Esimene lumi, ilus ilm. 4. Millised on esteetika seosed kunstiga? Kas kunsti tähendus sõltub esteetikast? Esteetika seotud kunstiga väga palju. Esteetika uurib kauni avaldumist, maailma esteetilise tunnetamise, see on õpetus kunsti vormidest, ja üldselt ilust ja inetust. Seoses selle õpetusega, muutub meie ilu tunnetamine, meie arutlemine kunsti kohta ja sii kunsti tähendus ka muutub. 5. Milline on 'esteetika' mõiste etümoloogia? Sõna "esteetika" pärineb kreeka sõnast , mis tähendab aistilisus (tundlikkus ) või meeletaju. Termin "esteetika" oli kehtestatud Alexander Gottlieb Baumgarteniga tema teoses "sthti" 1750. aastal, ja tänu talle see sõna sai oma tänpäevase tähenduse. 6. Millised on esteetika seosed filosoofiaga? Mida tähendab 'esteetika kui kunsti filosoofia'? Esteetikat võime nimetada ilu filosoofiaks - seda võime käsitleda kui teooriat väärtuste kohta.
Nõukogude okupatsiooni eest Saksamaale, sealt Rootsi ja asus 1945. a lõpul elama Lõuna-Rootsi ülikoolilinna Lundi. 1950-1967 oli J. Mägiste Lundi ülikooli soome-ugri keelte dotsent. Tema algatusel loodi ülikooli juurde soome-ugri keelte instituut koos erialase raamatukoguga. 1967. a siirdus J. Mägiste vanaduspuhkusele (Eva Saar 2015). 2. Balti etümoloogiad Julius Mägiste teadusliku pärandi suur osa on läbi aegade olnud etümoloogia ehk sõnade päritolu, algupära uurimine. Teadlase poolt käsitletud uurimisteemad ulatuvad murde (nt Rosona) üksikkäsitlustest tuletusõpetuse, lastekeele, isikunimede ja õigekeelsusküsimusteni. Mägiste Etümoloogia alastes uurimustes on algusest peale olnud eriline koht just balti etümoloogiatel. Huvi selle valdkonna vastu avaldub kahes suunas. Ühelt poolt on Julius kriitiliselt hinnanud asjaomases kirjanduses käibivaid balti etümoloogiaid ja pakkunud
Kultuuri mõiste areng Kultuuri määratlusi on tänapäeval üle 400. Ld. K. Cultura- viljelemine Ld. K. Cultus korrastatud , hoolitsetud, viljeledud Etümoloogia- teadus sõnade päritolust ja ajaloost. Marcus Portius Cato (234-149 ekr)- Rooma poliitik ja ajaloolane. De agri culturae- Põllunduskultuurist. Marcus Tullius Cicero (104-43 ekr)- Rooma kõnemees ja filosoof ,elektrik, rooma proosaluule looja, arutlustes. Hilisantiikajal: cultura litterarum- vabade kunstide harrastamine. 7õppeaint antiikkoolis: geomeetria, grammatika , retoorika, dialektika, aritmeeika,astronoomia, muusika. Keskaeg: cultura juris- käitumisreeglite väljatöötamine Cultura lingua- keele täiustamine. Valgustusaeg(18saj.)- kultuur ja tsivilisatsioon(sotsiaalne progress). Naturalistlik: kultuur tuleneb inimese ajaloolisest olemusest. Moralistlik: inimese ajaloo käigus kujunenud moraalsed hoiakud. 19.saj kultuur inimkonna vaimne ja materiaalne areng Kultuur- inimühis...
KEELED JA ANTIIKMAAILM Klass........................................ 7-12.klass 1) MITU TÄHTE ON EESTI TÄHESTIKUS? 27/31 2) MILLISE KEELE KIRJATÜÜBID ON HIRAGANA JA KATAKANA? Jaapan 3) KUIDAS NIMETATAKSE SÕNA VÕI LAUSET, MIS TAGURPIDI LOETUNA ANNAB SAMA SÕNA VÕI LAUSE? Palindroomiks 4) KUIDAS NIMETATAKSE TEADUST, MIS UURIB SÕNADE PÄRITOLU? Etümoloogia 5) MIS KEELES ON KIRJUTATUD TROOJA? Heebrea 6) KUIDAS NIMETATAKSE KOLME PUNKTI, MIS MÄRGIVAD MINGI TEKSTIOSA VÄLJAJÄTMIST DOKUMENDIST? Ellips 7) MILLINE PIIBLI TEGELANE JUHATAS ORJAD EGIPTUSEST VÄLJA? Mooses 8) KES OLI RA? Päikesejumal 9) MILLISE KAASAEGSE MÄNGUGA, MIDA MÄNGITAKSE RUUDULISES PÕHJAL, SARNANES EGIPTUSE MÄNG ,,SENET"? Male 10) MIKS KANDSID KREEKA SÕDURID LAHINGUS PUNASEID KEEPE? Siis ei paista veri välja 11) VANAD KREEKLASED KASUTASID OLIIVIÕLI NII JUMESTUSES, MEDITSIINIS KUI KA KÜPSETAMISE...
Flamenko Flamenko (hispaania k flamenco) on Hispaania (Andaluusia) päritolu rütmikas muusikastiil (kitarrimäng ja laul) ning temperamentne keerukate käeliigutuste, plaksutuste ja jalalöökidega soolotants, mis moodustavad keeruka muusikalise ja kultuurilise traditsiooni. Flamenko on pärit Andaluusia alamklasside seast ja sisaldab kultuurimõjusid mustlastelt, araablastelt ja põhja-aafriklastelt, hilisemal perioodil ka Ladina-Ameerikast. Flamenko sünniaeg pole teada kuid selle juured võivad ulatuda rekonkista eelsesse perioodi. Olulise tõuke andis arvatavasti Hispaania inkvisitsioon, kes vähemusrahvastele survet avaldades sundis nad asustamata piirkondadesse, kus segunesid eri rahvaste muusika- ja tantsupärimus. Mõistet flamenko (sõna etümoloogia pole täpselt teada) hakati tugevalt mustlasmõjulise muusika- ja tantsutraditsiooni kohta kasutama arvatavasti 18. sajandi lõpul, mil flamenko lõplikult eristus...
