Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
religioon, sotsioloog, institutsioon, rituaal, institutsioonid, endid, haridus, uskumus, käsitlus, ühiskonnal, mobiilsus, sotsialiseerumine, sotsioloogiline, solidaarsus, funktsionalistlik, marx, majandussüsteem, hierarhia, sotsioloogias, durkheim, kapital, rituaalid, mikro, hälbiv, rass, weber, kujutlus, teoreetikud, weberi, kunst, sotsialiseerumiseÜlesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse. Peter Berger'i sõnul: kui me arvestame fakti, et iga inimene on unikaalne, siis ühiskond toimib igaühe jaoks erinevalt laiemalt vaadates kogevad erinevate tunnustega inimesed ühiskonda täiesti erinevalt. Nt tassi kohvi joomine: * Rituaal - Sümboolne tähendus * Personaalne seltskondlik (sotsiaalne) * Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris * Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel * Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele * Elustiili valikud millist kohvi juua globaliseerumine 4. Mis on sotsiaalne institutsioon? Millest koosneb? Näited
Kordamisküsimused eksamiks Allpool on kordamisküsimused, mis teil tuleb materjalide põhjal endale selgeks teha. Eksamil ei küsi ma ainult definitsioone, vaid te peate oskama tuua seoseid erinevate teemade vahel, nt kuidas mõjutab religioon majanduses erinevate astmete tootmist (primaarset, sekundaarsed, kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1
põhjuseid väljaspool indiviidi Sotsiaalsete põhjuste avastamine inimkäitumise mõjutajatena lõi uue teaduse ehk sotsioloogia. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Ülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse. Nt tassi kohvi joomine: * Rituaal - Sümboolne tähendus * Personaalne seltskondlik (sotsiaalne) * Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris * Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel * Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele * Elustiili valikud millist kohvi juua globaliseerumine 4. Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta? · Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu
(enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena. Samuti seda miks meie elamistingimused ja arusaamad elust on niivõrd erinevad eelmistest põlvedest, millised võivad need olla kahekümne, kolmekümne aasta pärast. Sotsioloogia tegeleb üksikisiku uurimisest kuni globaalsete sotsiaalsete protsessideni. Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid
näha igapäevaste sündmuste taga olevaid ja neid mõjutavaid makroprotsesse: 1) isiklik kogemus; 2) ühiskondlik kogemus. 4. Ülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Püüdke mõelda erinevate eluliste situatsioonide peale. TEINE OSA: tooge näide selle kohta kuidas indiviidi isiklik probleem võib muutuda ühiskonnas probleemiks. (nt alkoholism, töötus jne) Nt kohvi joomine: isiklik kogemus: rituaal, personaalne või seltskondlik, valik, millist kohvi juua. Ühiskondlik kogemus: kohvi, kui legaalne narkootikum, rahvusvaheline kaubandus, sotsiaal- ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel, ajaloolised, majanduslikud, sotsiaalsed suhted. Nt hammaste pesemine: isiklik kogemus: rituaal, personaalne või seltskondlik, valik, millist hambapastat kasutada. Ühiskondlik kogemus: rahvusvaheline kaubandus, rahvusvahelised majandussuhted.
neid mõjutavaid makroprotsesse. Sotsioloogid uurivadki, kuidas isiklikud probleemid (kogemused) muutuvad ühiskondlikeks probleemideks. Sotsioloogiline kujutlus juhib tähelepanu kolmele küsimusele: · kuidas lahterdatakse tegevusi teatud ühiskonnas? · kus asub see ühiskond inimajaloos? · milliseid mehi ja naisi see ühiskond toodab? Nt. tassi kohvi joomine: Rituaal Sümboolne tähendus Personaalne seltskondlik (sotsiaalne) Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele Elustiili valikud millist kohvi juua globaliseerumine 4. Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta?
