Lõputööde vormistamine (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Tehnikainstituut
Viljo Viljasoo, Triinu Nõu, Mariko Pedaja
ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND
The Guide for Composing and Presentation of Undergraduate Works
Tartu 2008
ABSTRACT
Viljo Viljasoo, Triinu Nõu, Mariko Pedaja. The Guide for Composing and Presentation of Undergraduate Works. Tartu, 2008. Methodology Guide. 29 pages, with Appendices 51 pages, 4  figures . Format A4. In Estonian language .
UNDERGRADUATE WORK , DRAWING UP, GUIDE, PRESENTATION
The Guide deals with the presentation requirements of undergraduate’s technical research papers and bachelor papers. Separate chapters are about the presentation of tables and drawings, general structure and ordering of the report and contents. There are also some guidelines concerning equations and bibliographic references. Some examples are included .
The Guide is topical as all the students of the establishments for higher education are expected to write various student research papers.
The aim of the present work was to put up writing regulations/directions for the students to correctly execute their written works, attempting to avoid negligence, oversights, misprints, spelling, grammatical and stylistic errors and mistakes in drawing-ups.
By compiling the present Guide the relevant regulations of Tallinn University of Technology , University of Tartu, Tallinn University, Public Service Academy of Estonia and Estonian University of Life Sciences and also practical student research works (reports, subject and term papers, course projects, bachelor and master works) were referred to.
The existent Guide for the Presentation of Undergraduate Works is obligatory to pursue for the students of Institute of Technology of Estonian University of Life Sciences. At the same time, it is, partially or as a whole, of service at other educational institutions.
SISUKORD
EESSÕNA 5
1. NÕUDED ÜLIÕPILASTÖÖDELE 7
1.1. Teema ja töö pealkirja valik 7
1.2. Kirjanduse valik, analüüs ja maht 7
1.3. Töökava ja sisukorra koostamine 8
1.4. Andmete kogumine ja töötlemine 8
1.5. Töö kirjalik ja tehniline vormistamine 9
1.6. Töö retsenseerimine ja kaitsmine 10
2. ÜLIÕPILASTÖÖDE LIIGID, KOOSTISOSAD JA VORMISTAMINE 12
2.1. Üliõpilastööde liigid 12
2.2. Üliõpilastööde koostisosad ja vormistamine 12
2.2.1. Tiitelleht 12
2.2.2. Võõrkeelne lühikokkuvõte 13
2.2.3. Sisukord 14
2.2.4. Tähised ja lühendid 14
2.2.5. Sissejuhatus 15
2.2.6. Viited 15
2.2.7. Töö põhijaotised ja jaotised 16
2.2.8. Valemid ja matemaatilised avaldised 16
2.2.9. Kokkuvõte 18
2.2.10. Kasutatud kirjandus 18
2.2.11. Lisa 20
2.2.12. Töö stiil ja keel 20
2.2.13. Loetelud 20
2.2.14. Tabelid 21
2.2.15. Joonised 22
KOKKUVÕTE 26
KASUTATUD KIRJANDUS 29
LISA 30
Vorm A.1. Lehekülje külgesitus lehekülje numbrita[2]. 31
Joonis B.1. Töö üldstruktuur ja tööosade järjestus [3]. 32
Vorm C.1. Bakalaureusetöö tiitellehe esikülg (variant 1) [4]. 33
Vorm C.2. Bakalaureusetöö tiitellehe esikülg (variant 2) [4]. 34
Vorm C.3. Magistritöö tiitelleht [5]. 35
Vorm C.4. Bakalaureusetöö tiitellehe sisekülg [4]. 36
Vorm C.5. Labortööde aruande tiitellehe vormistamise näide. 38
Vorm C.6. Ainetöö, kursusetöö ja kursuseprojekti tiitellehe vormistamise näide. 39
Vorm D.1. Võõrkeelne lühikokkuvõte [7]. 40
Vorm E.1. Sisukorra näide [8]. 41
Vorm F.1. Tähised ja lühendid [10]. 42
Vorm G.1. Aine-, kursuse-, bakalaureusetöö ja kursuseprojekti sissejuhatus [4]. 43
Vorm G.2. Magistritöö sissejuhatus [7]. 44
Vorm H.1. Põhijaotiste, alajaotiste ja jaotiste vormistamise näide [7]. 45
Vorm I.1. Valemite vormistamise näited. 47
Vorm J.1. Kokkuvõtte näide [12]. 48
Vorm J.2. Kokkuvõtte näide [13]. 49
Vorm K.1. Kasutatud kirjanduse loetelu näide. 50
Joonis L.1. Masinaehitusliku joonise kirjanurga elemendid formaadil A4 [3]. 51
Joonis L.2. Skeemide ja plaanide kirjanurga elemendid formaadil A4 [3]. 51
Joonis L.3. Jooniste kirjanurga elemendid formaadil A4 [3]. 51

EESSÕNA

Iga inimene, kes omandab või omab kõrgharidust, peab suutma väljendada oma mõtteid nii sõnaliselt (verbaalselt), kui ka kirjalikult õigekeelselt. Haritud inimeste kirjalikud tööd peavad näitama nende teadmisi ja oskusi teoreetiliste ja praktiliste probleemide käsitlemisel ja lahendamisel. Üliõpilastööde ja teadustööde (edaspidi tööde) vastavus teaduspõhises õppekavas ettenähtud vormistusnõuetele on sama tähtis kui töö sisu.
Kõrgkoolide üliõpilased peavad oma õpingute jooksul kirjutama üliõpilastöid (referaat, ainetöö, kursusetöö, kursuseprojekt ). Kõrgkooli madalama astme lõpetajad kirjutavad lõputööna bakalaureusetöö, kõrgema astme lõpetajad magistritöö ja teadusastme lõpetajad doktoritöö.
Üliõpilastööde edukaks koostamiseks on oluline juhendaja ja juhendatava koostöö sujuvus.
Head juhendajat iseloomustavad [1]:

huvi juhendamise vastu;

heade juhendamistavade kasutamisoskus;

selgete eesmärkide ja ootuste olemasolu ning ajakava dokumenteerimine ;

produktiivsed ja regulaarsed kohtumised juhendatavaga;

juhendamisprotsessi efektiivne haldamine;

vastutuse jagamine;

avatud suhtlemine;

mitmekesised juhendamisvõtted;

enda juhendamisoskuste kriitilise analüüsi võime;

erialane pädevus.
Juhendatav ootab koostöös juhendajaga, et:

teda juhendataks;

juhendaja tema tööd põhjalikult ja õigeaegselt kohtumise ajaks läbi loeks;

juhendaja on kättesaadav;

juhendaja on sõbralik, abivalmis ja toetav ;

juhendaja on konstruktiivselt kriitiline ja kiidab teda edusammude eest;

juhendaja valdab temaatikat ;

juhendaja oskab teda suunata ja julgustada;

juhendaja aitab temal sulanduda akadeemilisse keskkonda;

juhendaja aitab teda edasises uurimistöös ja töös üldisemalt.
Üliõpilastöö koostamise ja vormistamise kohta kehtivad kindlad nõuded, mida tuleb tööd tehes järgida. Üliõpilastööde vormistamisel esineb mitmesuguseid vigu, mida peab kindlasti vältima. Need on tähelepaneku-, hooletus -, kirja-, trüki-, keele-, stiili- ja vormistusvead. Üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhend on ette nähtud metoodiliseks õppematerjaliks Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi üliõpilastele ja kasutamiseks üliõpilastööde koostamisel ning nõuetekohaselt vormistamisel.

1. NÕUDED ÜLIÕPILASTÖÖDELE

1.1. Teema ja töö pealkirja valik

Kogenud uurijad ja tööde vormistajad väidavad, et töö õigesti sõnastatud pealkiri on juba pool tööd. Teemat valides tuleb järgida järgmisi seisukohti:

oma võimeid, huvisid ja kogemusi;

juhendaja poolt pakutud teemasid ja nõuandeid;

teema aktuaalsust;

teema uudsust;

uurimisobjekti eripära;

võimalust teemat edasi arendada järgmistes töödes.
Teema valik nõuab eeltööd. Enne teema valikut peab autor teadvustama endale seda, miks probleemi käsitleda, kuidas seda lahendada ja missuguste tulemusteni jõuda.
Teema valikul tutvutakse erialase kirjandusega ja/või olukorraga uuritaval objektil. Selle käigus peab selguma, mis suunas tööd arendada.
Pealkirja õige valik on töö eduka lõpuleviimise suhtes olulise tähtsusega. Töö pealkiri peab olema konkreetne, sisuline ja erialane ning keeleliselt , vormiliselt ja stiililiselt korrektne . Töö pealkiri ei tohi sisaldada üldteada ja ülikoolile omaseid sõnastusi, nagu näiteks, mine – lõpuga sõnad ( uurimine , projekteerimine, konstrueerimine , analüüsi­mine). Tulenevalt töökava koostamisest ja töö tegemisetappidest ei ole välistatud, et töö esialgne pealkiri võib mõnevõrra muutuda.

1.2. Kirjanduse valik, analüüs ja maht

Ülesande edukaks lahendamiseks valitud teemal on vaja läbi töötada erinevaid kirjandusallikaid (raamatud, artiklid, seadused, määrused, dokumendid , perioodika, internet ). Kirjanduse valimist hõlbustab raamatukogu kataloogide, bibliograa­filiste teatmeteoste ja internetis leiduvate teemakohaste materjalide läbitöötamine. Analüüsiks valitav kirjandus peab olema teemakohane ja võimalikult mitmekülgne. Kirjandust peab analüüsima kokkuvõtlikult (refereerivalt) ja vajadusel mitu korda, et selle sisust paremini aru saada. Esialgsel tutvumisel saadakse ülevaade kirjandusallikate olemusest ning hiljem järgneb kirjanduse sisu põhjalikum uurimine. Kirjanduse esialgne analüüsimine ja järgnev põhjalikum uurimine on aluseks töökava koostamisel ja tööeesmärgi sõnastamisel.
Referaat, labortöö ja ainetöö peavad sisaldama 5...10 (vahemik märgitakse töös kolme punktiga , mitte mõttekriipsuga), kursusetöö ja kursuseprojekt 10...15, bakalaureusetöö 15...25 ja magistritöö 25 või rohkem viidatud kirjandusallikat.

1.3. Töökava ja sisukorra koostamine

Üheaegselt kirjandusega töötamisega on soovitav koostada töökava, mille tegemisel tuleb kõigepealt arvestada uurimistöö pealkirja valiku põhjendust.
Töökava koostatakse teema ja töö pealkirja ( jaotis 1.1) kirjandusanalüüsi (jaotis 1.2), tööeesmärgi ja alusoletuse, tööülesannete ja uurimismeetodite alusel. Sisuliselt tähendab see töökava koostamist, mis sisaldab järgmisi seisukohti:

tööteema pealkirja sõnastus;

aktuaalsuse sõnastus;

uudsuse sõnastus;

töö eesmärgi üks ja ühene üsna täpne ning viimistletud sõnastus;

ülesannete loetelu;

probleemi sõnastus.
Selles näidatakse ka kavandatava kirjaliku töö esialgse sisukorra, põhijaotiste, alajaotiste ja jaotiste (numbrilise viitega esitatult kasutatakse ainult sõna jaotis, näiteks jaotis 1, jaotis 1.3, jaotis 2.2.13) järjestus ja pealkirjad . Töökava on sisukorra koostamise aluseks.
Edaspidises töös on soovitav töö pealkiri kirjutada koostatud sisukorraga mustand lehe alumisele osale, et seda töö koostamise käigus korduvalt vaadates järgida.

