Vabakasvatus Mia Tamme, Hendrik Pedajas, Reigo Sinisalu, Kristina Piksar, Ingrid Helena Alliksaar 11.D GAG Mis on vabakasvatus? Täiskasvanute ja laste koos kasvamine võrdsetel alustel ja kokkulepete pinnal; kogemuste, väärtuste jagamine lastega; enesekasvatus; Tihti peetakse vabakasvatust hoolimatuks, inetuks käitumiseks. Vabakasvatus Eestis Kogus laiemat kõlapinda 1990ndatel; Kasvataja-õpetaja füüsilist kontakti tõlgendati kas vägivallana või seksuaalse ahistamine; Ilmnes laste-õpilaste poolne allumatus. Kasvatamine Lapse mõistmine; toetamine; solidaarsus; empaatia; Kokkulepped; Emotsionaalsed mõjutused. Vanema roll Enesekasvatus; piiride kehtestamine; lapsega kaasa mõtlemine; olla eeskujuks. Erinevused Laps tunnetab piire ilma käskude, keeldude ja karistusteta;
Merilin Viigimäe 11HB Mida tähendab vabakasvatus? Mina pole otseselt kunagi aru saanud, mida vabakasvatus kui mõiste üldse tähendab. Nii palju olen aru saanud, et tegemist äärmiselt laia mõistega. Arvan, et vabakasvatus ei peaks olema sama mis kasvatamatus, millegipärast on aga enda ümber vaadates just pigem selline mulje jäänud. Vabakasvatus on mõiste, mida sageli kasutatakse mõtlematult, selle sisusse süüvimata. Sõnade kooslust eirates, mõistetakse vabakasvatuse all pigem kasvatuse puudumist kui vaba siis vaba, laps võib teha, mida tahab, ta kasvab ise. Tähelepanuta jäetakse aga selle sõna teine pool "kasvatus", mis koos märksõnaga "vaba" tähendab ühte konkreetset kasvatusmeetodit. Meetodit, mis annab vabaduse lapsele, mitte aga teda kasvatavale täiskasvanule.
Vabakasvatus ja traditsiooniline kasvatus Lapsevanemaks saades kerkib kohe üles probleem: kas parem on traditsiooniline kasvatus või vabakasvatus. Eks iga vanem tahab oma lapsele parimat, aga mis on see kõige õigem? Vabakasvatus on Eestis siiski viimase aja trend. Siis kui meie vanemad olid noored, kasvatati lapsi pigem rangemaid meetodeid kasutades. Emal-isal oli rohkem aega oma lastega tegelemiseks ja nende kasvatamiseks. Mida ei saa aga tänapäeva lapsevanemate kohta sageli öelda. Vanemad jõuavad alatasa töölt koju väga hilja ning siis pole kellelgi viitsimist lastega tegelema hakata. Lisaks on hulganisti põnevaid ahvatlusi, millega aega sisustada. Näiteks
KELA I Sisukord: A.S. Neill Kooli ajalugu Summerhill. Peamine mõte/filosoofia Kool tänapäeval Haridus Kokkuvõte Alexander Sutherland Neill 1883-1973 12 õde-venda Seisis laste vabaduse eest Summerhilli asutaja Kooli ajalugu Asutati 1921 Dresdenis 1927 Leiston, Suffolk Asutati, et praktiseerida oma teooriaid ja uskumusi Summerhill. Peamine mõte 1921 Internaatkool Vabakasvatus Lapsed on olemuselt head. Tunnid vabatahtlikud Tunniplaan õpetajatele "the function of a child is to live his own life -- not the life that his anxious parents think he should live, not a life according to the purpose of an educator who thinks he knows best."- A.S. Neill Summerhill tänapäeval Zoë Neill Readhead Lapsed vanuses 5-18 Kohvik Koosolekud http://www.summerhillschool.co.uk/pages/themeeting.html
I SLAID Tervitamine :D In case you forgot. II SLAID Vabakasvatus on täiskasvanute ja laste koos kasvamine võrdsetel alustel ja kokkulepete pinnal, vabana võimust ja manipulatsioonist. Vabakasvatuse juhtmõtteks on: lapsed jäetakse rahule, aga neid ei jäeta üksi. Lapse käitumist ja mõtlemist ei soovita eesmärgipäraselt, oma mugavuse huvides muuta. Lapsega jagatakse oma elutee kogemust, väärtusi, elu ja maailma ilu. Koos kasvamine see on ühine maailma tõlgendamine ja kujundamine, sügav lugupidamine lapse ja temas peituvate võimaluste vastu
Bussis ja tänaval räuskav teismelistekamp. Noorte avalik avalik joomine tänavatel, laaberdamine, akende sisseloopimine. Teiste mõnitamine, pidev narrimine, üleolekuküsimus... Neid asju on veel, mis meie noorte tänasesse pilti mahub. Noormehed või neiud, vahet ei ole. Mõlemad on ühe vitsaga löödud. Aga kuskil on siiski peidus ka põhjus(ed)... Kasvatusel ja kasvatusel on suur vahe. Sest kasvatusmeetodeid on mitmesuguseid. Viimasel ajal on saanud moeterminiks sõna ,,vabakasvatus". Kuid kas vabakasvatus näitab ka kasvatamatust? Oleneb, kuidas olukorrale läheneda. Ma ise olen kohtunud paljude tublide ja edukate inimestega, kes on väitnud, et nad on vabakasvatuse saanud. Selle aluseks on lapse ja vanema vaheline sügav usaldus. See tekib ainult siis kui lapsevanem pühendab lapsele enda aega ja on suure kõrvana olemas kui vaja. Vabakasvatuse tugevaks küljeks saabki lugeda inimese otsustusvõime ja iseseisvumise arengut
kodus. Tähtaegadest ei pruugi noored kinni pidada ka sel põhjusel, et nad soovivad kõike korraga teha: ei keskendu ühele asjale. See võibki olla viivituste põhjuseks. Mitme asjaga korraga tegelemisel jäävad need sageli pealiskaudseks. See tähendab seda, et nad ei pööra sellele kogu oma tähelepanu. Kogu nende usalduse ja kontsentreerumise probleemi põhjuseks on tänapäeva kiire ning pingeline elutempo. Ka tänapäeva vabakasvatus avaldab sellele mõju. Tänapäeva noortele võib ette heita ka ohtrat mõnuainete pruukimist. Pidudel tarbitakse igasuguseid meelemürke rohkem, kui peaks. Näiteks juuakse alkoholi ega arvestata oma piiridega. Liiga tihedalt juhtub nii, et juuakse end pildituks ega mäletata midagi. Või oksendatakse kõik kohad täis, lärmatakse, pannakse teised ohtu, kuna ei kontrollita enda liigutusi. Lisaks alkoholile on populaarseks muutunud ka narkootilised ained näiteks kanep.
