Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja IKT osakond Minu Nimi IT-106 Ülesande nimi Juhendaja Nimi Tartu 2009
Asutus Teema pealkiri (töö liik nt. essee) Nimi ja perekonnanimi Klass Kuupäev kuu aastaaeg 01.01.09
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Alice Valter 10. a klass NOORTE PROBLEEMID VANEMATEGA Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Mari-liis Oja Tallinn 2014 Uurimistöö on lubatud kaitsimisele 25. aprillil 2014. aastal Tallina Järveotsa Gümnaasiumi uurimistööde kaitsmisnõukogu poolt. Kaitsmine toimub 25. mail 2014. aastal kell 12.00 Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi aulas. Retsensent: Tiiu Härsing Koostasin käesoleva uurimistöö iseseisvalt. Kõik antud töös esitatud andmed ja muud faktid on usaldusväärsed ning täpsed. õpilane Alice Valter Autoriõigus: Alice Valter, 2014 Autoriõigus: Tallinna Järveotsa Gümnaasium, 2014
KOOL ÕPPETOOL KURSUS Eesnimi Perekonnanimi TEEMA Essee Õppejõud: Nimi perekonnanimi Tallinn 2014
Tartu Kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia osakond Kristjan Harkman ELEKTROTEHNIKA Iseseisev töö Juhendaja Jaan Peetso Tartu 2014
Tiitellehe kujundamine
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud A11 Karin Eegreid VABAVARALISED SISUHALDUSSÜSTEEMID Referaat Juhendaja: Keegi Õps Uuemõisa 2015 Haapsalu Kutsehariduskeskus Karin Eegreid Arvutid ja arvutivõrgud A11 Sisukord Lorem ipsum dolor sit amet, consectetuer adipiscing elit. Maecenas porttitor congue massa. Fusce posuere, magna sed pulvinar ultricies, purus lectus malesuada libero, sit amet commodo magna eros quis urna. Nunc viverra imperdiet enim. Fusce est. Vivamus a tellus. Pellentesque habitant morbi tristique senectus et netus et malesuada fames ac turpis egestas. Proin pharetra nonummy pede. Mauris et orci. Aenean nec lorem. In porttitor. Donec laoreet nonummy augue. Suspendisse dui purus, scelerisque at, vulputate vita...
Tallinna Polütehnikum Arvutid ja arvutivõrgud Jüri Vinnal INFOSÕDA JA KÜBERSÕDA Referaat Juhendaja: Mingi Nimi Tallinn 2010
%INSERT SCHOOL NAME HERE% %PEALKIRI% %ALAPEALKIRI% Koostaja: %RANDOMNAMEHERE% Juhendaja: juhendajanimi %loomise koht 2014 Sisukord Üldnõuded...........................................................................................................................................3 Töö kirjutamise stiil ja keel.................................................................................................................3 Sissejuhatus.........................................................................................................................................5 Loetelud...............................................................................................................................................5 Viited ja tsitaadid......................................................
KOOL Nimi VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: õp. ............. Koht, aasta SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................3 I VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA ELU.................................................................. 4 III VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA LUULEKOGU ,,KAUGED RANNAD".......7 KOKKUVÕTE...........................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 9 Lisa 1........................................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Villem Grünt...
docstxt/135021637493.txt
Kool Klass Nimi Relvad läbi aegade Referaat TALLINN 2006 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................4 Eelajalooline ajastu.............................................................................................................. 5 Antiik ajastu.........................................................................................................................8 Keskaeg................................................................................................................................9 Varajane modernism.......................................................................................................... 10 Tööstus ajastu.....................................................................................................................11 Modernism.....................
1 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Ajalugu......................................................................................................................................4 2009. aasta suusatamise maailmameistrivõistlused..................................................................5 Tulemused kohtade järgi...........................................................................................................6 1. Murdmaasuusatamine.......................................................................................................6 1.1 Mehed.......................................................................................................................6 1.2 Naised.......................................................................................................................7 2...
