevamat informatsiooni leidub uurimustöö intervjuudes, kus töötajad kirjeldavad huvitavaid tööolusid ning ka juhtunud õnnetusi
Töölehel Riigid on Euroopa Liidu riikide nimekiri. Sellele lehele kirjutage ka valemid. Leidke rahvaarv Euroopa Liidu riikides seisuga 1. jaanuar 2006. ja 1. jaanuar 2012. Arvutage rahvaarvu muutus (protsentides) selle ajavahemiku jooksul igas riigis eraldi ja ELis kokku Leidke, kui mitmes EL riigis on rahvaarvu muutus olnud sel ajaperioodil positiivne. Leidke kolm EL riiki, kus rahvaarv on protsentides kõige rohkem kahanenud selle ajaperioodi jooks NB! Selle ülesande juures kasutage viitamisel lahtritele ainult nimesid Ülesanne 3 Töölehel Inimesed on töötajate nimekiri. Ees- ja perekonnanimi on eraldatud tühikuga. Moodustage valemi(te)ga nende inimeste initsiaalid (eesnime esitäht + perekonnanime esitäht). Leidke, kui paljudel autojuhtidel on unikaalsed initsiaalid (nimetähed). NB! Selle ülesande juures kasutage viitamisel lahtritele ainult lahtriaadresse Viitamisvariandid (viimane nr) NB! Selle ülesande juures kasutage viitamisel lahtritele ainult 123 231 321 132 312
Ees- ja perekonnanimi on eraldatud tühikuga. Lisada veerg, kuhu moodustada valemi(te) abil nimest: perenimi, koma, tühik, eesnimi, punkt. N: A Moodustada valemi(te) abil nende inimeste initsiaalid (nimetähed: eesnime esitäht + perekonnanim Leida valemi(te) abil, mitmel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kandidaadil on kogu nimekirjas u Leida valemi abil, mitu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni kuuluvat meest on Keskkon NB! Selle ülesande juures kasutage viitamisel lahtritele ainult nimesid Ülesanne 2 Töölehel Eurostat on andmed Euroopa riikide rahvaarvu kohta. Töölehel Riigid on Euroopa Liidu riikide nimekiri. Sellele lehele kirjutage ka valemid. Leida rahvaarvud Euroopa Liidu riikides seisuga 1. jaanuar 2011. ja 1. jaanuar 2018. Arvutada rahvaarvu muutus (protsentides) selle ajavahemiku jooksul igas riigis eraldi ja ELis kokku Leida, mitmes EL riigis on rahvaarvu muutus olnud sel ajaperioodil positiivne.
Tähiste (täpp või number) valik peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Näide Tartu Kutsehariduskeskuses toimub kutseõpe: 1) keskhariduse baasil; 2) põhihariduse baasil; 3) põhihariduse nõudeta. 3.2 Tabelid Tabelites on reavahe 1,5 ja lõiguvahed 0 punkti, teksti suurus 12 punkti. Kõik tabelid tuleb nummerdada ja pealkirjastada (Viited → Lisa pealdis) Pealdis (sõna Tabel numbriga) ja tabeli pealkiri on tabeli all joondusega vasakule kirjasuurusega 10 p. Tabelile viitamisel tekstis märgitakse lause lõppu sulgudesse tabeli number, nt (vt Tabel 7). Tabelid, mis on suuremad kui üks lehekülg, paigutatakse töö lisasse ja kasutatakse veerunimede ülekandmist (tabeli igal uuel leheküljel esitatakse veerunimed uuesti). Näide tabelist Õpilaskodu Kohti E-post Telefon Aadress Kopli 1C 427 [email protected] 7 361 874 Kopli 1, Tartu 50115 Põllu 11C 226 mare
