REGILAUL · Põhitunnused: o Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. o Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. o Regiviis on enamasti ühehäälne, harva mitmehäälne. o Värsivormiks on regivärss, lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheline värss. o Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. · Regilaulu liigid: o Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad. o Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) o Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) o Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) o Kiige-, mängu- ja tantsulaulud · Mõisted: ...
Sihitis Maria Tširkova Narva Vanalinna Riigikool 6. klass SIHITIS ON LAUSELIIGE, MIS NÄITAB TEGEVUSE OSALIST, KELLELE VÕI MILLELE ON TEGEVUS SUUNATUD. Sihitison lauses tavaliselt nimisõna või nimisõnaline lauseosa: Ootasin külalist. Laps luges pikka ja igavat muinasjuttu; Reegel ainsus mitmus Nimetav Nimeta Omastav v osastav osastav Sihitise käänded Täissihitis= nimetav, Osasihitis= osastav omastav Tervik Osa, ebamäärane hulk Lõpetatud tegevus või Lõpetamata, korduv tegevus, mis kindlasti tegevus lõpetatakse 100% Eitav lause Jaatav Lause
Mõttekriips ja koolon Kui loetelule järgneb kokkuvõttev sõna, siis kasutatakse mõttekriipsu ning kui tahetakse eriliselt rõhutada eelmise osalause tähendust: Opossum, kaamel, känguru ja jääkaru need loomad mulle meeldivad. Rebane jäi magama ta oli väsinud. Kui loetelule eelneb kokkuvõttev sõna, siis kasutatakse koolonit ning kui järgnev lauseosa selgitab eelmisega väljendatud mõtet: Kohal olid kõik meie klassi poisid: Uku, Juku, Eku ja Puku. Kõik olid õnnelikud: karu sai terveks. Rindlause Liitlause, mis koosneb üksteise järele trükitud võrdväärsetest psalausetest, mis võiksid olla ka iseseisvad laused: Kokk küpsetab saia, koristaja küürib põrandat, elektrik parandab veekeetjat ja mina vaatan seda kõike ja tunnen rõõmu. Põimlause
Nägin metsas üht kummalist lindu. Vali siit ilusamad pildid ise välja. See koer on kuri. ) 1. Omadussõnalised1 järeltäiendid 30aastane naine, kena, sale, rõõmsameelne, soovib tutvuda haritud ja intelligentse mehega; (järellisand on nimisõnaline täiend (lisandus/täpsustus), mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega.) (2 Järeltäiendi omadused Järeltäiend võib olla täpsustavat lauseosa esile tõstev ja pikem: Nt Talveöö, karge ja sünge. Maja, massiivne ja kandiline. asesõna3 laiendav: Nt Miski inimlik pole meile võõras. Miski muu; mina vaene. võrdlustarind: Nt Meri, must kui öö. Naeratus, särav kui päike.) - - (3 Asesõnad (asesõna asendab juba nimetatud asju, olendeid nähtusi Asesõnad on sõnad, mis asendavad lauses isikuid, asju, omadusi väljendavaid sõnu: Nt mina, sina, tema, igaüks, keegi. Õpi asesõnu https://learningapps
Igal peatükil ja alapeatükil peab olema oma teema ja läbimõeldud ülesehitus, mille aluseks on kogu töö eesmärk ja autori endapoolne arendatav mõtteliin. Uurija esitleb teiste uurijate seisukohti, kasutab neid oma mõtete toetamiseks või väitleb nendega, hindab ja kommenteerib neid oma uurimuse seisukohast. Viite asukoht Viide ei pea olema lõigu v lause lõpus; viide on seal, kus ta sisu järgi peab olema (nt nime, teose v uurimuse pealkirja, mõiste, lauseosa, lause v lõigu järel). Kohe nime järel asuvates viitesulgudes seda nime ei korrata (Nt: Kuusk (2005: 12) tõstatas küsimuse...). Kui viide kehtib ühe lause kohta, on viitesulud enne lõpupunkti. Kui viide kehtib mitme eelneva lause kohta, lõpetatakse viimane viidatud lause punktiga ning järg- nevad viitesulud (mille sees olev viide lõpetatakse vahel omakorda punktiga). Sõnastusest või teksti liigendusest peab olema selge, millisest lausest algab viidatav osa.
