Moodustaja ühest/mitmest sõnast koosnev üksus, millel teatud funkts suuremas tervikus Morf morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles Morfeem väikseim tähendusega keeleüksus Morfeemianalüüs sõna jagamine morfeemideks (segm) ja morfoloogilise info lisamine morfeemile (gloss) Morfoloogia uurib keele sõnade sisestruktuuri morfeeme, nende moodustamist ja liitmist sõnadeks Muutumine sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub Naaberpaar koosneb mitmest voorust, tavaliselt järgib reegleid (nt tervitus - vastutervitus) Nominatiiv-akusatiivsed keeled keeled, milles markeeritakse sihitisliku lause agenti (A) ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti (P) aga teisiti; skemaatiliselt: A = S; P Patsient lause osaline, mis on mingis seisundis/ tingimustes või allub seisundi/tingimuste muutustele Polaarsus eristab jaatust ja eitust. Polüseemia mitmetähenduslikkus
kõneleja vahetus), voor on tähenduslik tervik; inimesed tunnevad keele omaduste järgi ära selle millal voorud vahetuvad. Voor liigendub vooruehitusüksusteks (lause, sõna, fraas, häälitsus, paus). Voorud jagunevad vabadeks voorudeks ja naaberpaarideks. Parandusliigendus on süsteem, mille abil kõnelejad käsitlevad kõnelemisel, kuulamisel ja kõne mõistmisel tekkivaid raskusi. 12) Naabruspaar (naaberpaar) on kahest voorust koosnev tegevusüksus, voorud on ideaaljuhul kõrvuti, eri kõnelejate esitatud. Naabruspaar jaguneb ees- ja järelliikmeks, kus teatud tüüpi eesliige nõuab teatud tüüpi järelliiget (nt tervitus vastutervitus, küsimus vastus, palve nõustumine/keeldumine). Eelistusjärjestus, kus vastus valitakse kahe vastandliku variandi vahel, kusjuures üks on eelistatud, teine mitte.
funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on Morf: morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles Morfeem: on väikseim tähendusega keeleüksus Morfeemianalüüs: sõna jagamine morfeemideks (segmentimine) ning morfoloogilise info lisamine igale morfeemile (glossimine) Morfoloogia: on keeleteaduse haru, mis uurib keele sõnade sisestruktuuri morfeeme, nende moodustamist ja liitmist sõnadeks. Muutumine: sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub Naaberpaar: mitmest voorust koosnev dialoogi osa, mis tavaliselt järgib kindlaid reegleid (nt tervitus - vastutervitus, küsimus - vastus). Nominatiiv-akusatiivsed keeled: keeled, milles markeeritakse sihitisliku lause agenti (A) ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti (P) aga teisiti (markeeritud käändega); skemaatiliselt: A = S; P Patsient: (semantiline roll) lause osaline, kes või mis on kas mingis seisundis või mingites
on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on Morf - morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles Morfeem - on väikseim tähendusega keeleüksus. Morfeemianalüüs - sõna jagamine morfeemideks (segmentimine) ning morfoloogilise info lisamine igale morfeemile (glossimine) Morfoloogia - on keeleteaduse haru, mis uurib keele sõnade sisestruktuuri – morfeeme, nende moodustamist ja liitmist sõnadeks. Muutumine - sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub Naaberpaar - mitmest voorust koosnev dialoogi osa, mis tavaliselt järgib kindlaid reegleid (nt tervitus - vastutervitus, küsimus - vastus). Nominatiiv-akusatiivsed keeled - keeled, milles markeeritakse sihitisliku lause agenti (A) ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti (P) aga teisiti (markeeritud käändega); skemaatiliselt: A = S; P Patsient(semantiline roll) - lause osaline, kes või mis on kas mingis seisundis või
Igal inimsesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik intetiteed teiste jaoks. Positiivne nägu on lähendav, negatiivne nägu väljendab soovi olla iseseisev. 74. Viiteahelad, anafoor keeleelement, mida kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks, tihti viiteahelana. Anafoor võib olla ka sõna/sõnaühendi kordus värsside või lausete algul. 75. Konversatsioonianalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar Konversatsioonianalüüs ehk vestlusanalüüs. Selles ei eristata jäigalt keelestruktuuri ja funktsiooni. Keelekasutust mõistetakse dünaamilise interaktiivse protsessina, mitte valmis ,,toodete" (Ssõnade, lausete) analüüsina. Voor vestluse üksus - see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima Vooruvahetus kõnevoorude vahetamine vestluses Naaberpaar ehk mitmest voorust koosnev dialoogi osa. 76
