Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine (1)

Q: Miks on vajalik kuuluda eriala liitu?

Vastus leiad õppematerjalist: Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine

3 KEHV

Esitatud küsimused

Miks on vajalik kuuluda eriala liitu?

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE
Metoodiline juhend
2005/2006
Tallinn 2005
Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo
Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel , Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu
Vormindaja: Riina Orumaa
Konsultandid: Marika Asberg , Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits , Elina Reva, Tiina Klettenberg – Sepp , Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes
 Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
SISUKORD
1
SISSEJUHATUS 8
8
8
1. ÜLIÕPILASTÖÖDE TEADUSLIKKUST TAGAVAD NÕUDED 9
2. KIRJALIKU TÖÖ LIIGID JA EESMÄRGID NING NENDE KOHT ÕPPEKAVAS 10
2.1. Seminaritööd 10
2.1.1. Essee 10
2.1.2. Referaat 12
2.1.3. Mõistekaart 13
2.1.4. Portfoolio 13
2.1.5. Miniuurimistöö 15
2.2. Praktikatöö 15
2.3. Kursusetöö 15
2.4. Diplomitöö 16
3. KIRJALIKE TÖÖDE STRUKTUUR JA VORMISTAMINE 17
3.1. Üldnõuded 17
3.2. Tiitelleht 19
3.3. Kokkuvõte 20
3.4. Sisukord 21
3.5. Sissejuhatus 22
3.6. Töö põhiosa 23
3.6.1. Uurimistöö metoodika 24
3.6.2. Uurimistulemused 24
3.6.3. Arutelu 24
3.7. Järeldused 25
3.8. Kasutatud kirjandusallikad 25
3.8.1. Raamatud 26
3.8.2. Ajakirjad 27
3.8.3. Dokumendid 28
3.8.4. Elektroonilised allikad 28
3.8.5. Õigusaktid 29
3.8.6. Konverentsi materjal 29
3.8.7. Avaldamata allikad 29
3.8.8. Arhiivimaterjalid 30
3.8.9. Muud juhud 30
3.9. Teksti viitamine 31
3.10. Tabelid 35
3.11. Joonised 36
3.12. Lisad 38
4. TEADUSTÖÖ KEEL 39
4.1. Loetelud 39
4.2. Lühendid 41
4.3. Arvud 41
4.4. Valemid 42
5. EETIKA NÕUDED 43
6. KURSUSETÖÖ TEOSTUSE ÜLDINE KÄIK JA KAITSMINE 45
6.1. Kursusetöö koostamine ja esitamine 45
6.2. Kursusetöö kaitsmine ja hindamine 46
7. DIPLOMITÖÖ TEOSTUSE ÜLDINE KÄIK JA KAITSMINE 48
7.1. Diplomitöö koostamine 48
7.2. Diplomitöö esitamine ja kaitsmisele lubamine 49
7.3. Kaasüliõpilase diplomitöö oponeerimine 51
7.4. Diplomitöö retsenseerimine 51
7.5. Diplomitöö kaitsmine ja hindamine 52
7.5.1. Diplomitöö kaitsmine 52
7.5.2. Diplomitöö hindamine 53
8. UURIMISTÖÖ PROJEKTI KOOSTAMINE 55
8.1. Uurimistöö projekti sisu teoreetilise uurimuse korral 55
8.2. Uurimistöö projekti sisu empiirilise uurimuse korral 56
9. KURSUSE- JA DIPLOMITÖÖ KAITSMISEKS VALMISTUMINE 58
10. ÜLIÕPILASE JA JUHENDAJA KOOSTÖÖ 60
KASUTATUD KIRJANDUS 62
Lisa 1 64
LISAD:
Lisa 1. Füüsiline treening kui enesehooldus...................................................................................62
Lisa 2. Kirjalike tööde struktuur.....................................................................................................63
Lisa 3. Tiitelleht..............................................................................................................................65
Lisa 4. Sisukord..............................................................................................................................67
Lisa 5. Kasutatud kirjandus (näidis)...............................................................................................68
Lisa 6. Diplomitöö retsensioon ......................................................................................................70
Lisa 7. Diplomitööde hindamine....................................................................................................72
TABELID:
Tabel 1. Õendusprotsessi ja uurimisprotsessi võrdlus. 35
Tabel 2. Osakonniti anketeeritud patsientide sooline jaotus. 36
Tabel 3. Kirjalike tööde liigid, koostisosad, töö maht ja hindamine. 66
JOONISED:
Joonis 1. Anketeeritud patsientide jaotus osakonniti. 37
Joonis 2. Palga määramine. 37

SISSEJUHATUS

Kõrgharidusstandardist, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorralduse eeskirjast ja õppekavast tulenevalt moodustab auditoorse õppe maht õppeaine mahust mitte rohkem kui 50%, ülejäänud on üliõpilaste iseseisev töö, mille käigus tuleb ka koostada kirjalikke töid ühe õppeaine raames. Nõuded on sätestatud aineprogrammis ning vormistamisel tuleb lähtuda käesolevast juhendist.
Õppeaja vältel koostatud kirjalikud tööd aitavad üliõpilasel kinnistada õpitavat materjali, rakendada saadud teoreetilisi teadmisi praktikas, arendada väljendusoskust ja annavad oskuse uurimistöö tegemiseks. Üliõpilastööde kaudu avaldub üliõpilaste orientatsioon mingis teadusvaldkonnas. Nendes töödes selgub üliõpilaste oskus iseseisvalt probleeme püstitada ja neid lahendada ning anda soovitusi oma eriala praktiliste küsimuste lahendamiseks.
„Sügava ja täpsema mõtlemise ja õppimiseni jõuad enam kirjutamise kui vaid lugemise ja kuulamise abil.“ ( Longa 1987; tsit. Lindberg 2001 järgi).
Õppeperioodi vältel koostatakse järgmisi kirjalikke töid: seminaritööd ( esseed , referaadid, mõistekaardid, portfooliod, miniuurimistööd, praktikatööd jms), praktika aruanne, kursusetöö ja diplomitöö.
Käesoleva juhendi eesmärk on anda üliõpilastele ja õpilastele (edaspidi üliõpilased) ülevaade kirjalikele töödele esitatavatest rahvusvaheliselt tunnustatud teadustöö vormistamise nõuetest kui ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli nõuetest.
Üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhendi väljatöötamisel on aluseks võetud Ameerika Psühholoogia Assotsiatsiooni (American Psychological Association -APA) välja töötatud kirjalike tööde vormistamise ja viitamissüsteem. Samuti on kasutatud Tartu Ülikooli õendusteaduse osakonna, Tallinna Tehnika Ülikooli, Audentes Mainor Ülikooli ja teisi avaldatud juhiseid.

1. ÜLIÕPILASTÖÖDE TEADUSLIKKUST TAGAVAD NÕUDED

Teadus põhineb teaduslikul uurimisprotsessil, mis kinnitab ja arendab olemasolevaid teadmisi ja loob uusi, mis otseselt või kaudselt mõjutavad praktikat. Teadusele on omane faktide sihipärane kogumine, süstematiseerimine ja üldistamine. Uurimistööl on tõeline teaduslik ja praktiline väärtus vaid siis, kui selle tulemuse saab edukalt realiseerida praktikas. Uurimistöös tuleb kasutada neid meetodeid , millega tagatakse võimalikult tõepäraseid andmeid uuritava nähtuse kohta.
Teaduslikku tööd iseloomustab aktuaalsus ja originaalsus ning töö peab tuginema objektiivsetele ja kontrollitavatele andmetele ning kriitilisele analüüsile. Iga töö peab sisaldama midagi originaalset, mida varasemates töödes pole esitatud. Üliõpilane peab suutma leida endale jõukohase teema ning lahendatav uurimisprobleem peab olema ühiskonnale vajalik. Käsitletavasse uurimisprobleemi ja empiirilisse materjali peab suhtuma objektiivselt. Kasutatavat kirjandust ja selles olevat materjali tuleb hinnata kriitiliselt. Oma teadustöös teiste autorite materjalide kasutamisel tuleb viidata allikmaterjalile.
Teadusteksti mõttearendus peab olema sihikindel, loogiline ja täpne ning toetuma faktidele, refereeringutele ja tsitaatidele. Neid ei tohi oma äranägemise järgi muuta. Töös ei tohi olla sisulisi vasturääkivusi, meelevaldseid väiteid ja andmeid ning kahemõttelisust.
Teadustöö edukus sõltub ka selle koostamise plaanipärasusest. Uurimistöö plaani (projekti) koostamine annab ettekujutuse planeeritava uurimistöö sisust ja võimalikust ajakasutusest.
Uurimistöö kirjapanekul tuleb lähtuda terminoloogilisest ja arvutuste täpsusest. Töö ülesehitus ja teksti sõnastus peavad olema selgelt esitatud. Kõik vajalikud mõisted tuleb defineerida ja kasutada samas tähenduses. Järeldused ja ettepanekud peavad tulenema tehtud uurimistööst ega tohi olla autori isiklikud mõtted. Töö tulemused peavad olema praktikas rakendatavad.
Kirjalikud tööd vormistatakse vastavalt käesolevale juhendile, mille koostamisel on lähtutud rahvusvaheliselt tunnustatud teadustöö vormistamise nõuetest.

2. KIRJALIKU TÖÖ LIIGID JA EESMÄRGID NING NENDE KOHT ÕPPEKAVAS

2.1. Seminaritööd

Kirjalikeks seminaritöödeks võivad olla esseed referaadid, mõistekaardid, portfooliod, miniuurimistööd, praktika aruanded jms. Lisaks nimetatule võib õppejõud ka teisi kirjalike tööde võimalusi kasutada, mille kohta annab õppejõud üliõpilastele eraldi vastavad kirjalikud juhised. Kuid vormistamisel tuleb lähtuda antud juhisest.
Seminaritööde põhieesmärgid on:

õpetada üliõpilast otsima , lugema ja analüüsima erialast kirjandust;
õpetada korrektset kirjalikku väljendusoskust ( teaduskeel ja erialane terminoloogia );
õpetada kirjalike tööde korrektse (juhendi nõudeid rangelt järgiv) vormistamise oskust;
anda ettevalmistus kursusetöö ja diplomitöö koostamiseks .

Seminaritööde koht õppekavas: Seminaritööd kirjutatakse õppeaine aineprogrammis ettenähtud iseseisva töö raames. Seminaritöö mahu ja esitamise korra määrab õppejõud. Tavaliselt on seminaritöö eksamile/arvestusele pääsemise eelduseks või osa eksami/arvestuse hindest.

2.1.1. Essee

Essee on lühike üksikprobleemi isikupäraselt käsitlev kirjandusliku või teadusliku sisuga kirjutis.
Essee eesmärk on kujundada oma seisukoha formuleerimise oskust ning võimet seda tekstiliselt väljendada.
Essees on kesksel kohal autori nägemus antud teemast. Tähtsale kohale on seatud kirjutaja vaatenurk ja originaalne lähenemine, milles on näha kirjutaja isikupära. Siin ei eeldata iga kord teadusliku (va teaduslik essee) alusmaterjali olemasolu, kuid välja peab paistma esseisti asjatundlikkus ja tegelikkuse taju. Tuleb vältida ebamäärasust, üldsõnalisust ja monotoonsust ning tarbetut sõnade tegemist. Sissejuhatav osa peab lugejas huvi äratama antud teema vastu. Lõppsõnas tuleb esile tuua essee põhiidee, mis teravdab lugeja tähelepanu kellegi või millegi suhtes ning aitab kinnistada käsitletut.
Enne essee kirjutamist tuleb visandada põhiosa kavand, milles on esitatud probleem (näiteks: Miks on vajalik kuuluda eriala liitu? või Eriala liitu mittekuulumisega ei ole piisavalt tagatud inimese tööalane kaitse) ja essee peamõte (näiteks: eriala liitu kuulumine annab inimesele suurema turvatunde tööalaseks kaitseks). Edasi on vaja sõnastada eesmärk (näiteks: eesmärgiks on kirjeldada eriala liitu kuulumise positiivseid aspekte tööalase kaitse osas). Järgnevalt tuleb visandada põhi- ja alapunktid ning piiritleda üksikasjalikult nende sisu. Eespool kirjeldatud taustraamistiku põhjal võib hakata kirjutama esseed.
Essee koosneb järgmistest osadest:

Tiitelleht.
Põhiosa koosneb kolmest osast (neid eraldi peatükkidena ei loo), milleks on sissejuhatus, teema arendus ja kokkuvõte. Oluline on essee sissejuhatavas osas kirjeldada nähtuse olemust lühidalt ja esitada probleem, mis on formuleeritud täpses ja selges sõnastuses, et anda tööle kindel suund ning aitab vältida laialivalguvust ja teemast möödakirjutamist. Edasi tuleb kirjutada töö eesmärk. Teema arenduses lähtutakse püstitatud probleemist ja eesmärgist. Teiste autorite kasutatud materjalile tuleb tekstis viidata. Kokkuvõtvas osas tuuakse esile olulisem. Kokkuvõtvas osas ei tohi tuua mingeid uusi väiteid ega muud uut infot.
Kasutatud kirjanduse loetelu . Koostatakse siis, kui essee kirjutamisel on kasutatud kirjandusallikaid. Loetellu kantakse ainult need allikad, milledele on tekstis viidatud .

Heale esseele omaseid tunnusjooni:

Teemas käsitletud nähtust on oluliselt piiritletud .
Kirjutaja tunneb käsitletavat teemat, ega kopeeri teiste mõtteid.
Sisu vastab pealkirjale. Essee ülesehitus on loogiline ja teksti osad on omavahel seotud.
Tekst on hästi mõistetav, sisaldab väiteid ja seisukohti. Sõnastus on täpne ja tabav . Kogu esseed läbib ühtne stiilikasutus, mis seisneb läbimõeldud sõnavalikus ja lausestuses.
Kirjutusstiil on konkreetne, objektiivne ja asjalikult analüüsiv ning sobib kokku käsitletava teemaga .
Lähtuvalt essee tüübist tuleb vajadusel (näiteks: veenev ehk argumenteeriv essee; teaduslik essee) esitatud seisukohti põhjendada faktide ja näidete varal .
Tekst on asjakohaselt liigendatud. Essee ei tohi olla üles ehitatud loetelu punktidena.
Hea essee on kergesti mõistetav, mõjuv, isikupärane ja lugejat haarav.

Essee kirjalikul vormistamisel lähtuda käesolevast juhendist. Essee orienteeruv maht ilma tiitellehe ja kasutatud kirjanduse loeteluta on 1-5 lehekülge. Vajadusel annab konkreetsemad suunised õppeaine õppejõud.

2.1.2. Referaat

Referaat on probleemi lahendusel põhinev uurimusliku sisuga lühike kirjalik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikatele.
Referaadi eesmärk on õpetada kirjaliku väljendusoskuse kaudu probleeme tõstatama ja kirjandusallikatele toetudes otsima lahendusvõimalusi.
Refereerimine tähendab alusteksti valikulist lühendamist olulisuse printsiibist lähtuvalt. Alustekstis sisalduva informatsiooni töötlemine eeldab täielikku objektiivsust. Nii võõrkeelse kui ka eestikeelse teksti refereerimisel tuleb olla hoolikas, et algupärane mõte ei muutuks ning samuti ei tohi lisada omapoolseid seisukohti.
Referaadi koostisosad, orienteeruv maht ja hindamine on toodud tabelis 3 (vt lisa 2 järg). Referaadi struktuuri ja vormistamise kirjeldus on toodud järgnevates peatükkides.

2.1.3. Mõistekaart

Mõistekaart on graafiline joonis, milles on esitatud kesksed mõisted ja neid ühendavad sõnad, näitamaks seoseid nende vahel. Täpsemad juhised mõistekaardi koostamiseks annab õppeaine õppejõud.
Mõistekaardi eesmärk on mõiste raamistiku abil arendada oskust integreerida eelnevaid ja uusi teadmisi ning osata näha ja luua seoseid nähtusest tervikpildi saamiseks.
Mõistekaarti kasutatakse, et:

genereerida ideid ja julgustada iseseisvalt mõtlema;
kavandada kompleksset struktuuri ja anda edasi kompleksset ideed;
aidata õppimisel integreerida uusi ja vanu teadmisi;
hinnata arusaamist ja mittearusaamist;
suurendada probleemi lahenduse võimalusi, genereerides alternatiivseid lahendusi ja valikuid ;
laiendada orientatsiooni oma teadmistes ja hõlbustada nende väljatoomist ja juhtimist;
analüüsida tehtud otsuse tegemise protsessi;
aidata leida teoreetilist materjali ja toetada lugemisest arusaamist;
hinnata üliõpilaste teadmisi.

Näide mõistekaardi skemaatilisest joonisest on toodud lisas 1. Mõistekaart on koostatud järgmise artikli põhjal: Ulbrich, L. (1999). Nursing Practice Theory of Exercise as Self-Care. Journal of Nursing Scholarship, 31(1), 65-70.

2.1.4. Portfoolio

Portfoolio (õpimapp) on õppija koostatud tõenduspõhise materjali kogum, mis demonstreerib jätkuvate oskuste, teadmiste, hoiakute, arusaamiste ja saavutuste omandamist;
Portfoolio eesmärk on arendada õppija:

oskust oma õppimist planeerida ;
oskust teostada enesekontrolli ja võtta isiklikku vastutust õppimises;
oskust seada eesmärke, koguda informatsiooni, seda selekteerida ja süstematiseerida ning anda sellele kindel vorm (mapis, kiirköitjas, arvutikettal jne);
suhtlemisoskust ja võimet väljendada oma mõtteid arutelu, kirjutamise ja loomingu kaudu;
oskust reflektiivse protsessi kaudu hinnata oma teadmisi, neid analüüsida ja seada vajalikke suundasid edaspidiseks tegutsemiseks.