Referaat Franz Joseph Haydn Koostaja: Klass: Kool: 2008 2 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................4 Lapsepõlv.............................................................................................................................5 Täiskasvanu periood............................................................................................................ 6 Kokkuvõte............................................................................................................................8 Kasutatud materjal...............................................................................................................9 3 Sissejuhatus Franz Joseph Haydn sündis 31.märtsil 1732 a...
Vana-Vigala TTK 14AM1 KLASSITSISM Muusika ajalugu Koostaja: Gert Lepasaar Juhendaja: Silja Käär 2015 SISUKORD..............................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Viini klassikud............................................................................................................................4 Franz Joseph Haydn...........................................................................................................4 Wolfgang Amadeus Mozart...............................................................................................5 Ludwig van Beethoven...............................................................................
Tabivere Gümnaasium Referaat Kuldnokk Juhendaja: Eve Aru Koostaja: Raahel Pärtel 6. Kl Tabivere 2008 KULDNOKK Kuldnokk on levinud haudelind kogu Euroopas. Eestis on levinud üle kogu vabariigi, kuigi arvukus on viimase 20 aasta jooksul tugevalt vähenenud. Praegu pesitseb meil 20 000-50 000 paari. Kuldnokk, keda ka kevadekuulutajaks kutsutakse, on musta, metalse läikega sulestiku, kollase noka ja pruunide jalgadega lind. Kehapikkus on 21-23cm, kaal 65-80g. Tasub teada, et kuldnokk liigub maapinnal joostes või astudes. Kuldnokk on lindude seas üks osavaimaid jäljendajaid - ta võib ülitäpselt matkida teiste lindude laulu ja muid loodushääli kana kaagutamisest hobuse hirnumiseni. Kuldnoka pesa kujutab endast korratut kuhja, mis on moodustatud mitmesugustest kõrtest, puulehtedest, karvadest ja muust pehmest materjalist. Munad on mu...
EESTIMAISED TAIMETEED Taimeteed: Teeleht Kuivatatud lehtedest tehtud teega saab röga lahtistada. Männikasvud Kasutatakse üldise nõrkuse, neuroosi ja vererohkete menstruatsioonide puhul. Männikasvudest on ka eraldatud taimseid hormoone. Vaarikalehed Aitab kõhulahtisuse puhul hästi. Vaarikavarred Aitab kõigi külmetushaiguste vastu, palavik ,köha ,kopsupõletik jms. Kanarbik Aitab liigse rasvumise vastu, närvide rahustamiseks, mao limaskesta põletiku korral. Pune Meditsiinis tarvitatakse lahustit, leotist või taimeteed rahustava vahendina külmetushaiguste vastu. Meliss Meliss kasvab looduslikult Krimmis, Kaukaasias ja Aasias. Meie kliimas on see 30-80 cm kõrgune taim hästi kohanenud. Vana-Rooma arstide sõnul pole melissi teed joov inimene kunagi haige. Lehti ja õisi korjatakse melissil ennem õitsemist, kuna õitseajal muutub maitse kibedaks. Melissi kasvatatakse maitse-, ravim- ja meetaimena, toidu...
Kool Heike Dreschler Referaat Koostaja: Oma Nimi Linn 2010 Sisukord 1. Biograafia.........................................................................................................................................3 2. Saavutused........................................................................................................................................4 3. Isiklikud rekordid.............................................................................................................................6 4. Dopingu süüdistused........................................................................................................................7 5. Kasutatud allikad..............................................................................................................................8 ...
Sisukord Lk 3.-Sissejuhatus,Ajalugu,Võitjate autasustamine. Lk 4.-Olümpiamängude kava,Mängudeks valmistumine,Pealtvaatajad, Kokkuvõte. Lk 5.-Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Pidin tegema referaadi Olümpia ajaloost ,et siin on siis niipalju minumeelest tähtsat informatsiooni kui ma leidsin. Ajalugu Olümpia mängud on oma nime saanud jumalate elupaiga Olümpose järgi. Olümpia mängud toimusid peajumal Zeusi auks ning said alguse 2. aastatuhandel eKr. Siia tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike- Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja-Aafrikas - kõikjalt kus elas kreeklasi. Mängude eesmärgiks oli ühendada kreeklasi ja näidata nende üleolekut teistest rahvastest. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks millel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. Esimeseks olümpia võitjaks tuli kokk Koroibos. Võitjate autasustamine Mängude ...