„Kungla mehed“ 1. Millisele ajakirjanduse kahele olulisele ülesandele viitab kolumnist A. Lobjakas? Selgita kahe näitega tekstist. 14. märtsil 2014 a. Postimehes avaldatud A. Lobjakase arvamusartikkel „Kungla mehed“ kirjeldab ajakirjanduse kahte olulist ülesannet ühiskonnas. Esiteks, võimu kritiseerimine, millele viitab järgnev lauseosa 1. lõigus: „/…/ kehvalt töötavat silindrit (poliitikuid) materdab oma igapäevast leiba ausalt teeniv ajakirjandus ning kokkuvõttes võib mootor nii päris kokku joosta.“ Teiseks, ühiskonna infoga varustamine ja rahva toimuvaga (artiklis põhirõhk poliitmaastikul toimuv) kursis hoidmine, mida võib välja lugeda 2. lehel olevalt rasvaselt väljatoodud kahest lausest: „Karmid küsimused on õigustatud ja selgus ühiskonna jaoks vajalik kui arstirohi.
1) Lause lõpumärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus Väljendab tegijat. Sihitis Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas? Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus
peatselt 97. garantii 32. aktsepteerima 65. paralleelne 98. ekskursioon 33. varrukas 66. ballett 99. Afganistan Lihtlause on lause, kus on ainult üks tegusõna öeldise funktsioonis ega ole korduvaid sama funktsiooniga lauseliikmeid. Juss(alus) sööb(öeldis) köögis(kohamäärus) saia(sihitis). Ainuke lauseosa mida võib mitu olla on määrus, sest neid on erinevaid vorme,siiski ei või olla samale küsimusele vastavaid määruseid. Koondlause on lihtlause, kus on mitu samale küsimusele vastavat liiget(Eelmisel aastal korjasime metsast mustikaid, vaarikaid ja murakaid. Korduvaks lauseliikmeks on sihitis.)Korduvad lauseliikmed eraldame komade või sidesõnade abil. Koondlausele on kõige iseloomulikum loetlemine (Juss on valetaja, hambassepuhuja, valevorst). Loetelu
metres high. 3 küsijätku eraldamiseks: I's hot here, isn't it? 4 Saatelause eraldamiseks otsekõnest: He said,"I was right." "I was right," he said. 5 kõrvallause eraldamiseks: If you see him, tell him about it. 6 pöördumissõna eraldamiseks: Lisa, come here. 7 nelja-ja rohkemakohalistes arvudes: 1,300,000 Koma ei kasutata: 1 siduva ase- või määrsõnaga algava lauseosa eraldamiseks, mida ei saa ära jätta, ilma et lause mõte sellest muutuks: This house where I live is quite old. 2 that ees: He said that I was right. 3 if, as soon as, while jne. ees: I'll tell him about it if I see him. 4 aastaarvudes, telefoninumbrites: 2004 06 294 576 Ülakoma Apostrophe ['p strfi] 1 lühivormide ärajäetud täh(te)e asemel: I'm can't 2 omastava käände puhul: the boy's room
Eesti keele reeglid 1) Lause lõpumärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus Väljendab tegijat. Sihitis Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas? Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus
Koondlause - lihtlause, kus on korduvad lauseliikmed v.a öeldis. Koondlause: 1.1) ei saa esineda iseseisvalt 1.2) algab sidesõnaga 1.3) kuulub mõne pealauses esineva sõna juurde Lauselühend 1. des-lauselühend - näitab samaaegset tegevust, mõlemas lausepooles (tohib olla 1 alus). 2. nud;tud-lauselühend (millal?). 3. Verbita lauselühend (käed olid taskus) Kiil - lausega sisuliselt mitte seotud lauseosa, mis annab informatsiooni või lisateavet. Kiiluga on siis tegemist, kui see on põhisõnast erinevas käändes. (Lähtudes tegevuse iseloomust, k.a selle tehniline tase ning piirkonna vajadustest...) NB: 1. Põgenesime nii, et keegi ei näinud (Kuidas?). 2. Põgenesime, nii et olime väsinud (tagajärg). Üldjuhul käib koma Üldjuhul ei käi koma Rindlause
Nt. Hingame, järelikult oleme. Tõnule maitses jäätis, seega ostis ta poest alati kaks tükki korraga. Kuula hoolega, muidu saad kahe! Ilma sidesõnata lausete ühendamiseks kasutatakse koma. o Nt. Marju töötab, Tõnu joob. Kui järglause seletab, täpsustab või põhjendab, kasutatakse koolonit. o Nt. Marju imestas: Tõnu jälle purjutas. Juta nuttis: kogu tema raha oli kadunud. Kui järgnev lauseosa järeldub eelmisest, siis kasutatakse mõttekriipsu. o Nt. Tõnu läks hommikul poodi - enne õhtut teda kodus ei näe. NB! Kui sidesõnad aga, ent, vaid rõhutavad, siis nende ees koma ei kasutata. Nt. Ehkki poes oli vaid üks kassa, ei pidanud järjekorras seisma. Küll selle Tõnuga oli aga alles tegemist! Marju ent oli asjaga harjunud. Harjutus: pane kirjavahemärgid 1. Isa jõudis Arnoga koolimajja ent tunnid olid juba läbi. 2
