Sotsioloogia eksam (0)

SOTSIOLOOGIA
Teadus inimesest ühiskonna liikmena, inimkäitumisest grupis , alates argielu toimingutest kuni globaalsete protsessideni.
Sotsioloogia uurib inimestevahelist interatsiooni, sotsiaalset käitumist ja sotsiaalseid protsesse, ühiskonda tema stabiilsuses ja muutmises, sotsiaalset elu tervikuna .
Sotsiaalne keskkond ei koosne suvalisetst tegevustest ja nähtustest, vaid need on struktureeritu inimkäitumise ja tekkivate suhetega , mis on teatud viisil korrastatud, seaduspärased ja korduvad.
Ühiskonnad on pidevas strukturatsiooniprotsessis, sest inimesed oma tegevusega taastoodavad ümbritsevat sotsiaalset maailma, mis kujundab omakorda neid.
SOTSIOLOOGILINE PERSPEKTIIV Berger- teadvuse vorm, võimalus näha inimkäitumist uues valguses, kus kõike nähakse mitte kui loomulikku, iseenesest mõistetavat vaid kui sotsiaalse interaktsiooni tulemit
SOTSIOLOOGILINE KUJUTLUSVÕIME Mills- Tegutsemine on korrastatud, korduv ja seaduspärane, tegutsemise ajalooline kontekst; individuaalne elulugu on seotud ajaloo ja ühiskonnaga.
SOTSIOLOOGILINE MÕTTEVIIS Bauman - näha sotsiaalset individuaalses, kõik järeldused peavad olema loogilised , põhjendatud, seletatud. Tegutsemise motiivid ja tagajärjed. Kuidas me seletame, mis toimub meiega ja meie ümber.
SOTSIOLOOGIA AJALUGU
1839- mõiste “sotsioloogia”
1876- esimene kursus Yale ülikoolis
1893- esimene õppetool Chicago ülikoolis
1896- esimene sotsioloogia professor E. Durkheim
Eestis: 20.saj esimene pool, elulaadi uurimine
60’ndate keskel rajatakse sotsioloogia üksus TRÜ’s
70’ndatel luuakse sotsioloogia sektor TA Ajaloo Instituudis
Sotsioloogiale panid aluse Comte ( 1798 -1857) ja Martineau (1802-1876).
KLASSIKALINE SOTSIOLOOGIA
Durkheim (1858-1917)- Ühiskond kui omaette reaalsus. See koosneb omavahel seotud sotsiaalsetest elementidest(olulisemad moraalsed normid). Ühiskond kujutab endast moraalset tervikut . Inimeste vahelise suhtluse puhul tekivad ühised arusaamad, kuidas nad peaksid käituma ning millised on normid suhtlemisel. Lihtsamates ühiskondades valitseb grupiteadvus ja mehhaaniline solidaarsus , kuid arenenud ühiskonnas individualistlik teadvus ja orgaaniline solidaarsus. Inimesed sünnivad, elavad ja surevad, aga nende kogemuste muster kujuneb vastavalt nende eludest eraldiseisvalt. Inimelu kulgeb eelnevalt eksisteerivate reeglite kohaselt (perekondlikud ja majanduslike tegevuste reeglid). Tema arvates on sotsioloogilise analüüsi õigeks objektiks eksisteerivad reeglid. Arvab , et sotsioloogia on vajalik, et rõhutada ühiskonna unikaalsust ja võimatust taandada ühiskonna uurimist üksikindiviidide uurimisele. Sotsiaalse statistika leiutajaks, mida kasutas oma uuringutes seoses enesetappudega. Uskumused ja ideed samuti sotsiaalse struktuuri osa ja need on ühiskonna peegelduseks. Tööjaotus on mitte niivõrd majanduslik, kui moraalne nähtus. Sotsiaalse solidaarsuse vormid sõltuvad ühiskonna keerukusest. Anoomia - normid on ebaselged või puuduvad, tekitavad segadust . Sotsiaalsed faktid- tuleb seletada teiste sot. faktide abil. Käitumine on sot. determineeritud ja peegeldab ühiskondliku survet ja suundumusi. Tema jaoks on kõik usud omavahel võrdsed ning puudub õige ja vale.