lastest võib sama tulevikku loota. Usun, et kõikide vanematele on probleemiks, kui laps jõuab teismelise ikka. Üldjuhul ei tunne vanem oma last äragi, kuna ühiskond on niivõrd teda mõjutanud . Teismelisele on jällegi probleemiks vanemad, kuna tihti peale tunnevad nad, et neid ei mõisteta. Tean perekonda, kus lastelt pole midagi nõutud, kellel ei ole vastutust ega kodutööde tegemise kogemust, ilmselt pole ka tulevikus neil lihtne tööd leida. Vabakasvatus kui meetod annab vabaduse lapsele, mitte teda kasvatavale täiskasvanule. Minule ütleb see mõiste, et laps tunneb end vabana, kuid vanemad suunavad ja hoiavad last kontrolli all kaudsel teel. Laps peab ise kõik ära proovima, areng ja õppimine toetub lapse kogemustele. Vabakasvatus nõuab rohkelt aega, vanemate ja laste tihedat suhtlemist. Ma usun, et ei ole olemas õiget ega valet kasvatust. Iga vanem kasvatab oma last omamoodi
Autoritaarse kasvatuse puhul on vanemad ranged, hindavad kuulekust ning nende sõna jääb alati peale. Lapse vale või vanemale mitte sobiva käitumise korral, kasutatakse tihti ka füüsilist karistust. Järeltulijad võivad selle tagajärjel aga muutuda rahtututeks, kartlikeks, ärrituvaks ja õnnetuks. Mida noorem laps, seda rohkem karistus teda mõjutab. Täiesti teine äärmus minevikus esiplaanil olnud autoritaarsele kasvatusele on tänapäeval levinud vabakasvatus. Selle korral on vanemad väga sallivad, järeleandlikud ning nõuvad oma lastelt vähe. Lisaks pole nad oma nõudmistes järjekindlad. Võsukestele aga jätab see tunde, et saavad kõike mida tahavad ning võivad lausa võimutsevaks muutuda. Iseäranis kasutatakse vabakasvatust indigo- ja kristall-laste puhul. Selliseid lapsi piirata ega karistada ei tohiks. Ise leian, et laste selliselt määratlemine on vaid õigustuse otsimine lapse halvale käitumisele.
Autoritaarset kasvatust iseloomustab lapse kamandamine, kritiseerimine ja halvustamine. Lapsel puudub asjadest oma arvamus. Mittesekkuv kasvatus- Sellist kasvatusvormi iseloomustab mittenõudliku kasvatusu kombineeritus ükskõikse või eemale tõukava käitumisega. Kodus puuduvad reeglid ja kontroll, vanemad on ükskõiksed, emotsinaalselt külmad ja endassetõmbunud. Lapsel tekivad puudujäägid kiindumisvõimes, tunnetuses, emotsionaalses ja sotsiaalses arengus. Vabakasvatus- See on kasvatusvorm, kus täiskasvanud ja lapsed kasvavad koos võrdsetel alustel ja kokkulepete pinnal, vabana võimust ja manipulatsioonist. Selle kasvatuse põhimõtteks on, et lapsed jäetakse rahule, aga neid ei jäeta üksi. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus laps hakkan iseenesest jäljendama vanemaid. Vabakasvatus kui meetod annab otsustus – ja vastutusõiguse lapsele, kuid ei anna vabadust teda kasvatavale täiskasvanule. Vabakasvatuse probleemid:
See oli siis, kui meid sõidutasid veel kollased Ikarused. Teatavasti oli sellises bussis keskmise ukse juures kolm istet koos - üks eraldi, ja kaks koos. Kahesel istmel istus umbes kuueaastane poiss oma emaga. Üksikul pingil aga vanatädi tordi ja lilledega. Poiss muudkui kiigutas aga oma jalgu - ikka kops-kops vastu tordikarpi. Tädi ei pidanud vastu ja palus poisil lõpetada. Selle peale vastas ema: "Oi, ärge teda keelake, meil on vabakasvatus." Tädil ei jäänudki muud üle, kui mujale kolida. Buss aga uras edasi. Meile kõigile tuttavas teoses ,,Nukitsamees" kõlavad laulusõnad ,,Head lapsed, need kasvavad vitsata, arm aitab enam kui hirm." Viimase kahe aastakümnega ongi üha enam levima hakanud vabad kasvatusvõtted. Meie argises kõnepruugis kasutatakse tihti vabakasvatuse mõistet, nagu oleks tegu hoolimatu ja inetu käitumisega või selle õigustamisega
Distsipliin kui päästerõngas Mida rohkem aeg edasi, seda vähem väärtustavad lapsed, mis neil olemas on. Kes selles ebanormaalseks kiskuvas olukorras süüdi on? Vanemad? Pigem tänane ajastu.Kõik tarbed on lihtsasti kättesaadavad. Pole enam aega, mis kunagi, see on lõppenud. Põlvkonnad on üdini rikutud. Ühiskond on ainult kaake ja alla käinud inimesi täis. Ja mispärast? Aina vähemaks jääb inimesi, kes viitsivad oma elu ning tuleviku nimel pingutada. Vabakasvatus on pigem nagu patt.Jõhker distsipliini puudus.Muidugi igaüks teab ise, kuidas oma võsukest kasvatada, aga irooniline on, et metsikult vingutakse. Inimestel pole õrna aimugi kohustustest, eriti mingitel 16-aastastel pubekatel, kes on juba emad. Kõik hala ja targutamine läheb ühest kõrvast sisse, teisest välja ning vead korduvad aina uuesti ja uuesti. Keelud ei loe mitte midagi kasvatamatu inimese puhul. Ma ausalt ei tea, miks asjad nii viltu on. Mis toimub?
