Lõputöö koostamise ja vormistamise juhend (0)

TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUMI 
LÕPUTÖÖDE KOOSTAMISE JA 
VORMISTAMISE JUHEND 
 
 
SISUKORD 
SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 
1.  LÕPUTÖÖ KOOSTAMISE JA ESITAMISE KORD ........................................................... 3 
1.1. Uurimistöö ....................................................................................................................... 3 
1.2. Praktiline töö ................................................................................................................... 4 
1.2.1. Tööpraktikale esitatavad lisanõuded ........................................................................ 5 
1.3. Lõputööle esitatavad  eetilised nõuded ............................................................................. 5 
1.4. Kooli kehtestatud lisareeglid ........................................................................................... 6 
1.5. Lõputöö autor ja  juhendaja  .............................................................................................. 6 
1.5.1. Töö autori ülesanded ................................................................................................ 6 
1.5.2. Juhendaja ülesanded ................................................................................................. 7 
1.6. Lõputöö eesmärk ............................................................................................................. 7 
2. LÕPUTÖÖ KOOSTAMINE .................................................................................................. 7 
2.1. Lõputöö etapid ................................................................................................................. 7 
2.1.1. Teema valik .............................................................................................................. 8 
2.1.2. Juhendaja leidmine, töö eesmärgi püstitamine ja kalenderplaani koostamine ......... 8 
2.1.3. Avalduse esitamine ................................................................................................... 8 
2.1.4. Materjali otsimine ja lugemine ................................................................................. 9 
2.1.5. Töö ettevalmistamine ja kava koostamine................................................................ 9 
2.1.6. Töö teostamine, materjali  läbitöötamine  ja mustandi kirjutamine ......................... 10 
2.1.7. Töö toimetamine ja nõuetekohane vormistamine ................................................... 10 
2.1.8. Töö esitamine ja retsenseerimine  ........................................................................... 10 
2.1.9. Töö kaitsmine ja hindamine ................................................................................... 11 
2.2. Lõputöö kirjaliku osa struktuur ..................................................................................... 11 
2.2.1. Tiitelleht  ................................................................................................................. 12 
2.2.2. Sisukord .................................................................................................................. 12 
2.2.3. Sissejuhatus ............................................................................................................ 12 
2.2.4. Töö põhiosa ............................................................................................................ 12 
2.2.5. Kokkuvõte .............................................................................................................. 13 
2.2.6. Kasutatud allikad .................................................................................................... 13 
2.2.7. Lisad ....................................................................................................................... 14 
3. LÕPUTÖÖ VORMISTAMINE ........................................................................................... 14 
3.1. Lõputöö vormistamise  üldnõuded  ................................................................................. 14 
3.2. Lõputöö keel ja stiil ....................................................................................................... 15 
3.2.1. Tühiku kasutamine tekstis ...................................................................................... 15 
3.3. Lõputöö kujundamine .................................................................................................... 16 
3.3.1. Tiitelleht ................................................................................................................. 16 
3.3.2. Sisukord .................................................................................................................. 17 
3.3.3. Töö liigendamine  ja  pealkirjad  ............................................................................... 17 
3.3.4. Tabelid  .................................................................................................................... 18 
3.3.5. Joonised .................................................................................................................. 19 
3.3.6. Valemid .................................................................................................................. 20 
3.3.7.  Loetelud  .................................................................................................................. 20 
3.3.8. Arvud ...................................................................................................................... 21 
3.4. Viitamine  ....................................................................................................................... 21 
3.5. Kasutatud allikate  loetelu  .............................................................................................. 23 
3.5.1. Kasutatud allikate loetelu vormistamise nõuded .................................................... 23 
3.5.2. Raamatu bibliokirje  ................................................................................................ 24 
3.5.3. Artikli bibliokirje .................................................................................................... 24 
3.5.4. Elektroonilise allika kirje ....................................................................................... 25 
3.5.5. Õigusakti kirje ........................................................................................................ 25 
3.5.6.  Intervjuu kirje ......................................................................................................... 25 
3.5.7. Trükis avaldamata allika kirje (käsikiri, arhiivimaterjal jms) ................................ 26 
3.5.8. Audiovisuaalse allika kirje ..................................................................................... 26 
3.6. Lisad .............................................................................................................................. 26 
3.7. Soovituslik abimaterjal .................................................................................................. 27 
JUHENDI KOOSTAMISEL KASUTATUD ALLIKAD ........................................................ 27 
LISA. TIITELLEHE   NÄIDIS  .................................................................................................. 28 
 
 
2 
 
SISSEJUHATUS 
 
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevalt peab gümnaasiumi lõpetamiseks peale riigi- ja 
koolieksamite sooritamise   koostama  ka  lõputöö:  uurimistöö  ehk uurimuse  või  praktilise töö. 
Käesolev   juhend  määrab  Tallinna  Täiskasvanute  Gümnaasiumi  (edaspidi  TTG)  lõputööde 
ettevalmistamise,  koostamise,  vormistamise  ja  kaitsmise  nõuded.  Juhend  on  koostatud  TTG 
õpetajate koostööna ja kinnitatud direktori käskkirjaga nr 3-õ 29.10.2014. 
Käesolev lõputööde koostamise ja vormistamise juhend asub TTG kodulehel (www.tg.edu.ee: 
Õppijatele –  Eksamid ja lõputööd ) ja Moodle’is TTG digikursusel „Gümnaasiumi lõputöö“. 
 
 
1. LÕPUTÖÖ KOOSTAMISE JA ESITAMISE KORD 
 
Uurimis - ja praktiliste töö koostamise ja esitamise korda reguleerib  haridus - ja teadusministri 
12.10.2011 määrus nr 62 „Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise ning hindamise 
tingimused ja kord“.  
 
1.1. Uurimistöö 
 
Uurimistöö  ehk  uurimus  on  õppija  koostatud  kirjalik  teaduslik  töö.  Uurimus  põhjendab 
probleemivalikut,  annab  ülevaate  uurimuse   taustast ,  püstitab   uurimisküsimused ,  põhjendab 
meetodi  valikut,  kajastab  andmeid  ja  tõendusmaterjali  kogumist,  kirjeldab  tulemusi  ning 
esitab  tulemuste  analüüsi,  järeldused  ja  kokkuvõtte,  kasutatud  allikate  loetelu.  Uurimistöö 
kajastab õppija uurimistulemusi ja seisukohti ega piirdu üksnes refereerimisega.  
Uurimistööl  võib  olla  üks  või  mitu  õpilasautorit,  kelle  panus  töösse  on  selgelt   näidatud   ja 
eristatav . Kõik autorid peavad  osalema  uurimistöö ettevalmistamisel, teostamisel, esitlemisel 
ja kaitsmisel. 
Uurimistöö peab vastama järgmistele nõuetele: 
  uurimistöö tugineb  mitmele allikale, sh vähemalt kahele avaldatud teaduslikule allikale; 
  uurimistöö on algupärane ja sisaldab töö autori seisukohti, mida varasemates töödes pole 
esitatud; 
  uurimistöö  on  andmete  poolest  loogiline  ja  selge,  andmete  kogumiseks  on  kasutatud 
sobivaid   meetodeid   (nt  intervjuu,  statistiline  aruanne,  küsitlus,   eksperiment ,  vaatlus, 
kirjalike allikate võrdlus ja analüüs); 
   uurimistöös püstitatud eesmärgid ja ülesanded on täidetud; 
3 
 
  uurimistöö  tulemused  on  tõendatavad,  mõtestatud  ja  selgitatud,  neid  saab  kontrollida  ja 
algallikatele on täpselt  viidatud ; 
  uurimistöö  on  objektiivne,  süsteemne  ja  vastuoludeta  terviklik  süsteem:  järeldused  on 
kooskõlas uurimistulemustega, töö ülesehituses, sisus, mõistetes, järeldustes ja sõnastuses 
valitseb selgus; 
  uurimistöö autor on nii teiste  autorite  kui ka enda  seisukohtade  suhtes kriitiline: kogutud 
materjali hulgast selekteeritakse uuritava teema käsitlemiseks kõige olulisem; 
  uurimistöö  on  terminoloogiliselt  täpne  ja  selle   kirjutamisel   kasutatakse  kirja-  ja 
teaduskeelt (mitte argikeelt ega slängi);  
  uurimistöö pikkus on 15–25 lehekülge, mis hõlmab sissejuhatust, töö põhiosa, kokkuvõtet. 
 
1.2. Praktiline töö 
 
Praktiline töö on  
  õppija   loominguline   töö:  etenduse  lavastamine,  kontserdikava  ettevalmistamine  ja 
esitamine, kirjandus- või  kunstiteose , filmi, heliplaadi vm loomine;  
  õppija  korraldatud  üritus:  konverentsi,  konkursi,  kontserdi,  näituse,  õppekäigu  vm 
korraldamine;  
  õppija  loodud  õppematerjal:  eksami-  või  olümpiaadiülesannete   kogumiku   koostamine, 
veebipõhise õppekeskkonna loomine, õppevahendite valmistamine (muusikainstrumendid, 
geomeetriliste kujundite mudelite komplekt, näitlikud, tabelid jms); 
  õppija loodud õpilasfirma  või tehnoloogiline lahendus; 
  ühe õppija  tööpraktika . 
Praktilise  tööga  kaasneb  nõuetekohase  struktuuriga  teoreetiline  osa  –  kirjalik  analüüs,  mille 
pikkus on 6–10 lehekülge (hõlmab sissejuhatust, töö põhiosa ja kokkuvõtet). Kirjalik analüüs 
avab praktilise töö  tausta ,  lähtealused  ja eesmärgid ning kirjeldab kontseptuaalset lahendust, 
töö aktuaalsust, tööprotsessi ja töö tulemust.  
Praktilise  töö  kirjutamisel  tuleb  kasutada  kirjakeelt,  mitte  argikeelt  ega  slängi.  Kui  õppija 
kasutab  praktilise  töö   teoreetilise   osa  kirjutamisel  teiste  autorite  materjale  (nt 
praktikaorganisatsiooni  kodulehekülge), tuleb nendele ka nõuetekohaselt viidata ja koostada 
kasutatud allikate loetelu.  
Praktilisel  tööl  võib  olla  mitu  õpilasautorit  (v.a  tööpraktika),  kuid  nende  panus  töösse  peab 
olema  selgelt  näidatud  ja  eristatav.  Kõik  autorid  peavad  osalema  praktilise  töö 
ettevalmistamisel, teostamisel, esitlemisel ja kaitsmisel. 
 
