Kui kasutatakse teise autori materjale, siis on viitamine kohustuslik. Muidu minnakse vastuollu autorikaitse seadusega. Viitamine on ka selleks vajalik, et lugeja saaks kirjapandut allikate järgi ise kontrollida või edasi uurida. Kasutusel on mitmeid viitamissüsteeme. Meie kasutame viitamist autori nime ja aastaarvuga. Oluline on, et kogu töös viidatakse ühte moodi! · Kui viitad referaadi sees, siis pannakse viide sulgudesse, nt (Kask 1998). Viites ei ole koma autori nime ja aastaarvu vahel. · Viites on autori perekonnanimi ilma eesnime ja esitäheta. Kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele, on eesnimetäht vajalik, nt (Kask, M. 1998), (Kask, L.1996) · Kui viitad ühele lausele, siis on viide lause lõpus enne punkti. · Kui viitad mitmele lausele või lõigule, siis on viide väljaspool viimase lause lõpu punkti. Kui viitad teatavatele lehekülgedele, kuulub viitesse ka leheküljenumber
originaal jms) dokumendid peavad olema allkirjastatud ja dateeritud Lisadele tuleb põhitekstis viidata VIITAMINE Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud TEKSTISISENE VIITAMINE Kui viitad töö sees, siis pannakse viide sulgudesse, nt (Kask 1998). Viites ei ole koma autori nime ja aastaarvu vahel. Viites on autori perekonnanimi ilma eesnime ja esitäheta. Kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele, on eesnimetäht vajalik, nt (Kask, M. 1998), (Kask, L.1996) Kui viitad ühele lausele, siis on viide lause lõpus enne punkti. Kui viitad mitmele lausele või lõigule, siis on viide väljaspool viimase lause lõpu punkti. Kui viitad teatavatele lehekülgedele, kuulub viitesse ka leheküljenumber
Väikelaenguaukude meetodil kaljuste kivimite lõhkamisel pealmaatöödel on ohtliku ala minimaalne raadius 200m. Kivimitükkide laialilennu ohtliku tsooni raadiused arvutatakse järgmiselt: W=5Wmax/7 W=5*1,9/7=1,7m kus Wmax - pikim vähim vastupanujoon, m W - tinglik vähim vastupanujoon, (1,7m) Seega järeldub Tabelist 13.2 [1, lk61], et ohtliku tsooni raadiused on: Inimestele: 200m Masinatele: 100m 5.2 Seismiliselt ohutu kaugus Korraga ühes viites lõhatav seismiliselt ohutu summaarne laeng arvutatakse valemiga: Qohutu=v2*r2,7/K2 Qohutu=32*6502/2502=5665,4kg Kus v - kaitstava objekti suurim lubatav võnkekiirus. Antud juhul korduval lõhkamisel, mitmesugused elu- ja ühiskondlikud hooned, administratiiv- ja tööstushooned. Tabel 13.3 [1, lk. 62] alusel v=3cm/s r - kaitstava objekti kaugus lõhketööde läbiviimise piirkonnast, m K - kaitstava objekti aluse pinnase seismilisuse tegur
teksti sees sulgudes. Lihtsaim viis viidete paigutamiseks Ms Wordis menüüs "Insert" leiduva käskluse "Footnote" abil. 3.2. Tekstisisene viitamine Otstarbekas tööde puhul, kus viiteid on suhteliselt rohkesti ning sel juhul on ka muudatuste/täienduste tegemine viidete osas tunduvalt lihtsam. Kasutame viitamist autori nime ja aastaarvuga. Kui viitad teksti sees, siis pannakse viide sulgudesse, N: (Kask 1998). Viites ei ole koma autori nime ja aastaarvu vahel. Viites on autori perekonnanimi ilma eesnime ja esitäheta. Kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele, on eesnimetäht vajalik, N: (Kask, M. 1998), (Kask, L.1996) Kui viitad ühele lausele, siis on viide lause lõpus enne punkti. Kui viitad mitmele lausele või lõigule, siis on viide väljaspool viimase lause lõpu punkti. Kui viitad teatavatele lehekülgedele, kuulub viitesse ka leheküljenumber N: (Kask 1998, 156), (Kuusik 2004, 215-219)
teksti sees sulgudes. Lihtsaim viis viidete paigutamiseks Ms Wordis menüüs "Insert" leiduva käskluse "Footnote" abil. 3.2. Tekstisisene viitamine Otstarbekas tööde puhul, kus viiteid on suhteliselt rohkesti ning sel juhul on ka muudatuste/täienduste tegemine viidete osas tunduvalt lihtsam. Kasutame viitamist autori nime ja aastaarvuga. Kui viitad teksti sees, siis pannakse viide sulgudesse, N: (Kask 1998). Viites ei ole koma autori nime ja aastaarvu vahel. Viites on autori perekonnanimi ilma eesnime ja esitäheta. Kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele, on eesnimetäht vajalik, N: (Kask, M. 1998), (Kask, L.1996) Kui viitad ühele lausele, siis on viide lause lõpus enne punkti. Kui viitad mitmele lausele või lõigule, siis on viide väljaspool viimase lause lõpu punkti. Kui viitad teatavatele lehekülgedele, kuulub viitesse ka leheküljenumber N: (Kask 1998, 156), (Kuusik 2004, 215-219)
väga palju õppematerjale ning olemas on ka erinevad portaalid, kus treenida mälu, õppida kaardiülesandeid ja muud kasulikku. Arvuti on ka hea suhtlusvahend, mille abil saan pidada kirjavahetust sõprade ja tuttavatega,olenemata,kui suur on meie vahemaa. Teisest küljest võttes on arvuti ka ajaraiskaja.Tore on küll aega veeta arvutis mängides või muusikat kuulates,kuid pahatihti unustame end arvuti taha ja seetõttu kannatab õppimine ja muud kohustused. Liigselt arvuti ees aega viites võib kahjustada see ka meie tervist, eelkõige silmi. Kahjuks pean tõdema, et tihti, kui ei ole järgmisel päeval koolipäeva, unustan end arvutisse ja märkamatult avastan, et olen jõudnud järjekordselt järgnevasse päeva. Iga inimese jaoks on arvuti kasutamisel oma eesmärk. Minul endal on need eesmärgid varieeruvad. Väga palju oleneb ilmast ja teistest kohustustest. Arvuti kasutuse protsent langeb
Ilmumiskoht, kirjastus Ilmumisaasta Lehekülgede arv Näited: Raamat: Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994. 230 lk Artikkel ajakirjast: Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas. Vikerkaar. 1991. Nr 6. Lk 56-66 Artikkel ajalehest: Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale. Postimees. 2000.11. august Suuliste allikate loetelu: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht...) mälestused (kirja pandud .... a töö autori poolt) Viites piisab J. Paju mälestused ......aastast Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama järgmisi kirjeid: Arhiivi ametlik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number. Näiteks: ERA. F. 975. N. 17. S.3. Viitamisel lisandub veel arhiividokumendi lehe number: ERA. F. 975. N. 17. S.3. L. 9-11 Interneti materjalide loetelu: Autori nimi, Initsiaal. Artikli pealkiri. URL-aadress ( http://www. xxx.ee.kuupäev)
Kasutatud allikate loetelu Lisad (fotod, salvestused vms) 3. VIITAMISE JA VORMISTAMISE NÕUDED Töö vormistatakse arvutitrükis 1,5-intervallise reavahega, 12-punktilise tähesuurusega, TimesNewRoman`i kirjas. Uurimuse ligikaudne maht on 20 lehekülge. Viitamine- tekstisisesed viited pannakse sulgudesse refereeringu või tsitaadi lõppu, näiteks: (Langemets 1998:75). Tekstisiseses viites märgitakse autori nimi, teose ilmumise aasta ja leheküljenumbrid. Joonealuses viites kasutatakse numbrilist üldindeksit, miks pannakse tsitaadi või refereeringu lõppu. Viidatud teose andmed esitatakse lehekülje lõpus joone all varustatuna sama ülaindeksiga, näiteks: Loomisest ja lugemisest on käsitlusi ilmunud juba varemgi.¹ ------------------------ ¹ E.Köst, Loomine ja lugemine. Loomine. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, lk 8.
