Häälikuühend kõrvuti asetsevad erinevad täisvõi kaashäälikud; täishäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks erinevat häälikut/tähte. Hüüdsõna e interektsioon muutumatute sõnade liik, mis väljendab kõneleja tundeja tahteavaldusi, häälitsusi, loodushääli, vms. Järgarvsõna arvsõna, mis näitab järjekorda, vastab küsimusele mitmes? Kaashäälik e konsonant k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z, j, l, m, n, r, v. Kaassõna e adpositsioon muutumatute sõnade liik, kuulub lauses iga nimisõna võ asesõna juurde Kesksõna e partitsiip tegusõna käändeline vorm( nud, tud ja tav kesksõna. Kirjakeel ühtne ja korrastatud keel, mida kasutatakse ametlikul suhtlemisel. Kuulutus Avalikult välja pandud või ajakirjanduses avaldatud teadaanne. Käändeline vorm tegusõnast saadud tegevusnimed ja kesksõnad. Käändelõpp sõnatüvele lisatav käänet väljendav lõpp.
Adverb määr, ruttu, väga, rohkem, (seotud modaalsus siin, siis, nii, kuidas, pöördsõnaga) (rõhumäärsõna) sellepärast, miks, üle jne (minema), ära (võtma), muidugi, vist, ka, ju .... 7. KAASSÕNA Käände Ei muutu Üle (aia) , (metsa) taga, Adpositsioon tähendus vastu (tahtmist), ilma (seotud (rahata).... käändsõnaga) 8. SIDESÕNA Seob lause osi Ei muutu Ja, ning, kui, nagu, konjuktsioon kuni, et sest, ehk, või... 9. HÜÜDSÕNA Tunde- või Ei muutu Oi, ai, ohoo, noh... Interjektsioon tahteavaldus, helijäljendus Lauseliikmed (tüüpilisel kujul)
asesõna pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna adverb adv hästi, kaua asemäärsõna proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saama), ära (sõitma) rõhumäärsõna modaaladverb modadv võibolla, ka kaassõna adpositsioon adp läbi (maja), (ukse) ees sidesõna konjunktsioon konj ja, ega, kuni hüüdsõna interjektsioon int ah!, kurat!, potsti Eesti keele lauseliikmed eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näide öeldis (grammatiline) predikaat V Poiss sööb kooki. alus (grammatiline) subjekt S Lehm sööb rohtu.
asesõna pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna adverb adv hästi, kaua asemäärsõna proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saama), ära (sõitma) rõhumäärsõna modaaladverb modadv võibolla, ka kaassõna adpositsioon adp läbi (maja), (ukse) ees sidesõna konjunktsioon konj ja, ega, kuni hüüdsõna interjektsioon int ah!, kurat!, potsti Eesti keele lauseliikmed eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näide öeldis (grammatiline) predikaat V Poiss sööb kooki. alus (grammatiline) subjekt S Lehm sööb rohtu.
Kaassõna ehk adpositsioon kuulub lauses käändsõna juurde ja ta konkretiseerib tähendust. Kaassõnad võivad asetseda käändsõna järel või ees. Vastavalt sellele nimetatakse neid tagasõnadeks ja eessõnadeks. Valdav osa eesti kaassõnadest on tagasõnad. Kaassõnad võivad muutuda üksikutes käänetes: (laua) peale, (laua) peal, (laua) pealt. Kaassõna liigid 1. kohakaassõnad: (seina) ääres, (maja) taga, (laua) ümber, mööda (teed) 2. ajakaassõnad: (loengu) kestel, pärast (sööki) 3. põhjuskaassõnad: (haiguse) tõttu, tänu (heatahtlikkusele) 4. viisi- ja seisundikaassõnad: (üksteise) võidu, (epideemia) küüsis 5. vahendi- või abinõukaassõnad: (kaaslaste) abil, (tarkuse) varal 6. suhtumis- või suhtekaassõnad: (minu) meelest, (usinuse) poolest 7. hulga-, mõõdu- ja määrakaassõnad: (mitme) võrra, üle (kümne) Kaassõnade kasutuse laienemine On kaassõnu, mille kasutus on aja jooksul laienenud. Võõrmõju tulemusel on toimunud teatav sünta...
