Mõisted Kasvatusfilosoofia – arutleb väärtusküsimuste üle, sisaldab maailmavaatlist ainest Kasvatusantropoloogia – vaatleb inimolemuse kujunemist kasvatuse vaatenurgast Kasvatuspsühholoogia - seob psühholoogilist teadmist kasvamise ja kasvatamisega Didaktika – uurib õpetamist ja õppeprotsssi Kasvatussotsioloogia – uurib kasvatustegevuse sotsiaalset poolt
,,Sissejuhatus kasvatusteadusse" Autorid: Sirrka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Tõlkija Meri-Liis Laherand AS Medicina, 2005 Tallinn Raamat on mõeldud kasvatusteaduse aluste õpikuks. Autorite taotlus oli visandada ülevaatlik pilt kasvatusest ja õpetusest ning neid uurivast teadusest. Raamatus vaadeldakse teadust, mille nimi on kasvatusteadus, otsitakse selle tunnusjooni ja uurimisobjekte. Teose ülesehitus on selline. Esimene tükk on sissejuhatus, kus on antud teose kirjeldus, ülevaade sisust. Püstitatud eesmärk on laiendada traditsiooonilist kasvatusteaduse vaatlusala. Teises peatükis tutvustatakse kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid. Peatükk on mahukas ning sisaldab paljusid alapeatükke. Kõigepealt vaadeldakse kasvatust puudutava mõtlemise ja teabe olemust - seda, kuidas igapäevases elus kasvatusest mõeldakse ja rää...
Teaduse tulemusi vajame peaaegu kõigil elualadel. See puudutab ka koolitust ja kasvatust. Otsuste tegemist toetavaid uurimusi tehakse tänapäeval eriti palju hariduse valdkonnas. Kasvatusteaduseid võib jagada kahte ossa: Mikrotasand e indiviiditasandi uurimus, mis on suunatud kasvatatava ja kasvataja vaheliste mõjusuhete uurimisele. Makrotasand e ühiskonnatasandi uurimus, mis on suunatud kasvatus- ja koolisüsteemidele. Kasvatusfilosoofia loob aluse nii kasvatustegevusele kui kasvatusteaduse ülejäänud valdkondadele. TEADUS, VÄÄRTUSED JA EETIKAKÜSIMUSED KASVATUS JA ÜHISKONNA ARENG MUUTUVAD ARUSAAMAD LAPSEPÕLVEST KASVATUS VANAL AJAL NING KREEKA HUMANISM UUSAJA KASVATUSIDEED JA PEDAGOOGILISED SUUNAD
Vaimne kasvatus annab lapsele mõistmise maailma toimimisest, annab reeglite asemel põhiväärtused, mille järgi tegutseda. Kasvab lapse eneseusaldus ja usk iseenda mõtetesse ning tunnetesse ja julgus teostada oma ideid. Laps suudab olla ebahinnanguline, tunnustav ja aus iseenda ja teiste suhtes. Laps õpib püstitama oma eesmärke ja neid järgima. Laps tunnetab, et tal on valikuvabadus ja kõigel, mida ta teeb, on tagajärg. Nende arusaamadega kasvanud laps võib saavutada edu, mis tuleneb kõige väärtuslikumatest oskustest: armastada ja kaastundlik olla ning osata rõõmu tunda ja seda teistele jagada. Lapse vaimset intelligentsust toetavad olulisemad tegevused: * Väärtused, mis on kooskõlas loodusseadustega: armastus, ausus, tolerantsus, hoolimine, tänulikkus * Teadmised loodushoiust: mida ma saan loodusest ja mida mina annan tagasi * Iseenda vajadustest, soovidest, unistustest teadlikuks saamine * Iseenda ideede väljendamine ja teostamine * Ee...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Õiguse ajaloo õppetool Robert Paal VANEMLIK VÕIM PEREKONNASUHETES MUISTSES ROOMAS JA TÄNAPÄEVA EESTIS Essee Rooma eraõiguse alused Juhendaja: Mag. iur. Katrin Kiirend-Pruuli Tartu 2015 Perekonna ajalugu küündib niivõrd kaugesse ajalooperioodi, et tänapäevalgi on inimestel võrdlemisi vähe informatsiooni leibkonna kui ühiskondliku nähtuse kohta. Harilikult perekonna ajalugu käsitledes tuginetakse Vahemere idakaldal Vana-Rooma kultuuriruumis tõepõhja leidnud andmetele. 1 Rooma ühiskond jagunes väga laias plaanis poliitiliste õigustega kod...
