• Mosaiikmaal Seinamaal Tahvelmaal Raamatu- ehk miniatuurmaal Klaasimaal ehk vitraažikunst Mosaiikmaal IV Graafika: Graafika tuleneb kreeka sõnast graphikē ´kirjutama´ Graafika on tasapinnaline kunstiline kujund trükkimise abil. Graafika on joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. Graafikat viljelev kunstnik on graafikakunstnik ehk graafik. Graafika alaliigid • Illustratsioon • Kalligraafia ehk kirjakunst • Tarbegraafika • Plakat • Karikatuur • Vabagraafika • Arvutigraafika • Graafiline disain Illustratsioon Kalligraafia ehk kirjakunst Tarbegraafika • Tarbegraafika (ka graafiline disain, kujundusgraafika, rakendusgraafika)on ümbritseva materiaalse keskkonna graafiline kujundamine. • Tarbegraafika väljundid on näiteks pakendid, kaubamärgid, logod, voldiku d. Plakat Karikatuur Vabagraafika Arvutigraafika Graafiline disain V Tarbekunst
isegi kasuks. Lääneriikides oli kultuuriliselt suur areng. Arenesid edasi kino- ja maalikunst ning televisioon, aga NSV Liidus jäi areng toppama. Näiteks A. Solzenitsõni kirjutatud raamatu vastu koraldati NSVL-is propakandakampaania, aga lääneriikides sai see raamat vägagi populaarseks. Külma sõja mõjul sai uueks juhtivaks kunsti zanriks popkunst, kus ironiseeriti teravalt keskklassi üle, kuid samas mõisteti seda kunsti suunda, kui agressiivse reklaami koomiksite ja tarbegraafika ülistusena. 1947. aastal ilmus USA-s esimene koomiksiseeria, mis hirmutas ameeriklasi kommunismiohu eest. Külma sõja perioodil olid väga levinud poliitilised propaganda plakatid, kus NSV Liidus ülistati Stalinit. 1950. aastatel ilmus Nõukogude Liidu plakat, mis sisendab rahvale Stalini headust. Plakatil seisis kiri: ,,Meist igaühe eest hoolitseb Stalin Kremlis." Külm sõda tõi endaga kaasa võidurelvastumise. Sõja alguses oli Ameerika Ühendriikidel
Hando Mugasto "Päevauudised„ (1936) Tehtud ühes toonis, väga korrektsete liigutustega valmistatud. Puugravüür paberil Müüdud Eestis 1101.00 krooniga Päevauudised Graafika Louis Höflinger "Inglisild Tartus„ Tehtud litograafiaga ehk kivitrükiga Asukoht Eesti kunstimuuseumis Inglisild Tartus Tarbekunst Keraamika Klaasikunst Metallehistöö Nahkehistöö Puitehistöö Sepis Tarbegraafika Tekstiilikunst Vaibakunst Tarbekunst Keraamika Merike Christensen Merike Christenseni iseloomustab väga äratuntav ja isikupärane stiilitunnetus. Maastikul ja loodusel on tema teostes väga oluline koht. Merike Christenseni looming Tarbekunst Tekstiilikunst Mari Aakre Ta on õpetanud Eesti Kunstiakadeemias vormiõpetust. Ta kujundas koos Peeter Kuutmaga rühmituse Vaba Tahe näituse, mida eksponeeriti Valgas
jääb nii nagu on, lohakas, kirju) laseering ( õhuke kiht värvi, alumised värvid kumavad läbi)pastoosne (paks kiht värvi, jääb reljeefne) kartoon (joonistus , kriidi vms, reaalsuuruses) inkarnaatne (ihuvärvi) Mis on graafika ? Graafika on üks kolmest kujutava kunsti liigist. Graafika jaguneb? Vabagraafika ja Rakendusgraafika. Vabagraafika? Joonistus, sügavtrükk, lametrükk, kõrgtrükk. Rakendusgraafika? Plakat, karikatuur, tarbegraafika. Pisigraafika? Postmargid, kutsekaardid, librised. Joonistus ? tasapinnale igasuguse vormi kujutamne, kas käsitsi või rangelt /graafiliselt. Joonistuses eristatakse ? käsitsi / tehniliselt, rangelt graafiline.
