Kasvatusteadus ja tema valdkonnad. Kasvatusteaduslikud paradigmad. Iga inimese elu kujundab see, kuidas on teda kasvatatud. Sellest kujunevad välja tema väärtushinnangud, käitumisstiilid, suhtlemisoskused ning veel palju muid eluks vajalikke omadusi. Kui kasvatusel on tehtud aga palju vigu, võib see hakata tulevikus valusalt kätte maksma. Kuid kuidas peaksid siis vanemad teadma millised on õiged meetodid, kuidas oma last kasvatada? Kasvatusteadus koosneb kolmest erinevast valdkonnast. Esimeseks on kasvatuse eesmärke ja taotletavaid väärtusi puudutavad käsitlused. See valdkond on suunatud inimliku kasvu eesmärgile. See valdkond on ka tihedalt seotud kasvataja enda maailmavaadetega ning selle tahuga, milles on keskne koht kasvataja hinnangutel ja elufilosoofiatel. Ehk siis selle kasvatuse põhjal lähtutakse elkõige kasvataja enda vaadetel ja arusaamistel. Teiseks valdkonnaks on käsitlused, mis puudutavad
Kasvatusteadus ja tema valdkonnad. Kasvatusteaduslikud paradigmad Kasvatusteadus uurib kasvatust ning sellega seonduvaid ilminguid ning loob ise kasvatustegelikkust. Siinkohal proovin arutleda teemal: "Millist rolli mängib kasvatus ja võim." Läbi aegade öeldakse ikka ja jälle, et „noorus on hukas“. Mida see õigupoolest tähendab? See tähendab eelkõige seda, et ühiskonnas ja kasvatuses on toimunud muutused. Muutused, millega lapsevanemad pole harjunud, mis pole nende eakohane, mida nad ei mõista. Pean tõdema, et olen isegi tabanud end sellele
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Õpetaja Marju Lauristin" Referaat Juhendaja: Maire Grass Tallinn 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Valisin Marju Lauristini sest ta jäi mulle silma hariduse endendamisega ja inimarenguga seotud konverentsidel oma tabavate tähelepanekkutega. Mulle tundus et me saame asjadest ühete moodi aru, mõtleme ühte oodi ja tahame, et Eestis liiguksid asjad samas suunas. Marju Lauristini tutvustamiseks ei pea kasutama palju sõnu. Ta on sotsiaalteadlane, intellektuaal, Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professor. Tema hoogne kõneviis, paeluvad mõttekonstruktsioonid ning põnevad järeldused panevad ennekõike mõtlema. Marju Lauristin on sündinud 7. aprillil 1940 Eesti sotsiaalteadlane, intellektuaal ja poliitik. Ta on Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikats...
,,Sissejuhatus kasvatusteadusse" Autorid: Sirrka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Tõlkija Meri-Liis Laherand AS Medicina, 2005 Tallinn Raamat on mõeldud kasvatusteaduse aluste õpikuks. Autorite taotlus oli visandada ülevaatlik pilt kasvatusest ja õpetusest ning neid uurivast teadusest. Raamatus vaadeldakse teadust, mille nimi on kasvatusteadus, otsitakse selle tunnusjooni ja uurimisobjekte. Teose ülesehitus on selline. Esimene tükk on sissejuhatus, kus on antud teose kirjeldus, ülevaade sisust. Püstitatud eesmärk on laiendada traditsiooonilist kasvatusteaduse vaatlusala. Teises peatükis tutvustatakse kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid. Peatükk on mahukas ning sisaldab paljusid alapeatükke. Kõigepealt vaadeldakse kasvatust puudutava mõtlemise
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut INDIGOLAPSED Referaat Juhendaja: doktor Veronika Nagel TALLINN 2008 2 Sisukord TALLINNA ÜLIKOOL...........................................................................................................1 Sisukord ....................................................................................................................................3 Sissejuhatus................................................................................................................................4 Kust tuleb nimetus indigolaps?................................................................................................5 Tähelapsed.................................................................................................................................6 Kristall-lapsed ......................................................................................
võrdõiguslik us kultuurikeskonn a mõistmine ja arvestamine sotsiaalne interaktsioon kakskultuurilisus Kultuurilin e integratsioon kogemus assimilatsioon Akulturatsioo dekulturatsioon n mitmekultuurilisus poliitikat õpetajatel õpilaste kohta ...
