Sotsioloogia alused. (1)

Q: Miks inimesed alluvad normidele?

Vastus leiad õppematerjalist: Sotsioloogia alused.

Q: Miks inimesed rikuvad norme?

Vastus leiad õppematerjalist: Sotsioloogia alused.

Q: Kes valitseb tänapäeva demokraatlikes ühiskondades?

Vastus leiad õppematerjalist: Sotsioloogia alused.

Tartu Ülikool - Sotsioloogia - Sotsioloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks inimesed alluvad normidele?
Miks inimesed rikuvad norme?
Kes valitseb tänapäeva demokraatlikes ühiskondades?

Haridus

Mõned haridussotsioloogilised uurimisteemad

hariduslik ebavõrdsus, inimeste vahelised erinevused hariduslikes saavutustes
hariduse mõju ebavõrdsusele, hariduslike erinevuste mõju erinevustele teiste tunnuste osas
koolis toimuvad sotsiaalsed protsessid, õpilaste omavahelised suhted ja suhted õpetajatega, koolivägivald

Hariduslik ebavõrdsus
Haridusliku ebavõrdsuse mõõtmine
Haridustase – milline on inimese hariduslik kvalifikatsioon . International Standard Classification of Education:

Alusharidus (0 tase)

Põhiharidus (I tase)

Keskharidus (II tase)

Kõrgharidus (III tase)
Akadeemiline edukus – kui hästi õpilane teeb koolis seda mida ta peab seal tegema (õpib). Akadeemilist edukust näitavad:

koolihinded
standardiseeritud saavutustestid (näiteks: Scholastic Achievement Test USA-s)
riigieksamite tulemused

Haridusliku ebavõrdsuse tekkimine
Üks hariduslikku ebavõrdsust tekitav faktor on haridusotsused (educational decisions)
Raymond Boudon: inimese haridustee koosneb etappidest; iga etapi lõpus tuleb otsustada, kas jätkata õppimist või mitte. Otsus langetatakse lähtudes edasi õppimise oodatavast tulust. Hariduslik ebavõrdsus tuleneb erinevatest haridusotsustest. Töölisklassi noorte edasiõppimise tõenäosus on väiksem kui keskklassi noorte oma, kuna viimaste jaoks on edasi õppimise suhteline kasu suurem.
Hariduslikku ebavõrdsust kooli sees süvendab veel tracking – õpilaste paraleelklassidesse jagamine – kui see loob erinevad võimalused edasiseks haridusteeks; head või andekad õpilased pannakse tavaliselt sellisesse klassi (tracki), kus neid õpetatakse paremini ja valmistatakse ette kõrgkooli minekuks .
Hariduslik ekspansioon – inimeste keskmine haridustase on üle kogu maailma viimase 100 aasta jooksul kasvanud.
Ekspansioon ei toimu kõikides sotsiaalsetes kihtides võrdse kiirusega.
Eriti suurt poleemikat tekitanud haridusliku ebavõrdsuse mõjutegur on koolide vaheline ebavõrdsus. Koolid erinevad teineteisest oma “taseme” poolest. Kooli taset näitavad:

õpilaste keskmine akadeemiline edukus
kõrgkooli sissesaanute protsent
kooli prestiiž lapsevanemate jt. seas
kooli ressursi-rikkus
õpilaste arv ühe õpetaja kohta
...

Koolidevahelise ebavõrdsuse mõju uuritakse nn. kooli mõju (school- effects ) või kooli efektiivsuse (school effectiveness) uuringutes.
Nendes uuritakse, kas põhi- ja keskkooli “tase” mõjutab selle õpilaste akadeemilist edukust ja edasist karjääriedu sõltumatult õpilaste sotsiaalsest päritolust ja võimekusest, vastates seega küsimusele, et kas on mõtet pingutada selle nimel, et oma lapsed heasse kooli saata. Kui kooli “tase” on oluline, siis saaks koolihariduse abil ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust vähendada; kui see ei ole oluline, siis koolid lihtsalt kinnistavad seda ebavõrdsust, mis oli laste vahel juba kooli tulles.
James Coleman kuulsas teoses “Equality of Educational Opportunity” (1966) leidis, et kooli “tase” ei mängi erilist rolli õpilase edukuse määramisel; edu sõltub pigem õpilaste perekondlikust päritolust. Hilisemad uuringud on näidanud, et Coleman siiski alahindas kooli tähtsust.
Hariduse mõju inimeste vahelisele majanduslikule ebavõrdsusele
Üldiselt on teada, et inimese haridustase on positiivselt seotud tema edukusega tööturul. Miks?
Funktsionalistlik teooria e. inimkapitali teooria ( Gary Becker , Talcott Parsons) – omandatud haridus näitab inimese oskusi ja teadmisi, st. temas sisalduvat inimkapitali. Kõrgema haridusega inimesed saavad parema töökoha ja kõrgema sissetuleku, kuna nad saavad tööga paremini hakkama. Koolis omandatakse edasiseks eluks, sh. tööks, vajalikke teadmisi.
Konfliktiteooria (Randall Collins, Samuel Bowles, Herbert Gintis) – omandatud hariduslik kvalifikatsioon näitab, et inimene on omaks võtnud ühiskonnas domineerivad väärtused. Hariduse juures pole tähtis mitte teadmised, vaid koolitunnistus. Kõrgema haridusega inimesed saavad parema töö ja kõrgema sissetuleku, kuna tööandjad eelistavad neid (produktiivsusega mitteseotud põhjustel).
Varjatud õppekava ( hidden curriculum )– see mida õpetajad õpilastele õpetavad korraliku käitumise kohta, aga mida pole ametlikus õppeprogrammis kirjas. Töölisklassi noortele õpetatakse kuulekust, keskklassi noortele iseseisvust.
Kõrghariduse ülepakkumine – mõned uurijad on leidnud, et tänapäeval on kõrgharidusega inimeste eelis ülejäänute ees väiksem kui 20. sajandi alguses. Seda ilmselt sellepärast, et kõrgharidusega inimesi on nii palju, et haridus pole enam mingi edukuse garantii .
Hariduse tulemuslikkuse (return to schooling) kasv – teised uurijad on jälle leidnud, et hariduse positiivne mõju sissetulekule on viimasel ajal just kasvanud.