Meil on vaja oma tundeid teistega jagada. Oma tunnete jagamine teistega pakub meile nagu mingit rahu ja samas sütitab ka enesekindlust. Suurema aja meie elust veedamegi me kellegi seltsis, olgu see siis tööl olles, koolis õppides, sporti tehes või lihtsalt tänavapeal jalutades. Alati on ka erandeid, sest on ka neid inimesi, kes armastavad üksindust ja veedavad pigem üksi aega, kuid mida on raskem mõista, sest koos on kindlam ja ka lõbusam. Koos aega viites õpib inimene ka rohkem võibolla rohkem kui kooliski, omavahel teadmisi jagades jääb see paratamatult paremini meelde. Kuigi inimesed on teistest elusorganismidest suhteliselt erinevad, kuid siiski ei saa öelda, et meil ei oleks teistega veel sarnasusi. Inimesi võib nagu paljusid loomasidki nimetada kiskjateks. Inimestel on omaks saanud omavahel võistlemine, iga inimene tahab olla erinev ja teisest parem. Tänapäeval on väga levinud selline arusaam, et raha on võim ja raha on rõõm.
Määrab sooritatava loogikatesti. Annab vastuseks teie määratud väärtuse, kui valem annab tulemuseks vea, muul juhul annab vast valemi tulemi. Muudab argumendi tõesusväärtuse vastupidiseks. Annab vastuseks väärtuse TRUE, kui mõni argumendi väärtus on TRUE. Annab vastuseks loogikaväärtuse TRUE. sioonid Kirjeldus Annab vastuseks viite veerunumbri. Annab vastuseks viites olevate veergude arvu. Otsib väärtust massiivi esimesest reast ja annab vastuseks näidatud lahtri väärtuse. Otsib väärtusi vektorist või massiivist. Otsib massiivi esimesest veerust näidatud väärtusega lahtri ja annab vastuseks lahtri väärtuse, liik üle rea. meetriafunktsioonid Kirjeldus Ümardab arvu määratud kümnendkohtade arvuni. Ümardab arvu allapoole, nulli suunas.
või autorile. Autor annab teise autori töös esitatud seisukohti ja tema teksti teatavaid osi edasi vabas vormis, oma sõnadega. Mõnikord võib refereering tugineda ka mitme autori eri töödele. Sel juhul tuleb neile kõigile ka viidata. On vajalik, et refereeringuid täiendaks ka uurimuse autori oma seisukoht refereeritavas küsimuses. Kirjalikes töödes on lubatud kasutada ainult nimeviidet. Nimeviite kasutamisel esitatakse viide ümarsulgudes ja viites tuuakse ära autor, materjali ilmumisaeg, raamatu puhul viidatavate lehekülgede numbrid. Viites esitatakse autori perekonnanimi kas koos eesnimega või ilma eesnimetäheta. Eesnimetäht või eesnimi on vajalik siis, kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele (näiteks Reiljan, J. ja Reiljan, E.). Konkreetne viidatav lehekülg (leheküljed) allikast esitatakse pärast aastaarvu kooloni järel. Kui refereering koosneb ühest
4 Alapealkiri: Värvifotograafia lk. 5 2004/2005 õppeaasta 8. Alati, kui kirjutad mingit uurimustööd või referaati, näidatakse töös ära ka see, millistest allikatest üks või teine fakt või mõte pärineb. Seda nimetatakse viitamiseks. Ka antud referaadis tuleb viidata erinevatele materjalidele, see tähendab, et iga fakt või lõik, mis on kirjutatud, peab sisaldama lõpus viidet. Viites kirjutatakse tavaliselt autori nimi ja selle artikli või raamatu kirjutamise (avaldamise) aeg-aasta. Näide: Esmakordselt kasutas aldehüüde parfümeeriatööstuses Ernest Beaux, luues Chanel No5 (N. Groom, 2002). Veebimaterjalide puhul kirjutatakse enamasti veebilehe pealkiri (NB! Mitte aadress). 9. Kui kasutad pilte või jooniseid, siis pead iga pildi alla kirjutama selle pildi pealkirja, või siis selle, mida on pildil kujutatud ja ka allika, kust selle pildi võtsid (pildi autori nime).