Marx ( 1818 -1883)- Ei huvitanud sotsiaalset elu võimaldavate peamiste seaduspärasuste paljastamine. Tootmisviis on ühiskondliku korra alus. Areng toimub vastuolude ületamise teel ühiskonna struktuuride erinevate osade vahel. Ühiskonna põhiklassid kodanlus ja proletariaat. Kuulumine teatud klassi sõltub sellest, milline on indiviidi suhe tootmisvahenditega. Hierarhiline struktuur: baas ja pealisehitus. Teda kohutasid tööliste kohutavad tingimused 15.saj keskpaiku. Tema jaoks on pidevalt olnud sotsiaalne kord problemaatiline, kuna see rajanes ekspluateerimisel ja konfliktil. Konflikt- ühiskonna lahutamatu osa, mille aluseks on kapitalistlik tootmisviis. Vastuolu viib muutusteni. Tema kompleksne ajaloo- ja ühiskonnateooria on mõjutanud tänapäeva sotsioloogiat. Kolm olulist panust ühiskonnale- orgaaniline terviklikkus(kuidas erinevad sotsiaalse tegevuse valdkonnad mõjustavad üksteist), majandusliku sektori tähtsus(vara jagunemine ja sellest tulenevad teised tegevused), konflikti roll ajaloo kujundamisel(vahe omanike ja mitte-omanike vahel). Võõrandumine piirab eneseteostust.
Weber (1864-1920)- Tema arvates tehnoloogia ja kaasaegsed organisatsioonid muutuvad inimeste jaoks uut tüüpi vanglaks (teraspuur), kus puudub see maagia , mis aitas inimestel säilida minevikus. Esmarõhk ideedel. Sotsiaalsed muutused on inimese mõttelaadi muutuse tulemus . Kalvinismi ideed tõid muutusi inimeste hoiakutesse ja motivatsiooni, kujundasid ratsionaalse mõtteviisi, mis on tegutsemise aluseks, mis on alati sotsiaalne, motiveeritud ja orienteeritud teistele inimestele. Sotsioloogia tegeleb inimese mõtestatud tegevuse analüüsiga. Ideaalne tüüp- sots. konrukt, teoreetiliselt konstrueeritud mudel, mis võimaldab esile tuua uuritava sotsiaalse nähtuse põhijooni , tüüpilisi tunnuseid. Seletab ühiskonna funktsioneerimist subjektist lähtudes. Võimu mõiste- eesmärkide realiseerimise tõenäosus teiste tahtest hoolimata. Usu kohta nii palju, et see on õige, mida inimene ise usub.
Spencer (1920-1903)- ühiskond ja tema funktsioneerimine on samastav elusorganismiga. Sotsiaalsed struktuurid on vastastiku sõltuvad ja nende toimimisest sõltub ühiskonna toimimine. Ühiskond täidab 3 funktisooni : *regulatiivne funkt. *jaotusfunkt. * taastootmise funkt. Ühiskond teeb läbi evolutsiooni, toimub üleminek lihtsamast kooseluvormist kõrgema, keerulisema struktuurini.
Simmel (1858-1918) Keskendus suhtlevatele inimestele. Ühiskond oli tema jaoks ühiskonnaliikmete vaheliste vastasmõjude muster.
Mead (1863- 1931 )- inimestevahelised suhted olulised. Läbi teiste saame aru, millised ise oleme. Sotsiaalses integratsioonis esineb alati ettearvamatust ja pinget.
Frunktsionalism- Durkheimist kuni Parsonsini. Ühiskond peab püsimajäämiseks täitma 4 funktsiooni: 1) kohanemine keskkonnaga, 2)oma eesmärkideni jõudmine, 3)järjepidevuse tagamine, 4)oma liikmete sotsialiseerimine olemasolevasse korda.