Näide: Nimetatud meetodit kasutades saadud algandmed on esitatud lisas 1. Kui lisad on liialt mahukad (ületades koos töö muude osadega ettenähtud maksimaalmahtu) tuleb need paigutada digitaalsele andmekandjale ja lisada ümbrikuga töö tagumisele sisekaanele. 3. Viitamine, kirjanduse loend Töös peab olema selgesti ära näidatud, millised resultaadid või tekstid kuuluvad töö teostajale ja millised teistele autoritele. Selleks kasutatakse töö tekstis viiteid kirjandusele. Viitamisel ja loendi vormistamisel tuleb juhinduda Eesti Teaduste Akadeemia toimetiste (Proceedings of the Estonian Academy of Sciences; Estonian Journal of Earth Sciences; Estonian Journal of Ecology; autorijuhendid leiab aadressilt http://www.kirj.ee) vastava eriala seerias toodud nõuetest. Keskkonnakorralduse õppesuuna töödes on soovitatav juhinduda rahvusvahelise levikuga erialaajakirjade Environmental Management ja Journal of Environmental
viitega originaalile. Kui tsiteeritav tekst on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö seisukohalt, võib tsitaati lühendada. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse katkestusjooned: --- või [---]. Kui tsitaati soovitakse täiendada mingite selgitavate sõnadega (nt täpsustada asesõnade taga olevat), siis see omapoolne lisandus pannakse nurksulgudesse. Lausele viitamisel tuuakse viide ära enne lauselõpupunkti. Kui viide puudutab mitut lauset, siis järgneb viide viimase lause punktile. Viimasel juhul peab aga sõnastusest olema selge, kust algab viidatav osa. 4.4.2. Viitesüsteemid Joonealune viitamine Tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse viite number (ülaindeksina), kusjuures viidete numeratsioon võib läbida kogu tööd või ka alata iga peatüki või lehekülje alguses otsast peale.
–6. klass; -II kooliaste – 7.–9. klass. Või Põhikooli kooliastmed on I kooliaste – 1.–3. klass; II kooliaste – 4.–6. klass; II kooliaste – 7.–9. klass. Tuleb silmas pidada, et erinevalt vormistatud loetelud annavad edasi erinevat sisu, ning jälgida, et kirjavahemärgid ei oleks vastuolus eesti keele grammatika reeglitega. Kogu töö ulatuses tuleks kasutada ühtset loetelude esitust ning vältida liiga paljude stiilide kasutamist. Loetelude viitamisel tuleb tähele panna, et kui soovitakse viidata tervet loetelu, tuleb viide märkida vahetult enne loetelu algust. Kui aga viidatakse loetelu ühte elementi, märgitakse viide vastava elemendi järele. Näide: Uuritava probleemi piiritlemisviis mõjutab (Ghauri & Grønhaug, 2002: 38) - uurimisplaani valimit; - mõõtmisi; - andmete kogumist; - valimit; - andmeanalüüsi; - soovitusi. Töö peatükke ja muid osasid ei sobi lõpetada loeteluga. Igasugusele loetelule tuleb anda
Pärnu Mai Kool Tekstiliigid Referaat xxxxxx8. c Pärnu 2016 Tekstiliigid ehk zanrid on aja jooksul välja kujunenud kultuuripõhised keelekasutustavad e -kombed. . Nimetust tekst kasutatakse keeleteaduses nii kirjaliku kui suulise väljenduse üksustele viitamisel. Tekst on suhtluses keelekasutuse põhiüksuseks. Tekst on kasutusel olev keel, mille ülesandeks on vahendada sõnumit. Kui teksti käsitatakse nii avaralt, siis on võimatu esitada ühiseid vormitunnuseid, mis kehtiksid mis tahes teksti jaoks. Teksti omadused sõltuvad sellest, kus ta kasutusel on (raadios, ajalehes, teadusartiklis, sõpradevahelisel suhtlemisel), kes teda kasutab (poliitik, diskor, luuletaja, kohtunik), milleks teda kasutatakse (tahetakse kellelegi midagi selgeks teha, tahetakse midagi teada saada või tahetakse panna keegi midagi tegema). Sageli peetakse tekstist rääkides si...