sõrendusi ja lünki, vajadusel tuleb kasutada poolitamist. Kõik töö leheküljed alates tiitellehest kuni lisade lõpuni saavad järjekorranumbri. Numbri kirjutamisel arvestatakse, et number trükitakse lehekülje alumisse serva keskele või paremasse nurka. Lehekülgede nummerdamist alustatakse alates teisest lehest (lehekülje number puudub vaid tiitellehel), arvestades numbrilisse arvestusse ka tiitellehe. Tekstilõigud eraldatakse taandrea (1,25 cm) või tühja reavahega. Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu või lauseid võib vormistada sõrendatud , paksus või kaldkirjas. Tuleb jälgida, et kogu töö ulatuses kasutatakse ühte valitud stiilidest. Eristuskirjadega ei maksa liialdada. Töö liigendatakse peatükkideks ja alapeatükkideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse. Nummerdamine toimub hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1.1
Referaat Sisepõlemismootor füüsika Koostaja: Õpetaja: 2007 2 .............................................................................................................................................3 Sissejuhatus..........................................................................................................................4 1.1 Sisepõlemismootor.........................................................................................................5 1.2 Tööpõhimõte..............................................................................................................5 1.3 Lisavarustus...............................................................................................................6 1.4 Liigitus.......................................................................................................................7 2.1 Ajalugu..................
Pirita Majandusgümnaasium Rabindranath Tagore Referaat Koostaja: Marleen Rooveer Klass: 8a Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................3 1. Elulugu..............................................................................................................................4 2. Looming............................................................................................................................6 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS ..................................................................................................... 9 SISSEJUHATUS Rabindranath Tagore o...
Luua Metsanduskool Maastikuehitus Taju, tähelepanu, mälu, tunded, mõtlemine ja kõne Referaat Ana Tilkson, MEPK I Lähte 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................3 2. Taju..............................................................................4 3. Tähelepanu......................................................................5 4. Mälu.............................................................................7 5. Tunded ehk emotsioonid......................................................8 6. Mõtlemine......................................................................9 7. Kõne..................
Minu Gümnaasium Kommunism Referaat Autor: Ees- ja perekonnanimi klass koht ja aasta Sissejuhatus, e. Väike ülevaade Kommunistlikust riigist Valisin selle teema kuna tegelikult nii lähedal olnud ja väga võimalik, et ka praegu elutseva suure organiga, mille kohta saadud lisateadmised on ainult boonus, minu teadmiste pagasis. Kommunistlik riik on kommunistlik partei ainuvõimu all olev riik. Nimetus kommunistlik riik on vastuoluline. Enamik neid riike ei nimetanud endid ise kommunistlikeks, vaid sotsialistlikeks riikideks, kuna vastavalt marksismi teooriale pidi saabuma alles hiljem kommunism. Termin läks käibele lääneriikides mittemarksistide hulgas, kes marksismi ei tundnud või ei võtnud seda tõsiselt. Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa (1922....
Kooli nimi Nimi LEIUTISED EHITUSALAL Referaat Juhendaja: Tallinn 20__ Muutused ehitusalal said alguse Tööstusliku Pöördega Euroopas 18. kuni 19. sajandil. Sellel ajal hakati üha enam kasutusele võtma masinaid, mida esialgu ehitati puidust. Puidust masinad aga ei pidanud kaua vastu ja hiljem, kui uued tehnoloogiad suuremat kuumust võimaldasid, hakati masinaid ehitama rauast. See tõi kaasa tootlikkuse suurenemise ja uute revolutsiooniliste leiutiste arenemise. Üks nendest leiutistest on juba Vana-Kreekas leiutatud kraana, mis sai eriti populaarseks 19. sajandil tänu aurumasina leiutamisele. Varem oldi kraana jaoks kasutatud inimtööjõudu või loomi, kuid nüüd oli võimalik rakendada võimast jõuallikat: James Watti leiutatud aurumasinat. Populaarseks sai ...
yp , : : 10 2007 , - - , . 20- , . - .. . , . , . , -? 19- .. , . . , . . ; . ( 1917) censuses . , 20- . 1910 25 000 , 50 000-60 000. 1926 154 660 -. , . , -. 1939 15 200 -. , , . 1943 . , . . 1950 , , . , -. - .. , , -, , . , - . , - . 1980- . - . - . , , , , . . - . , . - , , , . . . . -. , . . . , , ,, " . , , , self-awarenesses ...
