SLAID 2 Isidore Auguste Marie François Xavier Comte (19. jaanuar 1798 Montpellier 5. september 1857 Pariis) oli prantsuse filosoof, sotsioloogilise distsipliini rajaja ja positivismi õpetlane. Teda võib pidada esimeseks kaasaegseks teaduslikuks filosoofiks. Comte arendas välja positiivse filosoofia ning püüdis sellega paremaks muuta Prantsuse revolutsiooni ajal tekkinud sotsiaalseid pingeid. Tema poolt välja pakutud uus sotsiaalne paradigma põhines teadusel. Comte ideed olid 19. sajandil märkimisväärselt suure mõjuga. Tema tööd mõjutasid suuri mõtlejaid nagu Karl Marx ja John Stuart Mill. Elulugu SLAID 3 : Auguste Comte sünnikohaks on Lõuna-Prantsusmaal asuv linn Montpellier. Ta sündis 19. jaanuaril 1798. Ta sündis ajal, mil toimumas oli Prantsuse revolutsioon. Ühiskonnast toimusid suured muudatused, varasemad uskumused seati kahtluse alla, arenes moderne teadus ja tehnoloogia. Comte isa, Louis ja ema Rosalie Comte olid mõlemad m...
NATURALISM - Realismi äärmuslik suund - Kirjandusvool, mis tekkis 1860.-1870-ndatel aastatel Prantsusmaal ja levis järgmistel kümnenditel üle Euroopa ning ka USA-s. - Selle kirjandusvoolu teoreetiliseks aluseks oli positivistlik filosoofia, mille tähtsamad esindajad olid prantslane Auguste Comte ja inglane Herbert Spencer. - Naturalistlikku esteetikat mõjutasid positivistlik filosoofia (A. Comte), looduse- ja füsioloogiauuringud (Darwin, Claude Bernard) ning kirjandusteadlaste H. Taine'i ja C. A. Sainte-Beuve'i ideed välistingimuste pärilikkuse, keskkonna ja ajastu määravast osast inimese iseloomule ja käitumisele. - Neilt alustelt töötas naturalismi keskne teoreetik ja praktik prantsuse kirjanik Emile Zola välja oma teooria, milles esitatakse kirjandusele ennekõike elutõe ja teaduslikkuse nõue. - Zola naturalismiteooria nõuab elu, tegelikkuse ja ühiskonna rangelt objektiivset kirjel...
SOTSIOLOOGIA VAHEEKSAM Mida tähendab sotsioloogia? Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast (seltsilist), kui teatud koosluse (grupi, kogukonna) ja ka ühiskonna liiget. Millest kahest sõnast koosneb antud mõiste ja mida nad tähendavad? Ld societas ,,ühiskond" ja kr logos ,,mõiste,õpetus". Võib leida ka teisi tähendusi: societus ,,ühine, ühis-, seltsiline, kaaslane"; socio, socium ,,ühendama, liitma, ka kollektiiv, grupp, kooslus"; societas ,,ühiskond, seltskond, ühing". Kes on sotsioloogia mõiste autor ning millist mõistet ta kasutas enne seda? Marie Auguste Francoise Xavier Comte (1798-1857), enne ta kasutas mõistet sotsiaalne füüsika. Mida tähendab sotsiaalne kujutlus? Mõiste "sotsioloogiline kujutlus" põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluste erinevusel. Isiklik kogemus eraasjad, millega iga inimene igapäevaelus kokku puutub. Ühiskondlik kogemus faktorid, mida indiviid ise kontrollida ei saa, kuid mis mõ...
Mida tähendab sotsiloogia? teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Millest kahest sõnast koosneb antud mõiste ja mida nad tähendavad? - (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Kes on sotsioloogia mõiste autor ning millist mõistet ta kasutas enne seda? Auguste Comte, sotsiaalne füüsika Mida tahendab sotsiaalne kujutlus? - mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Millest koosneb sotsioloogilise vaatekoha olemus? väärtuste vaba, empiiriline Mida tähendab sotsiaalne fakt? Kes on selle mõiste autor? Emille Durkheim seletatav nähtus ühiskonnas. Mida ütleb Elton Mayo sotsiaalse tegelikkuse uurimise iseärasusest? - Kas üldse on võimalik sotsiaalse tegelikkuse kohta midagi teada? Ka sell...