Portfoolio sisaldab vajadusel sisukorda, õppeprotsessis koostatud teoreetilisi kirjutisi; õppematerjale, juhiseid, ettekandeid, uurimistulemusi, õppija loetud tekstide kokkuvõtteid, erinevaid seminaritöid, fotosid , pilte, jooniseid, skeeme jne. Täpsemad juhised portfoolio koostamiseks annab õppeaine õppejõud. Praktikamapi koostamisel tuleb lähtuda praktikajuhendist.
Portfoolio edukaks kasutamiseks õppevahendina on oluline, et õppija:

koostab õpimapi enda, mitte õppejõu jaoks;
mõtleb läbi ja kavandab selle koostamise;
struktureerib portfoolio sisu;
kogub materjali järjekindlalt ja süstemaatiliselt;
analüüsib ja hindab ennast kui õppijat ja tulevast töötajat;
kasutab portfooliot kogu õppeprotsessi vältel.

Portfoolio liigitus lähtuvalt selle funktsioonist:

töömapp, kuhu kogutakse materjali õppeprotsessi käigus, näiteks õppeainete kaupa;
näidismapp, millesse valib õppija õppeperioodi parimad tööd;
õpilase arengumapp, sellesse kogutakse pikema perioodi kestel tehtud tööd, mis iseloomustavad kõige paremini õppija arengut;
esindusmapp – siin säilitatakse oma parimaid töid: ettekande teese, uurimistulemusi, projekte jne, mida sobib esitada näiteks tulevikus mingile ametikohale kandideerimisel.

2.1.5. Miniuurimistöö

Miniuurimistöö on probleemile lahenduse otsimisel põhinev lühike teoreetiline uurimus, mille koostamisel tuginetakse kirjandusallikatele. Miniuurimistöö koostatakse õppeaine raames, näiteks uurimistöö metoodika õppeaines.
Miniuurimistöö koostamise eesmärk on õpetada kirjaliku teadustöö struktureerimist ja vormistust ning erialase kirjanduse leidmist ja sellega töötamise kogemuse omandamist.

2.2. Praktikatöö

Praktikatöö koostatakse iga üliõpilase poolt sooritatava praktika käigus. Praktikatöö koostamise eesmärk on teoreetiliste teadmiste ja konkreetsete probleemide lahendamise oskuste kirjeldamine õppepraktika vältel.
Praktikatöö on kohustuslik ja individuaalne kirjalik töö, mis koostatakse vastavalt õppetoolides kinnitatud üliõpilaste praktikatöö juhendile. Praktikatöö kirjalikul vormistamisel lähtutakse käesolevast juhendist.

2.3. Kursusetöö

Kursusetöö on üliõpilase stuudiumi jooksul kirjutatud iseseisev teoreetiline uurimistöö (kirjanduse ülevaade). Kursusetöö koostamisel tuginetakse teadustöö nõuetele.
Kursusetöö põhieesmärgid on:

anda üliõpilasele erialase teaduskirjanduse ja empiirilise materjali leidmise ja sellega töötamise kogemus;
arendada üliõpilases oskust oma eriala kontekstis näha uurimisprobleeme ja neid formuleerida ning leida lahendusvõimalusi;
õpetada üliõpilasele korrektset kirjalikku väljendusoskust (teaduskeel ja erialane terminoloogia);
tutvustada ja õpetada üliõpilasele kirjaliku töö vormistamise nõudeid;
anda ettevalmistus diplomitöö koostamiseks.

Koht õppekavas: Kursusetöö on õppekava osa. Selle maht ja kaitsmise aeg on fikseeritud õppekavas. Kaitsmisele pääsemise eelduseks on õigeaegselt esitatud kursusetöö.

2.4. Diplomitöö

Diplomitöö on üliõpilase stuudiumi lõpetav nõuetele vastav aktuaalset probleemi kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt või kvalitatiivselt käsitlev kompleksne teoreetilis-rakenduslik uurimus. Selle koostamise käigus omandatakse teadustöö kogemusi ja oskust analüüsi tulemusi sisuliselt tõlgendada ning üldistada. Diplomitöö kujutab endast tavaliselt kursusetöös käsitletud teema süvenenumat ja põhjalikumat käsitlust.
Põhimõtteliselt võib koostada kaht liiki uurimistöid: teoreetilisi ja empiirilisi. Diplomitöö koostamisel erinevate uurimistöö liikide kasutamise võimaluse otsustab eriala õppetool.
Diplomitöö koostamise eesmärgid on:

õpetada kriitiliselt hindama varasemate uurimistööde tulemusi ning kasutatud meetodeid;

arendada üliõpilases probleemi selge piiritlemise ja kompleksse analüüsimise (omandatud teoreetiliste ja praktiliste oskuste kasutamine) oskusi;
arendada üliõpilases püstitatud probleemidele põhjendatud lahendusvõimaluste leidmise oskusi;
arendada üliõpilases uurimistööde abil kutseala edasiarendamise oskust;
kujundada üliõpilases oskust oma seisukohti põhjendada ja kirjalikult esitada;
anda ettevalmistus magistriõppeks.

Koht õppekavas: Diplomitöö on õppekava osa, mille maht ja kaitsmise aeg on fikseeritud õppekavas. Diplomitöö kaitstakse õpingute lõpus. Diplomitöö koostamisele ja kaitsmisele saab üliõpilane, kellel ei ole akadeemilisi võlgnevusi.

3. KIRJALIKE TÖÖDE STRUKTUUR JA VORMISTAMINE

Kõigil üliõpilastöödel on ühtsed vormistamise nõuded, mis sisaldavad teatud kohustuslikke ja vajadusel muid lisasid. Järgnevalt on toodud kirjalike tööde (referaat, miniuurimistöö, kursusetöö ja diplomitöö) koostisosad ja nende järjestus. Sulgudes on märgitud töö liik, kus vastav osa on vajalik. Kirjalike tööde struktuur on toodud lisas 2.

3.1. Üldnõuded

Töö kirjutatakse eesti keeles, lauseehitus ja kirjavahemärkide kasutamine tekstis peab vastama eesti keele reeglitele.

Kirjutise kui terviku ülesehitus peab olema loogiline ning töö eri osad omavahelises vastavuses. Väljendusviis peab olema selge ja üheselt mõistetav. Teksti loetavuse huvides tuleb vältida pikki lauseid ja liigset võõrsõnade kasutamist.

Kirjalikud tööd trükitakse arvutil A4 formaadis (File/Page Setup/ Paper /Paper Size ), ühepoolsel paberilehel. Kirjatüüp Times New Roman , tähe suurus 12 punkti, reavahe 1,5 intervalli ( Format /Paragraph/Line spacing /1,5 lines). Lehekülje vaba ruum 3 cm vasakust ja 2,5 cm teistest servadest (File/Page Setup/Paper/Paper Margins). Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi, st tekst on rööpjoondatud (mõlemad servad on sirged ).

Töös jaotatakse tekst lõikudeks. Ühe lõigu pikkus on vähemalt kolm sisutihedat lauset. Tekstilõigud eraldatakse laiema vahemikuga plokkstiilis 12 punkti (üks tähekõrgus) (Format/ Paragraph/Spacing/After 12pt). Töös ei kasutata taandridu.

Peatüki pealkirja ja sellele eelneva ja järgneva teksti vahele jäetakse plokkstiilis vahe 24 punkti (kaks tähekõrgust).

Seminaritööd esitatakse ühes eksemplaris ja köitmise viisi teatab õppeaine õppejõud esimeses tunnis. Kursusetöö esitatakse pehmes kiirköitjas ühes eksemplaris, diplomitöö kahes köites, millest üks kõvas - ja teine pehmes ( spiraal ) köites. Vajadusel täiendavate köidete arvu teatab eriala õppetool. Erinevate kirjalike tööde mahud on toodud tabelis 3 (vt lisa 2 järg).

Kõik leheküljed alates sissejuhatusest nummerdatakse. Sissejuhatusest eespool olevaid lehti (tiitelleht, kokkuvõte, summary, sisukord, lühendite loetelu) võetakse nummerdamisel küll arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei lisata. Samuti leheküljenumbreid ei lisata lisadele. Numbrid lisatakse lehekülgede jalusesse paremasse nurka ( Insert /PageNumbers /valida õige asukoht, nupp Format/Start at võimaldab valida, millisest numbrist alates alustada nummerdamist).

Kõik peatükid, samuti ka teised struktuursed osad algavad uuelt lehelt (tiitelleht, kokkuvõte, võõrkeelne kokkuvõte, sisukord, lühendite loetelu, sissejuhatus, uurimistöö metoodika kirjeldus, uurimistulemuste peatükid, arutelu, järeldused, kasutatud kirjanduse loetelu, lisad). Alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt ja lisaks pealkirjale peab leheküljele mahtuma ka järgnevat teksti vähemalt kolm rida. Peatükki ei tohi vormistada ainult ühe alapeatükina (näiteks: pt 3. apt 3.1.). Peatüki liigendamisel peab koostama vähemalt kaks alapeatükki (näiteks: pt 3. apt 3.1. apt 3.2.).

Peatükkide pealkirjad kirjutatakse trükitähtedega ja alapealkirjad kirjatähtedega rasvases kirjas ( Bold ) ja tähe suurus 12 punkti. Pealkirjades sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata. Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva ja pealkirja lõppu ei panda punkti. Vormindada pealkirjad pealkirja stiilis Heading -stiili (peatükk Heading1; alapeatükk Heading2 jne.

Töös ja sisukorras nummerdatakse araabia numbritega järgnevad osad (alustades number ühest): sissejuhatus, uurimistöö metoodika, peatükid, alapeatükid ja nende alajaotused ning arutelu. Peatüki alapeatüki number peab sisaldama ka vastava peatüki numbrit (Format/Bullets and Numbering/Outline Numbered).

Kasutatud kirjanduse loetelus ühe allika kirje koostamisel kasutatakse ühekordset reavahet ( Singel ). Kahe kirjandusallika vahele jäetakse plokkstiilis vahe 12 punkti (Format/ Paragraph/Spacing/After 12pt).

Võõrkeelsed sõnad ja eestikeelse teksti selgitused tuuakse kaldkirjas (Italic) ning on sulgudes kohe selgitava sõna järel.

Kirjavahemärk on kohe sõna või mõne muu sümboli järel ja talle järgneb tühik. Kahe sõna vahel on ainult üks tühik.

Tuleb vältida töö peatüki alustamist ja lõpetamist tabelitega, joonistega, loeteluga (välja arvatud järelduste peatükk).

Kui on vajadus tekstis rõhutada mõnd sõna või lauseosa, siis selle esiletõstmiseks kasutada rasvast kirja (Bold). Teksti esiletõstude kasutamisel tuleb olla mõõdukas, et säilitada rahulik kirjapilt. Tekstis allajoondamist mitte kasutada.

Refereeringud ja tsitaadid koos viidetega esitatakse oma seisukohtadest eraldi.

3.2. Tiitelleht

Tiitelleht on töö esimene leht (vormistatakse lisa 3 toodud näidise järgi), millele märgitakse:

Õppeasutuse nimetus.
Õppetooli nimetus.
Kursus ja rühm, näiteks Õ III-3 (diplomitööl ei märgita kursust ja rühma).
Autori ees- ja perekonnanimi .
Töö pealkiri (trükitähtedega, rasvases kirjas Bold ja tähe suurus 12 punkti).
Töö liik (nt. seminaritöö, miniuurimistöö, portfoolio, praktika aruanne, kursusetöö,

diplomitöö). Märgitakse, mis aines töö on tehtud (va kursusetöö ja diplomitöö): näiteks seminaritöö õendusalustes; miniuurimistöö uurimistöö metoodikas; portfoolio pedagoogikas; praktika aruanne kirurgilises õenduses. Kursusetöö ja diplomitöö puhul kirjutatakse töö liigiks kursusetöö või diplomitöö.

Töö tegemise koht (lähtuda õppeasutuse asukohast) ja aasta;
Diplomitöö tiitellehe pöördel (vt lisa 3 järg) esitatakse nõuetekohane autori ja juhendaja deklaratsioon, milles töö autor kinnitab oma allkirjaga, et on töö iseseisvalt koostanud ; töös kasutatud teiste autorite tööd, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud ja paneb kuupäeva. Trükitult on toodud andmed juhendaja kohta: Juhendaja: ees- ja perekonnanimi, akadeemiline kraad (näiteks: RN, MNSc). Juhendaja allkirjastab kaitsmisele lubatud töö ja paneb kuupäeva. Teiste kirjalike tööde puhul juhendaja andmed märgitakse tiitellehe esiküljele ainult juhendaja nõusolekul.
Tiitellehe esiküljel punkti ei kasutata.

3.3. Kokkuvõte

Kokkuvõte (koostatakse miniuurimistöös, kursusetöös ja diplomitöös) on lühiülevaade (1lk) tööst, milles tuuakse:

Autori ees- ja perekonnanimi (töö valmimise aasta). Töö teema. Õppeasutuse nimetus, õppetool. Töö liik ja maht, kirjandusallikate arv, illustratsioonide (tabelid, joonised) ja lisade arv ja maht.
Töö eesmärk.
Uurimisobjekt ja metoodika.
Töö olulisemad tulemused ja järeldused.
Võtmesõnad (5 kuni 8 sõna, mis kõige enam iseloomustavad antud tööd).

Kokkuvõttes ei esitata seisukohti ega järeldusi, mida töö eelnevates osades pole käsitletud. Samuti ei viidata kirjandusallikatele.
Diplomitöö puhul tõlgitakse eestikeelne kokkuvõte inglise või saksa keelde ja see kannab vastavalt nimetust Summary või Zusammenfassung ning paigutatakse eraldi lehele eestikeelse kokkuvõtte järel.

3.4. Sisukord

Sisukord moodustatakse töös toodud peatükkide järjestuses koos alguslehekülje numbriga. Sisukord koostatakse arvutil. Esmalt vormindatakse pealkirjad nn pealkirja stiilis Heading-stiili (peatükk Heading1; alapeatükk Heading2 jne, lisada ka pealkirjadele numbrid käsu Format/Bullets and Numbering/Outline Numbered abil, siis valida sisukorra moodustamise käsk Insert/Index and Table/Table of Contents, nupu Modify abil saab vormingustiili muuta)
Teoreetilise uurimuse (kirjanduse ülevaade) korral moodustub sisukord järgnevalt:

kokkuvõte (koostatakse miniuurimistöös, kursusetöös ja diplomitöös);

summary (inglise- või saksakeelne kokkuvõte koostatakse diplomitöös);
lühendite loetelu (vajadusel);
sissejuhatus;
uurimistöö metoodika (referaadi korral on metoodika kirjeldus sissejuhatuses , siis eraldi peatükki ei koostata);
teoreetilise uurimuse peatükkide ja alapeatükkide pealkirjad;
arutelu;
järeldused;
kasutatud kirjandus;
tabelite ja jooniste loetelu (numbrid ja pealkirjad);
lisad (numbrid ja pealkirjad);
tabelid (numbrid ja pealkirjad);
joonised (numbrid ja pealkirjad).

Empiirilise uurimuse korral moodustub sisukord järgmiselt:

kokkuvõte (koostatakse diplomitöös);
summary (inglise- või saksakeelne kokkuvõte koostatakse diplomitöös);
lühendite loetelu (vajadusel);
sissejuhatus;
teoreetilise osa peatükkide ja alapeatükkide pealkirjad;
uurimistöö metoodika;
empiirilise uurimuse peatükkide ja alapeatükkide pealkirjad;
arutelu;
järeldused;
kasutatud kirjandus;
tabelite ja jooniste loetelu (numbrid ja pealkirjad);
lisad (numbrid ja pealkirjad);
tabelid (numbrid ja pealkirjad);
joonised (numbrid ja pealkirjad).

Pealkirjad kirjutatakse trükitähtedega, alapeatükid ja selle allosade punkti pealkirjad ning tabelite ja jooniste loetelu ning lisad kirjutatakse kirjatähtedega. Tähe suurus 12 punkti. Pealkirjas ei tohi sõnu poolitada. Sisukorra näidis on toodud lisas 4.

3.5. Sissejuhatus

Sissejuhatus on lühike ja konkreetne ning sisaldab:

teema valiku põhjendust: uurimistöö tausta kirjeldus ja sellest tulenevalt selge uurimisprobleemi sõnastus;

probleemi lahendamise tähtsust eriala arendamise seisukohast ;
töö eesmärki, uurimisülesandeid või –küsimusi;
metoodika kirjeldust (ainult referaadi koostamisel) ning empiirilise uurimuse korral (diplomitöös) lühiülevaadet metoodikast;
keskseid mõisteid ja vajadusel sõnaseletusi.