Määrab sooritatava loogikatesti. Annab vastuseks teie määratud väärtuse, kui valem annab tulemuseks vea, muul juhul annab vast valemi tulemi. Muudab argumendi tõesusväärtuse vastupidiseks. Annab vastuseks väärtuse TRUE, kui mõni argumendi väärtus on TRUE. Annab vastuseks loogikaväärtuse TRUE. sioonid Kirjeldus Annab vastuseks viite veerunumbri. Annab vastuseks viites olevate veergude arvu. Otsib väärtust massiivi esimesest reast ja annab vastuseks näidatud lahtri väärtuse. Otsib väärtusi vektorist või massiivist. Otsib massiivi esimesest veerust näidatud väärtusega lahtri ja annab vastuseks lahtri väärtuse, liik üle rea. meetriafunktsioonid Kirjeldus Annab vastuseks arvu absoluutväärtuse. Annab vastuseks arvu arkuskoosinuse.
Kui tsiteeritav seisukoht on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö seisukohalt, võib tsitaati lühendada. Tsitaadis lause algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaadis ei ole lubatud liita üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid. Iga eraldi seisev lauseosa tuleb varustada omaette jutumärkidega või kursiiviga ja viitega originaalile. Viites esitatakse allikmaterjali autori perekonnanimi, töö ilmumise aasta ja viidatud materjali paiknemise lehekülg (leheküljed). Nt: "Kükametsa elanikest 25 % on kiskjad ja 75 % taimetoidulised" (Jänes, 2000, 18). Artiklitele viitamisel tekstis lehekülje numbreid ei panda (need esitatakse vaid allikate loetelus). Kui allikmaterjali autor on asutus või organisatsioon (autoreid ei ole välja toodud nimeliselt), siis käsitletakse asutust või organisatsiooni autorina
viidatakse lausele, tuuakse viide ära enne lause lõpu punkti. Kui tsiteeritav seisukoht on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö seisukohalt, võib tsitaati lühendada. Tsitaadis lause algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaadis ei ole lubatud liita üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid. Iga eraldi seisev lauseosa tuleb varustada omaette jutumärkidega või kursiiviga ja viitega originaalile. Viites esitatakse allikmaterjali autori perekonnanimi, töö ilmumise aasta ja viidatud materjali paiknemise lehekülg (leheküljed). Nt: "Kükametsa elanikest 25 % on kiskjad ja 75 % taimetoidulised" (Jänes, 2000, 18). Artiklitele viitamisel tekstis lehekülje numbreid ei panda (need esitatakse vaid allikate loetelus). Kui allikmaterjali autor on asutus või organisatsioon (autoreid ei ole välja toodud nimeliselt), siis käsitletakse asutust või organisatsiooni autorina
pealkiri, intervjuu tüüp (üleskirjutis või helisalvestis), intervjueerimise aeg ja koht. Näide Kuusik, U. Autori intervjuu. Üleskirjutis. Tallinn 9. veebruar 1999. 1.8. Viitamine Kõik töös kasutatud teiste autorite, seisukohad, arvandmed, joonised jms. peavad olema viidatud. Viitamisel tuleb kasutada autori nime ja aastaarvuga viitamist (author-date method), mille korral viide kirjutatakse ümarsulgudesse viidatava teksti järele. Viites esitatakse autori perekonnanimi ilma eesnime või eesnimetäheta ja aastaarv, mis juhivad detailse allikakirje juurde töö lõpus paiknevas alfabeetilises kirjanduse loetelus. Autori nime ja aastaarvu vahele koma ei panda. Konkreetne viidatav lehekülg tööst esitatakse pärast aastaarvu kooloni järel. Näide ... uurib inimese käitumist sõltuvana tema eesmärgi ja võimaluste mittevastavusest (Ventsel 1998: 18) ning sellest sõltuvalt ...
· lehekülgede koguarv Kidron, A. 1997. Maailma rahvad. Tln.: ILO, 131 lk. Artiklid: Talu, R. (2006) Eestlaskonna keetmine. Postimees, 12.04, nr 85, lk 19 Interneti materjalide puhul esitatakse autori nimi, initsiaal. Artikli pealkiri. URL- aadress (http://www.xxx.ee. kuupäev). Kui autorit ei ole võimalik tuvastada, siis näidatakse aadress koos kõigi kirjete ja materjalide hankimise kuupäevaga TEKSTISISENE VIITAMINE Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viites esitatakse allikmaterjali autori perekonnanimi, töö ilmumise aasta ja viidatud materjali paiknemise lehekülg. Näide: ......................................( Talu, 2006: 134 ). JOONISED Kõiki töös esinevaid graafilisi kujundeid (graafikud, diagrammid, skeemid, joonised), aga ka geograafilisi kaarte, fotod jms. nimetatakse joonisteks. Igal joonisel peab olema allkiri, mis on joonisel kujutatu lakooniline sõnastus. Kõik joonised nummerdatakse ning neile viidatakse tekstis.
Autoritekstist eristatakse tsitaat jutumärkide abil. Tsitaadina ei esitata suuremahulist materjali vaid kõige iseloomulikumad seisukohad, faktid, väited, või ütlused. Seega: tsiteerida on otstarbekas vaid väikeses mahus üks lause kuni üks lõik. Viitamine Nii refereeritud teksti kui ka tsitaadi juures tuleb korrektselt viidata päritoluallikale. Kui viiteid ei lisata, on tegemist "varastatud" tekstiga ehk plagiaadiga! Kasutada võib nii tekstisisest viitamist (viites sisaldub autor, allika ilmumise aastaarv) kui ka joonealust viitamist (esimesel korral täisviide, alates teisest korrast piisab autori nimest ja aastaarvust) NÄITED (Must tekst on referatiivne, sinine tekst tsitaat. Esimeses lõigus on kasutatud tekstisisest viitamist, teises joonealust viitamist. Originaalteksti leiad altpoolt) Sageli langevad tarbijad internetikaubanduse ohvriteks. Marina Lohu (2007) hinnangul eksitakse peamiselt
Võib-olla on see tingitud nimetatud müügilepingu ajaloolise arenguga. Kui algne ost ja müük olid sooritatud mantsipatsiooni kujul, ehk asja otseüleandmisega ostja omandisse , muidugi, oli vaja nõuda, et ostumüügilepingu asi oleks ainuüksi, näeks välja individuaalse asjana. Kui müük otse kannab ostjale õigust omandile, seega on võimatu müüa vilja ja õli "üldiselt", vaid ainult valitud ja määratud (või kasutada konteiner, või viites territoriaalsele müüdava kaupa asukohale jne), teatud kogus terad, õli jne., näiteks teatud kogus õli kahes erinevas anumis, või teatud kogus tera, mis on sellisel laos jne "Niikaua kuni on valatud (kogu) müüdud veini, see on peaaegu sama kui mitte müüdud." Vastupidi, kui müüakse näiteks teravili, mis on konkreetsetes laudades, mille võtmed on läinud üle ostjale, ostu ja müügi peetakse üsna lõpetatuks. (2) (3)
lehekülje number/numbrid. Lehekülje numbrit ei panda, kui allikale viidatakse üldiselt. Kui viidatakse ühelauselisele tsitaadile või refereeringule, on ümarsulgudes viide allikale selle lause lõpus (punkt lõpusulu järel). Kui viidatakse mitmelauselisele tsitaadile või refereerin- gule, paigutatakse ümarsulgudes viide pärast viimast lauset. Viite lõpusulu järel punkti ei panda. Kui töös viidatakse sama perekonnanimega autoritele, kirjutatakse viites ka autori initsiaal (näiteks „K. Lutsoja“ ja „M. Lutsoja“). Tsiteerimine on originaali esitamine täpselt samas sõnastuses, säilitades väljendatud mõtet (kontekstist välja rebitud üksikuid lauseid võib suvaliselt tõlgendada). Puuduvate sõnade (lausete) asemel pannakse kolm punkti (...). Tsitaadi osi võib selgitada või rõhutada, märkides seda kandilistes sulgudes. Lühemad tsitaadid tuuakse teksti sees jutumärkides.