Nt: Vastamata ainsalegi küsimusele, vangutas ta vaid pead. Istusin laua taga, kuulates järjejuttu. VI. RINDLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Rindlause koosneb kahest või enamast samaväärsest lihtlausest. · Rindlause osalausete vahele pannakse koma, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ega, ehk, või, kui ka. Nt: Väljas sajab vihma, puhub tugev tuul Väljas sajab vihma ja puhub tugev tuul. · Kui järgnev lauseosa seletab eelnevat, siis pannakse nende lauseosade vahele koolon. Nt: Külalised ei jõudnud õigeks ajaks: buss hilines rikke tõttu. VII. PÕIMLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Põimlause on liitlause, mis koosneb pealausest ja sellega seotud kõrvallause(te)st. · Kõrvallause eraldatakse pealausest ja teise astme kõrvallausest alati koma(de)ga. Nt: Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. Maja, mis asub mere ääres, on kollane.
veebiaadress.com/nii_pikk_kui/see_ka_poleks (kasutamise kuupäev) (V i k i p e e d i a V a b a e n t s ü k l o p e e d i a: Kolmanda laine feminism. http://et.wikipedia.org/wiki/Kolmanda_laine_feminism (27.12.2006)) · Suuline allikas P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi Aasta. Suuliselt autorile (kuupäev) (J u t u p a u n i k , Juhan 2009. Suuliselt autorile (20.11)) Tsiteerimine Tsiteerimine - töös kasutatakse sõna-sõnalt (tsiteeritakse) mõnes teises töös esinevat lauset, lauseosa või väljendit. Tsitaat peab olema muust tekstist selgelt eraldatud koos allika äranäitamisega. Juhul kui originaaltekstis jäetakse vahele mingid sõnad või ebaolulised osad, siis seda märgitakse kolme punktiga (...). Kui tsitaati soovitakse täiendada mingite selgitavate sõnadega, siis seda tehakse nurksulgudega [ ]. Näide: Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduskonna viitamisjuhendis ,,Allikate kasutamine ja nendele viitamine üliõpilastöödes" (Kinnitatud sotsiaalteaduskonna nõukogus 22.03
transkriptsioonisüsteem Tähendus ühendatakse keeleline vorm reaalse maailma nähtustega Tähendusväli omavahel tähenduslikult seotud sõnad Tähistaja Saussure'i termin keelelise vormi jaoks Tähistatav Saussure'i termin keeles väljendatud tähenduse jaoks Tajufoneetika pertseptiivne häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldeline eristamine/tajumime Teema teada olevat infot väljendav lauseosa Tekst keelelise suhtluse suurim üksus Tekstilingvistika - keeleteaduse haru, mille uurimisobjektiks on terviktekstid. Teoreetiline keeleteadus tegeleb keelesüsteemi või selle kasutamise teooria ja kirjelduse loomisega Tsirkumfiks diakriitiline märk vokaali kohal Tüpoloogiline liigitus jagab keeled nende struktuuri ja sõnavara omaduste järgi Ühildumine verbile lisandub marker, mis märgib, kumb sihitislikus lauses on alus, kumb sihitis
3.1.2 Viidatav tekstiosa Viidatakse: kasutatud teiste autorite tööd, seisukohad, refereeringud, tsitaadid, arvandmed, valemid jne. Ei viidata: üldtuntud faktid ja üldised teadmised, mis on pärit nt kooliõpikutest, üldjuhul ka teatmeteoste informatsioon (kui see pole just spetsiifiline info ja põhjalikumaid andmeid mujalt ei leia). Viite asukoht - Viide ei pea olema lõigu v lause lõpus; viide on seal, kus ta sisu järgi peab olema (nt nime, teose v uurimuse pealkirja, mõiste, lauseosa, lause v lõigu järel). Kohe nime järel asuvates viitesulgudes seda nime ei korrata (Nt: Kuusk (2005: 12) tõstatas küsimuse...). - Kui viide kehtib ühe lause kohta, on viitesulud enne lõpupunkti. - Kui viide kehtib mitme eelneva lause kohta, lõpetatakse viimane viidatud lause punktiga ning järgnevad viitesulud, mille sees olev viide lõpeb omakorda punktiga. Sõnastusest või teksti liigendusest peab olema selge, millisest lausest algab viidatav osa. Tsitaat