4 
 
1.2.1. Tööpraktikale esitatavad lisanõuded 
 
Praktikakoha  leiab õppija ise ja ta peab lõputöö koostamise perioodil töötama töös käsitletaval 
praktikakohal (töökoha tõendis nimetatud organisatsioonis ja ametikohal). Tööpraktika kestus 
on  vähemalt  20  tööpäeva.  Tööpraktika  käigus  täidab  õppija  tööajatabelit,  kuhu  märgib 
praktikal viibitud  kuupäevad  ja  sooritatud  tööülesanded. Kui õppija tööülesanded on iga päev 
ühesugused, märgib ta tööajatabelisse ühe päeva ülesanded kellaajaliselt.  
Täidetud  tööajatabeli  esitab  õppija  oma  praktilise  töö  teoreetilise  osa   lisana .  Koos  kirjaliku 
teoreetilise osaga tuleb esitada ka töökoha  tõend . Tööajatabelite ja töökoha  tõendi  näidised on 
TTG  kodulehel  (www.tg.edu.ee:  Õppijatele  –  Eksamid  ja  lõputööd)  ja  Moodle’is  TTG 
digikursusel „Gümnaasiumi lõputöö“.  
Tööpraktika teoreetilise osa kirjutamisel lähtub õppija järgmistest punktidest: 
  praktikaorganisatsiooni tutvustus; 
  praktika  sooritamise  ametikoht  (kui  on  eraldi  ametikoht),  töökogemuse  sisu  lühidalt  (nt 
dokumendi- ja arhiivihaldus , personalitöö, raamatupidamine , programmeerimine, vms); 
  peamised  tööülesanded  ja  kohustused  praktikakohal  ning  nende  täitmiseks  vajalikud 
teadmised ja oskused; 
  oma  ettevalmistuse  analüüs  ja  hindamine:  teoreetilise  ja  praktilise  ettevalmistuse  tase 
tööülesannete täitmiseks, tugevad ja nõrgad küljed; 
  tööülesannetega toimetuleku analüüs ja hinnang sellele; 
  praktikakogemusest saadud teadmiste ja oskuste analüüs ja hindamine; 
  tööväline tegevus muus valdkonnas (ühiskondlik elu,  kultuurivaldkond ), mida õppija peab 
vajalikuks lisada; sellest saadud oskused ja kogemused. 
 
1.3. Lõputööle esitatavad eetilised nõuded 
 
Õppija  lõputöö  peab  vastama  eetikanõuetele.  Järgnevalt  on  ära  toodud  mõned  olulisemad 
eetilised reeglid, mida tuleb lõputöö koostamisel arvestada.  
  Lubamatu  on  teiste  autorite  andmete,  tekstide  ja   tsitaatide   kasutamine  algallikale 
viitamata. Plagieeritud töid ei  võeta kaitsmisele või  kui   plagieerimine  avastatakse pärast 
kaitsmist, siis kaitsmise tulemus tühistatakse. 
  Mõne teise uuringu raames kogutud avaldamata andmete kasutamisel/analüüsimisel oma 
töös peab olema luba andmete valdajalt/kaasautori(te)lt (ka juhul, kui töö autor ise osales 
uurimisgrupis või andmete kogumisel).  
  Tuleb  tagada,  et  uuring  ei  põhjustaks  selles   osalejatele   mingisugust  kahju  (ei  füüsilist, 
vaimset, kõlbelist ega materiaalset).  
5 
 
   Uuringus   osalemine  peab  olema  vabatahtlik,  igal  uuritaval  on  õigus  uuringus  mitte 
osaleda või katkestada osalemine selles uuringu mis tahes etapil.  
   Uuritavate   isikute   anonüümsus   peab  olema  tagatud  ja  personaalsete  materjalide 
avaldamiseks peab saama vastavate isikute nõusoleku.  
 
1.4. Kooli kehtestatud lisareeglid 
 
  Kui  õppija  ei  võta  arvesse  juhendaja  seisukohti  ega   lähtu   lõputöö  teostamisel  juhendaja 
näpunäidetest, on juhendajal õigus end juhendaja kohalt taandada. 
  Kui  õppija  ei  pea  kinni  lõputöö  kirjutamise  kalenderplaanist,  on   koolil   õigus  juhendaja 
avalduse alusel tühistada õppijale antud uurimistöö või praktilise töö õigus. 
  Kui õppijal puudub kooli kinnitatud juhendaja, ei pea kool õppija lõputööd arvestama.  
  Kui lõputöö on valmis, kuid sellel puudub retsensendi hinnang, ei pääse töö kaitsmisele. 
  Kui  lõputöö  ei  vasta  sisulistele  nõuetele,  loeb  lõputööde   komisjon   esitatud  töö 
mittearvestatuks. 
  Kui  lõputöö  ei  ole   vormistatud   käesolevas  juhendis  esitatud  nõuete  kohaselt,  võib 
lõputööde  komisjon  sisu  tugevusele  vaatamata  töö  tagasi  lükata  ja  nõuda  selle 
vormistusnõuetega kooskõlla viimist. 
 
1.5. Lõputöö autor ja juhendaja 
 
Töö autor on õppija, kes  teostab  uurimuse või praktilise töö ning paneb selle nõuetekohases 
vormistuses  ja  keeles  kirja.  Töö  autor  otsib  endale  juhendaja.  Lõputöö  juhendaja  on  TTG 
töötaja   (nt   direktor ,  õppejuht,  õpetaja,   sotsiaalpedagoog ),  lisaks  kooli  töötajale  võib  kaasata 
juhendaja väljastpoolt kooli. 
 
1.5.1. Töö autori ülesanded 
 
Töö autor 
  valib töö teema ja otsib endale juhendaja; 
  teeb koostööd juhendajaga igas etapis  ja arvestab tema nõuandeid;  
  esitab õigel ajal oma töö teema kinnitamiseks avalduse (vt punkti 2.1.3);   
  järgib  ajakava  ja annab perioodiliselt juhendajale aru töö käigust;  
  kirjutab töö teostamisega paralleelselt ka kirjalikku osa;  
  vastutab töös esitatud andmete õigsuse eest;  
  vormistab töö nõuetekohaselt;  
  kaitseb tööd kaitsmiskomisjoni ees.  
 
6 
 
1.5.2. Juhendaja ülesanded 
 
Töö juhendaja 
  aitab vajadusel õppijal sõnastada töö teema ja eesmärgid; 
  aitab koostada töö kava ja kalenderplaani;  
  nõustab õppijat töö käigus;  
  kontrollib töö valmimist ja nõuetekohasust osade kaupa;  
  jälgib, et töö kirjaliku osa ning suulise  kaitsekõne  põhjal saab kaitsmiskomisjon ülevaate 
nii töö protsessist kui ka  lõpptulemusest ;  
  otsib tööle retsensendi. 
 
1.6. Lõputöö eesmärk 
 
Lõputöö ettevalmistamisel, koostamisel ja hindamisel on eesmärgiks  arendada õppija loovat 
eneseväljendust,  koostöö  ja  iseseisvalt  töötamise  oskust  ning  see,  et  õppija  omandaks 
järgmised oskused:  
  uuritava  probleemi  või  loodava  praktilise  töö  kohta  taustinformatsiooni  ja  andmete 
kogumise ja analüüsimise oskus;  
  teoreetiliste teadmiste praktilise  rakendamise  oskus;  
  töö eesmärgi ja probleemile vastavate uurimisküsimuste sõnastamise ning sobiva meetodi 
ja analüüsivahendite valimise ja rakendamise oskus;  
  tegevuse ajalise kavandamise ja kavandatu järgimise oskus;  
   teadusteksti  koostamise oskus (eelkõige uurimuse puhul);  
  oma tegevuse ja töö analüüsimise oskus;  
  töö korrektse vormistamise oskus;  
  kokkuvõtte koostamise oskus;  
  töö kaitsmise oskus. 
 
 
2. LÕPUTÖÖ KOOSTAMINE 
 
2.1. Lõputöö etapid  
 
Õppija  peab   uurimistööd   või  praktilist  tööd  koostades  oma  tegevust  planeerima.  Tal  tuleb 
läbida järgmised etapid:  
7 
 
  teema valik;  
  juhendaja leidmine, töö eesmärgi püstitamine ja kalenderplaani koostamine; 
  avalduse esitamine;  
  materjali otsimine ja lugemine; 
  töö ettevalmistamine ja kava koostamine; 
  töö teostamine, materjali läbitöötamine ja mustandi kirjutamine; 
  töö kirjaliku osa toimetamine ja nõuetekohane vormistamine; 
  töö esitamine ja retsenseerimine; 
  töö kaitsmine ja hindamine. 
 