1991. Nr.6. Lk. 56-6. Artikkel ajalehest: Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale // Postimees. 2000. 11. august. Suuliste allikate loetelu: Näit.: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht ... )mälestused (kirja pandud ...a. töö autori poolt). Viites piisab: J.Paju mälestused. Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama järgmisi kirjeid: Arhiivi ametlik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number: ERA. F. 957. N.17. S. 3. Viitamisel lisandub veel arhiividokumendi lehe (l) number: ERA. F. 957. N.17. S. 3. L. 9-11. Interneti materjalide loetelu: Autori nimi, Initsiaal. Artikli pealkiri. URL-aadress (http:// www. xxx.ee .kuupäev) Kui autorit ei ole võimalik tuvastada, siis näidatakse aadress koos kõigi kirjete ja materjali hankimise kuupäevaga). Näit.: Burka, L. P. A hypertext history of multi-user dimensions. MUD history. 1993. http://www.utopia.com/ talent/ lpb/muddex/essay (2 Aug. 1996).
Freiburg: luscrlm 1998. f) Viidates siseriiklikule kohtulahendile, tuleb esitada kohtu lühend, millest nähtub ka lahendi liik, kohtuasja number ja vajadusel ka lahendi kuupäev. Nt: RKÜko 3-4-1-33-09 g) Viidates Euroopa Inimõiguse Kohtu lahendile tuleb ära näidata kohtu lühend, lahendi kuupäev, taotluse number ja kohtuasja lühinimetus. Kohtuasja nimetus tuuakse kaldkirjas. Nt: EIKo 5.01.2006. 16944/03, Mlkotenko vs. Eesti. 10. Mida tuleb joonealusel viitamisel silmas pidada andes korduvalt viite ühele ja samale allikale (nt monograafiale)? Ühe autori töö, kui tal on neid ainult üks, viidatakse edaspidi ainult eesnime esitähe ja perekonnanime kaudu. Samas tuleb silmas pidada, et joonealuste märkuste maht ei tohi olla liiga suur, sest joonealune viide on eelkõige mõeldud allikaviidetele. Konkreetset artiklit või märksõna võib tähistada ka lühendiga.
Postimees. 2000. 11. august. Interneti materjalide loetelu: Autori nimi, Initsiaal. Artikli pealkiri. URL-aadress (http:// www. xxx.ee .kuupäev) Kui autorit ei ole võimalik tuvastada, siis näidatakse aadress koos kõigi kirjete ja materjali hankimise kuupäevaga). Näit.: Burka, L. P. A hypertext history of multi-user dimensions. MUD history. 1993. http://www.utopia.com/ talent/ lpb/muddex/essay (2 Aug. 1996). Vestluslistide ja e-maili allikatele viitamisel võib autori nime puudumisel viidata ka nn. hüüdnimele, kindlasti tuleks lisada sõnumi saamise v. listi külastamise kuupäev. Näit.: Crump, E. Re: Preserving Writing. Alliance for Computers and Writing listserv. acw- l@unicorn. acs.ttu.edu (31 Mar. 1995). VII Lisad sisaldavad tavaliselt materjali mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid mis töö sisuga ei ole nii otseselt seotud (n. küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid, mõõtmisprotokollid jms)