Viisakusstrateegia on olemasolev nähtus kõigis keeltes. Igal inimsesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik identiteet teiste jaoks. Positiivne nägu on lähendav, negatiivne nägu väljendab soovi olla iseseisev. 86. Viiteahelad, anafoor Viiteahelad-????????????? Anafoor- keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks. 87. Konversatsioonianalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar Konversatsioonianalüüs ehk vestlusanalüüs. Selles ei eristata jäigalt keelestruktuuri ja funktsiooni. Keelekasutust mõistetakse dünaamilise interaktiivse protsessina, mitte valmis ,,toodete" (Ssõnade, lausete) analüüsina. Voor- vestluse üksus - see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima Vooruvahetus- kõnevoorude vahetamine vestluses. Naaberpaar-nt küsimus - vastus, ettepanek - nõustumine jne 88
Viisakusstrateegia on olemasolev nähtus kõigis keeltes. Igal inimsesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik identiteet teiste jaoks. Positiivne nägu on lähendav, negatiivne nägu väljendab soovi olla iseseisev. 86. Viiteahelad, anafoor Viiteahelad-????????????? Anafoor- keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks. 87. Konversatsioonianalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar Konversatsioonianalüüs ehk vestlusanalüüs. Selles ei eristata jäigalt keelestruktuuri ja funktsiooni. Keelekasutust mõistetakse dünaamilise interaktiivse protsessina, mitte valmis ,,toodete" (Ssõnade, lausete) analüüsina. Voor- vestluse üksus - see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima Vooruvahetus- kõnevoorude vahetamine vestluses. Naaberpaar-nt küsimus - vastus, ettepanek - nõustumine jne 88
Viisakusstrateegia on olemasolev nähtus kõigis keeltes. Igal inimsesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik identiteet teiste jaoks. Positiivne nägu on lähendav, negatiivne nägu väljendab soovi olla iseseisev. 86. Viiteahelad, anafoor Viiteahelad-????????????? Anafoor- keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks. 87. Konversatsioonianalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar Konversatsioonianalüüs ehk vestlusanalüüs. Selles ei eristata jäigalt keelestruktuuri ja funktsiooni. Keelekasutust mõistetakse dünaamilise interaktiivse protsessina, mitte valmis ,,toodete" (Ssõnade, lausete) analüüsina. Voor- vestluse üksus - see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima Vooruvahetus- kõnevoorude vahetamine vestluses. Naaberpaar-nt küsimus - vastus, ettepanek - nõustumine jne 88
Positiivne nägu on lähendav, negatiivne nägu väljendab soovi olla iseseisev. viisakusprintsiip: minapilt ehk nägu /negatiivne ja positiivne viisakus 90. Viiteahelad, anafoor Viiteahelad - keeleelement, mida kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks, tihti viiteahelana. Anafoor- võib olla ka sõna/sõnaühendi kordus värsside või lausete algul. 91. Konversatsioonianalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar KONVERSATSIOONIANALÜÜS ehk VESTLUSANALÜÜS (CA) - Selles ei eristata jäigalt keelestruktuuri ja funktsiooni. Keelekasutust mõistetakse dünaamilise interaktiivse protsessina, mitte valmis ,,toodete" (Ssõnade, lausete) analüüsina. Voor vestluse üksus - see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima Vooruvahetus kõnevoorude vahetamine vestluses Vooruvahetuse (ingl turn taking) põhireeglistik
Prototüüp kui kategooria tüüpilisim esindaja (hägused piirid, mitte kas/või-kriteeriumid) Tähenduse kujunemine Etümoloogia EKSS online Lekseem ehk sõnaraamatu sõna, selle leksikaalne tähendus ehk denotatsioon. Semeem - sõna üks denotatsioon Üldkeeleteadus 1.12.12 KORDAMINE *tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs *Pragmaatika, kõnetakt, viisakusstrateegiad *viiteahelad, anafoor *Konversatsiooni- e vestlusanalüüd, voor, vooruvahetus, naaberpaar *sotsiolingvistika, keelte geograafiline jaotumine, variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt); praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika *Psühholingvistika uurimisalad - keele omandamine, õppimine, kakskeelsus, eksperimentaalne psühholingvistika. Miks ja kellele on keeleteadust üldse vaja? *kes on keeleteadlane? *Õige/hea ja vale/halb keel *keeleteadus ja keelekorraldus keelehoole *soovitused ja kirjeldused ja seletused *Kust sõnad tulevad ja miks?
