levitamisel ei ole riigil vabad käed. Riik on kohustatud keelama info leviku põhjendamatu takistamise eraisikute poolt. Põhiseaduse kohaselt on riigil passiivne info andmise kohustus, kui seda informatsiooni soovitakse. EIÕK ( Euroopa Inimõiguste Konventsioon) alusel on riigil teatud juhtudel ka elanikkonna aktiivse informeerimise kohustus. Näiteks on riigil selline kohustus siis, kui riik osaleb riskantses ettevõtmistes. Kogunemisvabadus Kogunemisvabadus ehk koosolekute pidamise vabadus on sätestatud §-s 47. Kogunemisvabadusega on tegemist õigusega, mille eesmärk on tagada inimeste koondumine ühiste eesmärkide saavutamiseks. Koosolekute pidamise õigus, mis on olemuslikult seotud sõnavabadusega, aitab kaasa poliitiliste arvamuste väljendamisele ning seetõttu on kogunemisvabadus demokraatia jaoks olulise tähendusega. Kogunemisvabadus hõlmab mitme inimese kogunemise ühisel eesmärgil. Kogunemise ja
2) Tallinna radikaalid: · Liider Konstantin Päts · Rõhutasid rikastumise vajadust (Venemaa ja Saksamaa kapital välja · Toetasid keskklassi intelligents Põhja-Eestist 9. jaanuar 1905 Peterburis Verine Pühapäev (Talvepalee juurde kogunenud u 150 000 demonstranti tulistati ~ 1000 hukkunut, 5000 haavatut ~ revolutsioon) 17. oktoober 1905 Nikolai II manifest: · Lubati parteide moodustamine · Kodanikevabaduste kehtestamine (kõnelemisvabadus, kogunemisvabadus) · Riigiduuma kokkukutsumine Võimalused Eesti jaoks I MS: · Vene võit ~ uus venestuslaine · Saksa võit ~ baltisakslaste ülemvõim · Sõja venimine ~ enesemääramise võimalus Eesti vabariigi rajamine Esimese MS mõjud: 1) Vene keskvõimu nõrgenemine 2) Eestlaste organiseerumine ühinguteks 3) Ohvitseride ja sõdurite kogemuste saamine (100 000 sõtta, 10 000 hukkus) 1917. aastal Saksa pealetung Idarindel (seni 1915-1917 rinne seisis Riia all) ~ 1917
• õigus vabadusele ja isikupuutumatusele (PS §-d 20 ja 21); • Perekonna- ja eraelu puutumatus (PS § 26); • kutsevabadus (PS § 29 lg 1); • ettevõtlusvabadus (PS § 31); • omandi puutumatus (PS § 32); • kodu puutumatus (PS § 33); • liikumis- ja elukohavabadus (PS §-d 34 ja 35); • südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus (PS §-d 40 ja 41); • korrespondentsi puutumatus (PS § 43); • informatsioonivabadus (PS § 44); • väljendusvabadus (PS § 45); • kogunemisvabadus (PS § 47); • ühinemisvabadus (PS § 48). Võrdsuspõhiõigus • Võrdsuspõhiõigus on isiku õigus sellele, et teda ei koheldaks ebavõrdselt, võrreldes nendega, kes on samasuguses olukorras, ilma et ebavõrdseks kohtlemiseks eksisteeriks mõistlikku põhjust • Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude
•õigusvabaduseleja isikupuutumatusele(PS §-d 20 ja 21); •Perekonna-ja eraelu puutumatus (PS §26); •kutsevabadus(PS §29 lg1); •ettevõtlusvabadus (PS §31); •omandi puutumatus (PS §32); kodu puutumatus (PS §33); •liikumis-ja elukohavabadus(PS §-d 34 ja 35); •südametunnistuse-, usu-ja mõttevabadus(PS §-d 40 ja 41); •korrespondentsi puutumatus (PS §43); •informatsioonivabadus (PS §44); •väljendusvabadus (PS §45); •kogunemisvabadus (PS §47); •ühinemisvabadus (PS §48). Võrdsuspõhiõigus •Võrdsuspõhiõigus on isiku õigus sellele, et teda ei koheldaks ebavõrdselt, võrreldes nendega, kes on samasuguses olukorras, ilma et ebavõrdseks kohtlemiseks eksisteeriks mõistlikku põhjust •Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu,
oma esindajaid Duumasse, seda kõike küll suurte piirangutega, mis suurenesid veelgi Stolõpini valitsuse ajal. 4 Pärast 1905. aastat oli küll vasakpoolsete endi hulgas lõhe, aga neil oli sisuliselt üks ja sama eesmärk muuta Venemaa tugevaks ja kaasaegseks riigiks. Nad soovisid et seadused hakkaksid asendama tsaari, bürokraatide ja politsei meelevaldsust, soovisid, et kõigil impeeriumi kodanikel oleks elementaarsed õigused, nt kõne-, usu- ja kogunemisvabadus, tahtsid demokraatlikku parlamenti ja tugevat kohalikku omavalitsust. Veel soovisid nad sotsiaalreforme et kindlustada sotsiaalset stabiilsust ning õiglust, taheti laiendada hariduse kättesaadavust, sooviti ka mõõdukat maareformi et maad talupoegadele kättesaadavamaks muuta ning sooviti ka töörahvast kaitsvat seadusandlust. Nagu ka tsaar, nägid liberaalid end tegutsevat riigi heaolu nimel, mitte vaid teatud klasside huvides. Marksistidel oli üldiselt
keeld (PS § 18); · õigus vabadusele ja isikupuutumatusele (PS §-d 20 ja 21); · Perekonna- ja eraelu puutumatus (PS § 26); · kutsevabadus (PS § 29 lg 1); · ettevõtlusvabadus (PS § 31); · omandi puutumatus (PS § 32); · kodu puutumatus (PS § 33); · liikumis- ja elukohavabadus (PS §-d 34 ja 35); · südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus (PS §-d 40 ja 41); · korrespondentsi puutumatus (PS § 43); · informatsioonivabadus (PS § 44); · väljendusvabadus (PS § 45); · kogunemisvabadus (PS § 47); · ühinemisvabadus (PS § 48). Võrdsuspõhiõigus · Võrdsuspõhiõigus on isiku õigus sellele, et teda ei koheldaks ebavõrdselt, võrreldes nendega, kes on samasuguses olukorras, ilma et ebavõrdseks kohtlemiseks eksisteeriks mõistlikku põhjust · Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude
3. 4 gruppi õigusi: Põhiõigused, millel on tugev kolmikmõju- nt inimväärikus, üldine tegevusvabadus, õigus elule, kehalisele puutumatusele, väljendus vabadus, eraelu puutumatus, kutsevaliku vabadus ja omandi õigus Põ, millel on suhteliselt nõrk (keskmine) kolmikmõju- nt südametunnistuse vabadus, õigus haridusele, kogunemisvabadus, sõnumi saladus, õigus vabalt liikuda, kodu vabadus Erand korras kolmikmõju- sund võõrandamine, väljasaatmise keelt, varjupaiga õigus, menetluslike põ puhul. Kolmikmõju puudub - nt poliitiliste õiguste puhul (valimisakt kui selline) § 15 Põhiõiguste piiriklauslid ja piirid I Mõisted 1. piirklausel ehk seadusreservatsioon põhiseaduse norm, mis annab seadusandjale
Inimeste põhiõigused võib jaotada järgnevasse 4 põhirühma: 44 I rühm ehk isiklikud õigused ja vabadused on elu ja tervise kaitse; au ja väärikuse ning isikuvabaduse kaitse; liikumisvabadus; usuvabadus; eluasemepuutumatus; kirjavahetuse ja teabesaladuse kaitse jne; II rühm ehk poliitilised õigused ja vabadused on sõnavabadus; koosoleku- ja kogunemisvabadus; ühingutevabadus; valimisõigus; kohtuliku kaitse õigus jne; III rühm ehk võrdõiguslikkust tagavad õigused on kõigi ja igaühe võrdsus seaduse ees; võrdsus sõltumata soost, rassist, rahvusest jne; IV rühm ehk majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused ja vabadused on õigus tööle ja tööga kindlustatusele; tasuta põhihariduse saamise õigus; ettevõtlusevabadus, omandiõiguse kaitse jne
ega ülearu demokraatlikud, suurem osa rahvastikust Vm-l oli jätkuvalt valimisõiguseta, naistele ei antud, hooajatöölistele (põllu-, ehitus- jne töölised), jäid ilma vähearenenud rahvad- Põhja-Vm, Siber, Kesk-Aasia, sõjaväelased jne. Piiramatust isevalitsusest rääkida ei saa, pole põhjust riigikorda ka kuidagi õilistada. Kõikvõimalike õigustega oli asi suhteliselt kehvasti. 1905 revol tulemusena andis keiser kodanikuõigused- usu-, sõna-, mõtete-, kogunemisvabadus, kodukolde puutumatus jne, praktikas piirati kõiki kodanikuõigusi keisri ukaasidega mitmesugustel põhjustel. Ajakirjanduses kehtis tsensuur, üldrahvalikud kogunemised olid välistatud, Vm oli üsna politseiriigi iseloomuga. Teostati riiklikku jälitamist kõigi teisitimõtlejate suhtes, oli loodud Riiklik Salapolitsei e sandrarmeeria ja Kaitsepolitsei e ohranka. Algselt olid mõlemad loodud selleks, et võidelda pol
annaabi.ee 