Tänapäeva kooliõpetus ei ole mitte liiga teoreetiline, vaid liiga abstraktne. KASVATUSTEADUSE OLEMUS Kasvatusteaduses on vaja analüüsida, mida ja kuidas õpetada ning mida ja mis suunas kasvatada. Pidevalt on vaja lahendada varase kasvatuse, põhi- ja täiskasvanukoolituse, kutse- ja kõrgkooliõpetuse probleeme. Võiks arvata, et kasvatusteadusest võiks kujuneda kõiki inimesi uurivaid teadusi ühendav sild. Kasvatusteadus uurib kasvatust ja õpetust. Kasvatusteadus selgitab kasvatus- ja koolitustegevuse teoreetilisi aluseid. Selle ülesandeks on kirjeldada kasvatuse, õpetuse ja koolituse olemust, eeldusi ja tagajärgi. KASVATUSTEADUSE SUHE LÄHITEADUSEGA joonis 1.1 Kasvatusteaduse koht teaduste süsteemis (lk 95) KASVATUSTEADUSE UURIMISOBJEKTID Me elame teaduslik-tehnilises maailmas. Teaduse tulemusi vajame peaaegu kõigil elualadel. See puudutab ka koolitust ja kasvatust
sama informatsiooni omandavad. Hariduse majandamise teadus paikneb kasvatusteaduse ja majandusteaduse piirialal. Näeb koolituses investeeringut, mis nõuab kulutusi, kuid toodab hiljem kasumit. Uurib koolitusega seotud kulutusi ning koolitusest saadavat kasu organisatsioonide ning indiviidi seisukohast. Näide: Uurib ühe inimese haridusteele kuluvaid summasid ning seda, kui palju kasu peale õpingute lõppemist õpingutest saadud on ning palju kasu ühiskond sellest saab. Võrdlev kasvatusteadus võrdleb ja analüüsib eri maade hariduspoliitikat, kasvatuslikku praktikat ning kasvatus ja koolitussüsteeme, kasutatud meetodeid ja saavutatud tulemusi. Võib olla nii ajalooline kui ka tänapäeva puudutav sotsioloogiline või psühholoogiline, empiirilise või või teoreetilise rõhuasetusega. Näide: Võrreldakse kahe riigi haridust omavahel. Didaktika võib jagada kahte ossa: Õpetus- ja õppimisprotsessi (keskne uurimisobjekt on
Refereering Elina Harjuneni artiklist "Reading research on Finnish basic education through the lenses of ethics and values" Elina Harjuneni artikkel "Reading research on Finnish basic education through the lenses of ethics and values" räägib väärtuskasvatusest soome koolis heites valgust ka võimalikele seostele PISA testi tulemustega. Haridusinimesed kõikjalt Euroopast, kaasaarvatud Eestist, arutlevad soome hariduse kui fenomeni üle: kuidas saavutavad soome kooli õpilased PISA testis alati nõnda kõrgeid tulemusi? Osad on pidanud nende heade tulemuste saladuseks väärtuspõhist kasvatust. Soome eduvõtit tõlgendatakse nende orienteeritusele vastutustundele, enesedistsipliinile ja aususele rohkem kui naudingute taotlemisele. Artikli autor Elina Harjunen mõistab, et kuna Soomes ei ole varases eas kooliminekut, palju kodutöid ega pikki koolipäevi, ei saa eelnimetatud näitajad olla seotud kõrgete tulemustega PISA t...