Vali 6p ehk üherealine lõigueraldaja, kui pole ette nähtud eritingimusi). 1. Asenda interneti reavahetusmärgid - (oma ENTER märgiga) 2. Kirja stiiliks määra Times New Roman, kirja suurus 12pt 3. Tee ka kokkuvõtte ja sissejuhatuse leheküljed, koos sisuga ikka! NB. Lisalehe lisamiseks ära kasuta ENTER klahvi! 4. Ära unusta viimaseks leheküljeks teha kasutatud materjali Lisa kogu töö ette lisalehekülg tiitellehe jaoks. Kujunda tiitelleht. 5. Nummerda leheküljed (paremale üles nurka), ära nummerda tiitellehte. 6. Täida päised-jalused Päisesse lisa vasakule poole töö pealkiri. Näiteks,,Interneti ohutu kasutamine", (paremal pool peaks juba lk. number sees olema). Jalusesse vasakule poole oma nimi ja klass, paremale poolele kuupäev ja kellaaeg. NB. Ära kasuta joondamiseks tühikut, vaid kasuta tab klahvi klaviatuurilt! 7
Voore Põhikooli juhend nõuab, et lehekülje numbrit oleks kirjutatud lehekülje ülemisse äärde keskele. Tiitellehe vormistamine Tiitellehele kirjutatakse kooli täielik nimetus, töö pealkiri, selle liik, koostaja ees- ja perekonnanimi, klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta. Kuigi lehekülgede nummerdamist alustatakse tiitellehest, ei kirjutata tiitellehele ja sisukorra lehekülje numbrit1. Voore Põhikoolis on antud ette, et tiitellehe tekst on fondiga 20, välja arvatud töö pealkiri, mis kirjutatakse 24-punktilises kirjas. Sisukorra vormistamine Uurimustöö vormistamise nõuded.................................................................................1 Tiitellehe vormistamine.............................................................................................. 1 Sisukorra vormistamine............................................................................................. 1 Sissejuhatus............
Tartu 2017 SISUKORD 1 VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED ......................................................................................... 3 1.1 Vormindamine................................................................................................................... 3 1.2 Sisukorra loomine ............................................................................................................. 4 1.3 Tiitellehe loomine ............................................................................................................. 5 2 SISSEJUHATUSE JA KOKKUVÕTTE LOOMINE .............................................................. 7 3 SISU VORMISTAMINE ......................................................................................................... 8 3.1 Loetelud ............................................................................................................................. 8
Lugupidamisega (allkiri) Lisad: 1. elulookirjeldus 1 lehel 2. koopia diplomist. 8 Tiitellehe vormistamine. Sõna tiitelleht tähendab otseses tõlkes pealkirja lehte. Vaatamata sellele trükitakse tiitellehele lisaks pealkirjale veel teisigi andmeid. Kõikide teadustööde jaoks, olgu siis tegemist suure instituudi aastaaruande, avastuse kirjelduse või õpilasuurimusega, kehtib kindel tiitellehe vorm. 1. Tiitelleht algab ülaservalt selle asutuse nimetusega, mille alla autor kuulub. Meie õpilaste puhul on selleks asutuseks Kuressaare Vanalinna Kool 2. Tiitellehe keskkohast veidi kõrgemale, s.o. lehe esimese kolmandiku lõppu, trükitakse töö täielik pealkiri. 3. Kohe pealkirja alla märgitakse töö liik (Referaat, Uurimistöö, Võistlustöö, Emakeele olümpiaaditöö vms.). 4. Tiitellehe teise kolmandiku lõppu, paremasse serva trükitakse autori ja juhendaja nimed. 5