Milliste kitsamate teemadega tegelevad järgmised kasvatusteaduste harud. Too iga valdkonna kohta üks konkreetne näide. Kasvatusfilosoofia tegeleb kasvatuse kohta esitatud mõtete ja käsitluste selgitamisega. Rõhutab kriitilist suhtumist kõige valitseva või esitatu suhtes. Argumenteerib. Seab kahtluse alla olemasoleva praktika ja vaateviisid, osutades neis kerkivatele probleemidele. Näide: Uuritakse ja selgitatakse lapsest lähtumist ja lapsekesksust lasteaias. Toob välja erinevad küljed lapsekesksuse kohta- esitab probleemid. Kasvatus ajalugu pakub vaatenurki mineviku mõistmiseks. Aitab mõista tänapäeva nähtuste ajaloolist kujunemist. Vastus probleemile leitakse sageli ajaloolise tausta uurimise kaudu. Näide: Vanem kasvatab enda last täpselt samamoodi nagu teda on kasvatatud, teeb samu vigu. Vigade tegemise põhjuseid tuleks otsida minevikust. Kasvatussotsioloogia uurib mikrotasandil väikeseid sotsiaalseid rühmi. Sel tasandil on uurimus su...
SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSESSE Sirkka Hirsjärvi Jouko Huttunen KOKKUVÕTE Sissejuhatav osa tutvustab kasvatuse ja ühiskonna arengut primitiivses-, agraar-, feodaal- ja industriaalühiskondades ning muutunud arusaamsi lapsepõlvest. Inimene ei saa elada ja kasvada tühjuses; ta vajab kasvukeskonda. Primitiivsetes ühiskondades oli raske eristada kasvatust ja õpetust kogu elutervikust. Lapsed ja noored õppisid kuulates, vaadates ja tehes.Vaimne haridus omandati vanemaid kuulates. Ühiskonna traditsioonid ja reeglid anti ühelt sugupõlvelt teisele üle suulise pärimusena. Eelteoreetiline mõtlemine tekkis, siis kui ühiskonna kogemusi ja mitmesuguseid reegleid hakati keele abil väljendama ja kasvatustraditsioonis edasi andma. Koos ühisk...
Tallinna Ülikool Rakvere kolledz Sotsiaalpedagoogika SP I Merike Morozov ANDRAGOOGIKA Raamatu kokkuvõte Rakvere 2010 Pedagoogikast andragoogikani Andragoogika kui teaduslik distsipliin kuulub kasvatusteaduste hulka koos pedagoogika, kasvatusfilosoofia, haridusteooria, gerantogoogika jt teadusharudega. Otsetõlkena kreeka keelest, kus aner tähendab ´meest,inimest´ ning agoge ´kasvatamist,juhtimist´, võiks arvata,et tegemist on noormeestest meeste kasvatamisega. Ometi pole see nii. ENE annab androgoogikale järgmise definitsiooni : Androgoogika täiskasvanupedagoogika , 20. saj. alguseskujunenud pedagoogikaharu, mis uurib täiskasvanute õpetamise ja nende isiksus...
Tema pedagoogika kesksed teemad on lapse enesesuunamisvõime ja sisemine arengusüsteem. Lapses peitub sünnist saadik liikumapanev jõud, mis juhib tema arengut õiges suunas. Rousseau arvates tuleb kesksele kohale seada laps, mitte teadmine (Hytönen). Progressiivpedagoogilise suuna algatajaks oli John Dewey, kes mõjutas kogu 20. sajandi lapsekeskse teooria kujunemist kõige rohkem. Progressiivpedagoogiline suund tahtis rajada vana kooli asemele vabama ja õpilase kesksema kooli. Dewey kasvatusfilosoofia aluseks on seisukoht, et olulised on õppiva indiviidi kogemused. Tõeline kasvatus toimub kogemuste kaudu aga kõik kogemused ei ole kasvatavad (Hytönen). ALTERNATIIVPEDAGOOGIKA SUUNAD 20. sajandi esimesel poolel tekkis Euroopas palju alternatiivpedagoogikaid. Näiteks seiner- ehk waldorfkoolid, Montessori õpetusele tuginevad koolid ja freinet- ehk elukoolid, mis on tuntud ka praegusel ajal. Tegemist on kolme täiesti erineva õpetusega, mida ühendab sõna
Saime teada: · Lasteaias on ühendatud kaks ühiskonna ees seisvat ülesannet: sotsiaalteenus peredele ja eelkoolipedagoogika rakendamine, milles teostub eelõpetus. · Eelõpetus on lapse igapäevane tegevus. · Eelkoolipedagoogikale tuginev eelõpetus võtab aluseks lapsepõlve erilisuse tunnistamise. · Reunamo toonitab, et lapse jaoks on tähtis kogemus näha, kuidas omaalgatuslik tegevus valmistab õpetajale siirast rõõmu. · Ühine kasvatusfilosoofia ja arusaam tegevuse alusest aitab õpetajal analüüsida lasteaia ja algõpetuse nüüdispraktikat ning üles leida oma töö tugevused, samuti jagada neid ühiselt kooli ja lasteaia vahel. · Kontekstuaalne lähenemine rõhutab kasvamise ja õppimise seotust selle keskkonnaga ja tegevuskultuuriga, milles laps elab ja tegutseb. · Inimesepildi muutus on tekitanud võimsa muutuse ka kasvatuse ja õpetamise ideoloogias.