Sotsiaalsed normid ja deviantsus

Deviantsus – kõrvalekaldumine normist, hälbeline käitumine. Näiteks kuritegevus , geniaalsus, vaimuhaigus.
Miks inimesed alluvad normidele?

inimesed kalkuleerivad, milline on normide täitmisest või rikkumisest saadav kasu ja kahju ning valivad sellise tegevuse mis tõotab suuremat kasu.
inimesed on normid internaliseerinud ja alluvad neile seega vabatahtlikult.

Miks inimesed rikuvad norme?

inimesed valivad rikkumise kui see tõotab suuremat kasu.
inimesed on internaliseerinud normid, mis on vastuolus domineerivate normidega

Sotsiaalsed sanktsioonid – ühiskondlik reaktsioon inimeste käitumisele eesmärgiga tagada normidest kinnipidamine.

positiivsed sanktsioonid – soodustavad normidepärast käitumist

negatiivsed sanktsioonid – karistavad normidevastast käitumist.
Anoomia
Emile Durkheim – anoomia on olukord, kus varasemad normid on kaotanud kehtivuse ja uusi norme pole veel tekkinud. Anoomia soodustab mitmesugust hälbekäitumist, muuhulgas ka suitsiidide sooritamist.

Kuritegevuse uurimine

Kuritegude uurimine – kui palju kuritegusid esineb ja mis nende esinemissagedust mõjutab

Kurjategijate uurimine – miks mõni inimene saab kurjategijaks ja teine mitte

Ohvrite uurimine (ohvriuuringud) – kui paljud inimesed on kogenud kuritegu ja millistel inimestel on suurem risk kuriteo ohvriks langeda.

Kuritegevust seletavad teooriad

Varane bioloogiline teooria

19. sajandil ja 20. sajandi algul valitsenud arusaam – kuritegevus on kaasasündinud, kurjategijad on enamikus vaimselt alaarenenud.
Eugeenika – rahva tõupuhtuse eest hoolitsemine. Kuritegevus vähendamiseks tuleks kurjategijad steriliseerida.
Cesare Lombroso – on olemas eriline kriminaalne inimtüüp, keda võib ära tunda spetsiifiliste väliste tunnuste alusel. Need inimesed on jäänuk inimese varasematelt evolutsiooni astmetelt, nad seisavad loomadele lähemal kui keskmine inimene.

Sotsiaalne teooria

Edwin Sutherland (1883-1950) – kritiseeris bioloogilist lähenemist: bioloogilised ja psühholoogilised tegurid omavad kuritegeliku käitumise põhjustamisel väheolulist rolli. Kuritegevus on õpitud ja selle põhjused on sotsiaalsed. Neist olulisim on kuritegelikus keskkonnas elamine, kuritegelike eeskujude omamine .
Robert K Merton – sotsiaalse struktuur ja deviantsus

Sotsiaalne keskkond mõjutab inimesi pakkudes neile:

sotsiaalselt heakskiidetud eesmärke, mille poole kõik ühiskonna liikmed peaks püüdlema (USA-s eelkõige majanduslik edukus);

sotsiaalselt lubatud vahendeid nende eesmärkide saavutamiseks.
Nende kahe komponendi olemasolust (+), puudumisest (-) või uutega asendamisest (+/-) sõltub inimeste käitumine:
TEGEVUS EESMÄRGID VAHENDID
Konformsus – normide pärane käitumine + +
Innovatsioon – uute lahenduste leidmine + -
Ritualism – harjumuspärase käitumise jätkamine - +
Retreatism (käegalöömine, tagasitõmbumine) - -
Mäss +/- +/-
Richard Cloward & Lloyd Ohlin – kuritegelikud subkultuurid

Kriminaalne subkultuur – organiseeritud kuritegevus, kogenud kurjategijad kasvatavad endale noortest järglasi.

Konfliktne subkultuur – noorte meeste vägivaldsed grupid.

Retreatistlik (tagasitõmbunud) subkultuur – narkomaanid, alkohoolikud, eesmärgiks naudingud.
Sildistamise (labeling) teooria
Kuritegelik karjäär saab tihti alguse sellisel moel:
1. Esmane deviantsus – inimene rikub (pool)juhuslikult mingit normi
2. Sildistamine – inimesele riputatakse külge deviandi ( kurjategija ) silt
3. Teisene deviantsus – inimene võtab talle omistatud sildi omaks ja hakkab ka edaspidi normidevastaselt käituma.

Kuritegevuse paratamatus

Emile Durkheim

igas ühiskonnas esineb käitumist mida peetakse kuritegelikuks;
kuritegevus on ühiskonnale teatud mõttes kasulik, kuna kurjategijale vastandumine tugevdab seaduskuuleka enamuse ühtekuuluvustunnet;
seega ühiskond (kollektiivne teadvus) hoolitseb selle eest, et ühiskonnas alati esineks deviantsust, sh. ka kuritegevust;
ühiskond teeb seda nii, et defineerib mingi osa eksisteerivast käitumisest kui kuritegeliku.