seaduste vajadust. Lapsed on saanud palju rohkem vabadust kui vanemas põlves. Kasvatusi on suurepäraseid ja väga halbu. Kasvatusi on palju nagu Maal inimesi ja nende nägemusi kasvatusest. Kuid kõigil kasvatustel on üks sarnane joon – “kontroll”. Samas uurime ka millised oleksid kasutavad karistusmeetemed ja kuids tuleks last kiita. 1. KAVATUSMEETODID Kasvatuses on tegelikult kasutusel neli kasvatusmeetodit, vabakasvatus, mittesekkuv kasvatus, autoriteedi- põhine kasvatus ja autoritaarne kasvatus. Need kõik erinevad teineteistest väga, ühel juhul antakse lastele suurt vabadust ja teha mida vaid soovitakse, samas kui teine pool neist hoiab lapsed kindla kontrolli all oma reeglite ja normidega. 1.1 Vabakasvatus Vabakasvatus on mõiste, mis sai tuntuks eriti tänu Summerhill-kooli (Ühendkuningriigid, asut 1921) asutajale ja kauaaegsele juhatajale Alexander Neill`ile (1883-1973)
Tulemuseks võib olla isegi edu, kuid see on kaugel inimese enda poolt püstitatud ideaalidest. Haavatavuse tähtsamad sotsiaalsed põhjused on: lähisuhete puudumine, sotsiaalne ebastabiilsus, totalitaarne keskkond. ENESEHINNANGU JUURED MADAL ENESEHINNANG Enesehinnangu juurte teke on perekond. Laias laastus võib eristada 4 vanemlikku stiili: 1. Vanemad väljendavad hoolivust, armastust, kuid jätavad lapsele iseseisvat otsustamisruumi. 2. Ülisuur hingeline ´lähedus`, vabakasvatus, kõikelubavus ja piiride puudumine. 3. Lapse ja vanema suhted ei ole lähedased ega emotsionaalsed, puudub vastastikune mõistmine. Vanemad juhivad lapse valikuid karmilt ja kindlakäeliselt. 4. Pere, kus ainsaks pere tunnuseks on kooseksisteerimine, laps on sisuliselt hüljatu staatuses. Varajane baasiliste lähisuhete puudumine hakkab selle lapse edaspidises elus tekitama mitmeid probleeme: kohanemises, konfliktide
rohkem vajatakse? Tihti teismeliseeas ei mõista me vanemate olemasolu nad tunduvad nii pealetükkivad ning tüütud olevat. Kuid kui tekib probleem mida ei suuda ise lahendada, siis teoreetiliselt esimese asjana pöördutakse ikkagi ema või isa poole. Kuna nad on kogenumad ning oskavad probleeme lahendada rohkem kui meie vanuses noored. Kuid paljudel noortel puudub isa või ema kasvatus või üldse puuduvad vanemad. Kõige tähtsam on siiski perekonnas kasvatus, kui lapsel on vabakasvatus siis mõneljuhul tuleb see kasuks. Kuna siis õpib laps ise enda vigadest ning saab tunda mis asi on elu elamine. Paljudel noortel on aga kodukasvatus, nad ei tohi veeta enda vaba aega sõpradega vaid peavad pühenduma end haridusele. Varasteks, joodikuteks ning kurjadegijateks saavad need noored, kelle vanemad pole neid hästi kasvatanud ning on andnud halba eeskuju, pole toime tulnud isegi iseenda eluga. Kahjuks tänapäeval saavad vanemateks sellised inimesed kes on veel ise noored
Oma last hoiaks ma kindlasti suure hoole ja armastusega. Kasvatus peab kindlasti sõltuma lapse kasvamise kiirusega. Kui laps on piisavalt vana, et juba iseseisev olla, siis peab talle ka selleks võimaluse andma, kuid ilmtingimata kohas kus ei ole ohtlik. Kasvamise ja kasvatuse vahe on suur. Laps ei saa organismilt täiskasvanulikumaks kui ta kasvatuse järgi paistab vanem. Iga lapsevanem peab arvestama lapse kasvamisega kui nad last kasvatavad. Vabakasvatus tundub igale teismelisele kõvasti parem, kui reeglite järgi mängimine. Kuid alati tuleb vabakasvatusega ettevaatlik olla. Kindlalt ei tohi seda lasta juhtuma juba siis, kui laps on alles kümne aastane. Tagajärjed võivad olla kohutavad, laps võib proovida tubakasuitsu uudishimu pärast ja jääda sõltuvusse terveks eluks. Samamoodi on ka alkohoolsete jookidega, ning mis asja juures kõige hullem on see, et inimorganism saab täiskasvanuks alles umbes 21 aastaselt.
Minnesinger- 12.-13.saj saksa ränd-või õukonnalaulik, viljeles eeskätt rüütliluulet Dionüüsia kevadpidustused, 3 päeva kestsid, esitati linnarahvale näidendeid. ,,Mantlikomöödia"- varane rooma komöödia, kreekaaineline, milles näiteljad esinesid kreeka rõivastustes. Novell-Boccaccio Eepos-Homeros Sonett- Petrarca A-aeg : eepos, eleegia K-aeg : miraakel, liturgiline draama, minnesinger R-aeg : novell, sonett Humanistvõitles oma maise võimu eest. Humanism vabakasvatus, inimese ja inimlikkuse väärtustamine, piiramatu arenemisvõime. tänapäeval humanist inimene kes näitab üles sallivust teiste vastu, ja ühiskond on muutunud inimlikumaks. Thomas More tuntuks teosega Utoopia- rõhutab õiglast kodaniku ühiskonda, oli seotud oxfordi humanistide ringiga. Martin Luther ketser , tõlkis piibli saksa keelde, oli seotud reformatsiooniga, peakiriku uksele tegi 95 teesi. Antiikaeg- 8.saj ekr kuni 5.saj. pkr. Hõlmab vana-kreekat ja vana-roomat. Seda aega
· perevägivald · ebakindlus tuleviku suhtes, elu eesmärgi puudumine 2. Iseloomusta kasvatusstiile ja nende mõju lapse arengule. Võrdle autokraatlikku, kõikelubavat ehk vabakasvatust ja suunavat kasvatusstiili. Vabakasvatuse probleemid? Autokraatlik stiil- vanem on diktaator, eesmärgiks on vanemliku võimu saavutamine, vanem otsustab kõik, vanema otsused ei kuulu arutamisele, absoluutne kontroll kõiges, piirid kõiges, äraostmine- tasustamine ja ähvardamine-karistamine Vabakasvatus kui lubav kasvatus- ei tähenda hooletusse jätmist, vaid see tähendabki vabadust pluss kasatust. See annab lapsele vabaduse, kuid mitte last kasvatavale täiskasvanule, laste vabadusi ei piirata, korrale, rutiinile ei pöörata rõhku Suunav kasvtusstiil- lastelt eeldatakse sõnakuulelikkust, kohusetunnet, eakohast käitumist. Vanemad on armastavad, julgustavad, juhendavad last ja selgitavad oma käitumist, lapsi nii kiidetakse kui
Kokkuvõte........................................................................................................................................8 Kasutatud materjalid:.......................................................................................................................9 Sissejuhatus Lapse kasvatamiseks ja õpetamiseks on palju erinevaid viise. Lisaks tavaõppele on olemas ka alternatiivpedagoogika, mis on erinevate meetodite üldnimetus. Nende hulka kuuluvad näiteks vabakasvatus, steinerpedagoogika, waldorfkoolid ja montessori koolid. Minu referaat räägibki just montessori metoodikast. Valisin selle teema, kuna asin võimaluse käia mõni aasta tagasi Soomes ühes Montessori koolis ning sellest ajast on montessori pedagoogika mind huvitama hakanud ja tahtsin sellest rohkem teada saada. Samuti pakkus palju huvi ka Maria Montessori, kes on montessori pedagoogika looja. Oma referaadis seletan lahti, mis on alternatiivpedagoogika. Kirjutan Maria Montessorist,