voolujoonelised vormid väljendasid elegantsi ja küllust. Metall oli hinnas - kroom, teras, plaatina, alumiinium, uus moematerjal oli bakeliit. Art Deco oli stiil suure S-ga, mida iseloomustasid sõnad: geomeetria, läige, sära, värv! Hõlmab eelkõige kunstkäsitöö, mööbli- ja sisekujunduse; ent ka arhitektuuri, plakati- ja lavakujundust ning kujutavat kunsti. Iseloomulik on püüd lähendada disaini hulgitootmise nõudeile. Tarbegraafika (plakat, postkaart, raamatukaas, pakend) kasutas kujunduses pikki kitsaid vorme, ümaraid pindu ja geomeetrilist mustrit, sümboliseerimaks masina- ajastu kiirust. Rõhudes abstraktsioonile, moonutustele, geomeetriliste kujundite lihtsustamisele ja intensiivsetele värvidele, olid lemmikuteks masina- ja auto kujutised, roolid, rattad, jne. kujutised, mis olid tehnoloogia, kiiruse ja kaubandusliku külluse tähised. See aeg oli lärmakas, täis
Pablo Picasso (perioodid) Futurism 20 saj. Itaalia Futuristid tunnistasid ainult tulevikku ja soovisid vabaneda kõigest vanast võimalikult palju anti liikumist värvid- karjuvad, pealesuruvad. Sürrelism 1920-ndad Prantsusmaa Irratsionaalsed nähtused ja fantaasiad Eelnes- Dadaism Püüti vaatajat sokeerida naeruvääristada elu, häid kombeid, poliitilisi ideaale Dali, Chagal Popkunst 1950- ndad Reklaam, tarbegraafika. Naivism 10 saj.Harrastajate kunst , · ·
Art deco stiil kujunes välja Pariisis juba 20.saj. esimesel kümnendil, kuid laiema mõju sai peale I maailmasõda. Stiili kõrgaeg jäi kahe sõja vahelisse aega, 30-ndatesse aastatesse. Prantsusmaa elegantne Art Deco oli esialgu suunatud luksustoodete turule, kuid stiil levis kõikidesse disainiharudesse ja 30-ndate aastate tarbekaupade masstoodang tõi stiili kõikidesse kodudesse, st. igaüks võis elada Art Deco stiilis. Graafiline disain Tarbegraafika (plakat, postkaart, raamatukaas, pakend) kasutas kujunduses pikki kitsaid vorme, ümaraid pindu ja geomeetrilist mustrit, sümboliseerimaks masina-ajastu kiirust. Rõhudes abstraktsioonile, moonutustele, geomeetriliste kujundite lihtsustamisele ja intensiivsetele värvidele, olid lemmikuteks masina- ja auto kujutised, ajami, rooli, ratta, jne. kujutised, mis olid tehnoloogia, kiiruse ja kaubandusliku külluse tähised. Stiili tunnused · Geomeetrilised ja nurgelised mustrid
tõmmis. 32. Graafika jaguneb (2) ? 1)Vabagraafika.2)rakendusgraafika. 33. Mis on vabagraafika (2) ? 1)Joonistusgraafika.2)Estampgraafika ehk Paljundusgraafika. 34. Mis on estampgraafika ? Ehk paljundusgraafika. tänapäeval kõik paljundatavad graafilised tehnikad.Kujutis lõigatakse või uurendatakse esmalt puusse, linooli, metalli, vm materjali ja see trükitakse hiljem paberile, saades kujutise peegelpildis kujutis. 35. Mis on rakendusgraafika (4) ? 1)Tarbegraafika 2)plakat.3)illustratsioon.4)karikatuur 36. Mis on pisigraafika ? on postmargid, kutsekaardid, ex librised. 37. Kõrgtrüki tehnikad (4) ? 1)puulõige,2) puugravüür,3) linoollõige 4) plastiklõige. 38. Sügavtrükis eristatakse tehnikaid (2) ? 1)mehhaanilisi tehnikaid.2)söövitatud tehnikaid 39. Sügavtrüki mehhaanilised tehnikad (4) ? : 1)vasegravüür, 2)külm- e kuivnõel,3) metsotinto, 4)kartongitrükk 40. Sügavtrüki söövitatud tehnikad (4)