Mänguteooria

ainult ausatest inimestest koosnevas populatsioonis on kurjategijal võimalik väga suurt kasumit saada;
seetõttu ei saa ükski populatsioon täielikult ausatest inimestest koosneda;
kui kurjategijate % muutub populatsioonis liiga suureks, ei ole kuritegelik eluviis enam kasulik;
seetõttu kujuneb populatsioonis tasakaal – väike % kurjategijaid ja aus enamus.

Psühholoogilis-bioloogiline lähenemine

Kuritegevust mõjutavad individuaalsed omadused:

vanus: kuritegelikkuse tipp teismelise eas ja kahekümnendates aastates.
sugu: mehed teevad rohkem.
intelligentsus: kurjategijate IQ on keskmisest madalam.
impulsiivsus: ilmselt olulisim kuritegelikkust ennustav isiksusejoon.
antisotsiaalne isiksusehäire: eriline isiksusetüüp, mida iseloomustab külm ja kalkuleeriv suhtumine kaasinimestesse, suutmatus kaasa tunda teiste inimeste kannatustele.

Geneetilised uuringud
Käitumisgeneetilised uuringud – on leitud, et kurjategijate sugulastel on keskmisest suurem tõenäosus ise kurjategija olla. Seega on kalduvus kurutegelikkusele geenide poolt mõjutatud.
XYY sündroom – geneetilise defektiga mehed; suurt kasvu, mitte kuigi kõrge IQ-ga, agressiivsed, impulsiivsed.
Võim ja poliitika

Võim

Max Weber
Võim – ühe inimese võimalus sundida oma tahet peale teistele inimestele nende vastuseisust hoolimata.
Domineerimine – ühe inimese võimalus panna teisi inimesi täitma teatud spetsiifilisi korraldusi.
Legitiimne võim/domineerimine – selline mida sellele alluvad inimesed peavad kehtivaks, õiglaseks.
Domineerimise tüübid (selle alusel miks domineerimist alluvate poolt legitiimseks peetakse)

Legaalne domineerimine – käsule allutakse kuna seadus näeb seda ette.

Traditsiooniline domineerimine – käsule allutakse kuna selle andja on alati käske andnud.

Karismaatiline domineerimine – käsule allutakse kuna selle andjal on mingid erilised omadused.
Michel Foucault
Võim on üldisem nähtus kui oma tahtmise pealesurumine või võõrale tahtele allumine. Nii käsule allumine kui ka sellele vastu hakkamine tähendab seda, et käsutäitja on käsu andja võimu all. Samas on ka käsu andja teatud mõttes selle inimese võimu all, kellele ta käsu annab.
Tõde ja võim – need kaks nähtust on tihedalt seotud. Tõde, teadus, moraal jms. on tihti võimu teenistuses.
Pierre Bourdieu
Sümboolne kapital . Sümboolset kapitali omab see inimene, kellel on teiste arvates õigus ja teadmised öelda kuidas asjad on, mis on õige, mis vastab tõele.

Poliitika

Poliitika – riikliku võimu saamisele ja suurendamisele suunatud tegevus
Poliitiline süsteem – inimeste vahelised võimsuhted
Poliitiline režiim – keerulises poliitilises süsteemis valitsevad võimsuhted
Poliitiline ideoloogia – poliitika ideeline alus; ideed mis põhjendavad mingit poliitilist režiimi ja juhivad poliitilist tegevust
Elman Service - poliitiliste süsteemide tüübid (eesti keeles on nende kohta kasutatud erinevaid nimetusi):

kogukondlik süsteem e. rühm ( band ); traditsionaalsetes ühiskondades, kindlad liidrid puuduvad;
hõimusüsteem e. suguharu ( tribe ); liidrid on kuid seadusi pole
pealikuvõimuga süsteem e. hõimuliit (chiefdom); tugevad liidrid, andamid, orjad
riik (state); keeruline tööjaotus, keeruline võimusüsteem, maksud, orjad.

Poliitilised režiimid

Aristoteles – valitsemisvormide klassifikatsioon
kelle huvides valitsetakse
ISEENDA KÕIKIDE
kui palju ÜKS türannia monarhia
on valitsejaid MÕNED oligarhia aristokraatia
PALJU demokraatia politeia

Ideoloogia

Karl Marx – ideoloogia on valitseva klassi võimu õigustamine. Kapitalistliku ühiskonna kunst , filosoofia, teadus on ideoloogilised , st. mitteobjektiivsed. Nende eesmärk pole tegelikkust kujutada, vaid kapitalistide võimu põhjendada. Marksistlik teadus ja kunst on aga objektiivsed, st. ideoloogiast vabad.
Antonio Gramsci – hegemoonia, olukord kus valitsev klass suudab valitsetavatele oma võimu nii hästi põhjendada, et need ei saa arugi , et midagi on valesti
Peamised poliitilised ideoloogiad (ja märksõnad tähistamaks nende keskseid ideid)

konservatism (stabiilsus)
liberalism (vabadus)
kommunism & sotsialism (võrdsus)
natsionalism (rahvus)
fašism ( rass + rahvus + juht)
feminism (naiste vabadus)
rohelised (looduskaitse)
anarhism (täielik vabadus, riigi kaotamine)

Võimustruktuuri uuringud

Püüavad uurida, kes valitseb tänapäeva demokraatlikes ühiskondades?

