EESTI MAAÜLIKOOL
Tehnikainstituut






Viljo Viljasoo, Triinu Nõu, Mariko Pedaja
ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND
The Guide for Composing and Presentation of Undergraduate Works






Tartu 2008
ABSTRACT

Viljo Viljasoo, Triinu Nõu, Mariko Pedaja. The Guide for Composing and Presentation of Undergraduate Works. Tartu, 2008. Methodology Guide. 29 pages, with Appendices 51 pages, 4  figures . Format A4. In Estonian language .
UNDERGRADUATE WORK , DRAWING UP, GUIDE, PRESENTATION
The Guide deals with the presentation requirements of undergraduate’s technical research papers and bachelor papers. Separate chapters are about the presentation of tables and drawings, general structure and ordering of the report and contents. There are also some guidelines concerning equations and bibliographic references. Some examples are included .
The Guide is topical as all the students of the establishments for higher education are expected to write various student research papers.
The aim of the present work was to put up writing regulations/directions for the students to correctly execute their written works, attempting to avoid negligence, oversights, misprints, spelling, grammatical and stylistic errors and mistakes in drawing-ups.
By compiling the present Guide the relevant regulations of Tallinn University of Technology , University of Tartu, Tallinn University, Public Service Academy of Estonia and Estonian University of Life Sciences and also practical student research works (reports, subject and term papers, course projects, bachelor and master works) were referred to.
The existent Guide for the Presentation of Undergraduate Works is obligatory to pursue for the students of Institute of Technology of Estonian University of Life Sciences. At the same time, it is, partially or as a whole, of service at other educational institutions.


SISUKORD
EESSÕNA 5
1. NÕUDED ÜLIÕPILASTÖÖDELE 7
1.1. Teema ja töö pealkirja valik 7
1.2. Kirjanduse valik, analüüs ja maht 7
1.3. Töökava ja sisukorra koostamine 8
1.4. Andmete kogumine ja töötlemine 8
1.5. Töö kirjalik ja tehniline vormistamine 9
1.6. Töö retsenseerimine ja kaitsmine 10
2. ÜLIÕPILASTÖÖDE LIIGID, KOOSTISOSAD JA VORMISTAMINE 12
2.1. Üliõpilastööde liigid 12
2.2. Üliõpilastööde koostisosad ja vormistamine 12
2.2.1. Tiitelleht 12
2.2.2. Võõrkeelne lühikokkuvõte 13
2.2.3. Sisukord 14
2.2.4. Tähised ja lühendid 14
2.2.5. Sissejuhatus 15
2.2.6. Viited 15
2.2.7. Töö põhijaotised ja jaotised 16
2.2.8. Valemid ja matemaatilised avaldised 16
2.2.9. Kokkuvõte 18
2.2.10. Kasutatud kirjandus 18
2.2.11. Lisa 20
2.2.12. Töö stiil ja keel 20
2.2.13. Loetelud 20
2.2.14. Tabelid 21
2.2.15. Joonised 22
KOKKUVÕTE 26
KASUTATUD KIRJANDUS 29
LISA 30
Vorm A.1. Lehekülje külgesitus lehekülje numbrita[2]. 31
Joonis B.1. Töö üldstruktuur ja tööosade järjestus [3]. 32
Vorm C.1. Bakalaureusetöö tiitellehe esikülg (variant 1) [4]. 33
Vorm C.2. Bakalaureusetöö tiitellehe esikülg (variant 2) [4]. 34
Vorm C.3. Magistritöö tiitelleht [5]. 35
Vorm C.4. Bakalaureusetöö tiitellehe sisekülg [4]. 36
Vorm C.5. Labortööde aruande tiitellehe vormistamise näide. 38
Vorm C.6. Ainetöö, kursusetöö ja kursuseprojekti tiitellehe vormistamise näide. 39
Vorm D.1. Võõrkeelne lühikokkuvõte [7]. 40
Vorm E.1. Sisukorra näide [8]. 41
Vorm F.1. Tähised ja lühendid [10]. 42
Vorm G.1. Aine-, kursuse-, bakalaureusetöö ja kursuseprojekti sissejuhatus [4]. 43
Vorm G.2. Magistritöö sissejuhatus [7]. 44
Vorm H.1. Põhijaotiste, alajaotiste ja jaotiste vormistamise näide [7]. 45
Vorm I.1. Valemite vormistamise näited. 47
Vorm J.1. Kokkuvõtte näide [12]. 48
Vorm J.2. Kokkuvõtte näide [13]. 49
Vorm K.1. Kasutatud kirjanduse loetelu näide. 50
Joonis L.1. Masinaehitusliku joonise kirjanurga elemendid formaadil A4 [3]. 51
Joonis L.2. Skeemide ja plaanide kirjanurga elemendid formaadil A4 [3]. 51
Joonis L.3. Jooniste kirjanurga elemendid formaadil A4 [3]. 51