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6
Sotsioloogia uurib inimeste käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt näeb oma kogemusi ( enesepeegeldust). Sotsiaalantropoloogia uurib mittekaasaegseid ühiskondivõi selles eristuvaid alagruppe. Antropoloogid sekkuvad intensiivselt uuritavate inimeste argiellu, jälgides kogukonda ja nende elumalli. Sotsiologia uurib inimtegevuse produkte: · uskumused ja väärtused · suguelu ja peresuhted (pereelu reguleerivad reeglid) · haridus, tervis jne. Oska selgitada, mis on: sotsioloogiline kujutlus, sotsiaalsed faktid (Durkheim). Sotsioloogiline kujutlus- põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluse erinevusel Isiklikud kogemused- eraasjad piirduvad elu igapäevaste aspektidega Ühiskondlikud kogemused- asjaolud, mis asuvad inimese isikliku elu kontrolli alt väljas kuid mõjutavad igapäevast elu( majandustsüklid, sõjad, hariduspoliitika jne) Sotsioloogiline kujutlus juhib tähelepanu kolmele küsimusele: 1
Sotsioloogia objekt on ühiskond Sotsioloogia aine on ühiskondliku kooseksistentsi ja toimimise ametlik korraldus . Sotsioloogia annab teadmisi sotsiaalse reaalsuse kohta. SOTSIOLOOGIAKS NIM. TEADUST, MIS UURIB INIMESE KÄITUMIST GRUPIS, HÕLMATES NII KOLLEKTIIVSEID JÕUDE KUI KA VIISE, KUIDAS INIMENE ISESEISVALT MÕTESTAQB OMA KOGEMUSI (ENESEPEEGELDUS) SOTSIOLOOGIA UURIB SELLISEID INIMTEGEVUSE PRODUKTE NAGU USKUMUSED JA VÄÄRTUSED, SUGUELU JA PEREKONNAELU REGULEERIVAD REEGLID, HARIDUS, TERVISHOID, MUUSIKA KUNST, NÄITEKUNST SOTSIOLOOGIA UURIB TEADUSLIKULT JA SÜSTEMAATILISELT INIMÜHISKONNA JA INIMESE SOTSIAALSET KÄITUMIST TEMA SUHETES GRUPI JA SOTSIAALSE STRUKTUURIGA. 2. Nimeta erinevaid sotsioloogia definitsioone Sotsioloogia on õpetus sotsiaalsetest gruppidest ja nende mõjust inimeste käitumisele. Taylor, Rhyne, Rosenthal,Dogby
eeskuju või suhtumise mõjul. HARJUMUS - ühiskonna (grupi) liikmete ühesuguse toimimise (suhtumise, reageerimise) viis, mis on kujunenud pikema aja jooksul või kujutab endast kunagiste rituaalsete või professionaalsete toimingute jälge. TAVA (KOMME) - ühiskonnas (grupis) üldtunnustatud toimimisviis olukorras, mis on seotud moraali ja väärtustega, ning mille rikkumine kutsub esile teiste negatiivset suhtumist ja mõju. RITUAAL - tava liik - regulaarselt sooritatavate tähenduslike toimingute süsteem, mis väljendab teatavaid ühiskondlikke suhteid ja koondab inimeste tunded ja meeleolud ühtseks grupipsüühika avalduseks. Siirderituaalid: Hälbivuse vajalikkus normide kinnistamiseks. Normidest hälbivus kui innovatsioon. 6. Anoomia, selle seos normide ja hälbivusega, käsitlused (Durkheim, Mertoni anoomiaga kohanemise tüübid) Norm kui sotsiaalne tugi ja teabekandja
meelevallas, reaalne maailm on üles ehitatud keelelistele harjumustele.Hüpotees kirjeldab kuidas ühiskondade liikmed tajuvad maailma aspekte nagu aeg, ruum, värv. Kellel hinnangule mõõde, mõned märgistavad häid omadusi, teised halbu. Ainult üht keelt oskavad inimesed kitsarinnalisemad kui mitut keelt valdavad. Sõnavara tundmine kasulik keskkonna mõistmiseks ja grupi säilitamiseks. Etnotsentrism- uskumus et oma kultuur on ainuõige ja teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuristandardite põhjal. Kultuurirelativism arusaam, et maailma tuleb mõista nii, nagu teda näevad teiste ühiskondade liikmed. Normid- käitumisreeglid, mis on iga grupi traditsioonide osa. Väärtused on ühiskonnas kehtivad arusaamad hea ja halva, õige ja väära koht. 4. Sotsiaalsed struktuur, grupid ja interaktsioon ühiskonnas
