Facebook Like
Küsitlus


REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • KUIDAS VALIDA REFERAADI TEEMAT ?
  • KUI PALJU PEAB LEIDMA MATERJALI ?
  • MILLISTEST OSADEST REFERAAT KOOSNEB ?
  • KUIDAS REFERAAT VALMIS KIRJUTADA ?
 
Säutsu twitteris

TALLINNA ÜLIKOOL
Rakvere Kolledž
Õpetajakoolituse osakond
REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND
Koostaja : Lehte Tuuling
Õpetajakoolituse osakonna juhataja
Rakvere 2010
Mis on referaat?
Referaat on:
  • kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest);
  • kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid.
Referaadis on oluline info kogumine, selle üldistamine, ka korrektne kirjalik väljendusoskus ja õige vormistamine. Kui referaat eelneb teatud probleemi süvakäsitlusele, on soovitav esitada järeldused ning omapoolne arvamus. Ülevaatereferaadis ei pruugi kirjutaja oma arvamusi ega seisukohti esitada.
Referaadi maht ulatub 10 - 15 leheküljeni, kui ei ole õppejõuga mingit muud kokkulepet lehekülgede arvu suhtes.
Referaat on kokkuvõte mingist teemast. Selle kirjutamisel kasutatakse kellegi teise poolt koostatud materjale, näiteks raamatuid, artikleid ajalehtedest ja ajakirjadest või interneti lehekülgi. Referaat ei tähenda teksti otsest kopeerimist internetist või raamatu ümberkirjutamist. Referaadis tuleb oma sõnadega välja tuua kõige olulisem ehk refereerida loetut.
Kuidas valida referaadi teemat?
Teema võib olla etteantud õppejõu poolt või tuleb ise valida laiema valdkonna käsitlemisel just üliõpilasele huvipakkuv teema. Kui teema on lubatud ise valida, siis tuleb lähtuda oma teadmistest või huvidest. Olulisemaks ohuks on teemast mööda kirjutamine. Vabalt valitud teema puhul on mõnikord parem kirjutada enne töö valmis ning alles seejärel panna pealkiri. Nii ei teki ohtu, et referaat on teemast mööda kirjutatud. Küll aga ei ole võimalik seda kasutada etteantud teema puhul. Kui teema on olemas, tuleb asuda selle kohta materjale otsima .
Kui palju peab leidma materjali?
Kogutavate materjalide maht on alati suurem kui referaadi oma, muidu ei ole ju võimalik nendest kokkuvõtet teha. Kasutatud peab olema vähemalt 5 erineva autori materjali. Interneti materjale, mille autor pole teada, pole soovitav kasutada. Kasutatavast materjalist peab kirjutaja omama ülevaadet. Refereerida ei saa seda, millest pole aru saanud.

Keel ja stiil

Valida tuleb selline väljenduslaad, mis tuleneb käsitletava aine sisust ja vastab sel alal kujunenud sõnastusele ja mõistete struktuurile. Esitus on põhiolemuselt mitteemotsionaalne. Töös avaldatavad seisukohad ei tohi olla mitmetähenduslikud. Juhul kui võõrkeelsele terminile ei leita adekvaatset eestikeelset vastet, on soovitav eestikeelse vaste järel sulgudes esitada võõrkeelne termin.
Kõneviis ja -vorm olgu ühtlane kogu töö ulatuses. Soovitav on olevikuline või minevikuline umbisikuline vorm (“töös käsitletakse…”; “töös on käsitletud…”). Kui soovitakse esile tuua isiklikku seisukohta, kasutatakse mina-vormi. Samuti sobib mina-vorm pedagoogiliste projektide kirjeldustesse. Kolmanda isiku kasutamist tekstis (“uurija tegi…”) soovitatakse vältida.
Kirjutamisel peetakse silmas järgmisi nõudeid:
  • korrektne ja loogiline keelekasutus.
  • üldtunnustatud terminoloogia ja lühendite kasutamine.
  • paljusõnalisuse, sõnakorduste ja võõrsõnadega liialdamise vältimine.
  • kõne- või konspektistiili, liigse lakoonilisuse vältimine.
  • slängi ja üliemotsionaalsete väljendite vältimine.

Millistest osadest referaat koosneb?
  • Tiitelleht
  • Sisukord
  • Sissejuhatus
  • Töö põhiosa (peatükid ja nende alajaotused)
  • Kokkuvõte
  • Allikad
  • Lisad (vajadusel)

Tiitelleht peab kindlasti olema. Tiitelleht on töö esimene lehekülg, mis kajastab teatud formaalset ja töö sisuga seotud informatsiooni ( vt lisa 1). Tiitellehe tähtsaimaks osaks on pealkiri, mis peaks selgelt ja tuumakalt kajastama töö sisu.
  • Õppeasutuse (keskel, suurtähtedega), teaduskonna ja osakonna nimetus (väiketähtedega)
  • Autori ees- ja perekonnanimi (pealkirja kohal keskel, väiketähtedega, va esitähed)
  • Töö pealkiri (keskel, suurtähtedega)
  • Töö üldnimetus (pealkirja all keskel: seminari-, diplomi -, bakalaureuse- või magistritöö)
  • Töö juhendaja andmed (paremal servas : teaduslik kraad lühendatult, ees- ja perekonnanimi). Kui tööl on mitu juhendajat ja/või konsultanti, siis kirjutatakse nende andmed esimese juhendaja andmete alla. Kui juhendaja/konsultant on väljapoolt kõrgkooli, tuuakse nime ees ära ka töökoht ja amet).
  • Töö tegemise koht ja aasta (all keskel).