Pluralism – võim on küllaltki ühtlaselt jaotunud kõikide gruppide vahel
Robert Dahl – uuris poliitiliste otsuste kujunemist New Havenis (USA-s). Leidis et erinevad otsused olid algatatud erinevate huvigruppide poolt ja võim tervikuna polnud koondunud ühegi grupi kätte. See kehtib USA kohta tervikuna ja ka teiste lääneriikide kohta.
Eliiditeooria – igas eluvaldkonnas kujuneb välja eliit , ühiskonda juhib eelkõige poliitiline ja majanduslik eliit
Itaalia eliiditeooria 20. sajandi algul – Vilfredo Pareto, Robert Michels , Gaetano Mosca
USA eliiditeooria – George Wright Mills , Floyd Hunter, William Domhoff
George Wright Mills – USA ühiskonna võib jagada kolme ešeloni
I ešelon – ülirikkad, täidesaatva võimu esindajad, sõjaväelised juhid
II ešelon – seadusandlik võim, avaliku arvamuse kujundajad
III ešelon – tavakodanik, kes ei oma mingit võimu
William Domhoff – USA eliidi uuringud
USA-s on eriline, muust ühiskonnast eraldunud, eliit

moodustab u. 0.5% USA rahvastikust
koosneb eelkõige rikastest ärikatest ja nende lastest
nende lapsed käivad eliitülikoolides (Yale, Harvard, Princeton jne)
käivad koos kinnistes klubides
puhkavad kinnistes puhkekohtades
tütardele organiseeritakse vanamoelisi debütantide balle
paljud neist kuuluvad suurfirmade omanike ja juhtide hulka
tegelevad ka poliitika mitteformaalse mõjutamisega (lobitööga)

Vandenõuteooria (conspiracy theory) – arvamus, et ühiskonnas on mingi suhteliselt väikesearvuline grupp inimesi, kes teiste eest salaja ning enda huvides kontrollivad paljude oluliste sündmuste ja protsesside toimumist. Vandenõuteooria on mingis mõttes eliiditeooria äärmuslik vorm. Enamasti peetakse seda ebateaduslikuks teooriaks.

Töö ja majandus

Majandussektorid

Primaarne sektor – põllumajandus, hankiv tööstus

Sekundaarne sektor – primaarse sektori poolt toodetu töötlemine

Tertsiaarne sektor – müük, teenindus

Kvaternaarne – teadus, infotööstus

Kvinaarne - riigijuhtimine
(Kahe viimase sektori väljatoomine pole kuigi levinud)

Majandussüsteemid

Vahetusmajandus

kaup-kauba vastu vahetus, puudub raha
jagamine: see kellel on jahiõnne jagab saaki heldelt ka teistele grupiliikmetele ilma, et saaks kohe midagi vastu (üldistatud retsiprooksus)
Retsiprooksuse (vastastikususe) printsiip – saadud kingitus eeldab, et saaja vastab kunagi omapoolse kingitusega.

Kapitalism

vaba konkurents tootjate vahel, riigi sekkumine on minimaalne, laissez faire
tootmisvahendite eraomandus
kasumi saamise motiiv , ratsionaalne tegevus kasumi nimel

Sotsialism

tootmisvahendite eraomandus puudub
toodetakse vastavalt riiklikule plaanile, mis lähtub rahva vajadustest . Käsumajandus: riik ütleb tootjatele mida ja kui palju toota ning mis hinnaga seda müüa.
Ümberjagamine: võimukeskus kogub tootjate poolt toodetu enda kätte ja jagab selle laiali.

Majandusteaduslik ja sotsioloogiline lähenemine majandusele

Majandusteaduse ja sotsioloogia vahel on juba ammu eksisteerinud teatav vastuolu.

Karl Polanyi – on kahte sorti majandusteadust. Formalistlik majandusteadus eeldab, et majandusseadused on kõikides kultuurides samad; see on tänapäevane majandusteaduslik lähenemine. Substantivistlik majandusteadus eeldab, et igas kultuuris on majandusprotsessid unikaalsed (sotsioloogiline lähenemine).
Majandusteaduslik lähenemine
Adam Smith ( 1723 -1790) – tänapäevase majandusteaduse üks alusepanijaid.
Ühiskond liigub süveneva tööjaotuse poole, kuna see tagab efektiivsema tootmise. Vabas turumajanduses suunab “nähtamatu käsi” inimeste tegevust nii, et iseenda huvides tegutsedes aitab igaüks kaasa ka ühiskonna kui terviku heaolu kasvule.
Neoklassikaline majandusteooria – tänapäeva majandusteooria mis sai alguse 19. sajandil (Carl Menger, Eugen Böhm-Bawerk jt.); eraldab turu täielikult kõikidest teistest ühiskonna sfääridest (kultuur, poliitika), viimaste mõju majandusele nim. välismõjuks.
Neoklassikalise majandusteooria alustalaks on ratsionaalse valiku teooria:

Inimesel on eelistused , soovid, eesmärgid, mis on järjestatud tähtsuse järjekorras.

Keskkond pakub inimesele teatud valikuvariante, võimalusi oma eesmärkide saavutamiseks.

Inimene omab täiuslikku infot – teab kõiki valikuvariante ning teab ka kui hästi igaüks neist variantidest tema eesmärkidega kokku sobib.

Inimene valib selle variandi , käitumisviisi, mis tema kasumit maksimeerib, st. aitab kõige paremini kaasa tema soovide rahuldamisele
Sotsioloogiline lähenemine
Sotsioloogiline kriitika neoklassikalise majandusteooria ja ratsionaalse valiku teooria suhtes (Gustav Schmoller, Thorstein Veblen jt.):

Majandusprotsessid on mähkunud (embedded) teistesse sotsiaalsetesse (kultuurilistesse, poliitilistesse) protsessidesse. Turg pole muust maailmast lahus seisev nähtus nagu majandusteadlased eeldavad.
Institutsionaalne majandusteadus – arvestab institutsioonide mõjuga majandusele

Inimesed pole ratsionaalsed, ei suuda alati langetada enda jaoks parimat otsust
Mitmed uuringud on näidanud, et inimeste otsused erinevad süstemaatiliselt ratsionaalsest; otsuste langetamisel kasutavad inimesed mitmeid heuristikuid (lihtsustavaid rusikareegleid).

Inimesed ei püüa alati ja igal pool oma kasumit maksimeerida. Kasumi maksimeerimise püüd on ainult kapitalismile omane nähtus.

Töö ja organisatsioon

Organisatsiooni peamised komponendid:

eesmärgid: organisatsiooni tegevusala, miks ta on loodud
struktuur: tööjaotus, info ja käskude liikumine organisatsioonis
organisatsioonikultuur : organisatsiooni mitteformaalne aspekt, sisekliima

Uurimisteemad seoses inimeste tegevusega organisatsioonides:
Tööalane sooritus (job performance ) – kui edukalt inimene oma tööülesandeid täidab; seda mõõdetakse produktiivsuse või ülemuse hinnangu alusel.
Tööga rahulolu (job satisfaction)
Tööalane motivatsioon (work motivation )
Organisatsioonile pühendumine (organizational commitment )
Töölepühendumine (job involvment)
Vabatahtlik töö organisatsioonis (citizenship behavior )
Tööjõu voolavus ( turnover )

Religioon

Religioossete uskumuste tüübid

Animism : usk kogu looduse hingestatusesse
Totemism: usk sotsiaalse grupi erilisse seotusse mingi looma- või taimeliigiga (tootemiga), mida peetakse tihti selle grupi esivanemaks ja mille suhtes tuleb käituda erilisel moel (nt. seda ei tohi süüa)
Teism : usk et eksisteerivad maailmast eraldiseisvad olendid (jumalad), kes on maailma loonud ja valitsevad seda
- Polüteism – jumalaid on mitu
- Monoteism – jumalaid on üks

Religiooni olemus ja päritolu
Kultuuriuniversaalid – sotsiaalsed nähtused mis on olemas kõikides kultuurides; religioon on üks peamisi kultuuriuniversaale.
Edward B Tylor - religioon on tekkinud inimeste soovist seletada loodusnähtusi (öö ja päeva vaheldumine , äike jms.); neid seletati üleloomulike jõududega
Ökoloogiline sotsiaalpsühholoogia – inimestel on kaasasündinud kalduvus omistada objektidele inimlikke omadusi, näiteks puuokste liikumist tajutakse kui motiveeritud käitumist. Selline kalduvus võib olla aluseks mõningatele religioossetele uskumustele.

Emile Durkheim

Religioon on pühadele nähtustele suunatud uskumuste ja käitumiste kogum
Religioon on ühiskonna enesepeegeldus . Religioossete uskumuste olemus peaks kajastama ühiskonna olemust (näiteks: keeruline ühiskond = keeruline religioosne doktriin ).
Religioon on üks peamisi sotsiaalse solidaarsuse tagamise vahendeid. Religioon on seega vajalik ühiskonna säilimise jaoks.

Karl Marx ja konfliktiparadigma

Marx ei käsitlenud religiooni süstemaatiliselt, kuid arvas üldiselt, et religioon aitab kaasa valitseva klassi võimule. Religiooni üks peamisi eesmärke on kultiveerida alamates klassides kuulekust võimule.

Max Weber

Tegeles vähem religiooni üldise olemusega ja rohkem spetsiifiliste religioonidega
Religioonide klassifikatsioon:

Maailmaga kohanevad - taoism

Maailma eitavad

Maailmast põgenevad - budism

Maailma alistavad – protestantism , judaism
Religioon ja inimene
Kuidas mõõta inimese suhet religiooniga:

religioossetel üritustel osalemise (nt. kirikus käimise) sagedus; see näitab religioosset käitumist millega ei pruugi kaasneda usk
religioossete veendumuste tugevus; see näitab uskumise sügavust millega ei pruugi kaasneda religioosne käitumine
usuline kuuluvus, mida inimene usub ( ristiusk , budism jne.)

On leitud, et esimesed kaks religioossuse dimensiooni on positiivselt seotud inimese psühholoogilise heaoluga ja negatiivselt seotud kriminaalsusega
Eristatakse veel kahte religioossuse tüüpi:

väline religioossus (extrinsic religiosity): inimene usub ja käitub religioosselt eesmärgiga saavutada selle abil mingeid muid hüvesid (nt. leida sõpru)
sisemine religioossus (intrinsic religiosity): religioon pole inimese jaoks vahend millegi muu jaoks, vaid eesmärk iseeneses

Religioon ja ühiskond
Sekulariseerumine – ilmalikustumine, religiooni tähtsuse vähenemine ühiskonnas. Lääneriikides on see protsess viimase sajandi jooksul toimunud, kuigi viimastel aastakümnetel on võib olla peatunud.
Tsiviilreligioon – “mittereligioosne” nähtus (nt. lemmiklaulja , jalgpallimeeskond, riigipea ) on saanud religioosse suhtumise ja käitumise objektiks

Perekond

Perekonna tüübid

Tuumikpere – abielupaar ja nende lapsed

Laiendatud pere – abielupaar, nende lapsed, nende sugulased (vanemad, õed, vennad)
Abielu tüübid

Monogaamia – üks mees & üks naine

Polügaamia –

polügüünia – üks mees & mitu naist

polüandria – üks naine & mitu meest
Kui võrrelda kultuure selle alusel, millised abieluvormid on lubatud, siis on kõige rohkem polügüünseid ühiskondi.
Abikaasa valiku reeglid

Eksogaamia – abikaasa valitakse väljastpoolt oma sugulaste gruppi. See printsiip hoiab ära intsesti e. verepilastuse.