olukordades või erineval ajal suunatud kokkusobimatud rolliootused. c) OMANDATUD ROLLI JA ROLLIOOTUSTE VAHELINE KONFLIKT - rollisüsteemis osalejad mõistavad üksteise ja iseenda rolle erinevalt. d) ISIKSUSE JA ROLLI VAHELINE KONFLIKT - rolliootused on vastuolus rolli täitja isiksuse omadustega. e) ROLLI ÄHMASUS - olukord, kus puuduvad selgepiirilised rolliootused või nende täitmise hindamise kriteeriumid. 14. Institutsionaalne roll, sotsiaalne institutsioon, selle kolm aspekti, funktsioon ühiskonnas, perekond kui institutsioon SOTSIAALNE INSTITUTSIOON (millegi korraldatus, kehtestatus ühiskonnas). Kitsamalt: ÜHISKONNA (GRUPI) SOTSIAALSETE VAJADUSTE RAHULDAMIST TAGAV SOTSIAALNE MEHHANISM, MILLE KOMPONENDID ON: 1. ÜHISKONNA VAJADUSTEST LÄHTUVAD VÄÄRTUSED, NORMID, MUDELID, MIS REGULEERIVAD INIMESTE TOIMIMIST ANTUD VALDKONNAS, 2. NENDE (VÄÄRTUSTE, NORMIDE, MUDELITE) JÄRGIMIST KINDLUSTAV ORGANISATSIOONILINE VORM, 3
asub see ühiskond inimajaloos ja milliseid mehi ja naisi see ühiskond toodab. 1.4. Millele viitab ja mida tähendab sõnapaar «sotsioloogiline vaatekoht»? Sotsioloogidel on oma terminid ja teoreetilised lähenemised (vahendid ja tööriistad). Igasugune lähenemine on vaatekoht. Sotsioloogilist vaatekohta iseloomustavad peamised tunnused: huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu, rõhk inimkäitumise kontekstil, tähendus tekib sotsiaalsest interaktsioonist, rõhk ühiskonnal ja indiviididevahelistel suhetel. Sotsioloogiline lähenemine eeldab, et on olemas kollektiivne tegevus, mida saab uurida. 1.5. Millele viitab ja mida tähendab sõnapaar «sotsiaalsed faktid»? Lahterdatud korrapärasused, mis kirjeldavad pigem kollektiivi kui selle üksikuid osi. Durkheimi sõnul tuleb sotsiaalseid fakte seletada teiste sotsiaalsete faktidega viidates sotsiaalsele struktuurile. 1.6. Mis rolli mängib sotsioloogias ja sotsioloogilistes uuringutes teooria?
Rass on sotsiaalne konstruktsioon, tegelikkuses puuduvad puhtad rassitüübid Ratsionaalsus asendab käitumist mõjutavad traditsionaalsed ja emotsionaalsed tegurid arusaamaga, et esineb loogiline seos eesmärkida ja nende saavutamise vahendite vahel Reformistlik liikumine nõuab muutusi olemasoleva süsteemi seas Rehabiliteerimine endise olukorra taastamine, mis põhineb usul kahetsuse ja lunastuse jõusse Religioon uskumuste ja rituaalide kogum, mis on seotud millegi pühaga Resotsialiseerumine vajalike uute normide ja väärtuste õppimine Ressursside mobiliseerimise vaatenurk keskendub kollektiivsele käitumisele, rõhutab: 1) rahalisi, poliitilise ja värbamisressursse, mida protestijad saavad mobiliseerida, ja 2) sotsiaalse kontrolli agentide jõudu vastu seista muutustele Retsiprooksus kontseptsioon, mis kohustab kingituse saajat midagi samaväärset
Tegeliku sotsiaalse toimimise uurimisel tuleb seda võrrelda puhaste tüüpidega, igas toimimises võib sisalduda mitmete tüüpide jooni. 3. Kultuuri erinevaid määratlusi (kõrgkultuur vs massikultuur, väärtuste süsteem, tähenduste süsteem ja sümboliline interaktsionism, ideoloogia mõiste, selle sotsiaalsed funktsioonid, inimtegevuse kõik tulemid kui kultuur) Kõrgkultuur- kunstiline enseväljendamisviis. Sümboliline interaktsioon – raamatud, religioon. Massikultuur- kultuur mis on kaup, toodetakse tööstuslikult massidele. 4. Hälbiv toimimine, hälbivuse sotsiaalne määratletus, sotsioloogilised seletused Ühiskonna (grupi) kultuurile iseloomulikele tegevusmoodustele ja käitumismallidele mittevastav toimimine, millega inimene kahjustab selle ühiskonna (grupi) liikmete huve. Konformsus (õige käitumine) Emile Durkheim: hälbelisust mõõdetakse ühiskondliku reaktsiooniga sellele tegevusele, mis rikub
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE, 4. Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)?