.. Õppeesmärgid sõnastatakse väljundipõhiselt Mida tähendab väljundipõhiselt Soorituslikud õppe-eesmärgid püsititatakse kahemõõtmeliselt 1. Sooritus /tegevus(nt nimetab ja iseloomustab 2. Aine sisu (nt eesti suurmiad linnad) Väljundipõhiste eesmärkide puhul on oluline meeles pidada, et hinnata saab mähtavat, kuuldavat, katsutavat Väljundipõhise õppe-eesmärgi sõnastamine Tegevus/sooritus Aine sisu Määrsõna/täpsustav lauseosa Bloomi taksonoomiast (kolm viimast kõige enam koolis kasutusel) Loomine-arendab, töötab välja, planeerib.. Hinnangu andmine- paneb tähtsuse järjekorda, teeb valiku Analüüsimine-terviku lahutamine koostisosadeks Ülddidaktika ja kasvatustöö alused Rakendamine- kasutamine teises/uues situatsioonis Mõistmine- arusaamine
- Tegusõna pöördeline vorm=öeldis=predikaat=lause tuum - Lauseliige, mis väljendab tegijat=alus (kes, mis, keda, mida) - Lauseliige, mis väljendab osalist, kellele või millele tegevus on suunatud=sihitis(kes, mis, keda, mida, kelle, mille) - Adverbiaal= lauseliige, mis märgib tegevusega kaudsemalt seotud asjaolusid=määrus (nimisõna, nimisõna ja kaassõna, määrsõna)(kohamäärus, ajamäärus, viisimäärus, hulgamäärus) - Prediaktiiv= nimisõna või omadussõna, mis kuulub tegusüna olema juurde=näitab, kes, mis või missugune alusega tähistatav on - Aluse, sihitise ja määrusena esineva käändsõna juurde võivad kuuluda täpsustavad sõnad, mida nim. täiendiks.(kelle, mille, missugune) - Sugulust, ametit või aunime väljendav sõna=nimisõnaline täiend, mis väljendab ome põhisõna mõistet teise sõnaga=lisand(eeslisand, järellisand) - Eeslisandit komaga ei eraldata - Lisand eraldatakse põhisõnast koma(de)ga ainult siis, kui ta asub põhisõna jär...
1. Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia. Oscar. *Pealkirjad: ajalehe rubriigid (,,vabaaeg") ,raamatud,etendused,...
Tööta, kuni saabub armastus. Kui nagu alustab loetelu ja tähendab näiteks, pannakse selle ette koma: Kas spordivahendid, nagu hantlid, hüpits jms, tuleb ise kaasa võtta? o Kui nagu ees on sõnad sellised, niisugused, säärased, siis koma ei panda: Kas niisugused hädavaresed nagu Mõhk ja Tölpa suudavad tänapäevases ühiskonnas ellu jääda? siis ja aga ette ei panda koma, kui nad on lauses rõhumääruseks ega alusta lauseosa: Tule siis pealegi, kui väga tahad. Tema leidis, mina aga kaevasin ja tassisin. OTSEKÕNE Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse. Saatelause: ,,Otsekõne. (!?)" Leida hüüdis: ,,Me lähme rukist lõikama, kes tahab kimpu köita?" ,,Otsekõne, (!?)" saatelause. ,,Kas, armas sõber, tahad sa ka meie seltsi heita?" tegi Juhan ettepaneku. ,,Mina leidsin ja sina leidsid ja igaüks leidis oma," tõdes Jaan kokkuvõtvalt. ,,Kes hooletu, jäi ilma
Transitiivsed verbid võivad esineda ka intransitiivses lauses ja vastupidi, näiteks: sihiline verb laulma intransitiivlauses ehk ilma sihitiseta: Nad laulsid kõvasti ja valesti, vrd Nad laulsid koledaid laule; sihitu verb elama transitiivlauses ehk sihitisega: Igaüks elagu oma elu, vrd Igaüks elagu seal, kus tahab. Süntaktilised seosed: *Tasandiseosed: 1. Rinnastav kaks võrdset üksust N. Minu lemmikud on vaarikamoos ja maasikakompott. ___ ja ___ - ükski lauseosa ei valitse teise üle, nad asuvad samal tasandil; 2. Alistav üks keeleüksus allub teisele, st üks on põhi teine laiend. N. haruldaselt (laiend) varajane (põhi). ___ ___ - üks lauseosa on teisest sõltuv 1. (nt kass, kes istus puu otsas, sõi ploome) * Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: ühildumine ehk kongruents ühildumine rakendub kahele üksusele korraga,