Viite vormistamine (1) Otsene viide teisele seadusele peab sisaldama lisaks § 28 lõikes 2 nimetatule viidatava seaduse pealkirja, mis kirjutatakse väikese algustähega ja ilma jutumärkideta. Kui pealkiri on pikk ja muust tekstist raskesti eristatav, võib tekstis seaduse pealkirja tähistada jutumärkidega ja kirjutada suure algustähega. (2) Otsene viide eelnõu teisele struktuuriosale vormistatakse, kasutades näiteks järgmisi tüüpvormeleid asjakohases käändes: 1) eelnõusiseses viites – „käesoleva seaduse § x lõike y punkt z”; 2) paragrahvisiseses viites – „käesoleva paragrahvi lõike x punkt y”; 16 3) lõikesiseses viites – „käesoleva lõike punkt x”; 4) lõikesiseses viites – „käesoleva lõike esimene lause”. (3) Viites Euroopa Liidu õigusaktile peab nimetama viidatava õigusakti andja või
Loetelus esitatakse järgmised andmed: Arhiivi ametlik nimetus fondi (F) number nimistu (N) number säiliku (S) number Näide: ERA. F. 957. N.17. S. 3. Viitamisel lisandub veel arhiividokumendi lehe (L) number. Näide: (ERA. F. 957. N.17. S. 3. L. 9-11) 5.5. Suuliste allikate loetelu: Näide: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht ... ) mälestused (kirja pandud ... aastal töö autori poolt). Viites piisab näiteks: (J. Paju mälestused) 6. Tabelite ja jooniste vormistamine. Kõik tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud (Tabel 1, jne) kas tööd läbiva või peatükisisese numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all neile ka viidata. Ka joonised (s.h. diagrammid, skeemid, kaardid) pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1, jne). Igale joonisele ja tabelile tuleb tekstis ka viidata. Näited: Joonis 1
Esimene võimalus on nime/aasta viitamine, mille puhul viidatakse teksti sees autori(te) perekonnanime(de)le ja ilmumisaastale. Kui viidatakse raamatule, tuleb ilmumisaastale lisada ka leheküljenumber, kust viide pärineb. Sel juhul pannakse viite viimast lauset lõpetav punkt sulgudes oleva viite kirje järele. Näide: Allergia ehk ülitundlikkus on immuunsüsteemi liiga tugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele (Viikmaa ja Tartes, 2008, lk 89). Kahe autoriga teosel pannakse viites sulgudesse mõlema perekonnanimed ning nende vahele sõna ja, nagu ülaltoodud näites. Juhul, kui refereeritava(te) autori(te) nimi on osa tekstist, lisatakse ilmumisaasta nime(de) järele sulgudesse. Näide: Eppleri ja Harju (1997) arvates keskenduvad edu saavutamisele suunatud inimesed peamiselt õppimise tulemusele. Kolme ja enama autoriga teosel pannakse sulgudesse esimese autori nimi ning lühend jt või et al.
lehekülje number/numbrid. Lehekülje numbrit ei panda, kui allikale viidatakse üldiselt. Kui viidatakse ühelauselisele tsitaadile või refereeringule, on ümarsulgudes viide allikale selle lause lõpus (punkt lõpusulu järel). Kui viidatakse mitmelauselisele tsitaadile või refereerin- gule, paigutatakse ümarsulgudes viide pärast viimast lauset. Viite lõpusulu järel punkti ei panda. Kui töös viidatakse sama perekonnanimega autoritele, kirjutatakse viites ka autori initsiaal (näiteks „K. Lutsoja“ ja „M. Lutsoja“). Tsiteerimine on originaali esitamine täpselt samas sõnastuses, säilitades väljendatud mõtet (kontekstist välja rebitud üksikuid lauseid võib suvaliselt tõlgendada). Puuduvate sõnade (lausete) asemel pannakse kolm punkti (...). Tsitaadi osi võib selgitada või rõhutada, märkides seda kandilistes sulgudes. Lühemad tsitaadid tuuakse teksti sees jutumärkides.
joone all. Sama allika korduval järjestikusel viitamisel märgitakse joonealuse tekstiviitena ,,Sama" ja viidatava lehekülje number. Õpilastöös on soovitatav kasutada esimest viitamissüsteemi, seepärast käsitleb käesolev juhend vaid seda. Viide paigutatakse tsitaadi või refereeringu järele sulgudesse. Viide koosneb üldjuhul - autori(te) nime(de)st, - allika ilmumisaastat, - viidatava lehekülje numbrist. Lühendit lk asendab viites koolon. (Allik 2003: 1819) Täpne viite koosseis ja paigutus sõltuvad sellest, kas viidatakse: - ainult allikale (Allik 2003), allikale ja selle teatud - lehekülgedele: (Allik 2003: 18) või (Allik 2003: 1819); - allikale, mille autori nimi sisaldub töö kirjutaja lauses (2003: 18) või mitte (Allik 2003: 18); - ühele või mitmele teosele (Allik 2003; Tamm 2007);
5 tsiteerida. Pikad tsitaadid võivad jätta mulje, et töö autor pole neid ise enda jaoks lahti mõtestanud. Kui Te mõne autoriga polemiseerite, on tsiteerimine vajalik, samuti teatud mõtte rõhutamiseks, kaalu andmiseks. 4. Viitamine Teksti sees viitamiseks on mitu võimalust, kuid ühe töö piires tuleb seda teha ühtmoodi. Järgnevalt tutvustan ainult üht viitesüsteemi, nimelt lühiviiteid: viidatava teksti järel sulgudes seisab autori perekonnanimi, teose väljaandmisaasta ning pärast koolonit ja tühikut leheküljenumber või numbrid, näiteks (Ross 2003: 57). Viide on teksti SEES, kohe selle lause lõpus ENNE punkti, milles kasutatakse vastavat teost. Viidatud teoste täielikud kirjed on töö lõpus kirjanduse loetelus (NB! Mitte kasutada seal jutumärke!)
koolonit ka leheküljenumber või -numbrid. Näiteid: (Kask 1998) või (Aavik 1936: 428) või (Kuusik 2004: 215–219) Artiklitele viitamisel tekstis leheküljenumbreid ei panda (need esitatakse vaid kasutatud allikate loetelus). Kui töö tekstis juba nimetatakse allika autorit, pole sulgudes nime kordamine enam vajalik. Näiteid: Need andmed on pärit H. Liimetsalt (1985: 56). Neid probleeme käsitles oma töös Albert Kuusik (1989). Viites lisatakse autori perekonnanimele pärast koma eesnimetäht siis, kui töös viidatakse veel mõnele sama perekonnanimega autorile. Näiteid: (Kask, M. 1998) ja (Kask, L. 1996) Kui ühe ja sama autori tööd on ilmunud samal aastal, eristatakse need tähtedega nii tekstis kui ka allikate loetelus. Näiteid: (Tamm 1998a) ja (Tamm 1998b: 121) Kahele või enamale sama autori tööle korraga viidates eraldatakse väljaannete ilmumisaastad komaga.
· Vahepeal on Martini naine saatnud maalt postkaardi, millele härra Justus vastab, et midagi ebatavalist tema käitumise juures kahtlustama ei hakataks. Martin tunneb end Isebeliga noorena ja leiab, et kas üldse noorusel ning end noorena tundmisel on vahet. · Isebel teatab Martinile, et ema ei kahtlustavat midagi, oli vaid soovinud tütarlapsele ülessoojendatud sööki korterisse tuua. Klooga rannas aega viites alustab Martin küsimustega, et mis saab tüdrukust peale kolmekümmet päeva ning kuidas suudab Isebel mehe lihtsalt unustada. Isebel vihastub ning palub Martinil olla vähem isalik ning lasta neiul elada selles ebareaalsuses, sest kolmekümne päeva möödudes ta PEAB Martinist loobuma. Justus päris Isebeli tegelike plaanide kohta, kuid neiu palub tal jällegi vestlus lõpetada, põhjendades, et Martin Justus võib tema
ilmumisaastale ja leheküljele, millelt tsiteering võetud. 3.1.1. Nimeline viitamine Nimelise viitamise puhul esitatakse tekstisisestes sulgudes autori nimi ja aasta, mis komaga eraldatakse: ... (Dale, 1998).... Viidatava autori nime ei korrata, kui see selgub tekstist: Dale (1998) väidab, et ... 4 Raamatus Tools to Aid Environmental Decision Making (1998) väidab Dale, et ... Kuni kahe autoriga töö viitamisel esitatakse viites mõlemad autorid: ... on lükatud ümber metoodika (Kask, Kuusk, 2000) Kask ja Kuusk (2000) leidsid, et... Autorite järjekord viites peab ühtima publikatsioonis antuga. Kui autoreid on rohkem kui kaks, kirjutatakse tekstis: Kask, et al (2000) väitsid, et ...; ... esitatud vastuväited (Kask, et al., 2000). Koondviites eraldatakse publikatsioonid semikooloniga ning paigutatakse varasemad viited ettepoole: Paljud uurijaid (Kuusk, 2001; Kask, 2003; Mänd, 2005) on leidnud, et...
Samu aspekte on rõhutatud ka majanduse 15 üldteooria määratluses: "Majanduse üldteooria on õpetus olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivsest kasutamisest inimeste kasvavate vajaduste rahuldamiseks" [2: 34] Nime/aasta viitamise korral järjestatakse viitekirjed tähestikuliselt ilma neid nummerdamata. Ümarsulgudes esitatavas viites tuuakse autori nimi või selle puudumisel trükise pealkirja esimesed sõnad kaldkirjas, ilmumisaasta ja lehekülg(küljed). Ilmumisaasta ja leheküljenumbri vahel on koolon ja tühik. Kui kirjanduse loetelus on mitu samal aastal ilmunud tööd, siis eristatakse need tähtedega a, b, c jne. Kui tekstis, millele viidatakse, on autori nimi, siis viites pole seda vaja korrata. Näide: Hinne on õiglane siis, kui ta võtab arvesse õpilase pingutusi hinde saamiseks (Vernik 1995: 6)
üle1/10 töö põhiosa mahust). Kasutatud kirjanduse loetelu Kasutatud kirjanduse loetelu hõlmab ainult töö koostamisel kasutatud ja viidatud allikaid. Nendeks on eelkõige raamatud, artiklid ajakirjadest, ajalehtedest ja kogumikest, uurimistööde aruanded, väitekirjad, riiklikud seadused jm normatiivaktid, instruktiiv- ja metoodilised materjalid. Teised allikmaterjalid (dokumendid, aruanded, interjuud, arhiivimaterjalid jm) võib esitada joonealuses viites või tekstis. Kasutatud kirjanduse loetelu esitatakse tähestikulises järjekorras. Ühe autori tööd reastatakse ilmumisaasta järgi. Kui ühel allikal on mitu autorit, esitatakse nende nimed tiitellehel esinevas järjekorras. Kui autorit ei ole näidatud, paigutatakse allikas kirjanduse loetellu tema pealkirja esimese sõna alfabeetilise koha järgi. Toimetajat ei esitata autorina. Kasutatud kirjanduse loetelus esinevad allikad originaalkeeles.
