Toit söödi ära. Alus võib olla ka juurde mõeldav mängisime aias palli. Osades lausetes tegija üleüldse puudub väljas tuiskab. Kõrvalliikmed: sihitis ehk objekt. Sihitis on lause kõrvalliige, verbi laiend, mis näitab kellele või millele on tegevus suunatud. Ma kohtasin sõpra. Sihtis saab esineda ainult siis, kui lauses on sihiline tegusõna (vastab küsimusele keda?mida? mängima, kohtama). Käänded: nimetav(täissihitis), omastav(täissihitis), osastav (osasihitis). Öeldistäide öt predikatiiv. Lause kõrvalliige, mis näitab, kes/mis/missugune on alus. Evald Okas on kunstnik. Määrus adverbiaal lause kõrvalliige, mis näitab tingimussuhteid (aeg, hulk, määr jne).
Maria Tširkova Narva Vanalinna Riigikool 6. klass SIHITIS ON LAUSELIIGE, MIS NÄITAB TEGEVUSE OSALIST, KELLELE VÕI MILLELE ON TEGEVUS SUUNATUD. Sihitison lauses tavaliselt nimisõna või nimisõnaline lauseosa: Ootasin külalist. Laps luges pikka ja igavat muinasjuttu; Reegel ainsus mitmus Nimetav Nimeta Omastav v osastav osastav Sihitise käänded Täissihitis= nimetav, Osasihitis= osastav omastav Tervik Osa, ebamäärane hulk Lõpetatud tegevus või Lõpetamata, korduv tegevus, mis kindlasti tegevus lõpetatakse 100% Eitav lause Jaatav Lause Sihitise kasutamine käänetes Käskiv kõneviis: Saatke laps koju! Umbisikuline tegumood: Laps saadetakse koju. Umbisikuline tegumood + da-inf: Otsustati laps koju saata. Tuleb, on vaja, on tarvis + da-inf: Laps tuleb koju saata.
Da tegevusnimi. ÖT liigid on täisöeldise nimetavas käändes ja osaöeldistäide osastavas käändes. Korduvate öt vahele pannakse koma. SIHITIS Sihitis ehk objekt on verbi laiend, mis näitab kellele või millele on tegevus suunatud või sihitud. Ning vastab küsimusele kes?, mis?, kelle?, mille?, keda?, mida?. Täissihitis lõpetatud tegevus, kui laiendab da-teg nime, kui väljendatakse käsku. On omastavas(kelle?,mille?)ja nimetavas (kes?,mis?) käändes. Osasihitis lõpetamata tegevus, ebamäärane hulk, eitav. On osastavas (keda?mida?) käändes. Sihitis esineb enamasti sihitiste tegusõnadega luasetes. MÄÄRUS Määrus ehk adverbiaal on verbi laiend, mis pole alus, sihitis ega öeldistäide. Määrused võivad märkida: 1. Tegevuse osalisi: tegijat (minu teha), valdajat (kinkisin talle), vahendit (kirvega), kaasnejat (koos Mikuga) või seda, millele tegevus on suunatud (nn sõltuvusmäärus) suhtus inimestesse hästi. 2
vajadus. Aspektimäärsõnu kasutades püütakse teiste vahenditega matkida vene verbivormide sisestruktuuri. Ära aeguma, lahendama, küüditama, lammutama, mainima Ära mainima ot-metit Ära lahendama raz-reshitj Aspektimäärsõnade kasutamisel on kindlasti negatiivne mõju kirjakeele stiilile ja ka sihitise reeglite järjekindlusele, sest aspektimäärsõna tingib täissihitist ka seal, kus sisuliselt õige oleks osasihitis. Pealtvaatajad said näha kena kündi Pealtvaatajad said ära käha kena künni 2.3 Mitmuse ülekasutamine Soome-ugri keeltes on ainsuse kasutamine tunduvalt üldisem kui mitmuse kasutamine. Mitmuslikke sõnu (plurale tantum) on vähe, abstraktnoomenid esinevad valdavalt ainsuslikena. Mitmuse sagenev kasutamine hõlmab kolme põhilist valdkonda: 1) paljusid sõnu ja sõnarühmi on hakatud eelistavalt kasutama mitmuses, kuigi selleks puudub põhjendus nii semantikas kui ka traditsioonis.