2.1.1. Teema valik  
 
Lõputöö  teema   valikul   tuleb  lähtuda  oma  võimetest,  kogemustest  ja  huvidest  ning  järgida 
juhendaja  soovitusi . Teema peab olema konkreetne ( piiritletud ) ning see peab olema teostatav 
ning selle kohta peab leiduma piisavalt materjali, millele on vaba juurdepääs.  
Juhendaja  juurde  konsultatsiooni  minnes  peaks  õppijal  olema  kirja  pandud  ja  läbi  mõeldud 
teema  sõnastus  (see  võib  töö  käigus  pisut  muutuda),  käsitletavate  probleemide  ring  ja  töö 
esialgne ülesehitus või kavand. 
 
2.1.2. Juhendaja leidmine, töö eesmärgi püstitamine ja kalenderplaani koostamine 
 
Õppija  otsib  endale  juhendaja  iseseisvalt  või  vajadusel  klassijuhataja  abiga.  Töö   vastutav  
juhendaja on TTG  töötaja , kaasjuhendajaks võib olla inimene väljastpoolt kooli. Juhendajaga 
täpsustatakse  töö  teema,  sõnastatakse  töö  eesmärgid  ning  pannakse  paika  töö  teostamise 
kalenderplaan .  Eesmärki  püstitades  tuleb  määratleda,  miks  uurimust  või  praktilist  tööd 
teostatakse ja milliste tulemusteni soovitakse jõuda.   
Õppija teeb juhendajaga koostööd ka töö järgnevates etappides ja annab perioodiliselt aru töö 
käigust. 
 
2.1.3. Avalduse esitamine 
 
Avalduse  oma  töö  teema  kinnitamiseks  esitab  õppija  kooli  õppenõukogule  vähemalt  pool 
aastat  enne  kaitsmist  ( hiljemalt   jooksva  õppeaasta  jaanuari  jooksul).  Avaldus  esitatakse 
õppejuhtide  kaudu.  Avaldusel  on  töö  autori  ja  juhendaja   allkiri .  Avalduse  blankett  on  kooli 
kodulehel (www.tg.edu.ee: Õppijatele – Eksamid ja lõputööd) ja Moodle’is TTG digikursusel 
„Gümnaasiumi lõputöö“.  
 
8 
 
2.1.4. Materjali otsimine ja lugemine 
 
Iga  uurimistöö  ja  praktiline  töö  eeldab  teemakohase  kirjanduse  ja  varasemate  samalaadsete 
töödega tutvumist. Teemakohast materjali leiab õppija erinevatest infoallikatest: 
  publitseeritud  allikad  ( ilukirjandusteosed ,  teatmeteosed,   erialased   ja  teaduslikud 
väljaanded , perioodilised väljaanded); 
  publitseerimata allikad (uurimistööd, kirjad, kroonikad jms); 
  digitaalsed väljaanded ja  andmebaasid ; 
  suulised allikad (mälestused, intervjuud), mis võivad olla subjektiivsed, kuid kasutatavad, 
kui esitatud materjali kinnitatakse teistest allikatest leitud faktiliste materjalidega. 
Uurimistööd  koostades  tuleb  jälgida,  et  see  tugineks  mitmele  allikale,  sh  vähemalt  kahele 
avaldatud teaduslikule allikale. Allikate valikul arvestab õppija juhendaja soovitusi. Materjali 
otsimisel on abiks raamatukogude  kataloogid (paber- ja elektroonilised kataloogid).  
Materjali  lugemise  käigus  on  otstarbekas  koostada  kohe  kasutatud  allikate  loetelu.  See 
hõlbustab hilisemat töö kirjutamist ja vormistamist. Töö kirjaliku vormistamise käigus tuleb 
kasutatud allikate loetelust välja jätta need nimetused, millele töö lõplikus  variandis ei viidata.  
 
2.1.5. Töö ettevalmistamine ja kava koostamine 
 
Selles etapis valmistutakse lõputöö teostamiseks:  
  koostatakse  praktilise  töö  tegevuskava  või  uurimistöö   struktuurne   kava  ehk  esialgne 
sisukord (peatükkide jaotus);  
  täpsustatakse töö eesmärk;  
  koos juhendajaga vaadatakse üle töö kalenderplaan ja vajadusel muudetakse seda.  
Lõputöös on sissejuhatus, tavaliselt 2–3 peatükki ja kokkuvõte. Et töö peab olema terviklik, 
selge  ja  loogiline,  siis  mõeldakse  täpselt  läbi   peatükid ,  nende  alajaotused,  järjestus  ja 
pealkirjad.  Jälgida  tuleb,  et  kogu  töö   vastaks    teemale ,  et  töö  osad  (peatükid)  arendaksid 
teemat ja vastaksid pealkirjadele, mis peavad olema selgelt ja täpselt sõnastatud.  
Samuti tuleb pärast  materjaliga  tutvumist  fikseerida  uurimistöö  hüpoteesid  ehk  väited , mille 
paikapidavust tahetakse uurimusega tõestada või ümber lükata.  
Uurimus  eeldab  uudsust,  mitte  tuntud  faktide  ja  järelduste  kordamist  ja  seepärast  tuleb 
põhjalikult  läbi  mõelda,  mida  uut  on  uurimistöö  autoril   käsitletava   teema  kohta  öelda, 
missuguse vaatenurga alt ta teemale läheneb ja kas ta saab tööga midagi tõestada või ümber 
lükata ning kellele on see töö suunatud. 
 
9 
 
2.1.6. Töö teostamine, materjali läbitöötamine ja mustandi kirjutamine 
 
Töö teostamise viis sõltub töö teemast ja iseloomust. Selle etapi lõpuks valmib uurimistöö või 
praktilise töö mustand (esialgne kirjalik variant), mida tuleb näidata juhendajale.  
Teoreetilise uurimuse puhul on peamine uurimismeetod teemakohase kirjandus läbitöötamine. 
Töökogemuslikus  uurimuses  kasutatakse  andmete  kogumiseks  küsitlust,  vaatlust  või 
eksperimenti.  Uurimistöö  käigus  kogutud  materjal  ja  andmed  tuleb  läbi  töötada, 
süstematiseerida, analüüsida ja sünteesida. Saadud tulemused esitatakse vajadusel  tabelite  ja 
diagrammidena.  
Uurimuse  seisukohalt  on  tähtis  tulemuste  lahtimõtestamine  –  selleks  kasutatakse  võrdlust, 
seostamist,  sünteesi,  analüüsi,  üldistust  jne.  Tulemuste  esitamisel  tuuakse  esile  need 
järeldused, mis lisavad uut võrreldes varasemate samalaadsete töödega. 
Tuleks leida vastus järgmistele küsimustele:  
  Mida saadud andmed/tulemused näitavad? 
  Kas need on usaldusväärsed? 
  Kas püstitatud hüpoteesid (tõestamata teesid) leidsid kinnitust?  
  Kas saadud tulemused toetavad varasemaid uuringuid ? 
  Millised on tööst tulenevad järeldused ja ettepanekud?  
Praktilise töö puhul sõltub teostuse ja materjali läbitöötamise järjekord ja meetod ülesandest 
(näituse korraldamine,  õppematerjali  koostamine, tööpraktika läbimine vm). Töö teoreetilises 
osas tuleb kirjeldada, analüüsida ja hinnata tööprotsessi, kasutatud allikaid  ja tulemusi.  
 
2.1.7. Töö toimetamine ja nõuetekohane vormistamine 
 
Autor toimetab oma lõputööd, arvestades juhendaja märkusi ja soovitusi: parandab ja täiendab 
seda,  korrigeerib  keele-  ja  vormistusvigu.  Töö  tuleb  vormistada  3. peatükis  esitatud  nõuete 
kohaselt. Uurimistöö sissejuhatuse, põhiosa ja kokkuvõtte pikkus on kokku 15–25 lehekülge, 
praktilisel  tööl  on  vastavate  osade  maht  6–10  lehekülge.  Vajadusel  tuleb  enne  töö   esitamist  
seda veel kord juhendajale näidata. 
 
2.1.8. Töö esitamine ja retsenseerimine 
 
Õppija esitab oma valmis lõputöö vähemalt kaks nädalat enne kaitsmiskuupäeva juhendajale 
( paberil   ja  elektroonselt).  Juhendaja  poolt  kaitsmisele  lubatud  töö  esitab  õppija  õppejuhtide 
kaudu  vähemalt  nädal  enne  kaitsmispäeva  tööde  kaitsmise  komisjonile  (paberile  trükituna 
ühes  eksemplaris).  Juhendaja  otsib  tööle  TTG  töötajate  hulgast  retsensendi  ja  esitab 
kaitsmisele  lubatud  töö  retsensendile  vähemalt  nädal  enne  kaitsmiskuupäeva  (paberile 
trükituna ühes eksemplaris).  
10 
 
Retsensent  hindab tööd TTG lõputööde retsenseerimise juhendi alusel ning esitab retsensiooni 
kirjalikult  (kahes  eksemplaris  paberile  trükituna)  vähemalt  kaks  päeva  enne  kaitsmist 
kaitsmiskomisjonile.  Retsensioonis  annab  retsensent  hinnangu  töö  ülesehitusele,   sisule   ja 
vormistamisele ning kokkuvõtva hinnangu.  
 