ning lisad................................................................................................................ 4 Ees- ja perekonnanimi Kool 2 Referaadi koostamine 9.01.2014 Tiitellehe koostamine Oma referaati koostades on esimene leht tiitelleht. Tiitellehe kõik osad on võrdsed, seega ei pea mõnda fakti eraldi suurena või alla kriipsutatuna välja tooma. Tiitellehel märgitakse: 1. Õppeasutus 2. Õpilase ees- ja perekonna nimi 3. Klass 4. Töö pealkiri (suurte tähtedega) Tuleks meeles pidada, et referaadi peakiri iseloomustaks väga hästi su referaati ning oleks põhimõtteliselt su kogu töö paari sõnaga kokkuvõte 5. Töö liik 6. Juhendaja amet ja ees- ning perekonnanimi 7
Uurimustöö vormistusjuhend 1. Põhinõuded Uurimustöö vormistatakse arvutil, arvestades töö arvutil vormistamise nõudeid. Uurimustöö trükitakse valgele paberile formaadis A4 (210x297mm). Töö peab esitama kiirköitjas. 2. Töö tiitelleht peab kajastama järgmisi andmeid: õppeasutus, töö pealkiri ja liik (antud juhul uurimistöö), autori nimi, juhendaja nimi, töö kirjutamise koht ja aeg (Vt tiitellehe näidis). 3. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas.Põhiosa tekstis on põhijaotised (peatükk või paragrahv) ja alljaotised (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse tavaliselt suurte tähtedega. Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle
kavandi punktid välja toodud. *Erinevad vormistamise nõuded. *TIKi juhendis on toodud välja põhipunktid empiirilise uurimistöö kohta, aga puudub põhjalikum ülevaade teoreetilisest uurimistööst. GAGi uuristöös ei ole kumbagi eraldi välja toodud. GAGi juhendi tugevused: *Väga põhjalik. *Teema valimise ja kavandi punktid. *Hindamisjuhend. *Näited diagrammide, tabelite ja jooniste kohta. *Täpselt näidatud viited ja vormistamine. *Näited tiitellehe, sisukorra ja viidete kohta. *Hästi vormistatud. *Uurimistöö täpne mõiste. *Vormistamise põhipunktid. TIKi juhendi tugevused: *Üsna detailne ülevaade põhipunktide üle. *Näited põhiliste vigade üle. *Empiiriline uurimistöö on välja toodud. *Näited tiitellehe, sisukorra ja viidete kohta. *Hästi vormistatud ja kerge aru saada. *Uurimistöö täpne mõiste. *Vormistamise põhipunktid. GAGi juhendi nõrkused: *Ei ole näiteid põhiliste vigade kohalt.
Kõige sagedamini põhjustab tahtmatut plagiaati halb viitamisoskus. REFERAADI ÜLESEHITUS Referaat ülesehitus: Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus Põhiosa Kokkuvõte Kasutatud allikate loetelu Lisad (fotod, skeemid, tabelid jms) Tiitelleht Tiitellehel kajastuvad järgmised andmed: töö pealkiri, koostaja ees- ja perekonnanimi, kool, klass, juhendaja, koostamise aeg ja koht. Tiitellehe näidis on ära toodud lisas 1. Sisukord Sisukorras esitatakse referaadi osade pealkirjad ja lehekülje number, kus nad paiknevad. Sisukord asub tiitellehe järel sissejuhatuse ees ja tavaliselt koostatakse see automaatselt (kui kasutatav tarkvara seda võimaldab). Sisukord ise jäetakse sisukorra nimekirjast välja. Näidis: SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 1. PEATÜKK.............................