Mida tähendab sotsioloogia*socius kaaslane logos-mõistus? Mida uurivad sotsioloogid.*sotsiaaleste gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid? Kes, millal ja kuidas defineeris sotsioloogiat esimest korda.*Auguste Comte,sotsiaalne füüsika,19saj? Kuidas on tekkinud sotsioloogia? Milles seisnevad sotsioloogia iseärasused? Mida tähendab sotsiaalne kujutlus.*isiklik ja ühiskondlikkogemus ? Mida ütleb Elton Mayo sotsioloogia ja loodusteaduste vahekorrast? Milliseid nelja uurimistasandit tuntakse sotsioloogias.*meta,makro,meso,mikro? Milliseid funktsioone täidab sotsioloogia.*kirjeldab,seletab,kasutab,ennustab,kritiseerib ehk teadvustab? teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest Mida tähendab sotsiaalne käitumine. Mida ütleb sotsiaalsest käitumisest Parsons? Mis on sotsiaalne suhe? Milliseid sotsiaalse suhte komponente tunnete (neli)? Mis on sotsiaalne struktuur? Mis on sotsiaalne süsteem? Mida tähendab...
Sotsioloogia teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, kui teatud kogukonna liiget ja ühiskonna liiget. August Comte kasutas sotsiaalse füüsika mõistet. Sotsiaalne kujutlus isikliku ja ühiskondliku kogemuse erinevus. Sotsiol. vaatekoha olemus koosneb vastastikustest seostest ja kontekstist/tähendusest. Sotsiaalne fakt sotsiaalse elu aspektid, kujundavad iga in. indiv. käitumisviise tegevusi. Sotsiaale fakti mõiste autor on Emile Durkheim. Elton Mayo sots. teg. uurim. iseärasustest sotsioloogia ei võrdu füüsilise reaalsusega. Kolm sotsiaaluuringute tasandit mikro. ehk väike tasand, nt perekond, kuidas elab ja millised on pere sisesed rollid. Meso. ehk kesktasand, nt perekond kui teatud elulaad; õppimine. Makrotasand kõige laiem, uuritakse ühiskonda tervikuna, nt pere kaasaegses ühiskonnas. Metasotsioloogia, st sotsioloogid uurivad sotsioloogiat ennast. Sotsiol. kolm etappi arengul klassitsism (mida? Objekti objektiivselt), postklas...
Sissejuhatus sotsioloogiasse NB! Selle konspekti on kirjutanud Tarmo Strenze, aga loengu selle teema kohta pidas mäletatavasti Henn Käärik. Tuleb tunda nii loengut kui konspekti. Kui keegi leiab mingeid vastuolusid loengu ja konspekti vahel, siis andke mulle (Strenzele) teada. Sotsioloogia ajalugu klassikaline sotsioloogia Sotsioloogia ajaloos võib eristada kolme perioodi: Eelajalugu enne sotsioloogia mõiste tekkimist Klassikaline sotsioloogia 19. sajandi keskelt kuni 20. sajandi esimesed dekaadid. Tänapäeva sotsioloogia alates u. 1920ndatest aastatest Kui oleks vaja nimetada kolm sotsioloogiat kõige enam mõjutanud autorit, siis oleks nendeks ilmselt (kronoloogilises järjestuses) Karl Marx, Emile Durkheim ja Max Weber. Lisaks neile käsitletakse järgnevalt veel kolme olulist klassikut: August Comte, Herbert Spencer ja Vilfredo Pareto. ...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustusajastu , sõjanduse ja teaduse areng Referaat Nimi: Ron Türnpu Klass:10b Õpetaja: Piia Jullinen Tartu 2007 Üleminek keskajast uusaega tõi kaasa palju muudatusi. Hakati teistmoodi mõtlema, teaduslikud uurimustööd läksid põhjalikemaks ja avastused olid kiired tulema. Ka sõjandus arenes. Sõjad muutusid lühikeseks ja ainult kindlal eesmärgil. Uusaeg tõi endaga kaasa ka valgustuse kui inimesed hakkasid riigi heaks reforme tegema ja uut mõttelaadi levitama. Mõiste valgustusajastu võttis kasutusele ametlikult saksa filosoof Immanuel Kant 1784 aastal kuigi selle mõtteviis oli alguse saanud juba tükk maad varem. Selle lähteks oli eelnenud ajastu seisuslikku ühiskonna ideoloogia teravalt vastustanud uus inimesekä...
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Defineeri ( )sotsioloogia kui teadus SOTSIOLOOGIA ON TEADUS, MIS UURIB ÜHISKONDA SELLE AMETLIKU KORRALDUSE ASPEKTI OLEMUSES JA TALITLEMISE SEADUSPÄRASUSTES. Sotsioloogia objekt on ühiskond Sotsioloogia aine on ühiskondliku kooseksistentsi ja toimimise ametlik korraldus . Sotsioloogia annab teadmisi sotsiaalse reaalsuse kohta. SOTSIOLOOGIAKS NIM. TEADUST, MIS UURIB INIMESE KÄITUMIST GRUPIS, HÕLMATES NII KOLLEKTIIVSEID JÕUDE KUI KA VIISE, KUIDAS INIMENE ISESEISVALT MÕTESTAQB OMA KOGEMUSI (ENESEPEEGELDUS) SOTSIOLOOGIA UURIB SELLISEID INIMTEGEVUSE PRODUKTE NAGU USKUMUSED JA VÄÄRTUSED, SUGUELU JA PEREKONNAELU REGULEERIVAD REEGLID, HARIDUS, TERVISHOID, MUUSIKA KUNST, NÄITEKUNST SOTSIOLOOGIA UURIB TEADUSLIKULT JA SÜSTEMAATILISELT INIMÜHISKONNA JA INIMESE SOTSIAALSET KÄITUMIST TEMA SUHETES GRUPI JA SOTSIAALSE STRUKTUURIGA. 2. Nimeta erinevaid sotsioloogia de...
06-09-2006 Sotsioloogia- analüüsioskus. Argisotsioloogia- inimesed teevad päevast- päeva (nt. otsutamine) enesele aru andmata. Teaduslik sotsioloogia- toimub plaanipäraselt, sihikindlalt. Kuidas algab uuring? Prognoos 1. Mis saab edasi kui midagi ette ei võeta? 2. Mida teha, et olukord muutuks? 3. Kuidas kontrollida, kas olukord on muutunud? Sotsioloogia klassikud/ isad August Comte (1798- 1857)- mõtles välja sõna sotsioloogia (societas- ühiskond, logos- õpetus, teadus) Sotsioloogia uurib inimese käitumist grupis. Sotsioloogia hakkas arenema 18. saj lõpu poole Euroopas. Seda mõjutasid Prantsuse revolutsioon (1789), tööstus revolutsioon. Herbert Spencer (1820- 1903) Sotsialiseerimine- ühiskondlikuks tegemine. Kooli funktsioonid. Emile D...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused (6 EAP (1. pool, 3 EAP)) FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse (3 EAP) KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2010 / 2011 1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. Ilukirjanduslik tekst erineb teistest selle poolest, et see on kujundliku mõtlesmise ning keelekasutuse tulemus ja kuulub kunsti sfääri. 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikmatsioonisituat...
Sotsioloogia Asutaja: Comte; Spencer Sotsioloogia revolutsioneerus koos arvutitega. Vastupidiselt psühholoogias väljakujunenud arusaamadele inimkäitumise põhjustest lähtub sotsioloog situatsioonist, kus käitumine aset leiab. Sotsioloogid uurivadki, kuidas isiklikud probleemid (kogemused) muutuvad ühiskondlikeks probleemideks 1. Klassikaline periood sotsioloogia ajaloos August Comte positivism (mõtet omavad teadmised mis on ammutatud kogemust ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida, tähtsaim teadmiste ammutamise meetod on teadus) Ühiskonna arengustaadiumid on 1) teoloogiline jumal, 2) metafüüsiline abstraktsed ideed ehk headus ja õiglus, 3) positiivne teaduslik Herbert Spencer evolutsioon (ka sotsiaalselt jäävad ellu vaid tugevamad Militaarne ühiskond sõjakas, inimestel poe palju vabadusi, tähts on patriotism ja kuulekus Industriaalne ...