Uurimisprobleem on sellise olukorra või situatsiooni kirjeldus, mis tuleneb praktikast ja vajab lahendamist, arendamist või muutmist. Uurimisprobleemi kirjeldamisel tuleb toetuda ka kirjandusele, viidates uurimistulemustele ja varasematele seisukohtadele. Probleemi sõnastusel on oluline selle täpsus ja selgus. Ebamääraselt esitatud probleemist saab sageli alguse teema laialivalguvus ja teemast möödakirjutamine.
Töö eesmärk näitab, milleni soovitakse jõuda probleemi lahendamisel. Sõltuvalt eesmärgist määratakse kindlaks konkreetsemad ülesanded või küsimused, kuna nende lahendus peab moodustama töö põhiosa peatükkide sisu.
Kesksete mõistete seletused kirjeldavad mõistete tähendusi ja nende omavahelisi seoseid. See aitab selgelt defineerida uurimisprobleemi, seada uurimistöö eesmärki ja püstitada ülesandeid või küsimusi. Kesksete mõistete defineerimisel tuleb lähtuda konkreetsest teemast.
Lisaks kesksete mõistete seletustele kirjutatakse uurimistöö sissejuhatuses vajadusel lahti ka need sõnad, mis on spetsiifilised ainult antud uurimisteemale ja mida kasutatakse töös korduvalt.
Sissejuhatuses ei tooda välja töös saadud tulemusi ja järeldusi. Sissejuhatuse maht on 1/10 töö põhiosa mahust, piirdudes ühe-kolme leheküljega.

3.6. Töö põhiosa

Töö põhiosa ülesehitus ja liigendus sõltub töö iseloomust, teemast ning uuritavast materjalist. Peatükid ja nende allosad peavad olema sisuliselt ning loogiliselt üksteisega seotud, õiges järjestuses ning moodustama teemale vastava terviku. Uuritavat teemat käsitletakse loogiliselt ja korrektselt liigendatult vastavalt töö eesmärgile ning uurimisülesannetele või -küsimustele.
Teoreetilise uurimuse (koostatakse kirjanduse ülevaade) korral koosneb põhiosa kolmest osast ja nendeks on:

uurimistöö metoodika peatükk (referaadi korral metoodika kirjeldus esitada sissejuhatuses ning siis eraldi metoodika kirjelduse peatükki ei koostata);
teoreetilise uurimuse peatükid ja alapeatükid;
arutelu.

Empiirilise uurimuse korral koosneb põhiosa neljast osast ja nendeks on:

teoreetilise uurimuse (kirjanduse ülevaade) peatükid (vajadusel ka alapeatükid);
uurimistöö metoodika peatükk;
empiirilise uurimuse peatükid ja alapeatükid;
arutelu.

3.6.1. Uurimistöö metoodika

Uurimistöö metoodika peatüki sisu on:

teoreetilise uurimuse (kirjanduse ülevaade) korral uurimistöö tüüp, uuritava materjali kirjeldus (näiteks õendusalased teadusartikleid, meditsiiniteemalised artiklid, õpikud, õendustööd reguleerivad õigusaktid vmt), andmete kogumise protsessi kirjeldus (kirjanduse valiku kriteeriumid, andmebaasid , otsingusõnad, uurimistööks välja valitud kirjandusallikate lühikirjeldus) ja kirjanduse analüüsi protsessi kirjeldus ning uurimistöö usaldusväärsuse tagamine;
empiirilise uurimuse korral uuritavate kirjeldus ( populatsioon ja valim ), andmete kogumise ja analüüsi metoodika kirjeldus, uurimistöö usaldusväärsuse tagamine, kirjanduse kogumise ja analüüsi protsessi lühikirjeldus.

3.6.2. Uurimistulemused

Empiirilise uurimuse korral teoreetilise ja empiirilise materjali analüüsi vahekorraks on 1:1. Teoreetilises osas antakse analüüsiv ülevaade teemakohasest (lähtuvalt uurimisprobleemist ja püstitatud ülesannetest) materjalist kirjandusallikate põhjal. Uurimistulemuste esitamisel on tähtis osa autoripoolsel tekstil, kus analüüsitakse, sünteesitakse ja võrreldakse saadud andmeid. Olulisemate tulemuste rõhutamiseks tuleb need esitada graafiliselt. Asjakohased tabelid ja joonised võimaldavad uurimistulemusi esitada süstematiseeritult.
Oluline on, et teoreetilises osas ei piirdutaks seisukohtade refereerimisel ühe autoriga , vaid tuleb toetuda erinevatele autoritele.

3.6.3. Arutelu

Arutelu osas töö autor väljendab oma põhjendatud seisukohti uurimistulemuste osas ja kõrvutab varasemate kirjutistega. Kirjeldab, milles seisneb antud uurimustulemuste tähtsus eriala teadusele ja/või praktikale. Pakub välja antud teemast lähtuvalt edaspidist uurimist vajav(ad) probleem(id). Arutelu lõpus teeb asjakohaseid ettepanekuid , mis tulenevad töö tulemustel põhineva arutelu käigust ja on reaalselt rakendatavad.
Arutelus ei arendata tööd, vaid analüüsitakse saadud tulemusi. Peavad selguma autori seisukohad uurimistulemuste kohta. Arutelu maht on 1/10 töö põhiosa mahust, piirdudes ühe-kolme leheküljega (vt tabel 1; lisa 2 järg).

3.7. Järeldused

Järeldused baseeruvad töö tulemustel ja nendest peab selguma, milliseid konkreetseid lahendusi andis iga püstitatud ülesanne ning kas töö eesmärk saavutati. Järeldused esitatakse lühidalt ja konkreetselt kas nummerdatuna või teesidena. Igale püstitatud ülesandele peab kaasnema töö tulemuste põhjal konkreetne järeldus.

3.8. Kasutatud kirjandusallikad

Kasutatud kirjandus esitatakse tähestikulises järjekorras. Alapeatükkides näidistena toodud kirjandusallikate loetelu on toodud lisas 5. Loetelu hõlmab ainult töös viidatud allikaid ja teisalt peab igale loetelus olevale allikale leiduma töös viide . Andmed kasutatud kirjandusallikate kohta saadakse nende tiitellehelt ja selle pöördelt. Kui kirjandusallikal (sh ka artiklid) ei ole toodud autorit või toimetajat või koostajat või organisatsiooni, siis sellist allikat ei tohi kasutada teadustöö seisukohast lähtuvalt. See nõue kehtib nii paberkandjal kui ka internetis oleva materjali kohta. Kasutatud kirjanduse loetelu koostatakse ladina tähestikus.
Venekeelsed kirjandusallikad translitereeritakse ladina tähtedega. Vene-ladina transliteratsiooni reeglid on toodud raamatus: Erelt , T. (1999). Eesti ortograafia . Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus .

3.8.1. Raamatud

Raamatute puhul kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: autori perekonnanimi koos initsiaaliga, ilmumisaasta, pealkiri, raamatut täpsustav info, kui see on olemas (näiteks: käsiraamat praktikumideks), ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Raamatul olevat infot kordustrüki kohta ei kirjutata .
Näide 1:
Forsberg, C., Wengström, Y. (2001). Vähipatsientide kiiritusravi . Tõendusmaterjalil põhinev õendus. Tallinn: EVG Print .
Jaanson, T. (2003). Haigete uurimismeetodid ja õendustegevus. Käsiraamat praktikumideks ettevalmistamisel. Tartu.
James, S. R., Ashwill, J. W., Droske, S. C. (2002). Nursing Care of Children . Principles and Practice. Philadelphia: Saunders Company, W. B.
Roper , N., Logan , W. W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar.
Kui raamatul on ainult toimetaja või koostaja , siis kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: toimetaja(te) või koostaja(te) perekonnanimi koos initsiaaliga, sõna (toim.) või ( koost .) (Inglise keeles (Ed.) ja mitmuses (Eds.); soome keeles (toim.); saksa keeles (Aufl.); vene keeles (red.) ), ilmumisaasta, pealkiri, raamatut täpsustav info (kui on olemas), ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja).
Näide 2:
Mustajoki, M., Manselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. (toim.) (2001). Õe käsiraamat. Tallinn: AS Medicina .
Suzanne , C. S., Brenda , G. B. and more than 50 contributors (Eds.) (2004). Brunner and Suddarth`s Textbook of Medical Surgical Nursing. New York : Lippincott Williams and Wilkins .
Kogumike puhul (samad nõuded kehtivad ka neile raamatutele, milles on toodud peatükkide autorid) tuleb loetelu koostada järgmiselt: artikli autori perekonnanimi koos initsiaaliga, artikli ilmumisaasta, artikli pealkiri, kogumiku /raamatu (ingliskeelsel väljaannetel In:; venekeelsel
V kn:; soomekeelsel teoksessa või kirjassa. Teistes võõrkeeltes olev raamat/kogumik tuleb tõlkida vastavas keeles – raamatus/ kogumikus ) toimetaja või koostaja, kogumiku väljaandmise aasta, kogumiku pealkiri, kogumikku täpsustav info, kui see on olemas (näiteks: teadusartiklite kogumik), artikli esimese ja viimase lehekülje numbrid, ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Artikli ilmumisaasta on toodud artikli juures. Selle puudumisel kirjutada sama aastaarv, mis on kogumiku väljaandmise aastaks.
Näide 3:
Kogumiku artikkel
Aro, I. (2000). Õe omadused ja tegevus patsiendi ja õe vaatekohast. Kogumikus: Pruuden, E. (toim.) (2000). Eesti õenduse otsingutel. Artikleid õeteaduse magistriväitekirjadest (11-22). Tallinn.
Raamatu peatükkidel on autorid
Sepp, E. (1998). Meningiidid. Raamatus: Mikelsaar, M., Mänder, R. (toim.) Kliinilise mikrobioloogia käsiraamat. Tallinn: AS Medicina.
Teatmeteose puhul tuua järgmised andmed: toimetaja(d), väljaandmise aasta, teatmeteose nimetus, köite number, ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja).
Näide 4:
Kaevats , Ü. (peatoim.) (1996). EE. 9.kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

3.8.2. Ajakirjad

Ajakirjas (sh ka interneti ajakiri) avaldatud artikli puhul kirjutatakse välja järgmised andmed: autori perekonnanimi koos initsiaaliga, ilmumisaasta, artikli pealkiri, ajakirja nimetus (kirjutada kaldkirjas), ajakirja number või köite number ja ajakirja number, artikli esimese ja viimase lehekülje numbrid.
Näide 5:
Aro, I. (1996). Õendusest, põetusest, õeharidusest. Eesti Arst, 2, 185-187.
Pael, J. (2002). Võitlus bioloogilise kellaga. Eesti Õde, 29(1), 12.
Blackwood, B. (1998). The practice and perception of intensive care staff using the closed suctioning system. Journal of Advanced Nursing, 28(5),10.

3.8.3. Dokumendid

Dokumentide korral koostada loetelu järgnevalt: dokumendi nimetus, ilmumisaasta, dokumendi väljaandja organisatsioon ja ilmumiskoht. Kui dokumendil on koostaja(d), siis kirjutada koostaja(te) nimi (nimed) enne dokumendi nimetust ja sulgudes sõna (koost.).
Näide 6:
Üldõe III kutsestandard (1999). Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu. Tallinn.

3.8.4. Elektroonilised allikad

Elektrooniliste ajakirjade puhul koostada loetelu samamoodi, kui paberkandjal oleva ajakirja puhul (vt apt. 4.8.2.).
Elektroonilistel materjalidel märgitakse autori perekonnanimi koos initsiaaliga, ilmumisaasta ja artikli pealkiri. Autori puudumisel tuleb kirjutada organisatsiooni nimetus pärast artikli või dokumendi nimetuse kirjutamist. Uuelt realt kirjutada interneti aadress ja ümarsulgudes info võtmise kuupäev. Interneti andmebaasist kasutatud õigusaktide loetelu koostamisel (vt apt.4.8.5.) tuleb märkida ka interneti aadress.
Näide 7:
Plonsky, M. (2004). Psychology with Style: Hypertext Writing Guide . University of Wisconsin
http://www.uwsp.edu/psych/apa4b.ht m. (28.06.05).
CD-Rom, On-line jms materjalide kasutamise korral märkida allika lõppu pärast punkti nurksulgudes CD-Rom või On-line ja panna punkt.
Näide 8:
Anderson , S. C., Poulsen, K. B. (2002). Anderson`s electronic atlas of hematology. Philadelphia: Lippincott Williams and Wilkins. [CD-Rom].

3.8.5. Õigusaktid

Õigusakti kirjetes tuuakse akti nimetus, allikas, kus akt on ametlikult avaldatud, vastuvõtmise aasta ja õigusakti number ning seonduvate aktide arv ning õigusakti jõustumise kuupäev ja aasta. Kui on kasutatud interneti andmebaasi, siis ka kirjutada interneti aadress ja info võtmise kuupäev.
Näide 9:
Palgaseaduse muutmise seadus (RT I 2001, 50, 287; 11. 06. 2001)
http://seadus.ibs.ee/seadus/aktid/rk.s.20010516.62.20010611.html (2.07.05).
Täiskasvanute koolituse seadus (RT I 1993, 74, 1054; 15. 02. 1999).

3.8.6. Konverentsi materjal

Konverentsi materjalide korral koostada loetelu järgnevalt: autori perekonnanimi koos initsiaaliga, konverentsi toimumise aasta, ettekande pealkiri, konverentsi vm ürituse nimetus ja asukoht. Uurimistöö teostamisel konverentsi materjali kasutamisel hinnata kriitiliselt selle sisu tõenduspõhisuse osas.
Näide 11:
Lindqvist, O. V. (2001). Kõrghariduse hindamine: ülevaade ja suunad Euroopas. Kõrghariduse hindamine – õendusteaduse magistriõpe Tartu Ülikoolis. Tempus Phare konverents . Tartu.

3.8.7. Avaldamata allikad

Üliõpilastööde korral koostada loetelu järgnevalt: uurimistöö autori perekonnanimi koos initsiaaliga, ilmumisaasta, pealkiri, töö liik (näiteks: diplomitöö), koht ja asutuse nimetus.
Näide 10:
Tafitšuk, A. (2005). Kopsude kunstlikul ventilatsioonil oleva täiskasvanud patsiendi hingamisteede aspireerimine in-line kateetriga intensiivravi osakonnas . Diplomitöö. Tallinn: Tallinna Meditsiinikool .

3.8.8. Arhiivimaterjalid

Arhiivimaterjalide viitekirjes märgitakse arhiivi nimetus, fondi (lühend f) number, nimistu (n) number, toimiku (t) number, lehe (l) number. Andmed eraldatakse üksteisest komaga .
Näide 12:
Eesti Riigiarhiiv, f 798, n 7, t 43, l 6.

3.8.9. Muud juhud

Kui raamat, kogumik või ajakiri on välja antud näiteks kahes keeles, siis loetelu koostada selles keeles, kust materjal on võetud. Näiteks kui kogumikus on artiklid eesti ja inglise keeles (kogumiku pealkiri on samuti kahes keeles) ja kasutatakse ingliskeelset artiklit , siis kirjanduse loetelus allika kirje koostatakse inglise keeles.
Kirjanduse loetelu koostamisel tuleb sümbolite asemel kasutada sõnu (näiteks ingliskeelse allika puhul „&“ asemel kirjutada sõna „and“) selles keeles, mis keeles on antud allikas kirjutatud.
Näide 13:
Smeltzer, C. S., Bare , G. B. (Eds.) (2004). Textbook of Medical Surgical Nursing. New York: Lippicott Williams and Wilkins.
Ühe autori (toimetaja, koostaja) kirjutatud või organisatsiooni poolt väljaantud tööd reastatakse kirjandusloetelus ilmumisaasta järgi alustades vanemast.
Näide 14:
Alas , R. (2001). Juhtimise alused. Tallinn: Külim.
Alas, R. (2002). Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon. Tallinn: Külim.
Kui viidatakse ühe autori (toimetaja, koostaja) mitmele , samal aastal ilmunud tööle, siis eristatakse need tähtedega a, b, c, ja järjestatakse (ühe autori tööde omavaheline järjestus) pealkirja esimese sõna alfabeetilise koha järgi. Täht pannakse kohe aastaarvu järele, tühikut vahele ei jäeta.
Näide 15:
Alas, R. (2001a). Juhtimise alused. Tallinn: Külim.
Alas, R. (2001b). Strateegiline juhtimine. Tallinn: Külim.
Mitme autori, toimetaja või koostaja puhul esitatakse nende nimed kirjandusallika tiitellehel esinevas järjekorras.
Näide 16:
Smeltzer, C. S., Bare, G. B. (Eds.) (2004). Textbook of Medical Surgical Nursing. New York: Lippicott Williams and Wilkins.
Kui autorit, toimetajat või koostajat ei ole näidatud, paigutatakse allikas kirjanduse loetellu tema pealkirja esimese sõna alfabeetilise koha järgi. Kindlasti on vaja kirjutada organisatsiooni nimetus. Kirjandusallika pealkirja ja sulu vahele punkti ei panda. Punkt pannakse siis, kui on toodud initsiaal. Näide: Alas, R. (2001).
Näide 17:
Õendusala arengukava 2002-2015. EV Sotsiaalministeerium . Tallinn.
Üldõe III kutsestandard (1999). Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu. Tallinn.