Endogaamia – abikaasa valitakse nende inimeste seast kes kuuluvad valijaga samasse üldisesse sotsiaalsesse gruppi (on samast rassist, rahvusest).
Enamasti kehtivad mõlemad valikuprintsiibid sõltuvalt sellest, kui suurt gruppi me vaatleme .
Elukoha valiku reeglid
Kus uus abielupaar elama hakkab:

Patrilokaalne – mehe sugulaste juurde

Matrilokaalne – naise sugulaste juurde

Neolokaalne – uude kohta, omaette
Inimesed on võrreldes lähedaste loomaliikidega patrilokaalsemad
Põlvnemisreeglid

Patrilineaarne põlvnemise arvestamine – lapse sugulasteks loetakse ainult tema isa poolseid sugulasi

Matrilineaarne – lapse sugulasteks loetakse ainult ema poolseid sugulasi. On arvatud, et selline suguluse arvestamine on eelkõige levinud promiskuiteetsetes kultuurides, kus lapse bioloogiline isa pole tihti teada. Last kasvatab eelkõige ema vend (onu).

Bilateraalne – lapse sugulasteks loetakse nii ema kui isa poolseid sugulasi

Perekonna teoreetilised käsitlused

Funktsionalistlik teooria
Tuleb välja selgitada perekonna funktsioonid pere liikmete ja ühiskonna jaoks. Perekonna funktsioonid muutuvad seoses ühiskondlike muutustega .
Tänapäeva ühiskonnas on perekonnal järgmised funktsioonid:

Uute ühiskonnaliikmete bioloogiline tootmine

Uute ühiskonnaliikmete sotsiaalne tootmine – laste sotsialiseerimine

Seksuaalkäitumise regulatsioon

Emotsionaalse toetuse pakkumine ühiskonnaliikmetele
Mõned sajandid tagasi olid perekonnal veel ka mitmed sellised funktsioonid, mis tänapäeva lääne ühiskonnas on läinud teiste institutsioonide kätte:

Majanduslik tootmine

Kaitse pakkumine liikmetele

Laste õpetamine
Süsteemiteoreetiline lähenemine

Perekond moodustab tervikliku süsteemi (peresüsteemi), mille liikmed (mees, naine, lapsed, äi, ämm jne) tegutsevad süsteemi tasakaalu säilitamise nimel.
Pereliikmete tervislike ja psüühiliste probleemide taga on tihti probleemid peresüsteemis. Näiteks laps jääb haigeks , et hoida koos isa ja ema abielu (lapse haiguse korral pole vanematel aega omavahel tülitseda).

Ratsionaalse valiku teooria
Gary S. Becker – abielu ja perekonna majanduslik teooria.
(Vaba)abielude kujunemist mõjutavad tegurid:

Abielu oodatav tulusus: vallaline inimene otsustab abielluda kui kooselust saadav kasu ületab üksikuna elamisest saadava kasu. Teatavate hüvede tootmine on efektiivsem abielus kui üksinda. Üksikemade leibkondade (female headed families) arvu kasv tähendab ilmselt seda, et abielu oodatav tulusus naiste jaoks on langenud.

Inimeste eelistused partneri osas

Abieluturu ( marriage market) tingimused - sugude arvuline suhe abieluturul, kas on piisavalt sobivas vanuses vastassoost vallalisi inimesi. USA-s on mustade populatsioonis meeste vähesus, Hiinas on kujunemas naiste vähesus. Marriage squeeze – teatavast soost ja vanusest inimeste defitsiit.

Lubatud abieluvormid – monogaamia või polügaamia, hetero- või homoseksuaalsed kooselud;

Abieluturul konkureerijate kvaliteet. Assortative mating e. homogaamia e. positiivne paarivalik – sarnane abiellub sarnasega.

Otsimiskulud, info levik potentsiaalsetele partnerite kohta, ligipääs neile; otsingu jätkamise oodatav kasu.

Inimeste kvaliteedi muutumine peaks samuti mõjutama tema abieluotsust, kõige kasulikum on abielluda oma kvaliteedi tipp-hetkel.
Abielude funktsioneerimine

Tööjaotuse kujunemine abielus: mees ja naine spetsialiseeruvad erinevatele valdkondadele, kuna see maksimeerib perekonna kogutulu .

Kasumi jaotumine abielus: kasum (võim) ei pruugi abielus sugugi võrdselt jaotuda – suurema osa abielu “kogutoodangust” haarab enda kätte see osapool, kelle kasu võimalikust lahutusest on suurem.

Laste saamine: Becker: sündimus langeb lääne ühiskonnas, kuna nõudlus laste järele langeb ja lapse alternatiivkulud on naiste jaoks tõusnud.

Lahutused: nende arv on viimastel aastakümnetel tõusnud, kuna lahutuskulud (eriti naiste jaoks) on langenud.

Tervis ja sotsiaalne keskkond

Maailma Tervishoiuorganisatsioon: tervis on täieliku füüsilise ja psüühilise heaolu seisund.
Tervise ja haiguse mudelid:

meditsiiniline mudel: tervis (ja haigus) on bioloogiline nähtus, mis on kogu inimkonna jaoks sama tähendusega
sotsioloogiline mudel: tervis (ja haigus) on erinevates kultuurides erinev

Haigused

nakkushaigused: haigus levib haigelt inimeselt tervele mingi haigusetekitaja kaudu (katk, gripp, leetrid , rõuged, AIDS jt.)
kroonilised haigused: haigused mis ei levi nakkuse kaudu, tulenevad eelkõige elustiilist (südame veresoonkonna haigused, vähk jt.) ja geneetilisest eelsoodumusest