Teksti jutustamine oma sõnadega (mitte vaid õphiidee väljatoomine nagu lühikokkuvõttes). Ebaolulise kõrvalejätmine ja teksti kriitika. Olulise ja ebaolulise ning usutava ja ebausutava eristamine. Küsimuste esitamine. Iseendale teksti oluliste seikade kohta küsimuste esitamine, mille käigus teksti ehitus ja tähenduse mõistmine võivad ümber struktureeruda. Tagasipöördumine. Harjumus jälgida sõna, lause või lauseosa tähendust, selle mittemõistmist ning vajadusel lugemist aeglustama ning teadlikult tekstist tuge otsima. Järelduste tegemine. Peatumine selleks, et mõista kriitilisi kohti, oluliste faktide leidmine tekstist ja loetust järelduste tegemine, kasutades ära varasemat teavet. (1 lk 126) Lisaks eespool kirjeldatud strateegiatele võib mõistmise toena kasutada tekstiväliseid strateegiaid, nagu kujutluskaarte või mälu toetavaid kujutlusüilte
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused [Päevaõpe] 1. Kirjanduse mõiste. Laiem tähendus: eri valdkondi hõlmav tekstide kogum, eeskätt 19. Sajandini (nt arstiteaduse alased tekstid jne), kirja pandud tekst Kitsam: eristumine 19. Saj, kirjandus on miski, mis kuulub esteetika valdkonda, sõnakunst, ilukirjandus, belletristika; kunstilise väärtuse saab luule kõrval ka proosa. Liigid eristuvad selgelt (luule, proosa, draama) Nende vahel toimuvad liikumised, nt biograafiad on sattumas kirjanduse kitsama tähenduse alla. 2. Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus Kirjandusteadus on filoloogia haru, mis uurib ilukirjandust. Liigitus: · Kirjandusteooria alusvaldkond, uurib kirjanduse üldisi iseärasusi, töötab välja mõisted ja meetodid, mille kaudu tekstist rohkem aru saada, nt riimi uurimine · Kirjanduse ajalugu uurib kirjandust kronoloogiliselt, ajas muutuvana; uurib ...
Hirmus tegelikkus valetatakse mitte nii hulluks selle vastu protesteeriti. Vormid Alguses eelistati lüürikat, peale sõda draamat. Romaane eriti palju ei ole. Eepilised lühivormid, neid oli. Lüürika Darstellungsmittel Reihungsstil der Lyrik (ridadestiil): Simultaansus. Gleichzeitigkeit der nicht zusammengehörigen, in der raschen Folge wechselnder Bilder. Üks rida on üks tähenduslik üksus, kas lause või omaette tähendusega lauseosa. Need pildid ei pruugi sisuliselt kokku kuuluda. Nt Alfred Lichtenstein Die Dämmerung inetuse esteetika, sokeerivad pildid, väga täpne detailide edasiandmine ja grotesk. Gottfreid Benn: Mann und Frau gehn durch die Krebsbaracke, siin ka Reihungsstil. stiilielemendid paatos ja ekstaas erilised värvid keeleeksperimendid uute väljendusvõimaluste otsingul. Jakob van Hoddis: Weltende
Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke või kursiivi lõppu. Kui viidatakse lausele, tuuakse viide ära enne lause lõpu punkti. Kui tsiteeritav seisukoht on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö seisukohalt, võib tsitaati lühendada. Tsitaadis lause algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaadis ei ole lubatud liita üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid. Iga eraldi seisev lauseosa tuleb varustada omaette jutumärkidega või kursiiviga ja viitega originaalile. Viites esitatakse allikmaterjali autori perekonnanimi, töö ilmumise aasta ja viidatud materjali paiknemise lehekülg (leheküljed). Nt: "Kükametsa elanikest 25 % on kiskjad ja 75 % taimetoidulised" (Jänes, 2000, 18). Artiklitele viitamisel tekstis lehekülje numbreid ei panda (need esitatakse vaid allikate loetelus). Kui allikmaterjali autor on asutus või organisatsioon (autoreid ei ole välja toodud
Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke või kursiivi lõppu. Kui viidatakse lausele, tuuakse viide ära enne lause lõpu punkti. Kui tsiteeritav seisukoht on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö seisukohalt, võib tsitaati lühendada. Tsitaadis lause algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaadis ei ole lubatud liita üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid. Iga eraldi seisev lauseosa tuleb varustada omaette jutumärkidega või kursiiviga ja viitega originaalile. Viites esitatakse allikmaterjali autori perekonnanimi, töö ilmumise aasta ja viidatud materjali paiknemise lehekülg (leheküljed). Nt: "Kükametsa elanikest 25 % on kiskjad ja 75 % taimetoidulised" (Jänes, 2000, 18). Artiklitele viitamisel tekstis lehekülje numbreid ei panda (need esitatakse vaid allikate loetelus). Kui allikmaterjali autor on asutus või