3.9. Teksti viitamine

Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis on lubatud ainult nimeline viitamine. Teksti viites tuuakse ümarsulgudes autori perekonnanimi (autori puudumisel toimetaja või koostaja perekonnanimi), väljaande ilmumisaasta ja leheküljenumbrid, kust info pärineb. Lehekülje number eraldatakse aastast kooloniga. Näide: (Pael 2002: 12).
Kui korraga viidatakse mitme autori erinevatele allikatele, siis teksti viitamise loetelu esitamisel alustatakse vanemast allikast.
Näide 18:
(Alas 2001: 12; Alas 2002: 45-46; Samel 2003: 24-27)
Mitme autori, toimetaja või koostaja puhul kirjutatakse tiitellehel esimesena toodud nimi ja selle järgi lühend eestikeelsena „jt“. (olenemata sellest, mis keeles kirjandusloetelu on koostatud).
Näide 19:
(Smeltzer jt. 2004: 24).
Autori, toimetaja või koostaja puudumisel kirjutatakse kirjandusallika nimetuse kaks esimest sõna ja kolm punkti, ilmumisaasta, koolon leheküljenumbrid.
Näide 20:
(Õenduse ja ... 2000: 4-6)
Kui on tegemist ühe autori, toimetaja või organisatsiooni poolt mitme samal aastal ilmunud tööga, siis tekstiviites nii nagu kirjandusallikate loetelus (vt apt. 4.8.9. näide 15) eristatakse need tähtedega.
Näide 21:
(Alas 2001a: 56-61)
(Maailma Tervishoiu...2000a: 2-3)
Õigusaktile viitamisel kirjutada akti nimetus (nimetuse kaks esimest sõna ja kolm punkti), ilmumisaasta, koolon ja paragrahvi number.
Näide 22:
( Tervishoiuteenuste korraldamise... 2001: § 284).
Ühe või mitme allika põhjal mitmest lausest koosneva refereeritud teksti lõigule viitamine. Mitmest lausest koosneva teksti viitamisel paikneb viide pärast viimase lauselõpu punkti.
Näide 23:
Kvalitatiivse analüüsimeetodi aluseks on sõnad ning andmete analüüsimisel on vajalik hea analüüsioskus. Analüüs toimub reeglina samaaegselt andmete kogumisega, aga mitte andmete kogumise järel, nagu on iseloomulik kvantitatiivsele analüüsile. Uurija püüab samaaegselt toime tulla andmete kogumisega, korrastamisega, süstematiseerimisega ja andmete tähenduse tõlgendamisega. ( Burns jt 1993: 563).
Kvalitatiivne uurimus erineb kvantitatiivsest ka selle tõttu, et see arendab teooriat induktiivselt. Kvantitatiivne uurimus testib olemasolevat teadmist deduktiivselt. Leach (1990) on kirjutanud, et kvalitatiivse uurimuse puhul ei ole selget kavatsust midagi kokku lugeda või mõõta, vaid selle asemel kirjeldatakse uurimisprotsessi käigus nähtust keeleliste väljendite abil. ( Carr 1994: 716-717).
Kirjanduse loetelus:
Burns, N., Grove, S. K. (1993). The Practise of Nursing Research. Philadelphia: W. B. Saunders Company.
Carr, L. T. (1994). The strengths and weakness of quantitative and qualitative reseach: what method for nursing? Journal of Advanced Nursing, 20(4), 716-721.
Ühest lausest koosneva teksti viitamisel paikneb viide enne lauset lõpetavat punkti (lause viimase sõna järele ei panda punkti, see pannakse viite viimase sulu järele).
Näide 24:
Kvalitatiivne andmete analüüs toimub reeglina samaaegselt andmete kogumisega, aga mitte andmete kogumise järel, nagu on iseloomulik kvantitatiivsele analüüsile (Burns jt 1993: 563).
Kirjanduse loetelus:
Burns, N., Grove, S. K. (1993). The Practise of Nursing Research. Philadelphia: W. B. Saunders Company.
Lõigu sisu moodustub erinevate allikate põhjal tehtud refereeringutest.
Näide 25:
Kvalitatiivse analüüsi korral liigub mõtteprotsess konkreetselt üldisemale (Burns jt 1993: 563) arendades teooriat induktiivselt (Carr 1994: 716). Andmete kogumine, töötlemine ja analüüsimine on üksteisega tihedalt seotud (Burns jt 2001), mistõttu püütakse samaaegselt toime tulla andmete kogumisega, süstematiseerimisega ning tõlgendamisega (Burns jt 1993: 563). Kvalitatiivse uurimuse korral uuritakse nähtusi läbi inimese kogemuse, mis on subjektiivne ( Ellis jt 1995: 351).
Kirjanduse loetelus:
Burns, N., Grove, S. K. (1993). The Practise of Nursing Research. Conduct. Critique and Utilization. Philadelphia: W. B. Saunders Company.
Burns, N., Grove, S. K. (2001). The Practise of Nursing Research. Philadelphia: W. B. Saunders Company.
Carr, L. T. (1994). The strengths and weakness of quantitative and qualitative reseach: what method for nursing? Journal of Advanced Nursing, 20(4), 716-721.
Ellis, J. R., Hartley, C. L. (1995). Managing and Coordinating Nursing Care. Philadelphia: J. B. Lippincott Company.
Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte tekstist. Tsitaat peab vastama originaalile sõnastuse, ortograafia, kirjavahemärkide ja eristuskirjade (sõrendused jm) osas. Tsitaati ei liideta üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkenditega. Võõrkeelest tsiteerimisel tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida võimalikult täpselt. Tsitaat esitatakse jutumärkides. Viide märgitakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke. Kui tsitaati ei esitata täielikult, siis puuduv osa tähistatakse punktiiriga. Nt /.../.
Näide 26:
„Personalivalik on protsess, mille käigus kogutakse ametikoha taotleja kohta infot, mis võimaldaks prognoosida tema tulevast tööalast edukust, ning valitakse välja sobivaimad kandidaadid.“ (Alas 2001: 96).
„... kuigi praktikute hulgas kohtab sageli arvamust, et rahulolev töötaja ei tule muudatustega kaasa ... ja seetõttu tuleb hoida töötajaid rahulolematuna, näitavad uuringud rohkem vastupidist seost.“ (Alas 2002: 46).
Kirjanduse loetelus:
Alas, R. (2001). Juhtimise alused. Tallinn: Külim.
Alas, R. (2002). Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon. Tallinn: Külim.
Kaudne viitamine tähendab seda, kui ühele autorile viidatakse teise autori töö kaudu. Kaudne viitamine on lubatud ainult esmaallika puudumisel. Nimetatud võimalus kehtib tsiteerimise puhul (kaasa arvatud võõrkeelse kirjanduse puhul). Kui töös on tsiteeritud ühe sekundaarse allika kaudu mitmete autorite erinevaid materjale, siis kasutatud kirjanduses arvestatakse neid ühe allikana.
Näide 27:
Riehl ja Roy (1980) on defineerinud õendusmudelit järgmiselt: „süstemaatiliselt üles ehitatud, teaduslikult põhjendatud ja loogiliselt seostatud mõistetekogum, mis identifitseerib õenduspraktika olulisimad osad, võetud koos nende mõistete teoreetiliste alustega ja praktikute poolt nende kasutamisel saadud kogemustega....“ (tsit. Roper jt 1999: 25 järgi).
Kirjanduse loetelus:
Riehl, J., Roy, C. (1980). Conceptual models for nursing practice. New-York: Appleton- Century -Crofts. (Tsit. Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused. Tartu: Elmatar.

3.10. Tabelid

Tabelid võimaldavad arvandmeid ja teksti sisu esitada süstematiseeritult ja ülevaatlikult. Tabelid pealkirjastatakse ja nummerdatakse araabia numbritega kogu töö ulatuses ühtlaselt (Insert/Caption), näiteks Tabel 1., Tabel 2. jne. Tabel paigutatakse viidatava tekstilõigu järele. Teksti paigutatavad tabelid peavad olema lihtsad ja ülevaatlikud. Mahukamad tabelid on otstarbekas esitada lisades. Tekstis esitatakse ka tabeli sisu kokkuvõte ja viide. Näiteks:

Alljärgnev tabel 2 iseloomustab õendusprotsessi ja uurimisprotsessi võrdlust viie etapina .
Tööstaaži järgi oli kõige väiksema staažiga õde olnud ametis 1 aasta ning kõige pikem tööstaaž oli 20 aastat. (vt tabel 3).

Tabeli number ja pealkiri paigutatakse tabeli kohale joondatult vasakule ja järel on punkt. Sõna „tabel“, selle number ja pealkiri trükitakse rasvaselt (Bold).
Tabeli kõik veerud pealkirjastatakse. Pealkirjad kirjutatakse suure algustähega. Üldreeglina tuleb tabelid paigutada ühele lehele ja veerge ei nummerdata. Kui tabel jätkub järgmisel leheküljel, siis tuuakse ainult veergude numbrid.
Kui tabelis toodud andmete kohta saab kasutada ühesugust mõõtühikut, siis tuuakse see ära tabeli veeru ülemises osas sulgudes (vt tabel 3). Tabel paigutatakse lehe keskele ja sisu trükitakse kirjasuurusega 10 kuni 12 punkti ja kasutatakse reavahet 1,0. Kui tabel on esitatud kirjanduse andmete põhjal, siis tuuakse viide allikale sulgudes tabeli alla (vt tabel 1).
Näited:
Tabel 1. Õendusprotsessi ja uurimisprotsessi võrdlus.
Õendusprotsess Uurimisprotsess
1.Hindamine

andmete kogumine

andmete interpreteerimine

1.Teadmine õendusmaailmast

kliiniline kogemus
kirjanduse ülevaade

2.Õendusdiagnoos
2.Probleemi püstitamine ja eesmärgi
seadmine
3. Planeerimine

eesmärgi püstitamine
planeeritud sekkumised (tegevused)

3.Metoodika

kavandamine
valim
mõõtmise meetodid

4. Teostamine
4.Andmete kogumine ja analüüsimine
5.Hindamine ja uuesti läbivaatamine ning
vajadusel muutmine
5.Tulemused ja nende avaldamine
Allikas: (Burns jt 2001: 25).
Osakond Mehi (%)
Naisi (%)
Kokku (%)
Kirurgia
13 (20)
21 (26)
34 (23)
Traumatoloogia
13 (20)
15 (19)
28 (19)
Neuroloogia
7 (11)
10 (13)
17 (12)
Kardioloogia
19 (30)
12 (15)
31 (22)
Hematoloogia
3 (5)
9 (11)
11 (8)
Pulmonoloogia
6 (9)
8 (10)
14 (10)
Reumatoloogia
3 (5)
5 (6)
9 (6)
Kokku
64 (44)
80 (56)
144
Tabel 2. Osakonniti anketeeritud patsientide sooline jaotus.

3.11. Joonised

Joonised aitavad teksti sisu paremini edasi anda. „Joonise“ nimetuse alla kuuluvad kõik töös sisalduvad diagrammid , graafikud , joonised, skeemid ja fotod. Joonised allkirjastatakse ja nummerdatakse araabia numbritega kogu töö ulatuses ühtlaselt, näiteks Joonis 1., Joonis 2. jne. Joonis paigutatakse võimalikult selle tekstilõigu järele, milles talle esmakordselt viidatakse. Tekstis antakse joonise sisust kokkuvõtlik ülevaade ning sellele tuleb tekstis viidata. Näiteks:

Joonisel 1 on ära toodud anketeeritud patsientide jaotus osakonniti.
Individuaalse palga kujunemisel on aluseks palgastruktuur ja töö tulemused. Palgastruktuuri koostamise aluseks on töö analüüs, ametikoha hindamine ja palgaturu uuringud. (vt joonis 2).

Joonise number paigutatakse (Insert/Caption) joonise alla joondatult vasakule ja sellele järgneb number, mille lõpus on punkt. Punktile järgneb üks tühik ja joonise pealkiri, mis lõpeb punktiga . Sõna „joonis“, selle number ja pealkiri trükitakse rasvaselt (Bold).
Joonis paigutatakse lehe keskele ja joonisele kantavad tähised, arvud ja sõnaline tekst trükitakse kirjasuurusega 11 või 12 punkti ja kasutatakse reavahet 1,0. Joonisel kasutatavad tähised tuleb selgitada joonise väljal või tekstis joonise juures. Kui joonis pole autori koostatud, siis tuuakse viide allikale joonise alla. (vt joonis 2).
Näited:
Joonis 1. Anketeeritud patsientide jaotus osakonniti.
Joonis 2. Palga määramine.
Allikas: (Alas 2001: 95).

3.12. Lisad

Lisad sisaldavad töö põhiosa täiendavaid materjale ja mille esitamiseks tekstis pole otsest vajadust, näiteks luba uuringu läbiviimiseks, ankeetide vormid, kokkuvõtlikud tabelid, joonised, loetelud, juhendid jms. Kõik lisad tuleb pealkirjastada ja nummerdada araabia numbritega vastavalt neile tekstis viitamise järjekorrale. Lisa lehekülje paremasse ülanurka kirjutatakse sõna „Lisa“ ja selle number, näiteks Lisa 1 ja punkti lõppu ei panda. Kui lisa sisumaht on >1 lehekülje, siis järgmiste lehekülgede ülanurka lisatakse sõna „järg“, näiteks: Lisa 1 (järg). Iga lisa peab algama uuelt lehelt. Lisadele tuleb töös kindlasti viidata. Lisad ja nende pealkirjad tuuakse ära töö sisukorras, näiteks:
LISAD
Lisa 1. Küsitlusleht
Lisa 2. Bioeetika komisjoni otsus

4. TEADUSTÖÖ KEEL

Üliõpilastööd kirjutatakse eesti keeles. Diplomitööle lisatakse inglis - või saksakeelne kokkuvõte. Kõneviis ja -vorm peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Kasutada umbisikulist teguviisi , näiteks töös käsitletakse, analüüsitakse või töös on käsitletud, analüüsitud. Tuleb vältida mina-vormi kasutamist. Sõnastus peab olema korrektne ja loogiline ning vastama õigekeelsuse nõuetele. Kirjutamisel tuleb tähelepanu pöörata kompositsioonile (hõlmab sisu ja selle ülesehitust), ortograafiale (õigekirjale) ja õigele kirjavahemärgistusele ning läbimõeldud sõnavalikule ja lausestusele. Väljendada tuleb selgelt ja täpselt, kasutades õigeid termineid. Töös avaldatavad seisukohad ei tohi olla mitmetähenduslikud.
Kasutada tuleb ainult üldtunnustatud terminoloogiat (sh ka erialane terminoloogia). Võõrkeelse materjali tõlkimisel tuleb meeles pidada, et eesti keele lausestruktuur erineb võõrkeelse lause struktuurist. Termineid on vaja kasutada õiges tähenduses ja kontekstis. Vajadusel tuleb tuua võõrkeelsed selgitused sulgudes ja kaldkirjas kohe selgitava sõna järel, näiteks teadlikkus (knowing) sisaldab teadmisi (knowledge), mis baseeruvad tähelepanekutel, kliinilistel ilmingutel, uurimistööde tulemustel ja teaduslikul lähenemisel.
Vältida tuleb kõne- ja konspektistiili, slängi, paljusõnalisust, sõnakordusi, liigsete võõrsõnade, ajakirjanduslike-, käibe- ja poeetiliste fraaside kasutamist. Samuti ei tohi kasutada emotsionaalseid väljendeid (näiteks: lausa suurepärane, maru kiiresti).
Töö väärtust tõstab lihtne, üldmõistetav väljenduslaad, rikkalik sõnavara ja teksti läbimõeldud liigendus.

4.1. Loetelud

Loetelu osad peavad olema vormiliselt ühesugused. Loetelude koostamisel tuleb kogu töö ulatuses kasutada ühtset stiili (Format/Bullets and Numbering). Loetelu punktid tähistatakse tavaliselt kas araabia numbritega või tähtedega, mille järel on ümarsulg või punkt (Format/Bullets and Numbering). Loetelu järjekorda võib ka tähistada tingmärkidega (Bullets), siis alustatakse iga punkti uuest reast . Nummerdamist kasutatakse tavaliselt siis, kui on oluline loetelu järjekord või arv. Töö peatükke ei alustata ega ka lõpetata loeteluga.
Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele või alustatakse iga loetelu punkti uuelt realt ja loetelu osad eraldatakse üksteisest komaga.
Näide:
Traditsioonilised juhtimisstiilid on autokraatne, bürokraatlik, demokraatlik ja passiivne.
või
Traditsioonilised juhtimisstiilid on: 1) autokraatne, 2) bürokraatlik, 3) demokraatlik, 4) passiivne.
või
Traditsioonilised juhtimisstiilid on: a) autokraatne, b) bürokraatlik, c) demokraatlik, d) passiivne.
või
Traditsioonilised juhtimisstiilid on:

autokraatne,
bürokraatlik,
demokraatlik,
passiivne.

Kui loetelu sisuks on pikemad sõnaühendid ja milles esineb ka koma , siis need kirjutatakse üksteise alla või alustada iga loetelu punkti uuelt realt. Numbri või tähe järel on ümarsulg, alustatakse väiketähega ja loetelu osad eraldatakse üksteisest semikooloniga.
Näide:
Kuulamisoskusel on oluline:

olla tähelepanelik;

näidata välja, et kuulad teist inimest;

julgustada rohkem rääkima;

veenduda, et oled mõtet tabanud;

küsida avatud küsimustega;

vältida „miks“ küsimusi.
Kui loetelu mingi osa koosneb kahest või enamast lausest, pannakse järjekorra numbri või tähe järele punkt ja igat lauset alustatakse suure tähega.
Näide:
Demokraatlikule juhtimisele on iseloomulikud järgmised tunnused:

Väärtustatakse alluvate isikuomadusi ja võimeid. Võimaldatakse töötajale rohkem iseseisvust, tegevusvabadust ja eneseteostust.