AUTORIDEKLARATSIOON (paigutada tiitellehe pöördele) Autorideklaratsioon Kinnitan, et olen oma uurimistöö koostanud iseseisvalt ning seda ei ole keegi varem kaitsmisele esitanud. Oma uurimuses kasutatud teiste autorite töödele, olulistele seisu- kohtadele, kirjandusallikatele ja mujalt pärit andmetele olen lisanud allikaviite. ______________ __________________________ (kuupäev) (nimi ja allkiri)
Lõigud eraldatakse käsikirjas taandreaga, arvutitekstis tühja reaga. Referaat koosneb järgmistest osadest: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, põhitekst, kokkuvõte, kasutatud materjalid. Referaadi osa Mida sisaldab Vormistamine TIITELLEHT - andmed: kool, nimi, klass, (vt näidis 1). töö pealkiri, töö liik (referaat), Tiitellehe teksti suuruseks on soovitav kasutada kirjasuurust 14. töö esitamise koht ja aasta. Kogu tekst tiitellehel võib olla rasvane, võib kasutada ka ainult suurtähti. Tiitellehte ei nummerdata! SISUKORD - kõik töö alajaotused kasutatud (vt näidis 2). pealkirjade, peatüki või alapeatüki Asub tiitellehe järel
Jaan Kägu G1A Juhendaja õp. Marge Kurm Pärnu 2007 SISUKORD Koosneb töö jaotiste ( peatükid, alajaotused, alapunktid ) pealkirjadest ja leheküljenumbritest. Pealkirjade sõnastus sisukorras peab vastama nende sõnastusele referaadis, samuti ei tohi muuta süsteemitähiseid. Sisukord paiknegu ALATI tiitellehe järel. Töö liigendatakse peatükkideks ja alapeatükkideks. Need pealkirjastatakse ja nummerdatakse. Peatükid tähistatakse tähtede, rooma või araabia numbritega ja kirjutatakse silmatorkavamas sriftis. Sisukorras näidatakse kõik töö jaotused koos leheküljenumbritega, millelt algab vastav jaotus. Tiitelleht, sissejuhatus ja uuelt leheküljelt algava peatüki algusleht on ilma leheküljenumbrita, kuid kuuluvad üldise numeratsiooni sisse.
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Pärsia impeerium referaat Joanita Janson 11A 2008/09 õa Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................3 Iraanlaste-eelne periood.................................................................................4 Mitanni riik (1500-1360 eKr)...........................................................................5 Iraanlaste endi või kaasabil loodud riigid.....................................................5 Iraanlaste saabumine Iraani aladele..............................................................5 Meedia (728-550 eKr)....................................
Kristjan Jaak Peterson Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase e...
Tiitellehe iga element on omaette real, koht ja aastaarv on samal real. Koha ja aastaarvu vahele koma ei panda. Tiitellehe teksti võib kirjutada suurtähtede või väiketähtedega. Väiketähtede kasutamise korral algab iga rida tiitellehel suurtähega, välja arvatud uuele reale üleminev pika pealkirja jätk. Tiitellehel sõnu ei poolitata. Ükski rida ei lõpe punktiga. Autori ja juhendaja ees- ja perekonnanimi kirjutatakse välja. Sisukord paigutatakse tiitellehe järele. Sisukord koosneb töö alljaotuste pealkirjadest, nende ees olevatest süsteemitähistest ja alljaotuse alguse leheküljenumbrist. Sisukord annab ülevaate töö temaatikast ja ülesehitusest ning aitab kasutajal töös orienteeruda. Sisukorra alljaotuste pealkirjad, nende ees olevad süsteemitähised ja leheküljenumbrid peavad vastama pealkirjadele, süsteemitähistele ja leheküljenumbritele tekstis. Sisupeatükkide liigendamisel kasutatakse araabia numbreid