Pikka aega kasutati sügavtrükki raamatute illustreerimisel. Lametrükk on üldmõiste trükitehnika kohta, mille puhul trükkivad ja mittetrükkivad osad asetsevad trükiplaadil ühel ja samal tasandil, trükiplaadi pind on täiesti tasane. Trükivärvi jagunemine toimub rasva ja vee vastastikuse tõukamise printsiibil. Lametrükimenetlused on litograafia, ofsett-trükk ja valgustrükk. (Aarmaa, s.d.) Graafika alaliikideks on illustratsioon, kalligraafia ehk kirjakunst, tarbegraafika, plakat, karikatuur, vabagraafika, arvutigraafika (rastergraafika, vektorgraafika) ja graafiline disain. (Vikipeedia, 2014) Graafika areng maailmas on näinud mitmeid muutusi. Esmasest maalide reprodutseerimise meetodist kujunes ta XIX sajandi lõpuks iseseisvaks kunstiliigiks. Aeg XX sajandi keskpaigast kümnendi lõpuni kujunes graafikatehnikatel põhineva vabagraafika õitsenguks. Sajandi viimane veerand tõi kaasa digitaalse revolutsiooni, mis omakorda muutis totaalselt graafika olemust
pisiplastika hästi väike (seotud nõudega) 7. installatsioon valmis esemete kogum, millest luuakse mingi skulptuur Tarbekunst tegemist on tarbeesemetega mille on kunstiline tähendus Graafika: 1. kõrgtrükk värvi kannavad paberile trükivormi kõrgemad osad 2. sügavtrükk värvikandjaks on trükiplaadi süvendatud osad 3. lametrükk trükivormi pind on tasane ja värvi kinnitamiseks kasutatakse keemilisi ja fotokeemilisi võtteid 4. plakatikunst 5. tarbegraafika Fotograafia Kunsti tekkimine ja ürgaja kunst Esimesed kujutava kunsti mälestusmärgid pärinevad kiviajast, ajavahemikust 40000 kuni 12000 aastast e.m.a (ülempaleoliitikum). Kujutava kunsti loomise praktiliseks eelduseks olid inimlikud meeled ja mõistus ning töötamisel vilunud käed. Metsloomade kujutised olid selle aja kunstis kõige olulisemad, inimest leiame noorema paleoliitikumi kunstist vähe, esimesed
Kujutava kunsti liigid: MAAL · Fresko (seinamaal) · Monumentaalmaal (seinalaemaal) · Dekoratiivmaal (esemetel) · Tahvelmaal (puidul või lõuendil) · Miniatuur (pärgamendil) SKULPTUUR · Ümarplastika (3D vaates kuju) · Reljeef (tasapinnaline kujund) GRAAFIKA · Joonistus (söejoonistus, tusijoonistus jms) · Estamp ehk paljundusgraafika (puulõige, ofort jms) · Rakendusgraafika (tarbegraafika, plakat jms) Ürgaja kunst Paleoliitikum vanem kiviaeg Mesoliitikum keskmine kiviaeg Neoliitikum noorem kiviaeg Lascaux'i koopad leiti laste poolt Prantsusmaal 1940. aastal Pseudokoobas valekoobas Altamira koopad - koobas Hispaanias, kus asuvad noorema paleoliitikumi aegsed koopamaalid Tootem hõimumärk Willendorfi Veenus pisike naiskuju, mis leiti Austriast 1908. aastal Willendorfi linnast Statuett pisike kuju