Peetakse oluliseks teada saada alluvate arvamust. Otsuseid võetakse vastu läbirääkimiste tulemusena.

Juht usaldab oma alluvaid ning alluvad usaldavad juhti.

4.2. Lühendid

Soovitatav on kasutada ainult üldtuntud lühendeid. Lühendid defineeritakse esmakordsel esinemisel tekstis, näiteks Riigi Teataja (RT). Võõrkeelsete lühendite kasutamisel kirjutatakse võõrkeelne selgitus kohe selle järele kaldkirjas. Kui töös kasutatakse üle viie lühendi, milles igaüks esineb vähemalt kaks ja enam korda, siis on soovitatav koostada lühendite loetelu enne sissejuhatust. Eraldi koostatud lühendite loetelu korral tekstis ei kirjutata lühendi selgitust. Üldlevinud sõnade lühendite korral, nagu nr, vt, a, lk, jne selgitusi ei kirjutata. Kasutusele võetud lühendeid tuleb kogu töö ulatuses ühtemoodi kasutada.
Näide:
Maailma Tervishoiu Organisatsioon – MTO määratleb tervist kui täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisundit ja mitte ainult haiguse või põduruse puudumist.
Ventilaatorraviga seotud pneumoonia (Ventilator Associated Pneumonia - VAP) puhul on patsiendi selili asend märkimisväärne riskifaktor , seetõttu võimalusel tõstetakse patsient pool-linnupüüdja asendisse soodustades kopsude laienemist ja parandades röga eritust.

4.3. Arvud

Arvsõnad (1-9) on soovitatav üldkeelses tekstis kirjutada sõnadega ning suuremad kirjutatakse numbritega. Kui ühekohalisele arvule järgneb mõõtühik, näiteks ml või muu tähis, näiteks %), siis kirjutatakse see numbriga, näiteks 5 ml; 9%.
Arvud, mis ulatuvad tuhandetesse, miljonitesse jne, kirjutatakse kuni 3-4 numbriga ja suurusjärk sõnadega (näiteks: 34,6 tuh kr). Üldreeglina on arvu ja mõõtühiku või selle lühendi või tähise vahel üks tähekoht vahet (näiteks: 34,25 kr; 150 ml). Protsendi, nurgakraadi, -minuti ja –sekundi tähise korral ei jäeta tühikut numbri ja tähise vahele (näiteks: 23% mehi; 38° palavikku). Kui arvule järgneb kaks tähist, siis jäetakse numbri ja tähise vahele tühik (näiteks: 8 °C).
Arvväärtused ja sellele järgnev mõõtühiku lühend või tähis tuleb paigutada samale reale. Arvudele käändelõppe ei lisata. Põhiarvud kirjutatakse araabia numbritega: 7 kuud, 8 patsienti , aastal 2004, aastail 2000-2004. Järgarvud kirjutatakse araabia numbritega, mille järel on punkt, või rooma numbritega, mille järel ei ole punkti. Näiteks: 24. jaanuaril, IV osa, XX sajand jne.
Protsentide arvutamisel piirduda täisarvuga või ühe kohaga pärast koma: 23% või 57,3%. Empiirilise uurimuse korral arvandmed esitatakse numbritena ja protsentides. Näiteks: 65 patsienti (31%) vastas, et nad on teadlikud hoolekandeosakonna teenustest ning teenuste kohta saadi infot kõige rohkem meedia kaudu – 23 (32%). 31% (65) patsientidest vastas, et nad on teadlikud hoolekandeosakonna teenustest ning teenuste kohta saadi infot kõige rohkem meedia kaudu – 32% (23).
Numbrite kirjutamise reeglid on toodud raamatus: Erelt, T. (1999). Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

4.4. Valemid

Valemid esitatakse omaette real , paigutatuna soovitavalt lehekülje keskele. Kõiki valemites kasutatavaid suurusi tuleb tähistada võimalikult üldkasutatavate tähistega. Mingi suuruse või sümboli esmakordsel esinemisel valemis peab tekst selgitama selle tähenduse. Need valemid, millele tekstis edaspidi viidatakse, peavad olema nummerdatud. Kui töös on rohkem kui üks valem, siis tuleb need nummerdada. Järgnevalt on toodud valemi näidis.
I (1)
sotoonilise koefitsendi arvutamiseks kasutatakse võrrandit
kus i – isotooniline koefitsent ,
Δ t –lahuse külmumistemperatuuri alanemine,
Kk -– lahusti küroskoopiline konstant,
m – lahuse molaarne kontsentratsioon.

5. EETIKA NÕUDED

Üliõpilane on töö autor ja kannab vastutust oma kirjalike tööde koostamise eest.
On rida üldiseid nõudeid, mis käivad nii teoreetilise kui empiirilise uurimise kohta.
Kõige olulisem on uurija kompetentsuse tase, mis baseerub laialdastel erialateadmistel, antud riigi seaduste ja Euroopa ühiskokkulepete tundmisel ja austamisel.
Uurija tunneb „Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni“, 4. november 1950; „Isikuandmete automatiseeritud töötlemisega seostuva üksikisiku kaitse konventsiooni“, 28. jaanuar 1981; „Lapse õiguste konventsiooni“, 20.november 1989; „ Helsinki deklaratsiooni“, 1964, täiendatud 1975 ja 2001 põhimõtteid ja antud maa seadusi. Uurimistöö autor jälgib, et tema töö ei sisaldaks:

inimeste diskrimineerimist selliste tunnuste alusel nagu sugu, iga, rass , nahavärvus, keel, usutunnistus , poliitilised veendumused, rahvuslik ja sotsiaalne päritolu, rahvusvähemusse kuulumine, varanduslik või tervislik seisund, pärilikkus;
inimese era- ja perekonnaelu , kodu ja korrepondentsi saladust, konfidentsiaalset informatsiooni;

Autor peab jälgima sellealaseid kutsenõudeid ja -norme.
Uuringu korral tuleb teada, et inimese kaasamine uurimistöösse peab põhinema sellel, et:

Inimuuringule ei ole alternatiivi.
Uuritava (üksikisiku) huvid on eelistatud ühiskondlike ja teaduslike huvide ees.
Uurimistöö plaan peab olema korrektselt ja kõikidele arusaadavalt ning professionaalselt ette valmistatud.
Enne uurimistöö alustamist peab sõltumatu eetikakomitee andma oma soovituse selle alustamiseks, hinnates uurimistöö plaani teaduslikku väärtust, uurimuse vajalikkust ja läbiviimise võimalusi, uurimistöö planeeringut, uurijate kompetentsust ning kulutatavate vahendite otstarbekust.
Inimese osalemise eelduseks uurimistöös on informeeritud vabatahtlik nõusolek. Informeeritud nõusolek tuleb saada enne uuritava kaasamist uurimusse . See tähendab, et inimene teab uurimistöö eesmärki ja oma rolli selles, uurimistööst tulenevat kasu ja võimalikke tüsistusi, tagajärgi ja ohtusid ning ka seda, et ta on vaba ja võib igal hetkel loobuda uurimistöös osalemisest.
Uuritav on informeeritud oma õigustest ja antud riigi seadustest, mis teda aitavad lahendada uurimuse käigus tekkinud probleeme.
Uuritav on informeeritud, et ta annab oma nõusoleku antud konkreetse uurimuse jaoks ja uurija ei kasuta saadud informatsiooni muul otstarbel .
Uurimistöös ei tohi kasutada plagieerimist, andmete võltsimist, ei tohi esitada teiste autorite töid oma nime all ja isikuandmeid sellisel kujul, et oleks võimalik uurimistöös osalenud inimest identifitseerida.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis töötab eetika komisjon , kelle ülesandeks on vaadata läbi taotlused ja uurimisprojektid, milles uurimisaluseks on inimene ning anda eelhinnang.
Dokumentide esitamise korra leiab kooli koduleheküljel: http://medkool.ee/komijsonid . Antud aadressil on ka informatsioon uurimistöö alustamise jaoks loa taotlemiseks kas Tartu Ülikooli Inimuuringute Eetika Komiteelt või Tallinna Meditsiiniuuringute Eetika Komiteelt.

6. KURSUSETÖÖ TEOSTUSE ÜLDINE KÄIK JA KAITSMINE

Kursusetöö koostamine, esitamine ja kaitsmine toimub üks kord aastas ning konkreetsed tähtajad on toodud õppetöö graafikus ja tunniplaanis.

6.1. Kursusetöö koostamine ja esitamine

Kursusetöö tüüp ja teema valik. Kursusetöö koostatakse teoreetilise uurimusena, milleks on kirjanduse ülevaade. Kursusetöö on individuaalne. Üliõpilane valib ise temale huvipakkuva ja jõukohase teadusliku uurimisteema. Teema peab vastama õpitavale erialale ja olema rakendusliku iseloomuga . Soovitatav on valida selline teema, mida saab edasi arendada diplomitöös. Vältida tuleb neid teemasid , mille käsitlemiseks üliõpilasel puuduvad võimalused ja/või mis on liiga laiaulatuslikud.
Juhendamine. Juhendamine toimub seminaride ja individuaalsete konsultatsioonide raames. Seminaride teemad ning kursusetöö esitamise tähtaeg ja kaitsmise aeg on toodud aineprogrammis. Esimeses seminaris tutvustatakse aineprogrammi ja konkretiseeritakse üliõpilase valitud uurimistöö teemat, uurimisprobleemi, eesmärki ja ülesandeid (üliõpilane tutvustab teemat, uurimisprobleemi ja esialgselt kavandatud töö eesmärki ja ülesandeid) ning antakse edaspidised töö koostamise juhised.
Uurimistöö projekt. Kursusetöö projekti koostamise käigus peab selguma lõplik uurimistöö teema. Projekti alusel hakkab üliõpilane tegema kursusetööd. Uurimistöö projektile esitatavad nõuded on toodud 9. peatükis.
Töömaht ja kirjandusallikate valik. Kursusetöö maht on 20-25 lehekülge ilma lisadeta. Kirjandusallikaid peab olema vähemalt 15, neist võõrkeelseid 7 ja kirjandusallikate üldmahust teadusartikleid vähemalt 3. Kui töös on tsiteeritud ühe sekundaarse allika kaudu mitmete autorite erinevaid materjale, siis kasutatud kirjanduses arvestatakse neid ühe allikana.
Kirjandusallikad peavad kajastama uusimaid seisukohti antud valdkonnas. Uuritava teema kohta peab leiduma piisavalt kirjandust. Tuleb eelistada erialaseid ajakirju, kogumikke ja monograafiaid, sealhulgas välisriikides ilmunuid. Töö väärtust tõstab eeskätt teadusartiklite kasutamine.
Kursusetöö struktuur ja selle sisu. Kursusetöö koostisosad, töö maht ja hindamine on toodud tabelis 2 (vt lisa 2 järg) ning struktuur ja selle sisu kirjeldus on esitatud 3. peatükis.
Kursusetöö vormistus . Töö peab olema kirjutatud korrektses eesti keeles ja vormistus peab vastama käesolevas juhendis esitatud nõuetele.
Kursusetöö esitamine. Kursusetöö esitatakse (pehmes kiirköitjas) ühes eksemplaris eriala õppetooli ja antakse üleandmise allkiri . Töö tuleb esitada vähemalt kaks nädalat enne kaitsmist.

6.2. Kursusetöö kaitsmine ja hindamine

Komisjoni koosseis. Kursusetööd kaitstakse komisjoni ees. Kursusetöö kaitsmiskomisjoni koosseis on vähemalt kaheliikmeline ja sinna kuuluvad kooli õppejõud. Komisjoni koosseis ja üliõpilaste kaitsmise järjekord teatatakse üliõpilastele vähemalt üks nädal enne kaitsmist.
Kaitsmisprotseduur. Kursusetöid kaitsvad üliõpilased peavad olema kohal kaitsmise alguse kellaajaks. Ühe kursusetöö kaitsmisprotseduur kestab kokku 15 minutit. Kursusetöö kaitsmine algab esitleja pöördumisega komisjoni ja kuulajate poole ning seejärel tehakse tööst 5 min. ettekanne, milles tutvustatakse kursusetöö teemat ja selle valiku põhjendust; uurimisprobleemi ja selle lahendamise tähtsust lähtuvalt eriala praktika seisukohast; töö eesmärki ja ülesandeid. Antakse ka lühike metoodika kirjeldus, järeldused ja ettepanekud.
Seejärel esitab kaitsmiskomisjon küsimusi ning kommenteerib töö sisulist ja vormistuslikku poolt ning annab soovitusi antud teema käsitluse jätkamiseks diplomitöös. Igale esitatud küsimusele vastab üliõpilane kohe korrektselt ja täpselt.
Hindamine. Kursusetöö on hindeline ja hindamine toimub kehtiva hindamissüsteemi põhjal kinnisel istungil kohe pärast kaitsmisi vastavalt kooli õppekorralduseeskirjale. Töö hindamise alused on toodud alapeatükis 8.5.2. Diplomitöö hindamine.
Hindamise tulemused tehakse üliõpilasele teatavaks samal päeval pärast komisjoni arutelu. Lõputöö kaitsmise tulemuse vaidlustamine toimub vastavalt kooli õppekorralduseeskirjale.
Positiivse hinde saamise eeldused on:

Töö vastab teemale.
Töö eesmärk ja ülesanded on vastavuses töö sisuga.
Töö peab sisaldama järgmisi koostisosasid: tiitelleht; kokkuvõte; sisukord; sissejuhatus (töö teemaga vastavuses uurimisprobleem, eesmärk, ülesanded või küsimused); töö põhiosa (metoodika kirjeldus; uurimistulemuste vastavus püstitatud ülesannetele; töö tulemustel baseeruv arutelu); järeldused, mis tulenevad töö tulemustest ja annavad vastuse püstitatud töö ülesannetele või - küsimustele; kasutatud kirjanduse loetelu.
Autor on ise koostanud töö ja ei ole tegemist plagiaadiga.
Töö vastab eesti keele nõuetele.
Vormistus ei lähe oluliselt lahku käesolevas juhendis esitatud nõuetest.
Üliõpilane kaitseb kursusetöö komisjoni ees.

7. DIPLOMITÖÖ TEOSTUSE ÜLDINE KÄIK JA KAITSMINE

Diplomitöö koostamisele lubatakse need üliõpilased, kellel ei ole akadeemilisi võlgnevusi.
Diplomitöö koostamine, esitamine, ja kaitsmine toimub kaks korda aastas ning konkreetsed tähtajad on toodud õppetöö graafikus ja tunniplaanis.

7.1. Diplomitöö koostamine

Diplomitöö tüüp ja teema valik. Diplomitöö koostatakse teoreetilise (kirjanduse ülevaade) või empiirilise uurimusena. Sellekohase otsuse teeb eriala õppetool. Diplomitöö on individuaalne. Üliõpilane valib ise temale huvipakkuva ja jõukohase teadusliku uurimisteema. Teema peab vastama õpitavale erialale ja olema rakendusliku iseloomuga. Soovitatav on diplomitöös kursusetöö teemat edasi arendada. Vältida tuleb neid teemasid, mille käsitlemiseks üliõpilasel puuduvad võimalused ja/või mis on liiga laiaulatuslikud.
Juhendamine. Olenevalt teemast valib üliõpilane pädeva diplomitöö juhendaja. Erandkorras võib olla ka kaks juhendajat ning sellest tuleb informeerida neid ja saada neilt selleks suuline nõusolek. Juhendajaks võib olla kooli õppejõud või väljaspool kõrgkooli töötav kõrgharidusega erialaspetsialist, kellel on teemast lähtuvalt praktiline töökogemus. Võimalusel tuleb eelistada juhendajaks inimest, kes ise on teinud uurimistööd.
Need üliõpilased (tasemeõpe), kellel ei ole ette nähtud teha kursusetööd, peavad juhendaja valima 12 kuud enne nominaalse õppeaja lõppu kehtestatud tähtajal.
Uurimistöö projekt. Juhendaja kaasabil koostab üliõpilane diplomitöö projekti. Diplomitöö projekti koostamise käigus peab selguma lõplik uurimistöö teema. Valmis projekti põhjal teeb juhendaja ja üliõpilane otsuse uurimistöö teostuse võimalikkuse osas. Positiivse otsuse põhjal juhendaja(d) allkirjastab (allkirjastavad) üliõpilase poolt täidetud ja allkirjastatud blanketi (diplomitöö või lõpueksami sooritamise registreerimisleht), mille üliõpilane esitab õppetooli juhatajale. Valmis projekti alusel hakkab üliõpilane tegema diplomitööd.
Loa taotlus inimuuringute läbiviimisel. Inimuuringute teostamiseks on vajalik bioeetika komisjoni kirjalik luba. Vastavat informatsiooni taotluse esitamise korra ja komisjoni töökorralduse kohta saab kooli koduleheküljelt http://medkool.ee/komisjonid .
Töö maht ja kirjandusallikate valik. Diplomitöö maht on 30-40 lehekülge ilma lisadeta. Kirjandusallikaid peab olema vähemalt 20, neist võõrkeelseid 10 ning teaduslikke artikleid vähemalt 6. Kui töös on tsiteeritud ühe sekundaarse allika kaudu mitmete autorite erinevaid materjale, siis kasutatud kirjanduses arvestatakse neid ühe allikana.
Kirjandusallikad peavad olema teaduspõhised ja peavad kajastama uusimaid seisukohti antud valdkonnas. Uuritava teema kohta peab leiduma piisavalt kirjandust. Tuleb eelistada erialaseid ajakirju, kogumikke ja monograafiaid, sealhulgas välisriikides ilmunuid. Töö väärtust tõstab asjakohaste teadusartiklite kasutamine.
Diplomitöö struktuur ja selle sisu. Diplomitöö koostisosad, töö maht on toodud tabelis 3 (vt lisa 2 järg) ning struktuur ja selle sisu kirjeldus on esitatud 3. peatükis.
Diplomitöö vormistus. Töö peab olema kirjutatud korrektses eesti keeles ja vormistus peab vastama käesolevas juhendis esitatud nõuetele.