Modernism>>moderne. Modernistlik oli kõik, mis vastandus traditsioonilisele. 19saj teisel poolel arenes teadus palju. Seletati teaduslikult väja inimese põlvnemine, avastati pärilikkuse seadus. Avastati elekter, radioaktiivsus. Suured tehnikasaavutused nagu sisepõlemismootoriga auto, fotograafia leiutamine jne. Moes olid muutused, kultuuris, tehnikas, teaduses.. tekkis uus elurütm. Suurlinnade teke. Einsteini ja Freud. Kiriku olulisus vähenes. Kristlikust kasvatusest sai vabakasvatus. TEADUS VIIB TÄIUSE POOLE. Teadusest ei tohi kuj inimkonda hävitav teadus. Futurism: Tekst katkendlik, keeruline, võõrsõnaderohke, tekitas võõristust. Loobuti omadus-ja määrsõnade kasutamisest. Taheti loobuda kõikidest piirangutest. Luules: hüüatused, käsklaused, väljajättelisus, argoo ja tänavakeele kasutamine. Kõik pidi olema julm ja agresiivne. Sürrealism: loomingu aluseks unenäod, ebareaalsed nägemused. Eitati loogikat, traditsioone, ühiskondlikke norme
5. Lapsekeskse pedagoogika lähtekohad (peamised esindajad ja nende ideed). - J. J. Rousseau: - inimene on loomupäraselt HEA - noobli kasvatuse ja sekkuva pedagoogika asemele pakub ta madalamatele klassidele omase looduslähedase eluviisi - Pedagoogika uuendamine oli üks osa Rousseau madalamatele klassidele omase looduslähedase eluviisi - Pedagoogika uuendamine oli üks osa Rousseau plaanist ühiskonda muuta - John Dewy (vabakasvatus, summerhill): - õppimisprotsessis olulised õppija enda kogemused - Õppimine läbi tegevuse - õpetaja uus roll: kaotab oma positsiooni väljaspool oleva juhi ja otsustajana ning temast saab rühma tegevuse juhendaja. Vabakasvatuse puhul loobub pedagoog täielikult oma seisundist autoriteedina ega sea kasvatatavatele mingeid nõudmisi (peamine esindaja A. S. Neill) - Maria Montessori: - kasvatuse kõige olulisema perioodi eelkooliea väärtustamine
Emad ja isad on ju need, kelle teha on, missuguste kommete ja käitumisharjumustega on noored täiskasvanud mõne aasta pärast. Kusagil kasvatab keegi praegu üles tulevast presidenti, õpetajat, kassapidajat või bussijuhti. Minu arvan, et laste kasvatamine võib olla väga raske. Igaüks peab leidma õige viisi, kuidas kasvatada enda lapsest kõlbeliste põhimõtetega ja teistest hooliv inimene. Ei tohiks olla liiga karm ega ka liiga leebe. Minu arvates ei ole kindlasti õige meetod vabakasvatus ehk lapsel ei tohiks lasta teha kõike, mida ta tahab. Kui inimene harjub lapsepõlves saama kõike, mida ta tahab, võib ta suurena elus läbi kukkuda. Täiskasvanu elu ei ole nii lihtne. Suurena ei saa enam vanemad meie eest seista öeldes, et ta on ju kõigest laps. Peab hakkama vastutama oma enda tegude eest. Inimene peab oskama langetada ratsionaalseid otsuseid ning suutma leppida ka vähemaga kui täiuslikkus. Lisaks vabakasvatusele ei ole minu arvates õige kohelda last väikesest
LADINAKOOL Seitse vaba kunsti alamaste GÜMNAASIUM Seitse vaba kunsti ülemaste ÜLIKOOL 2-aastane kunstide kursus + õpingud arsti-, õigus- või usuteaduskonnas 5. Lapsekeskse pedagoogika lähtekohad (peamised esindajad ja nende ideed). Rousseau - lapsepõlve ainulaadsus ja lapse isikupära lapse enesesuunamisvõime ja sisemine arengusüsteem õpetuse loomulikkus John Dewey - progressiivne pedagoogika Learning by doing Vabakasvatus - summerhilli kool Montessori pedagoogika - Kasvatuse kõige olulisema perioodi eelkooliea väärtustamine Õppimist ja arenemist toetavate õppevahendite väljatöötamine nii eel- kui algkoolile Tundlikkusperioodide tundmaõppimine Waldorfpedagoogika - Steiner pedagoogika Sotsiaalne pädevus läbi koosõppe Õppimine tegevuse kaudu Tundlikkuse ja emotsionaalse intelligentsuse arendamine (läbi kunsti, muusika, eurütmia) Tsükliõpe Individuaalne tagasiside: tekstitunnistused
Laias laastus võiks eristada nelja vanemlikku stiili ning vastavalt ka mõjusid, alljärgnevalt lühiülevaade neist. 1. Kui vanemad väljendavad lapse suhtes hoolivust, armastust, tähelepanelikkust ning jätavad lapsele ka iseseisvat otsustamisruumi, kujuneb sellest lapsest suure tõenäosusega tasakaalus hingeeluga, normaalse enesehinnanguga persoon. 2. Mõnes peres võib lapse ja vanemate suhteid iseloomustada suur emotsionaalne, hingeline lähedus ning vanema-armastust väljendab n.ö. vabakasvatus, kõikelubavus, vähene kontroll ja piiride puudumine. Selline kasvatusstiil paneb küll aluse lapse suhteliselt kõrgele enesehinnangule, mis aga edaspidises elus võib osutuda veidi ebaadekvaatseks, sest enamasti maailm ei ole tingimusteta armastav ja kõikelubav nii nagu lapsevanemad seda võivad olla. 3. Kolmas võimalik perekeskkond on järgmine: lapse ja vanemate suhteid ei saa emotsionaalses plaanis eriti lähedasteks hinnata, puudub vastastikune mõistmine ja soojus;
tänapäeval antakse lapsele ka see vabadus et oleks üksipäini ja otsiks ise endale tegevust.Kas siis arvutis õues ringi luusides ja kõikvõimalike asjadega igavust peletades.Varem oli lastel kohustused abistades täiskasvanuid aiatöödega,heinatöödega ja saades selle eest raha.Tänapäeval saab laps raha ka selle eest,et lapsevanemal pole aega lapsega tegelemiseks ja siis makstakse laps lihtsalt kinni.Tänapäeval hakkab vist vabakasvatus natuke taganema sest saadakse aru,et laps vajab reegleid,kombeid ,kohustusi ja piiranguid.Ja olen sellega vägagi ühel meelel kuna omal ajal puudusid minu lapsepõlves kohustused ja piirangud aga sõbrannadel olid siis kohati tahtsin,et ka minul oleks piirangud,kuna seeläbi tunneks,et minust hoolitakse. Lapsele on lausa karistuseks kui temaga ei tegeleta.Aga samas arvan, et suur viga on ka lapse ära hellitamises ja kõikide soovide täitmises. Sellisest lapsest võib saada egoist ja
omast. Kui laps või teismeline on arvutisõltlane: · veedab enamuse oma koolivälisest ajast arvuti taga internetis või videomänge mängides; · on väsinud, koolis jäädakse magama, kuna arvutis veedetakse aega uneajast; · tekkivad raskused koolitükkidega, tuleneb väsimusest, keskendumishäiretest, kuna pidevalt mõeldakse arvutimängus toimuvale; · hinded halvenevad arvutis ollakse õppimise ajast, vanemate poolt vabakasvatus, ei kontrollita oma lapse tegevust ei arvutis, ega ka koolitükke; · valetatakse arvutikasutuse ja videomängude mängimise kohta; · ollakse närviline arvutist eemal olles; · huviringidest, nagu korvpall, maleklubi jms väljakukkumine. Vanemad peaksid rohkem huvi tundma oma lapse tegevuste kohta internetis ja arvutimängudes. Vabakasvatus ei ole enam ammu moes, vanemad võiksid oma lastega rohkem tegeleda ja arvutis veedetud aeg võiks olla hoopis perekonna kvaliteetaeg.