Tätoveering (tattoo, tätoveering, tattoo) on protsess põhjustab püsiva pilt kehal, kohaliku kahju epidermis hypodermis koos pigment. Tavaliselt, tattoo ja oma välimust määrab kliendi või elus ja ühiskonnas. Tätoveering on iseloomulikud tunnused, tüübid, stiile ja tootmiseks. Viitab dekoratiivsed keha muutusi. · Kasutusala · Etümoloogia · Ajalugu · Liigid · Yakuza Tätoveerimine · Huvitavaid fakte 1. Kasutusala Kaasaegsed meistrid tätoveeringud professionaalse varustuse tätoveerimine, kõige levinum on induktsioon masin ja pöörlevad. 1.Väljendatud täielik stiil kunsti, millel on pikk tausta ja erinevaid stiile. 2.Tattoo mingi kehamaalingud, see on omamoodi avangardkunsti. 3.Tätoveeringud kasutatakse sageli kuritegelikud rühmitused (Mara Salvatrucha, Yakuza
Mina ja Religioon Mis on religioon? Religioon on uskumiste, tavade ja normide süsteem mille keskmeks on üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Sõna religioon on enamasti seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. Sõna "religioon" pärineb ladina sõnast religio, mille etümoloogia on vaieldav. Tänapäeval jälitab religioon meid kõiki, olgugi et enamik meist arvab, et on ka palju tähtsamaid asju. Näiteks mina, kes ma olen ateist. Religioon eksisteerib kogu maailmas ja ilmneb uskumuste ja uskude näol. Minu arvates religiooni peale sundida ja soodustada ei saa, selle valib iga inimene endale ise. Kui siis saab seda ainult füüsilise pealesurumise teel. Läbi aegade on uskumused muutunud ja laiali valgunud üle maailma erinevatesse piirkondadesse. Religiooniga käib käsikäes ka kultuur, kombed, poliitika ja majanduselu. Religiooni täielikku kadumist saab põhjustada ainult ma...
1. Leksikoloogia ja sõnaõpetuse mõisted Leksikoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõna ja sõnavara, jagunedes selle järgi sõnaõpetuseks ja sõnavaraõpetuseks. Leksikoloogia harud uurimisobjekti järgi on sõnasemantika, etümoloogia, fraseoloogia, onomastika ehk nimeõpetus, sõnavara- ehk leksikostatistika ja leksikograafia, millest tuleb juttu vastavates osades. Sõna, täpsemalt: leksikaalne sõna ehk lekseem, on sama tüve alusel moodustatud sõnavormide kogum. Nt kogum jõgi, jõe, jõge, jõkke, jões, ..,jõed, jõgede, jõgesid .., millest üks vorm valitakse sõna esindajaks eesti käändsõnadel on selleks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi. Seda esindajat
....7 Lisa.........................................................................7 Sissejuhatus Selles uurmises üritan teieni tuua autode arengu. Siin saab teada erinevatest aurumootoritest, elektrimootoritest ja bensiinimootoritest. Siin leiab infot selle kohta kuidas selline sõna nagu auto tekkis, kes ja kus leiutas esimese auto, kus hakkasid need autod levima ja mida arvas rahvas sellisest uuest liigist transpordist. Etümoloogia Sõna auto on lühend sõnale automobiil, mis tuleb Prantsuse sõnast automobile, mis omakorda tuleneb Vana-Kreeka sõnast (autós, "ise") ja Ladina sõnast mobilis (,,liikuv"); mis tähendab seda, et sõiduk liigub ise. Ajalugu Esimene töötab aurumootoriga ehitatud sõduk on arvatavasti ehitatud Ferdinand Verbiesti poolt, kes oli Flaami liige Jesuiidi missionis Hiinas 1672. Aastal. Esimesene sõiduk oli 65 cm
· käsi, käitises käitlema, käsitlema, käendama, käsitama (aru saama), käsitsema (füüsiliselt). Polüseemia ülekanne · sulg linnul sulg kirjutamiseks sulepea · laud nagu põrandalaud söögilaud või inimese jalg lauajalg · ratas (üksik ratas vankril) jalgratas mootorratas Leksikoloogia on sõnavaraõpetus. Leksikograafia on õp sõnaraamatutest, erinevaid sõnaraamatuid: · ÕS, seletussr, võõrsõnade leksikon, etümoloogia sr, võõrkeele sr, murde sr, slängisr, sünonüümide sr, sagedussr ja oskussõnaraamat. Veel paar mõistet: Semantika tähendus (semasioloogia tähendusõpetus). Semiootika märgiteadus, silmapaistvam esindaja Juri Lotman. Keele sõnavara koosseis · põhisõnavara omane kõigile (lapsed, muulased), u paartuhat sõna, millega tuleb toime. · üldsõnavara: 1. professionalismid ameti sõnavara ( 2. arhaismid (susla e kitsarööpmeline rong, kriska e siiber, kilter e parim töötegija).