Ühiksond on *suhteliselt püsiv elementide konfiguratsioon, *hästi integreeritud elementide süst., *süsteemi iga element annab panuse süsteemi funktsioneerimisse, *konsensus ühiskonna liikmete vahel
Manifestfunktisoon- soovitud, tunnustatud nähtus, tegevus
Latentne funkt.- ebasoovitav, mittetunnustatud, varjatud tegevus, nähtus
Düsfunktsioon- sotsiaalse korrastatuse tagajärjed, mis kõigutavad sots. korda
STRUKTUAALFUNKTSIONALISTLIK TEOORIA põhihuviks suhted sotsiaalse tegelikkuse kahe tasandi, terviku ja selle osade vahel. Merton
Konfliktiteooriad- Marx kuni Dahrendorf. Muutused sots. struktuuris on mõjutanud konfliktide põhjusi. Konfliktid tulenevad positsioonist võimustruktuuris, mitte tootmisvahendite omamisest. 20. saj kapitalism - töölisklass pole enam homogeenne , töölisklassi roll väiksem, perekondlik kapitalism on asendunud juhtimiskapitalismiga, hiljem institutsionaliseeritud kapitalismiga, 21.saj superkapitalismiga.
Ühiskond on *muudatusteks valmis, *esinevad sots. konfliktid ja need on vältimatud, *süst. iga element annab oma panuse süsteemi muutmiseks, *ühiskonna liikmete vahel on vastuolud.
Sümboolne interaktsionism - Mead (1863-1931)
Keel ja sümbolid on olulisemad elemendid. Subjektiivsed tähendused ja reageerimine loovad ümbritseva maailma. Ühised arusaamad, reaalsuse tajumine on mitmekesine ja muutuv. Sümbolid ja märgid omavad mingit tähendust, verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon, mina-pilt ja eneseteadvus (indiviid nii subjekt kui ka objekt). Ennast objekti vaadates näed ennast sellisena, kuidas teised sind näevad.
Sotsiaalne konstruktivism - Strukturatsiooniteooria- Giddens , konstruktivism- Bourdieu
Sots. keskkond kujundab indiviidi ja indiviid oma tegevusega taastoodab ja loob keskkonna.
Habitus - realistlikud, kognitiivsed orientatsioonid ja tegutsemisstrateegiad, mis on iseenesest mõistetavad, tähistavad valmisolekut tegutsemiseks, tulenevad indiviidi kogemusest.
Väli- sotsiaalses ruumis on tegemist erinevate väljadega, väli moodustub niipea, kui positsioonid, suhted ja tegevused on diferentseeritud ja järgivad kindlat loogikat.
Kapital - (kultuuriline, majanduslik, sotsiaalne, sümboolne) konstruktsioon , mis tähistab saadud materiaalset ja sotsi-kultuurilise kogemuse, mis on aluseks erinevate sots. agentide tegutsemiseks sotsiaalse ruumi erinevatel väljadel.
SOTSIAALSE TEGUTSEMISE KULTUURILINE KONTEKST
Ühiskond- inimeste kooslus, kes elab ühisel territooriumil, allub ühisele poliitilisele võimule ja tunnetab kuuluvust ühiskonda, omab teatud sotskultuurilist identiteeti. Seda interpreteeritakse kui süsteemi, mis on struktureeritud vastavalt funktsioonidele, tänapäeval ka struktuuri ja subjekti vastasmõju tulemina.
Kultuuri abil tulevad inimesed toime füüsilise ja sotsiaalse elu uute nähtustega.
Ühiskonna tüübid: *Jahindusest ja korilusest elatuvad, *agraarühiskond, *pastoraalühiskond, *traditsioonilised ühiskonnad, *industriaalühiskond, * postindustriaalne ühiskond
Postfordism majandusmudelina- majanduse restruktureerimine, tööturu diferentseerumine (head ja halvad töökohad ), tänaseks tootmise põhimõte, tootmine kindlale tarbijaskonnale, teadmustöötajad, ostlemine
Esimese maailma riigid- pärast II MS kasutusse tulnud mõiste, mille all peetakse silmas rikkaid kapitalistlikke tööstusriike (Euroopa riigid, USA, Jaapan, Austraalia, Uus- Meremaa )
Teise maailma riigid- enne sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemist Nõukogude liit ja selle satelliitriike Ida- ja Kesk-Euroopas (Nõukogude liit, Bulgaaria , Ukraina, Vietnam , Hiina Vabariik jne)
Kolmanda maailma riigid- arvati, et need riigid arenevad teisiti esimesest maailmast, hiljem sai aga mõiste negatiivse tähenduse (kehvad elamistingimused, ebastabiilsus). Tänapäeval riigid madalama industrialiseerimisastmega ja elustandardiga, kui esimese maailma riigid. (Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika, Kariibi mere riigid)
Inimarenguindeks- keskmine õpinguaastate arv ja eeldatav õpinguaastate arv laste kooli minemisel, oodatav eluiga, RKT inimese kohta ostujõudu arvestades.