EESSÕNA

Iga inimene, kes omandab või omab kõrgharidust, peab suutma väljendada oma mõtteid nii sõnaliselt (verbaalselt), kui ka kirjalikult õigekeelselt. Haritud inimeste kirjalikud tööd peavad näitama nende teadmisi ja oskusi teoreetiliste ja praktiliste probleemide käsitlemisel ja lahendamisel. Üliõpilastööde ja teadustööde (edaspidi tööde) vastavus teaduspõhises õppekavas ettenähtud vormistusnõuetele on sama tähtis kui töö sisu.
Kõrgkoolide üliõpilased peavad oma õpingute jooksul kirjutama üliõpilastöid (referaat, ainetöö, kursusetöö, kursuseprojekt ). Kõrgkooli madalama astme lõpetajad kirjutavad lõputööna bakalaureusetöö, kõrgema astme lõpetajad magistritöö ja teadusastme lõpetajad doktoritöö.
Üliõpilastööde edukaks koostamiseks on oluline juhendaja ja juhendatava koostöö sujuvus.
Head juhendajat iseloomustavad [1]:

huvi juhendamise vastu;

heade juhendamistavade kasutamisoskus;

selgete eesmärkide ja ootuste olemasolu ning ajakava dokumenteerimine ;

produktiivsed ja regulaarsed kohtumised juhendatavaga;

juhendamisprotsessi efektiivne haldamine;

vastutuse jagamine;

avatud suhtlemine;

mitmekesised juhendamisvõtted;

enda juhendamisoskuste kriitilise analüüsi võime;

erialane pädevus.
Juhendatav ootab koostöös juhendajaga, et:

teda juhendataks;

juhendaja tema tööd põhjalikult ja õigeaegselt kohtumise ajaks läbi loeks;

juhendaja on kättesaadav;

juhendaja on sõbralik, abivalmis ja toetav ;

juhendaja on konstruktiivselt kriitiline ja kiidab teda edusammude eest;

juhendaja valdab temaatikat ;

juhendaja oskab teda suunata ja julgustada;

juhendaja aitab temal sulanduda akadeemilisse keskkonda;

juhendaja aitab teda edasises uurimistöös ja töös üldisemalt.
Üliõpilastöö koostamise ja vormistamise kohta kehtivad kindlad nõuded, mida tuleb tööd tehes järgida. Üliõpilastööde vormistamisel esineb mitmesuguseid vigu, mida peab kindlasti vältima. Need on tähelepaneku-, hooletus -, kirja-, trüki-, keele-, stiili- ja vormistusvead. Üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhend on ette nähtud metoodiliseks õppematerjaliks Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi üliõpilastele ja kasutamiseks üliõpilastööde koostamisel ning nõuetekohaselt vormistamisel.