1960 aastatel võttis maailmas maad mässumeelsus, mida väljendati ka loosungiga ,,Ühiskond on süüdi", põhjendajateks olid uusvasakpoolsed mõtlejad. 1967 a toimus ka esimene südame siirdamine (C. Barnard) USA astronautide jõudmine Kuu pinnale (Apollo 1969, Neil Armstrong). Kunst, televisioon, sport. 1960 aastate algul voogas üle maailma popkunst, millele pani aluse Ameerika reklaamikunstnik A. Warhol. Populaarkultuuri agressiivse reklaami, koomiksite, tarbegraafika jms ülistamine. Popkunst, reklaam ja üha suurenev heaolu on lahutamatud televisioonist ja meelelahutustööstusest. Värvitelevisiooni võidukäik, satelliitside. Sateliittelevisiooni võidukäik mõjutas oluliselt spordi arengut, kuna see tõi suurvõistlused kõigile koju kätte, kasvas neist osasaajate hulk järsult. Sporti paisati rohkem raha ja sporditulemused põimiti üha enam propagandaga. Muusika, mood, film. Muusikamaailma
Atlex]. Õpetajate leht. Pisitrükised Relve, M. (2000). Ajalugu. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda,18. aug. [Infoleht]. Trükis avaldamata materjalid (kirjad, käsikirjad jm) Eesti raamatud Venemaal. [Sedelkataloog]. Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu. Lember, Priit. (1965). Kiri Ellen Naurile 8. aug. Säilitatakse Hellamaa Raamatukogus. Genss, J. (1948). Eesti Kunsti materjale. Kunstnike leksikon. Tallinn: käsikiri. Rahvusraamatukogus. Raunam, O. (19801990). Eesti tarbegraafika I. Eessõna. Finantsgraafika. Tallinn: käsikiri. S. Raunami valduses. Õigusaktid Akti nimetus. (Vastuvõtmise aasta). Andmed algallika kohta. Autoriõiguse seadus. (2000). Riigi Teataja I osa, nr 16, art 109. Kõrgharidusstandard. (2002). Vabariigi Valitsuse 19.08.2002 määrus nr 258, RT I, 70, 426. Huvikooli seadus. (2007). RT I. https://www.riigiteataja.ee/akt/12776187 (4.12.2009) Intervjuud Intervjueeritava perekonna ja eesnimi. (Intervjueerimise aeg). Intervjuu pealkiri.
EKM - Eesti Kunstimuuseum ERA - Eesti Riigiarhiiv Kaardid. Eesti topograafiline üheverstaline kaart 1:42 000. (1894-1896). Sankt- Peterburg, lehed 345, 446, 544, 545, 644, 743, 744, 844, 846. (Kaardimapp Eesti TA Raamatukogus). Kirjad. F. Puksoo kiri A. Sibulale, 22. aprill 1925. Säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis. Käsikirjad Genss, J. (1948). Eesti Kunsti materjale. Kunstnike leksikon. Tallinn: käsikirjad. Rahvusraamatukogus. Raunam, O. (19801990). Eesti tarbegraafika I. Eessõna. Finantsgraafika. Tallinn: käsikirjad. S. Raunami valduses. Publitseerimisel olevad artiklid. Zuckerman, M. & Kieffer, S. C. (in press). Race differences in face-ism: Does facial prominence imply dominance? Journal of Personality and Social Psychology. 8.6.2. Elektroonilised allikad Interneti materjalide puhul alustatakse sama informatsiooniga nagu paberkandjatel: autori nimi, ilmumise aasta, pealkiri. Ilmumisaja puudumise korral asendatakse see lühendiga s.a. (sine anno)