1.4. Andmete kogumine ja töötlemine

Andmete kogumiseks kasutatakse diagnoosimeetodeid. Nendeks on ankeetmeetod, foto- ja videomeetod ning mõõtmis- ja andmetöötlusmeetod.
Ankeetmeetod on suhteliselt tihti kasutatav andmete kogumise meetod. Seda liigitatakse küsitlus-, vaatlus -, kronometraaž- ja maatriksuuringviisideks. Foto- ja videomeetod annab osalise või täieliku informatsiooni objektist ning selle talitlusest. Seda liigitatakse järgmiselt: tsüklograafia (liikuva valgustatud punkti ülesvõte), stereoskoopiline ülesvõte (video), fotogramm- meetria (foto) ja eksperthinnang . Mõõtmis- ja andme­töötlusmeetod on objekti ja selle talitlusliku seisundi hindamise meetod. Nende abil selgitatakse funktsioonide lähtetaseme muutused ja nihked objektis ja selle töövõimes, mis on tingitud objekti ja selle talitluse omadustest ja intensiivsusest ning töökoormuse ja töökoormatuse mõjust objektile .
Kogutud andmeid tuleb töödelda. Pärast esmast andmetöötlust võib selguda, et saadud tulemused ei ole küllalt usaldatavad või piisavad ning on vaja koguda täiendavaid andmeid. Täiendavate uuringute tegemisel tuleb meeles pidada, et need toimuksid samadel tingimustel, kui varem tehtult andmete kogumine.
Kõik uurimistööga seotud materjalid, andmed tuleb säilitada (üliõpilas)töö lõpliku kaitsmiseni.

1.5. Töö kirjalik ja tehniline vormistamine

Töö vormistatakse arvutil , ühepoolselt (lõputööde tiitelleht kahepoolselt) valgel paberilehel, formaadis A4 (297×210 mm), arvutikirja suurusega 12 (kirjatüüp Times New Roman ), reavahe 1,0 või 1,5. Soovitav on eelistada reavahet 1,5. Vasak äär on 30 mm (vajalik köitmiseks), parem 20 või 25 mm, ülemine 25 või 30 mm alumine 25 või 30 mm. Tekst joondatakse rööpselt (Justify). Leheküljenumbreid loendatakse alates tiitellehest (sellel ei märgita), numbri koht on lehekülje alumises osas keskel (alumisest servast 13 või 15 mm), numbri kõrgus on sama, mis põhitekstil. Numeratsiooni alla kuuluvad kõik lehed, kaasa arvatud kirjanduse loetelu ja lisad. Lisade külgesitusel kirjutatakse number püstpaigutusega lehekülje alumise osa keskele (alumisest servast 13 või 15 mm) või jäetakse kokkuleppeliselt kirjutamata. Juhul kui number ei ole niisugusele leheküljele paigutatav, võib seda mitte teha, samas peab see olema loendis arvestatud. Sõna „Lisa“ kirjutatakse rõhutatult ( Bold ) nii püstpaigutusega kui ka rõhtpaigutusega leheküljele ülevale paremasse nurka, lehekülje servast kaugusega võimalusel ülevalt 25 mm, paremalt 25 mm kogu töö vormistuses ühtemoodi (Vorm A.1 [2]).
Sulgusid kasutatakse töös kindlas järjekorras. Esiteks ümarsulud, siis kandilised sulud ja loogelised sulud, nt … mõnedes Euroopa Liidu uutes liikmesriikides (, Pärnus] on suvel palju turiste), ei ole turism hoogustunud.
Teksti lõigud eraldatakse omavahel kas taandreaga või tühja reaga . Soovitav on eelistada taandrea kasutamist.
Töö iseseisvad osad (sisukord, võõrkeelne kokkuvõte, tähised ja lühendid, sissejuhatus, põhijaotised, kasutatud kirjandus, lisa) algavad uuelt leheküljelt (ülevalt 25või 30 mm). Töö alajaotised ja jaotised ei pea algama uuelt leheküljelt.
Lehekülg peab olema tekstiga maksimaalselt täidetud.
Üldreeglina sisaldab bakalaureusetöö seletustekst 4 ja magistritöö kuni 8 põhijaotist ning põhiteksti maht on vähemalt vastavalt 20 ja 40 lehekülge. Lisa maht ei ole piiratud.
Lõputööd esitatakse kõvaköites, mille esimene ja viimane leht on tühjad (kokkuleppel juhendajaga ka pehmeköites, mille esimene leht on tiitelleht).

1.6. Töö retsenseerimine ja kaitsmine

Retsensent hindab vormistatud üliõpilastööd nii töö teoreetilise , praktilise taseme, õigekeelsuse, erialase väljendusoskuse kui ka kirjaliku ja tehnilise vormistamise korrektsuse osas.
Retsensent hindab töö sisu puhul:

pealkirja vastavust teemale ;

sisu vastavust teemale ja püstitatud eesmärgile;

teema aktuaalsust ja uudsust;

ülesehituse loogilisust;

autoripoolseid seisukohti;

algandmete usaldatavust (autentsust) ja kontrollitavust;

töö teoreetilist ja praktilist väärtust;

teemakohase kirjanduse kasutamist.
Töö vormistuses hinnatakse:

korrektsust (lehekülje täitmist tekstiga, kirjapilti);

kirja-, väljendus- ja erialase keele õigsust;

viidete ja tsitaatide kasutamise õigsust (järjestust, vormistust, viiteid kasutatud kirjanduse lehekülgedele, esitatud joonistele, tabelitele, lisadele);

köidete korrektsust (õmmeldud ja liimitud , metallklambriga ja liimitud, ei ole soovitav köita ainult liimköites).
Lõputööd kaitstakse lõputööde kaitsmiskomisjoni lahtisel istungil .
Üliõpilane avab oma kaitsekõnes töö sisu, milles on:

töö pealkiri, ülikool, autor, juhendaja (esimene slaid, PowerPoint);

teema valiku põhjendus (vajadusel);

töö aktuaalsus, uudsus , eesmärk ja ülesanded (teine, kolmas slaid);

probleemi olemuse käsitlus (kirjanduse põhine);

uurimistöö metoodika (objekt, aeg, osalejad, diagnoosipäevikute päised, mõõtmis­kohad, mõõturid, tegevuskavad, valemid, joonised);

tulemused (esimene osa, jaotis 3);

tulemused (teine osa, jaotis 4);

tulemused (kolmas osa, jaotis 5, 6, 7, 8);

kokkuvõte (nentiv ehk konstateeriv, järelduslik, soovituslik).
Lõputöö kaitsmisel esitab üliõpilane lühikokkuvõtte oma tööst slaidide näol, mis on tehtud programmpaketi PowerPoint abil. Töö sisu paremaks lahtimõtestamiseks ja näitlikustamiseks on soovitav kasutada illustreerivaid vahendeid (diagramm, skeem, tabel, joonis, foto, videoklipp, fotoalbum, makett , mudel, täidetud ankeedid ). Töö esitlemine algab esitleja pöördumisega komisjoni esimehe, liikmete ja ruumis viibijate poole. Ettekanne esitatakse umbisikulises kõneviisis, mineviku vormis, ladusalt ja informatiivselt, mis tähendab head ettevalmistustaset, vältides slaididelt esitatu (välja arvatud slaid 1...3) mahalugemist, nn loengut pimedatele. Ettekande teksti (peast ja/või paberilt) esitamisel osutatakse arvuti kursoriga, kaardikepiga või laserkiirega käsitletava slaidi üksikasjadele. Ettekande lõppedes toimub väitlus retsensendiga ( retsensendi kohalviibimise korral), retsensendi küsimustele vastamine, kaitsmiskomisjoni liikmete küsimustele ja ruumis viibijate küsimustele vastamine.
Hindamisel arvestab komisjon kirjalikult vormistatud töö vastavust nõuetele, retsensendi hinnangut ja hinnet, esitlustaset ja üliõpilase väitlusoskust lõputöö kaitsmisel –oskust vastata küsimustele, kaitsta ja põhjendada oma seisukohti, oskust orienteeruda töös püstitatud eesmärgi ja ülesannete täitmise ja lahendamise osas.
Üliõpilane tuleb lõputöö kaitsmisele hea tava kohaselt korrektselt riietatult, kaasas lõputöö, retsensendi kirjalik arvamus, dokumendid. Registreerub õigeaegselt, paigutab ettekande arvutisse , tutvub ruumi ja esinemiskohaga ning osaleb võimalusel lõputööde kaitsmise päeval kõikide kaitsmiste toimimise lõpuni.
Kaitsmiskomisjoni esimees või tema poolt volitatud isik teatab lõputöö kaitsmis ­tulemuse samal päeval.

2. ÜLIÕPILASTÖÖDE LIIGID, KOOSTISOSAD JA VORMISTAMINE

2.1. Üliõpilastööde liigid

Eesti Maaülikooli Tehnikainstituudis õpetatavate erialade õppekavade kohaselt liigitatakse (töö liik) ja koostatakse järgmisi üliõpilastöid: referaat, labortöö, ainetöö, kursusetöö, kursuseprojekt, bakalaureusetöö, magistritöö, doktoritöö.
Referaat on probleemi või teema kokkuvõtlik teadusalane ülevaade, mille koostamine põhineb eelkõige kirjandusallikate uurimisel. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase oskusi töötada erialase kirjandusega ning arendada väljendusoskust. Vajalik on esitada kokkuvõte, mis sisaldab nentivat, järelduslikku ja soovituslikku osa (kõik osad kokkuvõtte loetelus esitatakse numbriliselt järjestatult, sisaldades viitesõnu, nt ...võib, saab järeldada, ...on soovitav).
Labortöö on õppeaines teoreetiliste teadmiste kinnistamiseks praktiline iseseisev uurimustöö, mis vormistatakse tööülesannete ja vormistusnõuete kohaselt kirjalikult.
Ainetöö on ühe õppeaine pealkirjal põhinev lühiuuring, milles kasutatakse erialast kirjandust ja statistilisi andmeid.
Kursusetöö on juhendaja suunamisel kirjutatav üliõpilase iseseisev töö, mis üldreeglina ei sisalda projektlahendusi ja –jooniseid.
Kursuseprojekt on juhendaja suunamisel kirjutatav üliõpilase iseseisev töö, mis sisaldab projektlahendusi ja –jooniseid.
Bakalaureusetöö on juhendaja suunamisel kirjutatav üliõpilase iseseisev teaduspõhine töö, mis sisaldab teoreetilist ülevaadet uuritavast probleemist ja näitab töö tegija teadmisi uuritavas valdkonnas. Bakalaureusetöö nõuab üksikasjaliku uurimis­metoodika väljatöötamist, andmetöötluste tulemuste esitamist ning lahtimõtestatust (interpreteerimist).
Magistritöö on juhendaja suunamisel kirjutatav üliõpilase iseseisev teaduspõhine töö, mis sisaldab põhjalikku teoreetilist ülevaadet uuritavast probleemist ja näitab töö tegija teadmisi uuritavas valdkonnas. Magistritöö nõuab üksikasjaliku uurimismetoodika välja­töötamist, andmetöötluste tulemuste esitamist ning lahtimõtestatust (interpreteerimist).