Kui viidatakse lausele, tuuakse viide ära enne lauselõpupunkti. Kui tsiteeritav seisukoht on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö seisukohalt, võib tsitaati lühendada. Tsitaadis lause algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaadis ei ole lubatud liita üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid. Iga eraldi seisev lauseosa tuleb varustada omaette jutumärkidega ja viitega originaalile. Viites esitatakse allikmaterjali autori perekonnanimi, töö ilmumise aasta ja viidatud materjali paiknemise lehekülg (leheküljed). Nt: "Kükametsa elanikest 25 % on kiskjad ja 75 % taimetoidulised" (Jänes 2000:18). Kui allikmaterjali autor on asutus või organisatsioon (autoreid ei ole välja toodud nimeliselt), siis käsitletakse asutust või organisatsiooni autorina. Nt: (Kükametsa Loomakaitse Ühing 2000:14)
Laps, kes on leppinud sellega, et ema tähelepanu on suunatud ka mujale, vajab kiitmist selle eest. Selleks, et ka vanem laps ennast erilisena tunneks, tuleks lubada vanemal õel või vennal aidata beebi kingitusi avada ja neid talle näidata. Sõpru ja sugulasi tuleks teavitada sellest, et kingitusi võiks tuua ka suuremale lapsele, nii ei teki tahaplaanile jäämise tunnet. Laps võib küll olla beebist vanem , kuid siiski vajab ka individuaalset tähelepanu. Iga lapsega eraldi aega viites saab vanem keskenduda laste vajadustele ning kurssi viia end lapse tunnete ja muredega, mis ei pruugi suure perekonna puhul esile kerkida koduses keskkonnas. Probleeme tuleb lahendada, mitte neid eirata. Lastele, kes võitlevad meeletult vanemate tähelepanu pärast, tuleks midagi ette võtta. Üheks võimaluseks oleks kehtestada taimeri süsteem. Taimer määrab ära, millal on tema kord , mil ta on vanema tähelepanu keskpunktis. Selline süsteem õpetab lapsi jagama
Tsitaatidega ei tohi liialdada, neid tuleks kasutada siis, kui tahetakse mõnd olulist mõtet esile tõsta või illustreerida. Tsitaat olgu lühike ja täpne. Refereerimisel tuleb mõtted edasi anda moonutamata ja võimalikult autoripäraselt. Veaks loetakse seda, kui tsitaadid ja refereeringud ületavad mahult kirjandi autori teksti. Viitamine on kohustuslik nii tsiteerimisel kui refereerimisel. Kirjandis esitatakse viited tavaliselt tsitaadi või refereeringu järel sulgudes. Viites märgitakse bibliograafilised andmed järgmiselt: Autor, Pealkiri. Ilmumiskoht, ilmumisaasta, viidatav lehekülg. Nt "Sa oled maailmas, mis mulle ja ka nähtavasti teistele suletud on. Sest me pole piisavalt kompetentsed!" (A.Särg, Sametingel. Lambri Raamat, 2002, lk 84). Kirjandi ülesehitus 1. Sissejuhatus (umbes 1/6 kirjandi mahust) 2. Teema arendus (umbes 2/3) 3. Lõpetus (umbes 1/6) Sissejuhatus Esimene lause on kirjandi kõige üldisema sisuga lause. Sissejuhatus lõpeb probleemi
23). Õppimise protsessi asemel keskenduvad edu saavutamisele suunatud inimesed pigem õppimise tulemusele (Eppler ja Harju, 1997: 109). 21 Viitamistehnikaid on mitmeid. Järgnevalt on välja toodud TJG-s nõutav tehnika. Oluline on, et kogu uurimistöös viidataks ühesuguse süsteemi alusel. Viitamine toimub teksti sees ja viide pannakse refereeritud lause lõppu. Viites kajastub autori perekonnanimi, teose ilmumisaasta ja leheküljenumber (kui pole leheküljenumbrit, siis ilma). Pööra tähelepanu koma ja kooloni asukohale! Näiteks: Edu saavutamisele suunatud eesmärkidega õppija soovib näidata oma häid võimeid ja oskusi ning tõestada enda võimekust võrreldes teistega (Covington, 2000: 23). Kui viidataval kirjatükil on rohkem kui kaks autorit, tuuakse esimese kuue autori perekonnanimed välja ainult esimeses viites
Tsitaatidega ei tohi liialdada, neid tuleks kasutada siis, kui tahetakse mõnd olulist mõtet esile tõsta või illustreerida. Tsitaat olgu lühike ja täpne. Refereerimisel tuleb mõtted edasi anda moonutamata ja võimalikult autoripäraselt. Veaks loetakse seda, kui tsitaadid ja refereeringud ületavad mahult kirjandi autori teksti. Viitamine on kohustuslik nii tsiteerimisel kui refereerimisel. Kirjandis esitatakse viited tavaliselt tsitaadi või refereeringu järel sulgudes. Viites märgitakse bibliograafilised andmed järgmiselt: Autor, Pealkiri. Ilmumiskoht, ilmumisaasta, viidatav lehekülg. Nt "Sa oled maailmas, mis mulle ja ka nähtavasti teistele suletud on. Sest me pole piisavalt kompetentsed!" (A.Särg, Sametingel. Lambri Raamat, 2002, lk 84). Kirjandi ülesehitus 1.Sissejuhatus (umbes 1/6 kirjandi mahust) 2.Teema arendus (umbes 2/3) 3.Lõpetus (umbes 1/6) Sissejuhatus Esimene lause on kirjandi kõige üldisema sisuga lause. Sissejuhatus lõpeb probleemi
5. Ilmumisaasta 6. Lehekülgede arv. Näited: raamat: Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994. 230 lk. artikkel ajakirjast: Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas // Vikerkaar. 1991. Nr.6. Lk. 56-6. Artikkel ajalehest: Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale // Postimees. 2000. 11. august. Suuliste allikate loetelu: Näit.: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht ... )mälestused (kirja pandud ...a. töö autori poolt). Viites piisab: J.Paju mälestused. Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama järgmisi kirjeid: Arhiivi ametlik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number: ERA. F. 957. N.17. S. 3. Viitamisel lisandub veel arhiividokumendi lehe (l) number: ERA. F. 957. N.17. S. 3. L. 9-11. Interneti materjalide loetelu: Autori nimi, Initsiaal. Artikli pealkiri. URL-aadress (http:// www. xxx.ee .kuupäev) Kui autorit ei ole võimalik tuvastada, siis näidatakse aadress koos kõigi kirjete ja