1. NÕUDED ÜLIÕPILASTÖÖDELE

1.1. Teema ja töö pealkirja valik

Kogenud uurijad ja tööde vormistajad väidavad, et töö õigesti sõnastatud pealkiri on juba pool tööd. Teemat valides tuleb järgida järgmisi seisukohti:

oma võimeid, huvisid ja kogemusi;

juhendaja poolt pakutud teemasid ja nõuandeid;

teema aktuaalsust;

teema uudsust;

uurimisobjekti eripära;

võimalust teemat edasi arendada järgmistes töödes.
Teema valik nõuab eeltööd. Enne teema valikut peab autor teadvustama endale seda, miks probleemi käsitleda, kuidas seda lahendada ja missuguste tulemusteni jõuda.
Teema valikul tutvutakse erialase kirjandusega ja/või olukorraga uuritaval objektil. Selle käigus peab selguma, mis suunas tööd arendada.
Pealkirja õige valik on töö eduka lõpuleviimise suhtes olulise tähtsusega. Töö pealkiri peab olema konkreetne, sisuline ja erialane ning keeleliselt , vormiliselt ja stiililiselt korrektne . Töö pealkiri ei tohi sisaldada üldteada ja ülikoolile omaseid sõnastusi, nagu näiteks, mine – lõpuga sõnad ( uurimine , projekteerimine, konstrueerimine , analüüsi­mine). Tulenevalt töökava koostamisest ja töö tegemisetappidest ei ole välistatud, et töö esialgne pealkiri võib mõnevõrra muutuda.

1.2. Kirjanduse valik, analüüs ja maht

Ülesande edukaks lahendamiseks valitud teemal on vaja läbi töötada erinevaid kirjandusallikaid (raamatud, artiklid, seadused, määrused, dokumendid , perioodika, internet ). Kirjanduse valimist hõlbustab raamatukogu kataloogide, bibliograa­filiste teatmeteoste ja internetis leiduvate teemakohaste materjalide läbitöötamine. Analüüsiks valitav kirjandus peab olema teemakohane ja võimalikult mitmekülgne. Kirjandust peab analüüsima kokkuvõtlikult (refereerivalt) ja vajadusel mitu korda, et selle sisust paremini aru saada. Esialgsel tutvumisel saadakse ülevaade kirjandusallikate olemusest ning hiljem järgneb kirjanduse sisu põhjalikum uurimine. Kirjanduse esialgne analüüsimine ja järgnev põhjalikum uurimine on aluseks töökava koostamisel ja tööeesmärgi sõnastamisel.
Referaat, labortöö ja ainetöö peavad sisaldama 5...10 (vahemik märgitakse töös kolme punktiga , mitte mõttekriipsuga), kursusetöö ja kursuseprojekt 10...15, bakalaureusetöö 15...25 ja magistritöö 25 või rohkem viidatud kirjandusallikat.

1.3. Töökava ja sisukorra koostamine

Üheaegselt kirjandusega töötamisega on soovitav koostada töökava, mille tegemisel tuleb kõigepealt arvestada uurimistöö pealkirja valiku põhjendust.
Töökava koostatakse teema ja töö pealkirja ( jaotis 1.1) kirjandusanalüüsi (jaotis 1.2), tööeesmärgi ja alusoletuse, tööülesannete ja uurimismeetodite alusel. Sisuliselt tähendab see töökava koostamist, mis sisaldab järgmisi seisukohti:

tööteema pealkirja sõnastus;

aktuaalsuse sõnastus;

uudsuse sõnastus;

töö eesmärgi üks ja ühene üsna täpne ning viimistletud sõnastus;

ülesannete loetelu;

probleemi sõnastus.
Selles näidatakse ka kavandatava kirjaliku töö esialgse sisukorra, põhijaotiste, alajaotiste ja jaotiste (numbrilise viitega esitatult kasutatakse ainult sõna jaotis, näiteks jaotis 1, jaotis 1.3, jaotis 2.2.13) järjestus ja pealkirjad . Töökava on sisukorra koostamise aluseks.
Edaspidises töös on soovitav töö pealkiri kirjutada koostatud sisukorraga mustand lehe alumisele osale, et seda töö koostamise käigus korduvalt vaadates järgida.