uudsetel aladel. (Nansen, 1996) Sellisel juhul kirjutatakse kasutatud materjalid kirjanduse loetelusse tähestikulises järjekorras (autorite nimede järgi). 2. Kasutatud kirjandus reastatakse vastavalt viitamisjärjekorrale. Viitamisjärjekord tähendab seda, et esimesel kohal on kasutatud kirjanduse loetelus allikas, millele on kõigepealt viidatud, teisel kohal on allikas, millele on teisena viidatud jne. Viitamisel kirjutatakse lause või lõigu lõppu sulgudesse viitamisjärjekorra number. Näiteks, kui sinu kasutatud lause pärineb viitamisjärjekorras viiendast raamatust kirjutad lause lõppu (5) Kõik kasutatud kirjanduse loetelus esitatud materjalid peavad esinema viidetes. Viitamissüsteem peab olema kogu töö ulatuses ühtne. 8 2.2. Raamat Autor(id), ilmumise aasta, pealkiri, köite või osa number,
tabeliga. Vorminda see diagramm. Ülesanne Loo lihtne palgatabel (4 veergu ja 6…10 rida) ning päiserida olgu näit. järgmine: Nimi (või jäta tühjaks), Brutopalk, Tulumaks ja Netopalk. Täida nime ja brutopalga veerud (viimane rida olgu summa kokku) andmetega ning tulu- maksu, netopalga ja summa kokku leidmiseks kasuta valemidialoogi; tulumaksu arvutami- sel võta arvesse järgmist: tulumaksuvaba miinimum – 144.00 €; tulumaksu määr – 21%; teisele lahtrile viitamisel kasuta aadressi nagu Excel’is (näit. B2, D5 jne). Vorminda tabel. Lisa diagramm ja loo link tabelile, kusjuures diagramm peaks kajastama brutopalka. Vorminda diagramm. -5- Tabel (4. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik -6-
Viited kirjandusele ja kirjanduse loetelu Iga töö koostaja võib valida just temale sobiva viitamise süsteemi (kooskõlastades juhendajaga), mis tuleneb ka töö teemast, mahust ja viidete hulgast. Kirjanduse viitamiseks on kaks põhimõttelist võimalust: 1. numbriline 2. nime/aasta viitamine Esimesel juhul esitatakse viidatav kirjandus nurksulguses oleva numbriga. Esmaviited on kasvavas järjekorras. Korduval viitamisel samale kirjandusallikale viitenumber ei muutu, viitenumber jääb samaks, mis oli esmaviitamisel. Kirjanduse loetelu koostatakse vastavalt esmaviidete järjekorrale töös. Teisel juhul tuuakse ümarsulgudes autori perekonnanimi, väljaande ilmumisaasta ja ka leheküljed. Kirjanduse viidete ja loetelu vormistamisel peab lähtuma Roometsa (2006) juhendist. Kirjanduse loetelus tuuakse kõik need allikad, millele töös on viidatud. Samuti on
üldisema sõnaga või asesõnaga. Lugejal on kerge mõista kordusi. Kordamine teeb kirjaliku teksti monotoonseks. Kui asesõnaga viidata samale tegelasele üle kahe korra järjest, kipub lugejal ära ununema, kes selle asesõna taga oli. Sama asesõna sobib korraga viitamiseks väga erinevatele tegelastele. Tuleb hoolikalt jälgida, et sõnade see ja ta viitaksid nimelt neile tegelastele, kellele me viidata tahame. Seetõttu on viitamisel oluline vaheldada erinevaid viitesõnu. Uudises tasuks järgida kindlaid soovitusi. Teistkordsel viitamisel peaks kasutama ainult perekonnanime või viidata lühikese täiendi ja perekonnanimega. Ei viidata palja eesnimega. Tuleks vältida sõnu viimatimainitu, eelnimetatu jms. raske siduda eelneva tekstiga ja kõlab bürokraatlikult. Palja ametinimega saab viidata eelkõige lugejale tuntud ametite puhul. Pikema loo lõpuosas on kasulik tulla korraks tagasi kogu nime juurde.