Nakkushaigused

Nakkushaiguste leviku kiirus sõltub sellest, kui palju inimesi nakatunud inimene nakatab. Haige poolt nakatatud inimeste arv sõltub:

haigusele vastuvõtlike inimeste arv – see sõltub inimeste asustustihedusest (tihedalt koos elavate inimeste seas levib nakkus kiiremini), ringi liikumise sagedusest (ringi liikumine soosib nakkuse levikut);

kui kaua nakatunud indiviid on teistele ohtlik, kui kaua nakatunu püsib elus või on haige;

haigustekitaja nakkavus, kui kergelt nakkus uuele indiviidile levib.
Nakkushaiguste ajalugu
Kiviajal kui inimkond elas küttide-korilastena ei esinenud suuri epideemiaid, kuna inimesed elasid nii hajutatult, et nakkustel ei olnud kellelegi edasi levida, kui üks inimene (või inimgrupp) oli nakatunud. Seetõttu olid nakkushaigused ka vähem virulentsed (vähem ohtlikud), kuna viiruse jaoks oli kasulik, et haige võimalikult kaua elus püsiks ja uute inimestega suhtleks.
Kui tekkisid suuremad asulad ja hakati rohkem ringi liikuma (seoses kaubavahetuse ja sõjakäikudega), siis hakkasid inimeste seas levima epideemiad. Mitmed viirushaigused muutusid surmavamateks, kuna nakatunud inimene kohtas ka lühikese haigusperioodi jooksul piisavalt palju uusi inimesi.
20. sajandil on suudetud lääneriikides mitmetele nakkushaigustele piir panna tänu ravimitele ja hügieeni paranemisele. 20. sajandi keskel kuulutati nakkushaigused võidetuks. Kuid tegelikult muutuvad viirused ravimite suhtes väga kiiresti resistentseteks ja nende tõrjumiseks on vaja luua aina uusi ravimeid.

Kroonilised haigused

Nende osatähtsus on viimase sajandi jooksul lääne ühiskondades tõusnud.
Sotsiaalne klass ja tervis
Uuringud on näidanud, et vaesemates elanikkonna kihtides on inimeste suremus ja paljude haiguste esinemissagedus kõrgem.
Sotsiaalsed suhted ja tervis
Uuringud on näidanud, et rahuldust pakkuvad suhted (sotsiaalne toetus, social support) tõstavad inimese eluiga ja kaitsevad mitmete haiguste eest.
Subjektiivne heaolu e. rahulolu oma eluga e. õnn
Uuringud on näidanud, et järgmised tunnused tõstavad inimese subjektiivset heaolu:

isiksus: nt. ekstraverdid on õnnelikumad kui introverdid
perekonnaseis: abielus inimesed on õnnelikumad kui vallalised
sotsiaalne toetus: sotsiaalsete suhete arv ja eriti kvaliteet tõstavad inimese heaolu
kultuuriline päritolu: üldiselt paistab rahvuste järjestus õnnelikkuse alusel olevat selline – 1. Lääne-Euroopa ja Põhja Ameerika, 2. Lõuna-Euroopa, 3. Aasia ja Aafrika, 4. Ida-Euroopa.
religioon: religioossed inimese on õnnelikumad kui mitte-religioossed
sissetulek: mõjutab rahulolu nõrgalt kuid siiski positiivselt.

Positiivsed sündmused (nagu loteriivõit) ja negatiivsed sündmused (nagu lähedase inimese surm) mõjutavad õnnelikkust ainult lühiajaliselt.
Sotsiaalsed indikaatorid – statistilised näitajad mille abil iseloomustatakse ühiskonna heaolu taset. Näiteks: allpool vaesuspiiri elavate inimeste %, kuritegude arv, inimeste keskmine rahulolu oma eluga, usaldus teiste inimeste ja institutsioonide vastu, mingite haiguste esinemissagedus, keskmine eluiga jne.

Sotsiaalsed muutused

Ühiskonna arengu teooriad
Evolutsionism

Evolutsionism – teooria mille järgi

kõik ühiskonnad läbivad oma arengus samad etapid (kuid kõik ühiskonnad ei pruugi korraga olla samas faasis);

kõik ühiskonnad muutuvad arengu käigus keerulisemaks, täiuslikumaks.
Need printsiibid kehtivad eelkõige siis kui ühiskond saab areneda “loomulikult”, nii et välised jõud (teised ühiskonnad) vahele ei sega.
Lewis Henry Morgan: ühiskonna arenguetapid

metslus
barbaarsus
tsivilisatsioon

Edward B Tylor: religiooni arenguetapid

animism
polüteism
monoteism

Herbert Spencer: evolutsioon on universaalne nähtus, mis esineb kõikides eluvaldkondades – füüsikaline. orgaaniline ja sotsiaalne evolutsioon.
Kasv ja diferentseerumine – kõik evolutsioneeruvad nähtused kasvavad suuremaks ja diferentseeruvad, jagunevad osadeks.
Leslie White – uusevolutsionism
Varased evolutsionistlikud teooriad olid liiga lihtsakoelised, kuna üritasid ühiskondade arengus näha selgelt eristatavaid etappe. Selle asemel tuleks evolutsiooni hinnata abstraktsete tunnuste alusel.
Selleks abstraktseks tunnuseks on energia tootmine, ühiskonna arenedes energiatootlikkus ühe elanikku kohta kasvab.

Tsükliteooria

Tsükliteooria – väidab, et kõikide ühiskondade arengus korduvad teatud perioodi järel samad faasid
Oswald Spengler: "Õhtumaade allakäik" (1918)
Primitiivsed kultuurid – nendes pole ajalugu, need on kogu aeg ühesugused
Kõrgkultuurid – tekivad aeg-ajalt primitiivsetest kultuuridest ja läbivad 2 faasi:

Kultuur – kasvu, arengu, progressi faas. Inimesed on spontaansed, loovad uusi asju jne.