Lapsel on enesesuunamisvõime ja sisemine arengusüsteem. Õpetus peab olema loomulik. Mõte, et inimene on loomuselt hea.Propageerib looduslähedast eluviisi ja ei kiida heaks õpetaja sekkumist. Dewey-Leidis, et õppimisprotsessis on olulised õppija enda kogemused. Õppimine läbi tegevuse. Õpetaja peab olema rühma tegevuse juhendaja, mitte väljaspool seisev juht ja otsustaja. Õppimine on kollektiivne protsess. (ameerika progressiivne kool) Neill- vabakasvatus ja summerhilli kool. Pedagoog loobub täielikult oma autoriteedist ega sea kasvatusele mingeid nõudmisi. Summerhill: Iga indiviid oma vaba tegema seda mida ta tahab, kuni ta ei riku teiste vabadust. Õppimine on küpsemine oma aktiivsuse kaudu. Kollektiivsus. Montessori- Kasvatus on kõige olulisem eelkoolieas. Töötas välja õppimist arendavad õppevahendid. Õppis tundma lapse tundlikkus perioode. Steiner- waldorfpedagoogika. Sotsiaalnepäedevus saavutatakse läbi koosõppe
Lapsekeske pedagoogika põhimõtteid kaasajal: · Esteetiliselt ja intellektuaalselt stimuleeriv õpikeskkond · Õppeainete piire ületavad teemad ja projektid · Õpperühmade moodustamisel püütakse mitte lähtuda õppeedukusest ja biol. vanusest · Rõhutatakse lapse enda aktiivsust, kasutatakse individuaalset, paaris- ja rühmatööd · Püütakse tagada valikuvõimalused · Saavutusi hinnatakse sõnaliselt Lapsekeskse pedagoogika kaasaegseid rakendusi (1) Progressiivne pedagoogika (2) Vabakasvatus (Summerhill) (3) Inglise mitteformaalne kool (4) Montessori pedagoogika (5) Waldorfpedagoogika Progressiivne pedagoogika · tekkis USA-s 1900. aasta paiku ja tema eesmärgiks oli vana kooli asemele luua uus, endisest vabam ja õpilasekesksem kool · Uuest koolist räägiti kui: vabast koolist, töökoolist, aktiivsest koolist, elule orienteeritud koolist JOHN DEWEY (1859-1952) · õppimisprotsessis on olulised õppija enda kogemused · õppimine läbi tegevuse (learning by doing)
Loomulikult oleme ennetustööga jälle natuke hiljaks jäänud ning peame nüüd tagajärgedega tegelema. 4. Halb kasvatus Laps sünnib siia ilma vajadusega tunnetada ja teadvustada, kas ja kus on piirid. See on temasse looduse poolt sisse kirjutatud programm. Kui lapsepõlvekasvatus on olnud kõikelubav või kui lapsega pole tegeletud, siis jäävad tal piirid välja arenemata. Ta vajab neid piire sama palju kui õhku. Sellist lapse elutunnetuslikku vaakumit toidab headusest vohav vabakasvatus. Hiljemalt teismelisena, murdeeas, hakkab ta piire jõuliselt otsima ja kompama. Seda siis juba väljaspool oma kodu: koolis, tänaval, baarides jne. Alkohol, narkootikumid, möllud, joomingud, laamendamine, lõhkumine jne. Kui ta ikka piire ei leia mida tohib, mida mitte - siis hakkab ta vägivallatsema teiste omasuguste ja eelkõige endast nõrgemate kallal. Inimeste, asjade, loomade, looduse kallal. Siit lähtuvad vägivald, nõrgemate
Laias laastus võiks eristada nelja vanemlikku stiili ning vastavalt ka mõjusid. 1. Kui vanemad väljendavad lapse suhtes hoolivust, armastust, tähelepanelikkust ning jätavad lapsele ka iseseisvat otsustamisruumi, kujuneb sellest lapsest suure tõenäosusega tasakaalus hingeeluga, normaalse enesehinnanguga persoon. 2. Mõnes peres võib lapse ja vanemate suhteid iseloomustada suur emotsionaalne, hingeline lähedus ning vanema-armastust väljendab n.ö. vabakasvatus, kõikelubavus, vähene kontroll ja piiride puudumine. Selline kasvatusstiil paneb küll aluse lapse suhteliselt kõrgele enesehinnangule, mis aga edaspidises elus võib osutuda veidi ebaadekvaatseks, sest enamasti maailm ei ole tingimusteta armastav ja kõikelubav nii nagu lapsevanemad seda võivad olla. 3. Kolmas võimalik perekeskkond on järgmine: lapse ja vanemate suhteid ei saa emotsionaalses plaanis eriti lähedasteks hinnata, puudub vastastikune mõistmine ja soojus;
Laias laastus võib eristada nelja kasvatusstiili. 2.1.1. OPTIMAALNE KASVATUSSTIIL Vanemad: Hoolivad ja tähelepanelikud, jätavad ka lapsele otsustamisruumi. Laps: Tõenäoliselt saab temast tasakaalus hingeelu ja normaalse enesehinnanguga isiksus.(6) 2.1.2. (KÕIKE)LUBAV KASVATUSSTIIL 6 Vanemad: Lapsega emotsionaalselt ja hingeliselt väga lähedased. Armastust väljendab n-ö vabakasvatus, kontrolli on vähe ja piirid lubatu-lubamatu vahel hägused. Laps: Kõrge enesehinnanguga, kuid võib elus raskustesse sattuda. Maailm ei ole nii tingimusteta armastav ja kõikelubav, kui seda võivad olla vanemad.(6) 2.1.3. TUNDETU KONTROLLIMINE Vanemad: Suhe lapsega pole emotsionaalselt lähedane, puudub mõistmine, soojus ja usaldus. Kuid vanemad kontrollivad kindlakäeliselt lapse elu ja valikuid ning otsustavad, mis on talle hea või halb.