2.1.9. Töö kaitsmine ja hindamine 
 
Töö  kaitsmine  toimub  kooli   väljakuulutatud   ajal.  Kaitsmisele  lubatakse  tähtajaks  esitatud, 
nõuetekohaselt  koostatud  ja  vormistatud  ning  retsenseeritud  tööd.  Töö  kaitsmisel  tutvustab 
õppija oma tööd selleks loodud komisjonile suuliselt: teeb 8–10-minutilise  esitluse  ja vastab 
komisjoni liikmete, retsensendi ja teiste kuulajate küsimustele.  
Kaitsekõne koosneb järgmistest osadest:  
  teema põhjendus;  
  töö eesmärk ja ülesehitus;  
  ülevaade kasutatud materjalidest ja meetoditest;  
  eesmärgi saavutamine, olulisemad tulemused ja järeldused;  
  juhendaja jt tänamine;  
  küsimustele vastamine.  
Tööd  hindab  TTG  uurimistööde  ja  praktiliste  tööde  hindamisjuhendi  alusel  selleks  loodud 
komisjon.  Tööd  hinnates  arvestab  kaitsmiskomisjon  koostatud  lõputööd,  töö  autori 
kaitsekõnet, retsensendi ja juhendaja  hinnangut . Kui õppija töö hinnatakse mitterahuldavaks, 
antakse talle võimalus see uuesti ette valmistada ja seda kaitsta. 
 
2.2. Lõputöö kirjaliku osa struktuur 
 
Lõputöö kirjaliku osa struktuur on järgmine:  
1. Tiitelleht 
2. Sisukord 
3. Sissejuhatus  
4. Töö põhiosa 
5. Kokkuvõte 
6. Kasutatud allikad 
7. Lisad 
11 
 
Uurimistöö  või  praktilise  töö  kirjaliku  osa   vormistamisel   tuleb  lähtuda  käesoleva  juhendi 
3. peatükis esitatud nõuetest (vt „Lõputöö vormistamine“). 
 
2.2.1. Tiitelleht 
 
Tiitellehel peavad olema õppeasutuse nimi, töö pealkiri ja liik (uurimistöö või praktiline töö), 
autori ees- ja  perekonnanimi  ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht 
ja aasta. Tiitellehe vormistamisnõuded on kirjas käesoleva juhendi 3. peatükis. 
 
2.2.2. Sisukord  
 
Sisukorras   on  kõik  töö  jaotised  selles  järjekorras,  sõnastuses  ja  numeratsiooniga,  nagu  nad 
esinevad töös endas.  Sisukorra  vormistamise nõuded on kirjas käesoleva juhendi 3. peatükis.  
 
2.2.3. Sissejuhatus  
 
Sissejuhatusel on järgmised ülesanded: 
  põhjendada teema valikut; 
  selgitada teema aktuaalsust, tähtsust ja/või uudsust;  
  anda  lühiülevaade  uurimuse  või  praktilise  töö  valdkonnast  ja/või  -objektist  ning  sellest, 
kuivõrd ja kelle poolt on antud teemat juba uuritud/ käsitletud ; 
  sõnastada töö eesmärk, hüpoteesid (mida tööga tõestatakse või kummutatakse), ülesanded 
(mis tuleb lahendada eesmärgi saavutamiseks ning hüpoteeside kinnitamiseks);  
  tutvustada töö ülesehitust, kasutatud meetodeid, peamisi lähtematerjale ja allikaid. 
Sissejuhatus  ei  täida  peatüki  ülesandeid,  see  ei  tohi   sisaldada   liigseid  andmeid  ega  töö 
tulemusi.  Sissejuhatus  tuleks  kirjutada  pärast  töö  põhiosa  ja  selle  maht  ei  tohiks  ületada 
kümnendikku töö põhiosast (sissejuhatus piirdub  1–2 leheküljega).  
 
2.2.4. Töö põhiosa 
 
Töö  põhiosa  jagatakse  peatükkideks  ja  nende  alajaotusteks,  kus  esitatakse  teema  põhjalik 
käsitlus . Töö põhiosas tehakse ära kõik oluline alates ülesande või probleemi ja hüpoteeside 
püstitamisest kuni lahenduste, tulemuste ja järelduste esitamiseni.  
Teoreetilist  uurimistööd kirjutades  tuleb  kasutada  paljude  autorite  erinevaid,  isegi  vastakaid 
seisukohti, mida tuleb võrrelda ja analüüsida.  Refereeringud  ja tsitaadid on omal kohal, kuid 
12 
 
ainult  neile uurimistöös toetuda ei  saa. Tulemuste esitamisel  on tähtis osa  töö  autori tekstil. 
Peavad selguma töö autori seisukohad ja arvamused uurimistulemuste kohta.  
Uurimistöö,  mis  viiakse läbi  mingi  probleemi  lahendamiseks,  tugineb  teaduslikule  oletusele 
ehk  hüpoteesile.  Selle  kontrollimiseks  kasutatakse  uuringus  sobivat  metoodikat.  Tulemusi 
analüüsitakse  püstitatud  hüpoteesist  lähtudes  ja  kaalutakse  nende  praktikasse  rakendamise 
võimalusi. Mõnes ainevaldkonnas saab tulemusi kajastada tabelite ja jooniste abil.  
Uurimistöö põhiosa esitatakse tavaliselt kolme peatükina, nt järgnevalt: 
  teoreetiline osa ehk ülevaade teema  senisest käsitlusest (teemakohasest kirjandusest); 
  uuringute kirjeldus, andmete kogumise ja töötlemise meetodid; 
  uurimuse käigus saadud tulemused ja neist tehtud järeldused; töö autori ja teiste uurimuste 
tulemuste võrdlus. 
Teema  käsitlemine  töö  põhiosas peab olema terviklik  ja süsteemne. Peatükid ja alapeatükid 
peavad  olema  loogiliselt  üksteisega  seotud  ja  moodustama  teemale  vastava  terviku.  Töö 
põhiosa liigendamine sõltub töö mahust ja iseloomust. Otstarbekas on piirduda 2–3astmelise 
liigendusega: peatükid, alapeatükkide ja alapunktid (vt lisaks punkti 3.3.3).   
Kui töö kirjutaja esitab tekstis teiste autorite tsitaate või refereeringuid, tuleb viidata allikale, 
kust esitatu pärineb ning lisada oma kommentaarid esitatule. Viitamise vormistamise nõuded 
on kirjas käesoleva juhendi 3. peatükis. 
Praktilise töö põhiosas esitatakse ideekavand(id),  visand (id), stsenaarium(id) ja  tööplaan  ning 
kirjeldatakse,  analüüsitakse  ja  hinnatakse  tööprotsessi,  tulemusi  ja  kasutatud  allikaid. 
Mahukad ideekavandid, visandid ja stsenaariumid on siiski parem esitada  lisadena . 
 
2.2.5. Kokkuvõte  
 
Töö kokkuvõttes võtab selle autor kokku oma uurimuse või praktilise töö käigu ja põhilised 
tulemused.  Kokkuvõttes  antakse  hinnang,  kas  uurimistöös  tõstatatud  probleem  leidis 
lahenduse  või  praktilise  töö  eesmärk  saavutati.  Lühidalt  ja  süstemaatiliselt  esitatakse  kõige 
olulisemad  järeldused,   milleni   töö  käigus  jõuti.  Samuti  kirjeldatakse  tekkinud  ja  edaspidist 
uurimist /käsitlemist  vajavaid  probleeme,  kuid  uusi  andmeid  ega  materjali  kokkuvõttes  ei 
esitata . Kokkuvõtte sobiv maht on 1–2 lehekülge. 
 
2.2.6. Kasutatud allikad 
 
Uurimistöö peab tuginema vähemalt kahele avaldatud teaduslikule allikale. Kasutatud allikate 
põhjal saab otsustada, kuivõrd pädev on töö autor uuritavas temaatikas. 
Praktilise töö kirjutamisel ei ole kohustuslik kasutada teiste autorite materjale, aga kui seda on 
tehtud, siis tuleb neile ka nõuetekohaselt viidata ja koostada kasutatud allikate loetelu. Teiste 
autorite andmete, tekstide ja tsitaatide kasutamine algallikale viitamata on lubamatu. 
13 
 
Kasutatud allikate loetelu peab vastama kahele tingimusele:  
  see sisaldab kõiki materjale, mida töö käigus kasutati ja millele on töös viidatud;  
  see ei sisalda neid materjale, millele ei ole töö lõplikus variandis viidatud. 
Kasutatud  allikate  loetelu  ja  viitamise  vormistamise  nõuded  on  esitatud  käesoleva  juhendi 
3. peatükis. 
 
2.2.7. Lisad  
 
Lisad  ei  ole  uurimis-  ega  praktilise  töös  kohustuslik  struktuuriosa,  kuid  seal  saab  välja  tuua 
täiendava materjali, mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid mille esitamine 
peatükkides  pole  otstarbekas  (küsitluslehe  näidis,  plaanid  ja  kaardid,  mõõtmisprotokollid, 
dokumentide  koopiad,  mahukad  kavandid,  stsenaariumid,  tööpraktika  puhul  tööaja  tabel, 
töökoha tõend jms).  
Lisadesse paigutatakse ka autori meelest vajalik teemakohane tööd illustreeriv  lisamaterjal  (nt 
dokumentide fotokoopiad, korraldatud ürituste kuulutused,  kutsed , fotod). Lisad peavad siiski 
olema  tööga  seotud  ja  nendele  peaks  töös  viitama,  samuti  ei  tohiks  nende  maht  ületada  töö 
põhiosa mahtu.  
 