Sotsioloogia ja ajalooteadus Traditsiooniline eristus nende vahel: Ajalooteadus uurib minevikus toimunut. Sotsioloogia aga olevikus toimuvat. Tegelikult uurivad ka sotsioloogid (eriti ajaloolise sotsioloogia esindajad) tihti üsna kauges minevikus toimunud sündmusi ja ajaloolased väga hiljuti toimunud sündmusi. Teine võimalik eristus: Ajaloolase ülesanne on enamasti mingite konkreetsete inimestega toimunud konkreetsete sündmuste täpne kirjeldamine. Sotsioloog püüab aga teha rohkem üldistusi. Ajaloolased sellise eristusega muidugi nõus ei ole väites, et ka ajaloolased teevad üldistusi. Sotsioloogia ja kultuuriantropoloogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Antropoloog (etnograaf, etnoloog) uurib “võõraid”, mitte-lääne, traditsionaalseid kultuure. Sotsioloog uurib modernseid kultuure. Tegelikult püüavad mõlema distsipliini esindajad vähemalt oma teooriates hõlmata kõiki kultuure, nii traditsionaalseid kui modernseid
Sotsioloogia Asutaja: Comte; Spencer Sotsioloogia revolutsioneerus koos arvutitega. Vastupidiselt psühholoogias väljakujunenud arusaamadele inimkäitumise põhjustest lähtub sotsioloog situatsioonist, kus käitumine aset leiab. Sotsioloogid uurivadki, kuidas isiklikud probleemid (kogemused) muutuvad ühiskondlikeks probleemideks 1. Klassikaline periood sotsioloogia ajaloos August Comte positivism (mõtet omavad teadmised mis on ammutatud kogemust ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida, tähtsaim teadmiste ammutamise meetod on teadus) Ühiskonna arengustaadiumid on 1) teoloogiline jumal, 2) metafüüsiline
17. Kultuuriuniversaal- teatud elemendid igas kultuuris, mis on vajalik, et lahendada säilimisprobleeme nt toidu varumine, laste sünnitamine 18. Kultuurirelativism- kultuur võib olla mõistetav ainult omaenese väärtuste raames ja omaenese kontekstis. Pole absoluutseid standardeid, mille aluselt kultuuri hinnata. 19. kultuuriline mitmekesisus- väljendub ühiskonna sotsiaalsete institutsioonide (nt majandus, poliitika, haridus, ususüsteem) erinevuses kultuuriti, sõltudes vastava ühiskonna ajaloost ja arenguastmetest. 20. etnotsentrism- uskumus, et oma kultuur on ainuõige ja hea ning, et teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite põhjal. Ksenofoobia- vihatakse neid, kes on teistmoodi. (neg. Enda oma parem, teised nõmedad.) 21. Sotsiaalsed normid- käitumisreeglid, mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat käitumist,
Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 07.01.2009 1. Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll ühiskonnas. Vastus: Teadusharu ja amet, mida sageli aetakse segamini sotsiaaltöö ja "inimeste aitamisega". Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andmete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Sotsioloogia on teadus, mille roll pole mitte ainult esitada andmeid, vaid seletada ja ennustada ühiskonnas toimuvat. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimese käitumist grupis. Eeldus, et inimese käitumist ei saa seletada