1 Polüseemia - ülekanne • sulg linnul - sulg kirjutamiseks - sulepea • laud nagu põrandalaud - söögilaud või inimese jalg - lauajalg • ratas (üksik ratas vankril) - jalgratas - mootorratas Leksikoloogia on sõnavaraõpetus. Leksikograafia on õp sõnaraamatutest, erinevaid sõnaraamatuid: • ÕS, seletussr, võõrsõnade leksikon, etümoloogia sr, võõrkeele sr, murde sr, slängisr, sünonüümide sr, sagedussr ja oskussõnaraamat. Veel paar mõistet: Semantika - tähendus (semasioloogia - tähendusõpetus). Semiootika - märgiteadus, silmapaistvam esindaja Juri Lotman. Keele sõnavara koosseis • põhisõnavara - omane kõigile (lapsed, muulased), u paartuhat sõna, millega tuleb toime. • üldsõnavara: 1. professionalismid - ameti sõnavara ( 2
KOMAD Rinnastavad: komaga: vaid, aga, kuid, ent, s.t, s.o, seega, samuti komata: ning, ega, ehk, ja, või, nii...kui (ka) Alistavad: ühend komaga: sellepärast et, isegi kui, pärast seda kui, ainult et, nii et, olgugi et, samal ajal kui, seda mööda kuidas, peagi et, niipea kui, parajasti kui, sel ajal kui komaga: et, sest, kuna, kes, mis, millal, kuni, kuidas määrs:miks, mispärast, kuidas, kuhu, kus, kust, millal, milleks, kas, kumba, missugune, näiteks, samuti, ühesõnaga, s.o, s.t lihts: et, sest, ehk, kui, kuni, kuna, nagu, kuigi ases: kes, mis, kus, millal Mis on keel? Märgisüsteem, suhtlemisvahend Kokkuleppelised märgid ja moodused nende loomiseks: -visuaalsed: Värv - valgusfoor Vorm - WC märgid Suurus - laps/täiskasvanu -kuulmisega: Alarm - äratab Signaal - pane tähele Sireen - tulekahju (pidev sireen) -haistmisega: gaas=oht -kompimisega Keerulisemad märgid -morse kood -merelipud Keelemärgi motiveerimatus: Mitte üks-ühesus, ühe...
mida tegid. Mulle pähe kukkus sanss, kas või natuke saada teada oma perekonnast, aga mitte lihtsalt teada, millest ma võin unustada mõne aja pärast vaid teha savist inimeste nägu ehk teha maskid. Maskid võib riputada seinale, ja iga päev näha oma perekonda,keda pole rohkem elus. See on Aafrika mask, mida toob õnne. Maskidest Sõna ,,mask" etümoloogia on sama salapärane nagu mask isegi. Esimest korda ilmus sõna kasutusse 7. sajandil ning see arvatakse olevat ladina või indoeuroopa päritolu. Kunagine romaani sõna maska tähendas musta, hilisladina masca ja itaaliakeelne maschera aga nõida, vaimu, kummitust. Mitmetes kultuurides tõmmati võrdusmärk maski ja nõia vahele: näiteks nimetati Provence'i aladel nõidusega tegelejaid maskideks (les masques). Katalaani keeles
(moksa, moksk) ning alles nõukogude ajal hakkas osa neist end ametliku keelekasutuse mõjul mordvalasteks kutsuma. Alates nõukogude aja lõpust on vanad endanimetusederza ja moksa taas laiemalt kasutusele tulnud ning moksad ja eriti ersad võivad solvuda, kui neid mordvalasteks nimetada. Samas nimetab enamik ersadest ja moksadest end jätkuvalt mordvalasteks. Kõigi nende rahvanimetuste etümoloogia on ebaselge. Etnonüüm "mordva" on ilmselt tagasiviidav 6. sajandisse, mil seda kasutas idagooti ajaloolane Jordanes (kujul mordens). Nimetust erza on seostatud linnanimedega Rjazan jaArzamass. Sõna moksa tundub olevat ühenduses venekeelse hüdronüümigaMoksa, ent moksad ise kutsuvad seda Oka lisajõge lihtsalt Jov 'jõgi'. 5.2 Asuala Mordvalased elavad üsna laialipillutult kogu Kesk-Volgamaal ja Uraalis, aga ka Siberis, Kasahstanis ja mujal
Paljusid jumalaid kujutasid härjasarvedega. Ning kaksikkirve (labrys) sõnast on tuletatud labürint. Labürint kaksikkirve maja. Suurem osa Olümpose jumalatest austati juba Mükeene ajajärgu ajal. Tekstid mainivad jumalate nimesid vaid äritehingutega. Jumalaid kujut kõikide inimeste pahedena. Jumalaid ja inimesi eristas vaid surematus. Jumalaid nim ka olümplasteks. Olümpose jumalaid oli 12. Kõige olulisem oli peajumal Zeus (jumalate ja Inimeste isa). Zeusi etümoloogia tuleb India taevajumalast Djaus Pitast. Zeus on ilmastikujumal, kes valitseb taevaaluses ruumis v mäetipul. Tema abikaasaks ja õeks oli Hera (taeva kuninganna). Zeusil oli aga palju järglasi teiste naistega. Zeusi püha lind oli kotkas ja püha puu tamm. Hera püha loom oli veis (veisesilmne Hera). Hera oli ka abielu jasünnituse kaitsja. Zeusi vend Poseidon oli veekogude jumal ning maavärinate ja tormide tekitaja. Poseidon atribuudiks oli kolmhark. Poseidon oli kalameeste kaitsejumal.
REFERAAT - TÜRKIIS Õppeaines: VÄRVIÕPETUS Esitamiskuupäev: 17.12.2014 Tallinn 2014 1 TÜRKIIS ÜLDISELT Türkiis ühendab endas sinise jaheduse ja rohelise värskuse. Sinakamana tundub see jaheda ja kaugena, rohelise ülekaalu suurenedes aga lähedasema ning nõudlikumana. Sõna türkiis pärineb 16. sajandist ning nime on saanud selle järgi, et Euroopasse toodi kivim esimesene Türgist. 2 2 TÜRKIIS ARHITEKTUURIS Türkiis on heledana ja valkjana jahedalt rahustav, hell ja avarust loov. See on värv, mida nii sinist kui rohelist armastav inimene võib kogeda sõbralikuna ja lõdvestavana. Nõutud rahuliku ja meeldiva miljöö pakub türkiis nõupidamisteruumis. Kuna hele türkiis on ihuvärvi komplementaarvärv, moodustab ta tausta, mille kõrval näovärv tundub väga kirgas ja värske. Samal põhjusel moodustab hele türkiis väga sõbraliku miljöö k...
Psühholoogia (kr., psychología `hingeteadus') on empiiriline teadus, mis uurib nii käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus. Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid. Eristatakse "naudinguprintsiipi" ja "reaalsusprintsiipi". Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse ...