Sisukord pane sel juhul, kui sinu referaadil on mitu peatükki. Sealt saab vaadata, millisel leheküljel üks või teine neist paikneb. Kui sinu referaadil peatükke ei ole, siis ei ole vaja ka sisukorda teha. Sisukorras märgitakse ära ainult peatüki alguslehekülg.
Sissejuhatus on lühema referaadi korral lõik töö alguses ja pikema puhul eraldi lehel. Sissejuhatusest saab lugeja teada, millest sinu referaat on kirjutatud ning miks seda on tehtud. Sissejuhatuses tuuakse välja eesmärgid mida töö kirjutaja soovib referaadi kirjutamisega saavutada.
Referaadi põhiosa jaotatakse teemakohasteks peatükkideks. Mahukama teemakäsitluse puhul võivad peatükid omakorda olla jagatud alapeatükkideks.
Kokkuvõte on sama suur kui sissejuhatus. Sinna kirjutatakse, mida referaadi autor tööd tehes ise uut teada sai ja milline on tema arvamus sellest. Kokkuvõttes ei refereerita enam töös viidatud autoreid ega tooda sisse ka uusi mõtteid refereeritavatelt.
Allikad on viimasel lehel ja seal on tähestikulises järjekorras ära toodud autorid, kelle materjale oled kasutanud. Kõikidele lõpus ära toodud autoritele peab olema referaadis viidatud. Kõik tekstis viidatud allikad peavad olema äratoodud allikate loetelus .
Kuidas referaat valmis kirjutada? (Kasulikke nõuandeid)
  • Sissejuhatust korrigeeri ja kokkuvõte kirjuta lõpus, kui muu töö on valmis.
  • Kui sa kasutad valmiskirjutatud lõiku raamatust või internetist, pead sa selle sõnastama oma sõnadega ja sellele viitama , märkides vastava materjali autori lõigu taha sulgudesse, näiteks: (Vahtre 1996: 34). Ära kasuta ainult viitamist, vaid seo viidatud lõigud oma lausetega tervikuks.
  • Põhiosa peatükid tuleb nummerdada. Peatüki number peab olema pealkirja ees nii sisukorras, kui põhiosas. Peatüki pealkiri kirjutatakse läbivalt suurtähtedega ja pealkirja lõpus punkti ei ole. Tähemärgi suurus on 12 p (võib kasutada bold ’i) või 14 p.(1. KOOLIVALMIDUSE MÕISTE JA OLEMUS) Alapeatükid eraldatakse lisanumbritega, näiteks 1.1 ja pealkiri kirjutatakse väiketähtedega (v.a. suur algustäht). Tähemärgi suurus 12 p. (1.1 Koolivalmiduse mõiste)
  • Referaadis kasutatakse reavahet 1,5
  • Tähemärgi suurus on 12 p, kiri Times New Roman
  • Kõik leheküljed alates tiitellehest kuni lisadeni saavad leheküljenumbri. Numeratsioon paigutatakse lehekülje alla keskele . Tiitellehele ja sisukorrale leheküljenumbrit ei kirjutata .
  • Iga uus peatükk peab algama uuelt lehelt. Pealkirja ja teksti vahele jäetakse 2 tühja rida. Alapeatükk võib alata samalt lehelt, kui lehekülje lõppu mahub vähemalt 2 rida peatüki teksti. Alapeatüki pealkirja ja teksti vahele jäetakse üks tühi rida.
  • Pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama töö sisule. Pealkirjaks ei sobi küsilause.
  • Lõikude vahet tähistab üks tühi rida. Taandrida ei kasutata.

Tekstisisene informatsioon

Lühendid

Töös tuleks kasutada võimalikult vähe ja soovitavalt üldtuntud lühendeid (nr, lk, a jms). Kui tööd läbib mitmest sõnast koosnev kategooria, siis võib luua uue lühendi, mille sisu avatakse esmakordsel tekstis esinemisel. Lühendi peab defineerima täieliku kirjapildi kaudu (näiteks: Eesti Raamatu Aasta (ERA)). Üldlevinud lühendite kasutamisel (ÜRO, USA) ei ole vaja esitada täielikku kirjapilti.
Üldtuntud lühendeis, meetermõõdustiku lühendeis ning riikide, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide suurtähelistes lühendites ei ole punkt vajalik. Kui lühend langeb kokku mõne eestikeelse sõnaga,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile


Konto olemas? Logi sisse

Vasakule Paremale
REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND #1 REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND #2 REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND #3 REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND #4 REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND #5 REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND #6 REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND #7 REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND #8 REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND #9 REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND #10 REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND #11 REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND #12 REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND #13 REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND #14 REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND #15 REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mega21 Õppematerjali autor

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

52
doc
Tööde vormistamise juhend
17
doc
Referaadi koostamine
21
pdf
Teadustöö vormistamise juhend
14
doc
Referaadi koostamise juhend
26
odt
Referaadi näidis- Koostamise juhend
5
doc
TEADUSLIKU UURIMUSE VORMISTAMISE JUHEND
52
pdf
Referaatide koostamise ja vormistamise juhend
5
pdf
Vormistamise juhend





Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun