Viitamisjuhend Raamat/monograafia (ühe ja mitme autoriga) Tervikteoste (raamatute) puhul esitatakse järgmised andmed: Autor(id) (ilmumisaasta). Pealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Kui raamat on korraga mitmes kohas välja antud, siis märgitakse esimesena nimetatu. Kirjastus eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. Kirjastuse nimes ei kasutata lühendeid ega jutumärke. Lehekülgede arvu märkimine raamatute puhul ei ole vajalik. Nt: Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus. Artikkel trükitud väljaandes Artikli kirje koosneb kahest põhiosast: andmetest artikli ja andmetest väljaande kohta, milles artikkel on avaldatud. Artiklid kogumikus. Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Nt: Paats, M. & Tiko, A. (1999)
KOONDLAUSE TÜÜBID 1. SIDESÕNATA KOONDLAUSE Õunad, prinid, ploomid on puuviljad. 2. SEMIKOOLONIGA KOONDLAUSE Soome-ugri keeled on ungari, handi, mansi (ugri keeled); komi, udmurdi (permi keeled); mordva, mari (volga keeled); lapi keel; eesti, liivi, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa keel (läänemeresoome keeled). 3. SIDESÕNAGA KOONDLAUSE Keegi ei soovinud õunu ega prine. 4. VASTANDAVA, KOMA NÕUDVA SIDESÕNAGA KOONDLAUSE Tüdruk on arg, aga nõudlik. KOKKUVÕTUFRAASIGA KOONDLAUSE 5.Kooloniga Klassis olid kõik kolm poissi: Rein, Jüri ja Tiit. 6. Mõttekriipsuga Autod, bussid, trammid need sõiduvahendid sõidavad linnas. 7. SIDEKRIIPSUGA KOONDLAUSE Armastan üle kõige kartuliputru ja salatit. KORDUVAD TÄIENDID: 8. Erilaadilised täiendid Ostsin pehme kollase mütsi. 9. Samaliigilised täiendid Rohelised, kollased, punased pluusid rippusid nööril. KORDUVAD MÄÄRUSED: 10. Samamahulised määrused Jaanipäeval, 24. juunil teeme lõket. 11
Kirjavahemärkide kordamine LIHTLAUSE (sisaldab ühte öeldist): Ja, ning, ega, ehk, või, kui ka ette koma ei panda! Kui sidesõnadele kui, nagu, otsekui, kuni järgnevas lauseosas puudub öeldis, siis sidesõna ette koma ei panda! Koondlauses (sisaldab loetelu) eraldatakse loetelu ja kokkuvõttev sõna mõttekriipsu või kooloniga. N: Ema, isa lapsed- kõik rõõmustasid. Kõik rõõmustasid: ema, isa ja lapsed. Ilma märgita: Ema, isa ja lapsed rõõmustasid. 1. Korduvad täiendid, mis iseloomustavad ühte ja sama objekti, on ilma komadeta. 2. Korduvad täiendid, mis väljendavad eri objektide tunnuseid, on komadega. 3. Kui täiendid on tähenduselt täpsustavad võrdsed, eraldatakse nad komaga. 4. Omadussõnalised järeltäiendid eraldatakse komadega. N: Kell, ilus, vanaaegne ja
~ säärane X nagu (näiteks) sidesõna nagu ette koma ei panda, kui tegemist on selge võrdlusega (omavahel võrreldakse eri isikuid, asju vms). N.1 Mart ei ole selline inimene nagu Jüri Kui võrdlustarind annab edasi ka lisandisuhet, on komakasutus vaba, N.1 Tänavu said riigi teaduspreemia sellised tuntud teadlased(,) nagu (näiteks) Tamm, Kask ja Mänd. 4. Sulgudega eraldatakse teisejärgulist infot väljendav lisand. N.1 Noormees (üliõpilane) soovib üürida tuba. 5. Kooloniga eraldatakse kokkuvõtvale põhisõnale järgnev ilma sidendita selgitav või loetelulisand. Koolon asendab seega sõna nimelt. N.1 Kivihädale järgnes uus häda: puhta vee puudus. Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja onu. NB: Lisandi edukaks õpimiseks pead tundma käändeid (sõnaliike): Nimisõna, Omastav, Osastavas, olev.