Allikad: Ehala M. 2001 Eesti keele struktuur. Tallinn Erelt M.1997 Eesti keele käsiraamat. Tallinn ENSV TA Keele ja kirjanduse instituut 1988 Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. 1.Köide 4.vihik, 3.Köide 1.vihik. Tallinn Raun A. 1982 Eesti keele etümoloogiline teatmik Maarjamaa kirjastus Vainola K 2003 Eesti slängi sõnaraamat Tallinn Õim A. 1993 Fraseoloogiasõnaraamat" Tallinn Leksikograafia. Eesti keele sõnastikud. Leksikograafia on sõnaraamatute tegemise õpetus. Eesti leksikograafia sai alguse 17. sajandil - 1637. aastal ilmus Heinrich Stahli ,,Anführung zu der Estnischen Sprach" . See on saksakeelne eesti keele käsiraamat, mis sisaldab saksa-eesti sõnastik( M.Erelt 1997:569). Sõnastik on sõnavarakogum, mis on vormistatud sõnaraamatuna. Kuna keeles on alati sõnu, mida osa kõnelejat ei tunne aga on vajalik, et inimesed üksteist õigesti aru saaksid, et seda võimaldada, koostatakse sõnaraamatud. Suured sõnaraamatud valmivad kollektiivs...
Poeetikast ja Aristotelesest Poeetika Õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusena kunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja retoorikaga. Normatiivne poeetika toob ära reeglid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma Deskriptiivne poeetika kirjeldab olemasolevat kirjandust ja tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused Immanentne poeetika Aristotelese Osaliselt säilinud käsitlus "Luulekunstist" on ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia probleeme. Teos on tõenäoliselt kirjutatud Aristotelese viljakaimal perioodil alates aastast 336. e.m.a. Ilmselt on tegemist teosega, mis oli mõeldud kitsamale ringile lugemiseks (esoteeriline), võib-olla midagi loengukonspektilaadset. Teoses o...
Absolutiiv ergatiivsed keeled - on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne/süsteemi tähendus mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat naaberkeelte vastastikune mõju Aeg väljendab tegevuse või olukorra suhet mineviku, oleviku või tulevikuga Afiks seotud morfeem, jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks Agent lause osaline, sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust Akustiline foneetika uurib häälikute moodustamisel tekkivaid häälelaineid Algkeel keel, millest on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi) Allkeel keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, argikeel, släng) Allofoon foneemi variant Allomorf morf...
* Tegumood e genus – aktiiv/passiiv („HE wrote some letters“/“ SOME LETTERS were written by him“) personaal/impersonaal (isikuline/umbisikuline); * Laad e aspekt – lõpetatud/lõpetamata; tulemuslik/mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne (hetkeline/kestev); progressiiv (kestev) Eitus – eesti keeles sõna „ei“, eitav tegusõna vorm, eessõnad eba-, mitte-, a-. 11. Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte arv, enim kõneldud keeled. Keelte muutumise põhjused. Etümoloogia. Maailmas on erinevate arvamuste kohaselt 4000-7000 keelt, tõenäoliselt umbes 6000. Hetkeseisuga on enim kõneldud keelteks: hiina keel (mandariini), hispaania keel ning inglise keel. Etümoloogia – sõnade päritolu õpetus/teadus 12. Keelte areaalne jaotus ja keelekontaktid. Isolaatkeeled. Kreoolkeeled. Indoeuroopa keelkonna olulisemad keelerühmad on: germaani (rootsi, norra, taani, fääri, islandi, inglise, saksa, friisi, hollandi, flaami, afrikaani), balti (leedu, läti),
TÜ praegusi uurimissuundi: eesti grammatika uurimine tüpoloogilisest vaatenurgast, murrete nüüdisseisundi uurimine, foneetika ja fonoloogia uurimine, kõnekeele uurimine, semantika, vana kirjakeele uurimine, tekstiuurimine, arvutilingvistika, vestlusanalüüs. · Eesti Keele Instituut: murdeuurimine, leksikoloogia, keelekorraldus, kirjakeele grammatilise ehituse uurimine, soome- ugri keelte uurimine, kakskeelsed sõnaraamatud, etümoloogia sõnaraamatu koostamine, arvutilingvistika. · Tallinna Ülikool: sotsiolingvistika, keelepoliitika, koodivahetus, eeti keele õpetamise teoreetilised alused, eesti keele omandamine teise keelena, eesti õppijakeele korpuse koostamine, murded, keelevähemused, lastekeel, nimeuurimine · Võru Instituut: ajaloolise Võrumaa keele ja kohanimede uurimine, murdesotsioloogia. · Tallinna Tehnikaülikool: foneetika ja kõnetehnoloogia labor Tegevusvaldkondi: · Eesti keele/kirjakeele ajalugu
arvatakse, et tõlkimises osales 70-72 õpetlast. Hellenismiperioodil hakati uurima kirjanduslikku stiili (õige hääldus ja grammatika, erinevused kaasaegse koinee ja klassikalise kreeka keele vahel); koostati arvukalt murdesõnastikke mitte-atika murrete jaoks. Vastuolud kõne mõistmisel: loodus vs konventsioon, analoogia vs anomaalia. Epikuros arvas, et sõna tekib loomulikul teel, ent seda muudetakse leppeliselt. Etümoloogia sõna tähenduse avamine, kuni selle tõeline tähendus on leitud. Stoikud eristasid kõne foneetilis- ortograafilise ühtsuse kolm aspekti: foneetiline väärtus, kirjakuju, foneetilise väärtuse/kirjakuju nimi. Techne grammatika vanim õhtumaade grammatika, omistatud Dionysius Thraxile (u 100 eKr); 15 leheküljel 25 sektsiooni, mis võtavad kokku kreeka keele grammatika. 5. Rooma keeleteadus Etruski keel on ebaselget päritolu mitte-indoeuroopa keel; sellest on säilinud üle 8000
Pedofiilia (kreeka keelest "pais" ("paieos") laps ja "phiilia" kiindumus, sõprus, armastus) kui mõiste tähendab sugulist kiindumust lastesse on üheks seksuaalsfääri haiguseks, mida võib kohata nii heteroseksuaalsete kui homoseksuaalsete meeste kui ka naiste seas. Väärastunud inimhinged saavad psühholoogide hinnangul rahuldust ainuüksi lapse palja ihu puudutamisest, rääkimata juba suguaktist. Pedofiilia on seksuaalsuunitluse häire, mis tähendab laste seksuaalset eelistamist, objektid on tavaliselt puberteedieelses või varases puberteedieas. Osa pedofiile on huvitatud ainult tüdrukutest, teised ainult poistest ja osa on huvitatud mõlema soo esindajatest. Pedofiilide hulka kuulub ka inimesi, kes eelistavad täiskasvanud seksuaalpartnereid, kuid kontaktide ebaõnnestumise tõttu pöörduvad harjumuspäraselt laste kui asendajate poole. Läbi ajaloo on teada palju juhtumeid, kus täiskasvanud on võtnud omale seksuaalpartneriteks alaealisi. V...