 
3. LÕPUTÖÖ VORMISTAMINE 
 
3.1. Lõputöö vormistamise üldnõuded 
 
  Töö esitatakse valgele A4- formaadis  vertikaalpaigutuses paberile ühepoolselt trükituna ja 
köidetuna või kiirköitjas.  
Arvutis: vali  Wordi * menüüribalt Küljendus – Suurus – A4. 
* Siin ja edaspidi on aluseks Microsoft Word 2010 eestikeelne menüü. 
  Töö   veerised   (ehk  tekstivabad  ääred)  vormistatakse  järgmiselt:   üla -  ja  alaveeris  2,5  cm, 
lehe vasak veeris 3 cm, parem veeris 2 cm.  
Arvutis:  vali  Küljendus  –  Veerised  –  Kohandatud  veerised  –  määra  veerised:  Üleval 
2,5 cm, All 2,5 cm, Vasakul 3 cm, Paremal 2 cm – määra Vertikaalpaigutus. 
  Kirja tüüp on Times New  Roman , tähesuurus 12 punkti, teksti värv must,  reavahe  1,5.  
Arvutis:  märgista  tekst ( klahvid   Ctrl  + A märgistavad kogu teksti dokumendis) – vali Font 
– määra kirjatüüp ja tähesuurus ja fondi värv (Automaatne) – vali Lõik – Reasamm 1,5.  
14 
 
  Teksti vormistamisel kasutatakse rööpjoondust: parem ja vasak veeris jäävad sirged.  
Arvutis: märgista kogu tekst (klahvid Ctrl + A) – vali rööpjoonus (klahvid Ctrl + J). 
  Iga peatükk algab uuelt lehelt. Selleks ei tohi  vajutada  korduvalt Enter-klahvi, vaid tuleb 
õigesse kohta lisada uus lehekülg.  
Arvutis: pane  kursor  peatüki pealkirja  algusesse  – vali klaviatuuril klahvid Ctrl + Enter 
(või vali menüüribalt Lisa –  Leheküljepiir ). 
  Töö   leheküljed   nummerdatakse,  number  paigutatakse  lehe  alaserva  paremasse  nurka. 
Arvutis: vali Lisa – Leheküljenumber – vali sobiv variant.  
Lehekülgi arvestatakse alates tiitellehest, kuid lehekülje numbrit sellele välja ei kirjutata . 
Arvutis: tee  topeltklikk sisestatud leheküljenumbril  1  –  avaneb lehekülje  jalus  ( Footer )  – 
märgista Erinev esileht – lehe tavavaatesse  minekuks   sule päis ja jalus. 
  Töös ei kasutata millegi rõhutamiseks ega esiletõstmiseks allakriipsutamist, rasvast kirja 
või muud efektkirja.   
  Kasutades töö vormistamisel peale käesoleva juhendi teisi  abi- ja lisamaterjale  (nt TTG 
digikursusel  „Gümnaasiumi  lõputöö“  olevaid  abimaterjale),  peab  töö  autor  jälgima,  et 
tema töö saaks vormistatud käesoleva juhendi nõuete kohaselt. 
 
3.2. Lõputöö keel ja stiil 
 
  Töö  peab  olema  kirjutatud  kirjakeeles,  sõnastatud  korrektselt  ja  loogiliselt.  Töös  tuleb 
järgida eesti keele ja muu  kasutatava  keele norme. 
  Töös kasutatakse üldtunnustatud terminoloogiat ja lühendeid.  Väljenduslaad  peab olema 
lihtne, tuleb vältida paljusõnalisust, võõrsõnadega liialdamist ja tõlkevigu. 
  Töö  kirjutamisel  kasutatakse  umbisikulist  tegumoodi  ja/või  kolmandat  isikut:  näiteks 
„töös käsitletakse“, „töös vaadeldakse“, „töö käsitleb“, „autor vaatleb“. 
  Lühendit  kasutades  tuleb  see  esimesel  korral  sulgudes  defineerida,  st  lühendatav  sõna, 
väljend  või nimi täielikult välja kirjutada: nt EE (Eesti Energia). See pole vajalik selliste 
üldkasutatavate lühendite puhul nagu näiteks jne, v.a, lk, õa, pKr, e.m.a. 
   Keeleabi  saab töö kirjutaja järgmistest allikatest: ÕS, eesti keele  käsiraamat , e-keelenõu 
( lingid  käesoleva juhendi lõpus, peatükis „Soovituslik abimaterjal“). 
 
3.2.1. Tühiku kasutamine tekstis 
 
Et arvutis vormistatud töö korrektne välja näeks, tuleb jälgida, et tühikud sõnade,  numbrite , 
sümbolite  ja  kirjavahemärkide  vahel  oleksid  õiges  kohas.  Järgnevalt  on  ära  toodud  mõned 
olulisemad  põhimõtteid  koos  näidetega,  mida  peaks  arvutis  kirjutades  järgima.  Põhjalikuma 
15 
 
ülevaate  tühiku  kasutamisest  leiab   Helika    Mäekivi   ja   Maire   Raadiku  artiklist  „See  tühine 
tühik “ ( link käesoleva juhendi peatükis „Soovituslik abimaterjal“).  
   Koma , punkt,  koolon , semikoolon, küsimärk ja hüüumärk järgnevad sõnale (või numbrile) 
ilma tühikuta ja nendele järgneb tühik.   
Näiteid:  Miks  Jüri  Tamm  puudus?  Jüri  Tamm  puudus,  kuna  oli  haige.  Jüri  Tamm 
puudus: ta oli haige. Jüri puudus 3. novembril 2014. aastal. 
  Punktile  ei   eelne   ega  järgne  tühikut   araabia   numbritega  kirjutatud  kuupäevas,  kellaajas 
ega klassinumbri ja tähe vahel. 
Näiteid: Koosolek toimus 15.09.2014 kell 15.45. Jüri Tamm õpib 10.c klassis.  
  Osalausete vahel olevat mõttekriipsu ümbritsevad üldjuhul mõlemalt  poolt tühikud. 
Näiteid: Jüri Tamm puudub – ta on haige. 
  Kui mõttekriips asendab sõna „kuni“, siis tema ette ega järele üldjuhul tühikut ei panda.  
Näiteid: Jüri Tamm puudub 1.–3.  aprillini 2013. Kauplus on lahti E–R 9–17. 
  Sidekriipsule paarissõnades, kaksiknimedes, tähe/numbri ja sõna kokkukirjutistes ei eelne 
ega järgne tühikut. 
Näiteid: Väike-Maarja, edasi-tagasi, ostu- müügileping , C-vitamiin, de- mitmus , 40-aastane  
   Sidekriips ,  mis märgib  liitsõnas   korduvat   ees-  või  järelosa,  on  tühikuta oma   täiend -  või 
põhisõna  küljes, sellele aga järgneb/eelneb tühik.  
Näiteid: alg- ja põhikool, sünnisaasta, -kuu ja -päev, ees- ja perekonnanimi 
  Sulgude või jutumärkide ja nende sees oleva teksti vms vahele ei jäeta tühikuid.  
Näiteid: Koosolek toimub 25. märtsil (teisipäev). Ilmus romaan „ Tormine  meri“.  
 
3.3. Lõputöö kujundamine 
 
3.3.1. Tiitelleht 
 
Tiitellehel peavad olema järgmised andmed: 
  õppeasutuse täielik nimi: lehe  ülaservas , joondatud keskele , tähesuurus 14 p; 
  töö pealkiri: umbes lehe esimese kolmandiku lõpus, joondatud keskele, läbivad  suurtähed , 
paks kiri ( Bold ), tähesuurus 18 p; 
  töö liik (uurimistöö või praktiline töö): kohe pealkirja all, suur algustäht, tähesuurus 14 p; 
  autori  ees-  ja  perekonnanimi,  klass:  umbes  lehe  teise  kolmandiku  lõpus,  joondatud 
paremale, tähesuurus 14 p; 
16 
 
  juhendaja ees- ja perekonnanimi: kohe autori all, joondatud paremale, tähesuurus 14 p; 
  töö valmimise koht ja aasta: lehe allservas, joondatud keskele, tähesuurus 14 p.  
Tiitellehe näidis on esitatud käesoleva juhendi lisas .  
 
3.3.2. Sisukord 
 
Sisukorras  on  kõik  töö  jaotised  selles  järjekorras,  sõnastuses  ja  numeratsiooniga,  nagu  nad 
esinevad  töös  endas.  Sisukorda  alustatakse  sissejuhatusega.  Sisukorras  nummerdatakse 
peatükid,  alapeatükid  ja  punktid,  aga  ei  nummerdata  sissejuhatust,  kokkuvõtet,  kasutatud 
kirjanduse  loetelu  ega  lisasid.  Sisukorra  loomisel  võib  eeskujuks  võtta  käesoleva  juhendi 
sisukorra. 
Sisukord tuleks lasta koostada arvutiprogrammil automaatselt.  
  Automaatse sisukorra koostamine on võimalik pärast seda, kui on määratud pealkirjadele 
stiilid (vt järgmist punkti).  
  Seejärel tuleb lisada tühi leht tiitellehe ja sissejuhatuse vahele (Ctrl + Enter).  
  Automaatse  sisukorra  loomiseks  tuleb  valida  menüüribalt:  Viited  –  Sisukord  –  sobiv 
automaattabel. 
 