kättesaadavus varem kirjutatud samal või sarnasel teemal kirjutatud uurimistööd teemal peab olema vettpidav metoodika arendab ainevaldkonnale omaseid pädevusi Uurimistöö teema (pealkiri) peab olema väga hoolikalt läbi mõeldud lühike ja konkreetne, aga samas informatiivne ja ammendav pealkiri sõnastab töö põhitulemuse(d), ja/või osundab antud uurimistöö põhieesmärgile ja/või põhiküsimus(t)ele tihti kasutatakse kahelauselist kooloniga eraldatud pealkirja: esimene osutab laiemale probleemile, teine püstitab konkreetse kitsama küsimuse või tulemuse n: Suguline valik sirelisurul: lõhna- ja värvussignaalid pealkiri peaks olema paigas enne uurimismaterjali kogumise alustamist töö lõplikul valmimisel võib vajadusel pealkirja veel lihvida tihti kasutatakse kahelauselist kooloniga eraldatud pealkirja: esimene osutab laiemal probleemile, teine püstitab konkreetse küsimuse või tulemuse nt
KASUTATUD KIRJANDUS Teema eduka lahendamise eelduseks on võimalikult täielik ülevaade kasutatud kirjandusest. Tsiteerimisel esitatakse tsitaat sõnasõnaliselt vastavuses autori tekstiga. Tsitaat pannakse jutumärkidesse või esitatakse kaldkirjas, väljajäetavad sõnad asendatakse mõttepunktidega (/..../). Tsitaadi lõppu lisatakse viide originaalile, mis paigutatakse ümarsulgudesse (autori perenimi, teose ilmumise aasta ja lehekülje number, mis eraldatakse aastast kooloniga). Näiteks: (Kiik 1991:35). Ka muu kirjandusest võetu viidatakse taoliselt. Eeltoodud kujul on tegemist lause viitamisega, punkt on lõpus. Kui viide on kujul . (Kiik 1991:35), siis on tegemist pikema viitega, punkt on pandud lõigu lõppu, enne sulge. Soovitav on oma teksti ja võõra vahele jätte tühi rida. Kasutatud kirjanduse kohta esitatakse loetelu tähestikulises järjekorras. Raamatute kohta esitatakse kirjanduse loetelus järgmised andmed:
(NB! Toivo aga pidi koju jääma. siin on aga rõhumäärsõna, mitte sidesõna, sellepärast koma ei panda). Seda raha ei teeninud ma ise, vaid isa andis. (NB! Mul on vaid nelikümmend senti. siin pole vaid sidesõna, st vaid = ainult ). 2.1.3 Kui rindlause osalausete vahel ei ole sidesõna, siis tuleb osalaused eraldada komaga (vahel kasutatakse koma asemel ka mõnd teist kirjavahemärki). Ants mängis klaverit, Peeter tinistas kitarri. 2.1.4 Kooloniga eraldatakse niisugused sidesõnata rindlause osalaused, milles järgnev eelmist põhjendab või seletab (osalausete vahele saaks "mõttes" panna sõnad sest või nimelt). Siil ei saa oma kasukat kloppida: see on liiga jäik. 2.1.5 Mõttekriips pannakse rindlauses: *** osalause esiletõstmiseks. Kõik küla inimesed töötasid hommikust õhtuni- keegi ei saanud selle eest tänugi. *** kui teine osalause eelmisest midagi järeldab.