1.1.1 Kolmanda taseme pealkiri (Pealkiri 3, kirjasuurus 14 punkti) 2.3 Viitamine Töös tuleb viidata kõigile kasutatud allikatele: teiste autorite töödele, seisukohtadele, arvand- metele, valemitele ja muule. Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viidatav tekstiosa peab olema täpselt identifitseeritav. Selle tagamiseks viidatakse üldjuhul le- hekülje täpsusega. Kui korraga viidatakse mitmele allikale, esitatakse viites kõik, ning eraldatak- se need semikooloniga. Teiste autorite seisukohtadele ja andmetele viidatakse kas refereeringute või tsitaatidena. Refereering annab teise autori mõtte edasi vabas vormis, tavaliselt kokkuvõtlikult või kommen- teerivalt. Refereeringut kasutatakse siis, kui tsitaat oleks liiga ulatuslik ega suudaks mõtet tervi- kuna kompaktselt edasi anda. Refereerida tuleb nii, et oleks selge, missugused mõtted kuulu- vad refereerijale ning millised refereeritava töö autorile
Kui autor teeb kasutatud lauses, lõigus, mõttes või idees vaid minimaalseid muudatusi (nt vahetab ära sidesõnad, hõlbustamaks oma teksti koostamist), ei ole tegemist korrektse refereeringuga, vaid vääralt tähistatud tsitaadiga. Refereeringu viide võib olla põimitud refereeritud teksti sisse või järgneda vahetult refereeringule. Refereeringus osutatakse kindlasti autori nimele (selle puudumisel allika pealkirjale) ja allika ilmumise aastale. Tsitaat ja refereering esitatakse viites leheküljelise täpsusega. 17 Kogu töö ulatuses tuleb kasutada ühtset viitamissüsteemi. Viide sisaldab ka leheküljenumbreid, loetelud mitte. 4.1 Viitamine ja keeleabi Teaduskirjutistes kasutatakse autori nime ja aastaarvuga viitamist. Tekstiviiteks on autori nimi (autorita teosel pealkirja lühend või esimene sõna) ja aastaarv. Kui tsiteeritakse või
mälestustes aastast 1829. Tema kirjeldustest selgub, et Ameerikast alguse saanud mängu mängiti kaardipakiga, millest igale mängijale läks viis kaarti. Kui kaardid jagati, vedasid mängijad kihla selle peale, kellel mängijatest on kätte sattunud kõige parem kaardikombinatsioon. (Britannica http://britannica.org./EBchecked/topic/466636/poker 26.02.2012) Aastast 1834 on pärit teine tuntud viide pokkerile. Selles viites oli mäng kohandatud tänapäevase 52-kaardilise pakiga. Enne aastat 1858 ei oldud kirjeldatud pokkerit üheski mängureeglite raamatus, kuid aastal 1860, kui sellistes raamatutes pokkeri kohta ka kirjutatud, ei olnud seda mängu iseloomustatud uue mänguna. (Britannica http://britannica.org./EBchecked/topic/466636/poker 26.02.2012) Pokkeri levik teistesse maadesse algal aastal 1871, kui kolonel Jacob Schneck selgitas Suurbritannias mängu grupile tähtsatele härrasmeestele
............................................................................14 4.3. Sisukord........................................................................................................................16 4.4. Viitamine ehk allikate näitamine................................................................................. 17 4.4.1. Viitamise põhireeglid........................................................................................ 17 4.4.2. Viitesüsteemid................................................................................................... 18 4.5. Allikakirjete koostamine.............................................................................................. 19 2 1. MIS ON UURIMISTÖÖ?
Lehekülgede arv. Näited: a) raamat: Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994. 230 lk. b) artikkel ajakirjast: Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas // Vikerkaar. 1991. Nr.6. Lk. 56-66. c) Artikkel ajalehest: Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale // Postimees. 2000. 11. august. Suuliste allikate loetelu: Näit.: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht ... )mälestused (kirja pandud ...a. töö autori poolt). Viites piisab: J.Paju mälestused. Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama järgmisi kirjeid: Arhiivi ametlik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number: ERA. F. 957. N.17. S. 3. Viitamisel lisandub veel arhiividokumendi lehe (l) number: ERA. F. 957. N.17. S. 3. L. 9-11. Seadusandlike aktide loetelu: Normatiivmaterjalide, nt õigusaktide loetelus antakse kõigepealt akti nimetus, siis akti vastuvõtmise aeg ja allikas, milles akt ametlikult on avaldatud. Näit.:
Lehekülgede arv. Näited: a) raamat: Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994. 230 lk. b) artikkel ajakirjast: Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas // Vikerkaar. 1991. Nr.6. Lk. 56-66. c) Artikkel ajalehest: Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale // Postimees. 2000. 11. august. Suuliste allikate loetelu: Näit.: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht … )mälestused (kirja pandud …a. töö autori poolt). Viites piisab: J.Paju mälestused. Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama järgmisi kirjeid: Arhiivi ametlik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number: ERA. F. 957. N.17. S. 3. Viitamisel lisandub veel arhiividokumendi lehe (l) number: ERA. F. 957. N.17. S. 3. L. 9-11. Seadusandlike aktide loetelu: Normatiivmaterjalide, nt õigusaktide loetelus antakse kõigepealt akti nimetus, siis akti vas- tuvõtmise aeg ja allikas, milles akt ametlikult on avaldatud. Näit.:
vliukse juures kella.Brita hiskas plika primise peale,et Silver siirdus vlismaale elama. Lk 320-322 Teksti autor:Aimee Beekman Sisukokkuvte:Brita oli lpuks Silveriga rahul,et ta enam Ginnyga lbi ei kinud ja ka Gunnar oli lpuks oma pojaga rahul.Gert oli lpptulemusena Silvergiga pri peale seda pikkaajalisi pinguid.Silver sa oma elujoonele tagasi,ja jtkas oma elu ppides Gerdi jlgedes arsriks.Brita ja Gunnar tulid vitjateks,videldes Silveriga tema rasket elu Ginnyga aega viites. Jaeg Noore mnni tihedalt kasvavate okste vahel ikka krgemale ronides tiris jnesenahkses kasukajupatsis plika lumised labakud kest,sikutas need hammastega le srmede ning lasi suust alla pudeneda.Kuigi pimeduse saabudes kiskus hk jiseks,ei olnud tal aega seda mrgata ning ta oleks ka oma kohmakad,rautatud ninadega suusasaapad jalgade otsast ra lkanud,kuid