1 iseseisev 1 stressivaba elu Tänapäevased: 1 hoida loodust 1 hoida tervist 1 positiivne 1 pürgiv unistuste poole 1 tolerantne Tulevik: 1 Inimesed muutuks sõbralikumaks 1 Kaitseks ühiskonda Sarnasus: 1 Positiivsus 1 Ausus 1 Unistuste poole pürgimine 1 Enesekindlus 1 Sõbralikkus Erinevused enese puhul: 1 Iseseisvus 1 Avar silmaring Erinevused teistel: 1 Stressivaba elu 1 Looduslähedust 3.loeng Kasvatusteadus laiemas plaanis - vaatleb inimest kasvatuslikust aspektist (kuidas nad kujunevad, kasvavad, arenevad; mis moodi toimuvad kasvatuse nimel loodud institutsioonid; jne Paradigma - teadusliku mõtlemise ajalooliselt väljakujunenud viis, mille aluseks on ühiskonnas tavaks saanud maailmast arusaamise alused · Loodusteaduslikku mõtteviisi esindavad paradigmad: lähtekohaks on aistingute ulatuses olev kindlatele seadustele alluv tegelikkus. Empirism, positivism, pragmatism, behaviorism
Tänane haridussüsteem ei suuda täiel määral täita temale asetatud ülesandeid. Haridus, kui legitiimne valdkond ei suuda ära kasutada neid õppimisvõimalusi, mis õpijate õppimisvõimena olemas on. Pedagoogiline käsitlus püüab seletada, mida peaks nn õige kasvatus endale eesmärgiks seadma ja kuidas peaks oma eesmärke realiseerima, siis on kasvatusteaduslik probleem selles, miks niisugune pedagoogika on kujunenud ja eksisteerib ja mida võib selle oodata tuleviku jaoks. Kasvatusteadus ei ole pedagoogika sünonüüm, kasvatusteadus uurib pedagoogikaid ja nende toimet. Kasvatusteadus avab tee pedagoogilisele enesetunnetusele, püüdes kirjeldada kasvatustegelikkuses toimuvat, seletada ja mõista, mispärast see on nii ning ennustada võimalikke arengutendentse ja tagajärgi. (J.Orn, 1993, Haridus, 70 lk).
..........................................................................................25 Mida kujutavad endast teadmised?............................................................................................25 Teadmiste tähtsus ja roll............................................................................................................26 Kasvatusteaduse olemus................................................................................................................27 Kasvatusteadus ja selle mitmetahulisus.....................................................................................27 Teaduse mõiste ja kasvatusteaduse ülesanded...............................................................................28 Teaduse mõiste...........................................................................................................................28 Mõistete määratlemine............................................................................................
Meie ühiskonna üks põhiväärtusi on, et inimelu on püha. Kasvatus, maailmavaade ja maailmapilt. Väärtused ei ole mingid eraldiseisvad konstruktsioonid meie mõttesüsteemis, vaid selle süsteemi olulised elemendid. Meie mõttetervik on seega teatud süsteem, mille kohta kasutatakse nimetust maailmavaade ja vahel ka kitsamat nimetust maailmapilt. Kasvatuseülesannet nähaksegi individuaalse maailmapildi kujunemise tarvis materjali pakkumises ja vahendamises. Kasvatusteaduse olemus Kasvatusteadus ja selle mitmetahulisus Arvukad probleemid. Kasvatusteadus tegeleb väga mitmekesiste probleemidega ja nähtusega. Sellised nähtused nagu õpetamine, õppimine ja areng on väga tähtsad ning oluline on uurida nendevahelisi seoseid. Näiteid probleemidest. Kasvatusteaduses on vaja analüüsida, mida ja kuidas õpetada ning mida ja mis suunas kasvatada. Pidevalt on vaja lahendada varase kasvatuse, põhi- ja täiskasvanukoolituse, kutse- ja kõrgkooliõpetuse probleeme
Kasvatusfilosoofia – arutleb väärtusküsimuste üle, sisaldab maailmavaatlist ainest Kasvatusantropoloogia – vaatleb inimolemuse kujunemist kasvatuse vaatenurgast Kasvatuspsühholoogia - seob psühholoogilist teadmist kasvamise ja kasvatamisega Didaktika – uurib õpetamist ja õppeprotsssi Kasvatussotsioloogia – uurib kasvatustegevuse sotsiaalset poolt Võrdlev kasvatusteadus – võrdleb ja uurib eri kultuuride kasvatussüsteeme Kasvatuse ajalugu – uurib eri ajastute ja nende esindajate kasvatusalast mõttelugu Eripedagoogika – uurib erivajadustega indiviidide õpetamist Andragoogika – uurib täiskasvanuid õppijatena ja arndab välja toimivaid täiskavanute õpetamisviise Paradigma - algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide.
SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSSE SIRKKA HIRSJÄRVI JOUKO HUTTUNEN See teos on mõeldud kasvatusteaduste aluste õpikuks. Autorite taotlus oli visandada ülevaatlik pilt kasvatusest ja õpetusest ning neid uurivast teadusest. Raamatus vaadeldakse teadust, mille nimi on kasvatusteadus, otsitakse selle tunnusjooni ja uurimisobjekte. KASVATUST PUUDUTAVA MÕTLEMISE JA TEADMUSE OLEMUS Kasvatust puudutav argimõtlemine Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused Inimese argimõtlemise ja teadmiste lähtekohaks on tema isiklikud kogemused. Oluline allikas on vanemate ja laste igapäevane suhtlemine. Perekonnas toimuvat kasvatust suunavad harjumused ja traditsioonid, mida tihti järgitakse ka pimesi ning ei kaaluta eri võimalusi.inimesed selgitavad,
MÕISTED: Andragoogika - täiskasvanupedagoogika; kunst ja teadus, mis aitab täiskasvanuil õppida. Uurib täiskasvanute õpetamise ja nende isiksuse arenfu sihipärase suunamise seaduspära, Pedagoogika - inimeste, eeskätt noorsoo kasvatamist ja õpetamist käsitlev teadusharu, kasvatusteadus, Demagoogia - rahva, inimeste (antud juhul täiskasvanute) poolehoiu taotlemine petlike lubaduste ning tõe moonutamisega, annab vahendid täiskasvanute intellektuaalseks eksitamiseks. OLULISED TEOREETIKUD VÕI SÜNDMUSED, MIS ANGRAGOOGIKA KUJUNEMISEL ON TÄHTSAD: Malcolm S.Knowles – teda loetakse andragoogilise mudeli autoriks, Johannes Käis – andragoogika rajaja Eestis, 1970. aastal ilmus Malcolm s
" ,,Haridusse pühitsetud haridusbojaaridele on jumal andnud nii palju mõistust, et nad olulistes küsimustes kasvatusteadlastega tihtipeale nõu pidama ei vaevu." Kas maa võib teada, miks tal on janu? Saksa keeles on hariduseks ja kasvatuseks erinevad sõnad, inglise keeles tähendab education aga nii haridust kui kasvatust, mida eestlased paraku ainult hariduseks tõlgivad. ,,Kasvatusteadus avastab nimetuid, aga toimivaid ilminguid, nimetades need siis näiteks variõppeks, indoktrinatsiooniks koolitunnis, kooli aura purenemiseks jne. Kasvatusteaduste sihiks on senisest enam valgustatud pedagoogika." ,,Kaob mitmekesisus, dialoogivõimalus, valitsema jäävad monopoolses seisundis paradigmad ning teiselaadsete mõttesuundade esindajail jääb üle minna siit ära."