Tuleks jälgida, et isikukirjeldused ei uputaks olulist infot, kuid lugeja saaks siiski selge pildi, kes on kes ja mis on mis. • Inimesed, organisatsioonid jne tuleks uudises identifitseerida võimalikult kiiresti, üldiselt esimesel mainimisel. • Identifitseerimine peab olema konkreetne ja napp. • Enamikus uudises on vaja identifitseerida üks kord. On vaja kasutada neid, mis seostuvad looga. • Esimesel viitamisel tuleb esitada nii allika eesnimi kui perekonnanimi ja vajadusel mõni lisafakt. • Esmaviitamisel juhtlõigus peaks piirnema minimaalse lisainfoga, mis aitab lugu siduda. Muu info hiljem. Korduv viitamine. Vahel viidatakse mitu korda loos allikale. • Teistkordsel viitamisel peaks kasutama ainult perekonnanime või lühikese täiendiga. • Võib kasutada ka asesõnu tema-ta, kuid ainult vahetult nime esitamise järel ja mitte üle kahe korra
1991. Nr.6. Lk. 56-66. c) Artikkel ajalehest: Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale // Postimees. 2000. 11. august. Suuliste allikate loetelu: Näit.: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht ... )mälestused (kirja pandud ...a. töö autori poolt). Viites piisab: J.Paju mälestused. Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama järgmisi kirjeid: Arhiivi ametlik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number: ERA. F. 957. N.17. S. 3. Viitamisel lisandub veel arhiividokumendi lehe (l) number: ERA. F. 957. N.17. S. 3. L. 9-11. Seadusandlike aktide loetelu: Normatiivmaterjalide, nt õigusaktide loetelus antakse kõigepealt akti nimetus, siis akti vastuvõtmise aeg ja allikas, milles akt ametlikult on avaldatud. Näit.: Riigisaladuse seadus. - RT I 1999, 16, 271. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord. Haridusministeeriumi määrus nr 75, 24.12
1991. Nr.6. Lk. 56-66. c) Artikkel ajalehest: Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale // Postimees. 2000. 11. august. Suuliste allikate loetelu: Näit.: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht … )mälestused (kirja pandud …a. töö autori poolt). Viites piisab: J.Paju mälestused. Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama järgmisi kirjeid: Arhiivi ametlik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number: ERA. F. 957. N.17. S. 3. Viitamisel lisandub veel arhiividokumendi lehe (l) number: ERA. F. 957. N.17. S. 3. L. 9-11. Seadusandlike aktide loetelu: Normatiivmaterjalide, nt õigusaktide loetelus antakse kõigepealt akti nimetus, siis akti vas- tuvõtmise aeg ja allikas, milles akt ametlikult on avaldatud. Näit.: Riigisaladuse seadus. - RT I 1999, 16, 271. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tin- gimused ja kord. Haridusministeeriumi määrus nr 75, 24.12
JUHEND KONKURENTSIANALÜÜSI LÄBI VIIMISEKS Iseseisev töö õppeaines ,,Turundus" MS.0755 Konkurentsianalüüsi käigus tuleb: 1. Võrrelda ja analüüsida kolme sama vajadust rahuldavat toodet (kaupa või teenust), mida pakuvad erinevad ettevõtted. 1.1. Rahuldatava vajaduse kirjeldamine Maslow'i vajaduste püramiidi järgi on inimese esmasteks vajadusteks füüsilised vajadused. Kui inimesel on kõht täis, koht, kus elada, puhtad riided ja ise puhas siis alles siis hakkavad rolli mängima muud vajadused. Kuna hambapasta on (suu)hügieeni üks osa on see esmatarbekaup ja rahuldab esmatarbevajadusi. Pasta lõppemisel on esimene automaatne reaktsioon minna seda juurde ostma ja iga endast lugupidav inimene selleta läbi ei saa. Hambapasta ostuprotsess algab tarbija vajaduse tunnetusest - tarbija ostukäitumine on motiveeritud, sest tekkinud on probleem, mis vajab lahendamist: hambapasta on otsas aga hambaid on vaja pesta! Vajaduse ...