Kultuur- kompleksne tervik, millesse kuuluvad teadmised, uskumused, kunst , moraal , tõekspidamised , õigused, kombed ja muud igasugused võimed ja harjumused, mis on inimese ühiskonna liikmete poolt omandatud. See on sotsiaalne pärand. See on inimese käitumismustrite integreeritud kogum, kuhu kuuluvad tõekspidamised, mõtted, kõne, tegutsemine ja kunst. Kultuur sõltub inimese õppimisvõimest ja võimest anda edasi oma teadmisi järeltulevatele põlvkondadele. Kultuur on kõik, mis meid ümbritseb ja on inimese poolt loodud.
Kultuuri tasandid : *Tsivilisatsioonil, *Regionaalne, *Grupiline, *Perekondlik, *Individuaalne, * Multikultuursus , *Hübriidkultuur, *Globaalne kultuur.
Kultuuri komponendid: Materiaalne kultuur- asjad, tehnoloogia , esteetiline väärtus
Mittemateriaalne kultuur- teadmised, uskumused, väärtused, sümbolid, keel
Struktuur- Massikultuur , elitaarne kultuur(massikultuuri vastand ), kõrgkultuur (arenenud väärtusorientatsioonide süsteem), rahvakultuur(inimeste argielus loodud rahvaloominguna), popkultuur (meelepärane ja meelelahutuslik, üldkättesaadav), kontrakultuur (kultuuri kandjate normid ja väärtused on vastuolus kehtivate normide ja väärtustega), subkultuur (omab eripära ning pole samas vastuolus ühiskonna normidega)
Kultuuriuniversaalid- iga kultuur on sõltuv inimlikust piirangutest ja inimese võimalustest ning kuna iga grupp peab lahendama samu probleeme, esinevad teatud elemendid igas kultuuris.
Sotsiaalsed institutsioonid - ühiskonna liikmete individuaalsete ja kollektiivsete põhivajaduste struktuurid
Akulturatsioon (Berry, Kalin , Tayloe 1977)- kultuurilise muutuse protsess, mis tuleneb kultuuridevahelisest pidevast ja vahetust kontaktist. Vähemusgrupi liikmed võtavad omaks domineeriva ühiskonna normid, väärtused ja käitumismallid, kuid neid endid ei ole veel vastu võetud domineeriva ühiskonna poolt.
Assimilatsioon - osaline ja täielik sulandumine domineerivasse kultuuri. Sisenemine domineerivasse ühiskonda sõpruse ja muude esmaste sidemete kaudu.
Amalgeerumine- e kokkusulamine on protsess, kus grupid ja rassid segunevad ja moodustavad uut tüüpi kultuuri või rassi
Integratsioon - sallivus
Gettostumine- kontakt domineeriva kultuuriga puudub
Marginaliseerimine- ei võeta omaks domineerivat kultuuri ja samas ei järgita oma kultuuri
Hübriidkultuur- nn uus kultuur, mitme kultuuri koosmõju tulem
Etnotsentrism- suund vaadelda oma kultuuri kui õiget, loomulikku ja hinnata teisi kultuure, lähtudes oma kultuuri normidest ja väärtustest.
Kultuuri relativism - Kultuuri hinnatakse ja mõistetakse, lähtudes antud ühiskonna normidest ja väärtustest, arusaamadest.
Kultuuri universaalsed komponendid- väärtused, normid, kognitiivsus, keel, märgid, sümbolid, asjad
Kultuurišokk- kultuuride konflikti indiviidi teadvuse tasandil
NORMID
Käitumise sotsiaalse regulatsiooni vahend, integratsiooni funktsiooni täitja . Harjumused, traditsioonid; moraalinormid , kombed; seadused; tabu
Sanktsioonid- meetmed, mis soosivad või karistavad teatud liiki käitumist.
