Referaat Teest (2)

TALLINNA TEENINDUSKOOL
Liis Pibre
T11ME
TEE
Referaat
Juhendaja : Aive Antson
Tallinn 2010
SISUKORD
SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 3
1. TEE AJALUGU …………................................................................................................ 3
1.1 HIINA MÕJU .................................................................................................................. 3
1.2 JAAPANI MÕJU.............................................................................................................. 3
1.3 Tee tuleb EuroopassE.......................................................................................... 4
1.4 TEE SAABUB EUROOPASSE…………………........................................................... 5
1.5 VENE TRADITSIOON.................................................................................................... 6
1.6 TEE JA AMEERIKA ....................................................................................................... 6
1.7 KAUPLEMINE JÄTKUB IDAS.......................................................................................7
1.8 Ameerika siseneb tee kaubandusse ……………………………………….8
1.9 Globaalne teeistanduste areng .……….....................................................8 1.10 Teeleiutised Ameerikas – jäätee ja teekotid ………….…………….…8
2. MUST TEE…………………………….…………………………………….…………….10
2.1 India mustad teed …………………………………………………………….11 2.2 Sri Lanka mustad teed…..………………………………….…….…………….12
2.3  Hiina must tee …………………….………………..………….…..………………13
2.4 Aafrika mustad teed…………………………………..……………..…………14 3. Roheline tee ……………………………………………………………………..…..15
3.1 Hiina roheline tee ……………………..………………………………………....16 3.2  Jaapani roheline tee ………………………………………………………….17
3.3 India roheline tee………………………………………………………………..19 3.4 Sri Lanka rohelised teed……………………………………………….……..19
3.5 Keenia roheline tee …………………………………………………..…………20 4.VALGE TEE…………………………………………………………………...…………..20 5. Oolongi ehk punane tee………………………………………………………….22
5.1 Hiina oolongi klassifikatsioon …………………………………….……….22
 6.Tee töötlus ………………………………………………………………...…………25 6.1 Valge tee töötlus……………………………………………………………...…25 6.2 Rohelise tee töötlus………………………………………………………….…25 6.3 Oolong tee töötlus……………………………………………………………....25 6.4 Musta tee töötlus…………………………………………………………......….26 7. Tee tootmine ……………………………………………………………………...….26 7.1 Tootmise etapid…………………………………………………………………….26 8.  Teevalmistamise kuldreeglid ………………………………………………..27 9. JÄÄTEE……………………………………………………………………………………28
9. Tee maitsestamine ………………………………………………………………….29
9.1 Maailma maitsed ……………….………………………………………..………..29
9.2  Hiina maitsestatud teed……………………………………………………….30 9.3 India Chai ………………………………………………………………………..……30 9.4 Kaubasegud………………………………………………………………………….31 10. PUUVILJATEED…………………………………………………………….…………..32 11.  Taimeteed ………………………………………………………………….………….34
Sissejuhatus
Tee on naturaalne , aromaatne, värskendav ja vastavalt valmistusviisile kas rahustav või ergutav jook , mida saadakse teepõõsa lehtedest. Laiemalt nimetatakse teeks ka teistest taimedest või nende segudest kuumas vees leotamise teel saadud jooke. Tee on legendaarne jook, sest see ei ole mitte ainult jook, vaid ka meelelahutus , tervisele kasulik, ning sellel on suur kultuurne aspekt. Ilma teeta oleks Ameerika Ühendriigid võib-olla ikka veel osa Ühendkuningriikidest. Nimelt otsustas Inglismaa tõsta makse teele, nign see muutus Ameerikas väga kalliks. Ameeriklased otsustasid, et meil ei ole neid Britte vaja ja korraldasid suure meeleavalduse, mille nimeks on saanud Boston tea party . –Selle tulemusel sai Usa lõpuks iseseisvaks riigiks.
1. Tee ajalugu
Tee ajalugu algas vanas Hiinas umbes 5000 aastat tagasi. Legendi kohaselt oli imperaator Shen Nung osav valitseja, loov teadlane ja kunstide toetaja. Tema ettenägelikud ediktid nõudsid muuhulgas hügieenilise ettevaatusabinõuna kogu joogivee keetmist. Ühel suvepäeval oma valduste äärealasid külastades peatusid valitseja ja tema õukond puhkuseks. Vastavalt reeglitele hakkasid teenrid õukonnale joomiseks vett keetma. Kõrvaloleva põõsa küljest kukkusid kuivanud lehed keevasse vette ja pruun vedelik segunes veega. Teadlasena oli imperaator huvitatud uuest vedelikust, jõi natuke ja leidis selle väga värskendava olevat. Ja nii loodi legendi kohaselt tee. (See müüt on säilitanud nii palju praktilist jutustust, et paljud mütoloogid usuvad, et see võib olla tihedalt seotud praeguseks ajaloost kadunud tegelike sündmustega.)