leheküljed. Kasutada võib ümar-ja nurksulge või kaldkriipse. Näiteks: /3, lk 63/ tähendab viitamist kasutatud kirjanduse loetelus number 3 all oleva allika 63. leheküljele. Nimeviite puhul märgitakse pärast tsitaadi või refereeringu lõppu sulgudes viidatava autori perekonnanimi (nimed), teose ilmumisaasta ja viidatavad leheküljed. Näiteks: Riiki moodustavate inimeste kogum on riigi kodanikkond (Varrak 1998, lk 79). Perioodikale viitamisel kirjutatakse välja autori perekonnanimi, väljaande nimetus, ilmumisaasta ja number. Juhul kui ühele ja samale allikale viidatakse samal leheküljel mitu korda järjest, võib pärast allika esimest viidet kasutada sõna "sealsamas" koos lehekülgede äranäitamisega (Referaadi vormistamine ... 2005). Näiteks: [sealsamas, lk 22]. 8.3. Tekstisisene viitamine Viidata tuleb kõigile autoritele ja nende töödele, kelle ideid või seisukohti kirjeldatakse
leheküljed. Kasutada võib ümar-ja nurksulge või kaldkriipse. Näiteks: /3, lk 63/ tähendab viitamist kasutatud kirjanduse loetelus number 3 all oleva allika 63. leheküljele. Nimeviite puhul märgitakse pärast tsitaadi või refereeringu lõppu sulgudes viidatava autori perekonnanimi (nimed), teose ilmumisaasta ja viidatavad leheküljed. Näiteks: Riiki moodustavate inimeste kogum on riigi kodanikkond (Varrak 1998, lk 79). Perioodikale viitamisel kirjutatakse välja autori perekonnanimi, väljaande nimetus, ilmumisaasta ja number. Juhul kui ühele ja samale allikale viidatakse samal leheküljel mitu korda järjest, võib pärast allika esimest viidet kasutada sõna "sealsamas" koos lehekülgede äranäitamisega (Referaadi vormistamine ... 2005). Näiteks: [sealsamas, lk 22]. 8.3. Tekstisisene viitamine Viidata tuleb kõigile autoritele ja nende töödele, kelle ideid või seisukohti kirjeldatakse
01.02 99,50 127,50 109,50 Allikas: Äripäev, 16.02.1999, lk 28 16 3.6 Joonised Joonise nimetuse alla kuuluvad näiteks kõik töös sisalduvad diagrammid, graafikud, skeemid, ja pildid. Igale joonisele tuleb tekstis viidata. Joonis peab asuma pärast viidet võimalikult selle lä- hedal. Viitamisel tuleb näidata joonise täielik number, mis eraldatakse muust tekstist ümarsul- gudega, näiteks (joonis 2). Igal joonisel on joonise number, sisuseletus ja allikas. Joonised nummerdatakse samuti nagu tabelid: kas läbi kogu töö või peatükkide kaupa. Joonise number, sisuseletus ja allikas kirjuta- takse vahetult joonise alla, joondatuna vasakule. Joonis peab asetsema töös läbivalt ühtses stiilis (kas vasakul või keskel). Joonise ette ja järele
Näide 21: (Õenduse ja ... 2000: 4-6) 30 Näide 18: Õendusala arengukava 2002-2015. EV Sotsiaalministeerium. Tallinn. Üldõe III kutsestandard (1999). Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu. Tallinn. Kui on tegemist ühe autori, toimetaja või organisatsiooni poolt mitme samal aastal ilmunud tööga, siis tekstiviites, nii nagu kirjandusallikate loetelus (vt apt 3.8.10. näide 16) eristatakse need tähtedega. Näide 22: (Alas 2001a: 56-61) (Alas 2001b: 32-42) Õigusaktile viitamisel kirjutada akti nimetus (nimetuse kaks esimest sõna ja kolm punkti), ilmumisaasta, koolon ja paragrahvi number. Näide 23: (Tervishoiuteenuste korraldamise... 2001: § 284). Ühe või mitme allika põhjal mitmest lausest koosneva refereeritud teksti lõigule viitamine. Mitmest lausest koosneva teksti viitamisel paikneb viide pärast viimase lause lõpupunkti või alustatakse viitega allikale. Näide 24:
