Thomas Hobbes George Berkeley Materialism Idealism Oli mõjutatud Galileist, Descartes'ist ja Arendas edasi Locke'i empirismi. inglise empirismist. Tema teadmusteoreetiline seisukoht on Arendas edasi mehhanistlikku materialismi. subjektiivne idealism. Väidab, et see mida me nimetame asjaks on Keha on asi, mis eksisteerib sõltumatult meie liitasiting ehk aistingute seos ja meil pole teadvusest, omab ulatuvust ja hõivab teatud mingit alust oletada, et nende taga oleneb kohta teise asja suhtes. ...
keelt mateeria suhtes kas ontoloogiliselt või tunnetuse seisukohast primaarseks. Materialism tähendab aga filosoofiasuunda, mis peab esmaseks ainet. Tegelik maailm, objektiivne reaalsus (aine ehk mateeria) on põhiline ja teadvus tuleneb ainest. Materialistlikud õpetused peavad maailma olemuselt aineliseks1. Idealsimi ja materjalismi erinevus ilmneb hästi näiteks tänapäevases koolisüsteemis. Alljärgnevalt näited kuidas idealism ja materjalism süsteemis ilmnevad. Idealism süsteemis baseerum arusaamal, et õpilastele tuleb õpetada uusi teadmisi läbi kirjanduse, ajaloo, filosoofia ja religiooni ehk läbi õppeainete, kus reeglina ei ole olemas õiget ja vale vastust. Põhirõhk on seejuures õpetada õpilasi intelektuaalselt ja moraalselt õigesti, selleks, et neist saaksid paremad ühiskonna liikmed. Seejuures kasutatakse õpetamismeetoditena loenguid, arutelusid ja dialooge ehk kõiki neid meetodeid, mis stimuleerivad vaimu
Metafüüsika tegeleb oma põhiküsimuse üldisuse tõttu aprioorsete tõestustega, mitte mepiirilistega. Metafüüsika põhiküsimus on konstant. Metafüüsilisele mõtlemisele isel äärmuslik tõesuspretensioon. Metafüüsika käsitab ennast progressiivse liikumisena lõppvastuse suunas. Vastused põhiküsimusele: idealism (olev tervenisti on vaimne, ülemeeleline, platon; olev on idee; spinoza: olev on substants; fichte: olev on absoluutne mina; hegel: olev on objektiivne vaim) materjalism (olev on materiaalne, meeleline, aristoteles, marx)<-mis on olev tervenisti. Objektiivne idealism (olev on tunnetavast inimesest sõltumatu ülemeeleline tervik) subjektiivne idealism (olev piirdub tunnetava subjekti teadvussisudega) Järjekindel sub. Idealism viib solipsismi- pole midgai olemas peale ainsa mina. Monoism (on ainult üks printsiip ja teine on pettekujutelm) dualism (aktsepteerivad, et olev koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, peavad üht siiski tähtsamaks)
Maailmavaade on kujunenud välja nii ühikondlikust, kui isiklikust ajaloost, suhetest ning taustast, mis võivad olla samad, kuid tunnetuslikud protsessid, mis on kujundanud maailmavaate on siiski kummatigi erinevad. Kahe inimese vaheline suhtlus on aga tihti pigem komplitseerib kui lihtsustab arusaamist, sest kuigi keel on sama, erineb jällegi tunnetuslik pool, mis töötleb sõnu erinevalt, vastavalt eelnevatele kogemustele. Nüüdisaegseks kõige stereotüüpsemaks maailmavaateks on materjalism. Millegi ainelise muutmine enda elus nii vajalikuks, et sellest saab elu mõte või isegi eesmärk. Maailmavaade seguneb kogu elu jooksul nii vanemate kasvatusest, koolikeskkonnast, reklaamidest tänavatel ja informatsioonist Internetis. Kui aga isegi aeg on juba raha, siis miks imestatakse, et laps ei taha mitte raha, et osta endale kommi, vaid et asutada panka oma isiklik hoius? Niimoodi tekib iga järgnev seos selle sama inimese pähe ühildudes kuidagi rahaga. Armastus võrdub
Rikkus rikub rikkaid ja vaesus muudab vaesed halvaks ja õnnetuks. Juba esimeses teoses paistis silma inimpsüühika süvakujutlusega. Teos võetakse hästi vastu (positiivne kriitika), D. pääseb kirjandusringkonda. Aja jooksul siiski kaugeneb senistest toetajatest-pooldajatest. Üheltpoolt põhjuseks kinnine loomus, teisalt erinevad vaated, kuidas ühiskonda muuta. Kui kirjanike ringkonnas levisid pigem sotsialism, ateism, materjalism, siis Dostojevskile kui veendunud kristlasele need vaated ei sobinud. Ta ühines teisiti mõtlejatega, kelle ringkonda kutsuti Petrosevskiöasteks: rohkem vabadust, õigusi inimestele, kaotada pärisorjus, levisid ka revolutsioonimõtted. 1849. a. aprillis arreteeriti nad kõik. Pärast pooleaastast vangistust määras kohus surmanuhtluse (mahalaskmine). Detsembrikuus viidi nad hukkamisele, keset hukkamist tõi käskjalg armuandispalve, enne kui nad jõuti maha lasta
See seisukoht leiab hiljem kinnituse Newtoni uurimustes. Tõde ise peitub vastuoludeta mõtlemises. Teaduse ainsaks mõeldavaks objektiks on "kehad" (corporis). Filosoofia on õpetus kehadest. Kehad omakorda jagunevad loomulikeks ja kunstlikeks. Esimestega tegeleb loodusfilosoofia (füüsika). Kunstlike kehade hulgas on tähelepanuväärseim "riik", sellega tegeleb "riigifilosoofia". Loomulikud kehad on materiaalsed. Hobbesi võib nimetada materjalistiks. _ Esmakordselt elustub materjalism siin oma klassikalisel kujul. Kogu reaalne maailm koosneb lihtsaist, kindla suurusega "korpuskuleist". Ka inimese hingeline ja vaimne tegevus on seotud nende korpuskulitega. Korpuskulite liikumine seisneb põhiliselt vastastikuses külgetõmbamises ja eemaletõukamises. Looduse seletamise lihtsaimaks põhimõtteks on kausaalsus. Midagi ei saa looduses tekkida või juhtuda iseendast. Teleoloogiline põhjus on matemaatiliselt väljendamatu ja seega kõige ebateaduslikum.
Metafüüsika tegeleb oma põhiküsimuse üldisuse tõttu aprioorsete tõestustega, mitte mepiirilistega. Metafüüsika põhiküsimus on konstant. Metafüüsilisele mõtlemisele isel äärmuslik tõesuspretensioon. Metafüüsika käsitab ennast progressiivse liikumisena lõppvastuse suunas. Vastused põhiküsimusele: idealism (olev tervenisti on vaimne, ülemeeleline, platon; olev on idee; spinoza: olev on substants; fichte: olev on absoluutne mina; hegel: olev on objektiivne vaim)- materjalism (olev on materiaalne, meeleline, aristoteles, marx)<-mis on olev tervenisti. Objektiivne idealism (olev on tunnetavast inimesest sõltumatu ülemeeleline tervik) subjektiivne idealism (olev piirdub tunnetava subjekti teadvussisudega) Järjekindel sub. Idealism viib solipsismi- pole midgai olemas peale ainsa mina. Monoism (on ainult üks printsiip ja teine on pettekujutelm)-dualism (aktsepteerivad, et olev koosneb nii vaimsest kui
Energetism- ühiskonna arengutase sültub sellest kuidas ühiskond suudab realiseerida endas sialduvat energiat, seda nim energetismiks. Filosoofiline alge. T. Hobbes1588 1679 inglise filosoof rõhutas seda, et maailm on tegelikult üks füüsikaliste kehade kogum.Maailm on allutatud paratamatutele füüsikaseadustele. · Marksistlik sotsioloogia- Karl Marx 1818-1883, marksistkikku sotsioloogiat tuntakse ka kui ajalooline materjalism.(Dialegtiline materjal oli kunagi filisoofia nimetus). Marksistliku ühikonna käsitluse aluseks on majanduselu. Kõik toetub majandusele. Kõik muu on pealisehitus- poliitika, kultuur, õigus. Majanduse iseloom määratakse ära omandisuhetega- kuidas on omand jaotatud. Varasemalt on omand ebavõrdselt jaotatud ja sellest tingituna on ühiskonnad ebaõiglased, vastuolulised ehk antagolism
Ühiskonnaprotsessid on mehhaanikaprotsessid. Energetism- ühiskonna arengutase sültub sellest kuidas ühiskond suudab realiseerida endas sialduvat energiat, seda nim energetismiks. Filosoofiline alge. T. Hobbes1588 1679 inglise filosoof rõhutas seda, et maailm on tegelikult üks füüsikaliste kehade kogum.Maailm on allutatud paratamatutele füüsikaseadustele. • Marksistlik sotsioloogia- Karl Marx 1818-1883, marksistkikku sotsioloogiat tuntakse ka kui ajalooline materjalism.(Dialegtiline materjal oli kunagi filisoofia nimetus). Marksistliku ühikonna käsitluse aluseks on majanduselu. Kõik toetub majandusele. Kõik muu on pealisehitus- poliitika, kultuur, õigus. Majanduse iseloom määratakse ära omandisuhetega- kuidas on omand jaotatud. Varasemalt on omand ebavõrdselt jaotatud ja sellest tingituna on ühiskonnad ebaõiglased, vastuolulised ehk antagolism. Kapitalismis vastuolu seiseb selles, et 1000 inimest töötab, töö on
teadmisi b) Latentsed (varjatud) inimeste poolt planeerimata nt koolis käimine vähendab noorte omapäi hulkumist Prantsuse strukturalism müüdid, traditsioonid, käitumisreeglid, religioossed uskumused Primitiivses ühiskonnas avaldub inimmõistus selgemini kui lääne ühiskonnas Binaarsed opositsioonid nähtuste vastandamine nt mees vs naine, toores vs küpse Konfliktiparadigma - esindajad mõjutatud Marxist (materjalism, klassikonflikt, kriitiline lähenemine e sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta) Lenin töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust, haritlased peavad aitama aru saada Imperialism - lääneklass ei mõjuta arengumaade töölisklassi Sotsialism kõigilt võetakse tema võimete kohaselt ja antakse töö alusel Kommunism võetakse võimete kohaselt, antakse vajaduste alusel
Voltaire võrdleb kahte moraali ja kaht usku, aga lõplikku otsust ei langeta. Lisaks eksootilised teemad, mis on seotud loodusliku inimese teemaga: näiteks 1736 a draama Alzire.Selles kõneleb peruu indiaanlastest ja pärismaalastest. Indiaanlane on nagu sissetungiv kristlane. Voltaire kasutab fanatismi siiski ja demagoogiasuhteid. Fanatism on termin, mille Voltaire pakub välja. Ta osutab ka polulistlikele võtetele.Teosed on üldiselt dünaamilised ja silmapaistvad. Prantsusmaal jääb materjalism filosoofide pärusmaaks. 50Ndad aastad on igas mõttes murrangulised. Kõigepealt paistavad silma- pariisi salongides hakkab liikumine elavnema. Need oli ka olemas juba 17. sajandil teatud rolliga.Nüõd muutusid intellektuaalide ja poliitilise liikumise suhtluskohaks. Siin kohtuvad omavahel entsüklopedistid. Votlaire lahkub 50nd lõpul sveitsi ka muutub Euroopamastaabis suurkujuks.Muutub omaette autoriteediks nt Prantsusmaal. Ennekõike
On siis toimunud teatud kitsenemine. Kultuuri mõiste on seotud konkreetsete kunstiteostega. Eeldatakse et me loeme raamtaud selle pärast, et see harib meid ja see on meile kasulik. · Sellist jaotust aluseks võttes, ehitsas Willaiams üles kultuurisüsteemi, mida ta nimetas kultuuriliseks materjalismiks (Culturalism). EKSAM!!! · KULTURUURILINE MATERJALISM - Kultuur võiks tähistada Williamsi arvates järgmist: o kultuur võiks olla ideaalne - inmlik täius. Kultuuri kaudu saame aimu universaalsestest absoluutsetest väärtustest, kultuur sümboliseerib ideaali. Kui analüüsida kultuuri selleelt positsioonilt, siis me peaksime inimeste elus leidma need väärtused üles ja kirjeldama neid universaalseid väärtuseid.