Laias laastus võiks eristada nelja vanemlikku stiili ning vastavalt ka mõjusid, alljärgnevalt lühiülevaade neist. 1. Kui vanemad väljendavad lapse suhtes hoolivust, armastust, tähelepanelikkust ning jätavad lapsele ka iseseisvat otsustamisruumi, kujuneb sellest lapsest suure tõenäosusega tasakaalus hingeeluga, normaalse enesehinnanguga persoon. 2. Mõnes peres võib lapse ja vanemate suhteid iseloomustada suur emotsionaalne, hingeline lähedus ning vanema-armastust väljendab n.ö. vabakasvatus, kõikelubavus, vähene kontroll ja piiride puudumine. Selline kasvatusstiil paneb küll aluse lapse suhteliselt kõrgele enesehinnangule, mis aga edaspidises elus võib osutuda veidi ebaadekvaatseks, sest enamasti maailm ei ole tingimusteta armastav ja kõikelubav nii nagu lapsevanemad seda võivad olla. 3. Kolmas võimalik perekeskkond on järgmine: lapse ja vanemate suhteid ei saa emotsionaalses
psühhoanalüütiku kirjutistega. Alice Milleri antipedagoogiline hoiak ei olnud suunatud ühe kindla kasvatusviisi, vaid kasvatuse vastu üldse ka antiautoritaarse kasvatuse vastu. Kasvatus on tema hinnangul alati kahjulik, sest täiskasvanud, seda ise teadmata, elavad laste peal välja oma vajadused. Vanemad teevad oma lastega sama, mis nende vanemad nendega on teinud pole teadlikkust ega edenemist. Uus suund vabakasvatus alustas siitpeale oma tormilist arenemislugu. 5 3. Antipedagoogika Hariduskriisist hakati rääkima pärast II maailmasõda. See võib olla üks põhjusi, miks Ivan Illich ja ka teised antipedagoogika pooldajad juhtisid tähelepanu hariduse kriisisituatsioonile. Antipedagoogika tekkis Kesk-Euroopas 1970.aastate II poolel, selle tekkimise aluseks olid
Ameerika, India; intensiivne; kaubanduslik (omatarbeline) 12. Miks eksisteerib maailmas praeguseni algelisi põllumajandusliku tootmise vorme? kõik piirkonnad pole võrdselt arenenud. Pole inimestel teadmisi nt džunglis. 13. Mille poolest erineb loomakasvatus hiigelfarmides ja rantšodes? Hiigelfarmides - müük; hiigelfarmides koondatakse loomad mitmekarrulistesse farmidesse, nt kanu hoitakse puurides. rantšo - enda jaoks; n-ö vabakasvatus , loomad elavad vabamalt. Rantšodes kantakse loomade eest paremini hoolt. 14. Milliseid kultuure kasvatatakse istandustes? Mis piirkondades esineb kõige rohkem istandusi? kohvi, suhkruroogu, viinamarju, puuvilju, puuvilla, tubakat. Istandustel on suur osa paljudes arengumaades 15. Mis on õiglane kaubandus e fairtrade? Kui ostad fairtrade-märgisega toote, siis milles võid kindel olla (mida see märk tootel tagab)?
Kui vanemad väljendavad lapse suhtes hoolivust, armastust, tähelepanelikkust ning jätavad lapsele ka iseseisvat otsustamisruumi, kujuneb sellest lapsest suure tõenäosusega tasakaalus hingeeluga, normaalse enesehinnanguga persoon. 4 2. Mõnes peres võib lapse ja vanemate suhteid iseloomustada suur tundeküllane, hingeline lähedus ning vanema-armastust väljendab nii-öelda vabakasvatus, kõikelubavus, vähene kontroll ja piiride puudumine. Selline kasvatusstiil paneb küll aluse lapse suhteliselt kõrgele enesehinnangule, mis aga edaspidises elus võib osutuda veidi ebavõrdseks, sest enamasti maailm ei ole tingimusteta armastav ja kõikelubav nii nagu lapsevanemad seda võivad olla. 3. Kolmas võimalik perekeskkond on järgmine: lapse ja vanemate suhteid ei saa
-Koostöö suhted erinevate firmadega ja tootmisseadmete import Eestisse ning nende müük klientidele - 7. Toode/teenus. Kirjelda ettevõtte poolt pakutavaid tooteid ja teenuseid. hind A B kvaliteet A-kanamunad 10 tukki karbis B-kanasõnnik A-Kuna kanamunad kasvatatakse vabakasvatus meetodil, on nende kvaliteet tunduvalt kõrgem võrreldes tavamunadega. Vabamunade rebu värvus on kollasem ja valge on tihedamn nendest munadest toitu valmistades on see kindlasti maitsvam kui tavamunadest ja sellepärast on võimalus küsida ka kõrgemat hinda. B-Kanasõnnik on vabapidamisfarmis konservantide vaba, st. kõrgema kvaliteediga. Eriti populaarne on mahesõnnik aiapidajate seas, kes püüavad elada võimalikult rohelise eluviisi põhimõtete järgi. Kanasõnnik on jääkprodukt
Autori(te) perenimi, initsiaal. (Ilmumisaasta). Pealkiri: alapealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Juske, A. (1991). Kunstnik. Ruum. Pilt: maalikunsti ajaloolise arengu probleeme. Tallinn: Kunst. Tõugu, A., Soans, K. (2005). Indigolapsed: kas uus põlvkond? Tartu: Väike vanker. Raamatu kirje pealkirja järgi Pealkiri: alapealkiri. (ilmumisaasta). Autorite või Koostaja/ Toimetaja initsiaal ja perenimi. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Vabakasvatus. (1999). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. 11 Kuidas mõista maalikunsti: zanrid ja teemad lääne kunsti ajaloos. (2001). Toim. A. Sturgis. Tallinn: Varrak. Vahel näidatakse autori positsioonil koostajat või toimetajat (eriti kui temalt on teose kontseptsioon ja sisu valik), siis on tema nime järel vastav märge. Sturgis, A. (Toim.). (2001)
spordiplatsidel, pargis ja mujal. Seitsmendad klassid lõhkusid ja ladusid kevadeti küttepuid. Kümnendad klassid pesid enne kooli algust ruumid ja aknad. Suvel koguti ravimtaimi. Igaklass andis kogutud taimed apteeki üle. Õpilaste mitmesugust tööd hinnati ja ühiskondlik- kasuliku töö hinne kanti klassitunnistusele. Klassijuhataja töös oli oluline kontakt klassiga. Helvil oli hea kontakt tütarlastega. Vajalik oli side aineõpetajatega ja lastevanematega. Vabakasvatus ja laste tegevusetus, õpetajate õiguste piiramine, tihti ka võimetus ja kristliku kasvatuse puudumine on moraali allakäigu põhjuseks. Ainult ühisel nõul ja jõul saa kasvatada igakülgselt arenenud inimest.1 1 Helvi Laas. Autori inervjuu. Kristiina Kangro. Kirjalik. Põltsamaa:2009. 13 7. Perekond Helvi kohtus oma abikaasa Elmar Laasiga esimest korda Adaveres, kust algas nende ühine elutee
Pealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Näide: Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus. Brosüüride, buklettide jms puhul lisatakse nurksulgudes väljaande liik. Nt: Harju Maavalitsuse Haridusosakond. (1994). Lapse mõttemaa. Minialmanahh. [Brosüür]. Tallinn: AS Infotrükk. Raamatute puhul, kus tiitellehel pole märgitud autoreid, asetatakse ilmumisaasta pealkirja järele, seejärel väljaandmiskoht ja kirjastus. Nt: Vabakasvatus. (1992). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. Artiklid, mis on ilmunud kogumikus. Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Lühend sõnast "raamatus" (Rmt. või ingliskeelsete teoste puhul In) kogumiku autor(id) või toimetaja, sulgudes märkega Toim.; ingliskeelsetel Ed./Eds.; saksakeelsetel Hrsg.. Kogumiku pealkiri kaldkirjas. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus., Artikli leheküljed kogumikus. Nt: Paats, M. & Tiko, A. (1999). Lääne-Virumaa koolinoored ja
Nt: Kuusk, R. (1996). Luule olemuse tõlgendamise võimalusi. [Magistritöö]. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli kirjanduse õppetool. Brosüüride, buklettide jms puhul lisatakse nurksulgudes väljaande liik. Nt: Harju Maavalitsuse Haridusosakond. (1994). Lapse mõttemaa. Minialmanahh. [Brosüür]. Tallinn: AS Infotrükk. Raamatute puhul, kus tiitellehel pole märgitud autoreid, asetatakse ilmumisaasta pealkirja järele, seejärel väljaandmiskoht ja kirjastus. Nt: Vabakasvatus. (1992). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. Autorita raamatu puhul kirjutatakse koostaja või toimetaja nimi eestikeelsetes töödes üldiselt pealkirja ja ilmumisaasta järele koos lühendiga koost. või toim. Nt: Mis on koolilapsel muret? (1997). Toim. L. Mehilane. Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Ingliskeelses kirjanduses asetatakse koostaja(te)/toimetaja(te) nimi/nimed autori positsioonile koos sulgudes järgneva märkega (Ed.) või (Eds.), saksa keeles (Hrsg.). Nt:
19 Raamatu kirje (13 autorit) Autor(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri: alapealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus. Raamatu kirje (neli või enam autorit, autorita) Pealkiri: alapealkiri. (Ilmumisaasta). Koostaja/toimetaja initsiaal ja nimi. Trükikordus- andmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Vabakasvatus. (1999). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. Mis on koolilapsel muret? (1999). Toim. L. Mehilane. Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Vahel näidatakse autori asemel (st autori positsioonil) koostajat või toimetajat (eriti kui temalt on teose kontseptsioon ja sisu valik), siis on tema nime järel vastav märge. Nt: Mehilane, L. (Toim.). (1999). Mis on koolilapsel muret? Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Artikli kirje
J. A. Komensky 1592-1670 Tšehhi pedagoog, vaimulik ja humanist, teadusliku pedagoogika rajajaid. Pedagoogilised vaated. Loodus annab ainult teadmiste ja kõlbluse seemned, neid peab harima organiseeritud ja plaanipärane kasvatus. Kasvatuse jagas 4-ks astmeks: 0-6a emakool. Pani aluse koolieelsele kasvatusele! J. J. Rousseau 1712-1778 Prantsuse filosoof ja kirjanik. Pedagoogilised vaated. Looduspärasus ja vabakasvatus. See, mille vastu lapsel on huvi ja vajadus, tungib tema psüühikasse sügavale ja püsib seal kaua. Vanuseline periodisatsioon: 0-1,5a ema on kohustatud last toitma ja hooldama. Lasta loodusel ja ajal teha oma töö! 2-12 a tähtsaim on füüsiline kasvatus, arendada kõiki kehaliikmeid. Avastas lapse tõeliselt! J. H. Pestalozzi 1746-1827 Šveitsi pedagoog. Pedagoogilised vaated. Areng toimub seest väljapoole, kasvataja peab seda arengut abistama, mitte murdma. Elutoa pedagoogika
esimese sõna järgi. 24 Raamatuid viidatakse järgmiselt: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id) (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus. Autorita raamatul alustatakse raamatu pealkirjast ja kui on toimetaja, siis lisatakse tema nimi pärast teose pealkirja. Aarma, A., Kalle, E. (2005). Teadustöö alused. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Vabakasvatus. (1999). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. Mis on koolilapsel muret? Toim. Mehilane, L. (1999). Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Artiklid a) artiklid ajakirjas Artikli autor. (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja või jätkväljaande nimetus, väljaande number, artikli leheküljed. Kukk, K. (1997). Arvuti kui haigus. Arvutimaailm, nr 3, lk 2425. b) artiklid ajalehes Artikli autor. Artikli pealkiri. Ajalehe nimetus, ilmumiskuupäev (päev, kuu, aasta) ja
Leidsin interneti avarustest palju erialaseid ja huvipakkuvaid artikleid.Muret tekitab korraliku väljaõppinud personali leidmine tulevikus alushariduse vallas. Nende koolituse võimalused on mingil ajahetkel ilmselt probleemsed ja tasustatus on madal, see teeb murelikuks tuleviku pärast. Tutvusin Ü.Vooglaiu väga huvitavate mõtetega. Sain teada, et empaatiat on võimalik arendada. Huvi pakkus teadasaamine kasvatushoiakutest (autoritaarne, vabakasvatus, liigne hoolitsus, tõrjuv kasvatushoiak, kinni makstud kasvatushoiak, süüdlaseks kasvatamine) Hämmastas teose „Emilie“ sisu, kõik see mis me juurutame hetkel alusharidusse, oli Russeaul juba 17 saj. mõtetes ja ta soovis teistele oma teadmisi ja tähelepanekuid edasi anda, kuid sel ajastuhetkel teda ei mõistetud. Põnev oli teada saada inimese heaolu komponentidest. Mõtestatus(teed vajalikke asju),