Institutsioon - tegutsemisviis, mis on korrastatud teatud normide ja väärtuste alusel ja vastab ühiskonna peamistele vajadustele. Sotsiaalsete suhete organiseeritud süsteem, mis hõlmab üldisi väärtusi ja protseduure.
VÄÄRTUSED
Laiemas mõttes reaalse tegelikkuse nähtuste ja objektide tähenduslikkus sõltuvalt nende vastavusest ühiskonna sotsiaalsete rühmade ja isiksuse vajadustele. Kitsamas mõttes kõlbelised imperatiivid, mis on inimkultuuri poolt välja töötatud ja ühiskondliku teadvuse produkt (arusaamad heast ja halvast).
Terminaalsed väärtused- iseenesest väärtused
Instrumentaalsed väärtused- visioonid soovitava lõppseisundi saavutamiseks
Deviantsus - käitumine, mis on vastuolus rühma või ühiskonna normidega
SOTSIALISEERUMINE
Sotsialiseerumine on isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi ja norme, hoiakuid ja käitumismustreid ning kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus.
RESOTSIALISEERUMINE - osaline ja täielik uute normide, rollide omandamine ja väärtsute internaliseerimine
Rolliteooria- teiste inimeste rollide omaksvõtmine, mille tulemusena võib indiviid näha maailma ja ennast teiste pilgu läbi
Totaalne institutsioon- muust ühiskonnast eraldatud range režiimiga organisatsioon , kus inimese sotsialiseerimine toimub kontrolli all
ISIKSUSE DISPOSITSIOON
Kõrgemad dispositsioonid- elukontseptsioon ja väärtusorientatsioonid
Keskastme dispositsioonid- üldistatud hoiakud sotsiaalsete objektide suhtes
Madalamad dispositsioonid- situatiivsed hoiakud käitumiseks konkreetses olukorras- argielus
Tasandid: Mikro (rühm); meso (organisatsioon); makro (ühiskond); meta (ideed ühiskonna kohta)
Sotsiaalne integratsioon- inimestevaheline igat liiki suhtlemine, formaalne ja mitteformaalne
Sotsiaalsed rollid- käitumise, hoiakute ja kohustuste kogum, mida oodatakse teatud staatusega inimeselt .
Rollikonflikt- rollide paljususe tõttu võivad need sattuda omavahel konflikti ( tudeng -sõber)
Rollipinged- rolli täitmine ei vasta ootustele
SOTSIAALSED RÜHMAD
Sotsioloogia uurib inimest rühma esindajana. Indiviid – rühm – ühiskond.
Sotsiaalne agregaat - üheaegselt ja ühte kohta kogunenud inimesed (nt lennuki reisijad)
Sotsiaalne kategooria- spetsiifiliste tunnustega inimeste kooslus (mehed, noored, spetsialistid )
Kvaasirühm- kavandamata, spontaanselt tekkinud, ebapüsiv ühendus
Rühma iseloomustab: *liikmeskond, *struktuur, *osalus, samastumine, grupiteadvus, *eesmärk
Esmane e primaarrühm- sõpruskond, perekond, isiklikud ja väga lähedased emot. suhted
Teisene e sekundaarne rühm- ühishuved, suhted on pigem formaalsed
SOTSIAALNE GRUPP: Väike- ei ole orienteeritud grupilise tegevuse eesmärkidele, esineb konformism grupinormide suhtes. Primaarne ja sekundaarne
Suured- ratsionaalsus , eesmärgistatud tegevus. Alati sekundaarne
Marginaalsed- asuvad kahe kultuuri vahel, grupiliikmed samastavad ennast mõlema rühmaga
Referent - reaalne või kujutletav rühm, millega inimene võrdleb ennast või kuhu tahab kuuluda , mille normide ja väärtuste alusel valib ja hindab oma käitumist
SOTSIAALNE VÕRGUSTIK- inimese, rühma mitteformaalsed ja formaalsed sidemed ja kontaktid; seovad inimese, rühma teiste inimeste või rühmadega
Tugevad ja nõrgad sidemed- Sotsiaalne võrgustik on eriti oluline kõrge postitsiooniga inimestele. Naiste ja meeste sot. võrgustikud on erinevad, naiste omad reeglina väiksemad.