2.2. Üliõpilastööde koostisosad ja vormistamine

2.2.1. Tiitelleht

Töö tiitelosa koosneb järgmistest nimetustest: tiitelleht; võõrkeelne lühikokkuvõte ( bakalaureuse - ja magistritöö); sisukord; tähised ja lühendid (vajadusel) ning sissejuhatus.
Tiitellehel on järgmised elemendid:

õppeasutuse nimetus kirjutatakse suurtähtedega, kirjasuurus 14 punkti, ülemisest servast 25 mm (rõhutamata) (Vorm C.1) või suurtähtedega ja rõhutatult (Bold), kirjasuurusega 14 punkti ülemisest servast 25 mm (Vorm C.2 [4]);

instituudi nimetus kirjutatakse väiketähtedega, kirjasuurus on 14 punkti;

Eesti Maaülikooli logo lisatakse ainult magistri - ja doktoritööde tiitellehele (Vorm C.3 [5]);

autori ees- ja perekonnanime kirjasuurus on 14 punkti ja kirjutatakse rõhutatult (Bold);

töö pealkiri kirjutatakse rõhutatult (Bold), suurtähtedega, sõnu poolitamata ja lühendamata (kirjasuurus 15 punkti);

töö võõrkeelne pealkiri kirjutatakse rõhutamata kirjasuurusega 14 punkti (bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöös);

bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöös on tiitelleht kahepoolne . Töö tiitellehe vormikohasele siseküljele kirjutavad autor, juhendaja ja osakonna juhataja oma allkirjad (Vorm C.4 [4]);

töö liik (referaat, labortöö, ainetöö, kursusetöö, kursuseprojekt, bakalaureusetöö, magistritöö) kirjasuurusega 14 punkti trükitakse rõhutamata;

õppeaine nimetus kirjutatakse rõhutamata kirjasuurusega 14 punkti (kasutatakse ainult referaadis, labor-, aine-, kursusetöös ja kursuseprojektis) (Vorm C.5,C.6);

õppeaine kood kirjutatakse rõhutamata kirjasuurusega 14 punkti (kasutatakse ainult referaadis, labor-, aine-, kursusetöös ja kursuseprojektis) (Vorm C.5,C.6);

eriala ja töö tegija (üliõpilane) kirjutatakse rõhutamata kirjasuurusega 14 punkti;

töö juhendaja kutse ja nimi kirjutatakse rõhutamata kirjasuurusega 14 punkti ( dots . – dotsent, prof . – professor, tehn.tead.mag. – tehnika teaduse magister , mag. – magister);

töö valmimiskoht ja -aeg (linn ja aasta), kirjutatakse komata järjestatult tiitellehe alumise rea keskele (kirjasuurus 14 punkti). Kui õppeasutuse nimetus kirjutatakse rõhutatult (Bold), siis peab olema kirjutatud rõhutatult (Bold) ka töö valmimiskoht ja -aasta (Vorm C.2 [4]). Kui õppeasutuse nimetus kirjutatakse rõhutamata, siis peab olema kirjutatud valmimiskoht ja -aasta ka rõhutamata (Vorm C.1).

2.2.2. Võõrkeelne lühikokkuvõte

Võõrkeelne lühikokkuvõte (resümee) esitatakse võõrkeeles ja kannab vastavalt nimetust Abstract, Zusammenfassung, аннотация. Võõrkeelne lühikokkuvõte peab andma tööst üldistatud, kuid ammendava ülevaate, mis oleks arusaadav lugejale, samuti peab see sisaldama võtmesõnade (5...15) loetelu, mis iseloomustaksid töö sisu kõige täpsemalt. Loetelus tuuakse võtmesõna nimetavas käändes, eraldatuna üksteisest komaga , suurtähtedega, rõhutamata kirjasuurusega 12 punkti. Lühikokkuvõtte tekstis esitatakse andmed töö mahu, keele, illustratsioonide arvu, kasutatud kirjanduse kohta. Samuti tutvustatakse tekstis lühidalt töö aktuaalsust, eesmärki, uurimisobjekti, kasutatud metoodikat, töötulemusi ja nende uudsust. Võõrkeelse lühikokkuvõtte pikkus peab olema vähemalt 1 lehekülg [6] (Vorm D.1 [7]).

2.2.3. Sisukord

Sisukord esitatakse töö algul, peale võõrkeelset lühikokkuvõtet. Sisukorras näidatakse kõik töö põhijaotised, alajaotised ja jaotised täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Otstarbekas on kasutada kolmeastmelist jaotiste hierarhia süsteemi (põhijaotis 1, alajaotis 1.1, jaotis 1.1.1). Sisukorras ja töös ei nummerdata jaotistena sissejuhatust, kokkuvõtet, kasutatud kirjandust ja lisa. Samuti tuleb sisukorras näidata kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga.
Kõik pealkirjad peavad olema lühikesed ja vastama sisule . Kõikide põhijaotiste pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega, alajaotiste ja jaotiste ( kursiivis ) pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega. Pealkirjade järele punkti ei panda.
Sisukorras kirjutatakse mõiste sisukord ise suurtähtedega ja rõhutatult (Bold), kuna teised põhijaotised kirjutatakse töö teksti osas samamoodi. Sisukorras kõikide teiste põhijaotiste pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega ja rõhutamata (Vorm E.1 [8]).

2.2.4. Tähised ja lühendid

Tähised ja lühendid esitatakse eraldi loeteluna sisukorra leheküljele järgneval, uuelt leheküljelt alustatuna ja enne sissejuhatust, kui töös on üle paarikümne vähemtuntud tähise ja/või lühendi. Loetelu vormistamisel paigutatakse tähised vasakpoolsesse veergu tähestikulises järjekorras, paremal esitatakse nende täissõnalised vormid. Üldkasutatavad ja tuntud kokkuleppelise kujuga lühendid (a – aasta, nt – näiteks) ei vaja selgitamist [9, lk 15] (Vorm F.1 [10]).
Lühendid moodustatakse suurtähtlühenditena, väiketähtlühenditena, punktidega lühendi lõpus või ilma.
Suurtähtlühendeid kasutatakse ettevõtte ja asutuste nimede (EMÜ, TTÜ), ajakirjade pealkirjade lühendamisel. Sõnad, mis täistekstiliselt esitatakse väiketähtedena, esitatakse lühenditena samuti väiketähtedena (õa - õppeaasta, rmtk - raamatukogu). Üldtuntud lühendeil pole punkt vajalik, punktita kirjutatakse ka meetermõõdustiku lühendid ja riikide, ettevõtete, asutuste ning organisatsioonide suurtähelised lühendid, nt EMÜ (Eesti Maaülikool), jne (ja nii edasi). Kui punktita lühend langeb kokku mõne eestikeelse sõnaga, siis on soovitav panna lühendisse sõnavahet märkiv punkt (s.a – sel aastal, k.a – käesoleval aastal) [11, lk 23].

2.2.5. Sissejuhatus

Sissejuhatus on uurimistöö lühitutvustus probleemi olemusest, teema aktuaalsusest, uurimisobjektist ja uudsusest. Aine-, kursuse-, bakalaureusetöö ja kursuseprojekti seletusteksti sissejuhatus vormistatakse ühel leheküljel ja selle lõpuosas esitatakse töö eesmärk (üks ja ühene) ning ülesanded püstitatud eesmärgi saavutamiseks (loeteluna) (Vorm G.1 [4]). Magistritöö seletusteksti sissejuhatus on 1,5...2 lehekülge ja selles ei esitata uurimistöö eesmärki ning ülesandeid (esitatakse jaotises 1.3) (Vorm G.2 [7]).
Sissejuhatuses ei esitata uurimistöö käigus tehtud töö tulemusi, järeldusi ega soovitusi . Sissejuhatus moodustab umbes 1/10 töö põhiosa mahust (minimaalselt 1 lehekülg).
Sisukorras ja põhitekstis sissejuhatusele jaotise numbrit ei kirjutata.

2.2.6. Viited

Viide on tähelepanuosutus asjaolule, faktile või objektile. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest pärinevad tsitaadid, valemid, arvulised andmed tuleb viidata. Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti või andmeid võib töös esitada kas tsitaatidena või refereeringutena.
Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Viide tehakse kohe peale tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel.
Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine algallikale või autorile [11].
Töödes tuleb kasutada tekstijärgselt kasutatud kirjandusele nurksulgudes viitamist. Peale esimest nurksulgu kirjutatakse vastavalt kasutatud kirjandusele algallika number, peale seda vastav leheküljenumber, need eraldatakse komaga, nt [5, lk 21]. Kui kogu töö ulatuses on kasutatud lühendite lõpus punkte, tuleb punkt panna ka viites , nt [5, lk. 21]. Internetiallikate korral võivad puududa lehekülje numbrid , siis tuleb kirjutada nurksulgudesse ainult kasutatud kirjanduse vastav number, nt [3].
Viide kasutatud kirjandusest võetud joonistele pannakse joonise allkirja lõppu nurksulgudesse, tabelitele viide pannakse tabeli pealkirja lõppu (tabeli pealkiri on tabeli kohal). Valemitele viidates pannakse viide valemile eelneva (valemit sissejuhatava) lause lõppu. Lisas pannakse viide eelnevaga analoogselt. Lisadele viidates (teksti sees) pannakse vajadusel viide lisa numbri lõppu. Viitamine põhijaotistele, alajaotistele ja jaotistele on ümarsulgudes, nt (jaotis 2, jaotis 2.2 või jaotis 2.2.7). Loetelu puhul pannakse viide selle sissejuhatava lause lõppu.
Viidata tuleb alati numbrilises järjekorras nt [1]...[100] ja eelviidatud kirjandusallikatele võib korduvalt viidata. Kui viidata tuleb mitmele allikale, siis tuleb viited kirjutada suurenevas järjestuses, nt [1,3,7,9] või [1, lk 3; 2, lk 72].
Viide võib kuuluda kas kogu allika, lause või viidatud tekstiosa kohta.