Keskaeg Euroopas Mõiste päritolu (etümoloogia) ja keskaja piiritlemine Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jääb antiikaja ja uusaja vahele. Ajaloo periodiseerimine antiik-, kesk- ja uusajaks ei ole kõikjal rakendatav, see kehtib ainult Euroopa, isegi Lääne-Euroopa puhul. Euroopa ajaloo n-ö kolmikjaotuse võtsid esimestena kasutusele Itaalia humanistid. Nemad jagasid Euroopa ajaloo kolme perioodi: - klassikaline tsivilisatsioon ehk antiiktsivilisatsioon (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma) - keskaeg (kasutati ladinakeelseid termineid medium aevum, media tempestas jm) - uusaeg ehk moderne aeg (see oli aeg, milles humanistid ise elasid) Näiteks kasutas seda mõistet Itaalia humanist, ajaloolane ja riigimees Leonardo Bruni (elas 1370-1444) 1442. aastal ilmunud teoses Historia del popolo fiorentino (Firenze rahva ajalugu). Üks esimesi humaniste, kes seda mõistet kasutas, oli veel paavsti bibliotekaar Giovanni Andrea Bussi (elas 14...
mis tootsid 16 liitrit päevas, kuid siiski polnud absinti varem sellistes kogustes toodetud. 1805. aastal avas Henri-Louis Pernod Prantsusmaal Pontarlier linnas suurema absinditehase nimega Pernod Fils. See tehas sai hiljem kõige suuremaks ja tuntumaks tehaseks, tootes 19. sajandi lõpus, populaarsuse tipul üle 30 000 liitri päevas. Tänapäeval võetakse firma Pernod Fils 20. sajandi alguse toodangut eeskujuks teiste absintide valmistamisel. Etümoloogia Absindi nimetus tuleneb nii eesti kui paljudes teistes keeltes tõenäoliselt prantsuse keelest (absint oli levinuim Prantsusmaal). Prantsuskeelne sõna absinthe [absäät] on koirohutaime nimetus ja tuleneb ladina sõnast absinthium. See omakorda tuleneb kreeka sõnast apsinthion. Tihti arvatakse, et apsinthion tähendab "joodamatu", või "ebameeldiv", ning et see tuleneb eesliitest a- (eba-, mitte-) ja sõnast psinthos, haruldasest omadussõnast tähendusega "nauditav"
.............................................................................................................13 ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 4 Eessõna Referaadis on käsitletud kolme põhilist ,,asja": keelt, aega ja ruumi. Kuna Cassireri rõhuasetus on sümbolil ja sümboliseerimisel, oli algselt planeeritud ka peatükk ,,Sümbol". Aga selle kreekakeelse sõna etümoloogia uurimine oli raske ja ka töö maht oli piiratud, siis jäeti selle üksikasjaline käsitlus tööst välja. Selleks väljajätmiseks andis ka lisatõuke üsna kogemata internetist leitud André Trinity tekst: ,,Kui me malemängu reegleid ei tea, siis jääb see sümboolne maailm meile täiesti arusaamatuks. Kui me aga teame reegleid, siis muutub igasugune mäng omaette reaalsuseks ja hiljem on täiesti võimatu sellele teisiti vaadata. Tegelikkuse ja eksistentsiga
Suurima kõnelejatearvuga keel on mandariinihiina (üle 800 miljoni), järgmine hispaania (üle 320 miljoni), siis inglise (üle 300 miljoni), hindi jne. 13. Keelkond, algkeel, haru (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelkond on ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm. Algkeel on alguspärandi keel, aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju. Haru on 14. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus Võrdlev ajalooline keeleteadus sai alguse 19. sajandi Euroopas ja pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile, muuhulgas keelte genealoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale. Põhiline küsimus on, kas kunagi on olnud üks algkeel, millest kõik tänapäeva keeled on pärit? Võrdlev ajaloolise keeleteaduse meetodid ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha. · Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) =
Suurima kõnelejatearvuga keel on mandariinihiina (üle 800 miljoni), järgmine hispaania (üle 320 miljoni), siis inglise (üle 300 miljoni), hindi jne. 13. Keelkond, algkeel, haru (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelkond on ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm. Algkeel on alguspärandi keel, aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju. Haru on 14. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus Võrdlev ajalooline keeleteadus sai alguse 19. sajandi Euroopas ja pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile, muuhulgas keelte genealoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale. Põhiline küsimus on, kas kunagi on olnud üks algkeel, millest kõik tänapäeva keeled on pärit? Võrdlev ajaloolise keeleteaduse meetodid ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha. · Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) =
Suurima kõnelejatearvuga keel on mandariinihiina (üle 800 miljoni), järgmine hispaania (üle 320 miljoni), siis inglise (üle 300 miljoni), hindi jne. 13. Keelkond, algkeel, haru (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelkond on ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm. Algkeel on alguspärandi keel, aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju. Haru on 14. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus Võrdlev ajalooline keeleteadus sai alguse 19. sajandi Euroopas ja pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile, muuhulgas keelte genealoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale. Põhiline küsimus on, kas kunagi on olnud üks algkeel, millest kõik tänapäeva keeled on pärit? Võrdlev ajaloolise keeleteaduse meetodid ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha. · Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) =
Sugukond- KANNIKESELISED-VIOLACEAE Perekond kannike-Viola L. Sookannike- Viola palustris Tavaline taim Eestis, Saare- ja Muhumaal on haruldane. Kasvab soistel niitudel ja puisniitudel, märgades lepikutes. Kannikeseliste sugukonnast, mitmeaastane. Taim pikkade maapealsete võsunditega. Kõrgus 5 kuni 20 cm. Lehed ümarneerjad või laimunajad, tömbid, pikarootsulised ja alaküljelt täiesti paljad (sarnasel liigil turvaskannikesel on lehed alt hõredalt karvased). Abilehed on hambulised. Õied kuni 1 (1,5) cm pikad. Kroonlehed on kahvatu-(hele)lillad, tumedate joontega. Kannus on sirge. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskpaika või on sellest veidi allpool. Õitseb aprillist juunini. Viljaks paljas, munajas kupar http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=181 Iseloomulikud tunnused: Lehed ainult juurmised, lehistunud vart pole, õieraod kinnituvad rosetilehtede kaenlasse. Lehed paljad, laimunajad. Abilehed narmastunud või terve servaga. Õied ...
· Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) = rekonstruktsioonide abil otsitakse allkeele kuju, nt indoeuroopa algkeele `jalg' on rekonstrueeritud *pòds (tärn tähistab rekonstruktsiooni) · Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse AGA · Sõnavara sarnasustel võib olla ka muid põhjusi: - laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes, seeme) - juhuslikud kokkulangevused (nt inglise ja mbabarami (austr) dog) Sõnade päritolu = etümoloogia 3)keeletüpoloogia: oli algselt (19.saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmisetele küsimustele: esitekse, kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub (analüütiline või sünteetiline keel). Ja teiseks, kuidas neid elemente liidetakse (prefiks, infiks, sufiks). Keelte tüpoloogiline liigitus 1.isoleeriv (puudub morfoloogia) nt, vietnami keel, millel on grammatilised lõpud puudu 2
3. Mis on ja millega tegeleb leksikograafia? Leksikoloogiat peetakse teoreetiliseks, leksikograafiat rakenduslikuks tegevuseks, kuigi leksikograafias eristatakse samuti teoreetilist (märksõnade valik, sõnaraamatu makro- ja mikrostruktuur, eessõnad ja lisad) ja praktilist poolt (sõnaartikli koostamine ja esitus). Leksikograafia on sõnaraamatute tegemise õpetus. Sama sõna märgib ka praktilist poolt – sõnaraamatute tegemist ennast. 4. Mis on ja millega tegeleb etümoloogia? Etümoloogia on keeleteaduse osa, mis käsitleb sõnade päritolu. Eelkõige on etümoloogiateaduse uurimisobjektiks tüvede päritolu. Kõige üldisemalt võib iga keele sõnatüved päritolu järgi jagada oma- ja laentüvedeks. Omatüvedel pole leitud laenuallikat ja millel võib olla sugulaskeeltes vaste, mille saab tagasi viia samale algtüvele. Laentüved on teisest keelest laenatud. Etümoloogiateaduse eesmärk on teha kindlaks sõnatüve vasted sugulaskeeltes ja/või laenuallikas
maailmale läheneme. Samas ka kõike seda, mille abil püüab inimene selgusele jõuda iseendas ja oma kohas maailmas. Sõna filosoofiat kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses maailmavaate või oma seisukohtade tähistamiseks. Filosoofia võib olla kitsamas mõttes juhtidee mõnes eluvaldkonnas. Etümoloogia on sõnade päritolu uurimisega tegelev keeleteaduse haru, ta vaatab sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega. Etümoloogia on sõnavara ajaloo uurijad. Filosoofia põhiprobleemide näiteks võib tuua: 1. Mis on tõde? 2. Mis on teadmine? 3. Mis eksisteerib? 4. Mis on vabadus? 2.Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Koolkondi/filosoofiavoolusid seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja
Absolutiiv-ergatiivsed keeled: on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus: ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat: on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiz). Aeg: deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks: seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent: (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika: uurib häälelainet ja sell...
täpsemalt Akronis, Ohios. Tema isa Cloyd Robert Quine oli insenär ja tööstusettevõtja, tema ema aga kolledziharidusega kohalik kooliõpetaja. Sõbrad kutsusid teda tihtilugu ,,Van"iks. Tema huvi filosoofia vastu algas suhteliselt vara 9 aasta vanuselt, kui teda juba vihastas välja absurdsus ühiskonnas taeva ja põrgu ideest. Oma kohalikus kõrgkoolis Akronis valis ta endale peamiselt teaduslikud kursused ja tegeles tulihingeliselt margikogumisega. Lisaks huvitas teda kooli ajal väga etümoloogia ning teda köitsid väga igasugused kaardid ja kauged kohad. Suur pööre oli aga siis, kui ta vend andis talle William James'i teose ,,Pragmatism", mida ta luges justkui naelutatult, kuigi ta ise on väitnud, et tegemist oli Edgar A. Poe raamatuga ,,Eureka" mis esimesena tekitas temas soovi universumit tervikuna mõista. Pärast kooli lõpetamist õppias ta Oberlini kolledzis, Ohios, kus tema vendki õppinud oli. Seal
Absolutiiv-ergatiivsed keeled on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus - ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat - on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiž). Aeg - deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks - seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent - (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika - uurib häälelainet ja...
