Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Vormistamise juhend (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Kinnitatud Loodusteaduste osakonnas oktoobris 2008
Loodusteaduste osakonna bakalaureusetööde koostamise, vormistamise ja kaitsmise juhend Loodusteaduste osakonna bakalaureuseõppekavad lõpevad bakalaureuseöö (edaspidi BT) kaitsmisega. Mistahes lõputöödega, sh BT-ga seonduv on TLÜ Õppekorralduse eeskirjas kajastatud alapunktides 346-378 ja käesolev juhend on selle täiendatud rakendusvariant Loodusteaduste osakonnas. ( http://www.tlu.ee/files/arts/238/OKE_t4f1201665ddccd3a69587f95b5324a90.pdf ).
BT on iseseisev teaduslik-metoodiline uurimistöö. Keskkonnakorralduse ning ainedidaktika vallas tehtav BT võib olla ka arendusliku (projekti) iseloomuga teaduslikel alustel koostatud iseseisev metoodiline töö. Vastavalt õppekavale on BT maht 4 või 6 AP (30-50 lk, kuid mitte üle 60 lk). Kui töö maht ületab 60 lk, tuleb töö vähemolulised osad (näiteks lisad) paigutada tööle lisatavale digitaalsele andmekandjale. BT kirjutatakse eesti keeles, erandiks on juhud kui, õppekavas ei ole sätestatud teisiti.
1. Töö teema valimine ja registreerimine
Üliõpilane valib ja kooskõlastab õppekava juhiga teema oma põhiõppesuuna või kõrvalaine õppesuuna poolt väljapakutute seast lähtudes õppekavas püstitatud eesmärkidest. Üliõpilasel on võimalik teha lõputöö mõnel oma poolt pakutud teemal, mille aktuaalsust, teostatavust ja vastavust põhiõppekavas sätestatud eesmärkidele kontrollib õppekava või õppesuuna juht; sobiv juhendaja või juhendajad leitakse Loodusteaduste osakonnast, mõnest teisest TLÜ akadeemilisest üksusest või väljastpoolt TLÜ-d. Põhiõppesuuna väliste juhendajate pädevust ja kompetentsust hindab õppekava või õppesuuna juht. Nendele teemadele, mida kaasjuhendavad inimesed väljastpoolt põhiõppesuunda või väljastpoolt TLÜ-d, määratakse õppekava juhi poolt põhijuhendaja õppesuuna akadeemiliste töötajate seast. Üliõpilane on kohustatud heakskiidu saanud teema registreerima õppekava juhtiva õppesuuna juures ning koheselt võtma ühendust juhendaja(te)ga. Juhendaja(te) ja juhendatava vahelised erimeelsused, sealhulgas koostöö katkestamise, lahendab vastava õppekava juht või õppekava komisjon .
2. BT-sse köidetakse järgmised osad alljärgnevas järjekorras: · tiitelleht (näidis lisas 1); · sisukord (vt kogu töö näidist lisas 2); · töö sisu (kirjanduse-, uurimisala-, uurimisobjekti- jms ülevaade, materjal ja metoodika, tulemused, arutelu); · kokkuvõte (järeldused); · võõrkeelne kokkuvõte; · kirjanduse loetelu ; · lisad.
2.1. Töö sisu Sisulise osa struktuur sõltub konkreetsest tööst. Sisuline osa koosneb tavapäraselt kolmest põhiosast: 1) uurimisobjekti või -nähtuse iseloomustus; 2) materjal ja metoodika; 3) analüüs ja süntees.
1 Uurimuslikel töödel on põhiosadeks ülevaade probleemi senisest uuritusest, uurimismetoodika, tehtud täiendavad uuringud ning tulemuste analüüs ja süntees, mis peab andma uut informatsiooni. Töö koosneb järgmistest osadest: · sissejuhatus, · uurimisvaldkonna teoreetilise taust (kirjanduses esitatu ülevaade), · uurimismetoodika ning allikmaterjali iseloomustus (sarnaste meetodite ja allikmaterjalide olemasolul ka valiku põhjendus), · tulemused ja nende analüüs.
Rakenduslikel töödel (keskkonnakorralduse erialal) esitatakse lähteülesanne, milles kirjeldatakse probleemi täpsemalt kui sissejuhatuses ja vajaduse korral esitatakse tellija soovid ning eritingimused. Tellija poolt kirjalikult esitatud tingimused ja soovid tuleb paigutada töö lisasse.
Arendusliku iseloomuga tööde puhul: · probleemiseade, · projekteerimine ­ probleemi kavandatava lahenduse teoreetiline põhjendus teaduskirjandusest ja praktilisest kogemusest lähtuvalt; probleemi lahendamise vahendi, nt õppekava, organisatsiooniliste meetmete, õppematerjali (õpik, töövihik, kontrolltööde kogumik, laboratoorsete tööde juhendid, töölehed õppematka juurde) jm väljatöötamine; · hinnang projektile ­ projekti tõhusus (tugevad ja nõrgad küljed, kaasnevad ohud jms); projekti rakendamise võimalused ja tingimused.
Töö sisu peab demonstreerima, et üliõpilane valdab elementaarseid uurimismeetodeid ja on võimeline formuleerima ülesandeid ning neid lahendama .