Uurimist lesehitus Pealkiri ja tiitelleht T pealkiri olgu vga hoolikalt lbi meldud, pigem lhike ja konkreetne, kuid samas informatiivne ja ammendav. Pealkiri snastab t phitulemuse(d) ja/vi osundab antud uurimist phieesmrgile ja/vi phiksimus(t)ele. Tihti kasutatakse kahelauselist kooloniga eraldatud pealkirja: esimene osutab laiemale probleemile, teine pstitab konkreetse kitsama ksimuse vi tulemuse. Sisukord Jlgige, et toodud pealkirjad vastaksid tpselt ts esitatud pealkirjadele. Sissejuhatus Sissejuhatus on soovitavalt lhike (1-3 lk). Jaguneb kolmeks alaosaks, mis suunavad lugeja ldiselt konkreetsele: (a) Alustatakse probleemi laiema tausta kirjeldusega. (b) Seejrel tutvustatakse konkreetset kitsamat seni lahendamata vi
rõhutatud, nt Meile, maainimestele, nad ei mõtle. Mõnel juhul eelistatakse komale mõttekriipsu, koolonit või sulge. Mõttekriipsuga eraldatakse: a) eriti esile tõstetud lisand, nt Isegi Toomas -- meie parim õpilane -- lahendas selle ülesande valesti; b) loetelulisand, mis eelneb oma põhjale (kokkuvõtusõnale), nt Mets, loomad, maa, vesi, õhk -- seda kõike peab hoidma nagu oma hinge. Kooloniga eraldatakse: a) selgitav lisand, nt Kivihädale järgnes uus häda: puhta vee puudus; b) loetelulisand, mis järgneb oma põhjale (kokkuvõtusõnale), nt Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja lell (vt ka SÜ64). Sulgudega eraldatakse lisand, mille väljendatud mõistet loetakse teisejärguliseks, nt Noormees (üliõpilane) soovib üürida tuba. Rindlause kirjavahemärgid Rindlause vahemärgistatakse enam-vähem samade reeglite järgi mis koondlause. 1
kohta ((pedagoogilise tooniga)), ((pikk lõbus naer)), ((tülpinult)), ((ohkab)), ((vaevukuuldavalt)), ((õpetlikult)), ((nipsakalt)) · meediatekstides: ((saate signatuur)), ((reklaam)), ((muusika)) · ebatavaline/kirjakeelest erinev välde, mida ei saa ortograafiliselt esitada ((2. välde)) · ebatavaline palatalisatsioon, mida ei saa ortograafiliselt esitada ((palataliseeritud)) Venitused · häälikute venitused märgitakse kooloniga venitatud hääliku järel: t:ere päevast, ma:terjalid; · häälikute kvaliteeti eraldi ei osutata: märgitakse näiteks j:ah, kuigi hääldus on i:jah; · venituse pikkus osutatakse vajadusel kommentaariga sõna järel ((väga pikk)); · kommentaarina lisatakse vajadusel venituse järele topeltsulgudesse venituse funktsioon ((ajavõitmine/mõtlemine/takerdumine teksti tegemisel)). Kokkuhääldused · Kokkuhääldatud eraldi sõnad seotakse võrdusmärgiga: tulin=ja.
2. Mõttekriipse võib (ehkki ei pruugi) kasutada komade asemel järeltäiendi või -lisandi esiletõstmiseks, nt Siinsete inimeste tervisemured – väikesed ja suured – on saanud arsti südamemureks. Isegi Toomas – meie parim õpilane – lahendas selle ülesande valesti. Selle ülesande lahendas valesti isegi Toomas – meie parim õpilane. 3. Sulgudega eraldatakse teisejärgulist infot väljendav lisand, nt Noormees (üliõpilane) soovib üürida tuba. 4. Kooloniga eraldatakse kokkuvõtvale põhisõnale järgnev ilma sidendita selgitav või loetelulisand. Koolon asendab seega sõna nimelt. Nt Kivihädale järgnes uus häda: puhta vee puudus. Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja onu. Märkus. Kui lause jätkub pärast loetelu, siis on soovitatav panna loetelu siiski mõttekriipsude vahele. Nt Eile jõudis kohale kogu seltskond – õde, õemees, vend, vanaisa ja onu – ja nad korraldasid korteris suure segaduse.