meie sisemistele vajadustele. Väljast lahendusi otsides oleme sisemise hääle kuulamata jätnud ja materialistlikku maailma ära eksinud. 5. Mis on meie rahva suurim probleem? Meie rahva suurim probleem on oskamatud ja tahtmatus suhelda. Peaaegu kõikides koolides, kahjuks ei õpetata õpilastele kuidas luua, hoida ja lõpetada suhteid. 6. Kellele panna süüd, kui pere kujunedes kukuvad maskid? Süüdi pole ei mees ega naine, pigem meie haridussüsteem ja eriti kasvatusteadus võiks paremini eluga kaasa liikuda. 7. Miks tungivad mehed poliitikasse? Mehed tungivad poliitikasse just raha, rikkuse ja võimu pärast ning need, kes sinna nendel põhjustel ei lähe, vaid läheb sinna selleks, et riigi heaks midagi korda saata, siis arvestades seda, et konkurentsi ülistavas ja võimu põlistavas keskkonnas suudavad vaid üksikud iseendale truuks jääda, saab see olema neil üsna raske. 8. Kuidas saavad naised mehe tervist mõjutada?
jne). 1.3.Pedagoogiliste distsipliinide mitmekesisus. Õpetajatööks vajalikke teadmisi ja oskusi ei paku mitte ainult pedagoogiline psühholoogia, vaid ka teised pedagoogilised ained, mis erinevad pedagoogilisest psühholoogiast nii lähenemisviisi kui ülesehituse poolest. Neist kõige sagedamini esinevateks on üldpedagoogika, didaktika ja kasvatusteooria. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteadus koosnebki tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, pedagoogika uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimustele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. 1.4
ALTERNATIIVPEDAGOOGIKA SUUNAD 20. sajandi esimesel poolel tekkis Euroopas palju alternatiivpedagoogikaid. Näiteks seiner- ehk waldorfkoolid, Montessori õpetusele tuginevad koolid ja freinet- ehk elukoolid, mis on tuntud ka praegusel ajal. Tegemist on kolme täiesti erineva õpetusega, mida ühendab sõna ,,alternatiivne" (Tuulik, 2001:176-177) STEINERPEDAGOOGIKA Steinerpedagoogika on filosoofilisel alusel (antroposoofia, vaimuteadus) põhinev terviklik kasvatusteadus, millel on oma kindel arusaam lapse arengust, milles on ka välja töötatud nii õpetamise kui kasvatamise teooria ja nõuded koolimiljööle. Waldorfkooli õpetajaks õppimine toimub vastavas seminaris (Tuulik, 2001:177). 1919. aastal rajas Rudolf Steiner (1861-1925) Waldorfi sigaretivabriku töötajate lastele antroposoofia põhimõtetest lähtuva kooli. Igas inimeses on varjul võimed, mis on vaja üles leida ja esile tuua. Last aitavad sellel teel ainult harjutamine ja koolitus
toitlustamine, majutus, turism 1,629 tootmine ja töötlemine 1,511 arhitektuur ja ehitus 951 transport, logistika 868 finants, raamatupidamine 816 humanitaaria, kunstid 810 majandus 801 energeetika, elektrivarustus 794 kasvatusteadus, pedagoogika 784 müük, kaubandus 761 põllumajandus, metsandus ja kalandus 760 muu teenindus 604 juhtimine ja haldus 478 õigus 445 meditsiin 401 loodus- ja täppisteadused 362