2.2.7. Töö põhijaotised ja jaotised

Töö üldstruktuuris liigendatakse tekst põhijaotisteks, alajaotisteks ja jaotisteks (Joonis B.1 [3]), mis järjestatakse hierarhilise numeratsiooniga (põhijaotis 1, alajaotis 1.1, jaotis 1.1.1) ja pealkirjastatakse (Joonis B.1 [3]). Pealkirjades sõnu ei poolitata, üldreeglina lühendeid ei kasutata, välja arvatud firmade, ühingute, seltside nimede, masinate ja seadmete markide osas ning pealkirjade lõppu punkti ei panda.
Töö põhijaotiste pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega ja rõhutatult (Bold). Alajaotiste pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega ja rõhutatult (Bold). Jaotiste pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega, rõhutamata ja kursiivis.
Põhijaotise ja alajaotise ning alajaotise ja teksti ning jaotise ja teksti vahele jäetakse üks rida, mis on vormistatud reavahega 1,0 ( Single ). Teksti kirjutamist alustatakse alati alajaotise (mitte põhijaotise) järgselt. (Vorm H.1 [7]).

2.2.8. Valemid ja matemaatilised avaldised

Töös tuleb valemite kirjutamisel kasutada ühtset kirjaviisi. Töös kasutatud valemid esitatakse uuel real , paigutatuna rea keskele. Kirjandusest võetud valemitel esitatakse viide allikale. Kasutatavad tähised paigutatakse valemi järele. Igas uues valemis seletatakse ainult esmakordselt esinevaid tähiseid. Kui valemi tähis on seletatud sissejuhatavas lauses , siis ei ole seda vaja korrata valemi järel. Tähiste seletus algab uuelt realt taandreata sõnaga „kus“, järgneva koolonita. Valemi number kirjutatakse ümarsulgudes valemist paremal pool servast 20 või 25 mm kaugusel, kooskõlas küljendusega. Enne valemit tuleb kirjutada kokkuvõttev lause, nt.
Üldine soojusläbikandeteguri väärtus, mis iseloomustab veovahendi isotermilisi omadusi, arvutatakse valemiga [7]
(2.1)
kus
K
–
veovahendi kere soojusläbikandetegur W/(m2K);
PS
–
veovahendi keres eralduv soojavõimsus W;
S
–
veovahendi kere geomeetriline keskmine pindala m2;
Ti
–
veovahendi kere keskmine sisetemperatuur oC;
Te
–
veovahendi kere keskmine välistemperatuur oC.
Punkerkuivati tegelik jõudlus on arvutatud valemiga
, (2.2)
kus
qkuiv
–
punkerkuivati tegelik jõudlus t/h;
qte
–
punkerkuivati tehnoloogiline jõudlus (normaaltingimustes täitmine, kuivatamine, jahutamine ja väljalaadimine) t/h (qte = 1,71);
Kl
–
teravilja liiki arvestav tegur (Kl = 1,0);
Ko
–
teravilja kasutusala arvestav tegur (Ko = 1,0) [2, lk 48];
Kt
–
aja kasutustegur (Kt = 0,95) [2, lk 48];
KW
–
tegur, mis arvestab niiskuse mõju kuivati jõudlusele (KW = 1,1).
Valemeid nummerdatakse vastavalt põhijaotise numbrile järjestatult.
Valem lõpeb komaga, millele järgneb tähiste loetelu. Valemis kirjutatakse tähised ja tähiste indeksid võimalusel tähestikulises järjekorras. Tähised (sulgudeta) esitatakse loetelus valemist päripäeva järjestuses (valem 2.2), tähised sulgudes aga sellele järgnevalt tehtepõhiselt (valem 2.1). Reaalarvud kirjutatakse komadega nt 4,9998 ja 78,09. Üliõpilastöödes ümardatakse reaalarvud kahe kuni ühe kohani peale koma . Töös mitu korda esinevat ühte ja sama tähist samal ja järgneval leheküljel lahti ei seletata ( piisab ühekordsest seletusest) (Lisa I.1). Valemi tähiseid selgitavate sõnastuste ja ühikute lõppu kirjutatakse semikoolon, viimane selgitus lõpeb punktiga. Mõttekriipsud valemi tähiste ja selgitavate osade vahel peavad olema kohakuti ja nende ees ning taga väljapeetud tühikutega. Valem lõpeb alati tekstiosa kokkuvõtva lausega või järgnevuse korral taandrealt uue lausega uue valemi kohta.

2.2.9. Kokkuvõte

Kokkuvõte koosneb tulemustest (konstateeriv ehk nentiv), järeldustest ja soovitustest. Töö tulemused, järeldused ja soovitused esitatakse kokkuvõtlikult eraldi põhijaotisena, kuigi iga alajaotise lõpus on soovitav teha lühikokkuvõte alajaotise kohta. Tulemustest peab selguma, kuidas on lahendatud töö sissejuhatuses sõnastatud ülesanded, milliste tulemusteni jõuti, kas püstitatud eesmärk leidis kinnitust, lahendust . Kokkuvõttes ei vormistata enam uusi, tekstis varem esitamata andmeid. Kokkuvõte ei sisalda üldreeglina viiteid tekstile ega kirjandusele. Järeldustena tuuakse välja töö kõige olulisemad järeldused. Soovitustes esitab töö autor seisukohad ja lahendused olukorra parendamiseks uuritavas valdkonnas. Kokkuvõte moodustab 1/10 töö põhiosa mahust vähemalt (1 lehekülg). Sissejuhatus ja kokkuvõte peavad olema esitatud nii, et kõrvalseisja saaks neid lugedes ülevaate töö aktuaalsusest, probleemidest, üldisest käigust ja tulemustest ilma põhiteksti lugemata. Kokkuvõte algab sissejuhatava lausega. Kokkuvõtte kõik punktid algavad taandreaga.
Töö kokkuvõte esitatakse loeteluna ( araabia numbrid) ja selles peab sisalduma töö tulemuste konstateeriv ehk nentiv osa, järelduslik osa ja soovituslik osa. Järelduslik ja soovituslik osa esitatakse analoogselt uurimistöö kohta esitatud tulemuste vormistusele järgnevalt numereeritud loeteluna (Vorm J.1 [12]). Kokkuvõttes võib esitada soovitused eraldi väljatoodud loeteluna (Vorm J.2 [13]).

2.2.10. Kasutatud kirjandus

Kirjanduse loetelu vormistatakse viitamise järjekorras. Kõigile kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab olema tekstis viide, mis antakse nurksulgudes.
Raamatule viitamise kirje koosneb:

raamatu autori(te), koostaja (te), või toimetaja (te) nimi (nimed) ( esmalt perekonnanimi , siis eesnime algustäht);

pealkiri;

kirjastus või väljaandja;

ilmumiskoht ja –aeg;

lehekülgede arv.
Näiteks järgnevalt:
Loogna, N. Kutsehaigused. Riskitegurid ja ennetamine. Teabekirjanduse OÜ. Tallinn 2007. – 328 lk.
Kui on autoreid mitu, siis vormistatakse järgnevalt:
Reisberg, R., Soon, S., Soon, A. Töötervishoid ja –ohutus. Näidised ja kommentaarid. Käsiraamatute kirjastus. Tallinn 2007. – 646 lk.
Võib ka ilma komata perekonnanime järel (soovitav eelistada):
Loogna N. Kutsehaigused. Riskitegurid ja ennetamine. Teabekirjanduse OÜ. Tallinn 2007. – 328 lk.
Reisberg R., Soon S., Soon A. Töötervishoid ja –ohutus. Näidised ja kommentaarid. Käsiraamatute kirjastus. Tallinn 2007. – 646 lk.
Perioodikas ilmunud artiklile viitamise kirje koosneb:

autori(te), koostaja(te), või toimetaja(te) nimi (nimed) (esmalt perekonnanimi, siis eesnime algustäht) artikli pealkiri;

ajakirja või ajalehe nimi;

ajakirja aastakäik, number, ajalehe ilmumiskuupäev ja number;

ajaleheartikli alguse ja lõpu lehekülje number.
Näiteks järgnevalt:
Rimmer P. Napo – ohutu algus suure naeratusega. Eesti töötervishoid. 3/2007, lk. 62...64.
Internetis kasutatud kirjandusele viitamise kirje koosneb:

autori(te) nimi (nimed);

pealkiri;

väljaandja;

kättesaadavus;

töö koostajapoolne kasutamisaeg.
Näiteks järgnevalt:
Alarm Center. Tööohutus. Kättesaadav: http://www.alarmcenter.ee/ ?id=156 (09.03.2007).
Internetiaadress poolitatakse kaldkriipsu või muult kohalt ilma mingeid lisamärke kasutamata. Internetiaadress peab olema trükivärvilt must, allajoonimata ja kirjasuurusega 12 [14, lk 15].
Kasutatud kirjanduse loetelu nummerdatakse ja järjestatakse vastavalt tekstis viitamise järjekorrale (Vorm K.1).

2.2.11. Lisa

Lisad paigutatakse kasutatud kirjanduse loetelu järele. Lisadesse paigutatakse töö põhiosa täiendavad ja selgitavad lisamaterjalid, nt ankeetide vormid, algaandmete tabelid, loetelud, suuremad joonised ja skeemid .
Esimese lisa ette peab paigutama lehe pealkirjaga „LISA“ (lehekülge ei nummerdata), mis paikneb lehekülje keskosas (kirjasuurusega 14, rõhutatult (Bold) ja suurtähtedega).
Kõik lisad tuleb pealkirjastada ja allkirjastada. Kui töös on rohkem kui üks lisa, siis tuleb need nummerdada araabia numbritega vastavalt neile tekstis viitamise järjekorrale. Pealkirja kohale lehekülje paremasse ülanurka kirjutatakse sõna „Lisa“ ja täht, nt Lisa A (Vorm A.1). Iga uus lisamaterjal peab algama uuelt lehelt. Lisamaterjali vormistamisel kehtib nõue lehekülje täitmise osas. Lisad, nende pealkirjad ja lehekülje numbrid esitatakse ära töö sisukorras.

2.2.12. Töö stiil ja keel

Üliõpilastööde keeleks on üldreeglina eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus . Töö sõnastamisel tuleb vältida kõne- või konspektistiili. Kõnestiilis kasutatavat „mina“ vormi ja konspektistiilile omast sagedaste lühendite kasutamist peab vältima. Töös kasutatakse umbisikulist vormi (nt „on käsitletud, on analüüsitud, on uuritud, on arvutatud, on tehtud“) ja kindlat kõneviisi, sest töö on lõplik ja minevikus tehtud, loetav aga olevikus .

2.2.13. Loetelud

Loetelusid võib vormistada kahte moodi.
Esimene variant: loetelu pealkiri on ilma koolonita ja algab taandrealt. Loetelus viimase esituse lõppu pannakse punkt. Kui on loetelus lühikesed sõnastused, siis on soovitav loetelu paigutada kahte tulpa , et lehekülje täituvus oleks täielik.
Töö ülesanded

valgustustiheduse määramine

valgustugevuse määramine

heleduse määramine

valgusviljakuse määramine

töö kokkuvõtte tegemine

kordamisküsimustele vastamine.
Teine variant: loetelu pealkiri on kooloniga ja algab taandrealt. Loetelus iga sõna või lause lõppu pannakse semikoolon ja loetelu lõppu punkt.
Töö ülesanded:

valgustustiheduse määramine;

valgustugevuse määramine;

heleduse määramine;

valgusviljakuse määramine;

töö kokkuvõtte tegemine;

kordamisküsimustele vastamine.
Loetelu pealkiri ja loetelu sõnastus algavad alati taandrealt. Loetelu numbrid kirjutatakse 37 mm kaugusele vasakust äärest. Loetelusid vormistatakse numbriga (mitte kasutada tärne *, kriipse - , täppe · jms). Vähemtähtsad loetelud nummerdatakse suluga , nt
1) valgustustiheduse määramine
2) heleduse määramine.
Tähtsad ehk põhisõnumiga loetelud vormistatakse suure algustähega, millele eelneb punkt ja number, nt
Uurimistöö ülesanded
1. Probleemi olemuse käsitlus.
2. Uurimustöö metoodika koostamine.
3. Andmete kogumine ja töötlemine.
Loetelu lõpeb alati punktiga.