· asesõna (ehk pronoomen): mina, selline, mis · arvsõna (ehk numeraal): üks, seitseteist, neljas · pöördsõnad · tegusõna (ehk verb): tahtma, käima, mõtlema · muutumatud sõnad · määrsõna (ehk adverb): hästi, täna, vara · hüüdsõna (ehk interjektsioon): oh, aitäh, hurraa · sidesõna (ehk konjunktsioon): ja, või, ega · kaassõna (ehk adpositsioon): peal, järgi, üle Lauseliikmed alus kes? mis? (tegija) öeldis mida tegema? Jne sihitis keda? mida? (harva: kelle? Mille?) määrus vastab küsimustele alates sisseütlevast ÖT öeldistäide lauses, kus on OLEMA verb, näitab kes, mis, missugune on alus Erinevad lauseliigid · KOONDLAUSE - KL-s ei panda koma sidesõnade ja, ning, ega , või, ehk, nii...kui ka ette
nimisõna substantiiv konn, elamine omadussõna adjektiiv ilus, karvasem arvsõna numeraal üks, seitsmendik asesõna pronoomen mis, selline, kõik määrsõna adverb hästi, kaua asemäärsõna proadverb mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb läbi (saama), ära (sõitma) rõhumäärsõna modaaladverb võibolla, ka kaassõna adpositsioon läbi (maja), (ukse) ees sidesõna konjuktioon ja, ega, kuni hüüdsõna interjektsioon ah!, kurat! Lauseliikmed: öeldis (grammatiline) Poss sööb kooki. predikaat alus (grammatilina) Lehm sööb rohtu. subjekt sihitis (grammatiline) Karu sööb objekt mustikaid. öeldistäide predikatiiv Mustikas on
universaal: SOV-keeled on üldiselt postpositsioonikeeled · Greenberg 3. universaal: VSO-keeled on alati prepositsioonikeeled Komplekssed implikatsioonilised keeleuniversaalid: · Greenberg 5. universaal: kui domineerib SOV ja peasõnale järgneb genitiiv, siis tõenäoliselt ka adjektiiv järgneb oma peasõnale 6. Sõnaliigid. Avatud ja suletud sõnaliigid. Klassifikaatorid sõnaliigina · Substantiiv nimisõna · verb tegusõna · adjektiiv omadussõna · adpositsioon, prepositsioon ja postpositsioon (vahel, sees, ümber) · abiverb pidama, tegema, olema · determinant määratleja (need, mõned, see) · adverb (hästi, kiiresti, õnneks · proadverb adverbi asendaja (kuidas või sedaviisi) · modaalverb võima, tohtima, saama, pidama, tulema, näima · afiksaalverb ühendverbid (peale käima, üle ajama, juurde lõikama, üles ütlema) · konjunktsioon (ja, või, nagu) · numeraal arvsõnad
6. Sõnaliigid. Avatud ja suletud sõnaliigid. Sõnade liigitamise alused. sõnaliigid – substantiiv, verb jne semantilised rollid – agent, patsient, retsipient jne grammatilised suhted (rollid) – subjekt, objekt, predikaat, kaudobjekt jne Substantiiv e nimisõna (noun) Verb e tegusõna Adjektiiv e omadussõna Pronoomen e asesõna (kas ongi sõnaklass?) Adpositsioon: prepositsioon, postpositsioon Abiverb (auxiliary verb) Määratleja (determiner) the, those, some, Adverb (sh proadverb, modaaladverb, afiksaaladverb jne) Konjunktsioon Numeraal e arvsõna Kvantor - määrasõna Partikkel – muutumatud väikesed sõnad (noh) Klassifikaator Verbi ja substantiivi eristust on peetud universaalseks, aga: Gil (2008; Miestamo 2013 kaudu): riauniindoneesia keeles ei ole verbi ja noomeni ega ühegi muu sõnaliigi eristust;
asesõna Pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna Adverb adv hästi, kaua asemäärsõna Proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saama), ära (sõitma) rõhumäärsõna modaaladverb modadv võibolla, ka kaassõna adpositsioon adp läbi (maja), (ukse) ees sidesõna konjunktsioon konj ja, ega, kuni hüüdsõna interjektsioon int ah!, kurat!, potsti Eesti keele lauseliikmed eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näide öeldis (grammatiline) predikaat V Poiss sööb kooki.