2.1.1. Sissejuhatus Sissejuhatuses tutvustatakse lühidalt uurimisvaldkonda ja selle aktuaalsust, formuleeritakse töö eesmärgid ja püstitatakse uurimisülesanded ning võimalusel sõnastatakse loodetavad tulemused. Sissejuhatuses püstitatud eesmärgid/küsimused/hüpoteesid täpsustavad pealkirjas esitatut. Tuuakse välja teema valiku põhjendus, iseloomustatakse kasutatud andmeid. Sissejuhatuses üldjuhul ei viidata, viitamine on asjakohane , kui töö põhineb suures osas mingil kindlal väljatöötatud metoodikal või olemasolevatel andmetel. Sissejuhatuses ei pea autor andma ülevaadet töö ülesehitusest.
Töö autor valib, kas juhendajaid ning teisi töö valmimisele oluliselt kaasa aidanud isikuid tänada sissejuhatuses, kokkuvõttes või eraldi lõigus peale kokkuvõtet.
2.1.2. Teoreetiline taust (kirjanduses esitatu ülevaade) Teoreetiline sissejuhatus hõlmab probleemi käsitlust, uurimisala või uuritava objekti kirjeldust vms kirjanduse põhjal. Tekstis peavad olema (korrektselt vormistatud ) viited kõigile kasutatud allikatele (vt punkt 3).
2.1.3. Materjal ja metoodika Peatükk peab sisaldama uuritava objekti, mudeli või katseseadme ja kasutatud uurimis - meetodite kirjeldust. Kirjeldus võib tugineda nii olemasolevate andmetele kui ka täiendavatele uuringutele, mille käigus on kogutud uusi andmeid. Selleks, et oleks võimalik tehtud uuringuid korrata , peavad kirjeldused olema võimalikult täpsed. Üldlevinud uurimismeetodi kasutamise korral võib piirduda selle põgusa tutvustamisega. Sellisel juhul tuleb aga anda vastav viide . Originaalse (sel juhul peab
2 selgitama erinevust senituntud meetoditest ning osutama autori(te)le) või vähemtuntud uurimismeetodi kasutamisel peab töös sisalduma täpne meetodi kirjeldus. Uurimismeetodid esitatakse nende kasutamise järjekorras, kompleksmeetodid koos. Eksperimentaalsete tööde korral tuleb esitada katseseadmete ja andmetöötlusmeetodite täpne kirjeldus ning andmete usaldusväärsuse hinnang. Materjali ja metoodika peatükk on enamasti mõistlik jaotada alapeatükkideks. Nt.: Uurimisobjekti(de) iseloomustus; algandmed ; uurimisala; välitööd; laboratoorsed tööd; andmetöötlus.
2.1.4. Tulemused, andmete analüüs. Esitatakse saadud tulemused ja nende analüüs, vajadusel esitatakse ka tulemustel põhinevaid hüpoteese. Rakendusliku töö puhul esitatakse kontseptsioon ja lahendite kirjeldused. Tulemuste liigendamisel on otstarbekas lähtuda metoodilisest liigendusest. Tulemused tuleb anda teaduskirjanduse jaoks väljakujunenud stiilis (kiretult, lakooniliselt ja täpselt, umbisikuliselt), nende tähendust kommenteerimata. 2.1.4.1. Tabelid ja joonised. Tulemuste ülevaatlikuma esitamise huvides kasutatakse tabeleid, jooniseid, skeeme, fotosid ja arvjooniseid ( graafikud ja kaardid). Kõik töös esinevad graafilised lisandid nummerdatakse (Joonis 1, Joonis 2, jne). Igal joonisel peab olema üheselt mõistetav sisu ja lühendeid, tähiseid, ühikuid vms selgitav allkiri (vt näidiseid lisast 2). Iga töös esineva joonise kohta peab tekstis olema viide ja vajadusel selgitus . Näide: Lindude kehapikkuse ning massi mõõtmise tulemused on esitatud joonisel 1. Või Lindude kehapikkuse ning massi vahel leiti tugev korrelatsioon (joonis 1). Töös esinevad tabelid nummerdatakse (Tabel 1, Tabel 2, jne). Igal tabelil peab olema üheselt mõistetav sisu ja lühendeid, tähiseid, ühikuid vms selgitav pealkiri; tabeli pealkirja lõppu punkti ei panda (vt näidiseid lisast 2). Iga tabeli kohta on töö tekstis viide ja selgitus. Näide: Lindude kehapikkuse ning massi mõõtmise tulemused on esitatud tabelis 1. Või Lindude kehapikkuse ning massi vahel leiti tugev korrelatsioon (tabel 1). Jooniste
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Vormistamise juhend #1 Vormistamise juhend #2 Vormistamise juhend #3 Vormistamise juhend #4 Vormistamise juhend #5 Vormistamise juhend #6 Vormistamise juhend #7 Vormistamise juhend #8 Vormistamise juhend #9 Vormistamise juhend #10 Vormistamise juhend #11 Vormistamise juhend #12 Vormistamise juhend #13 Vormistamise juhend #14 Vormistamise juhend #15 Vormistamise juhend #16 Vormistamise juhend #17
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 98 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kandikk Õppematerjali autor

Lisainfo

vormistamine 17lk.
joonis , sisukord , bakalaureuse töö , vormistamine

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

52
doc
Tööde vormistamise juhend
5
pdf
Vormistamise juhend
21
pdf
Teadustöö vormistamise juhend
41
doc
Uurimistöö kirjutamise juhend
16
doc
REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND
56
pdf
Lõputöö koostamise ja vormistamise juhend
40
doc
Loo KK uurimistöö koostamise juhend
60
pdf
Kirjalike Tööde Vormistamise Juhend



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun