Riigiõigus 1) Eesti riigi järjepidevus: Eesti Vabariik ei ole oma eksistentsi isegi okupatsioonide perioodil minetanud. Riik kui selline on alati oma põhiseaduse järgi eksisteerinud. Peale okupeerimis ppaeaks taastama täies ulatuses õiguslik olukord, mis eksisteeris enne Eesti Vabariigi okupeerimist ENSV liidu poolt. Enamus väikeriike on tunnustanud Eesti taasiseseisvumist ning diplomaatilised suhted on taastatud, seega on tunnustatud Eesti riigi järjepidevust- de jure. 2) Riigi põhialused: Riigi elemendid on territoorium, rahvas ja suveräänne riigivõim. Territoorium, on maa ala kus kehtib selle riigi võim. Eesti põhiseaduse kohaselt määratakse eesti mere ja õhupiir rahvusvaheliste konvensioonide alusel. Maismaa piir aga määratakse kindlaks Tartu rahulepingu ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Rahvas, see on kogu riigi alus. Rahvas kui riigivõimu kandja ja teostaja. Seoses a...
Jannsen, Hurt, Jakobson, Ajutine Maanõukogu(Maapäev), Johan Laidoner, enamlased(kommunistid), Jaan Anvelt, K. Päts, J. Vilms, K. Konik, Jaan Tõnisson, 1857 ,,Perno Postimees" asutamine (Jannsen) 1865 Vanemuise asutamine (Jannsen) 1869 juunikuus 1. laulupidu (Jannsen) 1878 ,,Sakala" (Jakobson) 1888 ,,Postimehe" kampaania folkloori kogumiseks ~1400 KIRJA (Hurt) 30. märts 1917 autonoomia 15. november 1918 - Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku Asutava Kogu 23. veebruar 1918 iseseisvusmanifesti ettelugemine Pärnus ,,Endla" teatri rõdult Hugo Kuusnevi poolt 24. veebruar 1918 Vabariigi väljakuulutamine, hakkas tööle Ajutine Valitsus 11. november 1918 Kaitseväe moodustamine, Ajutine Valitsus taasalustab oma tööd, I MS lõpp 28. november 1918 Narva ründamine, vabadussõja algus 31. jaanuar 1919 Paju lahing (Kuperjanovi surm + võit) 23. juuni 1919 Võnnu lah...
• õigus vabadusele ja isikupuutumatusele (PS §-d 20 ja 21); • Perekonna- ja eraelu puutumatus (PS § 26); • kutsevabadus (PS § 29 lg 1); • ettevõtlusvabadus (PS § 31); • omandi puutumatus (PS § 32); • kodu puutumatus (PS § 33); • liikumis- ja elukohavabadus (PS §-d 34 ja 35); • südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus (PS §-d 40 ja 41); • korrespondentsi puutumatus (PS § 43); • informatsioonivabadus (PS § 44); • väljendusvabadus (PS § 45); • kogunemisvabadus (PS § 47); • ühinemisvabadus (PS § 48). Võrdsuspõhiõigus • Võrdsuspõhiõigus on isiku õigus sellele, et teda ei koheldaks ebavõrdselt, võrreldes nendega, kes on samasuguses olukorras, ilma et ebavõrdseks kohtlemiseks eksisteeriks mõistlikku põhjust • Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude
Riigivõim peab olema läbipaistev.Igaühel on õigus tutvuda avalikel ülesannetel kogutud infoga. Ja igaühel on õigus saada riigiasutustelt infot iseenda kohtal. Piirata võib vaid konkureerivate põhiseaduslike väärtuste olemasolul. Info saamise piiramine teatud gruppidele. Õigusi ei tohi piirata kaitseväelastel. Riik ei pea avalikustama riigisaladust sisalduvaid dokumente. Riik on kohustatud keelama info leviku põhjendamatu takistamise eraisikute poolt. 6.1.11 Kogunemisvabadus Kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Koosolek peab olema „rahumeelne“-mille eesmärk ei ole rahutuste korraldamine. Kergeim piirang on kohustus koosoleku pidamisest võimuorganeid teavitada. Rangem piirang loa nõudmine koosoleku