on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on Morf: morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles Morfeem: on väikseim tähendusega keeleüksus Morfeemianalüüs: sõna jagamine morfeemideks (segmentimine) ning morfoloogilise info lisamine igale morfeemile (glossimine) Morfoloogia: on keeleteaduse haru, mis uurib keele sõnade sisestruktuuri – morfeeme, nende moodustamist ja liitmist sõnadeks. Muutumine: sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub Naaberpaar: mitmest voorust koosnev dialoogi osa, mis tavaliselt järgib kindlaid reegleid (nt tervitus - vastutervitus, küsimus - vastus). Nominatiiv-akusatiivsed keeled: keeled, milles markeeritakse sihitisliku lause agenti (A) ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti (P) aga teisiti (markeeritud käändega); skemaatiliselt: A = S; P Patsient: (semantiline roll) lause osaline, kes või mis on kas mingis seisundis või
positiivne nägu (gruppi kuulumine, teiste poole hoidmine) negatiivne nägu (tahakse olla omapärased ja iseseisvad). 86. Viiteahelad, anafoor Anafoor - viide millelegi, mida lauses varem on mainitud; korduse liik, sõna või fraasi kordamine lausete, värsside või stroofide alguses. Näiteks: Ütles Lembitu: Ilus on surra. Ilus on surra isamaa eest . 87. Konversatsioonianalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar Konversatsioonianalüüs e vestlusanalüüs uurib audentseid vestlusi. Peaeesmärgiks on avastada vestluse struktuur. Argivestluse puhul on inimesed üksteisega võrdsed, institutsionaalse vestluse puhul on osalejatel teatud vorm ees, kuidas on vaja suhelda. Voor- ühe inimese kõne järgmise inimese kõneni (auditooriumi sidumine) Vooruvahtusmehhanism: vooru võtab A) see, kellele osutati B) see, kes jaole saab C) eelmien kõneleja ise 88
Polüseemia kognitiivses lingvistikas Seletada püütakse eri tähenduste vahel olevate sarnasuste ja seoste kaudu. Polüseemi prototüüpsed tähendused... Nali siis, kui tegelik paigutusvaldkond erineb oodatavast/eeldatust Keelemängukoomiksid, reklaamid · Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs · Pragmaatika, kõneakt, viisakusstrateegiad · Viiteahelad, anafoon · Konversatsioon- e vestlusanalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar · Sotsiolingvistika, keele geograafiline jaotumine, variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt); praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika · Psühholingvistika uurimisalad keele omandamine, õppimine, kakskeelsus, eksperimentaalne psühholingvistika · Keeleteaduse meetodid · Keelekorpused Kelle varieerumine · Maailma keelte juurde tagasi keeleteadlased ei ütle kunagi, kui palju keeli täpselt on.
annaabi.ee 