1.4. Andmete kogumine ja töötlemine

Andmete kogumiseks kasutatakse diagnoosimeetodeid. Nendeks on ankeetmeetod, foto- ja videomeetod ning mõõtmis- ja andmetöötlusmeetod.
Ankeetmeetod on suhteliselt tihti kasutatav andmete kogumise meetod. Seda liigitatakse küsitlus-, vaatlus -, kronometraaž- ja maatriksuuringviisideks. Foto- ja videomeetod annab osalise või täieliku informatsiooni objektist ning selle talitlusest. Seda liigitatakse järgmiselt: tsüklograafia (liikuva valgustatud punkti ülesvõte), stereoskoopiline ülesvõte (video), fotogramm- meetria (foto) ja eksperthinnang . Mõõtmis- ja andme­töötlusmeetod on objekti ja selle talitlusliku seisundi hindamise meetod. Nende abil selgitatakse funktsioonide lähtetaseme muutused ja nihked objektis ja selle töövõimes, mis on tingitud objekti ja selle talitluse omadustest ja intensiivsusest ning töökoormuse ja töökoormatuse mõjust objektile .
Kogutud andmeid tuleb töödelda. Pärast esmast andmetöötlust võib selguda, et saadud tulemused ei ole küllalt usaldatavad või piisavad ning on vaja koguda täiendavaid andmeid. Täiendavate uuringute tegemisel tuleb meeles pidada, et need toimuksid samadel tingimustel, kui varem tehtult andmete kogumine.
Kõik uurimistööga seotud materjalid, andmed tuleb säilitada (üliõpilas)töö lõpliku kaitsmiseni.

1.5. Töö kirjalik ja tehniline vormistamine

Töö vormistatakse arvutil , ühepoolselt (lõputööde tiitelleht kahepoolselt) valgel paberilehel, formaadis A4 (297×210 mm), arvutikirja suurusega 12 (kirjatüüp Times New Roman ), reavahe 1,0 või 1,5. Soovitav on eelistada reavahet 1,5. Vasak äär on 30 mm (vajalik köitmiseks), parem 20 või 25 mm, ülemine 25 või 30 mm alumine 25 või 30 mm. Tekst joondatakse rööpselt (Justify). Leheküljenumbreid loendatakse alates tiitellehest (sellel ei märgita), numbri koht on lehekülje alumises osas keskel (alumisest servast 13 või 15 mm), numbri kõrgus on sama, mis põhitekstil. Numeratsiooni alla kuuluvad kõik lehed, kaasa arvatud kirjanduse loetelu ja lisad. Lisade külgesitusel kirjutatakse number püstpaigutusega lehekülje alumise osa keskele (alumisest servast 13 või 15 mm) või jäetakse kokkuleppeliselt kirjutamata. Juhul kui number ei ole niisugusele leheküljele paigutatav, võib seda mitte teha, samas peab see olema loendis arvestatud. Sõna „Lisa“ kirjutatakse rõhutatult ( Bold ) nii püstpaigutusega kui ka rõhtpaigutusega leheküljele ülevale paremasse nurka, lehekülje servast kaugusega võimalusel ülevalt 25 mm, paremalt 25 mm kogu töö vormistuses ühtemoodi (Vorm A.1 [2]).
Sulgusid kasutatakse töös kindlas järjekorras. Esiteks ümarsulud, siis kandilised sulud ja loogelised sulud, nt … mõnedes Euroopa Liidu uutes liikmesriikides (Eesti linnades [Tartus, Tallinnas {välja arvatud Kopli linnaosa }, Pärnus] on suvel palju turiste), ei ole turism hoogustunud.
Teksti lõigud eraldatakse omavahel kas taandreaga või tühja reaga . Soovitav on eelistada taandrea kasutamist.
Töö iseseisvad osad (sisukord, võõrkeelne kokkuvõte, tähised ja lühendid, sissejuhatus, põhijaotised, kasutatud kirjandus, lisa) algavad uuelt leheküljelt (ülevalt 25või 30 mm). Töö alajaotised ja jaotised ei pea algama uuelt leheküljelt.
Lehekülg peab olema tekstiga maksimaalselt täidetud.
Üldreeglina sisaldab bakalaureusetöö seletustekst 4 ja magistritöö kuni 8 põhijaotist ning põhiteksti maht on vähemalt vastavalt 20 ja 40 lehekülge. Lisa maht ei ole piiratud.
Lõputööd esitatakse kõvaköites, mille esimene ja viimane leht on tühjad (kokkuleppel juhendajaga ka pehmeköites, mille esimene leht on tiitelleht).

