reguleerimiseks. - Contra legem ehk seadusi muutvad määrused. VII. KOV Õigustloov kompetents. 1. Kuidas mõista õigusnormi funktsiooni? Selgita! Õigusnormid ei ole vaid olemisnormid vaid ka pidamisnormid. Õigusel kui reeglil on kirjutatud õiguses nn õiguslause vorm. Need õiguslaused sisaldavad ülestähendusi õiguse sisu või õiguse kehtimise kohta. Nad on pidamislaused, kus midagi peab "peanduma". Norm võib olla ka normatiivsuse funktsiooniga, kus võib leida normi adressaat mida või kuidas teha. Õigusnorm ei väida kunagi millegi olemasolu vaid kirjutab midagi ette, tagab või jätab millestki ilma. Õigusnorm on kehtiv või mitte. Ei ole võimalik, et kas on tõene või väär. Õigusnormi ülesanne on anda üldiseid, kättesaadavaid ja mõistetavaid käitumisreegleid. Üldisus märgib abstraktset iseloomu, kuna õigusnorm sätestab vaid tüüpjuhtumeid
Süllogism on deduktsiooni vorm, mille puhul järeldus järeldub kahest kategoorilisest Eeldusest, st see on 3-astmeline loogiline tehe. Juriidiline süllogism näitab meile kätte subsumptsiooni toimimise. Täieliku juriidilise süllogismi põhimudel (1) (x) (Kx = OTx) (x) kõigi isikute (x-de) jaoks kehtiv, implikatsioon kui x vastab kosseisu K tunnustele, siis tuleb (peab) x suhtes kohaldada õiguslikku tagajärge T. O- peandumine. Peanduma - ing k. Ought, sks k Sollen (2) Ka a- indiviid, a täidab koosseisu K tunnused, vastab K tunnustele (3)OTa Järelikult tuleb/peandub a suhtes kohaldada õiguslikku tagajärge T See mõttekäik on iga juristi elementaarne käsitlusoskus. Näide:1934 aastast pärinev Kaitseliidu kodukord: ,,Iga kaitseliitlane seltskonnas peab olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna." Seltskond: 1) vähemalt 1 kaitseliitlane 2) väljaspool Kaitseliitu
Süllogism on deduktsiooni vorm, mille puhul järeldus järeldub kahest kategoorilisest eeldusest, st see on 3- astmeline loogiline tehe. Juriidiline süllogism näitab meile kätte subsumptsiooni toimimise. Täieliku juriidilise süllogismi põhimudel 1) (x) (Kx = OTx) (x) – kõigi isikute (x-de) jaoks kehtiv, implikatsioon kui x vastab kosseisu K tunnustele, siis tuleb (peab) x suhtes kohaldada õiguslikku tagajärge T. O- peandumine. Peanduma -ing k. Ought, sks k – Sollen 2) Ka - a- indiviid, a täidab koosseisu K tunnused, vastab K tunnustele 3) Ota - Järelikult tuleb/peandub a suhtes kohaldada õiguslikku tagajärge T See mõttekäik on iga juristi elementaarne käsitlusoskus. Näide:1934 aastast pärinev Kaitseliidu kodukord: „Iga kaitseliitlane seltskonnas peab olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna.“ Seltskond: 1) vähemalt 1 kaitseliitlane 2) väljaspool Kaitseliitu
Süllogism on deduktsiooni vorm, mille puhul järeldus järeldub kahest kategoorilisest eeldusest st see on 3-astmeline loogiline tehe. Juriidiline süllogism näitab meile kättesubsumptsiooni toimimise. Täieliku juriidilise süllogismi põhimudel (1) (x) (Kx * OTx) (x) kõigi isikute (x-de) jaoks kehtiv, implikatsioon kui x vastab kosseisu K tunnustele, siis tuleb (peandub) x suhtes kohaldada õiguslikkutagajärge T. O- peandumine. Peanduma - ing k. Ought, sks k Sollen (2) Ka a- indiviid, a täidab koosseisu K tunnused, vastab tunnustele (3) OTa Järelikult tuleb/peandub a suhtes kohaldada õiguslikku tagajärge T See mõttekäik on iga juristi elementaarne käsitlusoskus. Näide:1934 aastast pärinev Kaitseliidu kodukord: ,,Iga kaitseliitlane seltskonnas peab olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna." Seltskond: 1) väh 1 kaitseliitlane 2)väljaspool Kaitseliitu