inimese võimalustest ning kuna iga grupp peab lahendama samu probleeme, esinevad teatud elemendid igas kultuuris. Sotsiaalsed institutsioonid- ühiskonna liikmete individuaalsete ja kollektiivsete põhivajaduste struktuurid Akulturatsioon (Berry, Kalin, Tayloe 1977)- kultuurilise muutuse protsess, mis tuleneb kultuuridevahelisest pidevast ja vahetust kontaktist. Vähemusgrupi liikmed võtavad omaks domineeriva ühiskonna normid, väärtused ja käitumismallid, kuid neid endid ei ole veel vastu võetud domineeriva ühiskonna poolt. Assimilatsioon- osaline ja täielik sulandumine domineerivasse kultuuri. Sisenemine domineerivasse ühiskonda sõpruse ja muude esmaste sidemete kaudu. Amalgeerumine- e kokkusulamine on protsess, kus grupid ja rassid segunevad ja moodustavad uut tüüpi kultuuri või rassi Integratsioon- sallivus Gettostumine- kontakt domineeriva kultuuriga puudub Marginaliseerimine- ei võeta omaks domineerivat kultuuri ja samas ei järgita oma kultuuri
käitumise kirjeldamine. Wilhelm Wundt (1832-1920) sotsioloogial pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Seepärast peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Uurib kogu ühiskonda, kõiki valdkondi kokku. Mis on teadus? Teaduse ,,ametlik" definitsioon teadus on reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm.. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vorm. Teaduslik vs tavamõtlemine: teaduslik teadmine on süsteemne, ei sisalda loogilisi vastuolusid, on kontrollitav, päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab vastuolulisi väiteid, sisaldab kontrollimatuid 1 väiteid, päritolu on tihti ebaselge. Tavamõtlemine ei lase tihti end vastuoludest häirida, teadus leiab, et vastuoludest tuleb lahti saada, need saavad tihti uute uurimuste lähtekohaks.
süsteem, mille erinevad osad on orienteeritud stabiilsuse ja solidaarsuse tagamisele ühiskonnas. Peamised esindajad: Talcott Parsons ja Robert Merton. Ühiskond on organiseeritud, stabiilne ja hästi integreeritud süsteem, kus enamuse liikmete tegevus lähtub samadest väärtustest. Ühiskonnale on iseloomulik taotleda tasakaalu. Igasugune muutus süsteemi ühes osas toob kaasa muutuse kogu süsteemis. Ühiskonnas vastavad süsteemi osadele institutsioonid, mis korrastavad ühiskondlikke suhteid ja tagavad inimeste erinevate vajaduste rahuldamise. Inimestel on institutsioonides kindel roll. Ühiskonna kui süsteemi erinevate osade funktsioneerimine annab normaalsetes tingimustes oodatud positiivse tagajärje kogu süsteemi jaoks. R. Merton: eristab nähtavaid (manifestne) ja varjatud (latentne) funktsioone. Mitte kõik süsteemi karakteristikud pole igal ajal ühtviisi funktsionaalsed, mõni element võib osutuda disfunktsionaalseks. T
10. Kes on sotsioloogilise (sotsiaalse) kujutluse mõiste autor? 1. Anthony Giddens 2. Auguste Comte 3. Max Weber 4. C. Wright Mills * 11. Anthony Giddensi järgi koosneb sotsioloogiline (sotsiaalne) kujutlus kolmest aspektist. Need on 1. Ajalooline tundlikkus, antropoloogiline vaade ja kriitiline meel * 2. Ajalooline tundlikkus, antropoloogiline vaade ja institutsioon 3. Ajalooline tundlikkus, antropoloogiline vaade ja empaatia 4. Ajalooline tundlikkus, antropoloogiline vaade ja sallivus 12. Sotsioloogilise vaatekoha hulka ei kuulu 1. Inimesed ei omista oma elule tähendust * 2. Inimesed omistavad oma elule tähendust 3. Ühiskondlik elu moodustab tervikut 4. Inimesed käituvad kindlas kontektsis 13. Millist mõistet kasutas Auguste Comte enne sotsioloogiat? 1