Sotsiaalne kapital- teadmised ja kontaktid, mis võimaldavad jõuda oma eesmärgini
Putnam- usaldus, usaldamine, kuulumine; ühendav, liituv sot. kapital ja kodanikuühiskond .
SOTSIAALNE KIHISTUMINE
protsess, mille tulemusena kujuneb inimeste kiht, keda iseloomustab spetsiifiline elustiil
Orwell 1954. Eristatakse 3 ressurssi: võim, prestiiž (lugupidamine) ja omand.
Ebavõrdsus- erinevad šansid ja võimalused vajaduste rahuldamiseks
Süsteemid: *orjanduslik süsteem, *kastisüsteem, * seisuslik süsteem, * klassisüsteem
Funktsionalism- inimesed on erinevad, toimub liikumine kihtide vahel, on erinevad motivaatorid
Konfliktiteooriad- ebavõrdsus on ületatav, see on võimuvõitluse tulemus
Meritokraatia - süsteem, mille puhul indiviidi sotsiaalset positsiooni määravad tema saavutuslikkus ja teenitus, avatus
Ideoloogiad põhjendavad ja toetavad
STATIFIKATSIOON struktureeritud ebavõrdus erinevate inimgruppide vahel. (Davis ja Moore ). Sotsiaalne stratifikatsioon on protsess, mille tulemusena on perekonnad ja indiviidid ebavõrdsed ja moodustavad hierarhiliselt paiknevaid gruppe. Lenski (1966)- ebavõrdsuse aluseks on inimeste erinevad võimed, haridustase jne. Sorokin - erinevad õigused ja privileegid, vastutus ja kohustused, võim ja mõju. Durkheim- tööjaotus, erinevad tegevusalad nõuavad erineva võimekusega indiviide
Neomaksism- perekondliku kapitalismi asendumine institutsionaalsega, töölisklassi homogeensuse kahanemine, restruktureerimine
SOTSIAALNE TÕRJUTUS- protsess, mille tulemusel kaotavad indiviidid sideme ühiskonnaga, milles nad elavad, kas oma näitajate tõttu või diskrimineeriva kohtlemise tõttu inimeste ja institutsioonide poolt.
Vaesus - absoluutne(elementaarsete vajaduste rahuldamiste puudus) ja suhteline(vaesus võrreldes teiste inimestega).
SOTSIAALNE MOBIILSUS inimeste liikumine ühest sotsiaalsest positisioonist teise sotsiaalse kihistumise süsteemis.
Vertikaalne mobiilsus- indiviidiliikumine ühest sotsiaalsest kihist teise (tõusev ja langev)
Horisontaalne mobiilsus- liikumine ühel ja samal sotsiaalse hierarhia tasapinnal asuvast rühmast teise
Põlvkondadevaheline mobiilsus- kui perekonnapea hõivab kõrgema või madalama positsiooni kui oli tema isal
Struktuurne mobiilsus- ühiskonna arengu tulem, ametite restruktureerimine sotsiaalsete positsioonide lõikes.
VÄHEMUSGRUPPIDE INTEGREERUMISE MUDEL
Segregatsioon- vähemusgruppide isoleerimist enamusest ühiskonnas võimul olevate gruppide poolt. (de jure ja de fakto)
Kohanemine- protsess, mille käigus vähemuse liikmed teadvustavad endale domineeriva kultuuri vorme ja väärtusi, kuid ei tarvitse tingimata muuta oma norme ja väärtusi. Kohanevad kultuuriga, kuid ise selles ei osale
Akultureerumine- vähemusgrupi liikmed võtavad omaks domineeriva ühiskonna normid, väärtused ja käitumismallid, kuid neid endid ei ole veel vastu võetud domineeriva ühiskonna poolt.
Assimileerumine- sisenemine domineerivasse ühiskonda sõpruse ja muude esmaste sidemete kaudu.
Amalgeerumine- e kokkusulamine on protsess, kus grupid ja rassid segunevad ja moodustavad uut tüüpi kultuuri või rassi
GLOBALISEERUMINE
Maailma muutumine seotuks ja vastastikku sõltuvaks. Kujunevad majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed sidemed, mis ületavad riikide piire . Konflikti oht rahvusriigi ja demokraatliku poliitika loogika vahel. Suurfirmade konkurents .