Leks kindlustus Grundig teler Vabadussõja veteran August Puustile anti orden. Näidend “Taevatrepi” autor on Paul Meriste. Kuulake rändajat Hendrik Relvet. SIHITIS Sihitis näitab, kellele või millele on tegevus suunatud. keda? mida? kes? mis? kelle? mille? Aitasin oma sõpra. Ta otsis võtmeid. Lilled pandi vaasi. Anna mulle pliiats. Tõstsin paberi üles. Võtsin selle raamatu kaasa. TÄISSIHITIS (nimetav / omastav) OSASIHITIS (osastav) On seotud tulemusega, tervikuga. Ei ole nende tingimustega seotud; Virve õmbles endale uue kleidi. eitavas lauses. Virve õmbles endale uut kleiti. Virve ei õmmelnud endale kleiti. Ajutine tulemus – mõlemad võimalused. Anna mulle pliiats = pliiatsit. Korrigeerisime maksegraafiku = maksegraafikut. Volitan Jüri Kase = Jüri Kaske välja võtma …
) * teeline aspekt piiritletud VS * ateeline aspekt piiritlemata Perfekt on verbikategooria, mis näitab sündmuse kestmist kõnehetkeni (viitehetkeni). Statiivne aspekt seisundi märkimiseks Eesti k aspektikategooria: objekti käände valik sõltub sellest, kas tegevusel on piir või mitte, st aspektist. Piirivõimalusteta verbiga lausega esineb vaid osaobjekt partitiivverbid (nt ma alahindasin teda). Piirivõimalusega verbiga võib esineda täis- ja osasihitis. Verb võib muutuda piiritletuks perfektiivsusadverbi või adverbiaali abil (nt luges raamatut vs luges raamatu + läbi) Aeg ja aspekt on tihti ,,segamini", sest mõlemad väljendavad sündmuse ajalisi parameetreid. Aspektina käsitletakse vahel algust või lõppu. 29. Leksikaalne aspekt ehk aktionsart vaikimisi tegevuslaad iga verbi puhul (nt lugemine on kestev, kuni pole segunud vastupidist).
The chief is dying. The chief is dead. Näiteks vene aspekt – on na-pisal – kirjutas kirja valmis või on pisal – kirjutas kirja Eesti keeles sõltub objektikäände valik sellest, kas tegevusel on piir või ei ole ehk siis aspektist. Piirivõimaluseta verbiga lauses esineb ainult osaobjekt. Nt ma alahindasin Peetrit. Piirivõimalusega verbiga võib esineda täis- või osasihitis. Nt ehitasin suvila/suvilat. Aeg ja aspekt on tihti “segamini”, sest mõlemad väljendavad sündmuse ajalisi parameetreid. 29. Leksikaalne aspekt e aktionsart. Verbi leksikaalne aspekt kannab nime Aktionsart, selle all mõeldakse vaikimisi tegevuslaadi iga verbi puhul. Nt lugema on duratiiv, kuni vastupidist pole selgunud. Erineva Aktionsartiga verbidele mõjub grammatiline aspektikategooria erinevalt:
TEGUMOOD (voice) Tegumood väljendab lauseliikmelisuse a sematiliste rollide suhet. Näiteks seda, kas lause subjekt on agent (teadlik-tahtlik tegija) või hoopis patsient: John built the house. (aktiiv) The house was built by John. (passiiv) Eesti keeles: aktiiv/impersonaal Impersonaalis puudub subjekt ja ei saa väljendada agenti; vrd: Jaan loeb raamatut. Või. Loetakse raamatut (*Jaani poolt). Agenti on võimalik väljendada eesti k. [loengu materjal internetis!!] Osasihitis-täissihitis Objektivalik sõltub sellest, kas tegevusel on piir või mitte, st. Aspektist. Piisvõimaluseta verbiga lauses esineb ainult osaobjekt, neid verbe nimetatakse mõnikord partitiivverbideks. NT Ma alahindasin Peetrit Eestik.on need: kuulata, kuulda, jne Possesiivne perfekt: Mul on auto pestud; I have washed my car. Mul on poes käidud; I have been in the shop/I have done my shopping. Käändemärgistus
Sihitis: Sihitis ehk subjekt väljendab olendit, eset või nähtust, kellele/millele tegevus on suunatud. Näide: Tüdruk vaatas uudihimuga lilli. Loeksin meeleldi seda raamatut. 23 Sihitis jagauneb täis- ja osasihitiseks. Täissihitis on ainsues ja mitmuses nimetavas või ainsuse omastavas käändes. Näide: Vaidlus lõpetati alles keskööl. Panin karturid lauale. Võtsin laualt raamatu. Osasihitis on osastavas käändes ja vastab küsimustele keda? mida? Näide: Teda oodati veel kaua. Eile meenutasime seda lugu. Armastan tema siirust ja heatahtlikkust. Lõpeati vestlus ja suleti uks. Määrus: Tööleht 7.okt'08 Lisand: Lisandid on nimisõnaline täiend/lisand/täpsustus, mis tähistab sedasama olemnit, eset või nähtust, mis põhigi, kuid teiste sõnadega. Näide: Mart Martinson (põhisõna), 11.klassi liider (lisand), otsustas küsimuse omapäi. Lisand võib lauses