Majandusteadus vs sotsioloogia Majandusteadus uurib ,,majanduslikke" nähtusi. Eeldab, et inimesed on egoistid, kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit. Sotsioloogia uurib ka teisi sotsiaalseid nähtusi peale ,,majanduslike". Ei eelda, et inimesed on egoistid. Õigusteadus vs sotsioloogia Õigusteadus uurib õigust, seadusi. Õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu. Sotsioloogia ei uuri ainult õigust. Sotsioloog tavaliselt õigusnormide sisu ei kommenteeri. Seega rõhuasetused on erinevad nendel teadustel. Ajalugu vs sotsioloogia Ajalooteadus uurib minevikus toimunut. Ajaloollase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmuste täpne kirjeldus ehk ajalooline tõde. Sotsioloogia uurib tänapäeval toimuvat. Sotsioloogi eesmärgiks on uurida üldiseid seaduspärasusi (miks midagi toimus), mitte konkreetseid sündmusi. Kultuuriantropoloogia (etnoloogia) vs sotsioloogia
toimimise iseväärtusse, olenemata selle tagajärgedest; 3 Afektiivne toimimine - juhindub emotsioonidest; 4 Traditsionaalne toimimine - juhindub harjumustest. Tegeliku sotsiaalse toimimise uurimisel tuleb seda võrrelda puhaste tüüpidega, igas toimimises võib sisalduda mitmete tüüpide jooni. 3. Hälbiv toimimine, hälbivuse sotsiaalne määratletus, normide määratlus. 4. Anoomia käsitlus Durkheimi ning Mertoni järgi (põhjused ja tagajärjed) Norm kui sotsiaalne tugi ja teabekandja. Anoomia hälbiva toimimise põhjusena. E. Durkheim : "normituse" seisund ühiskonnas väheneb tootmisega seotud normide järgmine, kaovad üldtunnustatud normid. Anoomaia ja enesetapud. Anoomia reeglite puudumine, normitus.Durkheim situatsioon kus normid puuduvad, on ebaselged või segadust tekitavad. Normdid
I Loeng 1. Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll uhiskonnas. Eestis suhteliselt uus teadus, kuna NL päevil kontrollis riigivõim tugevalt seda, mis seondus tegeliku olukorra kirjeldamisega. Kui ei taheta kriitikat ühiskonnale, ei taheta ka sotsioloogiat. Üldjuhul seostatakse sotsioloogi statistiku ja andmete kogujana. Tegelikult on sotsioloog siiski midagi enamat. Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andemete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Andmete kogumine ilma neid seletamata, tõlgendamata, ei ole sotsioloogia. Sotsioloogi peamiseks ülesandeks ongi erinevate ühiskonnanähtuste kirjeldamine ja põhjendamine. Sotsioloogi nö. kutsehaiguseks suhtumine, et ,,asjad ei ole nii, nagu nad paistavad". Põnev ei ole mitte ainult
Sotsiaalse struktuuri abil on võimalik seletada indiviidi ja grupi käitumist ning määrata nende koht sotsiaalses süsteemis. Mis on sotsiaalne süsteem? Sotsiaalne süsteem on korrastatud ja püsiv sotsiaalne tervik, mis koosneb paljude sidemetega ja vastastikuste tegevustega seotud sotsiaalsetest elementidest. Sotsiaalne süsteem on püsisuhetes olevate sotsiaalsete elementide kogum. Sotsiaalne süsteem on perekond, mingi muu institutsioon või organisatsioon, samuti kogu ühiskond. Mis on väärtus? Väärtus on ükskõik milline asi, materiaalne või ideaalne, idée või institutsioon, tegelik või kujuteldav, kõik see, mille suhtes inimene võtab hinnangulise seisukoha, mille kohta arvatakse, et see on oluline, etendab elulist rolli, ning selle saavutamine, selle poole püüdlemine või selle tõrjumine on vajalik indiviidile või tervele grupile, ühiskonnale. Väärtused on enamuse
Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism. orjandus, feodaalühiskond, kapitalism. Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid ja domineeriva klasside huve (superstruktuur, nt haridus, õigussüsteem, majandussuhteid ja domineeriva klasside huve (superstruktuur, nt haridus, õigussüsteem,