Paljud väljad on tehtud mittekohustuslikuks ja osast isegi loobutud. Kuigi aadressi pikkus muutus, on IPv6-päise pikkus ainult poole suurem IPv4 omast. Mittekohustuslikud väljad on paigutatud eraldi päisesse, mis moodustatakse ainult vajaduse korral. Praegune IPv4 aadress koosneb neljast kümnendarvust vahemikus 0255, mis on eraldatud punktidega (näiteks 195.10.0.213). IPv6-aadressid jagatakse kirjutamisel tavaliselt 16- bitisteks rühmadeks, eraldades need kooloniga. IPv6-aadresse kirjutatakse kuueteistkümnendarvudena (näiteks 2002:EF9A:1FFF:93:FEB0:0:0:2ADF). IPv6-aadresse saab lühendada: iga grupi eest võib nullid ära jätta ja suurema hulga nulle võib asendada topeltkooloniga (kuid seda ainult ühe korra, sest muidu pole võimalik enam esialgset aadressi taastada). IP-aadresside paremaks haldamiseks jagatakse aadress võrguosaks ja hosti osaks. Sisse tuleb
üksteise kõrval, vaid teineteise lähedal (teataval piirkaugusel) asetsevaid otsisõnu, mis esinevad mistahes järjestuses. Tulemuste lehel on teavik seda kõrgemal kohal, mida lähedamal sõnad teavikus üksteisele esinevad. Teavikuid saab otsida ka päringuoperaatorite (+, ) abil. Plussiga algav sõna peab teavikus esinema, miinusega algav sõna ei tohi esineda, ilma märgita sõnadest vähemalt üks peab esinema otsitulemustes. otsisõnade ees kasutatakse kooloniga lõppevaid märgendeid (title:, url:, related:, language: jne) Sellist otsingut nimetatakse ka väljaotsinguks. Otsingut metamärgiga * (tärn) või ? (küsimärk) kasutatakse otsingu laiendamiseks. Metamärk võimaldab hõlmata sõnade ainsuse ja mitmuse, erinevad kirjutusviisid (nt nimede puhul) ning pöörde või käändelõpud. Metamärgiga otsingut rakendatakse peamiselt sõnatüve otsingul (sarnase tüvega sõnade otsinguks), kus siis metamärk lisatakse sõna
8.6.1. Trükised 8.6.1.1. Tervikteosed Tervikteoste (raamatute, lõputööde, brosüüride jms) puhul esitatakse järgmised andmed: Autor(id) (ilmumisaasta). Pealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Autori perekonnanimi (nimed) esitatakse koos initsiaalidega. Ilmumisaasta esitatakse sulgudes, sulu järel on punkt. Ilmumisaasta puudumise korral asendatakse see lühendiga s.a. (sine anno). Pealkiri esitatakse kaldkirjas (italic), alapealkirjad eraldatakse põhipealkirjast kooloniga. Väljaande number antakse sulgudes, vajadusel koos iseloomustusega (3., parand. tr.) (esimese trüki puhul pole vajalik). Kui raamat on korraga mitmes kohas välja antud, siis märgitakse esimesena nimetatu. Kirjastus eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. Kirjastuse nimes ei kasutata lühendeid ega jutumärke. Lehekülgede arvu märkimine raamatute puhul ei ole vajalik. Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus.
Piret on üsna tema, onu nägu.b) kui isikuliseks asesõnaks on nemad,mille käänded langevad kokku näitava asesõna need käänetega:Neile, riigikogulastele, ei loe miski. c) kui järellisand on rõhutatud:Teie, õpilased, ei mõista alati vanemate muresid. 3) omastavas käändes olev lisand eraldatakse ühe komaga (eestpoolt): Betty Alveri, eesti luuletaja juubelit tähistati Jõgeval. Kooloniga eraldatakse 1) selgitav lisand:Nüüd järgnes kõige olulisem: laulatus. 2) loetelulisand:Riiulil oli kõike: ilukirjandust, ajakirju, ajalehti. Mõttekriipsu(de)ga eraldatakse 1) loetelulisand:Kuused, kased ja männid need on minu kõige armsamad puud. 2) rõhutatud lisand:Pille tõeline daam meeldib kõigile. Sõnajärg on sõnade ja fraaside järjekord lauses.Sõnade ja fraaside asend lauses ei olene kuigi palju sellest, mis lauseliikmena sõna või fraas esineb
Lõikude vahele ei jäeta tühja rida, järgmist lõiku alustatakse taandega. Taande suurus 1,27 cm valitakse käsuga Format>Paragraph>Indents and Spacing alajaotuse Indentation akendes Special „First line“ ja By „1,27 cm“. Pealkirjale järgnevat esimest lõiku alustatakse ilma taandeta. 4.3.1. Loetelu Loetelu moodustavad vähemalt kaks ühise tunnusega (loetellu sobivat) elementi. Loetelu elementide tunnus tuuakse loetelu sissejuhatavas lauses, mis lõpeb kooloniga. Loetelu esitatakse: - horisontaalselt (elemendid asetsevad ühel real teksti sees) - vertikaalselt (elemendid asetsevad eraldi ridadel, read on taandega). Lühikeste (näiteks ühesõnaliste) elementidega loetelu esitatakse horisontaalselt. Kui elementide järjestus on oluline (või loetelu elementidele on vaja viidata), elemendid num- merdatakse (numbrile järgneb ümarsulg) ja eraldatakse komaga, viimane element eral- datakse sõnaga „ja“.