ja arvestab laste arvamustega. 17 Need mudelid kujutavad endast muidugi lihtsustust. Mudelid ei välista üksteist, pigem on kõne all erinevad rõhuasetused. Tänapäeval hinnatakse vanemlust ennekõike lapse heaolu ja soodsa arengu seisukohalt. Hea vanem on see, kes on lapsele ,,hea". Tõsi, arusaamad sellest, mis siis ikkagi on lapse jaoks hea, erinevad suuresti. Näiteks nn vabakasvatus, lapsekeskse kasvatuse äärmuslik ilming, võib kergesti võtta sellise kuju, mis ei teeni lapse huvisid. Samuti on raske mõista, kuidas saab lapse jaoks hea olla vanemlus, kus vanem peab end lapse pärast alandama või oma elu ülemäära raskeks tegema. ,,Piisavalt hea vanem". Bruno Bettelheim (1988) on toonud kasvatusteadusse vabastava mõiste ,,piisavalt hea vanem", millega ta tahab öelda, et piisab sellest, kui oled vanemana sa ise ja tegutsed järjekindlalt oma väärtuse järgi
vanemate poolt esitatud nõudmiste hulk ja tüüp Autoriteetsed vanemad: Lapsed ja vanemad teavad oma piire, reeglid on paigas, vanemad on tundlikud lapse tunnete suhtes. Laps on partner st. koostöö ja kokkulepped, mitte ei tõsta last täiskasvanu tasemele nõudlikkus- kõrge reageerivus- kõrge Autoritaarsed: Piirid olemas, kuid lähtuvad vanemast, sensitiivsus madal nõudlikkus- kõrge reageerivus- madal Lubav-järeleandlik (indulgent): Nunnutajad, vabakasvatus, pole mingeid piire nõudlikkus- madal reageerivus- kõrge Lubav-hoolimatu (neglecting): need vanemad, kes jätavad lapse hooletusse nõudlikkus- madal reageerivus- madal Seosed vanemliku praktika ja lapse käitumise vahel: -Autoritaarne – Internaliseeritud (enda sisse surutud) viha: neuroos, depressioon, ärevus, suitsidaalsus Leebem variant: “ülipüüdlik” vanemate soosingu püüdja
lühiülevaade neist. 1. Kui vanemad väljendavad lapse suhtes hoolivust, armastust, tähelepanelikkust ning jätavad lapsele ka iseseisvat otsustamisruumi, kujuneb sellest lapsest suure tõenäosusega tasakaalus hingeeluga, normaalse enesehinnanguga persoon. 2. Mõnes peres võib lapse ja vanemate suhteid iseloomustada suur emotsionaalne, hingeline lähedus ning vanema-armastust väljendab n.ö. vabakasvatus, kõikelubavus, vähene kontroll ja piiride puudumine. Selline kasvatusstiil paneb küll aluse lapse suhteliselt kõrgele 14 enesehinnangule, mis aga edaspidises elus võib osutuda veidi ebaadekvaatseks, sest enamasti maailm ei ole tingimusteta armastav ja kõikelubav nii nagu lapsevanemad seda võivad olla. 3. Kolmas võimalik perekeskkond on järgmine: lapse ja vanemate suhteid ei saa emotsionaalses
Nt: Kuusk, R. (1996). Luule olemuse tõlgendamise võimalusi. [Magistritöö].Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli kirjanduse õppetool. Brosüüride, buklettide jms puhul lisatakse nurksulgudes väljaande liik. Nt: Harju Maavalitsuse Haridusosakond. (1994). Lapse mõttemaa. Minialmanahh. [Brosüür]. Tallinn: AS Infotrükk Raamatute puhul, kus tiitellehel pole märgitud autoreid, asetatakse ilmumisaasta pealkirja järele, seejärel väljaandmiskoht ja kirjastus. Nt: Vabakasvatus. (1992). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. Autorita raamatu puhul kirjutatakse koostaja või toimetaja nimi eestikeelsetes töödes üldiselt pealkirja ja ilmumisaasta järele koos lühendiga koost. või toim. Nt: Mis on koolilapsel muret? (1997). Toim. Mehilane, L. Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Inglisekeelses kirjanduses asetatakse koostaja(te)/toimetaja(te) nimi/nimed autori positsioonile koos sulgudes järgneva märkega (Ed.) või (Eds.), saksa keeles (Hrsg).
Tuli ülikoolist ära ja läks maale mõisnikuks. Tal oli soov talupoegade elujärge parandada. Viis aastat elas maapiirkonnas, vahepeal käis Moskvas seltskonnaelu nautimas. 1851. aastal otsustas koos vennaga minna Kaukaasiasse. 1857. aastal osales ka Krimmi sõjas, mis mõjutas tema loomingut. 1850-ndate lõpul ja 60-ndate alguses reisis Euroopas, kust naasis pettununa Euroopa ei avaldanud talle muljet. Oma mõisas avas talulaste kooli. Kasvatuspõhimõtetest oli südamelähedaseim vabakasvatus. Tund pidi Tolsoi arvates niivõrd põnev olema, et laps ei kipugi seda segama. 1862. aasta abiellus Moskva arsti tütrega, kes oli terve elu linnas elanud. Nad sai palju lapsi, kes naist kurnasid. Lisaks polnud naisel maal seltskonda ning ta suutis Tolstoid veenda, et lapsed saaksid hariduse Moskvas. Pere kolsiki 1881 aastal Moskvasse, mil Tolstoi oli suures vaimses kriisis. Moskva elu oli ebameeldiv, elati üürimajas ning naine oli vinguva iseloomuga. Tolstoi soovis osaleda
Asutab ka pedagoogilise ajakirja samanimelise. See kool on talulastele ja õpetajateks on tudengid, kes on mingitel põhjustel ülikoolidest lahkuma pidanud ja Tolstoi ise. Kirjutab ka talulaste jaoks lugemise palu. Aga Tolstoil on ikka niisugune loomus, mis paneb teda kõndima küll ühes kraavis ja teises kraavis, aga mitte kunagi elu keskmisel teerajal. ,,Kellel ja kellelt õppida kirjutama, kas talupoegade lastel meilt või meil hoopis talupoegade lastelt." Artikli pealkiri. Koolis vabakasvatus, õpetajate probleem, et õpetajad hariksid neid talulapsi. 1860. Käib teisel välisreisil ja tutvub ka oma tulevase abikaasaga. Sofia on abikaasa nimi, nimeka Moskva arsti tütar. 1862. Aastal abiellus, peres 13 last. Kui Tolstoi on välisreisil, siiis tegutseb tema kool seal edasi, aga seal õpetajateks väga paljud tudengid, kes on osad ülikoolidest välja arvatud poliitilisetel põhjustel. Ja tänu artikli pealkirjale pöörati koolile palju tähelepanu. Toimub
annaabi.ee 