1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? a. Kirjandus on seotud keelega b. Tavaliselt kirjalik c. Ilukirjandus kuulub kunstide hulka d. Ilukirjanduslikul teosel on esteetilised või poeetilised funktsioonid e. Kunstiline fenomen tekib kommunikatsioonisituatsioonis AUTOR - TEKST - LUGEJA f. Ilukirjandus - Lugeja poolt tekib lisaväärtus g. Kirjandus on keele funktsioon (poeetiline ja integreeritud keel). Kirjandus on fiktsioon. Kirjandusteos on objekt, mis kannab esteetilist väärust. Kirjandus on intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon. 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? 141 a. Autor - tekst - lugeja - see trio...
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioon...
Sotsioloogias tähtsad nimed 1. August Comte teda peetakse sotsioloogia rajajaks. Sotsioloogia mõiste autor. Positivismi rajaja. Ühiskonna arengustaadiumid. 2. Wilhelm Wundt sotsioloogia peab tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. 3. Georg Simmel sotsioloogia peab uurima sotsiaalsete nähtuste vormilist külge, näiteks sotsiaalsete suhete üldisi vorme. 4. Charles Wright Mills sotsioloogiline kujutlusvõime on oskus näha inimeste elu, konkreetseid tegusid ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis. Leidis, et USA-s valitseb võimueliit (koosneb rikastes ärimeestest jne), tavakodanikul pole üldse võimu. 5. Thomas Kuhn teadus koosneb omavahel võistlevatest paradigmadest. 6. Herbert Spencer 19. Sajandi tuntuimaid evolutsiooniteoreetikuid. Militaarne ja industriaalne ühiskond. Sotsiaaldarvinism loodusliku valiku teooria kehtib ka inimühiskonnas, tugevamate...
KIRJANDUS- JA TEATRITEADUSE ALUSED. SISSEJUHATUS KIRJANDUSTEADUSESSE - MART VESKE 1 SLAIDSHOW Mis on kirjandus? On kaks põhilist mõistemahtu : igasugune kirjandus (nt ajalehartiklid, teadustööd etc) ja ilukirjandus. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik ning (ilu)kirjandus kuulub kunstisfääri. On kaks võimalust kas a) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid on ette antud (nt tanka; haiku; kuldlõige, etc) vt Vincent van Gogh b) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (nt vabavärss) vt Marcel Duchamp Kirjandus on seotud kunstilise fenomeniga (teosel on esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), see aga tekib kommunikatsioonisituatsioonis AUTOR - TEKST - LUGEJA (seejuures tekst teos) Kunstilised objektid on tehtud (techné), omavad teatavad struktuuri ; kirjandusteosele on iseloomulik fiktsionaalsus ning tema spetsiifika sõltub keelelisest olemusest. Mis on kirjandusteadus? (criticism, ...
I osa RELIGIOONI TEOORIA 1. Maailmareligioonid ja maailma religioonid esimese alla kuuluvad usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni nt kristlased, islamiusulised, hinduistid, budistid, taohistid, konfutsiaistid, sintoistid. 2. Aabahamlike religioonide e kõrbemonotismi hulka kuuluvad judaistid koos kristlaste ja muhameedlastega. 3. ,,Cultura" e kultuur. Ladina keeles tähendab ,,Cultura" maaharimist. 4. Kunst, teadus ja religioon moodustavad kultuuri. Nikolai Roerich. 5. Ajas kõige püsivamad on vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Kultuuride jagunemise 3 rühma: 1. Lineaar-aktiivsed kultuurid, kus tehakse ühte asja korraga, planeeritakse ja peetakse kinni ajakavast. 2. Multi-aktiivsed kultuurid, kus tehakse mitut asja korraga, ei planeerita prioriteete, jutukad rahvad. 3. Reaktiivsed kultuurid, kus esmatähtis on viisakus ja aupaklikkus...
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.......
1. Võrrelge Aristotelese ja Platoni kunstimõistmist. Kuidas nad suhtuvad jäljendmisse? Aristoteles käsitleb kunsti kui jäljendamist (mimesis). Jäljendamine on inimestele lapseeast kaasa sündinud, ja nad erinevad teistest elusolenditest selle poolest, et inimene on kõigist jäljendavaim ning oma esimesed õpingud teeb ka jäljendamise abil. Jäljendused valmistavad kõigile rõõmu ning see on meile loomupäraselt juba omane. Selle tõenduseks on tegelikkuses toimuv; me tunneme rõõmu, vaadates kõige täpsemaid kujutisi asjadest, mida endid vaadata pole meeldiv, näiteks põlastusväärseimate loomade ja laipade kujutisi. Tragöödia on kõige tähtsam žanr. Seega on tragöödia tõsise ja lõpetatud, teatud suurust omavategevuse jäljendus, jäljendus erinevates osades erineval kujul maitsestatud kõnega, jäljendus, mis jäljendab tegevaid isikuid endid, mitte neist jutustades, jäljendus, mis kaastunde ja hirmu läbi teostab puhastuse sellest kannatustest. Öeldust...
Mis on interpreteerimine? Tegelemisel kirjanduse ja teiste "kaunite kunstidega", tekib vajadus interpreteerida, sõnastada tähendusi. Kõik saab alguse uurija sisemisest hoiakust, sättumusest ja kalduvustest. Üldjoontes on olemas kaks võimalust. Esimene on lasta end kaasa tõmmata teadvuse voolust, mõtetest, mis uuritava objektiga tegelemisel sugenevad, nautida ootamatuid assotsiatsioone ja käike. Sellise lähenemise võlu on ootamatusel ja prognoosimatusel, kunagi ei või teada kuhu välja jõutakse, milline on tulemus. Teine moodus on rakendada hierarhiliselt korrastatud mõistelisi struktuure ja seoseid. Sellise metoodika puhul paigutuvad üksikud märgid ehituse üldisesse konteksti, mis hakkab neile andma tähendusvälju. Uurija liigub üksikuid seiku ja vihjeid mööda mõistete hierarhiasse, madalamalt meeleliselt tasandilt kõrgemale, teoreetilisele. (vgl. Toomas Muru: Paabeli...
Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholo...
1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks (ajaleheartiklid, teadustööd); on kultuurinähtus ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik, ilukirjandus kuulub kunstisfääri, kus (a) printsiibid on ette antud (tanka; haiku; kuldlõige; van Gogh) või (b) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (vabavärss, piltluule, DuChamp). Ilukirjandus on lisaks seotud kunstilise fenomineiga (esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), mis tekib kommunikatsioonisituatsioonis. Kuna ilukirjandus kuulub kunstisfääri, on selge et see on tehtud (techné), iseloomulik on fiktsionaalsus, spetsiifika sõltumine keelelisest olemusest (luule vs romaan), aktiveertiakse keele poeetiline funkstioo...
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2018/2019 1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Ilukirjanduslik tekst erineb teistest selle poolest, et see on kujundliku mõtlemise ning keelekasutuse tulemus ja kuulub kunsti sfääri.(kus printsiibid on ette antud ll haiku, kuldlõige; printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena ll vabavärss, piltluule) 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamaid komponendid on AUTOR -- TEKST -- LUGEJA; tekst lähtub nii kirjanduslikust traditsioonist kui ajastust (reaalsusest) Aut...