· 3 astmevaheldustüüpi: klusiili kadu, assimilatsioon, nõrgenemine · Käänded jagunevad flektiivseteks (N, G, P) ja sufiksilisteks (9) · Käänete hulgas on essiiv, kuid pole komitatiivi ja terminatiivi (nagu soome keeles). Viimased on postpositsioonide hulgas. · Käändevormide moodustuse süstematiseerimise katse Sünatks: · Esimesena esitab: koopula, verbaalne ja nominaalne öeldis, lisand, täis- ja osaalus · Kasutamisest: täis- ja osasihitis, käändevormid, kaassõnad, infinitiivid, partitsiibid, adverbid · Reegleid soome keele eeskujul. Ahrensi grammatika etümoloogiline sõnaloend: · Esimene süstemaatiline katse selgitada eesti ja soome keele ühist sõnavara. Saksa, vene, rootsi laenud. 5. Ferdinand Johann Wiedemann (1805-1887) · Uurimusi ja ülevaateid paljudest soome-ugri keeltest · Peterburis teaduste akadeemia akadeemik · Paul Ariste: üks kuuest soome-ugri keeleteaduse rajaja 19.sajandil
Uku Masingu (1909-1985) vaateid Eestlane pole SAE (Standard Average European) vaid boreaalse kultuurkonna esindaja Erinevused keeles ja meeles Erinevused juttudes ja maailmapildis Grammatilise soo puudumine kui viide sidususele ümbruskonnaga mitte inimese eraldumisele selelst Tuleviku puudumine kui staatiline kõiksuses olek, mitte “areng” või “pürgimine” selels suunas Täis- ja osasihitis kui viide tegevuse olemusele mitte tegevusele endale või resultaadile Eesliidete nappus, mis sõnade tähendusi kardinaalselt muuta saavad, kui viide hoidumisele kõiksust mõistetega/mõistetesse piiritleda Mida keel mäletab? Käsi:käendus, kätte saama, (päikese) käes olema, käsilane, parem käsi, käemees jne. Kehaosade ainsus-mitmus: saapad jalas, poole silmaga, poole kõrvaga
Uku Masingu (1909-1985) vaateid · Eestlane pole SAE (Standard Average European) vaid boreaalse kultuurkonna esindaja · Erinevused keeles ja meeles · Erinevused juttudes ja maailmapildis · Grammatilise soo puudumine kui viide sidususele ümbruskonnaga mitte inimese eraldumisele selelst · Tuleviku puudumine kui staatiline kõiksuses olek, mitte "areng" või "pürgimine" selels suunas · Täis- ja osasihitis kui viide tegevuse olemusele mitte tegevusele endale või resultaadile · Eesliidete nappus, mis sõnade tähendusi kardinaalselt muuta saavad, kui viide hoidumisele kõiksust mõistetega/mõistetesse piiritleda Mida keel mäletab? · Käsi:käendus, kätte saama, (päikese) käes olema, käsilane, parem käsi, käemees jne. · Kehaosade ainsus-mitmus: saapad jalas, poole silmaga, poole kõrvaga
käimasolevat, alle smitte tavapärast, harjumuslikku sisundit või sõndmust (sest seda väljendab habituaalne aspekt) Prgogressiivne aspekt välejndab kontinuatiivset aspekti, mis väljendab protsesse, mitte seisundeid. Nt Olen sllmas, olin raamatut lugemas. Perfektiivne aspekt väljendab sündmust või seisundit lihtsa tervikuna, võtmata arvesse toimumisaja sisemist struktureeritust. Ta jalutas metsas. He walked there. Kas eesti keeles on aspektikategooria? Osasihitis-täissihitis Objektikäände valik sõltub sellest, kas tegevusel on piir või mitte, st aspektist. Piirivõimaluseta verbiga lauses esneb ainult osaobjekti, neid verbe nimetatakse mõnikord patitiivverbideks NT Ma alahindasin Peetrt. Partitiiviverbid eesti keeles muugulgas: kuulata, kuulda, mäletada, unustada, teada, mõista, osata, tunda, tähele panna.
Või magama üldiselt sihitu, kuid magas rasket und muutub sihiliseks. Sihilised verbid jagatakse sihitise käände järgi: 1) Kolmekäändelise sihitisega verbid, st et objekti kääne on määratav nii täis- kui ka osasihitise reeglitega. [Täissihituse reegel: täissihitist võib kasutada, kui lause on jaatav, tegevus on lõpule viidav ning objekt väljendab tervikut, kindlat hulka], nt. ehitama (ehita saun (nim), ehitab sauna (om) käskiv kv nimetavaga, ehitab sauna (os, osasihitis). Need on resultatiivsed verbid, nagu ka istutama, alistama. 2) Osastavalise sihitisega verbid, nendel moodustatakse ka käskiv kv osastavas käändes sihitisega. See tähendab, et nende verbide objekt on alati osastavas, sõltumata täissihitise reeglitest. Need on mitteresultatiivsed e irresultatiivsed verbid, mille puhul pole võimalik öelda, kas tegevus on lõpetatud, nt harrastama, alustama, õigustama, sallima.
annaabi.ee 