Sellest võõrandumisest vabanemine ongi ajaloo eesmärk, mida võib kirjeldada“inimese neutraliseerumisena“, taas loomulikuks saamisena.Siis ei ole loodus enam talle võõras objekt, vaid ta hakkab meelelise olendina elama loodusega kooskõlas. Oma kirjutises „Teesid Feuerbachi kohta“- (Feuerbach: Hegeli õpilane) kirjutab ta: Filosoofia peab olema ühiskonna muutmise teeenistuses.Filosoofia funktsiooniks on „ideoloogiakriitika“nagu Marx ja Engels Saksa ideoloogias väljenduvad. Materjalism: Materialistlikust seisukohast on ühiskondlikud suhted esmajoones tootmissuhted, mis tekivad ajalooliselt, ilma et indiviidid saaksid neid valida. Marx väitis, et inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Areng toimub tootmissuhete ehk toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes. Marxi kuulus väljend on: "Religioon on oopium rahvale."
Liszt). Kuidas 19. saj. kunst tahtis nihkuda religiooni kohale. Suuresti tänu Wagnerile kestis romantism edasi 19. sajandi II poolel. positivistlikul ajajärgul, mil usuti tõestatavatesse asjadesse, tõestesse faktidesse, teaduse ja tehnika progressi. Wagner oli üks vähestest, kes tunnistas nende probleemide olemasolu, mis paratamatult tekkisid teaduse ja tehnika arengu tõttu ning kes nägi ohumärke lääne tsivilisatsiooni arengus. Rängad probleemid olid tema meelest materjalism ja militarism. Tetraloogia "Nibelungi sõrmus" on õieti sellest problemaatikast välja kasvanud: Wagner peegeldab 19. sajandi inimühiskonna (ja miks mitte ka 20. saj) probleeme müütide abil. 2. Wagner ja public. Saksa haritud keskklassi teadvusse jõudis Wagneri looming ja tegevus 1850ndatel. Euroopas laiemalt 1861 ("Tannhäuser" Pariisis). ta mõju kõrgpunkt on 1900 paiku. Tähtis soosija oli Baieri kuningas Ludwig II (alates 1864).
Võivad olla ühe grupi inimeste käes kui ei pruugi. · Praktiline võim otsuste tegemine on delegeeritud või enda kätte haaratud, mingi rühma inimeste poolt. · Sümboolne võim Kollektiivis toimib ka sümboolne võim, inimesed kes on eeskujuks, kelle arvamused on olulised. Valdav osa ka praegustest viisidest võimu vaadelda on mõjustatud Marxist Engeli teooriast ajalooline materialism. Saksa teoreetik Karl Marx (18181883), ja ajalooline materjalism. · Ajalooline materialism Nägemus et üks elu valdkond määrab väga olulisel määral ära missugune on elu, inimestevahelised suhted. · Baas ja pealisehitus baas: millele kõik tugineb, pealisehitus: vastavalt baasi kujuga. Baas tähendab majandust ja sellega seonduvatest asju. · Baas = tootmisvahendid (tehnoloogia, mis võimaldab midagi toota, tootmine igas valdkondades) ja
1.9.2 Marxi teooria teaduslikkus Marxi teooriat tuleb siiski pidada teaduslikuks, sest faktidega oli võimalik asju ümber lükata. See on teadusliku teooria tunnus. Hegeli teooria puhul ei ole midagi võimalik ümber lükata, sest ta ainult väidab. See ei ole teadus- lik. Toynbee puhul võivad raskused tekkida. Marxi teooria oli ümberlükatav. 24 . . . ee-inoh, kõik ikka muidugi ei ole kah. hee-hee... Lenini sünnipäev on ikka õige ja mõni pisiasi veel hee-hee (EL) 25 materjalism? (M) 22 PEATÜKK 1. AJALOO MÕISTE Kontrolluuringud on kestnud aastakümneid ja mitmeid väiteid ongi ümber lükatud. Kõik seniräägitu oli seotud hulga probleemidega. Väljapääs seisneb loo- bumises üks-ühesest lineaarsest järjekorrast. Vene kirjanduses pakuti välja järgmine skeem. . . 26 See variant ei ole Marxi teooriaga kooskõlas, aga mõni keerulisem võib olla. Marxi puhul on formatsioonid seotud tootlike jõududega
annaabi.ee 