Lõikude vahele ei jäeta tühja rida, järgmist lõiku alustatakse taandega. Taande suurus 1,27 cm valitakse käsuga Format>Paragraph>Indents and Spacing alajaotuse Indentation akendes Special „First line“ ja By „1,27 cm“. Pealkirjale järgnevat esimest lõiku alustatakse ilma taandeta. 4.3.1. Loetelu Loetelu moodustavad vähemalt kaks ühise tunnusega (loetellu sobivat) elementi. Loetelu elementide tunnus tuuakse loetelu sissejuhatavas lauses, mis lõpeb kooloniga. Loetelu esitatakse: - horisontaalselt (elemendid asetsevad ühel real teksti sees) - vertikaalselt (elemendid asetsevad eraldi ridadel, read on taandega). Lühikeste (näiteks ühesõnaliste) elementidega loetelu esitatakse horisontaalselt. Kui elementide järjestus on oluline (või loetelu elementidele on vaja viidata), elemendid num- merdatakse (numbrile järgneb ümarsulg) ja eraldatakse komaga, viimane element eral- datakse sõnaga „ja“.
Allikaviite ja allikaloendi vahel peab valitsema range vastavus. Allikaloendisse märgitakse ainult see kirjandus, mida kirjutaja oma töös tegelikult kasutanud ja millele ta on oma töös viidanud. (2004: 313) Harwardi süsteem autori perekonnanimi (või autorite perekonnanimed) + publikatsiooni vms ilmumise aasta + võimaliku(ud) lehekülg/ leheküljed. Perekonnanime ja ilmumise aasta vahel ei ole koma; lehekülje number liidetakse aasta numbri juurde kas koma või kooloniga; kirjavahemärgi järele tuleb tühik. Kui autoreid on kaks, nimetatakse alti mõlemad. Kui nimed on jooksvas tekstis, ühendatakse need sidesõnaga ja. Kui autoreid on kolm või rohkem, siis esmakordsel mainimisel loetletakse kõik nimed. Kahe viimase nime vahel on ja- sõna või &- märk, sõltuvalt sellest kas autorid on märgitud tekstis endas või sulgudes; teiste nimede vahel on komad. Publikatsioonid pannakse ajalisse järjestusse ja kui leheküljenumbritele ei viidata, siis
6 põhitööle üritasid agaralt lisa teenida tisleri- ja nikerdajatööga." (Kaplinski 1995: 31). (NB! Pärast koolonit on tühik.) Kirjanduse nimestikus tuleb kirjed koostada vastavalt sellele viitamissüsteemile, esitades kõigepealt autori perekonna- ja eesnime ning siis ilmumisaasta. Sellele järgneb raamatu pealkiri kaldkirjas. Lõpuks on ilmumiskoht ja kirjastuse nimi, eraldatud kooloniga Kaplinski, Küllike 1995. Tallinn meistrite linn. Tallinn: Koolibri. (NB! Pärast koolonit on tühik.) Kui ilmumiskohti või kirjastusi on (a) kaks, tuleb mõlemaid märkida, neid semikooloniga eristades. Kui neid on (b) rohkem, piisab ühest ning lühendist jt. Võõrkeelse raamatu puhul on soovitatav kasutada vastaval juhul lühendit etc (a) Kassel: Bärenreiter; Stuttgart: Metzler ning (b) Kassel etc: Bärenreiter etc
sõprade vahel polnud saladusi. KOMAGA EI ERALDATA Olevas käändes ja kui-lisandit: Onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa. Onu kui vanem inimene ei võtnud noorte trallist osa Vähendava või hellitleva varjundiga täienditeta järellisandit: Laps rumaluke ei saa veel asjadest aru Esile tõstetud lisand eraldatakse mõttekriipsuga: Isegi Toomas meie parim õpilane lahendas selle ülesande valesti. Selgitav lisand eraldatakse kooloniga: Kivihädale järgnes uus häda: puhta vee puudus. Lisand, mille väljendatud mõistet loetakse teisejärguliseks, eraldatakse sulgudega: Noormees (üliõpilane) soovib üürida tuba. Loetelu. Kui kokkuvõtusõna eelneb loetelule, siis pannakse koolon: Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja lell. NB! Neli evangelisti on Matteus, Markus, Luukas ja Johannes 8