Kirjanduse tõlgendamise alused Kunstipärane keelekasutus Fiktsionaalsus Eesmärk Sissejuhatav aine. Eesmärgiks on anda ülevaade Fikseeritus (littera ´’täht’ – Literatur; kirjandus kui kirjandusteaduse terminoloogiast, kirjandusžanritest ja kirjanduse midagi kirjutatut) analüüsi põhilistest kategooriatest ja analüüsimimeetoditest. Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Lühikirjeldus: Kirjanduse mõiste, selle muutumine ajas. Semiootikud on küsimusele lähenenud järgnevalt: Kirjanduslikud epohhid. Kirjanduse ja ajaloo suhe. “Teksti mõiste aluseks on ilmselt...
st võivad olla determinandiga või ka mitte. Elliptilisus on tüüpiline asula- ja loodusnimedele, kus võib determinandi ära jätta, ilma et tähendus muutuks. Võib olla ka kokkukirjutus (nt Aruküla). Valedeterminant on näiteks Mõisaküla linnal. Atribuut – süntaktilises mõttes täiendsõna. Atribuudid võivad olla apellatiivid ehk üldsõnanimed, isikunimed või teised kohanimed või hoopis sellised järjendid, mille etümoloogia pole teada. Atribuut eristab üht sama klassi objekti teisest, on samaliigilised. Terminnimed – atribuut või determinant, s.o apellatiiv, mis käibib nimena, kui ei täpsustata, millega tegu. Keerulisem on analüüsida nimesid, mis on –ne lõpuga (-alune, -tagune, -pealne). Ilma determinandita on need justkui atribuudi osad, aga neil võib olla ka oma tähendus. Kui nimeuurija ei taha determinandi-atribuudi jaotust kasutada, võib öelda üldiselt, et on järel- või
Teoreetilise keeleteaduse teooriaid kasutatakse mitmes valdkonnas. 2. Loomulik keel (vs tehiskeel) 3. Maailma keelte jaotusi, liigitusaluseid, (genealoogiline, areaalne, sotsiolingvistiline,tüpoloogiline) Vt. Konspekt. 4. Keelkond, algkeel, haru Keelkond on ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm. Algkeel on alguspärandi keel, aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju. 5. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev ajalooline keeleteadus sai alguse 19. sajandi Euroopas ja pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile, muuhulgas keelte genealoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale. Põhiline küsimus on, kas kunagi on olnud üks algkeel, millest kõik tänapäeva keeled on pärit? Võrdlev ajaloolise keeleteaduse meetodid ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha. Häälikuseadused - erandituse põhimõte põhineb analoogial: sõnade
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sõnauurimus SÕNA EMA EESTI KEELE AJALOOS Erikursus eesti keele ajaloost MIRELL PÕLMA Tartu 2014 SISUKORD 1.SÕNA EMA TAUST......................................................................................................3 1.1. Sõna ema etümoloogia................................................................................................3 1.2. Sõna ema tähendus.................................................................................................4 1.3. Sõna ema levik Eesti murretes................................................................................5 2.SÕNA EMA LEVIK KORPUSTES...............................................................................6 2.1. Sõna ema vanas kirjakeelekorpuses...
*Islami tavade järgi kuulusid söjas vangi langenud oma vangistajale ning nagu iga omandit, võis neid ka müüa *äsjakastreeritule peeti parimaks rohuks kõrbeliiva *poistest, kes suutsid valu, verekaotuse ja liiva sisse kaevamise üle eladam sai kallis kaup, mis tõi müüjatele tohutu kasumi *eunuhhiks lõikamine toimus nii suure saladuskatte all,et tänapäevani pole täpselt teada, kus ja kuidas seda tehti ja kes tegi. *terminite etümoloogia heidab kastratsiooniviisidele siiksi teatavat valgust- nende hulka kuulusid genitaalide lömastamine, pidev peksmine, äralõikamine, ära kiskumine *castrati-eemaldatud olid nii peenis kui munandid *spadones.- munandid olid ära kistud *thilibiae- munandid olid lömastatud, seemnenäärmed kahjustatud. *eunuhhid kandsid turbani käänise vahel peidetud hõbetorukest, mille nad urineerimise ajal uretra'sse torkasid.
EETIKA ALUSED Mis on eetika? Näited eetikaküsimustest: Kas meil on absoluutseid kohustusi? Milliseid? Kas hea ja halb, õige ja väär sõltuvad teo tagajärgedest? Mis on hea elu? Mis iseloomustab head inimest? Moraalifilosoofia Moraal ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraalifilosoofia süstemaatiline püüe mõista moraaliga seonduvaid mõisteid ning õigustada/põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika teadus/õpetus moraalist, moraalifilosoofia. Pojmanil: moraal koos moraalifilosoofiaga. Etümoloogia (eetika kr k) (ethos , lühikese `e'-ga) komme, tava, harjumus ( thos , pika `e'-ga) karakter, iseloomuomadus Aristotelese eetika ( thikos ) oli uurimus iseloomuomaduste, s.t loomutäiuste ja pahede üle, õpetus heast iseloomust ja käitumisest. Etümoloogia (moraal ld k) mos (pl mores ) tõlge nii kreeka ethosele kui thosele , kuid see ladina sõna tähistab eelkõige kombeid, tavasid. `Moraal' keskendub...