Poliitiline globaliseerumine: Demokraatia kasv; rahvusvaheliste ja regionaalsete valitsemismehhanismide esilekerkimine (EL); sõjad, konfliktid; globaalsete probleemide teadvustamine; patriotism ; kosmopolitism.
Majanduslik globaliseerumine: Rahvusvahelised korporatsioonid; surve valitsusele. monopolide domineerimine, korporatiivne sotsiaalne vastutus; kaaluta majandus, internetikaubandus; globaalsed linnas; majanduslik sõltuvus; heaoluriigid on kallid; rikkuse jaotumine.
Kultuuriline globaliseerumine: imperialismi ja homogeensuse kasv (kultuur ohus); kultikultuursus; turism ; ebavõrdsus inimeste, riikide ja regioonide vahel; kirjaoskuse tõstmine; sooline võrdõiguslikkus; elanikkonna vananemine; illegaalne tegevus.
Sotsiaalne vastutus: Ressurssude säästlik kasutamine; floora ja fauna säilitamine; teadus; töötingimused; laste töölt hoidumine; õiglane kaubandus
Globaliseerumise kontseptualiseerimine- *Kõhklejad: toimuvad muudatused, kuid need ei tähenda globaliseerumist ; riigi roll ei vähene
* Sponsorid : piirideta maailm, globaalne kapitalism, valitsemine ja kodanikuühiskond.
*Transformaatorid: maailm muutub, kuid paljud traditsioonilised inimtegevuse mustrid jäävad samaks.
Globaliseerumine ja igapäevaelu- *Individualiseerimine ja uus individualism : inimene loob ise oma identiteedi; võtab riske; kollektiivseid elulugusid pole; valikute paljusus .
*Fragmentaarsus: katkendlik tööelu , haridustee, perekonnaelu )
*Paidlikkus: kohanemise vajadus
* Identiteet : identiteetide paljusus; ebavajalikust loobutakse
Riskid - Toodetud riskid, inimtegevus (tehnoloogia, teadmised); keskkonnariskid (kliima soojenemine, kõrbestumine , ressursside kahanemine); looduslikud riskid (vanadus, haigused, lapsepõlv, ülerahvastumine )
Globaalne riskiühiskond Beck- risk algab seal, kus algab ebakindlus . Riske pole võimalik ette näha ning need ohutavad meid kõiki.
TÖÖ JA FIRMAD GLOBALISEERUVAS MAAILMAS
TÖÖ on materiaalsete ja vaimsete väärtuste loomine, mis teenivad inimeste vajadusi. Töö mõiste muutub ajas ja ruumis.
PALGATÖÖ on eesmärgistatud ja otstarbekas tegevus, mille teostamise eest saadakse palka.
TÖÖ KÄSITLEMISE SOTSIOLOOGILISED TEOORIAD: Neoklassiline- indiviid käitub ratsionaalselt, mis tuleneb tema huvidest ja eelistustest; vaba konkurents ja turusuhted ; töö valdkonnale on omane võimu tasakaal; palga ja hariduse tasakaal. Marksistlik ja neomarksistlik töö käsitlus - töötaja on sunnitud müüma oma tööjõudu; töötaja eneseteostus on piiratud, kasvav konkurents suurendab võõrandumist; palgad on vastavad ametikohale ja võimule. Insitutsioonilised teooriad- lähtekohaks grupinormid ja traditsioonid; individuaalsed valikud tulenevad tööturu segmenteeritusest; haridus on saavutuslikkuse näitaja. Sotsiaalne konstruktivism- töö kaudu toimub töö tähenduste ja eesmärkide internaliseerimine; töösfääris toimub tööjõu kvalifikatsiooni ja sotsiaalsete positisioonide tootmine ja jaotamine; töö on valdkond , kuhu investeerivad erinevad subjektid ja investeeringu suurusest sõltub tulem; töö on valdkond, mis taastoodab ühiskonna sotsiaalset struktuuri.
GLOBAALNE TÖÖJÕU LIIKUMINE- puudutab nii tootmis kui ka teenindussektorit.
TÖÖ

• Individualiseeritud – indiviidid loovad ise oma elulugusid, eneseteostus ja saavutus on esikohal. Individualiseerimise lähtekohaks on konkurents, hõive , haridus ja mobiilsus.