Kindlasti on vaja kirjutada organisatsiooni nimetus. Kirjandusallika pealkirja ja sulu vahele punkti ei panda. 29 Kaudse viitamise puhul kirjandusallika kirje koostamine (vt näide 28). 3.9. Teksti viitamine Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis on lubatud ainult nimeline viitamine. Teksti viites tuuakse ümarsulgudes autori perekonnanimi (autori puudumisel toimetaja või koostaja perekonnanimi), väljaande ilmumisaasta ja leheküljenumbrid, kust info pärineb. Lehekülje number eraldatakse aastast kooloniga. Näide: (Pael 2002: 12). Samamoodi tuleb viidata ka internetist pärinevatele allikatele. Interneti aadressi tekstiviitesse ei tooda. Kui korraga viidatakse mitme autori erinevatele allikatele, siis teksti viitamise loetelu esitamisel alustatakse vanemast allikast. Näide 19: (Alas 2001: 12; Alas 2002: 45-46; Samel 2003: 24-27) Mitme autori, toimetaja või koostaja puhul kirjutatakse tiitellehel esimesena toodud perekonnanimi ja selle järel lühend eestikeelsena ,,jt"
andmed: Autor(id) (ilmumisaasta). Pealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Autori perekonnanimi (nimed) esitatakse koos initsiaalidega. Ilmumisaasta esitatakse sulgudes, sulu järel punkt. Ilmumisaasta puudumise korral asendatakse see lühendiga s.a. (sine anno). 3 5 Pealkiri esitatakse kaldkirjas (italic), alapealkirjad eraldatakse põhipealkirjast kooloniga. Väljaande number antakse sulgudes, vajadusel koos iseloomustusega (3.,parand.tr.) (esimese trüki puhul pole vajalik). Kui raamat on korraga mitmes kohas välja antud, siis märgitakse esimesena nimetatu. Kirjastus eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. Kirjastuse nimes ei kasutata lühendeid ega jutumärke. Lehekülgede arvu märkimine raamatute puhul ei ole vajalik. Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus.
Lisaks lausetele esinevad protseduurides ja nende vahel ka kommentaarid. Kommentaaris võib olla suvaline tekst, mis ei avalda mingit mõju protseduuri täitmisele. Ta peab alati algama ülakomaga ning võib paikneda kas eraldi real või lause(te) järel rea lõpus. Struktuuri järgi jagunevad laused liht- ja liitlauseteks, mis sisaldavad teisi Liht-ja liitlauseid. Laused paigutatakse moodulilehe ridadele. Ühel real on üks või mitu lauset. Viimasel juhul eraldatakse nad üksteisest kooloniga a = Range("a") : b = Range("b") : c = Range("c_"): h = Range("h") k = 0: a = x/2 Üks lause võib paikneda ka mitmel real. Lause jätkutunnuseks on rea lõpus asuv allkriips. Allkriipsu ja temale eelneva märgi vahel peab olema vähemalt üks tühik. Näiteks paikneb järgnev If-lause kahel real If tulu <= 6000 Then maks = O _ Else maks = 0.26 * (tulu - 6000) Lausete põhielementideks on võtmesõnad, nimed, konstandid, avaldised, piirajad ja eraldajad.
Kui on loetelus lühikesed sõnastused, siis on soovitav loetelu paigutada kahte tulpa, et lehekülje täituvus oleks täielik. Töö ülesanded 1) valgustustiheduse määramine 6) kordamisküsimustele vastamine. 2) valgustugevuse määramine 3) heleduse määramine 4) valgusviljakuse määramine 5) töö kokkuvõtte tegemine 20 Teine variant: loetelu pealkiri on kooloniga ja algab taandrealt. Loetelus iga sõna või lause lõppu pannakse semikoolon ja loetelu lõppu punkt. Töö ülesanded: 1) valgustustiheduse määramine; 2) valgustugevuse määramine; 3) heleduse määramine; 4) valgusviljakuse määramine; 5) töö kokkuvõtte tegemine; 6) kordamisküsimustele vastamine. 21 Loetelu pealkiri ja loetelu sõnastus algavad alati taandrealt. Loetelu numbrid