sulgudesse Kask (2010, lk 33) märgib, et … . Kui viidataval allikal on rohkem kui kolm autorit, pannakse sulgudesse esimese autori nimi, millele järgneb lühend jt (Soorm jt, 1997, lk 75). Kui viidatakse ühe autori mitmele samal aastal ilmunud allikale, tuleb aastaarvud tähistada (näiteks Kask, 2001a; Kask, 2004b). Sama tähistust tuleb kasutada ka kasutatud kirjanduse loetelus. Internetimaterjalidele viitamisel tuleb järgida raamatutele viitamise põhimõtet: esitada autor ja avaldamisaasta. Autori andmete puudumisel on põhiliseks viitamisaluseks teksti pealkiri või veebilehe nimetus, mitte aga internetiaadress. Näiteks: „Riigieksamitele registreerimise tähtaeg on 20. jaanuar 2011“ (Varem-lõpetanute… 2011). Kaudviitamine ehk viitamine mõnele autorile teise autori teose kaudu on üldiselt taunitav, võimalusel tuleb katsuda kätte saada siiski originaalteos. Kui see kuidagi ei õnnestu,
ILLUSTRATSIOONID Kõiki töös esinevaid illustratsioone (graafikud, diagrammid, skeemid, joonised, geograafilised kaardid, fotod jne) võib nimetada joonisteks. Igal joonisel peab olema allkiri, mis on joonisel kujutatu lakooniline sõnastus. Allkirja tekst algab suure tähega. Selle lõppu punkti ei panda. Kõik joonised tuleb nummerdada analoogiliselt tabelitega. Kõikidele illustratsioonidele tuleb tekstis viidata. Viitamisel näidatakse joonise number, mille võib eraldada muust tekstist ümarsulgudega, näiteks (joonis 3) või (vt joonis 1). Joonised peaksid paiknema võimalikult lähedal kohale, kus nendele esmakordselt viidatakse. Väikeste mõõtmetega joonis paikneb teksti vahel sobivas kohas, suurem eraldi lehel. Joonis olgu paigutatud nii, et seda saaks vaadata ilma tööd pööramata või pöörates seda 90° kellaosuti liikumise suunas. KOKKUVÕTE
§ 28. Viitamine (1) Seaduseelnõus ei taasesitata muu seaduse ega sama eelnõu teist sätet, vaid viidatakse sellele. (2) Otsene viide on viide sama seaduseelnõu või muu seaduse sättele või muule struktuuriosale või Euroopa Liidu õigusakti sättele või muule struktuuriosale. (3) Kaudne viide on viide kohaldatavale õigusharule, -instituudile, õigusakti liigile või õigusaktile, samuti viide Euroopa Liidu pädevusse kuuluvale valdkonnale või õigusaktile. (4) Otse viitamisel välditakse viitamist viitavale sättele ja korduvat viitamist samas sättes. (5) Eesti Vabariigi põhiseadusele võib viidata selle ja Euroopa Liidu õigusakti koostoime avamise või muu sedalaadi vajaduse korral. (6) Seaduseelnõus välditakse otsest viidet direktiivi sättele. Lubatud on otsesed viited ainult Euroopa Liidu direktiivi tehnilistele sätetele, mida Eesti peab üksüheselt kohaldama ja mille kordamine seaduseelnõus ei ole õigusselguse seisukohalt otstarbekas ega vajalik.
järjekorranumber. Araabia numbrites numeratsioon võib olla läbiv töö ulatuses, kui jooniseid on vähe (kuni kümme) või peatükkide lõikes. Näiteks Joonis 3.5 kus kolm tähistab peatüki-, viis joonise järjekorranumbrit. Numeratsioon esitatakse illustratsiooni all. Sellele järgneb samal real illustratsiooni sisu avav lakooniline allkiri. Illustratsioon peab sisuliselt ja viite kaudu olema seostatud tekstiga. Viitamisel esitatakse ümarsulgudes illustratsiooni number (Joonis 3.5). Suuremahuline illustratiivne pildi- või joonismaterjal paigutatakse töö lisasse. 5.7. Viitamine Töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad tsitaadid, arvandmed, valemid jms tuleb varustada viidetega. Kõik töö lõpus loetelus esitatud allikad peavad töös olema viidatud. Üldtuntud seisukohtadele ei viidata (nt: Kiskjad söövad liha)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