Küpsemine sotsiaalses tähenduses on: laste närvisüsteemi teatud arengutaseme saavutamine, et olla valmis teistega arvestavaks ja koostöövõimeliseks suhtlemiseks protsess, mille vahendusel omandatakse käitumismallid, mis võimaldavad hakata toimima sarnaselt täiskasvanutega mõju mõtlemis- ja arutlusvõime arengule. Füüsilised näitajad hindamaks lapse kooliküpsust - suutlikus pikalt koolipingis istuda ja kooliteed käia. 5. Selgita mõisted: • Pedagoogika – kasvatusteadus on kasvatust ja õpetust uuriv teadus. • Andragoogika - võidakse vaadelda kui iseseisvat teadusharu või ka kasvatusteaduste allharu, mille uurimisvadkondadeks on täiskasvanud inimeste õpetamise ja õppimisega seotu. • Gerogoogika - uurib ja praktiseerib sellises hariduslikus keskkonnas, mis ei ole vananemise protsessi üks osa, vaid vanemate inimeste õpetamise ja õppimise osa. Sellise
haavatasaamine Esimese maailmasõjas. Freinet`juhtideeks oli: · kool peab kasvatama lapsed ja noored ühiskonna liikmeks; · kool on sotsiaalne kollektiiv ja seal peab valitsema võrdõiguslikkus, koostööd tehes õpitakse ühiskonna toimimist; · kool on töökool - õpilased planeerivad oma töö ise, teostavad selle ja hindavad koos teistega tulemusi; · tegevus lähtub lapse vajadustest ja eeldustest, pakkudes uudishimu ja avastamisrõõmu. Kasvatusteadus tegeleb erinevate probleemide ja nähtustega ning seal on vaja analüüsida, mida ja kuidas õpetada ning mida ja mis suunas kasvatada. Kasvatusteadust võikski lühidalt määratleda kui kasvatust ja õpetamist uurivat teadust. Kasvatusteaduse eetika keskne mõiste on inimväärikus. Lapse ja areneva noore elu peab kaitsma ja talle peab pakkuma soodsaid arengutingimusi. Kunagi ei tohi teda allutada vahendi rolli.
teise inimolendi südameheadust tajuda. Kasvatusteadusele on pedagoogika hädavajalik ja vastupidi. Kasvatusteadust huvitab inimene ja tema areng ja olemise mõte üldse. Inimese inimlik olemus ja küsimus elamisväärsest elust seovad kasvatusteaduse filosoofiaga. Kasvatus on pidevas dialoogis oma aja vaimuga ning kasvatusteaduste osaks on mõista inimest, tõlgendades erinevate aegade mängureegleid. Kasvatusteadus püüab avada kasvatuse muutuvat tähendust eri aegades, kultuurides ning ka mõtteviisides, analüüsida tingimusi, milles lapsed kasvavad. Kasvatus algab inimkäsitlusest, mis tinglikult jaotuvad kahe äärmusliku vaateviisi vahel: · ühes ollakse veendunud,et inimesel on olemus, inimliigile ainuomane olemuslike joonte kogum, mis antakse meile kaasa sünniõigusega ning millest oluline osa jääbki muutumatuks.
KASUTATUD KIRJANDUS Almann, S., Luuri, J., Reinap, L. (1995). Tea & Toimeta nr.6, 3-47. Tallinn: Ilo. Almann, S., Kuusmann, M. (1999). Kodu ja lasteasutus koostöös. Lapsevanema ja kasvataja käsiraamat. Tallinn: Ilo. Almann, S. (2000). Kodu ja lasteasutuse koostöö: planeerimine, läbiviimine ja hindamine. Tallinn: Ilo. Арнаутова, Е. (2004). Социалъное самочувствие семъи. Дошколъное воспитание 6, 57- 63. Elango, A. (1934). Kasvatusteadus. Käsiraamat tegelikele kasvatajaile, õpperaamat gümnaasiumi majapidamisharude naiste kodumajandus- ja täiendkoolile. Tartu: Noor- Eesti Kirjastus. Hujala, E. (2001). Teel kvaliteetlasteaia poole. Koolieelse kasvatuse kvaliteet, 1-4. Üleriigiline alushariduse konverents [konverentsi materjalid]. Tallinn. Hujala, E. (2004). Uuenev alusharidus. Tallinn: AS Kirjastus Ilo. Reinap, L., Luuri, J. (2002). Tea & Toimeta nr. 21. Laste kasvumapp. Tallinn:Ilo. Tuulik, M. (2001). Kasvatusõpetus