3.3.3. Töö liigendamine ja pealkirjad 
 
Töö  liigendatakse  peatükkideks,  alapeatükkideks  ja  alapunktideks,  mis  pealkirjastatakse. 
Pealkirjad  peavad  olema   lühikesed ,  lakoonilised  ja  vastama  töö/peatüki  sisule,  kuid  ei  tohi 
korrata  töö üldteemat. Pealkirju sõnastades tuleb vältida retoorilisi  küsimusi , ilukirjanduslikku 
stiili. Samuti ei tohiks pealkirjades ilmneda töö järeldused. 
Sisukorra,  sissejuhatuse,  põhiosa  peatükkide,  kokkuvõtte  ja  kasutatud  allikate  loetelu 
pealkirjad   kirjutatakse   läbivalt   suurtähtedega .  Alajaotuste  pealkirjad  kirjutatakse  väikeste 
tähtedega  (v.a  suur  algustäht).  Pealkirjade  järele  punkti  ei  panda,  sõnu  pealkirjades  ei 
poolitata ja lühendite kasutamine ei ole  soovitav . Pealkirjad joondatakse vasakule (Ctrl + L). 
Tabelite  ja  lisade  pealkirjade  ning  jooniste  allkirjade  vormistamist  on  kirjeldatud  käesoleva 
juhendi järgnevates punktides.  
Kõiki  peatükke  ja  töö  teisi  iseseisvaid  struktuuriüksusi  (sisukord,  sissejuhatus,  kasutatud 
allikate loetelu ja ka lisad) alustatakse töös uuelt lehelt (arvutis: kursor pealkirja algusesse – 
klaviatuuril  Ctrl  +  Enter).  Alajaotusi  (alapeatükke,  alapunkte)  alustatakse  uuelt  lehelt  ainult 
siis, kui selle pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida  järgnevat teksti. 
Peatüki  pealkirja  ja  sellele  järgneva  teksti  vahele  jäetakse  kaks  tühja  rida.  Alapealkirja  ja 
eelneva  ning  järgneva  teksti  vahele  jäetakse  üks  tühi  rida.  Tekstilõigud  eraldatakse  tühja 
reavahega.  
17 
 
Töö põhisosa pealkirjastatud peatükid, alapeatükid ja alapunktid nummerdatakse hierarhiliselt 
araabia numbritega: 1.;  1.1.; 1.1.1. jne. Soovitatav on dokumendi avalehel pealkirjade (ja ka 
teksti) stiil laadide all  vormindada  – see hõlbustab töö korrektset vormistamist.  
Arvutis:  Avaleht  –   Laadid   –  parem  hiireklõps  vajalikul  laadil  –  Muuda  –  määra  teksti  või 
pealkirja laad .  
Pealkirjade stiil tuleks vormindada järgmiselt: 
  peatüki pealkiri: Pealkiri 1 – Times New Roman,  tähesuurus 16, suurtähtkiri (All  Caps ), 
rasvases kirjas (Bold), must, nummerdus 1.; 
  alapeatüki pealkiri: Pealkiri 2 – Times New Roman,  tähesuurus 14, rasvases kirjas, must, 
nummerdus 1.1.; 
  alapunkti pealkiri: Pealkiri 3 – Times New Roman,  tähesuurus 12, rasvases kirjas, must, 
nummerdus 1.1.1.; 
  pealkirja ees oleva numbri järel on punkt, järgneb tühik ja siis pealkiri (1.2.3. Roomajad ). 
Abistava videojuhendi stiili vormindamiseks leiab TTG digikursuselt „Gümnaasiumi lõputöö“ 
(vt Moodle’ist töö liigendamise videojuhendit). 
 
3.3.4. Tabelid 
 
Tabeleid kasutatakse töös lahtritena korrastatud andmete  esitamiseks . Tabelis toodud andmed 
tuleb  siduda  töö  tekstiga  viitamise  teel:  nt  „alljärgnev  tabel  1  iseloomustab  ...“.  Tabelid 
paigutatakse  teksti  vahetult  pärast  nende  kohta  käivat  viidet  ja  soovitavalt  nii,  et  need 
mahuksid ühele leheküljele. Kui tabel jätkub järgmisel leheküljel, tuleks uuesti korrata tabeli 
pead (tabeli  ülemist rida veergude pealkirjadega).  
Suuremahulised  tabelid  esitatakse  lisadena  ja  neile  viidatakse  tekstis.  Kui  tabel  pole  autori 
enda koostatud, siis tuleb viidata ka allikale.  
Kõik  töös  esinevad  tabelid  nummerdatakse  araabia  numbritega  kogu  töö  ulatuses  (Tabel  1, 
Tabel  3)  või  üksikute  peatükkide  ulatuses  (nt  Tabel  2.3  on  2.  peatüki  3.  tabel)  ja 
pealkirjastatakse. Kui töös on ainult üks tabel, siis seda ei nummerdata.  
Tabel, selle number ja pealkiri joondatakse lehe keskele ja tabelis kasutatakse 10–11 p suurust 
teksti (vt järgnevat tabelit). 
 
Tabel 1. Küsitluses osalenud ja nende vanus 
Jrk 
Nimi 
Vanus 
1. 
Anu Aavik 
33 
2. 
Mari Mets 
44 
3. 
Viljar Vana 
55 
18 
 
 
3.3.5. Joonised 
 
Joonised  on  kõik   illustratsioonid ,  mida  töö  sisaldab  (diagramm,  graafik,   joonistus ,  skeem, 
foto,  geograafiline  kaart).  Igale  joonisele  peab  tekstis  viitama.  Väikeste  mõõtmetega  joonis 
paikneb  teksti  vahel   sobivas   kohas,  suuremahuline  joonis  paigutatakse  töö  lisasse.  Kindlasti 
peab  viitama  allikale,  kust  joonis  on  pärit.  Kui  töös  on  palju  muudest  allikatest  pärit 
illustratsioone, tuleks koostada korrastatud nimekiri  illustratsioonide  andmetega ja lisada see 
kas kasutatud allikate ette või järele.  
Kõik  joonised  nummerdatakse  (vt  tabelite  nummerdamist)  ja  allkirjastatakse.  Kui  töös  on 
ainult  üks tabel,  siis seda ei  nummerdata.  Joonis, selle number ja pealkiri  joondatakse  lehel 
keskele  (Ctrl  +  E)  ja  joonises  kasutatakse  10–11 p  suurust  teksti  (vt   järgnevaid   näiteid). 
Joonisel kasutatud tähised tuleb lahti seletada kas joonises või joonisele eelnevas tekstis.  
 
 
35
30
25
20
Poisid
Tüdrukud
15
10
Kokku
5
0
10. klass
11. klass
12. klass
 
Joonis 3. Rahulolu-uuringus osalenud klassiti 
 
 
  
Joonis 2.3. Noor-Eesti V albumi kaas. 1915 
19 
 
 
3.3.6. Valemid 
 
Valemid  eraldatakse  muust   tekstist  ja nende vormistamiseks  tuleb kasutada valemiredaktorit 
(vali  menüülindilt  Lisa  –  Võrrand).  Kogu  töö  ulatuses  tuleb  järgida  valemite  ühtset 
kirjutusviisi (soovitavalt kasutatakse  valemites kaldkirja, tähesuurus 12 p).  
Vältida  tuleb  definitsioonide  esitamist  valemi  kujul.  Üksikud   sümbolid   ja  lihtsad 
matemaatilised    avaldised   esitatakse  reeglina  teksti  sees   omaette   reale  viimata.  Võrdust  ja 
võrratust väljendavad avaldised esitatakse tavaliselt omaette  real .  
Kui  töös  on  mitu  valemit,  tuleb  need  nummerdada.  Valemi  number  kirjutatakse 
ümarsulgudesse valemiga samale reale, soovitatavalt paremale (vt järgnevat näidet). 
  
𝑎2 + 𝑏2 = 𝑐2  (valem 1) 
 
Valemites  ei  tooda  mõõtühikuid,  need  esitatakse  valemites  kasutatud  sümbolite  seletustes. 
Valemi  sümbolite  seletus  algab  sõnaga  “kus”  (ilma  järgneva  koolonita)  ning  seletused 
kirjutatakse ülevaatlikkuse mõttes üksteise alla (vt järgnevat näidet).  
 
Rakendades valemit 
𝑆 = 1 𝑎𝑏 sin 𝑦  (valem 2) 
2
kus 
a ja b on kolmnurga küljed (m), 
γ on nurk külgede a ja b vahel (kraad). 
 
3.3.7. Loetelud 
 
Loetelus  on reavahe 1 ja loetelu punktid tähistatakse kas märgistega (punktid, tärnid vms) või 
araabia numbrite või väiketähtedega, mille järel on ümarsulg.  
Kui tahetakse rõhutada loetelu osade järjestust või kui tekstis soovitakse mõnele neist viidata, 
kasutatakse  loetelus  nummerdamist.  Muudel  juhtudel  on  soovitav  kasutada  märgiseid  (nt 
punkt, tärn ). Igasugusele loetelule peab lisama kommentaari või hinnangu.  
Loetelu   paigutus   ja  kirjavahemärkide  kasutamine  oleneb  loetelu  punktis  olevate  sõnade 
hulgast. Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu 
punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga.  
Näiteks: 1) …, 2) …, 3)… või a) …, b) …, c) …   
20 
 
Kui  loetelus  on  pikemad  sõnaühendid  või   laused ,  milles  esineb  koma,   sulud   jms,  siis 
kirjutatakse loetelu punktid üksteise alla eraldi ridadena semikooloniga eraldatult:  
a) _____________________ ;  
b) __________________________ ;  
c) ____________________ .  
Kui loetelu mingis osas on kaks või enam lauset, siis pannakse järjekorranumbri järele sulu 
asemel punkt ja loetelu iga osa lõppu samuti punkt:  
1. ____________________ . _________________________ .  
2. _______________________ . ___________________________ .  
Kui mõni loetelu sisaldab omakorda loetelu, siis üldisema loetelu osad nummerdatakse ja all-
loetelu osad tähistatakse väiketähtedega. 
 