prepositsioon two events, things or people in terms of time, space, on, at, under, before, during and other abstract relations. Prepositions can occur as single words (at, by) or in pairs (out of, next to). postposition tagasõna, postpositsioon adposition kaassõna, suhtesõna, adpositsioon conjunction, connector sidesõna, Refers to items used to mark logical relationships Mary felt ill and could not go to konjunktsioon between words, phrases, clauses and sentences. There school. are two types of conjunctions: coordinating and He failed the exam (main) although subordinating
-kogeja: tegija ei ole tegevuses kavatsetult, meelega (jaot. kasu / kasu - benefitisentiendid; malefitisiendid) Semantilisi rolle võib juurde teha, kui keel seda nõuab Mul vedas (kogeja) Ta peab minema (patsient / kogeja (modaalsuse); malefitsient) Tulemusi sellel tegevusi küll ei olnud (teema / siht) Ladina k. puer hominem plancit / homo puerum planxit Vahel on käändekat. alla arvatud ka pre- ja postpositsioonid, eriti viimased on väga käänete moodi (baski keel.: kääne + adpositsioon). Postpos. võivad tekkida käändelõpud. (nt eesti k. -ga kääne) Definiitsuse e määratlus kategooria, mis on seotud dusjyrsyses viidatavate referentide indengtifitseerimisega. Definiitsub väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel. NT en. the / a, an Ungari keeles : sihitise määramine indef / def väljendatakse verbilõpuga. Grammatiline isik e persoona deiktiline viitamine kõnesit. osalejatele, nt kõnelejatele, kuulajatele ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite
o omadussõna ehk adjektiiv: hea, kollane, suur o asesõna ehk pronoomen: mina, selline, mis o arvsõna ehk numeraal: üks, seitseteist, neljas • pöördsõnad o tegusõna ehk verb: tahtma, käima, mõtlema • muutumatud sõnad o määrsõna ehk adverb: hästi, täna, vara o hüüdsõna ehk interjektsioon: oh, aitäh, hurraa o sidesõna ehk konjunktsioon: ja, või, ega o kaassõna ehk adpositsioon: peal, järgi, üle Lauseliikmed: • jagunevad kaheks: • lause pealiikmed, milleks on alus ja öeldis • lause kõrvalliikmed, milleks on sihitis, öeldistäide, määrus ja täiend Semantilised rollid: • Lause tähenduslikud, verbi juurde kuuluvad osad: o Agent on tüüpiliselt elus ja õhutab toimuvat tegevust nind seda meelega. o Patsient on lause osaline, kes või mis on mingis seisundis või mingites
Proverbid. Sõnaliigid. käändsõnad nimisõna ehk substantiiv: loom, kivi, Mart omadussõna ehk adjektiiv: hea, kollane, suur asesõna ehk pronoomen: mina, selline, mis arvsõna ehk numeraal: üks, seitseteist, neljas pöördsõnad tegusõna ehk verb: tahtma, käima, mõtlema muutumatud sõnad määrsõna ehk adverb: hästi, täna, vara hüüdsõna ehk interjektsioon: oh, aitäh, hurraa sidesõna ehk konjunktsioon: ja, või, ega kaassõna ehk adpositsioon: peal, järgi, üle konjuktsioon ehk sidesõna -conjuction- ja, et Lauseliikmed Keele kirjeldamisel on vaheastmeteks tähenduse ja vormi vahel süntaktilised funktsioonid ehk lauseliikmete tasand: alus (subjekt), sihitis(objekt), määrus(adverbiaal),, öeldis (predikaat) jne. Keeliti erinev, milliseid kasutatakse. Olulisemad S ja O NP süntaktilised funktsioonid ALUS: Vana auto maksab 10 000 krooni. SIHITIS: Ostsin vana auto. ÖELDISTÄIDE: See on vana auto. TÄIEND: ostsin vana auto kummid
Asesõnadena liigituvad proadverbid enesekohasteks: ise; vastastikusteks: omavahel, vastastikku, isekeskis; näitavateks: sinna, seal, siia, , siis, nii, sedaviisi, sedavõrd jne; küsivateks- siduvateks: millal, kuhu, kus, kust, kuidas, miks, misjaoks, mistarvis jne; ja umbmäärasteks: kunagi, kusagile, kusagilt, millegipärast, mujale, mujal, mujalt, teisale, , teisiti,kõikjal, , alati, igati jne. 14. Kaassõna e adpositsioon, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Kaassõnad on muutumatud sõnad, mis kuuluvad lauses nimisõna(fraasi) juurde, andes sellele ligilähedaselt samasuguseid tähendusi nagu käändetunnused, nt (maja) taga, (linna) kohal. Kaassõnad võimaldavad edasi anda palju mitmekesisemaid ja täpsemaid tähendusvarjundeid kui käändetunnused. Ehkki mõnel juhul saab kasutada paralleelselt nii kaassõna kui ka käändetunnust,
Või teine lause: Ta asus kusagil taga (adv) vs Ta ajab meid taga (afadv). Sagedamini esinevad sellised sõnad siiski afiksaaladverbina ja see põhjendab ka nende omaette sõnaliigiks pidamist. Sõna saab afiksaaladverbiks liigitada siiski ainult tekstisõna 9 (sõne) tasandil, sest afiksaaladverbid ja tavalised adverbid erinevad üksnes oma iseseisvusastme poolest. 12. Kaassõna e adpositsioon - on muutumatu sõna, mis kuulub käändsõna juurde. Kaassõnadel pole iseseisvat leksikaalset tähendust, nad väljendavad vaid sõnadevahelisi seoseid lauses ega ole seetõttu ka iseseisvad lauseliikmed. Kaassõnad jagunevad sõltuvalt paiknemisest käändsõna suhtes pre- ja postpositsioonideks e ees- ja tagasõnadeks. Neid kasutatakse koos nimi- või asesõnadega käändefunktsioonide väljendamiseks ja rõhutamiseks.