2.2.14. Tabelid

Tabelis paiknevad andmed veergudena (vertikaalselt) ja ridadena (horisontaalselt). Veergude pealkirjad on tabelipäises, ridade pealkirjad vasakpoolses veerus (esiveerus). Pealkirjastada tuleb kõik tabeli veerud . Veerge ei nummerdata, välja arvatud tabeli jätku­misel järgmisel leheküljel. Kui tabeli mõnes lahtris tulemusandmeid ei saagi olla, täidetakse see miinusmärgiga. Tabeli pealkirja alustatakse sõnaga „Tabel” (ilma punktita, Bold), millele järgneb tabeli liitnumber (lõpeb punktiga, Bold) ja temaatiline pealkiri (ilma punktita). Kokkuleppeliselt tabeli pealkiri alustab teksti ja pealkirja lõppu punkti ei panda. Tabelid nummerdatakse jaotisesiseselt, st neil on kaherühmaline number, milles esimene rühm näitab põhijaotise numbrit ja teine tabeli järjekorranumbrit selles jaotises. Tabeli jätkamisel pealkirja väljakirjutamist ei korrata. Kui tabel jätkub, tuleb tabelis esitada ülekanderiba. Kõikidele tabelitele tuleb tekstis viidata, tabelid peavad järgnema kohale, kus nendele esmakordselt viidati, kas samal lehe- või järgneval leheküljel. Vältida tuleb veergu nimetusega ,,Jrk.-nr”, tabelipäises ei tohi teha diagonaaljoontega eraldamisi. Tabeli pealkirjad tabelipäises ja ridade pealkirjad esiveerus algavad suurtähega.
Veergude pealkirjad peavad paiknema veeru keskel ja rõhutatult (Bold). Ülekanderiba numbrite kõrgus peab olema 12 punkti. Tabelisse kantakse ühikud koos parameetriga. Üldreeglina ühikuid ilma parameetrita tabelisse ei kanta . Ühikuid ei kanta tabelisse siis, kui need on tekstis enne tabelit koos parameetritega selgitatud .
Näide tabelist (Tabel 3.2)
Tabel 3.2. Parakliima hindamise tulemused
Parameeter
Hinnang %
Hinnang
Märkus
1
2
3
4
2. Parakliima
2.1. Valgustatus
74,00±0,88
hea
2.1.1.Üldvalgustus
62,67±2,52
pigem rahuldav
2.1.2.Kohtvalgustus
83,67±3,21
väga hea
2.1.3. Valgustus
75,67±8,14
pigem väga hea
2.2. Müra
65,00±5,00
pigem hea
Näide tabeli jätkamisest järgneval leheküljel
Tabel 3.2 järg
1
2
3
4
2.3. Õhu puhtus
90,00±2,65
eeskujulik
2.4. Ventilatsioon
87,67±2,52
pigem eeskujulik
Keskmine
79,17±1,21
pigem väga hea
Suuremad tabelid paigutatakse eraldi lehtedele, mille formaat võib olla kaks korda töö formaadist (A4) suurem. Kui tabelis kasutatakse andmeid kirjandusest, siis peab viide olema tabeli pealkirja järel nurksulgudes, tabeli jätkamise osas ei kirjutada. Tabeliga ei alustata ega lõpetata kirjaliku töö struktuurilist osa (põhijaotist, alajaotist, jaotist). Selleks on sissejuhatav ja lõpetav lause, kommentaar.

2.2.15. Joonised

Illustratsioonideks võivad olla fotod, piltjoonised, tehnilised skeemid, diagrammid , mida kõiki tuleb üldistavalt nimetada joonisteks. Igal joonisel peab olema sisukohane täpne allkiri . Joonised nummerdatakse kaherühmalise liitnumbriga, milles esimene tähistab põhi­jaotise numbrit ja teine joonise järjenumbrit selles põhijaotises.
Kõikidele illustratsioonidele tuleb tekstis viidata, joonised peavad järgnema kohale, kus nendele esmakordselt viidati, kas samal lehe- või järgneval leheküljel.
Graafikutel, mis on saadud arvutuslikult või katseandmete põhjal, peab olema arvskaalaga teljestik, koordinaatvõrk, funktsiooni ja argumendi tähised ning nende mõõtühikute tähised, koordinaatide alguspunkti väärtused (sealhulgas ka “null”), joonte (kõverate) positsiooninumbrid või nende erisugune kujundus. Jooniste koordinaatvõrgu taustpõhi peab olema valge.
Joonise allkirjas kirjutatakse rõhutatult joonis ja selle number. Kokkuleppeliselt joonise allkiri lõpetab teksti esituse ja sellepärast pannakse joonise allkirja lõppu punkt. Samas ka joonisele järgnev tekst algab suure algustähega, mis omakorda eeldab joonise allkirja lõpus punkti.
Näide joonisest (Joonis 2.1)
Joonis 2.1. Tööõnnetuste arv AS Eesti Põlevkivi kaevandustes 1990 ... 2004. a. [15].
Näide joonisest (Joonis 2.2)
Joonis 2.2. Töökeskkonna sisekontroll [2].
Jooniste koostamiseks kasutatakse arvutiprogramme, milledest enim levinud on Microsoft Excel . Nüüdisaja mõõteaparatuuri komplekti kuuluv tarkvara sisaldab tavaliselt ka peale andmetöötlusosa erivõimalusi jooniste koostamiseks.
Kahe parameetri andmetepõhine joonis ei tohi olla kujutatud ruumiliselt.
Joonisega ei alustata ega lõpetata kirjaliku töö struktuurilist osa (põhijaotist, alajaotist, jaotist). Selleks on sissejuhatav ja lõpetav lause, kommentaar. Kui joonisel on mitmerealine pealkiri, siis alustatakse teist rida sealt kus esimestki.
Joonis 2.3. Vibroseadme Crazy Fit CMS – 440 jalaplaat: 1 … 7 mõõtmis-
kohad vibroparameetrite arvväärtuste mõõtmiseks.
Joonis 2.4. Lauda ristlõige: 1 – sõnnikukäik; 2 – sõnnikurenn; 3 – lehma ase; 4 – sõime-võre; 5 – joogiautomaat; 6 – söödalava; 7 – eralduskaar.
Masinaehituslike konstruktsioonijooniste raamjoon tõmmatakse vähemalt 0,5 mm paksuse, pideva, rõhutatud joonega. Selle kaugus formaatilõigatud paberi servast on formaatidel A4, A3 ja A2 vähemalt 10 mm, kuid formaatidel A1 ja A0 on see kaugus vähemalt 20 mm. Ääred on vajalikud joonise kinnitamiseks selle kopeerimisel.
Kirjanurk, mille kasutamist kooskõlastatakse juhendajaga, asub joonise alumises parempoolses nurgas , toetudes pikema küljega vastu alumist ja lühemaga vastu paremat raamjoont (Joonis L.1...L.3 [3]).

KOKKUVÕTE

Üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhend sisaldab alljärgnevaid põhinõudeid, järeldusi ja soovitusi.

Haritud inimeste kirjalikud tööd peavad näitama nende teadmisi ja oskusi teoreetiliste ja praktiliste probleemide käsitlemisel ja lahendamisel.

Üliõpilastööde ja teadustööde (edaspidi tööde) vastavus teaduspõhises õppekavas ettenähtud vormistusnõuetele on sama tähtis kui töö sisu.

Üliõpilastöödes peab vältima tähelepanematuse-, hooletus-, kirja-, trüki-, keele-, stiili- ja vormistusvigu.

Enne teema valikut peab autor teadvustama endale seda, miks probleemi käsitleda, kuidas seda lahendada ja missuguste tulemusteni jõuda.

Töö pealkiri peab olema konkreetne, sisuline, erialane, keeleliselt, vormiliselt ja stiililiselt korrektne.

Analüüsiks valitav kirjandus peab olema teemakohane ja võimalikult mitmekülgne.

Referaat, labortöö ja ainetöö peavad sisaldama 5...10, kursusetöö ja kursuseprojekt vähemalt kuni 10...15, bakalaureusetöö 15...25 ja magistritöö 25 või rohkem erinevat ja viidatud kirjandusallikat.

Töökava on sisukorra koostamise aluseks.

Andmete kogumiseks kasutatakse diagnoosimeetodeid. Nendeks on ankeetmeetod, foto- ja videomeetod ning mõõtmis- ja andmetöötlusmeetod.

Töö vormistatakse arvutil, valgel paberilehel, formaadis A4 (297×210 mm), arvutikirja suurusega 12 (kirjatüüp Times New Roman), reavahe 1,0 või 1,5. Soovitav on eelistada reavahet 1,5.

Leheküljenumbreid loetakse alates tiitellehest, kaasa arvatud lisad.

Sulgusid kasutatakse töös kindlas järjekorras – ümar-, kandilised, loogilised sulud.

Teksti lõigud eraldatakse omavahel kas taandreaga või tühja reaga. Soovitav on eelistada taandrea kasutamist.

Töö üldstruktuuris liigendatakse tekst põhijaotisteks, alajaotisteks ja jaotisteks, mis järjestatakse hierarhilise numeratsiooniga ja pealkirjastatakse

Töö iseseisvad osad algavad uuelt leheküljelt. Töö alajaotised ja jaotised ei pea algama uuelt leheküljelt.

Lehekülg peab olema tekstiga maksimaalselt täidetud.

Üldreeglina sisaldab bakalaureusetöö seletustekst 4 ja magistritöö kuni 8 põhijaotist ning põhiteksti maht on vähimalt vastavalt 20 ja 40 lehekülge.

Lõputööd esitatakse kõvaköites, mille esimene ja viimane leht on tühjad (kokkuleppel juhendajaga ka pehmeköites, mille esimene leht on tiitelleht).

Töö retsenseerimine ja kaitsmine toimub jaotises 1.6 esitatud nõuete kohaselt.

Eesti Maaülikooli Tehnikainstituudis õpetatavate erialade õppekavade kohaselt liigitatakse ja koostatakse järgmisi üliõpilastöid: referaat, labortöö, ainetöö, kursusetöö, kursuseprojekt, bakalaureusetöö, magistritöö, doktoritöö.

Töö tiitellehe vormistamine toimub jaotises 2.2.1 esitatud nõuete kohaselt.

Võõrkeelne lühikokkuvõte (resümee) esitatakse võõrkeeles ja kannab vastavalt nimetust Abstract, Zusammenfassung, аннотация (jaotis 2.2.2).