Hea õpimapi sisu on loogilises järjekorras. Konspektid, töölehed, arvestuslikud tööd jm on õpimappi kogutud nii, et esimesed tööd on eespool ja viimased tagapool. NB! Kui õpimapis on koos kaks või rohkem veerandit, siis aseta eelmise perioodi materjalid õpimapi lõppu. Seega algab õpimapp käesoleva - hindamisele mineva - perioodiga. Kontrolli, et erinevate õppeperioodide materjalid ei oleks segamini! Hea õpimapi esimene leht on tiitelleht. Tiitellehe kõige olulisem info on õpilase ees- ja perekonnanimi ning klass. Tiitelleht võib olla käsitsi või arvutil kirjutatud. Nõuanne: jäta tiitellehe tegemine viimaseks, sest enne õpimapi esitamist Sul seda vaja pole, aga pika õppeperioodi jooksul võib sellega nii mõndagi juhtuda. Sisu Heas õpimapis on kõik tundides tekkinu olemas. Õpimappi köida kõik konspektid, tunnitööd, töölehed,
Kõik read tiitellehel algavad suurtähega. Tiitellehel ei panda lausete lõppu punkti ega koma töö valmimise koha ja aasta vahele. Tiitellehel sõnu ei poolitata. Tiitellehel (vt Lisa 1) on tekst kirjastiilis Arial Helvetica või Times New Roman ning paksus kirjas. Tiitellehe kõik elemendid paigutatakse rea keskele, v.a. juhendaja või õpetaja nimi, mis on joondatud paremale. Sõna Juhendaja või Õpetaja järel koolonit ei panda. Lõputööde tiitellehe pöördele kirjutatakse autori kinnitus, et töö on iseseisvalt koostatud ja töös kasutatud allikatele on korrektselt viidatud (vt Lisa 2) 1.3. Sisukord Sisukord annab ülevaate töö ülesehitusest ja aitab lugejal leida teda huvitavat osa. Sisukorras tuleb esitada kõik töö alljaotused täpses vastavuses töös toodud pealkirjade ja leheküljenumbritega, millelt algab vastav alljaotis (näidis Lisa 3). Sisukord asub tiitellehe järel ning on koostatud programmi abil. (Office 2003:
...........................................................................................29 LISA.................................................................................................................................. 31 Vorm A.1. Lehekülje külgesitus lehekülje numbrita[2]. .............................................. 32 Joonis B.1. Töö üldstruktuur ja tööosade järjestus [3].................................................. 34 Vorm C.1. Bakalaureusetöö tiitellehe esikülg (variant 1) [4]........................................36 3 Vorm C.2. Bakalaureusetöö tiitellehe esikülg (variant 2) [4]........................................37 Vorm C.3. Magistritöö tiitelleht [5]...............................................................................39 Vorm C.4. Bakalaureusetöö tiitellehe sisekülg [4]. ......................................................41 Vorm C.5
(joon) kas masinakirjas või käsitsi (musta tuši, tindi või pastaga). Vahelejäänud tähed ja üksikud sõnad kirjutatakse juurde käsitsi. Leheküljel ei tohi olla rohkem kui 5 parandust. Suurte paranduste korral tuleb kogu leht ümber kirjutada. 7 Lisa 1.1. Tiitellehe näidis TALLINNA POLÜTEHNIKUM LT.EA04.1.3714 Jaan Mets INTEGRAALNE OOTEREŽIIMIS MULTIVIBRAATOR Lõputöö Juhendaja: U. Kaldu Konsultandid: A. Nupukas E. Taibu Koostaja: Tallinn 2008 8
...................................29 2.1 Võrdlushinnad.............................................................................................................29 Lisa 2. Näide kirjaliku töö sisukorrast..............................................................................30 1. ÜLDNÕUDED Kirjalik töö trükitakse Word’i dokumendina valge A4 formaadis paberi ühel küljel. Eran- diks on tiitelleht, selle pöördele trükitakse kinnitus töö autorluse kohta. Lõputöö tiitellehe pöördele lisatakse veel kinnitused juhendajalt kaitsmisele lubamise kohta ja kaitsmiskomis- joni esimehelt kaitsmise kohta. Juhendis toodud nõuete täitmist on Word’is võimalik saavutada mitmel viisil (Jokk 2003). Juhendis viidatakse ühele võimalikest viisidest. Kasutatakse inglisekeelseid termi- neid, kuna teaduskonna arvutiklassi arvutites on Word inglisekeelne. Juhendis toodud näited on ümbritsetud raamiga.