tühikut (/ ) või lisada märksõnad väljas eraldi ridadele. Pealkirjad tuleks sisestada nn. lausestiilis (Sentence style), st. esimene sõna suure algustähega ja ülejäänud väikeste tähtedega, v.a. isiku ja kohanimed. Pealkirjade stiili on väljastusvormi abil võimalik muuta. Pealkirja täiendandmed tuleks põhipealkirjast eraldada kooloniga. Otsingut ja andmesisestust abistavatesse loenditesse minevad andmed: Autor, ajakirjade nimetused, pealkirjad, märksõnad, kuupäev Infoallikate hindamine Infoallikate hindamise kriteeriumite tundmine ja kasutamine. Eksami sooritaja peab olema kursis põhiliste informatsiooni ja infoallikate kvaliteedi hindamise kriteeriumidega, oskama neid välja tuua ning täpsemalt iseloomustada. Eksamil tuleb neid kriteeriume kasutades hinnata eri tüüpi infoallikate (raamatud, artiklid,
Muidugi on mõned nüansid, sest igat numbrit ei saa ju kuupäevana vaadata. Kui on kuupäevas või lahtris esitatud numbris mingeid kahtlusi, siis alati saad ju vaadata valemiribalt, mida programm siin lahtris näeb. 1. Tänase kuupäeva saad klahvikombinatsiooniga Ctrl+Shift+semikoolon Kellaajad klaviatuurilt Kella pead kirjutama kooloniga: kirjutades tuleb nii: 8:30:27 Praeguse kellaaja saad klahvikombinatsiooniga Ctrl+Shift+Koolon Kuupäeva- ja kellaaja vormingu kustutamine 17 Numbrite teema lõpetuseks ühest kustutamise nüansist. Asi on selles, et kui soovid numbri pesast eemaldada, siis tavaliselt kasutad Delete klahvi. Kui aga oled lahtrisse
näitavad vaikimisi kehtivaid seoseid tabelite vahel (joonis 6.3). Väljaloeteludest valitakse vajalikud väljad ja pukseeritakse need hiire abil akna alumises pooles olevasse välja nimede ja tingimuste loetelusse. Sama tulemus annab ka, kui klikata välja nimel hiire vasakut klahvi kaks korda. Päringutes võib väljundtabeli veergude nimesid muuta, pannes uue nime endise välja nime ette ja eraldades need kooloniga. Iga tabeli väljanimede alguses on tärniga väli, mille valides väljastatakse väljundtabelisse kõik selle tabeli väljad. Mittevajaliku tabeli eemaldamiseks klikatakse sellel hiire paremat klahvi ja valitakse avanevast hüpikmenüüst korraldus Remove Table. 6.3. Päringu salvestamine ja muutmine Päringu salvestamiseks kas: · valitakse menüükäsk File Save · vajutatakse nuppu . · Esimesel salvestamisel antakse päringule nimi (joonis 6.5).
Õendusala arengukava 2002-2015. EV Sotsiaalministeerium. Tallinn. Üldõe III kutsestandard (1999). Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu. Tallinn. 3.9. Teksti viitamine Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis on lubatud ainult nimeline viitamine. Teksti viites tuuakse ümarsulgudes autori perekonnanimi (autori puudumisel toimetaja või koostaja perekonnanimi), väljaande ilmumisaasta ja leheküljenumbrid, kust info pärineb. Lehekülje number eraldatakse aastast kooloniga. Näide: (Pael 2002: 12). Kui korraga viidatakse mitme autori erinevatele allikatele, siis teksti viitamise loetelu esitamisel alustatakse vanemast allikast. Näide 18: (Alas 2001: 12; Alas 2002: 45-46; Samel 2003: 24-27) 32 Mitme autori, toimetaja või koostaja puhul kirjutatakse tiitellehel esimesena toodud nimi ja selle järgi lühend eestikeelsena ,,jt". (olenemata sellest, mis keeles kirjandusloetelu on koostatud). Näide 19:
Treppida võib tühikute või tabeldusmärkidega - oluline on, et sama bloki laused on rea algusest sama kaugele joondatud. Puudu on ka lauset lõpetav semikoolon - kuna iga lause peab niikuinii olema treppimise tõttu korrektselt eraldi real, siis puudub spetsiaalsel lause lõpetamise sümbolil ka eriline mõte, selleks sobib täiesti hästi ka reavahetuse sümbol ise. Nagu ülevaolevast näitest näha, siis lõppevad blokki defineerivad laused avavate loogeliste sulgude asemel kooloniga, see on bloki alguse tunnusmärgiks. Bloki lõpul eraldi tunnust ei ole - kui järgneva rea lause taandub rea algusele lähemale, siis järelikult ongi blokk läbi. for i in z: print i print "valmis" Näites kuulub lause print i bloki defineerinud for tsükli juurde, aga print "valmis" on juba sellest tsüklist väljas. Samuti on keele disaini puhul peetud silmas maksimaalset sarnasust inglise keelega. Sageli