a.). Samal ajal avladas ta ajakirjas ,,Kasvatus" mitu pikemat mitmest numbrist läbi käivat kirjutist. Ühest neist andis ta ülevaate psühhoanalüüsi teooriatest; analüüsis Freudi, Adleri, Jungi seisukohti ning nende rakendatavust pedagoogikas. Teise pikema artikli avaldas Elango noorsoo seksuaalsest küpsemisest. Ka selle kirjutamisel lähtus ta Viinist kogutud materjalidest. 1934.aastal ilmus Elangol ,,Noor-Eesti" kirjastuse väljaandel raamat ,,Kasvatusteadus", mis oli mõeldud õpikuks kesk- ja kutsekoolidele, kus õpetati pedagoogikat. ,,Elava teaduse" jaoks tegi Elango mitu tõlget soome ja saksa keelest. Aastatel 1936-1940 toimetas ta kirjastuse ,,Koolikooperatiiv" tellimusel 30-andelise seeria ,,Eesti rahvuslikud suurmehed". Pidevat tegevust andis Elangole ,,Eesti ensüklopeedia" pedagoogikaosakonna toimetamine. Suurem osa artiklitest tuli tal endal kirjutada, kuid mõningal määral kasutas ta ka J.Torgi, A.Koorti jt.abi
Teadmised võivad jaotuda oskused ja oskamine. Teadmised seovad meie mõtlemist tegelikkusega. Teadmistel on suur osa mõistmise seisukohalt. Teadmiste teine liik on taipamisel põhinevad teadmised, mõistuse ärakasutamine, õpitust arusaam. KASVATUSTEADUSE OLEMUS Kasvatusteaduses on vaja analüüsida, mida ja kuidas õpetada, mis suusnas kasvatada. Kasvatuse sisu ja vorm kujutab endast ajalooliselt muutuvaid nähtusi. Teadust vaadeldakse kui teadmisi, loovat tegevust, protsessi Kasvatusteadus tegeleb mitmete probleemide ja nähtustega. Kasvatusteadus selgitab kasvatus- ja koolitegevuse teoreetilisi aluseid. Kasvatusteadusliku töö eesmärk on koolitada tööjõudu. Traditsioon määratleb tavade või uskumuste kogumit. Kasvatusteadus on filosoofiline (tänapäeval võib olla ja psühholoogiline , sotsioloogiline) Kasvatusteaduse põhiküsimus on- kuidas saame suunata ja toetada inimese kasvu, arengut ja õppimist. Kuidas on nende nähtustega seotud kasvatus, koolitus ja õpetus?
tõelisi kavatsusi leida vaid ta suutrates. Tal oli lahkarvamusi Nichireni õpetusega, sest Dogeni õpetus rõhutas kõigi buda kirjutiste autoriteeti ja kõigutamatut usku budasse (4). 3. fuke sekt tekkis 1255, kuid ei omandanud sellist mõju nagu 2 eelmist Oli olemas ka obaku sekt 17. sajandi keskel, kuid suurt mõju sellel polnud. Zen-budismil on suur tähtsus kogu ta eksisteerimise vältel. Töötati välja oma kasvatusteadus, millel on palju ühist samuraide aukoodeksiga. Zen-budistlik kasvatus rõhutas: · 1. rangust, julmust · 2. kepi distsipliini · 3. enesekontrolli saavutamist · 4. sihikindluse arendamist · 5. valmisolekut kõigeks, ka surmaks · 6. mehisust, julgust, kartmatust · 7. ustavust, eriti oma senjöörile · 8. väärikat käitumist · 9. au kõrget hindamist · 10. fanaatilist lojaalsust zen-budismi ideedele