Diplom Kaitseliidule. (1935). ERA, f 1962, nim 1, s 270. RIIGI Kunsttööstuskooli 1937/1938 õppeaasta tunnikavad, õppejõudude nimekirjad, kirjavahetus õppetöö korraldamise kohta. (1937). ERA, f 1108, n 6, s 842. Kirjad ja käsikirjad Puksoo, F. (1925, 22. aprill). Kiri A. Sibulale. Säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis. Genss, J. (1948). Eesti Kunsti materjale. Kunstnike leksikon. Tallinn: käsikiri. Rahvusraamatukogus. Raunam, O. (19801990). Eesti tarbegraafika I. Eessõna. Finantsgraafika. Tallinn: käsikiri. S. Raunami valduses. Ülevaated ja arvustused Kõiv, K. (2005, 1. sept). Võitlus kolme peaga lohe koolikiusamisega [arvustus K. Sullivani, M. Clearzi ja G. Sullivani raamatu kohta. 2004. Koolikiusamine. Tartu: AS Atlex]. Õpetajate leht. Nurksulgudes lisatakse vajadusel muudele andmetele vahel mingi oluline määratlus, mis laadi asjaga on tegu, kui see kirje muudest elementidest välja ei tule (nt kataloog, infoleht,
Vana tehnika on litograafia - kivitrükk, mille puhul kantakse kiviplaadile joonistus rasvapliiatsiga. Plaati niisutatakse veega, mille tulemusena trükivärv jääb külge ainult rasvastele kohtadele. Võimalik on ka värviline trükk. Sel puhul tuleb iga osastisvärvi jaoks valmistada omaette plaat. Otseselt kunstiteostena välja pakutud graafikateosed kuuluvad vabagraafika valdkonda. Väga suur roll on läbi aegade olnud raamatugraafikal, eriti 20. sajandil on laialt levinud reklaam- ja tarbegraafika. Nendega seondub omaette graafika alaliik - kirjakunst. 1.6 Mis on joonistus? Joonistus on mõnes mõttes kunsti alus. Joonistamist kasutatakse kunstiteose kavandamisel, vormi ja valguse õppimisel, kompositsiooni kalkuleerimisel. Paljude kunstnike visandid (eskiisid) on aja jooksul omandanud kõrge väärtuse. Sageli saab nende põhjal aimu kunstniku mõttekäikudest mingi teose loomisel.
ERA - Eesti Riigiarhiiv Kaardid: Eesti topograafiline üheverstaline kaart 1:42 000. (1894-1896). Sankt-Peterburg, lehed 3-45, 4-46, 5-44, 5-45, 6-44, 7-43, 7-44, 8-44, 8-46. (Kaardimapp Eesti TA Raamatukogus). Kirjad: F. Puksoo kiri A. Sibulale 22. aprill 1925. Säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis. Käsikirjad: Genss, J. (1948). Eesti Kunsti materjale. Kunstnike leksikon. Tallinn: käsikirjad. Rahvusraamatukogus. Raunam, O. (1980-1990). Eesti tarbegraafika I. Eessõna. Finantsgraafika. Tallinn: käsikirjad. S.Raunami valduses. Publitseerimisel olevad artiklid: Zuckerman, M., Kieffer, S. C. (in press). Race differences in face-ism: Does facial prominence imply dominance? Journal of Personality and Social Psychology. 6.2. Elektroonilised allikad Interneti materjalide puhul alustatakse sama informatsiooniga nagu paberkandjatel: autori nimi, ilmumise aasta, pealkiri. Ilmumisaja puudumise korral asendatakse see lühendiga s.a. (sine anno).
o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (vasegravüür, ofort , kuivnõel, metsotinto, akvatinta, pehmelakk ) lametrükk (litograafia, monotüüpia) sõeltrükk (serigraafia) rakendusgraafika (tarbegraafika, raamatuillustratsioon, plakat, karikatuur ) graafika kujutava kunsti liik, mille peamised väljendusvahendid on jooned ja must-valged või värvilised pinnad. Graafikateose alusmaterjal on paber, seega sai graafika tekkida pärast paberi leiutamist. Hiinas hakati graafikat viljelema 2. sajandil, Koreas ja Jaapanis 6. - 8. sajandil ning Euroopas alates 14. sajandist. Graafika jaguneb kaheks põhiharuks: vaba- ja rakendusgraafikaks
annaabi.ee 