7.2. Diplomitöö esitamine ja kaitsmisele lubamine

Juhendaja(d) teeb (teevad) otsuse diplomitöö kaitsmisele lubamise või mittelubamise osas. Kaitsmisele lubatud diplomitöö kaks eksemplari on juhendaja(te) poolt allkirjastatud ja on aluseks kaitsmise nimekirja kandmiseks.
Diplomitöö esitamine juhendajale kaitsmisele lubamiseks. Valmis diplomitöö (soovitatavalt mitte köidetuna) esitatakse juhendajale kaitsmisele lubamiseks vähemalt kaks nädalat enne eriala õppetooli esitamise tähtaega. Täpsema tähtaja määrab juhendaja sellise arvestusega, et ta jõuaks hinnata diplomitöö sisulist ja vormistuslikku poolt kaitsmisele lubamise osas ja üliõpilane jõuab diplomitöö köita kahes eksemplaris ning juhendaja need allkirjastada (vajadusel ka köidetud diplomitöö kahe eksemplari eelnev läbivaatamine).
Kaitsmisele lubatud töö esitamine õppetoolile. Kaitsmisele lubatud diplomitöö kahel eksemplaril on juhendaja(te) allkirjad. Üliõpilane esitab ettenähtud tähtajal diplomitöö kahes identses eksemplaris köidetuna, millest üks kõvas ja teine pehmes (spiraal) köites, eriala õppetooli ja antakse üleandmise allkiri. Seejärel võib üliõpilane võtta allkirja vastu diplomitöö ühe eksemplari retsensendile viimiseks.
Oponeerimisele kuuluvate diplomitööde esitamine. Oponeerimisele kuuluvad diplomitööd esitatakse ettenähtud tähtajal kolmes identses eksemplaris köidetuna, millest üks kõvas ja kaks pehmes (spiraal) köites, eriala õppetooli ja antakse üleandmise allkiri. Seejärel võib oponent võtta allkirja vastu ühe eksemplari oponeerimiseks.
Kaitsmise nimekirja ja komisjoni koosseisu kinnitamine rektori poolt. Diplomitöö kaitsmise nimekirja võetakse üliõpilane rektori käskkirja alusel juhendaja loal. Kaitsmiskomisjoni koosseisu moodustab eriala õppetool ning kinnitab rektor. Rektori kinnitatud diplomitööde kaitsmise nimekiri ja komisjoni koosseis ning kaitsmise aeg teatatakse üliõpilastele vähemalt üks nädal enne kaitsmist.
Kaitsmisele mittelubamine. Diplomitööd ei lubata kaitsmisele järgmiste puuduste esinemisel:

Töö teema ei ole vastavuses õpitava erialaga .
Töö ei vasta teemale.
Ei ole selgelt välja toodud töö eesmärk ja ülesanded või küsimused.
Puudub mõni töö osa.
Töö osa pealkiri ja selle sisu ei ole vastavuses.
Puuduvad vajalikud tekstiviited algallikatele.
Töö vasta eesti keele nõuetele.
Töö vormistus läheb oluliselt lahku käesoleva juhendi nõuetest.
Plagieerimise korral.
Diplomitöö ei ole üliõpilase enda koostatud.
Diplomitöö ei ole õigeaegselt juhendajale ja/või õppetoolile esitatud.

Diplomitöö kaitsmisele mittelubamise korral informeerib (kirjalikult vabas vormis koos põhjendusega) juhendaja sellest õppetooli juhatajat ja teavitab tehtud otsusest kahe järgneva tööpäeva jooksul üliõpilast ning põhjendab vastavat otsust.
Kaitsmisele mittelubamise vaidlustamine. Kaitsmisele mittelubamise otsust on üliõpilasel õigus vaidlustada otsuse teadasaamise päevast 3 tööpäeva jooksul (juhendaja informeerimise või rektori käskkirja alusel kaitsmise nimekirja üliõpilasele avalikult teavitatud kuupäevast alates) kirjaliku avaldusega kooli rektori nimele .

7.3. Kaasüliõpilase diplomitöö oponeerimine

Oponeerimine on diplomitöö kaitsmise üks osa vastava õppekavaga erialade puhul (nt tegevusteraapia ).
Oponendi valimine. Oponendiks on eelneval kokkuleppel määratud üliõpilane. Oponendi määrab diplomitöö loengutsüklit juhendav õppejõud koostöös õppetooli juhatajaga. Oponent saab diplomitöö ühes eksemplaris õppetooli juhataja käest allkirja vastu diplomitöö esitamise päeval ning lepib kokku diplomitöö õigeaegse tagastamise ja kirjaliku retsensiooni esitamise osas.
Diplomitöö retsenseerimine ja tagastamine. Oponent peab diplomitöö kohta kirjaliku retsensiooni esitama eriala õppetooli hiljemalt kolm tööpäeva enne kaitsmist. Retsensioon tuleb trükkida arvutil eesti keeles. Diplomitöö retsensioonileht on toodud lisas 6.
Oponendi kirjalik arvamus peab olema kaitsmiskomisjoni liikmetele ja üliõpilasele kättesaadav vähemalt kolme tööpäeva jooksul enne töö kaitsmist.
Oponeerija ei määra kaitstava diplomitöö hinnet. Oponeerimine on kaitstava diplomitöö heatahtlik kriitika, mille käigus kaitsja saab esitada oma töö kohta selgitusi ja näidata oma töö materjali tundmist. Samuti selguvad oponeerija teadmised uurimistöö metoodikast. Soovitav on tuua esile diplomitöö praktikas rakendamise võimalused.
Oponendi sõnavõtt (retsensiooni ettekandmine küsimuste ja väitlusega) kestab 10 – 15 minutit.

7.4. Diplomitöö retsenseerimine

Retsensendi valimine. Kõik diplomitööd kuuluvad retsenseerimisele. Retsensent peab olema kooli õppejõud või töötav kõrgharidusega erialaspetsialist, kes on kompetentne vastaval teemal (mida väljendab akadeemiline kraad vastaval erialal või praktiline kogemus). Võimalusel tuleb eelistada retsensendiks inimest, kes ise on teinud uurimistööd. Üliõpilane valib koostöös juhendajaga retsensendi ning diplomitöö esitamise päeval annab ühe eksemplari retsensendile. Samas teavitab üliõpilane väljapool kooli võetud retsensenti retsensioonilehe ja kirjalike tööde vormistamise juhendi kättesaamise võimalusest (kooli kodulehekülje aadress või üliõpilane saadab ise e- maili teel) ning lepib kokku diplomitöö õigeaegse tagastamise ja retsensiooni esitamise osas.
Diplomitöö retsenseerimine ja tagastamine. Retsensent peab diplomitöö retsenseerima ja allkirjastama ning tagastama eriala õppetooli viie tööpäeva jooksul. Retsensioon tuleb trükkida arvutil eesti keeles. Diplomitöö retsensioonileht on toodud lisas 5.
Retsensendi kirjalik arvamus peab olema kaitsmiskomisjoni liikmetele ja üliõpilasele kättesaadav vähemalt viie tööpäeva jooksul enne töö kaitsmist.

7.5. Diplomitöö kaitsmine ja hindamine

7.5.1. Diplomitöö kaitsmine

Komisjoni koosseis. Diplomitööd kaitstakse direktori käskkirjaga kinnitatud komisjoni ees. Diplomitöö kaitsmiskomisjoni liikmed on kooli õppejõud ja komisjoni esimees on tööandja või eriala liidu esindaja. Komisjoni koosseis on vähemalt kolmeliikmeline.
Kaitsmisprotseduur. Diplomitöid kaitsvad üliõpilased peavad olema kohal kaitsmise alguse kellaajaks. Kaitsmisprotseduuri ajal on keelatud ruumi sisenemine ja sealt väljumine. Kaitsmine toimub individuaalselt ja avalikult nimekirja alusel.
Ühe diplomitöö kaitsmisprotseduur kestab kokku 30 minutit (oponeerimisega kaitsmine kestab kokku 45 minutit). Üliõpilasel tuleb vastata retsensendi ja komisjoni esitatud küsimustele korrektselt ja täpselt. Kaitsmise kord on järgmine:

Kursusetöö kaitsmine algab esitleja pöördumisega komisjoni ja kuulajate poole ning seejärel esitatakse töö 10- minutilise suulise ettekandena, mille sisuks on kursusetöö teema, teema valiku põhjendus, uurimisprobleem ja selle lahendamise tähtsus lähtuvalt eriala praktika seisukohast, töö eesmärk ja ülesanded, lühike metoodika kirjeldus, olulisemad tulemused, järeldused ja ettepanekud.

Ettekande esitust tuleb toetada näitlike vahenditega, mis aitab seisukohti paremini selgitada. Soovitused on toodud 10. peatükis.

Retsensent kannab 3 minuti jooksul ette eelnevalt koostatud retsensiooni. Kui retsensent ei viibi kaitsmisel, loeb retsensiooni ette komisjoni esimees või liige.

Tegevusteraapia õppetoolis oponeerimisega kaitsmisel loeb retsensiooni ette oponent. Oponent on eelnevalt komisjonile esitanud oma arvamuse kirjalikult. Selles sisalduvate peamiste küsimustega on üliõpilane enne kaitsmist tutvunud. Seejärel vastab kaitsja oponendi küsimustele ja märkustele. Oponendi sõnavõtt koos väitlusega kestab kuni 15 minutit. Seejärel toimub kaitsmiskomisjoni liikmete küsimustele vastamine 15 minutit.

Üliõpilane vastab retsensendi küsimustele ja märkustele ning kaitsmiskomisjoni liikmete küsimustele 15 minuti jooksul.
Kaitsmisprotseduuri lõpus võib üliõpilane esineda 2- minutilise lõppsõnaga, milles annab hinnangu tehtud töö protsessile. Ühtlasi on see sobilik aeg soovi korral avaldada tänu nendele, kes aitasid töö koostamisele kaasa.

7.5.2. Diplomitöö hindamine

Diplomitöö on hindeline ja hindamine toimub kohe pärast tööde kaitsmisi kehtiva hindamissüsteemi põhjal kinnisel istungil komisjoniliikmete lihthäälteenamusele tuginedes vastavalt kooli õppekorralduseeskirjale. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav komisjoni esimehe seisukoht. Hindamise tulemused tehakse teatavaks üliõpilasele samal päeval pärast komisjoni istungit. Diplomitööde hindamise kriteeriumid on esitatud lisas 7.
Diplomitöö kaitsmise tulemuse vaidlustamine toimub vastavalt kooli õppekorralduseeskirjale.
Diplomitöö hindamise alused. Tööde hindamisel lähtutakse järgmistest aspektidest:

Töö pealkirja kaetus töö sisuga.

Teema valiku põhjendus: uurimistöö tausta ja selge uurimisprobleemi kirjeldus. Probleemi lahendamise tähtsus eriala praktika arendamise seisukohast.
Uurimistöö eesmärgi, ülesannete või küsimuste selgus ja ühemõttelisus ning kasutatud metoodika kirjeldus.
- Töö ülesehituse loogilisus, sisu adekvaatsus ja põhjalikkus. Töö eri osade omavaheline vastavus: pealkiri ja sisu, eesmärk, ülesanded või küsimused, metoodika, tulemused ja nende usaldusväärsus, arutelu, järeldused, ettepanekud ning vajadusel esitatud lisad. Kirjandusallikate vastavus uurimisteemale ja piisavus; erialase kirjanduse (sh teadusartiklite kasutamine) ammendatus uurimisprobleemi lahendamisel.
- Uurimistöö eetika põhimõtete järgimine.
- Töö keeleline (ortograafiline, grammatiline ja terminoloogiline) tase.
- Töö vormistuse vastavus juhendile. Tabelite ja jooniste asjakohane esitamine teksti sisu paremaks mõistmiseks.
- Nõutud töö pikkusest kinnipidamine .
- Kaitsekõne esitamine (töös esitatud seisukohtade esitamine ja argumenteerimine ) ning küsimustele vastamine. Üldine esinemisoskus (väljendusoskus, abivahendite kasutamise oskus, etikett ). Autori pädevus teema valdkonnas.
- Oponeerimine (küsimuste esitamine, diskussiooni arendamisoskus). Oponendi üldine esinemisoskus (väljendusoskus, heatahtlik kriitika, etikett).

Positiivse hinde saamise eelduseks on:

Töö vastab teemale.
Töö eesmärk ja ülesanded on vastavuses töö sisuga.
Töö peab sisaldama järgmisi koostisosasid: tiitelleht; kokkuvõte; sissejuhatus (töö teemaga vastavuses uurimisprobleem, eesmärk, ülesanded või küsimused ); töö põhiosa (metoodika kirjeldus; uurimistulemuste vastavus püstitatud ülesannetele; töö tulemustel baseeruv arutelu); järeldused, mis tulenevad töö tulemustest ja annavad vastuse püstitatud tööülesannetele või küsimustele); kasutatud kirjanduse loetelu.
Autor on ise koostanud töö ja ei ole tegemist plagiaadiga.
Töö vastab eesti keele nõuetele.
Vormistus ei lähe oluliselt lahku käesolevas juhendis esitatud nõuetest.
Üliõpilane kaitseb diplomitöö komisjoni ees.

8. UURIMISTÖÖ PROJEKTI KOOSTAMINE

Projekt on arvutil kirjutatud planeeritava uurimistöö kirjeldus, mis koostatakse vastavalt käesolevale juhendile. Enne kursusetöö ja diplomitöö tegemist tuleb koostada uurimistöö projekt, mis on aluseks uurimistöö tegemisel. Projektil peab olema ka tiitelleht. Projekti sisukirjelduse maksimaalseks mahuks on 6 lehekülge (alates uurimistöö teemast kuni uurimistöö ajagraafiku koostamiseni) ja minimaalseks pikkuseks 3 lehekülge. Lisaks koostada tiitelleht, planeeritav tööstruktuur, ajakava, kirjandusallikate loetelu ja vajadusel lisad.

8.1. Uurimistöö projekti sisu teoreetilise uurimuse korral

Projekt koosneb järgmistest osadest:

Uurimistöö teema (teema esialgne pealkiri).

Teema valiku põhjendus: uurimistöö tausta ja selge uurimisprobleemi kirjeldus.

Uurimistöö teoreetilised lähtekohad (tulenevad kirjanduse analüüsist), mis sisaldavad keskseid mõisteid ja nende seletusi , uuritava nähtuse kirjeldust varasemate uurimuste tulemustele tuginedes.

Uurimistöö eesmärk ja uurimisülesanded või –küsimused.

Uurimistöö metoodika kirjeldus:

uuritava materjali kirjeldus (näiteks õendusalased teadusartiklid, meditsiiniteemalised artiklid, õpikud, õendustööd reguleerivad õigusaktid vmt);
andmete kogumise protsessi kirjeldus (kirjanduse valiku kriteeriumid, andmebaasid, otsingusõnad, uurimistööks välja valitud kirjandusallikate lühikirjeldus);
andmete analüüsi protsessi kirjeldus.

Uurimistöö usaldusväärsuse tagamine.

Uurimistöö tähtsus erialapraktika arendamise seisukohast.

Uurimistöö eetika, kuidas on tagatud teadustööle esitatavate eetikanõuete täitmine.

Kursusetöö või diplomitöö esialgne struktuur ja planeeritud lehekülgede arv alates tiitellehest ja lõpetades lisadega. Kursusetöö maht on 20-25 lehekülge ja diplomitöö maht 30-40 lehekülge (välja arvatud lisad).

Uurimistöö ajagraafik tabeli kujul (sh kokkusaamised juhendajaga).

Kirjandusallikate loetelu. Tuuakse ainult need allikad, mis on töös viidatud.

Lisad vajadusel.

8.2. Uurimistöö projekti sisu empiirilise uurimuse korral

Projekt koosneb järgmistest osadest:

Uurimistöö teema (teema esialgne pealkiri).

Teema valiku põhjendus: uurimistöö tausta ja selge uurimisprobleemi kirjeldus.

Uurimistöö teoreetilised lähtekohad (tulenevad kirjanduse analüüsist), mis sisaldavad keskseid mõisteid ja nende seletusi, uuritava nähtuse kirjeldust varasemate uurimuste tulemustele tuginedes.

Uurimistöö eesmärk ja uurimisülesanded või –küsimused.

Uurimistöö metoodika kirjeldus:

uuritavate kirjeldus (populatsioon ja valim);
andmete kogumise meetod(id) ja protsessi kirjeldus (ankeetküsitlus, vaatlus , intervjuu jne);
andmete analüüsi meetod(id) ja protsessi kirjeldus (kirjeldav statistika, sisuanalüüs jne);
kirjanduse kogumise ja analüüsi protsessi lühikirjeldus.

