meeldi. 3. käitumuslik – neg hoiak kooli vastu, väldin seda. Neg hoiak erinevate eagruppi kuuluvate indiviidide osas ja käitungi nii, et see väljendub eristumisest käitumisega, kuida skäitun nt vanemaealiste suhtes. Hoiakul on seos käitumisega. Selleks, et muuta käitumist on vaja muuta hoiakut, kuid seda teha on raske. Hoiak: mulle meeldib lennon näited: Mõtetes – lennon on fantastiline Tunnetes . mu meel läheb rõõmsaks kui kuulan lennonit käit – ostsin lennoni plaadi Kogn info: tean, et lennon annetab raha heategevuseks Afekt inf: tunnen end lõõgastununa kui kuulan lennonit Käitumusli kinfo: ma olen läbinud sadu kilomeetreid, et kuulata lennoni kontserti 1. tunnetuslik – kehaline aktiivsus on tervise tugevdamiseks 2. afektiivne - ma naudin õhtust treeningut pärast loengut 3. käitumuslik - ma eelistan nende kaaslastega suhtlemist, kes teevad sporti. Seda mõõdetakse: Täiesti nous, Nõus, Ei oska öelda, Ei ole nous, Pole üldse nous.
*Kas hirm loomade eest on õpitud vs kaasasündinud? o ORGANISATSIOON organiseerimiseks o ADAPTSIOON kohanemine muutuvate tingimustega SKINNER o ASSIMILATSIOON KK elementide muut kognitiivseteks Operantne tingimine käitumist mõjutab TAGAJÄRG o AKOMMADATSIOON -kogn el muutmine KK matkmine Tasakaal assim=akomma. Algul ei saada aru igal tasemel olevatest Õppimine sõltub tasustamisest; sarrustused. asjadest, selleks peab ta kogemusi omandama. Ajavahe kindlate ajavahemike tagant (palk) 1. SENSOMOTOORNE ...-2a - meelte kaudu avastatakse KK.
järgmisse faasi. 3. Kurnatus-> võib olla kurnatud, kuid hakkama saada/kuid võidakse ka loobuda stressoriga võitlemisest-> kehal. haigused...surm PEAMISED STRESSORID · Katastroofid- postraumaatiline stressihäire · Ebasoodsad elusündmused Stressi talutakse paremini kui: 1) usk, et olukorda suudetakse kontrollida 2) teadmine, et ebasoodne olukord mingil ajal lõpeb. ISIKSUS JA STRESS 1. Mõjutab suhtumine(kogn. hinnang)- kui põhjusi nähtakse vaid endas->abitus 2. Stressitaluvus on suur. kes: 1) väärtustavad tööd + tööväliseid tegevusi 2) armastavad enese proovilepanekut(ebaõnnestumine=väljakutse) 3) tunnevad , et kontrollivad elus toimuvat 3. Isiksuse tüüp:( Fredeman ja Roseman- kanada kardioloogid) A-tüüp-viha, vaenulikkus, suur tunnustusevajadus, kiire tegutsemine, krooniline ajapuudus.
Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid. Teooria hulk omavahel seotud väiteid, mis seletavad teatud reaalsuse vaatluse tulemusi, pakub pildi reaalsusest -> peab olema põhjalik, lihtne, sidus, empiiriliselt valiidne, testitav, kasulik, inspireeriv. Uuritakse: 1) isiksus tüüpiline sooritus (mõtted, tunded, käitumine), eelistuste testid 2) intelligentsus maksimaalne sooritus (kogn võimed), võimete testid Psühholoogia on teadus, mis uurib hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumisviise. Psühholoogia jaoks on igal inimesel isiksus (indiviidile omane mõtlemis-, emotsioonide ja käitumismuster). Isiksusepsühholoogia ül: mõõta, kirjeldada ja seletada, kuidas inimesed üksteisest erinevad, käsitledes nii teadvustatud kui ka teadvustamata mõtteid ja tundeid, mis juhivad käitumist ning ennustada, mida inimesed tulevikus teevad. Erinevused vaimsetes võimetes:
Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid. Teooria hulk omavahel seotud väiteid, mis seletavad teatud reaalsuse vaatluse tulemusi, pakub pildi reaalsusest -> peab olema põhjalik, lihtne, sidus, empiiriliselt valiidne, testitav, kasulik, inspireeriv. Uuritakse: 1) isiksus tüüpiline sooritus (mõtted, tunded, käitumine), eelistuste testid 2) intelligentsus maksimaalne sooritus (kogn võimed), võimete testid Psühholoogia on teadus, mis uurib hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumisviise. Psühholoogia jaoks on igal inimesel isiksus (indiviidile omane mõtlemis-, emotsioonide ja käitumismuster). Isiksusepsühholoogia ül: mõõta, kirjeldada ja seletada, kuidas inimesed üksteisest erinevad, käsitledes nii teadvustatud kui ka teadvustamata mõtteid ja tundeid, mis juhivad käitumist ning ennustada, mida inimesed tulevikus teevad. Erinevused vaimsetes võimetes:
olemasolevas või tulevases ühiskonnas.Ta leidis, et mida rohkem ühiskond areneb, seda enam nõutakse ka lapselt. Reeglidlähevad keerulisemaks ja lapsel jääb vähem vaba aega. Mäng on tegevus, milles on oluline vabatahtlkkuse moment. Mäng on mängijatepoolt vabalt valitud ja sisemiselt motiveeritud.Mängu olulisemaid jooni on kujuteldava olukorraolemasolu. Kognitiivsed: J.Piaget- ta leidis, et mäng on hädavajalk tingimus lapse kogn.-s arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga.Ta teeb vahet mängu kolme vormi vahel:1.On harjutusmäng, mis vastab sensomoroorse arengu astmele. 2.Vorm nimetab ta sümbolimän-guks ja see vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitvses arengus. 3.Reeglitega mäng vastab konkreetse operatsionaalse mõtlemise astmele. Seega leiab ta, et harjutus,sümbol ja reegel on phielemendid lapse mänguarengus. L
Testivastuste võrreldavus Võrdlusrühm- võrdleme end teistega. Referentsgrupp- võib olla võrreldamatu kui mõjutatud kult vah erinevuste poolest Skaala kasutamine, vastamisstiilid- Sagedus- madala sagedusega ja kõrge sagedusega skaalad vastus- valimine+ sots soovitavusest ja enese privaatsuse kaitsmise tahe päriolekukalduvus- kalduvus nõustuda väitega, olenemata selle sisust. Seletus: mälust saab leida kinnitust ka vastandlikele abstraktsetele enesekohastele väidetele. Nõustumine kogn lihtsam, sest väitest arusaamine tähendab algstaadiumis sellega nõustumist. Vastupidine kalduvus tuleb ülikriitilisest kaalutlemisest. sotsiaalne soovitavus- peaks vastamisaega pikemaks muutma. Tähendab vastuse redigeerimist. Ajapiirang suurendas sots soovitavate vastuste arvu hinnanguliste küsimuste puhul Lisalugemist Klein, S. B., Babey, S.H. & Sherman, J.W. (1997). The functional independence of trait and behavioral