3.3.8. Arvud 
 
Ühekohalised  arvud  kirjutatakse  tekstis  sõnadega.  Suuremad  arvud  ja   murrud   kirjutatakse 
numbritega.  Araabia  numbritega  kirjutatud  järgarvu  järele  pannakse  punkt  (2004.  aastal). 
Protsentide  esitamisel on soovitav piirduda ühe kuni kahe komakohaga. 
 
3.4. Viitamine 
 
Kui  lõputöö  kirjutamisel  kasutatakse  teiste  autorite  materjale,  st  esitatakse  töö  tekstis  teiste 
autorite  tsitaate  või  refereeringuid,  tuleb  viidata  allikale,  kust  esitatu  pärineb,  ning  lisada 
omapoolsed  kommentaarid  esitatule.  Kellegi  teise  teksti  või  mõtete  esitamine  enda  nime  all 
on  plagiaat.  Viitamine  on  ka  selleks  vajalik,  et  lugeja  saaks  kirjapandut  allikate  järgi  ise 
kontrollida  või  edasi  uurida.  Viidet  ei  vaja  üldtuntud  ja  iseenesest  mõistetav  teave:  näiteks 
see, et inimene on elusolend ja Maa tiirleb ümber Päikese.  
Tsitaat  on  täpne,  sõnasõnaline  väljavõte  mingist  allikast  (kellegi  tekstist)  ja  see  pannakse 
jutumärkidesse.  Viide  järgneb kohe pärast  tsitaati  lõpetavaid jutumärke. Tsitaat peab vastama 
originaalile  sõnastuse,   ortograafia ,  kirjavahemärkide  ja  eristuskirjade  (sõrendused  jm)  osas. 
Tsitaadist  välja  jäetud  tekstiosa  (sõnu,   lauseid )  märgitakse  kolme  väljajätupunktiga  (...). 
Võõrkeeltest tsiteerimisel tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida võimalikult adekvaatselt, vajaduse 
korral esitatakse originaalsõnastus joonealusena. 
Refereering  on  teise  autori  või  allika  sisu  konspekteeriv  või  kommenteeriv  omasõnaline 
esitamine  oma  töös.  Refereerimise  korral  ei  kasutata  jutumärke.  Viide  võib  olla   põimitud  
refereeritava  teksti  sisse  või  järgneda  vahetult  refereeringule.  Refereeringu  esitusest  peab 
selguma,  millised  mõtted/seisukohad  kuuluvad   refereeritud   autorile  ja  millised  on  töö 
kirjutaja kommentaarid. 
21 
 
Kasutusel on mitmeid viitamissüsteeme. TTG lõputöödes kasutatakse APA viitamissüsteemi 
ehk tekstisisest viitamist autori nime ja aastaarvuga.  
Järgnevates  punktides  on  kirjas  olulisemad  TTG  viitamise  põhimõtted,  mis  toetuvad 
peamiselt  Eesti Statistika  „Viitamise  ja  kasutatud  kirjanduse  esitamise  juhendile“  (link 
käesoleva  juhendi  peatükis  „Soovituslik  abimaterjal“).  Seepärast  tuleks  lõputöö  kirjutajal 
vajaduse korral abimaterjalina  kasutada just seda juhendit.  
  Viide  paikneb  tekstis  ümarsulgudes:  viide  algab  allika  autori  perekonnanimega,  millele 
järgneb  ilma komata  allika  ilmumisaasta, täpse  tsitaadi   korral  järgneb  aastaarvule pärast 
koolonit ka leheküljenumber või - numbrid .  
Näiteid: ( Kask 1998) või (Aavik 1936: 428) või ( Kuusik 2004: 215–219) 
  Artiklitele  viitamisel  tekstis  leheküljenumbreid  ei  panda  (need  esitatakse  vaid  kasutatud 
allikate loetelus).  
  Kui  töö  tekstis  juba  nimetatakse  allika   autorit ,  pole  sulgudes  nime  kordamine  enam 
vajalik.  
Näiteid:  Need  andmed  on  pärit  H.  Liimetsalt  (1985:  56).  Neid  probleeme  käsitles  oma 
töös  Albert Kuusik (1989). 
   Viites  lisatakse autori perekonnanimele pärast koma eesnimetäht siis, kui töös viidatakse 
veel mõnele sama perekonnanimega autorile.  
Näiteid: (Kask, M. 1998) ja (Kask, L. 1996) 
  Kui ühe ja sama autori tööd on ilmunud samal aastal, eristatakse need tähtedega nii tekstis 
kui ka allikate loetelus.  
Näiteid: (Tamm 1998a) ja (Tamm 1998b: 121) 
  Kahele  või  enamale  sama  autori  tööle  korraga  viidates  eraldatakse  väljaannete 
ilmumisaastad komaga. 
Näiteid: (Kask 1987a, 1987b, 1996) 
  Kui allikal on kaks autorit, tuleb nende mõlema  perekonnanimed  viites esitada, eraldades 
need  sidesõnaga  „ja“.  Kui   autoreid   on  rohkem,  esitatakse  viitamisel  esimesena  märgitud 
autori nimi, lisades sellele lühendi „jt“.  
Näiteid: (Mets ja Järv, 1999: 24–26) ning (Saar jt, 2000) 
  Kui  ühes  viites  viidatakse  eri  autorite  eri  töödele,  järjestatakse  autorid  tähestikuliselt  ja 
viited eraldatakse semikooloniga. 
Näiteid:  Kirjanduse  ja  filmi  suhteid  on  käsitlenud  mitmed  autorid  (vt  nt   Haab   1991; 
Kuusk  2006; Saar 1989). 
  Kui allikal autor puudub, märgitakse viitesse aastaarvu  ette  allika pealkirja esimene või 
paar esimest sõna, millele lisatakse kolm punkti.  
Näiteid: (Eesti ... 1996) või (Eesti kirjanduse ... 1999) 
22 
 
  Kui viidatakse ühele refereerivale lausele, siis on viide lause lõpus enne punkti. Kui aga 
viidatakse mitmele refereerivale lausele või lõigule, siis on viide väljaspool viimase lause 
punkti.  
Näide: Üks refereeriv lause (Saar 1993: 43).  
Näide: Esimene refereeriv lause. Teine refereeriv lause. (Saar 1993: 43) 
  Tsitaadi viide märgitakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas 
tsitaat asub lause lõpus või keskel.  
Näiteid: Seega „... saab iga teksti käsitleda kirjandusena“ (Kuusk 1973: 73) – järelikult on 
ka iga kirjutaja kirjanik. 
  Elektrooniliste  materjalide  (nt  internetis  avaldatud  artiklid,   dokumendid   jm  tekstid, 
koduleheküljed, DVDd, CD-ROMid) viited vormistatakse samamoodi kui trükiste viited: 
autor  ja  ilmumisaasta.  Juhul  kui  ei  ole  võimalik  määrata  elektroonilise  materjali 
ilmumisaastat, siis märgitakse viitesse selle kasutamisaasta. 
 
3.5. Kasutatud allikate loetelu 
 
Töö  kirjutamisel  kasutatud  materjalide  põhjal  koostatakse  kasutatud  allikate  loetelu  (mitte 
kasutatud  kirjanduse  loetelu,  kui  peale  trükitud  ja  elektrooniliste  tekstide on  kasutatud  ka  nt 
audio- ja videomaterjale). Kasutatud allikate loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud 
töö  käigus  kasutati  ja  millele  on  viidatud.  Tekstis  viitamata  allikmaterjale  loetelusse  ei  tohi 
lisada.  
Segi  ei  tohi  ajada  tekstisisese  viitamise  ja  kasutatud  allikate  bibliokirjete  vormistamist. 
Kasutatud allikate loetelu vormistamise nõuded ja bibliokirjete olulisemad näited on esitatud 
käesoleva  juhendi  järgnevates  punktides,  kuid  vajadusel  tuleks  abimaterjalina  kasutada 
Eesti Statistika „Viitamise ja kasutatud kirjanduse esitamise juhendit“ (link käesoleva juhendi 
peatükis „Soovituslik abimaterjal“).  
 
3.5.1. Kasutatud allikate loetelu vormistamise nõuded 
 
  Kasutatud allika bibliokirje koostatakse põhimõttel: Autor (aasta). Pealkiri.  Lisainfo .  
  Bibliokirje koostatakse algallika keeles. Võõrkeelne kirje esitatakse kaldkirjas.  
  Kõige ette paigutatakse ladinatähestikulised, selle järele slaavitähestikulised allikad. 
  Allikate bibliokirjed järjestatakse tähestikuliselt autori perekonnanime  järgi ja need võivad 
olla tähistatud araabia numbritega või punktidega.  
  Kui  allika  autor  on  asutus/organisatsioon  või  autorit  ei  ole  üldse  näidatud,  järjestatakse 
allikas loetelus tähestikuliselt pealkirja esimese sõna järgi. 
  Ühe autori tööd reastatakse ilmumisaasta järgi, alustades kõige  varasemast . 
23 
 
  Kui allikate loetelus on  ühelt  autorilt mitu ühel ja samal aastal ilmunud tööd, kasutatakse 
väiketähtede abi, nt 1993a, 1993b. 
  Mitme  autori  puhul  esitatakse  kõik  nimed  tiitellehte  aluseks  võttes  (eristamiseks  võib 
kasutada  sidesõna  „ja“ või koma). 
  Kui teose ilmumisaasta pole teada, kasutatakse lühendit s.a. (sine anno – ld aastaarvuta).  
 