Üldtuntud seisukohtadele ei viidata. Teiste autorite seisukohtadele ja väljaannetele viidatakse tsiteerimise või refereerimise teel. Tsiteerimisel esitatakse autori tekst sõna-sõnalt. Tsitaati on mõtet kasutada neil juhtudel, kui on oluline edasi anda sõnastust, kui see on eriti tabav. Tsitaat pannakse jutumärkidesse ja väljajäetavad sõnad asendatakse mõttepunktidega (...). Mitmest kohast võetud lause- katkendeid ei tohi meelevaldselt üheks tervikuks liita. Iga eraldiseisev lauseosa tuleb varustada omaette jutumärkidega ja viitega originaalile. Tsiteerimisel võõrkeeltest tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida võimalikult adekvaatselt, vajaduse korral esitatakse originaalsõnastus joonealusena. Refereering annab teise autori mõtet edasi vabas vormis oma sõnadega. Autor võib seejuures refereeringu sisu kommenteerida ja lisada omapoolseid seisukohti, sulatades selle teksti vastavalt oma sõnastusstiilile. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, küll on aga
• Juhtlõiku pannakse üks fakt. Kui on rohkem, siis on raske fookust leida; küsitlema eriallikaid, et lahti seletada erinevaid fakte. • Vahel ei ole võimalik kirjutada ainult ühte fakti – kongressid, koosolekud, ettepanekud jne, kus on palju võrdseid fakte. Sel juhul on kolm võimalust. 1. Teha mitmeosaline juhtlõik, kus esitatakse võrdsed faktid. 2. Harva sobiv ka loetlev juhtlõik, mis koosneb kahest poolest: valitud probleeme kokku võttev lauseosa,millel järgneb punthaaval konkretiseering. Sellist juhtlõiku võib kasutada ka siis, kui uudis annab edasi sündmust, milles on mitu samas seisus olevat peategelast. 3. Kui kuidagi teistmoodi ei saa, siis kasutatakse kokkuvõtvat juhtlõiku, milles antakse üldistav lause, mitte konkreetne fakt. Kuid üldjuhul tuleks sellist juhtlõiku kindlasti vältida. Faktide valik Teine probleem on selles, milliseid fakte valida juhtlõiku. Siin tuleb arvestada nelja
oma iseloomu pitseri, oma rahvusliku individuaalsuse tunnusmärgiks ja moodustajaks, [---] vaid vaja temas enne kõike näha inimtoimingu abinõu, riista, MASINAT, mille otstarve on mõtteid väljendada ja seda sageli ka esteetiliste mõjude saavutamiseks! [---] Kordame veel: keel on riist, keel on masin.“ Johannes Aavik Tsitaadis ei ole lubatud liita üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid. Iga eraldi seisev lauseosa tuleb varustada omaette jutumärkidega ja viitega originaalile. Refereerimisel jutumärke ei kasutata. Ühelauselise refereeringu korral paikneb viide lause sees. Näide: Muistsetest aegadest, kui eestlased olid Taara- ja hiieusulised, ei ole eriti palju nimesid säilinud kirjalike allikate puudumise tõttu (Mäeniit 2011: 61). Mitmelauselise refereeringu korral paikneb viide pärast lause lõpupunkti. 21 Näide:
4. Komaga eraldatakse ka otsekõne väitlause talle järgnevast saatelauses. Koma ei kasutata samaväärsete lauseliikmete ja osalausete vahel, kui nende vahel on sidesõnad ja, ning, ega, ehk, või, kui ka. Koma ei ole sidesõnade kui ja nagu ees, kui nad ei alusta osalauset. (2004: 375376) Mõttekriips on sidekriipsust pikem ja selle mõlemale poole jäetakse tekstis tühik. · Mõttekriips pannekase kokkuvõtva lauseosa ette. · Mõttekriipsu võib panna kooloni asemel ka seletava osalause ette. · Samamoodi kasutatakse mõttekriipsu mõnikord pealkirjades. · Mõttekriipsuga eraldatakse muust tekstist kiilud. Kiilude eraldamiseks sobivad tihti ka komad, kuid mõttekriipse eelistatakse siis, kui kiilus juba on teisi kirjavahemärke. · Kahe mõttekriipsuga tähistatakse tsitaadis ühe- või mitmesõnalist väljajättu. Väljajättu võib märkida ka kolme punktiga.