Arenguetapid: 0-2 imikuiga, infancy 2-7 varane lapseiga, eelkooliiga 7-12 keskmine lapseiga, kooliiga 12-19 murdeiga 20-30ndad varane täiskasvanuiga 40-50ndad keskmine täiskasvanuiga 60ndad hiline täiskasvanuiga, 70+ vanuriiga sotsialisatsioon kultuurikontekstile omane väärtuste, hoiakute, uskumuste omandamine USAs häbelik arg laps tõrjutud ja ei saa hakkama, Aasias on populaarne ja edukas koolis (viimased uurimused näitavad siiski, et ka neil probleeme koolis) Piaget kogn arengu staadiumid ei kehti eriti, kuna lapsed on juba varem pädevamad. Samas on neil ligipääs infole mis 60 aastat tagasi lastel ei olnud. Murdeiga liikunud varasemaks ja pikemaks. Täisea kriteerium varem väline näitaja (abiellumine nt), nüüd sismine (vastutusvõimelisus) Täiseale peetakse oluliseks ka mängu, mida varem omistati vaid lastele. Eapiirid on sotsiaalsed konstruktid. Thomas ja Chess - väikestel lastel erinev temperament. 40% kerge temperamendiga,
•Prosotsiaalne täheldatav juba ~ 2-aastaselt => •aitamine, •lohutamine, •asjade jagamine, •kaitsmine, •hoiatamine ohu eest, •hädasolija kaastundlik uurimine •abi otsimine kolmandalt isikult jne •Vähe vanuselisi ja soolisi erinevusi 4-5a •Motivatsioon käitumiseks – ka enesekeskne? Mõjutavad tegurid •Sõltub empaatia ja kognitiivsest arengust => koolieelikul veel raske näha asju teise seisukohast •Lapse vanus (kogn. areng) •Sugu (vaatluste alusel erinevusi pole) •Temperament •Lapse kogemused •Suhtlemine eakaaslastega, õdede-vendadega •Vanemate ja kodu mõju •Uurimustes – katsesituatsioonis laps käitub teisiti (püüab täiskasvanu ootustele vastata) •Kultuur! Kuidas toetada kõlbelist arengut koolis? •Teiste inimeste tegude analüüs (nt raamatu-, filmitegelased) •Lapse enda tegude analüüs. Täiskasvanu aitab lapsel oma tegusid tõlgendada (kuidas see juhtus, et sa just nii tegid
Neil on kohanemise e. adaptatsiooni ülesanne. Becki järgi vallandab latentse skeemi mõni elusündmus, aga võib ka olla geneetiline eelsoodumus. Tegelikult on need skeemid kõikidel inimestel olemas. Automaatsed mõtted on kindlates spetsiifilistes situatsioonides. Põhieeldused e. tingimusreeglid läbivad erisituatsioone. Kognitiivne moonutus e süstemaatiline järeldamisviga on ühenduslüli ebaotstarbeka skeemi ja automaatmõtte vahel. Eemärgiks on kogn. moonutused lahti harutada, et kujuneksid uued hindamisviisid. Nõustamise protsessis kasutatavad tehnikad: · Katastroofilise mõtlemise vähendamise tehnika: mis siis saab kui? · Vääromistuste parandamise tehnika: miks seda tehakse ja kuidas saaks parandada? · Enesekesksuse vähendamine: õpetatakse teisi inimesi reflekteerima · Käitumuslik tehnika: suhtlemisoskuste õpetamine, lõdvestamise õpetamine, hirmuga toimetulek jne.
· Tähendusväli tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad, mis on omavahel semantiliselt määratletavates paradigmaatilistes suhetes. Nt. värvitähenduse väli sinna kuuluvad kõik keele värvide nimetused. · Metafoor ülekanne; ühe valdkonnamõistete kasutamine teises valdkonnas. · Kujundskeem (mage schema)-skeemkujutlus - skemaatiline tähenduse tekkimise aluseks olev mõiste või mõistete kogum (kogn. lingv). Usutakse, et kui me usume, et meil on peas mingi mõte maailma ja keele vahel, siis keeleteadlased huvitavab, mis on meie peas. Kognitiivse lingvistika uurijad usuvad, et meie peas on skemaatilised vormid. · Polüseemia mitmetähenduslikkus; üksuse tähendused on omavahel süstemaatiliselt seotud. Tekkis sünonüümia vastandina. METAKEELED · Kopmonendid · Joonised · ,,mappingud" metafoorsed ülekanded · Skeemid
Kognit.(KKMM) olemus õpilaselt oodatava käitumise demonstreerimine iseenese õppimise suunamisega. Aitab arendada kontrollvõimet oma käitumise üle. Sobib agressiivsete ja hüperaktiivsete lastega töötamisel. Sarnasus eesmärgiks on õpilaste väliselt jälgitava käitumise muutmine. Erinevus BKMM puhul püütakse teha stiimul rektsioon seoste kujundamisega, KKMM puhul õpil. teadliku eneseregulatsiooni arendamisega. Kogn. õppimisteooria kujunem. Võidukäik 1960a. Peamine motiiv on õpilase sisemine huvi õpitava vastu ja sellest lähtuv aktiivsus. (vt. Piaget) J. Biaget tunnetusprots. mudel. Kognit. õppimine info. vastuvõtmisena, eeldus et kõigil on samalaadsed teadmised ja oskused. Inertsed teadmised. Konstruktivistlik rõhutab iga õpilase mõttemaailma ja sellest tulenevalt ka õpiprotsessi ainulaadsus. Paindlikud ja elulähedased teadmised. Gestaltspsüh. Grstaltistid tõestasid, et
annaabi.ee 
