pööras tähele panu inimesele ) John Donne ,, Iga inimese surm kahndab mind sest mina kuulun inimkonda , ära küsi kellele lüüakse hingekella , seda lüüakse sulle",tegevus sõjataustal ( Hisp. Kodusõda ) 1952 ,,Vanamees ja meri"- soovituslik kirjandus ERICH MARIA REMAQUE 1898-1970 I maailmasõtta läks otse koolipingist, sõjas kogetust kirjutab loomingus. Remark'i teosed olid sõjavastased ning kui Hitler tuli võimule siis võeti saks kirjanikult E.M.Remarkilt saksa kodakondusus 1938 emigreerus USA , 1948-1970 elas Sveitsis. Märksõna ,,kadunud põlvkonna teema" , jutustab põlvkonnast kelle hävitas sõda kuigi kuulid neid ei tabanud, tema tegelelased murduvad sõjas lähevad rindele ühtede vaadetega aga tagasi tulevad hoopis teistsugustena. Kõneleb sõjas vaimselt tapetud põlvkonna nimel. Selge hukkamõist sõja suhtes ning nimetab seda inimkonnatragöödiaks , Remarki meelest pääseda polnud võimalik , mõni talus hästi teine halvemini
· Keisririik kaitses võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve. Provintsid: · ,,Jaga ja valitse" · Idaprovintsid: Süüria, Väike-Aasia, Egiptus; Kreeka. Kõrge kultuur, jõukad linnad enne Rooma vallutusi. Talupajad vabad. Kreeka keel. Lääneprovintsid: Hispaania, Gallia, Põhja-Aafrika, Britannia. Tsivilisatsiooni tekke staadium enne Rooma vallutusi. Talupojad sõltuvad. Ladina keel. · Kolooniad ja munitsiipiumid. Munitsiipiumid elanikel Rooma kodakondusus. Kohalik omavalitsus. Rooma õigus: · Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. · Õigus apelleerida( edasi kaevata ) kõrgemale seadusandjale. · Seadusandluse algus 12 tahvli seadustest. · Arvestati pretsedenti so. tugineti varasema sarnase juhtumi puhul langetatud otsusele. · Protsessi korrektsus. Rage seaduse järgimine. Karistused ei olnud liialt karmid. · Keisririigi ajal juristid juriidiline (õigusteaduslik) terminoloogia. Õigusteaduse
................................................................................ 32 § 20 Sissejuhtaus riigikorraldusõiguse mõistetesse...................................................................32 § 21 Kõrgemad riigiorganid.......................................................................................................33 2. peatükk: rahvas..........................................................................................................................34 § 22 Kodakondusus ...................................................................................................................34 § 24 Rahvahääletus ...................................................................................................................35 § 25 Erakonnad.......................................................................................................................... 36 3. peatükk: Riigikogu........................................................................
.................................................................................34 § 20 Sissejuhtaus riigikorraldusõiguse mõistetesse...................................................................34 § 21 Kõrgemad riigiorganid.......................................................................................................35 2. peatükk: rahvas..........................................................................................................................36 § 22 Kodakondusus ...................................................................................................................36 § 24 Rahvahääletus ...................................................................................................................37 § 25 Erakonnad.......................................................................................................................... 38 3. peatükk: Riigikogu........................................................................
.................................................................................35 § 20 Sissejuhtaus riigikorraldusõiguse mõistetesse...................................................................35 § 21 Kõrgemad riigiorganid.......................................................................................................36 2. peatükk: rahvas..........................................................................................................................37 § 22 Kodakondusus....................................................................................................................37 § 24 Rahvahääletus....................................................................................................................38 § 25 Erakonnad..........................................................................................................................39 3. peatükk: Riigikogu.........................................................................
§ 19 Üldine vabaduspõhiõigus 30 IV OSA: Riigikorraldusõigus 31 1. Peatükk: Üldosa 31 § 20 Sissejuhtaus riigikorraldusõiguse mõistetesse 31 § 21 Kõrgemad riigiorganid 32 2. peatükk: rahvas 33 § 22 Kodakondusus 33 § 23 Rahvas kui riigiorgan 34 § 24 Rahvahääletus 34 § 25 Erakonnad 35 3. peatükk: Riigikogu 36 § 26 Riigikogu valimised ja kogunemine 36 § 27 Riigikogu funktsioonid ja pädevus 37
poliitiline mõiste. Etnograafiline mõiste on see millised rahvad elavad antud territooriumil. Poliitiline- on väga oluline, tänapäeval kuulub võim rahvale. Riikide põhiseadused rõhutavadki riigi võimukuuluvuse rahvale. §59-rahvas teostab kõrgemat riigivõimu, hääleõiguslike kodanike kaudu. Rahvas on jaotatud: kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud, teiste riikide kodakondsusega, diplomaatilise immuniteediga ja diplomaatilise immuniteedita. Kodakondusus- isiku ja riigi vaheline püsiv poliitilis-õiguslik seos mille alusel isikule laieneb riigi täielik jurisdiktsioon, ta kasutab kõiki riigis kehtivaid õigusi ja vabadusi ning annab kodanikele teatuid kohustusi. Kodanikuks võib saada sünniga ja naturalisatsiooni korras. Ka sünniga on kaks võimalust: laps saab vanemate kodakondsuse, kus laps sünnib. Naturalisatsiooni korras on kodakondsuse saamine teatud tingimustel.
annaabi.ee 