täiendab igaüks oma mõistekaarti. H 2. 1padi; 2siiber; 3tablett; 4pidzaama. H 3. 1vale; 2vale; 3vale; 4õige. H 4. Õppijad võivad kasutada dialoogis nr 1 esinenud väljendeid, nt ,,Kuidas te ennast tunnete?", ,,Kas ma toon teile lisateki?" jne. Õppijad võivad ka ise moodustada teemakohaseid küsimusi. H 5. 1C; 2H; 3A või B; 4E; 5B või A; 6G; 7D; 8K; 9F; 10J. Üleliigne lauseosa I. H 6. Oluline on see, et õppijad saaksid aru riietumise põhimõtetest, mida tuleb panna selga, pähe, kätte, jalga jne. Kontrollida saab harjutusest nr 7. H 8. Õppijatele peaks rääkima seda, et kui hakata jutustama, kuidas ta patsienti riietada, siis peaks alustama loogilises järjekorras kõige algusest. Samuti seda, et sõnad ,,selga", ,,jalga" jne lisame tavaliselt loetelu lõppu. Õppijad võiks oma jutus kasutada ka sõnu
mingit värvi. Esitatud lausetes lausefunktsiooni muutujad on täielikult interpreteeritud (Päike, kollane, sinine). 23. Mis on mõiste? Mõiste nimi, tähendus (sisu) ja osutus (maht)? Tooge näiteid mõistetest! Mõiste on abstraktne objekt. Mõisted on muutuvad ja hägused. Maht on objektid, mida mõiste hõlmab. Sisu on nende objektide üldiste tunnuste kataloog. Mõiste osutus ehk maht väljendub kohustustes ning konkreetses kohtustussuhtes isikute vahel Predikaat on omadus, lauseosa mis ei ole lause alus ega subjekt. Mõiste mahuks on kõik sellised kohustused, mis sel hetkel maailmas on ja samas ka see idee ise. „Ehatähe“ ja „Koidutähe“ osutus ehk maht on sama, tähendus mitte. Fregel ütleb, et neil on sama osutus ehk planeet veenus aga neil on erinev tähendus. „Märk“, „nimi“ on mistahes tähis, mis esineb pärisnimena, mille osutuseks on kindel objekt, mitte mõiste. Osutus ongi objekt, see millest lause räägib
Need pole ehtsad, sest ma magan. Aga ma näin täiesti kindlalt nägevat, kuulvat, sooja tundvat. See ei saa olla ebaehtne; see on ainuomane sellele, mida nimetatakse "minu sees aistimiseks"; ja täpselt nii võetuna pole aistimine midagi muud kui mõtlemine. Eelneva põhjal hakkan mõnevõrra paremini taipama, kes ma olen; siiski näib siiamaani ja ma ei 5 Descartes läheb infinitiivilt cogitare üle verbaalsubstantiivile cogitatio. 6 Diskussioonis Gassendiga tõ1gendas Descartes seda lauseosa järgmiselt: "...olen üksnes rangelt võttes mõtlev asi". 7 Prantsuse versioonis lisatud: "...et näha, kas ma pole veel ka midagi muud". 8 Lad. k manet; esimeses väljendades oli maneat 'Las see eeldus püsib'. Prantsuse versioonis: "Muutmata seda eeldust, leian end olevat endiselt kindel, et ma olen miski". 9 Prantsuse versioonis: "...sellest viisist asju mõista". 5
12. Võõrkeelsed sõnad ja eestikeelse teksti selgitused tuuakse kaldkirjas (Italic) ning on sulgudes kohe selgitava sõna järel. 13. Kirjavahemärk on kohe sõna või mõne muu sümboli järel ja talle järgneb tühik. Kahe sõna vahel on ainult üks tühik. 14. Tuleb vältida töö peatüki alustamist ja lõpetamist tabelitega, joonistega, loeteluga (välja arvatud järelduste peatükk). 15. Kui on vajadus tekstis rõhutada mõnd sõna või lauseosa, siis selle esiletõstmiseks kasutada rasvast kirja (Bold). Teksti esiletõstude kasutamisel tuleb olla mõõdukas, et säilitada rahulik kirjapilt. Tekstis allajoondamist mitte kasutada. 16. Refereeringud ja tsitaadid koos viidetega esitatakse oma seisukohtadest eraldi. 3.2. Tiitelleht Tiitelleht on töö esimene leht (vormistatakse lisa 3 toodud näidise järgi), millele märgitakse: Õppeasutuse nimetus. Õppetooli nimetus.
Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke. Kui viidatakse lausele, tuuakse viide ära enne lauselõpupunkti. Kui tsiteeritav seisukoht on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö seisukohalt, võib tsitaati lühendada. Tsitaadis lause algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaadis ei ole lubatud liita üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid. Iga eraldi seisev lauseosa tuleb varustada omaette jutumärkidega ja viitega originaalile. Viites esitatakse allikmaterjali autori perekonnanimi, töö ilmumise aasta ja viidatud materjali paiknemise lehekülg (leheküljed). Nt: "Kükametsa elanikest 25 % on kiskjad ja 75 % taimetoidulised" (Jänes 2000:18). Kui allikmaterjali autor on asutus või organisatsioon (autoreid ei ole välja toodud nimeliselt), siis käsitletakse asutust või organisatsiooni autorina. Nt: (Kükametsa Loomakaitse Ühing 2000:14)
elementaarselt tõeseid väiteid. Selleks asendame vanaisa-suhet defineerivas väites muutuja x nimega Mihkel_Tammik, muutuja y nimega Mart_Tammik ja muutuja z nimega Jaan_Tammik. Vanaisa definitsiooni kahepoolsest järeldussuhtest Û läheb meil tarvis ainult vasakpoolset Ü. Seega saame vanaisa-reegli meie jaoks vajaliku esialgse erikuju vanaisa(Mihkel_Tammik,Mart_Tammik) Ü isa(Mihkel_Tammik,Jaan_Tammik) & (isa(Jaan_Tammik,Mart_Tammik) Ú ema(Jaan_Tammik,Mart_Tammik)). Lauseosa (isa(Jaan_Tammik,Mart_Tammik) Ú ema(Jaan_Tammik,Mart_Tammik)) tuletamiseks piisab sellest, kui tõestada (isa(Jaan_Tammik,Mart_Tammik). Reegli lõpliku erikujuna kasutame j"rgmist: vanaisa(Mihkel_Tammik,Mart_Tammik) Ü isa(Mihkel_Tammik,Jaan_Tammik) & isa(Jaan_Tammik,Mart_Tammik) . Viimased kaks väidet on meie sugulussidemete andmebaasis olemas, ning järeldusreegli abil saame seetõttu tuletada vanaisa(Mihkel_Tammik,Mart_Tammik).
näha, millise aasta juurde milline arv käib. Sarnaselt nagu võib ridu kokku lugeda, saab ka teisi grupeerimisfunktsioone kasutada. Siin leitakse iga sünniaasta kohta sealsete laste keskmine pikkus. Kui rakendame päringule piiranguid WHERE abil siis esmalt filtreeritakse lähteandmed ning alles peale seda hakatakse gruppe looma: Kui soovime juba grupeeritud tulemusele piiranguid seada siis saame kasutada HAVING lauseosa. Näiteks soovime moodustada korvpallimeeskonda ning tahame teada, milliste vanusegruppide keskmine pikkus on üle 165 cm ROLLUP, gruppide koondinfo Grupeerimise juures on vahel võimalik ja vajalik päris mitmesuguseid andmeid koguda. Ja mõnikord on mugav, kui ei pea iga väärtuse jaoks omaette päringut tegema, vaid võib kõik andmed tulemusplokis ette võtta ja nendega toimetama asuda. Lihtsama näite puhul loendatakse lapsi aastate
võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kolleegium on selgitanud, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa ,,ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Maakohtu otsuse põhjenduste järgi tuli praeguses asjas viivist arvestada ajavahemiku eest 5. märts 2013 kuni 18. märts 2014 lepingulise viivise päevamääraga 0,5% (s.o 182,5% aastas). Hindamaks viivisemäära mõistlikkust, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud silmas pidada ka lepingulise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