8. Tsitaatidel ja refereeringutel peavad olema täpsed viited; 9. Kasutatud materjalidele viitamisel tuleb kasutada ühtset süsteemi. 1.1. Arvutiga vormistamisel: · Iga kahe sõna vahele käib ÜKS tühik. · Kirjavahemärkide ette tühikut ei käi, järele käib. · Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei käi, väljapoole käivad. · Sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad. 2. Töö tiitelleht Töö tiitellehe (vt. LISA 1) esimesel real tuuakse õppeasutuse nimetus, kus töö on kirjutatud. Lehekülje 2/3 kõrgusele kirjutatakse töö autori ees- ja perekonnanimi, selle alla klass, selle alla umbes poole lehekülje kõrgusele "Uurimistöö" ning suurtähtedega töö pealkiri. Lehekülje paremale servale uurimistöö pealkirja ja viimase rea vahele kirjutatakse töö juhendaja. Lehekülje viimasele reale kirjutatakse töö kirjutamise koht ja aeg. Kõik peale töö juhendaja
salvides ja pulbrite koostises, kasutatakse nahahaiguste ravil) Värvainete valmistamisel KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4%C3%A4vel http://www.crjg.vil.ee/materjalid/kursus/keemia/index.html http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/VAAVEL.pdf http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3086/Teem a%202%20%20V%C3%A4%C3%A4vel%20ja%20%20v%C3%A4%C3%A4 df http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/vaavel1.htm Tiitellehe pilt: http://tsfitnessnyc.files.wordpress.com/2010/07/large_sulfur_crystalheader.j pg Pilt 1: http://translate.google.ee/translate?hl=et-EE&langpair=en|et&u=http://www .webelements.com/sulfur/history.html Pilt 2: http://www.wonderwhizkids.com/resources/content/imagesv4/chemistry/Ino rganic+chemistry/9_4.jpg Pilt 3: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Sulpherous_Fumeroles.jpg Pilt 4: http://www.chemicool.com/elements/sulfur.html Pilt 5: http://zhongaomade.en
...................................... 28 Lisa 1. Näide teksti liigendamisest ................................................................................... 29 Lisa 2. Näide kirjaliku töö sisukorrast .............................................................................. 30 1. ÜLDNÕUDED Kirjalik töö trükitakse Word’i dokumendina valge A4 formaadis paberi ühel küljel. Eran- diks on tiitelleht, selle pöördele trükitakse kinnitus töö autorluse kohta. Lõputöö tiitellehe pöördele lisatakse veel kinnitused juhendajalt kaitsmisele lubamise kohta ja kaitsmiskomis- joni esimehelt kaitsmise kohta. Juhendis toodud nõuete täitmist on Word’is võimalik saavutada mitmel viisil (Jokk 2003). Juhendis viidatakse ühele võimalikest viisidest. Kasutatakse inglisekeelseid termi- neid, kuna teaduskonna arvutiklassi arvutites on Word inglisekeelne. Juhendis toodud näited on ümbritsetud raamiga.
Töö eesmärk Tutvumine puiduliikide määramise põhimõtetega Töövahendid Suurendusklaas Puiduproovid erinevatest liikidest Töö käik Tutvuda puiduliikide määramise juhendiga Määrata iga puiduproovi makroskoopilised tunnused Liigitada puiduproovid tunnuste järgi Määrata iga puiduproovi puiduliik Kanda töötulemused tabelisse Töö aruanne peab sisaldama Tiitellehe Töö eesmärk Töö käik Töötulemused tabelina Tabel 1. Näidis Puiduproovi Malts-, lüli- või Rõngas- või Okas- või Puiduliik nr küpspuiduline hajulisoonelin lehtpuit e 1 MALTS HAJULI LEHT HAAB 2 MALTS HAJULI LEHT KASK
TARTU ÜLIKOOLI TÜRI KOLLEDZ Lihtsa sisupaketi loomine tarkvaraga Course Lab Juhendaja: Karin Ruul 2 Karin Ruul Türi 2010 Sinu Nimi 30.12.2012 3 Karin Ruul Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Lihtsa sisupaketi loomine tarkvaraga Course Lab...................................................................... 4 Sinu Nimi 30.12.2012 4 Karin Ruul Lihtsa sisupaketi loomine tarkvaraga Course Lab Karin Ruul, E-õppe Arenduskeskuse peaharidustehnoloog Course Lab on tasuta tarkvara, mis või...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