oiste 1.1 Idee selgitus Algul defineerime esimest j¨ arku determinandi, siis esimest j¨arku determinandi abil teist j¨ arku determinandi, seej¨arel teist j¨arku determinandi abil kolmandat j¨ arku detereminandi jne, n-j¨arku determinandi defineerime (n - 1)-j¨arku determinandi kaudu. Sel- list defineerimisviisi nimetatakse induktiivseks ja vastavat objekti induktiivseks konstruktsiooniks. Eelnevalt on soovitatav tutvuda maatriksi m~oistega (II.1.1). Kooloniga v~ordus A := B t¨ahendab j¨argnevas, et A on defineeri- tud B kaudu. Seda v~ordust kasutame ka samav¨ a¨arsete t¨ ahistuste sissetoomiseks. 1.2 Esimest j¨ arku determinant Arvu a R determinandi |a| ehk esimest j¨ arku determinandi de- fineerime valemiga |a| := det a := a. 1.3 N¨ aide | - 5| = -5, || = jne. 1.4 Teist j¨
1.1.255 (11011111.00000001.00000001.11111 111). IPv6 on IP versioon, kus siht- ja lähteaadressitena kasutatakse 128-bitiseid (16-baidiseid) aadresse, mille eesmärk on sama, mis IPv4 aadressitel. See loodi sellepärast, et 32-bitise IPv4 võimalikke erinevaid aadresseid on ainult ~4 miljardit. Kuidas IPv6 aadressit kirja panna: 2001:0db8:0000:0000:0000:ff00:0042:8329, kus kooloniga on eraldatud 16- bitised 16nd-koodid, st iga 4-st märgist koosnev arv on 2 baiti vahemikus 0000 kuni ffff. IPv6 on backwards-compatible, st IPv6 datagrammi saab teisendada IPv4 datagrammiks (mõned baidid peab lihtsalt ära kustutama). IPv4 datagrammist aga IPv6 datagrammi üks-üheselt ei saa moodustada. Seega, eksisteerivad seadmed, mis ei oska IPv4 datagrammidega midagi peale hakata. 37. Vigade avastamine ja parandamine, CRC Vigade avastamisega võivad tegeleda erinevad kihid
kõrgemasse baiti. DW-direktiiv erineb DB-direktiivist vaid selle poolest, et salvestab listi elemendid kahebaidistesse sõnadesse. Näiteks direktiiv DATA: DW 30, TAPE, 126Q salvestab kolme järjestikusesse sõnasse 10-ndarvu 30, programmielemendi (näiteks mingi teise lause) aadressi nimega TAPE ja 8-ndarvu 126. EQU-direktiivi kasutatakse märgendiväljas olevale nimele väärtuse omistamiseks. Siin ei eraldata märgendiväljas olevat identifikaatorit mnemokoodist EQU kooloniga. Näiteks direktiivide DOS EQU 1000H 116 RAM EQU DOS+12H abil antakse identifikaatoritele DOS ja RAM väärtuseks 16-ndarvud 1000 ja 1012. END-direktiiv määrab lähtemooduli lõpu. Transleerimisel võib assembler kasutada järgmisi faile: lähtefail (sisaldab lähteteksti), objektifail (objektiprogrammi salvestamiseks), listingufail (transleerimislistingu väljastamiseks),
tegelikult teised on kasutud. Aga generaator genereeris nad ikka igaks juhuks kõik mine tea mis programmeerijal pärast võib pähe tulla. Ja olemasoleva koodi vahele millegi automaatselt juurde panek võib juba hoopis keerukaks osutuda. Lisamislõik on peaaegu tavaline viisakas HTML. Vähemalt sellena ta lõpuks veebilehitsejasse näidatakse. Kui eelnevat lehepilti siinse koodiga võrrelda, siis paistab, et kõik on olemas. Teade kassinimi koos kooloniga on ilusti tekstina nähtav. Element asp:TextBox genereeritakse HTMLi vastavaks elemendiks. Sõna Bind tekstikasti omaduse Text sees näitab, et selle tekstivälja (mille nimeks on kassinimiTextBox) tekst seotakse andmeallika (ning sealtkaudu ühtlasi ka andmetabeli) tulbaga, mille nimeks kassinimi. Praegu kasutatakse seda seost andmete lisamisel. Hiljem aga muutmise puhul seesama Bind aitab väärtusi andmetabelist veebilehele ja tagasi liigutada.
annaabi.ee 