Sisukorras näidatakse kõik töö põhijaotised, alajaotised ja jaotised täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega (jaotis 2.2.3).

Tähised ja lühendid esitatakse eraldi loeteluna sisukorra leheküljele järgneval, uuelt leheküljelt alustatuna ja enne sissejuhatust, kui töös on üle paarikümne vähemtuntud tähise ja/või lühendi (jaotis 2.2.4).

Sissejuhatus on lühitutvustus uurimistöö probleemi olemusest, teema aktuaalsusest, uurimisobjektist ja uudsusest (jaotis 2.2.5).

Viide on tähelepanuosutus asjaolule, faktile või objektile. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest pärinevad tsitaadid, valemid, arvulised andmed tuleb viidata (jaotis 2.2.6).

Viidata tuleb alati numbrilises järjekorras, nt [1]...[100] ja eelviidatud kirjandusallikatele võib korduvalt viidata.

Töö põhijaotiste pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega ja rõhutatult (Bold). Alajaotiste pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega ja rõhutatult (Bold). Jaotiste pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega, rõhutamata ja kursiivis (jaotis 2.2.7).

Töös kasutatud valemid esitatakse uuel real, paigutatuna rea keskele. Kirjandusest võetud valemitel esitatakse viide allikale (jaotis 2.2.8).

Töö kokkuvõte esitatakse loeteluna (araabia numbrid) ja selles peab sisalduma töö tulemuste konstateeriv ehk nentiv osa, järelduslik osa ja soovituslik osa (jaotis 2.2.9).

Kasutatud kirjandusele viitamise kirje vormistatakse jaotises 2.2.10 esitatud nõuetele vastavalt.

Lisadesse paigutatakse töö põhiosa täiendavad ja selgitavad lisamaterjalid, nt ankeetide vormid, algandmete tabelid, loetelud, suuremad joonised ja skeemid (jaotis 2.2.11).

Lisamaterjali vormistamisel kehtib nõue lehekülje täitmise osas. Lisad, nende pealkirjad ja lehekülje numbrid esitatakse töö sisukorras.

Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus (jaotis 2.2.12).

Loetelud vormistatakse (jaotis 2.2.13) tähtsate ehk põhisõnumiga ja vähemtähtsate loeteludena.

Tabeli (jaotis 2.2.14) pealkirja alustatakse sõnaga „Tabel”, millele järgneb tabeli liitnumber ja pealkiri. Tabeli pealkirja lõppu punkti ei panda.

Kõikidele tabelitele tuleb tekstis viidata, tabelid peavad järgnema kohale, kus nendele esmakordselt viidati, kas samal või järgneval leheküljel.

Tabeliga ei alustata ega lõpetata kirjaliku töö struktuurilist osa (põhijaotist, alajaotist, jaotist).

Illustratsioonideks võivad olla fotod, piltjoonised, tehnilised skeemid, diagrammid, mida kõiki tuleb üldistavalt nimetada joonisteks. Joonise allkiri lõpeb punktiga (jaotis 2.2.15).

Kõikidele illustratsioonidele tuleb tekstis viidata, joonised peavad järgnema kohale, kus nendele esmakordselt viidati, kas samal või järgneval leheküljel.

Joonisega ei alustata ega lõpetata kirjaliku töö struktuurilist osa (põhijaotist, alajaotist, jaotist).

Kirjanurga kasutamine toimub vajadusel ja kooskõlastatult töö juhendajaga jaotises 2.2.15 esitatud nõuetele vastavalt.

KASUTATUD KIRJANDUS

Kärtner P. Teadustööde juhendamine ja tagasiside andmine. Tartu Ülikool Haridusteaduskond. Kõrgkoolididaktika keskuse poolt korraldatud seminari (EMÜ 13.11.2007) materjalid. Tartu 2007. – 32 lk.

Hiielaid K. Bürooruumide sisekliima ja selle mõju töötajate töövõimele. Magistritöö. (Juhend V.Viljasoo). EMÜ Tehnikainstituut. Tartu 2007. – 90 lk.

Põder V., Resev J., Kokin E. Üliõpilastööde vormistamise juhend. Kättesaadav: http://tehnika.eau.ee/ (18.12.07).

Nõu T. Töökeskkond ettevõttes Ühinenud Farmid AS. Bakalaureusetöö. (Juhend A. Leola ). EMÜ Tehnikainstituut. Tartu 2007. – 20 lk.

Oolberg A. Töökeskkond ettevõtte AS Tiksoja Puidugrupp mööblitootmistsehhis. Magistritöö. (Juhend V. Viljasoo). EPMÜ Põllumajandustehnika instituut. Tartu 2005. – 74 lk.

Roomets S. Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. Tallinn 2006. – 45 lk.

Tamm T. Isotermiliste veovahendite soojus -tehniline diagnoosimudel. Magistritöö. (Juhend V.Viljasoo). EMÜ Tehnikainstituut. Tartu 2007. – 69 lk.

Sihver L. Tööhügieen tööstusettevõtetes. Bakalaureusetöö. (Juhend V.Viljasoo). EMÜ Tehnikainstituut. Tartu 2005. – 52 lk.

Roomets S. Üliõpilastööd ja nende vormistamine. Tallinn 2000. – 44 lk.

Bajeva A. Maasoojuspumba Thermia Eco Classic 155 talitlus-tehniline töövõime veiselauda sisekliima tagamisel . Magistritöö. (Juhend V.Viljasoo). EMÜ Tehnikainstituut. Tartu 2007. – 96 lk.

Kõverjalg A. Üliõpilastööde koostamise metoodika. Sisekaitseakadeemia. Tallinn 1999. – 63 lk.

Rõõmus J. Ergonoomiline töökeskkond Viljandi maavalitsuse haldusruumides. Bakalaureusetöö. (Juhend V.Viljasoo). EMÜ Tehnikainstituut. Tartu 2007. – 94 lk.

Veelmaa T. Töökeskkond ettevõtte AS Tarkon stantsimisjaoskonnas. Bakalau ­reusetöö. (Juhend V. Viljasoo). EMÜ Tehnikainstituut. Tartu 2007. – 46 lk.

Kalle E. Üliõpilaste kirjalike tööde koostamine ja vormistamine. Tallinna Tehnikaülikool. Tallinn 1998. – 38 lk.

Suhhonenko V. Töökeskkond AS Eesti Põlevkivi Estonia kaevanduses. Bakalaureusetöö. (Juhend V.Viljasoo). EMÜ Tehnikainstituut. Tartu 2006. – 49 lk.
kdjhgf

L kdjhgf
ISA

Lisa A
Tabel A.1. Bürootöötajate isikuandmed
Amet
Sugu
Tööstaaž
Sünniaeg
Vanus
Tähtkuju
Aasta
Pikkus
cm
Kaal
kg
Indeks
Alkohol
Suits
Sport
vallasekretär
n
6
03.11.1977
29
skorpion
madu
158
60
24
jah
jah
ei
sekretär
n
7
16.06.1978
28
kaksik
hobune
156
64
26
jah
jah
ei
sotsiaalnõunik
n
12
06.10.1977
29
kaalud
madu
170
84
29
jah
jah
ei
noorsootöötaja
n
2
16.02.1983
23
veevalaja
siga
168
60
21
harva
ei
aeroobika , suusatamine
juhataja
n
40
26.08.1948
58
neitsi
rott
164
90
33
ei
ei
kõndimine
juhataja
n
40
28.01.1945
61
veevalaja
ahv
164
85
32
ei
ei
ei
juhataja
n
32
18.07.1956
50
vähk
ahv
160
72
28
ei
ei
ei
projektijuht
n
2
07.01.1982
24
kaljukits
kukk
158
60
21
ei
ei
saalihoki
spetsialist
n
12
05.12.1968
37
ambur
ahv
168
70
25
ei
ei
saalihoki
juhataja
n
8
30.11.1979
29
ambur
kits
165
70
26
ei
ei
saalihoki
projektijuht
n
15
16.06. 1971
35
kaksik
siga
167
72
26
ei
ei
saalihoki
projektijuht
m
7
30.12.1980
25
kaljukits
ahv
185
94
27
mõõdukalt
ei
ei
juhataja
m
12
13.12.1970
35
ambur
koer
170
70
24
ei
ei
jalgpall
projektijuht
n
10
17.08.1975
31
lõvi
kass
162
56
21
jah
jah
ei
projektijuht
n
12
15.10.1974
32
kaalud
tiiger
160
60
23
jah
jah
ei
arendusjuht
n
15
07.08.1969
37
lõvi
kukk
164
68
25
ei
ei
korvpall
spetsialist
n
2
01.05.1976
30
sõnn
draakon
167
62
22
ei
ei
korvpall
juhataja
m
7
26.04.1963
43
sõnn
kass
180
75
23
jah
jah
ratsutamine
juhataja
n
8
06.11.1978
28
skorpion
hobune
170
62
21
ei
ei
korvpall
spetsialist
n
5
07.12.1980
25
ambur
ahv
170
62
21
jah
jah
ei
tegevdirektor
m
9
09.08.1967
39
lõvi
kits
184
85
25
ei
ei
saalihoki
projektijuht
m
15
02.01.1971
35
kaljukits
koer
189
87
24
ei
ei
jalgpall
assistent
n
1
17.11.1985
21
skorpion
pühvel
166
52
19
jah
jah
aeroobika
arendusjuht
m
14
26.03.1967
39
jäär
kits
190
90
25
ei
ei
jalgratas
personalijuht
n
2
26.07.1982
24
vähk
koer
170
72
25
ei
ei
aeroobika
spetsialist
m
12
16.09.1971
35
neitsi
siga
190
78
22
ei
ei
jalgpall, korvpall, võrkpall

V kdjhgf
orm A.1. Lehekülje külgesitus lehekülje numbrita[2].

Lisa B
Tööosa nimetus
TIITELLEHT
VÕÕRKEELNE KOKKUVÕTE
SISUKORD
TÄHISED JA LÜHENDID
SISSEJUHATUS 2.1.
Põhitekst 1. 2.2.
KOKKUVÕTE 2. 2.3. 2.4.1.
KIRJANDUS 3. 2.4. 2.4.2.
. 2.5. 2.4.3.
.
.
Joonis 2.1.
Joonis 2.2.
Joonis 2.3.
Tabel 2.1. Tabel 2.2.
LISA
Lisa A
Lisa B B.1.
B.2. B.3.1. B.3.2.1.
B.3. B.3.2. B.3.2.2.
B.3.3. B.3.2.3.
Joonis B.1.
Joonis B.2.
Joonis B.3.
Tabel B.1. Tabel B.2.

Joonis B.1. Töö üldstruktuur ja tööosade järjestus [3].

32
Lisa C
EESTI MAAÜLIKOOL
Tehnikainstituut
Triinu Nõu
TÖÖKESKKOND ETTEVÕTTES ÜHINENUD FARMID AS
Working environment in company Ühinenud Farmid AS
Bakalaureusetöö ergonoomika erialal
Juhendaja prof. Arvo Leola
Tartu 2007

Vorm C.1. Bakalaureusetöö tiitellehe esikülg (variant 1) [4].