1.6. Töö retsenseerimine ja kaitsmine

Retsensent hindab vormistatud üliõpilastööd nii töö teoreetilise , praktilise taseme, õigekeelsuse, erialase väljendusoskuse kui ka kirjaliku ja tehnilise vormistamise korrektsuse osas.
Retsensent hindab töö sisu puhul:

pealkirja vastavust teemale ;

sisu vastavust teemale ja püstitatud eesmärgile;

teema aktuaalsust ja uudsust;

ülesehituse loogilisust;

autoripoolseid seisukohti;

algandmete usaldatavust (autentsust) ja kontrollitavust;

töö teoreetilist ja praktilist väärtust;

teemakohase kirjanduse kasutamist.
Töö vormistuses hinnatakse:

korrektsust (lehekülje täitmist tekstiga, kirjapilti);

kirja-, väljendus- ja erialase keele õigsust;

viidete ja tsitaatide kasutamise õigsust (järjestust, vormistust, viiteid kasutatud kirjanduse lehekülgedele, esitatud joonistele, tabelitele, lisadele);

köidete korrektsust (õmmeldud ja liimitud , metallklambriga ja liimitud, ei ole soovitav köita ainult liimköites).
Lõputööd kaitstakse lõputööde kaitsmiskomisjoni lahtisel istungil .
Üliõpilane avab oma kaitsekõnes töö sisu, milles on:

töö pealkiri, ülikool, autor, juhendaja (esimene slaid, PowerPoint);

teema valiku põhjendus (vajadusel);

töö aktuaalsus, uudsus , eesmärk ja ülesanded (teine, kolmas slaid);

probleemi olemuse käsitlus (kirjanduse põhine);

uurimistöö metoodika (objekt, aeg, osalejad, diagnoosipäevikute päised, mõõtmis­kohad, mõõturid, tegevuskavad, valemid, joonised);

tulemused (esimene osa, jaotis 3);

tulemused (teine osa, jaotis 4);

tulemused (kolmas osa, jaotis 5, 6, 7, 8);

kokkuvõte (nentiv ehk konstateeriv, järelduslik, soovituslik).
Lõputöö kaitsmisel esitab üliõpilane lühikokkuvõtte oma tööst slaidide näol, mis on tehtud programmpaketi PowerPoint abil. Töö sisu paremaks lahtimõtestamiseks ja näitlikustamiseks on soovitav kasutada illustreerivaid vahendeid (diagramm, skeem, tabel, joonis, foto, videoklipp, fotoalbum, makett , mudel, täidetud ankeedid ). Töö esitlemine algab esitleja pöördumisega komisjoni esimehe, liikmete ja ruumis viibijate poole. Ettekanne esitatakse umbisikulises kõneviisis, mineviku vormis, ladusalt ja informatiivselt, mis tähendab head ettevalmistustaset, vältides slaididelt esitatu (välja arvatud slaid 1...3) mahalugemist, nn loengut pimedatele. Ettekande teksti (peast ja/või paberilt) esitamisel osutatakse arvuti kursoriga, kaardikepiga või laserkiirega käsitletava slaidi üksikasjadele. Ettekande lõppedes toimub väitlus retsensendiga ( retsensendi kohalviibimise korral), retsensendi küsimustele vastamine,