Author autoriteet, autor, võim, mõjuvõim. ,,Feministliku teooria sõnaraamat" (Dictionary of Feminist Theory) ütleb, et autoriteetsus on kindlaks määratud võim, mille kasutus on tihti küsitav, kuna autoriteetsust käsitletakse rutiinina. Feministlik teooria keskendub eeskätt sellele, kuidas autoriteetsus sõltub keelest. Näiteks kasutavad feministidest kirjanikud alternatiivset naiskeele etümoloogiat, mis esindab naiste võimu (Humm 1995: 16). Kui naiskeele etümoloogia on sama, mis Quine´i mõistes ,,kodukeel", mille järgi viimane on juba olemuselt tõlkimatu selle individuaalsuse poolest, siis muutuks nende märkide üle kandmine sootuks võimatuks. Binary opposition binaarne opositsioon. Raamatu ,,Feministliku teooria terminisõnastik" (A Glossary of Feminist Theory) kohaselt on binaarse opositsiooni kontseptsioon dekonstruktsiooni keskmeks. Opositsioonis olevatel terminitel ei ole ekvivalentset väärtust
10. Keel ja rahvus, von Humboldti vaated keelele Humboldt: Palju reisinud, valdas mitut keelt. ,,Keel on loov energia, mitte grammatikute kirjeldatud produkt" . ,,Igal keelel on oma sisene vorm" määrab foneetilise, grammatikalise, leksikaalse vormi. Igas keeles elab ta ajalugu. Keelevõime on omane inimesele kui liigile, kuid igal keelel on oma iseloom. Eri keeled sobivad erineval määral abstraktseks mõtlemiseks, arenenuim on sanskriti k. Alles 19. saj eristas tüpoloogia ja etümoloogia omavahel. Kõige tuntum on Humboldti jaotus isoleerivateks, aglutineerivateks ja flekteerivateks keelteks. Herder oli juba 1770 postuleerinud selle, et keel ja mõte on lahutamatud. Keele ja rahvusliku eripära seos oli üks 19. sajandi põhilisi keeleteoreetilisi oletusi. 11. Keel kui bioloogiline olend Schleicheri (1821-68) käsitluses Uuris indoeuroopa keeli, sh leedu keelt. Arendas välja keelepuu teooria. Keeled moodustavad rühmi, millel on sama algkeel ja algkeelel omakorda algkeel
absoluutsed universaalid- omadused, mis esinevad kõigil või peaaegu kõigil maailma keeltel adverb e. määrsõna adverbiaal e. määrus- verbi laiend, mis ei ole objekt ega predikatiiv afektiivne e. emotiivne tähendus- kui lisatähenduses sisalduv tugev emotsionaalne laeng, kutsutakse niimoodi afiks e. seotud morfeem afiksaaladverb e. abimäärsõna afrikaat- kui konsonandi hääldamisel õhuvool katkeb, kuid kulgla taasavanemisel tekib tugev vabanemismüra aglutineerivad keeled- neis on rohkesti muuteelemente, eriti sõnatüvele lisanduvaid järelliiteid. aktant e. kohustuslik nominaalne moodustaja Aktionsart- tegevuslaad aktsent- kasutatakse nii rõhu kui kõrguse kohta akustiline foneetika- kõnelemisel tekkivaid helilaineid uuriv foneetika allkeel- erinev keelekuju, nt. mingi eriala, rühma või isiku keel allofoon- foneemi variant allomorf- morfeemi variandid antonüümia- semantiline vastandussuhe antropoloogiline lingvistika- (Ameerika) strukturalismi ...
Vanemuisena. 20. Kirjelda Fr.R. Faehlmanni loodud eesti mütoloogia "panteoni" ning seleta lahti, missugustele allikatele tema käsitlus toetub. Eestlaste ainujumal Taara, Vanaisa ehk Vana. Kangelased: Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne, Vibuane. Kangelaste järeltulijad: kallewe pojad, Endel(Ilmarise poeg), Juta(Vanemuise tütar), Koit ja Hämarik. Metsa, vee ja õhu vaimud. Tema käsitlus toetub Kalevalale, millele ta lisas eesti etümoloogia. 21. Mille poolest sarnanevad ja erinevad K.J. Petersoni ja Fr.R. Faehlmanni eesti mütoloogia "panteonid"? Petersonil olid erineva astme jumalad: Esimese astme: taevajumalad, pikne/kõu, Maaema, laulujumal, päike, kuu, tähed, Karu (Ot) ja maajumalad (turri, hisi). Teise astme jumalad ehk nümfid, deemonid. Seejärel tulid hiiud, kangelased ja muinasjutulised kuningad ning nende järel müütilised loomad. Faehlmannil oli ainult üks peajumal Vanaisa/Taara/vana. Teised olid tema
rekonstruktsioonide abil otsitakse allkeele kuju, nt indoeuroopa algkeele `jalg' on rekonstrueeritud *pòds (tärn tähistab rekonstruktsiooni) · Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse · Sõnavara sarnasustel võib olla ka muid põhjusi: - laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes, seeme) - juhuslikud kokkulangevused (nt inglise ja mbabarami (austr) dog) Sõnade päritolu = etümoloogia Keeled muutuvad Sama päritolu keelte sarnasusi aja jooksul vähenevad (vrd nt eesti keel ja ungari keel). Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse meetodid (nt häälikuseadused) ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha, ent keel arvatakse Maal olemas olevat olnud vähemalt 100 000 aastat. 15.09.2010 Keeleuurimise meetodid. Jaotused Isolaatkeel on keel, millele ei ole leitud sugulaskeeli, NT baski keel ja burusaski keel Keelte muutumist uurivad: 1) ajalooline keeleteadus:
tavaliselt kirjeldatud keelepuu abil. Algkeel- keel, millest aegade jooksul on välja kujunendu omavahel suguluses olevaid keeli(keelepuu tüvi) Haru-osa keelepuust-Selle moodustavad rühm keeli, mis on omavahel lähedas suguluses Keelepuu on võrdlev-ajaoolises keeleteaduses tarvitatav mudel suguluses olevate keelte omavaheliste seoste esitamiseks, näiteks keelkondade kirjeldamisel. 5. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus-püüab paljusid keeli omavahel võrreldes välja selgitada keelte sugulust Rekonstruktsioon on algkeele põhisõnavara ja struktuuri välja selgitamine tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel. Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused- kirjeldavad süstemaatilisi häälikumuutusi keeltes) rekonstruktsioonide abil otsitakse allkeele kuju, nt indoeuroopa algkeele `jalg' on
põhiliselt foneetikale – hääldus!). Koosneb 8 raamatust. • Veedade periood – 1300 – 800 eKr – veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, hinduismi alus – keel personifitseeritud jumalannaks: kuna keel suudab kirjeldada püha, peab ta ka ise olema püha – veedade kuus abiteadust: grammatika, foneetika, meetrika, etümoloogia, astronoomia, tseremooniateadus (kõneaktide läbi viimine) • Veedad olid suulised tekstid. • Artikulatoorne foneetika sündis vajadusest veedasid õigesti hääldada, kui argikeel hakkas muutuma. (sellep foneetika abiteadus veedadel) • Kuna sõnu hääldati retsiteerimisel kokku ja sõnapiiridel toimus foneetilisi muutusi, pidi teada olema, kus on õiged sõnapiirid, muidu poleks veedadest aru saadud. (veedad "räppisid") Leiti foneetilised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