Lisa C
EESTI MAAÜLIKOOL
Tehnikainstituut
Triinu Nõu
TÖÖKESKKOND ETTEVÕTTES ÜHINENUD FARMID AS
Working environment in company Ühinenud Farmid AS
Bakalaureusetöö ergonoomika erialal
Juhendaja prof. Arvo Leola
Tartu 2007

Vorm C.2. Bakalaureusetöö tiitellehe esikülg (variant 2) [4].

Lisa C
EESTI MAAÜLIKOOL
Tehnikainstituut
Andres Oolberg
SISEKLIIMA AS TIKSOJA PUIDUGRUPP MÖÖBLITOOTMISTSEHHIS
Indoor climate in the furniture workshop of Tiksoja Puidugrupp Ltd
Magistritöö ergonoomika erialal
Juhendaja dots. Viljo Viljasoo
Tartu 2007

Vorm C.3. Magistritöö tiitelleht [5].

Lisa C
Olen koostanud bakalaureusetöö iseseisvalt. Kõik bakalaureusetöös kasutatud teiste autorite tööd ning andmeallikad on viidatud
Bakalaureusetöö koostaja: Triinu Nõu ...............................
/allkiri/
...............................
/kuupäev/
Juhendaja: prof. Arvo Leola ...............................
/allkiri/
...............................
/kuupäev/
Retsensent: dots. Viljo Viljasoo
Lõputöö vastab kehtivatele nõuetele
Farmitehnika ja ergonoomika osakonna juhataja prof. Arvo Leola.........................
/allkiri/
...............................
/kuupäev/

Vorm C.4. Bakalaureusetöö tiitellehe sisekülg [4].

Lisa C
E 25 mm
ESTI MAAÜLIKOOL
T Times New Roman 14, Single Space
ehnikainstituut
 Times New Roman 14, Single Space



 25 mm
30 mm



 Times New Roman 16, Single Space, Bold

VALGUSTATUSE LABORTÖÖDE ARUANNE
 Times New Roman 14, Single Space
 Times New Roman 14, Single Space
Labortööd

õppeaines „Töökeskkond tööstuses ja põllumajanduses“

TE.0353
Ergonoomika eriala





 25 mm
30 mm


 Times New Roman 16, Single Space, Bold
Üliõpilane: “......“ .................2007. a .............................. Mari Maasikas
Juhendaja: “......“.................2007. a .............................. dots. Viljo Viljasoo




Tartu 2007

V 25 mm
orm C.5. Labortööde aruande tiitellehe vormistamise näide.

Lisa C
E 25 mm
ESTI MAAÜLIKOOL
Tehnikainstituut
 Times New Roman 14, Single Space



 25 mm
30 mm



 Times New Roman 16, Single Space, Bold

T Times New Roman 14, Single Space
ÖÖKESKKOND LÜPSIPLATSIL

 Times New Roman 14, Single Space
Ainetöö

õppeaines „Töökeskkond tööstuses ja põllumajanduses“

TE.0353
Ergonoomika eriala





 25 mm
30 mm


 Times New Roman 16, Single Space, Bold
Üliõpilane: “......“..................2007. a .............................. Mari Maasikas
Juhendaja: “......“..................2007. a .............................. dots. Viljo Viljasoo




T 25 mm
artu 2007

Vorm C.6. Ainetöö, kursusetöö ja kursuseprojekti tiitellehe vormistamise näide.

Lisa D
ABSTRACT
The present paper Thermal-technical Diagnostic Model of Insulated Transport Equipment was put together by Tõnis Tamm under the supervision of Mr Viljo Viljasoo, D.Sc. to pursue the M.Sc. degree in industrial engineering . The thesis consists of 69 pages of text, 43 figures, 7 tables and 13 appendixes.
Keywords: INSULATED TRANSPORT EQUIPMENT, PERISHABLE FOODSTUFFS, ISOTHERMAL PARAMETERS, DIADNOSTIC MODEL.
The thesis has been divided into the following major sections: Introduction, Essence of the problem and the purpose and tasks of the study , Methodology of the study, Results of the laboratory research, Thermal-technical diagnostic model of insulated transport equipment, Work safety , Summary, Appendixes.
The master thesis deals with compliance to the rules specified in Agreement on the international carriage of perishable foodstuffs and on the special equipment to be used for such carriage (ATP) and testing insulated transport equipment.
ATP agreement determines the temperatures of perishable foodstuffs during the transportation and which are the rules for isothermal equipment of carrying this foodstuffs. Its also determines the parameters of diagnosing these vehicles, but not specific methodology and procedure.
The aim of this work is diagnosing insulated transport equipment used in Estonia to secure the compliance of their isothermal parameters to the requirements of ATP and developing thermal-technical diagnostic model of insulated transport equipment to apply more efficient economical efficiency.
In the process of developing of diagnostic model was tried to construct the model that would be possible to use in every ATP test station, which will meet the requirements of ATP.
Developing of this kind of model and through this, improving the quality of isothermal transport equipment, would ensure the up-to-dateness and credibility of Estonian measuring policy.

Vorm D.1. Võõrkeelne lühikokkuvõte [7].

Lisa E

Vorm E.1. Sisukorra näide [8].

Lisa F
TÄHISED JA LÜHENDID
Ladina tähed
A sisekliimaparameetrite arvväärtuste suhteline ülekaal %
a Weibulli parameeter
B sisekliimaparameetrite kontsentratsioonid materjalidest mõjutatud õhus
B1 Weibulli parameeter
C sisekliimaparameetrite kontsentratsioonid materjalidest mõjutamata õhus
Ca süsihappegaasi sisaldus õhus %
Cb külmutusagensikulu kg/s
Kreeka tähed
tsükli jahutustegur
tsükli soojendustegur
standardhälve
parameetri standardhälve
õhu temperatuur ºC
Lühendid
Aur.s aurustisse sisenev
Aur.v aurustist väljuv
AV sulgventiil
COP soojuspumba kasutegur (COP – coefficient of performance)
DF kuivatusfilter (filter-kuivati)
EF soojuspumba energiategur (EF – energy factor )
ELK elektriküttekeha
EKK s elektriküttekehasse sisenev

Vorm F.1. Tähised ja lühendid [10].

Lisa G
SISSEJUHATUS
Tänapäeva kiirelt arenevas ja muutuvas, nii tööandjatele kui ka töötajatele pidevalt uusi ülesandeid püstitavas majanduses on väga suur tähtsus töökeskkonnal [1].
Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist [2, lk 52].
Töötingimustest sõltuvad töötajate tervis, töötulemused, toodangu või teenuse maht ja kvaliteet ning lõppkokkuvõttes nii töötajate kui ka ettevõtte omaniku ja tööandja rahulolu. Ettevõtte töökeskkonna seisund sõltub töötervishoiu ja tööohutusalase töö korraldamise tasemest ettevõttes, nii töötajate kui ka tööandjate tegevusest ohutute ja tervislike töötingimuste loomisel [3].
Töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks . Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda töötamist.
Uurimistöö aktuaalsus on töökeskkonna ja töökoha sisekontrolli ja riskianalüüsi vajalikkuses farmides ja selle praktiline tähtsus.
Farmid asuvad seitsmes erinevas Eesti maakonnas, mistõttu saadud tulemused on adekvaatsed Eesti farminduses töökeskkonna hetkeseisule keskmise hinnangu andmiseks. Lähtuvalt eeltoodust on bakalaureusetöö uudsuseks farmide riskianalüüsipõhine kompleksuuring ja uurimistulemused.
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida riskianalüüsi meetodil AS Ühinenud Farmide veiselautade töökeskkonnas esinevaid ohutegureid selleks, et tagada töökeskkonna vastavus normidele ja õigusaktides määratud nõuetele.
Püstitatud eesmärgi saavutamiseks on lahendatud järgmised ülesanded

Probleemi olemuse käsitlus

Uurimistöö metoodika koostamine

Farmide töökeskkonna uurimine

Sisekliimaparameetrite arvväärtuste töötlemine

Lüpsja turvalise töökoha kavandamine

Kokkuvõtte tegemine.

Vorm G.1. Aine-, kursuse-, bakalaureusetöö ja kursuseprojekti sissejuhatus [4].

Lisa G
SISSEJUHATUS
Toiduainete tootjad võtavad enda peale kohustuse oma toidu kvaliteedi eest ja peaksid seega ka olema veendunud, et toiduainete transport, ladustamine ja jaotamine on korrektselt ja nõuetekohaselt korraldatud [1]. See aga on võimalik kui toiduainete transpordiks kasutatavad veovahendid vastavad kõigile rahvusvahelistele normidele ja on nõuetekohaselt diagnoositud ennem kasutamist ja regulaarselt kasutamise ajal.
Kiirestiriknevate toiduainete rahvusvahelise veo ja selleks kasutatavate eriveo-vahendite kokkulepe (Agreement on the international carriage of perishable foodstuffs and on the special equipment to be used for such carriage) (ATP leping) [2] sõlmiti Genfis 1970. aastal. Sellega pandi paika kiirestiriknevate toiduainete temperatuurid veo ajal ning samuti millistele nõuetele peavad vastama selliseid toiduaineid transportivad veovahendid.
Eestis on alates esimeste ATP katselaborite tekkest 2001. aastal selgunud ka vajadus töötada välja tõhusamaid ja paremaid isotermiliste veovahendite diagnoosimise meetodeid , et täita ATP lepingust ja muudest normdokumentidest tulenevaid kohustusi. ATP katsetuste läbiviimisel on üks katsetulemuste paikapidavuse võtmeelemente labori usaldusväärsus, mille üheks tunnistuseks on akrediteerimine ja samuti kalibreeritud mõõteriistade kasutamine.
Akrediteerimine on protseduur, millega pädev asutus annab ametliku tunnustuse , et asutus või isik on kompetentne täitma määratletud ülesandeid [3]. Kalibreerimine on menetluste kogum, mis fikseeritud tingimustel määrab kindlaks seose mõõtevahendi poolt esitatud väärtuse ja etaloni abil realiseeritud suuruse vastava väärtuse vahel [4]. Rahvusvaheliste nõuete täitmine vajab pidevat katsetuste ja mõõtmiste tegemist, sealjuures on isotermiliste veovahendite diagnoosimudeli väljatöötamine üks mõõtmis-tulemuste usaldusväärsuse ja majanduslikult efektiivsete mõõtmiste eeldusi .
Mõõtmine on rahvusvaheliselt defineeritud, kui menetluste kogum, mille eesmärgiks on mõõdetava suuruse väärtuse määramine. Teadusharu , mis käsitleb suuruste mõõtmist, nimetatakse metroloogiaks [5, lk. 5].

Vorm G.2. Magistritöö sissejuhatus [7].