oma esindajaid Duumasse, seda kõike küll suurte piirangutega, mis suurenesid veelgi Stolõpini valitsuse ajal. 4 Pärast 1905. aastat oli küll vasakpoolsete endi hulgas lõhe, aga neil oli sisuliselt üks ja sama eesmärk muuta Venemaa tugevaks ja kaasaegseks riigiks. Nad soovisid et seadused hakkaksid asendama tsaari, bürokraatide ja politsei meelevaldsust, soovisid, et kõigil impeeriumi kodanikel oleks elementaarsed õigused, nt kõne-, usu- ja kogunemisvabadus, tahtsid demokraatlikku parlamenti ja tugevat kohalikku omavalitsust. Veel soovisid nad sotsiaalreforme et kindlustada sotsiaalset stabiilsust ning õiglust, taheti laiendada hariduse kättesaadavust, sooviti ka mõõdukat maareformi et maad talupoegadele kättesaadavamaks muuta ning sooviti ka töörahvast kaitsvat seadusandlust. Nagu ka tsaar, nägid liberaalid end tegutsevat riigi heaolu nimel, mitte vaid teatud klasside huvides. Marksistidel oli üldiselt
keeld (PS § 18); · õigus vabadusele ja isikupuutumatusele (PS §-d 20 ja 21); · Perekonna- ja eraelu puutumatus (PS § 26); · kutsevabadus (PS § 29 lg 1); · ettevõtlusvabadus (PS § 31); · omandi puutumatus (PS § 32); · kodu puutumatus (PS § 33); · liikumis- ja elukohavabadus (PS §-d 34 ja 35); · südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus (PS §-d 40 ja 41); · korrespondentsi puutumatus (PS § 43); · informatsioonivabadus (PS § 44); · väljendusvabadus (PS § 45); · kogunemisvabadus (PS § 47); · ühinemisvabadus (PS § 48). Võrdsuspõhiõigus · Võrdsuspõhiõigus on isiku õigus sellele, et teda ei koheldaks ebavõrdselt, võrreldes nendega, kes on samasuguses olukorras, ilma et ebavõrdseks kohtlemiseks eksisteeriks mõistlikku põhjust · Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude
3. 4 gruppi õigusi: Põhiõigused, millel on tugev kolmikmõju- nt inimväärikus, üldine tegevusvabadus, õigus elule, kehalisele puutumatusele, väljendus vabadus, eraelu puutumatus, kutsevaliku vabadus ja omandi õigus Põ, millel on suhteliselt nõrk (keskmine) kolmikmõju- nt südametunnistuse vabadus, õigus haridusele, kogunemisvabadus, sõnumi saladus, õigus vabalt liikuda, kodu vabadus Erand korras kolmikmõju- sund võõrandamine, väljasaatmise keelt, varjupaiga õigus, menetluslike põ puhul. Kolmikmõju puudub - nt poliitiliste õiguste puhul (valimisakt kui selline) § 15 Põhiõiguste piiriklauslid ja piirid I Mõisted 1. piirklausel ehk seadusreservatsioon põhiseaduse norm, mis annab seadusandjale
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
ega ülearu demokraatlikud, suurem osa rahvastikust Vm-l oli jätkuvalt valimisõiguseta, naistele ei antud, hooajatöölistele (põllu-, ehitus- jne töölised), jäid ilma vähearenenud rahvad- Põhja-Vm, Siber, Kesk-Aasia, sõjaväelased jne. Piiramatust isevalitsusest rääkida ei saa, pole põhjust riigikorda ka kuidagi õilistada. Kõikvõimalike õigustega oli asi suhteliselt kehvasti. 1905 revol tulemusena andis keiser kodanikuõigused- usu-, sõna-, mõtete-, kogunemisvabadus, kodukolde puutumatus jne, praktikas piirati kõiki kodanikuõigusi keisri ukaasidega mitmesugustel põhjustel. Ajakirjanduses kehtis tsensuur, üldrahvalikud kogunemised olid välistatud, Vm oli üsna politseiriigi iseloomuga. Teostati riiklikku jälitamist kõigi teisitimõtlejate suhtes, oli loodud Riiklik Salapolitsei e sandrarmeeria ja Kaitsepolitsei e ohranka. Algselt olid mõlemad loodud selleks, et võidelda pol
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