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
FILOSOOFIA 1. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Positivismi esindajad olid A. Gomte ja J. S. Mill.Sisuks on filosoofia ülearuseks kuulutamine.Positiivne tähendus oli, et eksperimendid on andnud käegakatsutavaid tulemusi.Iseloomustas selgus, täpsus ja rakentatavus.Ei ole vaja enam midagi muud, kui positiivseid eriteadused.Positivismiga tekkis 3suurt muret. 1.Vaimuteadused ei saa olla positiivsed st. ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e. hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused.Samuti peeti sotsioloogiat teaduseks.Inimesele läheneti positivismiga- mõõdeti inimesi.19. saj. lahtertati inimesi seda nim. eugeenikaks.Otsiti ideaal inimese mudelit. 3.Instrumentaalne mõtlemine.Mõeldakse efekti rütmis ja keegi ei esita met...
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keel...
1) Sissejuhatus Sotsioloogiline vaatekoht - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 1 1.1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia uurib teaduslikult ja süstemaatiliselt inimühiskonna ja inimeste sotsiaalset käitumist tema suhetes grupi ja sotsiaalse struktuuriga. 1.2. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsioloogia teistest sotsiaalteadustest? Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades. Sotsioloogia pöörab vähem tähelepanu ühiskonna ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile (nagu teevad ajalugu, majandusteadus ja politoloogia). Jälgib rohkem kollektiivset kogemust ning struktuure ja muutuseid. Uurib produkte: uskumused, väärtused, elureeglid, haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst. Sotsiolo...
1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis? Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub. Õigusteaduse haru, mis tegeleb möödaniku õiguse uurimisega, erinevate õiguskordade kujunemisprotsessi analüüsimisega. Uurimise objektiks on õiguse olemine, muutumine ja toimimine minevikus. Õigusajalugu võib pidada nii ajaloo kui ka õiguse osaks. Õiguslike institutsioonide ajalugu on lähedane sotsiaalajaloole, aga on ka riigikorra (põhikorra) ajalugu. See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Mida uurib õigusajalugu? Möödaniku õigust Erinevate õiguskordade kujunemise protsessi Minevikus kehtinud norme Arusaamu väärtustest Õigustegelikkust 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajaloo periodiseeringute erinevad alused. Universaalne ja partikulaarne õigus...
UUSAEG II Marten Seppel 1/4 Referaat 5-10 lk. Eesti keeles pole midagi väga soovitada. ,,Maailmaajaloo atlas" head skeemid ja kaardid. Sakslaste ajalooatlase tõlge. Enn Tarvel ,,Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?" Tuna 2005 nr 3 (soovituslik) H. Kinder, W. Hilgermann. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Maailma ajaloo käsiraamat. Tln, 2001 Lord Acton (1834-1902) ,,The Cambridge Modern History" Sajandid tulid käibele alles 16. sajandil kui orientiiviks olev pidepunkt. Pikk 19. saj (1789-1914) Eric J. Hobsbawn: 1) revolutsiooniajastu (1789-1848) 2) kapitaliajastu (1848-1875) 3) impeeriumiajastu (1875-1914) Hobsbawn marksistlik ajaloolane, üks kuulsamaid ajaloolasi. Elab siiamaani. Kirjutab natsionalismist, industraliseerimisest, pr revolutsioonist jne. Ta pole siiamaani öelnud lahti oma kommunistlikust minevikust. Tänapä...
AMBER AND RUSSET - LATE COLOUR CHANGE GENES Copyright 2014, Sarah Hartwell The ancestors of the domestic cat were nondescript black/brown striped tabbies. Over the centuries, mutation produced a wide array of colours based on 2 different pigments. Eumelanin gives the blacks, browns and blues while phaeomelanin gives the reds, fawns and creams. A few other genes give further variations on those colours such silvers, colourpoints and solids/selfs. Mutations continue to occur and unexpected colours also turn up due to inbreeding where recessive genes, hidden for generations, start showing up. AMBER AND LIGHT AMBER During the 1990s, some purebred Norwegian Forest Cats in Sweden produced chocolate/lilac and cinnamon/fawn offspring. However, those colours are not found in the purebred Norwegian Forest Cat gene pool. Had the gene pool become polluted by someone, perhaps generations ago, breeding their Norwegian Forest Cat to another breed? ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