Majandustegevus (eriti koloniaalmaades) vajas riigilt poliitilist ja militaarset kaitset. Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: · tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; · turukonkurents; · kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt (õiguskord, riigikaitse, avalikud teenused, sh haridus). KRIITIKA: 2) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus 3) Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia. mehhaaniline solidaarsus - individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. TRADITSIOONILISED ÜHISKONNAD orgaaniline solidaarsus - inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe
õigus juriidilise regulatsiooni vormis on ja peabki olema monopoolse võimu instrument, riigivalitsuse seadustesse valatud tahe. Vastavalt sellele leitakse juriidiline õigustus võimu igasugustele manipulatsioonidele, omavolile ja kuritarvitustele. Ius est ars boni et aequi- jurist Celsus. kaks mastaapi, millele on allutatud kogu õigus ja selle rakendamine, on õiglus ja headus. Õiguse käsitlemine ei ole vastavate reeglite mehaaniline käsitlus, vaid see seisneb huvide ja väärtuste tasakaalustamise kunstis. Tänapäeval näeks Celsuse määratlus: õigus on teadus heast ja õiglasest. Õigusteaduses on kesksel kohal hea ja kurja probleem, see on sügavalt eetiline teadus. I. Tammelo kirjutab ,,tung õigluse poole on omane meile kõigile. Ebaõiglust põlgab igaüks...". Tung õigluse poole ei lahenda küsimust sellest, milline peab olema õiglane õigus
1. Kuidas mõjutavad omandatud ja omistatud tunnused inimese positsiooni ühiskonnas? Too näiteid juurde Mõned ühiskondlikud positsioonid rajanevad karakteristikutel, mis on suhteliselt muutumatud või mille üle inimesel puudub kontroll. Omandatud staatus – vaba valiku, pingutuste või õnne läbi omandatud staatus.(4) Omistatud staatus – põhineb tunnustel, mille üle inimesel kontroll puudub või on seda vähesel määral, sellisteks tunnusteks on nt. sugu, rahvus ja vanus.(4) NÄITED: Omandatud staatuse/tunnuse puhul nt. abikaasaks olemine on isikliku valiku tulemusena ühiskonnas saavutatud staatus. Ka lapsevanemaks olemine on valiku küsimus. Omistatud staatuse/tunnuse puhul nt. olla sündinud kuningatütrena tähendab olla printsess. 2. Kuidas ja millest uurivad sotsiaalset elu dramaturgilise lähenemise pooldajad? Dramaturgiline käsitlus �
Erinevus tõest ja tõekspidamistest. Seda iseloomustab: · näha üldist üksikasjas · näha ebatavalist igapäevases · Näha individuaalsust sotsiaalses kontekstis: ühiskond meie igapäevastes valikutes 3. Anna sotsioloogiline seletus sellele, miks sotsioloogia tekkis sellises paigas ning sellisel ajal, nagu ta tekkis. Sotsioloogia sündis suurtest ühiskonnamuutustest: · Valgustusajastu (u 1680-1780)- endisest kõrgema väärtuse saab haridus, mõistus, kahtlemine · Poliitiline/demokraatlik revolutsioon (Prantsuse Revolutsioon 1789)- hakati pöörama tähelepanu inimõigustele ja võrdsusele · Industriaalne revolutsioon ja teaduslik-tehniline revolutsioon- uus majandus · Urbaniseerumisrevolutsioon (linnade plahvatuslik kasv) ja kogukonna lagunemine 4. Võrdle ja vastanda omavahel kolme klassikalist sotsioloogia teooriat - funktsionalismi, konfliktiteooriat ja sümboolset interaktsionismi
annaabi.ee 