New York: Lippicott Williams and Wilkins. Kui autorit, toimetajat või koostajat ei ole näidatud, paigutatakse allikas kirjanduse loetellu pealkirja esimese sõna alfabeetilise koha järgi. Kindlasti on vaja kirjutada organisatsiooni nimetus. Kirjandusallika pealkirja ja sulu vahele punkti ei panda. 29 Kaudse viitamise puhul kirjandusallika kirje koostamine (vt näide 28). 3.9. Teksti viitamine Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis on lubatud ainult nimeline viitamine. Teksti viites tuuakse ümarsulgudes autori perekonnanimi (autori puudumisel toimetaja või koostaja perekonnanimi), väljaande ilmumisaasta ja leheküljenumbrid, kust info pärineb. Lehekülje number eraldatakse aastast kooloniga. Näide: (Pael 2002: 12). Samamoodi tuleb viidata ka internetist pärinevatele allikatele. Interneti aadressi tekstiviitesse ei tooda. Kui korraga viidatakse mitme autori erinevatele allikatele, siis teksti viitamise loetelu esitamisel alustatakse vanemast allikast. Näide 19:
10) Vali järgmistest tekstisisestest viitamistest õiged: - (Alas 2005: 13) - Ruth Alas (2005: 13) Tekstisisene viitamine, mille korral viide kirjutatakse sulgudesse viidatava teksti jarele. Parnu kolledzi uliopilastoodes tuleb kasutada tekstisisest viitamist autori nime (selle puudumisel pealkirja esimes(t)e sona(de)) ja teose ilmumise aasta ja lehekulje numbri abil. Kui viidatakse kogu teosele, siis lehekuljenumbreid ei panda. Viites esitatakse autori perekonnanimi ilma eesnime voi eesnimetaheta. Eesnimetaht voi eesnimi on vajalik siis, kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele (naiteks: Tamm, V. ja Tamm, K.). Autori nime ja aastaarvu vahele koma ei panda. Konkreetne viidatav lehekulg toost esitatakse parast aastaarvu kooloni jarel. Kui refereering koosneb uhest lausest, siis paikneb viide (autor aasta: lehekulje number) enne lauset
Referaat on probleemi või teema kokkuvõtlik teadusalane ülevaade, mille koostamine põhineb eelkõige kirjandusallikate uurimisel. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase oskusi töötada erialase kirjandusega ning arendada väljendusoskust. Vajalik on esitada kokkuvõte, mis sisaldab nentivat, järelduslikku ja soovituslikku osa (kõik osad kokkuvõtte loetelus esitatakse numbriliselt järjestatult, sisaldades viitesõnu, nt ...võib, saab järeldada, ...on soovitav). Labortöö on õppeaines teoreetiliste teadmiste kinnistamiseks praktiline iseseisev uurimustöö, mis vormistatakse tööülesannete ja vormistusnõuete kohaselt kirjalikult. Ainetöö on ühe õppeaine pealkirjal põhinev lühiuuring, milles kasutatakse erialast kirjandust ja statistilisi andmeid. Kursusetöö on juhendaja suunamisel kirjutatav üliõpilase iseseisev töö, mis
seaduspäraseks seadusandja iga eesmärk, mis pole Põhiseadusega vastuolus” (RKPJKo 30.04.2004, 3-4-1-3-04, p 27). Lihtne piiriklausel sisaldub esmajoones § 29 lg 1 teises lauses ja lg 5 kolmandas lauses, § 30 lg-s 2, § 31 teises lauses ja § 32 lg 2 teises lauses, kus seadus võib ette näha õiguse kasutamise tingimused ja korra, piirangud või kitsendused. Peale selle sisaldub lihtne piiriklausel § 29 lg 5 teises lauses ja § 44 lg-s 2, kus on viidatud keeluseadusele. Selles viites sisaldub ka volitus seadusandjale vastava keeluseaduse väljaandmiseks. Lisaks sisalduvad lihtsad piiriklauslid § 8 lg-s 5, § 16 teises lauses, § 27 lg-s 4, § 28 lg 2 teises lauses, § 39 teises lauses, § 46 teises lauses ja § 52 lg-s 3. Nimetatud sätetes sisalduvad seadusandjale adresseeritud kujundamisreservatsioonid, mis määravad kindlaks, et seadusandja peab midagi sätestama või kaitsma. Tegemist on seadusandja põhiseaduslike ülesannetega. Nendes klauslites
9) puhkuse kestus; 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; (soovituslik, aga tuleneb seadusest) 11) tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; (on reeglid, mis reguleerivad sisemiselt töökorraldust tööandja juures nt. nõuded riietele. Ei pea tööinspektoriga kooskõlastama) 12) viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut.(viites näidata kollektiivlepingu sõlmimise aeg) (2) Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust käesolevas paragrahvis nimetatud andmete esitamise kohta. (Need tuleb esitada enne tööle asumist ja on tööandja kohustus. Kõik peab olema esitatud mõistvalt ega võimalda ebaõigeid tõlgendusi, vajadusel keerukamad mõisted ka selgitada töölepingus. Vajalik, et ei tekiks vaidlusi. )
Kindlasti on vaja kirjutada organisatsiooni nimetus. Kirjandusallika pealkirja ja sulu vahele punkti ei panda. Punkt pannakse siis, kui on toodud initsiaal. Näide: Alas, R. (2001). Näide 17: Õendusala arengukava 2002-2015. EV Sotsiaalministeerium. Tallinn. Üldõe III kutsestandard (1999). Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu. Tallinn. 3.9. Teksti viitamine Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis on lubatud ainult nimeline viitamine. Teksti viites tuuakse ümarsulgudes autori perekonnanimi (autori puudumisel toimetaja või koostaja perekonnanimi), väljaande ilmumisaasta ja leheküljenumbrid, kust info pärineb. Lehekülje number eraldatakse aastast kooloniga. Näide: (Pael 2002: 12). Kui korraga viidatakse mitme autori erinevatele allikatele, siis teksti viitamise loetelu esitamisel alustatakse vanemast allikast. Näide 18: (Alas 2001: 12; Alas 2002: 45-46; Samel 2003: 24-27)
annaabi.ee 