Sotsioloogia kui teadus: 1) Uurib ühiskonnas toimuvaid protsesse ühiskonnaelu erinevate valdkondade seoste kaudu. 2) Väljendub selles, et ühiskonnas toimuvaid protsesse uuritakse ühiskonna erinevatel tasanditel. Indiviid, sotsiaalne grupp, ühiskond TEADUSED Seotud teadused: 1) Geograafia sotsiograafia tegeleb nii ühiskonda kui sots, gruppide ruumilise paigutamisega. Rajaja R.Steinmets (1862-1940) 2) Kasvatusteadus ehk Pedagoogika. Sotsiaalpedagoogika rajaja on Saksateadlane Paul Notrop (1854-1924) 1899 andis välja teose ,,Sotsiaalpedagoogika". Peab lähtuma ühiskonna vajadustest, ühiskond on huvitatud, et kujuneks välja sotsialiseerunud isiksus. 3) Psühholoogia- teadus inimese käitumisest. Psühholoogia suund sotsiaalpsühholoogia -uurib inimeste käitumist ühiskonnas, isiksus on sotsiaalsete suhete summa
Interaktsioon-e vastastikune mõjutamine. Sotsioloogial on interaktiivne iseloom Sotsioloogia kui teadus: 1) Uurib ühiskonnas toimuvaid protsesse ühiskonnaelu erinevate valdkondade seoste kaudu. 2) Väljendub selles, et ühiskonnas toimuvaid protsesse uuritakse ühiskonna erinevatel tasanditel. Indiviid, sotsiaalne grupp, ühiskond TEADUSED Seotud teadused: 1) Geograafia sotsiograafia tegeleb nii ühiskonda kui sots, gruppide ruumilise paigutamisega. Rajaja R.Steinmets (1862-1940) 2) Kasvatusteadus ehk Pedagoogika. Sotsiaalpedagoogika rajaja on Saksateadlane Paul Notrop (1854-1924) 1899 andis välja teose „Sotsiaalpedagoogika“. Peab lähtuma ühiskonna vajadustest, ühiskond on huvitatud, et kujuneks välja sotsialiseerunud isiksus. 3) Psühholoogia- teadus inimese käitumisest. Psühholoogia suund sotsiaalpsühholoogia -uurib inimeste käitumist ühiskonnas, isiksus on sotsiaalsete suhete summa. Rajaja William MC Dougall (1871-1938). Kirjutas „Sissejuhatus
saaks paremaks. Selline küsimine võimaliku parema järele on igasuguse kasvatusteadusliku uurimuse intentsioon. Kasvatusteaduliku uurimuse oluline eripära seisneb ka selles, et ta pakub võimaliku parema saavutamiseks pedagoogilised ja andragoogilised lahendused. Seega saab kasvatusteadustes eristada ühelt poolt need teadused, mis on käsitatavad kui teadused kasvatusest ja teisalt teadused, mis on kasvatuse jaoks. Esimestes nendest, nagu (üld)kasvatusteadus (Educational Sciense, die Erziehungswissen- schaft), kasvatusfilosoofia (Educational Philosophy, die Erziehungsphilosophie), pedagoogika ja kasvatuse ajalugu ( History of Education, Geschichte der Pädagogik und Erziehung) ning võrdlev kasvatusteadus (Comparative Educational Sciense, Vergleichende Erziehungswissenshaft) küsivad uurijad: "Mis on kasvatus ja haridus?; Mille jaoks nad on?; Kuidas on nad võimalikud?; Kuidas on võimalik neid teaduslikul tasemel uurida?"
Lapsed peavad teadma, milline käitumine on aktsepteeritav ja milline mitte. Enamasti ei tohi reeglite juures teha järeleandmisi isegi siis, kui väga tahaksime, sest see ei oleks laste suhtes aus, kirjutab R. Templar (2009) oma raamatus "Lapsevanema mängureeglid". Inimese vaimsust tulebki mõista kui vabadusele kasvamist, inimese moraalse iseloomu kujunemist. Selleks tuleb käia pikk arenemistee ja kasvatus peab last aitama. Kasvatus vajab eetilist alust ja kasvatusteadus eetikat. Juhani Hytöneni arvates tuleks uuesti lugeda klassikuid, et kasvatuse põhiküsimused ei hägustuks ega kaoks. 15 ------------------------------------------------------------- MIS ON KÕLBELINE ENESETUNNETUS? Kõlblus tähendab inimese südame headust, mis pole läbi aegade oma nägu muutnud. Headus
annaabi.ee 