Tsivilisatsioon – languse, allakäigu faas. Inimesed kaotavad spontaansuse, tegutsemise asemel mõtisklevad oma tegevuse üle; ei loo enam uut, vaid taas-avastavad vanu asju jne.
Inimkonna ajaloo jooksul on olnud 8 kõrgkultuuri: Egiptus, Babüloonia, Hiina, India, Araabia, Mehhiko (Asteegi), Antiikkultuur , Õhtumaa kultuur.

Pitrim A Sorokin : Kultuuritsüklid, mis ühiskondade arengus korduvad:

ideatsiooniline – vaimsuse, religioossuse väärtustamine
meeleline – füüsiliste vajaduste väärtustamine ja rahuldamine
idealistlik e. segatsükkel – üleminekuetapp kummagi eelneva tüübi vahel

Diffusionism

Diffusionism – ühiskond areneb järgmiste etappide kaupa

Innovatsioon

Innovatsiooni levik e. diffusioon
Ühiskonna arengus ei esine regulaarseid arenguetappe nagu evolutsionistid väitsid, ühiskonna areng sõltub innovatsioonide tekkest . Viimast on raske ette ennustada.

Kaoseteooria

Keeruliste süsteemide arengus esineb kahte sorti perioode :

seaduspärane, ette ennustatava arengu periood;
bifurkatsioon: hetk mil süsteemi arengut on võimatu ennustada selle senise arengu põhjal; sellel hetkel sõltub süsteemi edasine areng juhusest.

Juri Lotman – Tartu semiootik . Rakendas kaose ideed kultuuri arengule.
Plahvatus – hetk kultuuri arengus, mis on määrava tähtsusega selle arengus ja mille tagajärg sõltub juhusest.

"Uue ajastu teooriad"

Sotsiaalteadustes on palju loodud teooriaid mis tegelevad spetsiaalselt käesoleva või varsti saabuva perioodiga ühiskonna arengus; mis kirjeldavad sellised kaasaja sotsiaalseid protsesse nagu moderniseerumine , industrialiseerumine, postmoderniseerumine , postindustrialiseerumine, globaliseerumine, urbaniseerumine jne.
Industrialiseerumine
Walt W Rostow – moderniseerumisteooria. Majanduskasvu staadiumid: 1) traditsiooniline ühiskond; 2) kasvu eeltingimused; 3) kasvu algus; 4) küpsemine; 5) tarbimisühiskond.
Kui arengumaad tahavad jõuda lääneliku tarbimisühiskonna faasi peavad nad läbima samasuguse arengutee ja tegema koostööd nende riikidega, mis on juba jõudnud viimasesse faasi. Majanduslik koostöö aitab nende arengut kiirendada.
Sõltuvusteooria (dependency theory) – kuigi kolonialism on ametlikult lõppenud, toimub see majanduses kaudselt edasi. Lääneriigid kasutavad arengumaid odava tööjõu ja tooraine allikana . Arengumaade mahajäämus tuleneb just liigsest seotusest lääneriikidega. Arengumaad peaksid iseseisvalt arenema ja pigem omavahel koostööd tegema.
Immanuel Wallerstein – maailmasüsteemi (world system) teooria. Maailma riigid võib jagada kolme klassi:

Tuum ( core ) – jõukad, võimsad lääneriigid

Poolperifeeria (semiperiphery) – läänelikud, aga mitte eriti võimasad rahvusvaheliselt

Perifeeria - arengumaad
Tuuma-riigid kontrollivad maailma majandust ja poliitikat. Mitte-tuuma riikide mahajäämus tuleneb osaliselt tuuma tegevusest.
Postindustrialiseerumine
Daniel Bell: industriaalühiskonnale järgneb postindustriaalne ühiskond
Industriaalne Postindustriaalne
Juhtiv majandussektor töötlev teenindav

Peam. arenguidee majanduskasv teadmiste kasv

Peam. ressurss masinad , tehnika info
Tüüpiline juht ettevõtja teadlane
Postmodernism
Postmodernistlik kultuur vastandub mitmes punktis modernistlikule (peale renessansi tekkinud) kultuurile .
Modernism Postmodernism
eesmärgipärasus mängulisus
maailma on reeglipärane maailma on juhuslik
hierahiline ühiskonnaideaal anarhia kui ideaal
tähtis on produkt , teos tähtis on loominguprotsess
tähtis on semantika (tähendus) tähtis on retoorika (esitus)
peidetud tähenduse otsimine kunstis peidetud tähendust pole olemas
Postmodernistlik teooria
Fredric Jameson – kapitalistliku majanduse kolmele etapile (turukapitalism, monopoolne kapitalism, rahvusvaheline kapitalism) vastavad kultuuri kolm etappi ( realism , modernism, postmodernism). Postmodernistlik kultuur on seega kapitalistliku majanduse ilming.
Jean Baudrillard – postmodernistlik kultuur on sõltumatu majandusest ja poliitikast ; seda iseloomustab tegelikkuse ja tegelikkuse kujutamise vahelise piiri kadumine, tegelikkuse simulatsioon on inimeste jaoks tihti reaalsem kui reaalsus ise (sellist olukorda nimetab ta hüperreaalsuseks).
Globaliseerumine
Üks oluline protsess tänapäeva maailmas; maailma eri piirkondade vaheliste seoste tugevnemine

Ajaloo lõpp

Francis Fukuyama – liberaalne demokraatia on tänapäeva maailmas saanud domineerivaks ideoloogiaks. Seda ei suuda ilmselt enam üksi teine ideoloogia troonilt kukutada. Seega poliitiliste ideede ajalugu on lõppenud.
15

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 236 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-06-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

236 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

yanourelayn Õppematerjali autor

Loengute lühikonspekt

1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi

Sotsioloogia

198

doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5

Sotsioloogia

Rohkem sarnaseid