3.5.2. Raamatu bibliokirje 
 
1.  Autor(id).  (Ilmumisaasta).  Pealkiri:  alapealkiri.  Osa/ köide .  Kordustrükiandmed. 
Ilmumiskoht: Kirjastus. 
   Vahtre , L. (1994). Eesti kultuuri ajalugu. Tallinn: Jaan Tõnissoni  Instituudi  Kirjastus. 
  Vääri, E., Kleis, R., Silvet , J. (2000). Võõrsõnade leksikon. 6. tr. Tallinn: Valgus. 
 
2.  Pealkiri.  (Ilmumisaasta).  /   Koostaja (d)/Toimetaja(d).  Kordustrükiandmed.  Ilmumiskoht: 
Kirjastus. 
  Eesti  statistika  aastaraamat.  2006.  Statistical  Yearbook  of  Estonia.  (2006).  /  Toim 
S. Maanso. Tallinn:  Statistikaamet . 
  Kalevala. (1985). / Koost  E. Lönnrot. 3. tr. Tallinn: Eesti Raamat. 
 
3.5.3. Artikli bibliokirje 
 
1. Artikli autor(id). (Ilmumisaasta). Artikli  pealkiri.  – või  // Ajakirja nimi, köide, number ja 
artikli paiknemise leheküljed. 
  Rebane, S. (2004). Terved juuksed viitavad heale tervisele. – Elukiri, nr 10, lk 54–55.  
  Kagan, D. M. (1992). Professional  Growth  among Preservice and  Beginning  Teachers. –
Review of Educational Research, Vol 62, No 2, pp. 129–169. 
 
2.  Artikli  autor(id).  (Kuupäev,  kuu,  aasta).  Artikli  pealkiri.  –  või  //  Ajalehe  nimi,  artikli 
paiknemise leheküljed. 
  Aasmäe,  A.  (21.10.2004).  Uus  keeleportaal  aitab  ja  tõlgib  ainsa  hetkega.  –   Postimees , 
lk 6. 
 
3.  Artikli  autor(id).  (Ilmumisaasta).  Artikli  pealkiri.  –  või  //   Väljaande   pealkiri.  / 
Koostaja(d)/Toimetaja(d). Ilmumiskoht: Kirjastus, artikli paiknemise leheküljed. 
  Valgma, Ü. (2006). Vanuriaastad: demograafiline üldpilt. – Naised ja mehed.  Women  and 
men. Tallinn: Statistikaamet, lk 58–61. 
24 
 
 
4.  Mõiste.  (Ilmumisaasta).  –  või  //   Entsüklopeedia   nimetus.  Köide.  Ilmumiskoht:  Kirjastus, 
mõiste paiknemise lehekülje numbrid. 
   Tootlikkus . (1996). – Eesti Entsüklopeedia. 9. kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 
lk 477. 
 
3.5.4. Elektroonilise allika kirje 
 
1. Autor(id). (Ilmumis- või kasutamisaasta). Pealkiri. Täpsustavad andmed. [www]  Interneti-
aadress (külastamiskuupäev). 
  Hanni,  T.  (2000).  Mis  on   börs ?  [www]   http://www.ntm.tartu.ee/~taunz/bors.htm 
(17.04.00). 
 
2. Üldine lühiviide koduleheküljele. (Kasutamisaasta). Täpsustus. [www] Interneti-aadress 
(külastamiskuupäev). 
  SA. (2006). Statistikaamet. [www]  http://www.stat.ee  (06.06.2006). 
 
3.5.5. Õigusakti kirje 
 
Akti  nimetus.  (Vastuvõtmise  aasta).  Andmed  algallika  kohta  (osa,  nr  jm).  [www]  Interneti-
aadress (külastamiskuupäev). 
  Autoriõiguse seadus. (2000). Riigi Teataja I osa, nr 16, art 109. 
  Arhiivieeskiri. (1998). Riigi Teataja I osa. [www]  http://www.riigiteataja.ee7m/m68.html 
(20.02.2002). 
 
3.5.6. Intervjuu kirje 
 
Intervjueeritav .  (Kuupäev,  kuu,  aasta).  Pealkiri.  Intervjueerija  nimi.  [Intervjuu  salvestuse 
vorm: käsikiri, helisalvestis, videolindistus]. Koht. 
  Toom,  M.  (20.04.2004).  Õpetajate   täiendõppe   vajadusest.  A.  Raiend.  [Videolindistus]. 
Tallinn. 
  Paju, J. (12.2011). Mälestused. L. Suurmets. [Käsikiri]. Võru. 
 
 
25 
 
3.5.7. Trükis avaldamata allika kirje (käsikiri, arhiivimaterjal jms) 
 
1. Autor(id). (Aasta). Pealkiri. [Materjali liik]. Ilmumiskoht. 
  Paaver,  A.  (2002).   Klienditeenindus .  [Loengukonspekt].  Käsikirjaline  materjal  autori 
valduses. 
 
2. Pealkiri. (Aeg). Arhiivi nimetus, täpsustavad andmed (nt fond, nimistu, säilik , leht). 
   Auaadress Konstantin Pätsile. (1924). Eesti Riigiarhiiv, f 1278 , n 1, s 274. 
  E. Wiiralti kiri Pariisist N. Poomile Stockholmi. (16.10.1946). EKM arhiiv. 
 
3.5.8. Audiovisuaalse allika kirje 
 
Autor(id). (Täpsustus). (Ilmumisaasta). Pealkiri. [ Film /kassett/CD]. Ilmumiskoht. 
  Rebane,  T.  ( Režissöör ).  (s.a.).  Jõulujutud.  VAT   muinasjutt .  [Kassett].  Tallinn:  Eesti 
Raadio. 
  Agu, M. ( Produtsent ). (1997). Kodused tantsud. [CD]. Tallinn: Eesti Raadio. 
 
3.6. Lisad 
 
Lisad  asuvad  töö  lõpus  ja  sinna  paigutatakse  materjal,  mida  ei  ole  otstarbekas  esitada  töö 
põhiosas (mahukad tabelid, kavandid, fotod, dokumentide koopiad jms). Lisad peavad siiski 
olema  tööga  seotud  ja  nendele  peab  töös  viitama.  Kui  lisades  on  esitatud  teiste  autorite 
materjale, siis tuleb töö tekstis viidata ka allikatele.  
Lisad nummerdatakse (kui neid on rohkem kui üks) ja vajadusel pealkirjastatakse (tähesuurus 
11–12  p)  ning  joondatakse  paremale  (Ctrl  +  R):  vt  käesoleva  juhendi  lisa.  Lisades  olevad 
tabelid, joonised, fotod ja reproduktsioonid pealkirjastatakse või allkirjastatakse nii nagu töös 
põhiosas. Vaata järgnevat näidet: teose autor, pealkiri, loomisaeg.  
 
  
Nikolai Triik.  Oskar  Lutsu portree. 1928 
26 
 
 
3.7. Soovituslik abimaterjal 
 
Järgnevad allikad on lõputöö koostajale  toeks  töö vormistamisel (klõpsa järgnevatel linkidel). 
  ÕS  
  Eesti keele käsiraamat  
  E-keelenõu 
  Helika Mäekivi ja Maire Raadik „See tühine tühik“ 
  Eesti Statistika „Viitamise ja kasutatud kirjanduse esitamise juhendile“  
 
 
JUHENDI KOOSTAMISEL KASUTATUD ALLIKAD 
 
  Dreier,  T.,  Tarro,  E.  (2014).  Uurimistöö  arvutil.  Programmi  „Õppiv   Tiiger   2008–2013“ 
lisakursus. [www]  http://tiiger3.havike.eenet.ee/uurimus/  (28.09.14). 
  Kiin,  A.  (2000).  Uurimistööde  koostamise  ja  vormistamise  juhend.  Viljandi 
Maagümnaasiumi toimetised nr 4. Viljandi: Viljandi Maagümnaasium. 
  Linnas,  S.  (2007).  Viitamise  ja  kasutatud  kirjanduse  esitamise  juhend.  Eesti  Statistika. 
[ Adobe  Acrobat Document ]  https://www.stat.ee/dokumendid/31013  (28.09.14).  
  Uurimistöö  ja  praktilise töö  koostamise,  vormistamise  ja  kaitsmise  juhend.  (2014).  Nõo 
Gümnaasium. 
[www] 
http://nrg.tartu.ee/dokumendid/nrg-uurimistoo-koostamise -
juhend.pdf (28.09.2104). 
  Õpilasuurimuse  ja  praktilise  töö  ettevalmistamise  ning  hindamise  tingimused  ja  kord. 
(2011).  Riigi  Teataja  I  osa.  [www]   https://www.riigiteataja.ee/akt/113102011013 
(28.09.14). 
  Üliõpilastööde  juhend.  (2010).  Tallinna  Ülikool.  Kasvatusteaduste  Instituut.  [www] 
http://www.tlu.ee/UserFiles/Kasvatusteaduste%20Instituut/%C3%95petajahariduse%20os
akond/%C3%9Cli%C3%B5pilast%C3%B6%C3%B6de%20juhend.pdf (28.09.14). 
 
 
 
27 
 
LISA. TIITELLEHE NÄIDIS 
 
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (14 p) 
 
 
 
 
TÖÖ PEALKIRI (Bold, 18 p) 
Töö liik (14 p) 
 
 
 
 
Jüri Tamm, 12.a (14 p) 
Juhendaja Mari Järv (14 p) 
 
 
 
 
 
 
 
Tallinn 2014 (14 p) 
28