2. Empiiriline sotsiaalteadus numbriline statistika 3. Filosoofia 4. Riigiõpetus e riigiõigusdogmaatika 3 dimensiooni Empiiriline dimensioon kirjeldame, mis on kehtiv õigus Analüütiline dimensioon arutelu kogutult informatsiooni baasilt, loogika Normatiivne dimensioon Formuleerime normi,( mis kästud, keelatud või lubatud) või väärtushinnangu. Peanduma ought 4 III Suveräänsus kui riikluse tunnus 1. Suveräänsuse käsitlusi a) Riigi iseseisvus teistest riikidest b) Õigus oma ülesanded ja eesmärgid ise määrata c) Õigus kasutada eesmärkide saavutamiseks ressursse piiramatult d) Ettekujutus, et riigivõim on kõrgeim võim Maa peal
2. Empiiriline sotsiaalteadus numbriline statistika 3. Filosoofia 4. Riigiõpetus e riigiõigusdogmaatika 3 dimensiooni Empiiriline dimensioon kirjeldame, mis on kehtiv õigus Analüütiline dimensioon arutelu kogutult informatsiooni baasilt, loogika Normatiivne dimensioon Formuleerime normi,( mis kästud, keelatud või lubatud) või väärtushinnangu. Peanduma ought 4 III Suveräänsus kui riikluse tunnus 1. Suveräänsuse käsitlusi a) Riigi iseseisvus teistest riikidest b) Õigus oma ülesanded ja eesmärgid ise määrata c) Õigus kasutada eesmärkide saavutamiseks ressursse piiramatult d) Ettekujutus, et riigivõim on kõrgeim võim Maa peal
2. Empiiriline sotsiaalteadus numbriline statistika 3. Filosoofia 4. Riigiõpetus e riigiõigusdogmaatika 3 dimensiooni Empiiriline dimensioon kirjeldame, mis on kehtiv õigus Analüütiline dimensioon arutelu kogutult informatsiooni baasilt, loogika Normatiivne dimensioon Formuleerime normi,( mis kästud, keelatud või lubatud) või väärtushinnangu. Peanduma ought 4 III Suveräänsus kui riikluse tunnus 1. Suveräänsuse käsitlusi a) Riigi iseseisvus teistest riikidest b) Õigus oma ülesanded ja eesmärgid ise määrata c) Õigus kasutada eesmärkide saavutamiseks ressursse piiramatult d) Ettekujutus, et riigivõim on kõrgeim võim Maa peal
3 dimensiooni ■ Empiiriline dimensioon – kirjeldame, mis on kehtiv õigus ■ Analüütiline dimensioon – arutelu kogutult informatsiooni baasilt, loogika ■ Normatiivne dimensioon – Formuleerime normi,( mis kästud, keelatud või lubatud) või väärtushinnangu. Peanduma – ought 4 III Suveräänsus kui riikluse tunnus 1. Suveräänsuse käsitlusi a. Riigi iseseisvus teistest riikidest b. Õigus oma ülesanded ja eesmärgid ise määrata c. Õigus kasutada eesmärkide saavutamiseks ressursse piiramatult
on dedukutsiooni vorm, mille puhul järeldus järeldub paratamatult kahest kategoorilisest eeldusest. Subsumptsioon on see, kuidas me jõuame normi tekstist konkreetse otsuseni. Täieliku juriidilise süllogismi põhimudel · (1) (KxOTx) (x) kõigi isikute (x-de) jaoks kehtiv,implikatsioon kui xvastab kosseisu K tunnustele, siis tuleb (peandub) x suhtes kohaldada õiguslikkutagajärge T. O- peandumine. Peanduma - ing k. Ought, sks k Sollen · (2) Ka - a- indiviid, a täidab koosseisu K tunnused, vastab K tunnustele · (3) OTa Järelikult tuleb/peandub a suhtes kohaldada õiguslikku tagajärge T See mõttekäik on iga juristi elementaarne käsitlusoskus. Näide:1934 aastast pärinev Kaitseliidu kodukord: ,,Iga kaitseliitlane seltskonnas peab olemakorrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna
annaabi.ee 
