12 kirgast kingapaari, jakki või vööd pea kõige kõrval kanda. Tugev kontrast mustaga töötab alati, 13 halliga lood moekalt intrigeeriva harmoonia ning pruuni või bordooga sügiseselt sumeda terviku. 14 [2] 15 Merevaigukollane toon ütleb:ma loon ja mõtlen. See toon kannab endas ka elurõõmu. Miks mitte 16 olla päikesekiireks nii endale kui ka kaaslastele? [2] 17 18 Foto Sügismood 2012 (foto-Jelena Rudi) [2] Ingrid Paats silmatorkav moekunstnik 1 2 3 4 5 3 INGRID PAATS HINGELT TAGASIHOIDLIK, KUID 6 LOOMINGU POOLEST SILMATORKAV MOEKUNSTNIK 7 Sel aastal on Tallinna moenädala kavas koos kogenumad moeloojad vähemkogenud kunstnikega. 8 Ingrid Paats end küll veel moekunstnikuks nimetada ei julge, kuid temagi silmatorkavat ning 9 värvilist loomingut saab sel sügisel moelaval näha. [3]
Kirjastus eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. Kirjastuse nimes ei kasutata lühendeid ega jutumärke. Lehekülgede arvu märkimine raamatute puhul ei ole vajalik. Nt: Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus. Artikkel trükitud väljaandes Artikli kirje koosneb kahest põhiosast: andmetest artikli ja andmetest väljaande kohta, milles artikkel on avaldatud. Artiklid kogumikus. Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Nt: Paats, M. & Tiko, A. (1999). Lääne-Virumaa koolinoored ja huvitegevus. Artikkel elektroonilises väljaandes Artikkel, mis on ainult Internetis ilmuvas ajakirjas: Sillick, T. J., & Schutte, N. S. (2006). Emotional intelligence and self-esteem mediate between perceived early parental love and adult happiness. E- Journal of Applied Psychology, 2(2), 3848. http://ojs.lib.swin.edu.au/index.php/ejap/article/view/71/100 Artiklid kogumikus. Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes
Gert Laksberg 3 3 2 2 3 Heino Jallai 2 4 5 4 3 heljo Karu 5 4 5 3 4 Illimar Raiesmik 2 3 5 5 2 Ilmar Paats 3 3 5 5 4 Ilona Rüütel 4 3 3 3 3 Jaana Iort 3 4 4 5 5 Jakob Seeme 3 3 4 3 3 Jan Lahesoo 5 3 4 5 5
Eesti kirjakeele algusaeg Laura Tumala Carmen Leet LiisaMargit Paats Renate Prees Reelika Vihvelin Raili Mõisama Sissejuhatus Vanad teksid · annavad teadmisi kirjakeeles kasutusel olnud sõnavara ja grammatika kohta · lubavad teha järeldusi kirja ja keelekultuuri arengust · võimaldavad jälgida keele arengut Esimesed eestikeelsed kirjapanekud Hendriku "Liivimaa kroonika" · Ladinakeelne · Vähe eestikeelseid sõnavorme 13. saj Taani hindamisraamat · Hõlmab maavaldussuhete registrit · Enamik selles allikas sisalduvatest
Meeste odavise 9 2001-2004 87.83 Andrus Värnik 2003 79.73 Alan Puuste 2004 77.94 Heiko Väät 2004 73.31 Risto Mätas 2004 72.90 Kristo Galeta 2004 72.62 Rainer Raudsepp 2002 70.85 Ahti Peder 2003 70.44 Arne Paats 2004 69.08 Marko Jänes 2004 68.83 Erki Nool 2001 Kasutatud kirjandus: · http://www.kergejoustik.ee/content/index.php? option=com_content&task=view&id=4647&Itemid=88888890 · http://www.kergejoustik.ee/content/index.php? option=com_content&task=view&id=4645&Itemid=88888890 · http://www.kergejoustik.ee/content/index.php?