  
• Subjektiviseeritud – isikuliste omaduste kasvav roll.
  
• Paindlikkus – tööaja pikendamine põhivahendite efektiivsemaks kasutamiseks, tööaja ja töötamiseaja sobitamine sõltuvalt nõudluse kõikumisest, kulukate tööaja organiseerimisvormide asendamine odavamatega ( Bosch , 1995).
  

Töövõtja - soov teha osaajatööd, sobitada tööd õpingutega, elustiilide paljusus (individuaalse elu nn. privatiseerimine (Bauman2000).
Nõuded töötajale:
40-50-ndad – oluline kvalifikatsioon , ei ole seotud haridusega; valgekraede puhul märgitakse ka omadusi.
60-ndad –koostöövõimeline, omadused, milliseid oskusi/omadusi nõuab töö. Hariduse roll tõuseb.
70lõpp – 90-ndate lõpp – erinevad oskused ja kogemused, omaduste kasvav roll, stressi taluvus .
Alates 2000st – kompetentne ja ettevõtlik, oma visiooniga, efektiivne, väga hea suhtlemisoskusega, valdab keeli, on motiveeritud, õppimisvõimeline ja enesekindel, kõrge stressi taluvus. (Kuokkanen, Varje , Väänanen, 2013)
TEGEVUSKESKKOND

• Tegevuskeskkonda iseloomustab keerukus ja muutlikkus. (Õppiv organisatsioon – võimeline kohanema uute tingimustega. Teenindussektori laienemisega – emotsionaalse töö kasv ja nn näitlev organisatsioon (“performing organisatsion”); emotsionaalne organisatsioon (Hochschild 1983, The Managed Heart: the Commercialization of Human Feeling – have a nice day!)
  
• Keerukus – keskkonnategurid, mis võivad oluliselt mõjutada organisatsiooni toimimist. (nt. tööturu subjektide käitumine, demograafiline situatsioon, haridussüsteem , majanduse seis, õigusruum, jms.)
  
• Muutlikkus – keskkonnategurite üldine muutumine ajas ja muutumise kiirus (nt kapitali liikumise suunad, migratsioon ,).
  

Sotsiaalantropoloogia- uurib mittemodernseid ühiskondi või kaasaegses ühiksonnas eristuvad alagruppe.
Sotsiaalne mina- James (1910) igal inimesel on sama palju sotsiaalseid minasid, kui palju on erinevaid inimesi, kellega ta suhtleb.
Sotsialiseerumine- eluaegne protsess, mille käigus inimene omandab kultuuri, õpib tundma ennast ja oma sotsiaalseid minasid.
Demagoogia - tõe teadlik moonutamine
Positivism - teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne
Kvantitatiivne uurimine- baseeruvad numbrilistele vastustele
Kvalitatiivne uurimine- baseerub sõnalistele vastustele
Sünnikohordid- koosneb kindla ajavahemiku jooksul sündinud inimestest
Kultuuriliselt homogeenne- räägitakse sama keelt ja on sarnaste religioossete tavade ja päritolumaa poolest.
Kultuuriliselt heterogeenne - kodanikud erinevad nahavärvi ja välimuse poolest, keelelt ja kultuuriliselt.
Genotsiid - ettekavatsetud katse tappa
Ühiskonna institutsioonid- normid ja käitumised, mis on olulised indiviidide ja ühiskondade säilitamise seisukohalt.
Heterogaamsed- kaasad erinevatest rassidest, religioonidest jne
Sektantlik konflikt- religioonidevahelised tülid
Diffusioon- uute ideede ja mõtete levik inimeselt inimesele
Düaad- kaheliikmeline grupp, mis on olemuselt intiimne ning infovahetamine tihe
Egalitaarsus- meeste ja naiste või vanemate ja laste võimu võrdsus perekonnas
Ekstsentriline käitumine- üldlevinust erinev käitumine
Empiirilised andmed- andmed, mida saab mõõta ja loendada
Institutsionaliseerimine- protsess, mille käigus omandatud uus muutub paigas oleva mustri osaks
Instrumentaalne käitumine- käitumine mingi eesmärgi saavutamise nimel