Lisa G
Vaatamata ajavahemikus 2003…2007 läbiviidud uurimistööle isotermiliste veovahendite diagnoosimudeli väljatöötamiseks ning loodud diagnoosimudeli universaalsusele, ei võimalda antud mudel siiski käsitleda kogu isotermiliste veovahendite diagnoosimise kompleksi. Seetõttu on diagnoosimudeli koostamisel lähtutud eelkõige soojus-tehnilistest parameetritest diagnoosimisel.
Diagnoosimudeli väljatöötamise tulemusena on koostatud mudel, mida oleks võimalik rakendada kõikides ATP katselaborites, mis vastavad kehtestatud ATP normidele. Antud uurimistöö aitab tagada Eesti mõõtepoliitika ajakohasust ja usaldatavust rahvusvaheliste lepingutega võetud kohustuste raames.
Vorm G.2 järg.
Lisa H
2. UURIMISTÖÖ METOODIKA
2.1. Veovahendite soojus-tehnilise mudeli uurimise katselabor
2.1.1. Termokamber ja andmetöötlusruum
Uurimistöö metoodika koostamiseks on kasutatud OÜ Eurosert katselabori katseseadet ja andmebaasi, mis on Euroopa üks nüüdisaegsemaid ning on ette nähtud veovahendi kere soojusläbikandeteguri K väärtuse määramiseks veovahendi ATP sertifitseerimisel.
Termokamber, kuhu siseneb veovahend soojusläbikandeteguri määramiseks, on mõõtudega 18 m x 6,15 m x 6 m.
Termokamber on soojustatud , et oleks võimalik katsetuse ajal hoida ruumi temperatuuri stabiilsena suvel ja talvel 7 oC ± 0,5 oC. Kambri temperatuuri reguleerib digitaalne seade ja kontrollib 12 välist andurit . Talvel kasutatakse kütteseadmena termostaadiga puhurit, mis peab ka siis tagama ruumis temperatuuri 7 oC ± 0,5 oC.
Andmetöötlusruum on mõõtudega 3 m x 2 m x 2,5 m ja asub kohe termokambri kõrval. Andmetöötlusruumis peab olema tagatud ruumi temperatuur mitte alla 10,0 oC ja õhuniiskus mitte üle 90 %. Katse algul registreeritakse andmetöötlusruumi temperatuur, õhuniiskus ja kantakse koos veovahendi andmetega diagnoosipäevikusse, mis asub töölaual.
2.1.2. Katseseade veovahendite isotermilisuse määramiseks
Katseseade on ette nähtud veovahendi kere soojusläbikandeteguri K väärtuse määramiseks veovahendi ATP sertifitseerimisel. Soojusläbikandeteguri väärtuse teadmisel määratakse kontrollsüsteemi abil ka veovahendi külmaseadme võimsus.
Katseseade veovahendite isotermilisuse määramiseks on välja töötatud koostöös mõõtevahendite ja vastava kontrollaparatuuri projekteerimisele, tootmisele ja müügile spetsialiseerunud ettevõttega Evikon MCI OÜ.

Vorm H.1. Põhijaotiste, alajaotiste ja jaotiste vormistamise näide [7].

Lisa I
1.1. Teravilja juurdevedu ja eelpuhasti tööparameetrid
Teravilja kogusaak on leitud valemiga
, (1.1)
kus m – teravilja kogusaak t;
s – teravilja keskmine saak t/ha;
S – teravilja kasvupind ha.
Teravilja suurim juurdevedu päevas on arvutatud valemiga
, (1.2)
kus mmax – teravilja suurim juurdevedu t/d;
Kp – päeva ebaühtlustegur (Kp = 1,4) [2, lk 48];
tk – koristusperioodi pikkus d (d = 10 [d – päeva tähis]).
Teravilja keskmine juurdevedu päevas on arvutatud valemiga
, (1.3)
kus mkesk – vilja keskmine juurdevedu t/d.
Teravilja suurim juurdevedu tunnis on arvutatud valemiga
, (1.4)
kus mhm – vilja suurim juurdevedu tunnis t/h;
Kh – tunni ebaühtlustegur (Kh = 1,5) [2, lk 48];
tp – kombaini tööpäeva pikkus h/d (tp = 7).
Teravilja keskmine juurdevedu tunnis on arvutatud valemiga
, (1.5)
kus mhk – teravilja keskmine juurdevedu t/h.

Vorm I.1. Valemite vormistamise näited.

Lisa J
KOKKUVÕTE
Bakalaureusetöö tulemused on järgmised:

Arvutiga töötamine ei kahjusta kõige enam silmanägemist nagu siiani arvatud on, vaid tekib staatiline lihaste pinge, millest tulenevad tugi- ja liikumiselundkonna haigused ning stress.

Haldusruumides tehtava töö tagajärgsel tekkida võivaid haiguseid nimetatakse nüüdisajal kompuutertõveks.

Haldusruumides ei ole järgitud töökoha kujundamisel ergonoomilisi nõuandeid.

Töötajad ei julge vallandamishirmus ankeetidele ausalt vastata.

Tööliste poolt täidetud ankeetidest selgus, et ohutegurite üldhinnangu keskmiseks positiivseks hinnanguks oli 73%, mis on hea ja negatiivne hinnang 30%, mis on tootmisalase kõrvalmõjuga.

Fotomeetodil täidetud ankeedist selgus, et ohutegurite üldhinnangu keskmine positiivne hinnang on 70%, mis on hea ja negatiivne hinnang 17%, mis on loodusliku kõrvalmõjuga.

Ankeetide tulemuste keskmise põhjal on ohutegurite üldhinnangu keskmine positiivne hinnang 71% ja selle standardhälve 1,5 ja negatiivne hinnang 21%, mille standardhälve on 2,5.

Üks põhjus, mis tööliste täidetud ankeetide tulemusi mõjutas, on hirm töökaotuse pärast. Kuna ankeetidele ei vastatud anonüümselt siis kardeti, et tööandja saab teada, kes kaebab töötingimuste pärast. Kuigi töötajatel on õigus nõuda vastavaid töötingimusi.

Ankeedi täitmine fotomeetodil ei ole samu tulemusi andev , kui eksperdi poolt kohapeal täidetud ankeet või tööliste poolt täidetud ankeedid. Positiivse hinnangu erinevus on eksperdi täidetud ankeedil ja fotomeetodil täidetud ankeedil 2% ja negatiivsel hinnangul on erinevus 6%.

Töötajatele on vaja läbi viia koolitus, teavitada töötajaid ergonoomilistest soovitustest ja selle tähtsusest ning selgeks teha töötajate õigused ja kohustused.

Koostada juhend kuvariga töötamiseks.

Vorm J.1. Kokkuvõtte näide [12].

Lisa J
KOKKUVÕTE
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida stantsijate töökeskkonda ettevõttes AS Tarkon peenmehaanika tehases. Sellest lähtudes võib teha järgmised kokkuvõtted, järeldused ja soovitused.

Töökeskkonna valdkonda reguleerib eelkõige töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Seaduse tähenduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist.

Töökeskkonna diagnoosimisel ankeetmeetodi järgi said ekspert 1 poolt kõrgeimad hinnangud ohutuse korraldus (98,6%), masinate ohutus (90,3%), tõstetranspordiseadmed, tõstemehhanismid ja väravad (90%).

Töökeskkonna diagnoosimisel ankeetmeetodi järgi said ekspert 2 poolt kõrgeimad hinnangud ohutuse korraldus (91,7%), isikukaitsevahendite väljaandmine (90%), masinate ohutus (88,9%).

Töökeskkonna üldkeskmiseks hinnanguks on 82,8%, mis on pigem väga hea.

Töökeskkonna diagnoos fotomeetodil andis keskmiseks hinnanguks 75,4%, mis on pigem väga hea.

Töökeskkonnas tehtud müratugevuse mõõtmistulemused (Tabel 3.3) näitasid, et enamus seadmete tööpiirkonnas on müratase liiga kõrge.

Töökeskkonnas tehtud valgustustiheduse mõõtmistulemused (Tabel 3.3) näitasid, et paljude seadmete juures on valgustustihedus liiga madal ning oleks vaja lisada paremad kohtvalgustid.

Esitatud on stantsija töökeskkonnas sisekliima lubatavad normid ja soovitused ning optimaalsed arvväärtused.

Töö analüüsimisel võib teha järgmisi soovitusi:

töötajad peaksid kasutama töötoole, mida oleks võimalik reguleerida vastavalt iga töötaja iseärasustele;

tuleks kasutada kõrvaklappe või kõrvatoppe, kõrge mürataseme tõttu ning kaitseprille silmade kaitseks lendavate metallitükkide eest;

Vorm J.2. Kokkuvõtte näide [13].

Lisa K
KASUTATUD KIRJANDUS

Tõnisson A., Pihel P. Eesti ja Euroopa. Loodus- ja inimgeograafia IX klassile. Tallinn 1999. – 192 lk.

Vare T. Tööõnnetused tekitavad miljoneid kroone kahju. Eesti töötervishoid 4/2005, lk. 18…20.

Töökeskkonna dokumentide näidised. CD. TEN- TEAM OÜ. Tallinn 2002.

Viljasoo V., Tomson I. Loomapidamises kasutatavate ja saadavate materjalide mõju sisekliimale. Põllumajandustehnika, -ehitus ja - energeetika . EPMÜ teadustööde kogumik nr. 214. Tartu 2001. – lk. 289...294.

Avi I. Töökeskkonna ohuteguritest tingitud ülekoormushaigused Tartumaa õmblusettevõtetes. Bakalaureusetöö. (Juhend V. Viljasoo). EMÜ Tehnika­instituut. Tartu 2006. – 43 lk.

Kristjuhan Ü. Kaasaegse ergonoomika alused. Kättesaadav: http://www.parnu.ee/ /raulpage/ ergo (20.10.2005).

Tomson I., Viljasoo V., Bajeva N., Bajeva A. Factors influencing the indoor climate of cowshed. – Proceedings of the 5th International Scientific Conference. Engineering for rural develpoment. Jelgeva 2006, p. 106...113.

Конвенция о безопасности и гигиене труда на шахтах. Kättesaadav: 216.239.59.104/search?q=cache:yO4h3Vw7rpAJ:www.ilo.org/ilolex/russian/docs/ (20.11.2005).

Tint P. Töökeskkond ja ohutus. TEN-TEAM OÜ. Tallinn 2000. – 264 lk.

Вильясоо В., Трейал Ю., Томсон И. Исследование теплового насоса на молочной ферме. International scientific conference. Agricultural engineering problems. Jelgava 2005, p. 193...198.

Raudik A. Töökeskkond autoteenindusettevõtte AS Info-Auto Tartu hooldus­remondi osakonnas . Ainetöö. (Juhend V. Viljasoo). EMÜ Tehnikainstituut. Tartu 2006. – 28 lk.

Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1, Sisetöökohad. Eesti Standardi­keskus EVS-EN 12464 . 2003. – 57 lk.

Vorm K.1. Kasutatud kirjanduse loetelu näide.

Lisa L

J EMÜ TE - EK
oonis L.1. Masinaehitusliku joonise kirjanurga elemendid formaadil A4 [3].

Lisa L

J EMÜ TE - EK
oonis L.2. Skeemide ja plaanide kirjanurga elemendid formaadil A4 [3].

J EMÜ TE - EK
oonis L.3. Jooniste kirjanurga elemendid formaadil A4 [3].

30