Uurimistöö usaldusväärsuse tagamine.

Uurimistöö tähtsus erialapraktika arendamise seisukohast. Eeldatavad tulemused ja mida on tulemustega kavas peale hakata.

Uurimistöö eetika, kuidas on tagatud teadustööle esitatavate eetikanõuete täitmine.

Kursuse- või diplomitöö esialgne struktuur ja planeeritud lehekülgede arv alates tiitellehest ja lõpetades lisadega (tiitelleht – 1lk, kokkuvõte – 1lk jne). Kursusetöö maht on 20-25 lehekülge ja diplomitöö maht 30-40 lehekülge (välja arvatud lisad).

Uurimistöö ajagraafik tabeli kujul (sh kokkusaamised juhendajaga).

Kirjandusallikate loetelu. Tuuakse ainult need allikad, millele on töös viidatud.

Lisad: kavandatav küsimustik, vaatluse-, eksperimendi protokoll vms.
Projektis punktid 1- 10 kirjutatakse järjest (uut peatükki ei alustata uuelt lehelt), pealkirjastatakse (kirjutatakse suurte tähtedega ja alapunktid väikeste tähtedega) ja nummerdatakse. Järgnevad punktid 11 ja 12 alustatakse uuelt lehelt, pealkirjastatakse ja nummerdatakse (kirjanduse loetelu ja lisade pealkirja ette numbrit ei panda). Muu vormistuse osas lähtuda käesolevast juhendist.

9. KURSUSE- JA DIPLOMITÖÖ KAITSMISEKS VALMISTUMINE

Töö kaitsmisel tuleb kaitsjal teha tööd tutvustav lühike ettekanne, mille ajaline pikkus kursusetöö puhul on 5 minutit ja diplomitöö korral 10 minutit. Ettekande sisu on toodud alapeatükkides 7.2. ja 8.5.1. kaitsmisprotseduuride kirjelduste juures. Kaitsekõne ettevalmistamisel tuleb lähtuda etteantud ajalimiidist ja ettekande sisu nõuetest. Ettekanne peab looma tööst tervikpildi ja rõhutama olulise informatsiooni. Ettekanne ei tohi olla teksti mahalugemine, vaid teeside arusaadav seletamine.
Ettekannet on soovitatav illustreerida näitlike vahenditega, näiteks lüümikute kasutamine või PowerPoint`i esitlus, mis toetab kaitsekõnet ja aitab kaitsjal oma seisukohti paremini selgitada ning piltlikumalt esitada. Alljärgnevaid soovitusi tuleks järgida ka PowerPoint`i esitluse korral.
Lüümikute koostamisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:

Lüümikutele paigutatav tekst ja muu kujutis peab olema terav ja selge, et oleks auditooriumile hästi nähtav, kergesti loetav ning arusaadav.
Ühele lüümikule tuleb paigutada vaid üks mõte, näiteks eraldi lüümikutele panna eesmärk ja ülesanded; järeldused ja ettepanekud jms.
Lüümiku tekst tuleb koostada kirjatähtedega (vajadusel esimene sõna suure algustähega) ja tähesuurus vähemalt 24 punkti. Vältida tuleb suuri trükitähti ja poolitusmärke. Lüümiku servad peavad olema 2-3 cm ulatuses vabad.
Tekst tuleb esitada lühiteeside vormis. Nummerdamine ja muude tingmärkide kasutamine lõigu ees muudab teksti ülevaatlikumaks ja liigendab mõtteid. Lõigud tuleb eraldada suurema reavahega ja vältida pikkade lausete koostamist.
Pealkirjade esiletõstmiseks võib kasutada suuremat kirja ja kontrastsuse vahetamist. Allajoonimisele tuleb eelistada paksu kirja.
Lüümikutel võib kasutada lihtsustatud skeeme ja jooniseid, mis võimaldavad käsitletavast teemast luua tervikpilti. Vältida tuleb detailirohkete skeemide ja jooniste kasutamist.
Kasutada tuleb kontrastseid värve (mitte üle kolme).
Lüümikutele ei tohi paljundada diplomitöö- ja raamatuteksti.

Enne lüümikute näitamist tuleb kontrollida, kas projektori pilt on teravdatud. Ettekande ajal ei tohi lüümikutel olevat teksti paberiga kinni katta. Tuleb jälgida, et näidatava lüümiku teksti ja suulise seletuse sisu ühtiks.

10. ÜLIÕPILASE JA JUHENDAJA KOOSTÖÖ

Uurimistöö koostamine on üliõpilase iseseisev töö. Kursusetöö juhendamine toimub kooli õppejõudude poolt seminaris ja individuaalsete konsultatsioonide kaudu. Diplomitöö juhendamine toimub individuaalselt vastavalt projektis planeeritud ajakavale. Vajadusel lepivad juhendaja ja üliõpilane omavahel kokku täiendava juhendamise lisaaegade osas.
Üliõpilane:

Koostab enne uurimistöö tegemist projekti ja kooskõlastab selle juhendajaga.

Koostab ise uurimistöö.

Otsib teemakohast kirjandust.
Analüüsib uurimismaterjali sisuliselt.
Annab töö käigus vastavalt kokkulepitud ajakavale juhendajale aru tehtud ja planeeritavast tööst.
Informeerib töö tegemist takistavate asjaolude ilmnemisel koheselt juhendajat ja võimalusel võtab tarvitusele meetmed töö jätkamiseks.
Teavitab kohe juhendajat, kui ilmneb, et ei suuda tööd tähtajaks valmis teha. Tähtajaks esitamata tööd on võimalik avalduse alusel kaitsta järgmisel kaitsmisperioodil.
Vastutab töös esitatud andmete õigsuse ja eetika nõuetest kinnipidamise eest.
Vormistab töö nõuetekohaselt (sh ka keeleliselt ja stiililt). Vajadusel võib kasutada eesti keele filoloogi abi (võõrkeelse kokkuvõtte koostamisel ka inglise või saksa keele filoloogi abi).
Esitab diplomitöö õigeaegselt juhendajale allkirjastamiseks.
Kooskõlastab kaitsekõne juhendajaga.
Kaitseb töö kaitsmiskomisjoni ees.

Juhendaja:

Aitab koostada uurimistöö projekti ja kalenderplaani.
Aitab formuleerida töö struktuuri ja suunab sisulist vormistamist.
Suunab üliõpilast teemakohase kirjanduse otsingul .
Konsulteerib üliõpilast uurimismaterjali analüüsimisel.
Konsulteerib üliõpilast vastavalt kokkulepitud ajakavale; juhendamist takistavate asjaolude ilmnemisel teavitab esimesel võimalusel üliõpilast ning võtab tarvitusele meetmed üliõpilase plaanipärase juhendamise jätkamiseks.
Nõustab üliõpilast tööd takistavate asjaolude kõrvaldamisel.
Pöörab üliõpilase tähelepanu õigete andmete esitamisele ja eetika nõuetest kinnipidamisele.
Suunab töö vormistamist ja juhib tähelepanu keele-, stiili- ja terminoloogiavigadele.
Allkirjastab nõuetele vastava diplomitöö kaitsmisele lubamiseks.
Aitab koostada kaitsekõnet ja annab soovitused ettekande esituseks.
Võimalusel viibib juhendatava diplomitöö kaitsmisel.

KASUTATUD KIRJANDUS

Anita, C., Huycke, L. I., Fischer, M. J. (2003). Intructional Tools for Nursing Education: Concept Maps. Nursing Education, 24(6), 311-317.
Create an APA reference list. Writer `s Handbook . UW- Madison Writing Center
http://www.wisc.edu/writing/Handbook/DocAPAReferences_Book.html (2.07.05).
Diplomitöö vormistamise, esitamise ja kaitsmise juhend Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õendusteaduse osakonnas 2004/2005 (2004). Tartu Ülikool.
Erelt, T. (1999). Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Gains, B., Shaw, M. (1995). Concept maps as hypermedia components
http://ksi.cpsc.ugalgary.ca/articles/ConceptMaps/ (8.08.05).
Hage, M. (2003). Teksti- ja kõneõpetus. Gümnaasiumi eesti keele õpik. Tallinn: AS Koolibri.
Hennoste , M. (1998). Väike lugemisõpetus. Tallinn: Avita.
Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina.
Inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon : Inimõiguste ja inimväärikuse kaitse bioloogia ja arstiteaduse rakendamisel (1997). Mitteametlik tõlge. Euroopa Nõukogu Tallinna Info- ja Dokumendikeskus.
Kalle, E., Aarma , A. (2003). Teadustöö alused. Tallinn: OÜ Infotrükk.
Kirjaliku töö vormistamise juhend õendusteaduse osakonna üliõpilastele (2005). Tartu Ülikool.
Kliiniliste uuringute heade tavade juhtnöörid (2004). Ravimiamet. Tartu.
Kõrgharidusstandard (RT I 2002, 70, 476; 19. 08. 2002).
Lindberg, J. (2001). Õppima õppimine – juhend õppimisoskuste arendamiseks . Tallinn: TPÜ.
Lindesay, M. C. (1995). Can concept mapping be used to promote meaningful learning in nurse education? Journal of Advanced Nursing, 21, 1175-1179.
Maanso, V. (1996). Hindamine ja õpimapp. Kogumikus: Kadajas, H. M. (koost.) (1996). Hindamine: probleeme ja lahendusi. (39-50). Tallinn: AS Pakett.
McMullan, M., Endacott, R., Gray, M. A., Jasper, M., Miller , Carolyn, M. L., Scholes, J., Webb, C. (2003). Portfolios and assessment of competence: a review of the literature . Journal of Advanced Nursing, 41(3), 283-295.
Naan , G. (toim.) (1987). EE. 2.kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Nieminen, P. Essee ja tutkielma. Tuumasta tekstinen perusopas seminaari- ja opinnäyteton tekijälle. Tamperen Yliopisto
http://www.uta.fi/laitokset/hoito/wwwoppimateriaali/sisalto.html (15.07.05).
Nikko, A. (2001). Portfolio oppimisen avartajana. Tampere: Tammer- Paino Oy.
Patsientide õigused. Euroopa patsientide Õiguste Harta. Kommentaare ja sätteid patsientide õiguste kohta Eestis (2004). Eesti Patsientide Esindusühing.
Plonsky, M. (2004). Psychology with style: A Hypertext Writing Guide
www.uwsp.edu/psych/apa4b.htm (2.07.05).
Pruuli , K. (1996). Essee. Abiks algajale esseistile. Koolibri.
Riis , P. Euroopa biomeditsiiniliste uuringute eetiline ülevaade: soovitused paremaks riigisiseseks praktikaks . Bioeetika juhtkomitee (CDBI). Biomeditsiiniliste uuringute töörühm (CDBI-CO-GT2).
Roomets, S. (2002). Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. Tallinn: AS Rebellis.
Salumaa, T., Talvik, M. (2003). Ajakohastatud õppemeetodid. Tallinn: Merlecons ja Ko OÜ.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorralduse eeskiri (2005). Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. Tallinn.
Toompalu, S., Varendi, M., Müürsepp, P. (2003). Üliõpilaste kirjalike tööde koostamine ja vormistamine. Metoodiline juhend. Tartu: Avatar OÜ.
Using American Psychological Association (APA) Format. Purdue University. (On-line)
http://owl.english.purdue.edu/handouts/print/research/PDFs/r-apa.pdf (2.07.05).
K

Lisa 1

Joonis 1. Füüsiline treening kui enesehooldus.
KIRJALIKE TÖÖDE STRUKTUUR
Lisa 2
Teoreetilise uurimusena (kirjanduse ülevaade) koostatakse referaat, miniuurimistöö, kursusetöö ja diplomitöö. Töö koostisosad on:

tiitelleht;

kokkuvõte (miniuurimistöös, kursusetöös ja diplomitöös);

summary / zusammenfassung (diplomitöös; eestikeelne kokkuvõte tõlgitakse inglise või saksa keelde);

sisukord;

lühendite loetelu (vajadusel; vt apt. 5.2.);

sissejuhatus (referaadi kirjutamisel metoodika kirjeldus tuua sissejuhatusse ning siis põhiosas seda eraldi ei esitata);

põhiosa (jaotatakse peatükkideks ja alajaotusteks):

uurimistöö metoodika;

teoreetiline osa - kirjanduse ülevaade analüüsi tulemuste põhjal;
arutelu;

järeldused;

kasutatud kirjandus;

lisad (vajadusel).
Empiirilise uurimusena (näiteks ankeetküsitlus, intervjuu, vaatlus, katse või valmis andmebaaside kasutamine) koostatakse ainult diplomitöö. Töö koostisosad on:

tiitelleht;

kokkuvõte;

summary / zusammenfassung (eestikeelne kokkuvõte tõlgitakse inglise või saksa keelde).

sisukord;

lühendite loetelu (vajadusel);

sissejuhatus;

põhiosa (jaotatakse peatükkideks ja alajaotusteks):

teoreetiline osa, mis teostatakse ainult kirjanduse ülevaate põhjal;
uurimistöö metoodika kirjeldus;
empiirilise uurimuse analüüsi tulemused;
arutelu;
järeldused;
kasutatud kirjandus;
lisad.

T Lisa 2 järg
abel 3. Kirjalike tööde liigid, koostisosad, töö maht ja hindamine.
Töö liigid /
töö koostisosad