3. Pidevalt uuendati infot projekti kodulehel; 4. Toimusid projekti meeskonna kohtumised nii siseriiklikud kui rahvusvahelised seminarid; 5. Viidi läbi pilootkoolitused õpetajatele (Eestis toimusid need Tallinna- ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis); 6. Valmisid ,,Õpetaja käsiraamatu" ja ,,Õpetaja käsiraamatu lisamaterjali" lõplikud versioonid. Kasutatud kirjandus: 1) VÄGIVALD PAARISUHTES -- MÜÜDID JA TEGELIKKUS, Merle Paats (Statistikaamet) http://www.naisteabi.ee/failid/Vagivald_paarisuhtes_-_myydid_ja_tegelikkus.pdf 2) Vägivald lähisuhtes: selle põhjused ja võimalikud lahendused, Airi-Alina Allaste ning Vaike Võõbus http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4021/1/Allaste%20ja%20V %C3%B5%C3%B5bus%2c%202008.pdf 3) Kuritegevus ja statistika https://ajaveeb.just.ee/kuritegevusjastatistika/?cat=11 4) Vägivald ja naiste tervis, Sotsioloogilise uuringu materjalid.Iris Pettai, Ivi Proos
järele, seejärel väljaandmiskoht ja kirjastus. Nt: Vabakasvatus. (1992). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. Artiklid, mis on ilmunud kogumikus. Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Lühend sõnast "raamatus" (Rmt. või ingliskeelsete teoste puhul In) kogumiku autor(id) või toimetaja, sulgudes märkega Toim.; ingliskeelsetel Ed./Eds.; saksakeelsetel Hrsg.. Kogumiku pealkiri kaldkirjas. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus., Artikli leheküljed kogumikus. Nt: Paats, M. & Tiko, A. (1999). Lääne-Virumaa koolinoored ja huvitegevus. Rmt. T. Tulva (Koost.). Teaduselt praktikale: Uurimusi ja arutlusi sotsiaaltöö teemadel. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, 11-20. Artiklid, mis on ilmunud ajakirjas. Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Ajakirja või jätkväljaande nimetus kaldkirjas. Väljaande number kaldkirjas, artikli leheküljed. Nt: Kukk, K. (1997). Arvuti kui haigus. Arvutimaailm, 3, 24-25.
6.1.2. Artiklid Artikli kirje koosneb kahest põhiosast: andmetest artikli ja andmetest väljaande kohta, milles artikkel on avaldatud. Artiklid kogumikus. Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Lühend sõnast "raamatus" (Rmt. või ingliskeelsete teoste puhul In) kogumiku autor(id) või toimetaja, sulgudes märkega Toim.; ingliskeelsetel Ed./Eds.; saksakeelsetel Hrsg.. Kogumiku pealkiri kaldkirjas. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus., Artikli leheküljed kogumikus. Nt: Paats, M. & Tiko, A. (1999). Lääne-Virumaa koolinoored ja huvitegevus. Rmt. T. Tulva (Koost.). Teaduselt praktikale: Uurimusi ja arutlusi sotsiaaltöö teemadel. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, 1120. Artiklid ajakirjas. Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Ajakirja või jätkväljaande nimetus kaldkirjas. Väljaande number kaldkirjas, artikli leheküljed. Nt: Kukk, K. (1997). Arvuti kui haigus. Arvutimaailm, 3, 2425. Artiklid ajalehes. Artikli autor
sm.ee/meie/uuringud-ja- analuusid/sotsiaalvaldkond.html Statistikaameti andmetel on kokkupuude paarisuhtevägivallaga 2009.a. 12 kuu jooksul 95,2 tuhandel vanuses 15-74 a. isikul (http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp). 2009.a. läbi viidud turvalisuse uuringu järgi koges viimase aasta jooksul füüsilist vägivalda paarisuhtes 46 800 inimest, sealjuures raskemat füüsilist vägivalda 18 000 naist ja 5000 meest (Merle Paats "Vägivald paarisuhtes - müüdid ja tegelikkus" Eesti Statistika kvartalikiri 3/10) „Hoolekandelise abi andmisel lähtub Eesti riik subsidiaarsuse põhimõttest, mille kohaselt avalikke kohustusi täidavad üldjuhul eelistatult kodanikule kõige lähemal seisvad võimuorganid ning esmalt rakendatakse abivajajale kõige lähemal oleva tasandi (esmatasandi) ressursse. Millest tulenevalt on peamisteks hoolekandeteenuste ja – toetuste osutajateks kohalikud omavalitsused. Kohaliku
2. Artiklid Artikli kirje koosneb kahest põhiosast: andmetest artikli ja andmetest väljaande kohta, milles artikkel on avaldatud. Artiklid kogumikus: Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Lühend sõnast "raamatus" (Rmt. või ingliskeelsete teeoste puhul In) kogumiku autor(id) või toimetaja, sulgudes märkega Toim.; ingliskeelsetel Ed./Eds.; saksakeelsetel Hrsg.. Kogumiku pealkiri kaldkirjas. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus., Artikli leheküljed kogumikus. Nt: Paats, M., Tiko, A. (1999). Lääne-Virumaa koolinoored ja 3 6 huvitegevus. Rmt. Tulva, T. (Koost.). Teaduselt praktikale: Uurimusi ja arutlusi sotsiaaltöö teemadel. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, 11-20. Artiklid ajakirjas: Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Ajakirja või jätkväljaande Nimetus kaldkirjas. Väljaande number kaldkirjas, artikli leheküljed. Nt: Kukk, K. (1997)
annaabi.ee 