ulatuses olev kindlatele seadustele alluv tegelikkus. Empirism, positivism, pragmatism, behaviorism Vaimuteaduslikud paradigmad: lähtekohaks tegelikkuse inimesepoolne läbielamine inimelu terviklikkuse kontekstis Fenomeniloogia, hermeneutika, eksistentsialism, kriitlis-emantsipatoorne paradigma. Kasvatusteadus · Uurib kasvatust ning sellega seonduvaid ilminguid · Loob ise kasvatustegelikkust Kasvatusteaduse valdkonnad: · Kasvatusfilosoofia - arutleb väärtusküsimuste üle, sisaldab maailmavaatelist ainest; siit saab alguse arusaam inimesest; · Kasvatusantropoloogia - vaatleb inimolemuse kujunemist kasvatuse vaatenurgast · Kasvatuspsühholoogia - seob psühholoogilist teadmist kasvamise ja kasvatusega · Didaktika - uurib õpetamist ja õppimisprotsessi · Kasvatussotsioloogia - Uurib kasvatustegelikkuse sotsiaalset poolt
jumalatesse, ainujumalasse. Kuivõrd oluline oli usk karistusse kogu vaadeldaval ajal võrrelduna karistamatuse põhimõttega tänapäeval: kui keegi ei näe, siis keegi ei näegi! Vaadeldavad perioodid hõlmavad ruumiliselt ainult eurooplasele ammusest ajast tuntud kultuure: Mesopotaamiat, Egiptust, Juudamaad, Kreekat ja Roomat. Klassikalised idamaad (Hiina, India, Jaapan) oma teistsuguste filosoofia, sh ka kasvatusfilosoofia alustega on omaette teema. 2 Eri ajastute inimese väärtushinnangutes on suuri erinevusi: kord ei väärtustata tööd üldse ja peetakse seda kohaseks vaid orjadele, siis aga loodetakse töö kaudu õndsaks saada, seejärel on kvaliteetne töö terve seisusekihi peamine väärtus. Kord on kõige tähtsam isiklik vaprus ja kollektiivne tegutsemine jääb
Uurimisobjektid teaduse sisestruktuuri valguses. Üldisemalt võime jagada kasvatusteaduse kahte ossa. On mikrotasandi ehk indiviiditasandi uurimusi, mis on suunatud kasvatava ja kasvataja vaheliste mõjusuhete uurimisele, ning makrotasandi ehk ühiskonnatasandi uurimusi, mis on suunatud kasvatus- ja koolitussüsteemidele. Ka kasvatuspsühholoogia ja kasvatussotsioloogia uurimisobjektid jagunevad selle jaotuse järgi. Aga praktikas piirid hägustuvad. Alused. Kasvatusfilosoofia loob aluse nii kasvatustegevusele kui kasvatusteaduse ülejäänud valdkondadele. Kasvatusfilosoofia ülesanne on seada kahtluse alla olemasolevat praktikat ja vaateviise, osutada neis kerkivate probleemidele. Kasvatusfilosoofias rõhutatakse kriitilist suhtumist kõige valitseva või esitatu suhtes, sellegi suhtes, mida oleme oma igapäevases elus harjunud pidama endastmõistetavaks. Kasvatuse ajalugu pakub vaatenurki mineviku mõistmiseks. Siin on uurimisobjektiks möödunud
kasvatusteadusliku uurimuse intentsioon. Kasvatusteaduliku uurimuse oluline eripära seisneb ka selles, et ta pakub võimaliku parema saavutamiseks pedagoogilised ja andragoogilised lahendused. Seega saab kasvatusteadustes eristada ühelt poolt need teadused, mis on käsitatavad kui teadused kasvatusest ja teisalt teadused, mis on kasvatuse jaoks. Esimestes nendest, nagu (üld)kasvatusteadus (Educational Sciense, die Erziehungswissen- schaft), kasvatusfilosoofia (Educational Philosophy, die Erziehungsphilosophie), pedagoogika ja kasvatuse ajalugu ( History of Education, Geschichte der Pädagogik und Erziehung) ning võrdlev kasvatusteadus (Comparative Educational Sciense, Vergleichende Erziehungswissenshaft) küsivad uurijad: "Mis on kasvatus ja haridus?; Mille jaoks nad on?; Kuidas on nad võimalikud?; Kuidas on võimalik neid teaduslikul tasemel uurida?". Nendele teadustele tuginevad nn rakenduslikud kasvatusteadused,
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetajate ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