Referaat

(kirjanduse ülevaade)
Miniuurimis- töö (teoreetiline uurimus – kirjanduse ülevaade)
Kursusetöö
(teoreetiline uurimus – kirjanduse ülevaade)
Diplomitöö
(teoreetiline uurimus – kirjanduse ülevaade)
Diplomitöö
(teoreetiline - empiiriline uurimus)
Tiitelleht
Kokkuvõte
Summary/ Zusammenfassung
+
Sisukord
Lühendite loetelu
Sissejuhatus
sh metoodika kirjeldus;
1/10 töö põhiosa mahust
1/10 töö põhiosa mahust
1/10 töö põhiosa mahust
1/10 töö põhiosa mahust
sh metoodika lühikirjeldus;
1/10 töö põhiosa mahust
Metoodika*
kirjeldus
Metoodika kirjeldus tuuakse peale kirjanduse teoreetilist ülevaadet
Kirjanduse * teoreetiline ülevaade
3-5 lk
4-6 lk
tasemeõppes
8-10 lk
Metoodika * kirjeldus
Empiirilise* uurimuse tulemused
Arutelu *
(sh ettepanekud)
1/10 töö põhiosa mahust
(0,5-1lk)
1/10 töö põhiosa mahust
(0,5-1lk)
1/10 töö põhiosa mahust
(1-2 lk)
1/10 töö põhiosa mahust
(2-3 lk)
1/10 töö põhiosa mahust
(2-3 lk)
Järeldused
Kasutatud kirjandus
Lisad
Töö maht
9-11 lk
ilma lisadeta
12-14 lk
tasemeõppes 16-18 lk
ilma lisadeta
20-25 lk ilma lisadeta
30-40 lk
ilma lisadeta
30-40 lk
ilma lisadeta
Kirjandusallikate minimaalne hulk
õppeaine õppejõud teatab
≥ 7 ja neist võõrkeelseid
≥ 3
≥ 15, neist võõrkeelseid 7 ja teadusartikleid ≥ 3
≥ 20, neist võõrkeelseid 10 ja teadusartikleid ≥ 6
≥ 20, neist võõrkeelseid 10
ja
teadusartikleid
≥ 6
Hindamine
Eksami/
arvestuse eelduseks või hinde osaks
Eksami/
arvestuse eelduseks või hinde osaks
Kaitsmine õppetooli komisjoni ees. Hinne
Avalik kaitsmine komisjoni ees. Hinne
Avalik kaitsmine komisjoni ees.
Hinne
Kirjalike tööde kohustuslikud osad on märgistatud + ja vajadusel lisatavad osad # tähistusega.
* Töö põhiosad.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
õ Lisa 3
enduse õppetool
Mare Kask
ÜLIÕPILASTE ÕPIMOTIVATSIOONI MÕJUTAVAD TEGURID TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOLI NÄITEL
Diplomitöö
Tallinn 2005
Lisa 3 järg
Olen koostanud käesoleva diplomitöö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud.
Diplomitöö autori allkiri:
Kuupäev “ “ 200...a.
Lubatud kaitsmisele.
Juhendaja:
/nimi ja akadeemiline kraad/
/allkiri/
Kuupäev “ “ 200...a.
SISUKORD
K Lisa 4
OKKUVÕTE
SUMMARY
LÜHENDID
1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................7
2. uURIMISTÖÖ METOODIKA...........................................................................................10
3. KOPSUDE KUNSTLIKU VENTILEERIMISE VAJADUSED JA ASPIREERIMISE
NÄIDUSTUS.......................................................................................................................12
3.1. Hingamise regulatsioon ..................................................................................................12
3.2. Kopsude kunstliku ventileerimise vajadused ja põhimõte.............................................13
3.3. Aspireerimise näidustus.................................................................................................16
4. NOSOKOMIAALPNEUMOONIA JA ENNETUSABINÕUD..........................................19
5. HINGAMISTEEDE ASPIREERIMINE IN-LINE KATEETRIGA....................................22
5.1. Patsiendi ettevalmistamine.............................................................................................22
5.2. Vahendid........................................................................................................................23
5.3. Teostamine.....................................................................................................................24
6. ÕDEDE JA ARSTIDE VAHELINE KOMMUNIKATSIOON..........................................28
7. ARUTELU...........................................................................................................................30
8. JÄRELDUSED....................................................................................................................32
9. KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................33
LISAD:
Lisa 1. Hingamisaparaadi paneel...............................................................................................35
Lisa 2. In-line kateeter ...............................................................................................................36
Lisa 3. Juhend KKV –l oleva täiskasvanud patsiendi hingamisteede aspireerimise korral in-line kateetriga....................................................................................................................................37
KASUTATUD KIRJANDUS
A Lisa 5
NÄIDIS
las, R. (2001a). Juhtimise alused. Tallinn: Külim.
Alas, R. (2001b). Strateegiline juhtimine. Tallinn: Külim.
Alas, R. (2002). Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon. Tallinn: Külim.
Anderson, S. C., Poulsen, K. B. (2002). Anderson`s electronic atlas of hematology. Philadelphia: Lippincott Williams and Wilkins. [CD-Rom].
Aro, I. (1996). Õendusest, põetusest, õeharidusest. Eesti Arst, 2, 185-187.
Aro, I. (2000). Õe omadused ja tegevus patsiendi ja õe vaatekohast. Kogumikus: Pruuden, E. (toim.) (2000). Eesti õenduse otsingutel. Artikleid õeteaduse magistriväitekirjadest (11-22). Tallinn.
Blackwood, B. (1998). The practice and perception of intensive care staff using the closed suctioning system. Journal of Advanced Nursing, 28(5),10.
Burns, N., Grove, S. K. (1993). The Practise of Nursing Research. Conduct, Critique and Utilization. Philadelphia: W. B. Saunders Company.
Carr, L.T. (1994). The strengths and weakness of quantitative and qualitative reseach: what method for nursing? Journal of Advanced Nursing, 20(4), 716-721.
Eesti Riigiarhiiv, f 798, n 7, t 43, l 6.
Ellis, J. R., Hartley, C. L. (1995). Managing and Coordinating Nursing Care. Philadelphia: J. B. Lippincott Company.
Forsberg, C., Wengström, Y. (2001). Vähipatsientide kiiritusravi. Tõendusmaterjalil põhinev õendus. Tallinn: EVG Print.
Jaanson, T. (2003). Haigete uurimismeetodid ja õendustegevus. Käsiraamat praktikumideks ettevalmistamisel. Tartu.
James, S. R., Ashwill, J. W., Droske, S. C. (2002). Nursing Care of Children. Principles and Practice. Philadelphia: Saunders company, W.B.
Kaevats, Ü. (peatoim.) (1996). EE. 9.kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Lindqvist, O. V. (2001). Kõrghariduse hindamine: ülevaade ja suunad Euroopas. Kõrghariduse hindamine – õendusteaduse magistriõpe Tartu Ülikoolis. Tempus Phare konverents . Tartu.
M Lisa 5 järg
aailma Tervishoiu Organisatsiooni Euroopa regiooni õenduse ja ämmaemanduse haridusstrateegia. Tervis 21 – „Tervis kõigile“ 21. sajandi sihid. (2000). WHO. Tallinn.
Mustajoki, M., Manselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. (toim.) (2001). Õe käsiraamat. Tallinn: AS Medicina.
Pael, J. (2002). Võitlus bioloogilise kellaga. Eesti Õde, 29(1), 12.
Palgaseaduse muutmise seadus (RT I 2001, 50, 287; 11. 06. 2001)
http://seadus.ibs.ee/seadus/aktid/rk.s.20010516.62.20010611.html (2.07.05).
Plonsky, M. (2004). Psychology with Style: Hypertext Writing Guide. University of Wisconsin.
http://www.uwsp.edu/psych/apa4b.ht m. (28.06.05).
Riehl, J., Roy, C. (1980). Conceptual models for nursing practice. New-York: Appleton-Century-Crofts. (Tsit. Roper, N. (1999). Õenduse alused. Tartu: Elmatar.
Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar.
Sepp, E. (1998). Meningiidid. Raamatus: Mikelsaar, M., Mänder, R. (toim.) Kliinilise mikrobioloogia käsiraamat. Tallinn: AS Medicina.
Smeltzer, C. S., Bare, G. B. (Eds.) (2004). Textbook of Medical Surgical Nursing. New York: Lippicott Williams and Wilkins.
Suzanne, C. S., Brenda, G. B. and more than 50 contributors (Eds.) (2004). Brunner and Suddarth`s Textbook of Medical Surgical Nursing. Lippincott Williams and Wilkins, New York.
Tafitšuk, A. (2005). Kopsude kunstlikul ventilatsioonil oleva täiskasvanud patsiendi hingamisteede aspireerimine in-line kateetriga intensiivravi osakonnas. Diplomitöö. Tallinn: Tallinna Meditsiinikool.
Tervis 21: Maailma Tervishoiu Organisatsiooni Euroopa piirkonna „Tervis kõigile“ – raampoliitika. (2000). WHO. Tallinn.
Täiskasvanute koolituse seadus (RT I 1993, 74, 1054; 15. 02. 1999).
Smeltzer, C. S., Bare, G. B. (Eds.) (2004). Textbook of Medical Surgical Nursing. New York: Lippicott Williams and Wilkins.
Õendusala arengukava 2002-2015. EV Sotsiaalministeerium. Tallinn.
Üldõe III kutsestandard (1999). Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu. Tallinn.
DIPLOMITÖÖ RETSENSIOON
Lisa 6
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli diplomandi nimi
Diplomitöö pealkiri
Jkn
Hindamiskriteerium
Hinnang
1.
Kokkuvõte:
Töö eesmärk, uurimisobjekt, metoodika, olulisemad tulemused ja järeldused.
2.
Sissejuhatus:
Teema valiku põhjendus: uurimistöö tausta kirjeldus, uurimisprobleem ja selle lahendamise tähtsus eriala praktikale.
................................................
Uurimistöö eesmärk ja uurimisülesanded (või küsimused).
......................................................................................................................
3.
Metoodika:
Teoreetiline uurimus: uurimistöö tüüp, materjali otsingu ja valiku kriteeriumid, andmete analüüsi kirjeldus.
Empiiriline uurimus:
Uurimistöö tüüp, uuritavate kirjeldus, andmete kogumise ja analüüsi meetodite kirjeldus.
4.
Töö sisu:
Töö pealkirja vastavus töö sisuga. Töö ülesehituse asjakohasus, eri osade omavaheline vastavus.
Teoreetiline uurimus:
Uurimuse analüüsi tulemuste vastavus eesmärgile ja ülesannetele (või küsimustele) ning esitamine.
Empiiriline uurimus:
Uurimuse analüüsi tulemuste vastavus eesmärgile ja ülesannetele (või küsimustele) ning esitamine. Esitatud lisade asjakohasus.
5.
Arutelu:
Töö autori põhjendatud seisukohad uurimistulemuste osas. Uurimisprobleemi lahendatus ja kasu eriala Lisa 6 järg
praktikale. Edaspidist uurimist vajava(te) probleemi(de) esitamine. Töö tulemustel põhinevate ettepanekute asjakohasus ja rakendatavus.
6.
Järeldused:
Vastavus uurimisülesannetele (või –küsimustele) ja uurimistulemustele.
7.
Kirjandusallikad:
Piisavus, asjakohasus ja adekvaatsus. Erialase kirjanduse (sh teadusmaterjali) kasutamine.
8.
Vormistus:
Vastavus kooli juhendile. Töö maht.
9.
Keelekasutus:
Õigekiri, lauseehitus, terminoloogia, selgus.
10.
Ettepanekud ja küsimused töö kohta:
Teema uurimine vajab jätkamist, tutvustada kellelegi jne.
11.
Töö vastavus kutsealase kvalifikatsiooni nõuetele
Ettepanek: eduka kaitsmise korral arvata diplomitöö piisavaks Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lõpetamiseks.......................................................................erialal.
Allkiri:.............................................................
Kuupäev:
Retsensendi nimi:
Amet:
Töökoht:
Kontaktandmed (telefon, e-mail):
Lisa 7
DIPLOMITÖÖDE HINDAMINE Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
Hindamiskriteerium
Üliõpilase nimi
Üliõpilase nimi
Üliõpilase nimi
Üliõpilase nimi
Üliõpilase nimi
Üliõpilase nimi
Üliõpilase nimi
1. Teema valik, eesmärk, ülesanded või küsimused, metoodika.
Teema valiku põhjendus (tausta- ja uurimisprobleemi kirjeldus ning probleemi lahendamise tähtsus eriala praktikale). Uurimistöö eesmärgi, ülesannete või küsimuste püstitamine. Uurimistöö metoodika kirjeldus.
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
2. Töö pealkiri. Töö ülesehitus, analüüsi tulemused ja esitamine.
Töö pealkirja vastavus töö sisuga. Töö ülesehituse asjakohasus, eri osade omavaheline vastavus. Uurimuse analüüsi tulemuste vastavus eesmärgile ja ülesannetele või küsimustele ning esitamine.
Esitatud lisade asjakohasus.
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
3. Kirjandusallikad.
Piisavus, asjakohasus ja adekvaatsus. Erialase kirjanduse (sh teadusmaterjali) kasutamine.
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
4. Arutelu.
Tulemuste olulisuse põhjendatus (uurimisprobleemi lahendatavus, kasu eriala praktikale). Edaspidist uurimist vajava(te) probleemi(de) esitamine. Töö tulemustel põhinevate ettepanekute asjakohasus ja rakendatavus.
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5. Järeldused.
Vastavus uurimisülesannetele
(või -küsimustele) ja uurimistulemustele.
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
6. Töö maht, vormistus, viitamine ja keelekasutus.
Vastavus kooli juhendile. Õigekiri, lauseehitus, terminoloogia, selgus.
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
7. Diplomitöö kaitsmine.
Kaitsekõne, abivahendite kasutamine, pädevus teema valdkonnas, esinemisoskus, etikett.
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
8. Kaasüliõpilase oponeerimine.
Küsimuste esitamine, diskussiooni arendamine, esinemisoskus.
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
5 4 3 2 1 0
Kaitsmise kuupäev....................................................... Komisjoni esimehe nimi ja allkiri.................................................................................................
72
73

.DOC Laadi alla originaalfail 76 lk · .doc · 235 allalaadimist

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #1

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #2

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #3

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #4

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #5

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #6

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #7

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #8

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #9

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #10

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #11

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #12

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #13

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #14

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #15

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #16

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #17

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #18

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #19

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #20

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #21

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #22

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #23

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #24

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #25

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #26

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #27

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #28

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #29

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #30

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #31

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #32

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #33

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #34

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #35

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #36

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #37

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #38

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #39

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #40

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #41

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #42

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #43

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #44

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #45

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #46

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #47

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #48

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #49

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #50

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #51

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #52

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #53

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #54

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #55

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #56

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #57

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #58

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #59

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #60

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #61

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #62

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #63

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #64

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #65

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #66

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #67

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #68

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #69

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #70

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #71

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #72

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #73

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #74

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #75

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #76

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 76 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-09-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

235 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

liigant Õppematerjali autor

Põhjalik!

kirjalike tööde vormistamine tiitelleht sisukord sissejuhatus vormistamine koostamine viitamine kasutatud kirjandus lõppsõna kokkuvõte

Kasutatud allikad

https://owl.english.purdue.edu/handouts/print/research/PDFs/r-apa.pdf

Sarnased õppematerjalid

doc

Uurimustööks vajalik teada

sõnastamine 2. Uurimistöö eesmärgi (purpose) määratlemine 3. Tutvumine olemasoleva kirjandusega (literature review) (teoreetiline kirjandus, empiirilised uurimused) 4. Uurimistöö taustraamistiku (framework) konstrueerimine 5. Uurimisülesannete (objecctives), -küsimuste (questions) ja hüpoteeside (hypotheses) sõnastamine 6. Uuritavate valik 7. Uurimismeetodi valik 8. Uurimistöö plaani (uurimisprojekti) koostamine 9. Uurimiskeskkonda sisenemine 10. Andmete kogumine 11. Andmete analüüsimine 12. Uurimistöö tulemuste esitamine, arutelu ja järelduste tegemine 13. Uurimistöö avaldamine (teaduslik ettekanne) 14. Tulemuste juurutamine praktikasse 8. UURIMISPROBLEEMI PÜSTITAMINE, TÄPSUSTAMINE JA SÕNASTAMINE Uurimisprobleem on... · erinevus lähtesituatsiooni (reaalsuse) ja soovitava (prognoositava) situatsiooni vahel.

Uurimustöö metoodika

doc

Uurimistöö vormistamine

Loetud materjali põhjal on otstarbekas kohe koostada kasutatud kirjanduse loetelu. See hõlbustab hilisemat põhjalikumat tööd materjaliga. Töö vormistamise käigust tuleb sel juhul loetelust likvideerida need nimetused, millele töö lõplikus variandis ei viidata. Erinevate allikate otsimisel ja lugemisel võib teema esialgne sõnastus ja esialgu kavandatud töömaht muutuda. Sel juhul tuleb tingimata konsulteerida juhendajaga. Töö esialgse kava koostamine Järgneb töö eesmärgi täpsustamine ja uurimistöö kava koostamine. Töö eesmärk peab andma selge ettekujutuse sellest, mida uut on autoril antud teema kohta öelda, missuguse vaatenurga alt ta teemale läheneb, kas ta saab tööga midagi tõestada või ümber lükata ning kellele on see töö suunatud. Töö koostamist alustatakse töö sisulise osa struktureerimisest ehk peatükkide jaotusest.

Uurimistöö

pdf

ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND

Tartu Emajõe Kool ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................ 4 1. UURIMUSTÖÖ KOOSTAMINE .............................................................................................. 5 1.1. Uurimustöö olemus ................................................................................................................. 5 1.2. Teema valik ja eesmärgipüstitus ............................................................................................. 5 1.2.1. Hüpoteesi või uurimisküsimuse sõnastamine.........................................................

Eesti keel

doc

Tööde vormistamise juhend

1.1. Teoreetiline uurimus.................................................................................8 3.1.2. Empiiriline uurimus .................................................................................8 3.1.3. Arendusuurimus .................................................................................... 10 4. Uurimuse kavandamine........................................................................................11 4.1. Teema valik ja uurimiskava koostamine.......................................................11 4.2. Uurimuse kavandamise kesksed küsimused..................................................12 Probleem ja probleemiseade.........................................................................12 Meetodid.......................................................................................................13 4.4. Soovitusi uurimuse kavandamiseks.........................................................

Tööde vormistamine

doc

Lõputööde vormistamine

......................................................................................................... 5 1. NÕUDED ÜLIÕPILASTÖÖDELE................................................................................ 7 1.1. Teema ja töö pealkirja valik......................................................................................7 1.2. Kirjanduse valik, analüüs ja maht.............................................................................7 1.3. Töökava ja sisukorra koostamine............................................................................. 8 1.4. Andmete kogumine ja töötlemine.............................................................................8 1.5. Töö kirjalik ja tehniline vormistamine......................................................................9 1.6. Töö retsenseerimine ja kaitsmine........................................................................... 10 2. ÜLIÕPILASTÖÖDE LIIGID, KOOSTISOSAD JA VORMISTAMINE....

Riskianalüüs

pdf

Vormistamise juhend

näidiseid lisas 2). Järjest kirjutatud valemid eraldatakse üksteisest komade või sidesõnadega. Lause lõpus oleva valemi järel on punkt. Kõik töös leiduvad olulised valemid (eriti valemid, millele tekstis viidatakse), nummerdatakse (lähtutakse tabelite ja jooniste nummerdamise põhimõtetest: vt punkti 2.1.4.1 ja näidet lisas 2). Number asub sulgudes lehe paremal äärel vastava valemiga ühel real. 5. Vormistamine BT vormistatakse arvutil valge paberi (formaat A4) ühele küljele, 30 34 rida leheküljel. Tiitelleht võetakse lehtede nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbrit sellel ei trükita. Teksti sriftiks on Times New Roman (või Arial), kirjapunkti suurus on 12, reavaheks 1,5. Alapealkirjad tuleb vormindada kirjapunktiga 14, paragrahvipealkirjad kirjapunktiga 16, peatükkide pealkirjad kirjapunktiga 18 ja üldpealkiri tiitellehel kirjapunktiga 20. Vasaku serva

Tööde vormistamine

pdf

Lõputöö koostamise ja vormistamise juhend

........................................................................ 6 1.5.1. Töö autori ülesanded ................................................................................................ 6 1.5.2. Juhendaja ülesanded ................................................................................................. 7 1.6. Lõputöö eesmärk ............................................................................................................. 7 2. LÕPUTÖÖ KOOSTAMINE .................................................................................................. 7 2.1. Lõputöö etapid ................................................................................................................. 7 2.1.1. Teema valik .............................................................................................................. 8 2.1.2. Juhendaja leidmine, töö eesmärgi püstitamine ja kalenderplaani koostamine ......... 8 2.1.3

Ainetöö

pdf

ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ JUHEND

............................................ 13 3.1. Töö planeerimine ....................................................................................................................... 13 3.2. Tööprotsess ................................................................................................................................ 14 3.3. Praktilise töö raporti struktuur.................................................................................................... 15 4. VORMISTAMINE ............................................................................................................................ 18 4.1. Üldnõuded .................................................................................................................................. 18 4.2. Pealkirjad.................................................................................................................................... 18 4.3. Tiitelleht .............................................

Essee filmist

Rohkem sarnaseid