1.1 Hiina mõju
Tee tarbimine levis Hiina kultuuris, jõudes ühiskonna kõikide kihtideni. Aastal 800 e Kr kirjutas Lu Yu esimese määratleva raamatu teest, „Cha Ching`i“. See hämmastav mees oli lapsena orvuks jäänud ning teda olid kasvatanud õpetatud buda mungad ühes Hiina parimatest kloostritest. Ikkagi mässas ta noormehena preestriõpetuse vastu, mis oli ta muutnud osavaks vaatlejaks. Tema esinejakuulsus kasvas iga aastaga, kuid ta tundis, et tema elul puudub tähendus. Keskeas tõmbus Lu Yu viieks aastaks eraldatusse. Ammutades oma tohutust mälust mälestusi vaadeldud sündmustest ja kohtadest, klassifitseeris ta erinevad tee kasvatuse ja valmistuse meetodid vanas Hiinas. Selle töö tohutu määratlev olemus tõstis Lu Yu peaaegu pühakuseisusesse tema eluajal. Imperaatori enda poolt soosituna põhines tema töö selgelt zen-budismil, millesse ta oli pühendatud lapsena. Seda teetseremoonia vormi tutvustasid zenbudistlikud misjonärid hiljem Jaapani impeeriumis.
1.2 Jaapani mõju
Esimesed teeseemned tõi Jaapanisse budistlik preester Yeisei, kes oli näinud tee väärtust tõusvat Hiinas religioosses meditatsioonis. Selle tulemusena on Yeisei Jaapanis tuntud kui „tee isa“. Selle varase seose tõttu on teed Jaapanis alati zen-budismiga seostatud. Tee sai peaaegu kohe imperiaalse toetuse ja levis kiiresti kuninglikust õukonnast ja kloostritest Jaapani ühiskonna teistesse osadesse.
Tee tõsteti kunstivormiks, mis lõppes Jaapani teetseremoonia („Chano Yu“ ehk “kuum vesi tee jaoks“) loomisega. Selle kompleksse kunstivormi arvatavasti parima kirjelduse kirjutas iiri-kreeka ajakirjanik- ajaloolane Lafcadio Hearn, üks vähestest välismaalastest, kellele anti Jaapani kodakondsus sel ajaperioodil. Ta kirjutas isiklikust tähelepanekust: “ Teetseremoonia nõuab aastaid koolitust ja praktikat, et muutuda kunstiks, olgugi et kogu see kunst tervikuna , nagu ka detailid, ei tähenda muud kui ainult tassi tee valmistamist ja serveerimist. Ülimalt tähtis on, et akt peab olema sooritatud kõige täiuslikumal, kõige viisakamal, kõige elegantsemal, kõige veetlevamal võimalikul moel.“
Selline vormi ja väljenduse puhtus ergutas toetavate kunstide ja teenuste arengut. „Teemajade“ jaoks loodi eriline arhitektuuri vorm „chaseki“, mis põhines metsamajakeste lihtsuse kopeerimisel. Geišad, Jaapani kultuurilis -kunstilised perenaised, hakkasid spetsialiseeruma teetseremoonia esitlustele. Mida rohkem inimesi kisti teega seotud elevusse, seda rohkem kadus algse zeni kontseptsiooni puhtus. Teetseremoonia muutus rikutuks, tormakaks ja rohkelt ilustatuks. Rikaste hulgas peeti „teeturniire“, kus aadlikud võistlesid üksteisega rikkalike auhindade ning teesortidele nimede andmises. Võitjate autasustamine siidi, relvastuse või juveelidega oli täiesti võõras algsele zenbudistlikule tseremooniale.
Kolm suurt Zeni preestrit taastasid tee algse koha Jaapani ühiskonnas:

Ikkyu (1394- 1481 ) - prints , kellest sai preester ja kes oli edukas aadlike eemalejuhtimises korrumpeerunud teetseremooniast.

Murata Shuko (1422- 1502 ) - Ikkyu õpilane ja väga mõjukas teetseremoonia taastutvustaja Jaapani ühiskonnas.

Sen-no Rikkyu (1521-1591) – preester, kes kehtestas tseremooniale jäigad, tänapäevani muutumatud ja laialt kasutatavad standardid . Rikkyu mõjutas edukalt shogun Toyotomi Hideyoshit, kellest sai Jaapani suurim teekunsti patroon . Hiilgava kindrali, strateegi , poeedi ja kunstnikuna kergendas see ainulaadne juht tee lõplikku ja täielikku sulandumist jaapani elumustrisse. Heakskiit oli nii täielik, et teed vaadati kui lõplikku kinki ja väejuhid pidasid enne lahinguid teepause .
1.3 Tee tuleb Euroopasse
Kui tee oli kõrgel arengutasemel nii Jaapanis kui Hiinas, hakkas seda tundmatut jooki puudutav informatsioon imbuma ka Euroopasse. Karavanijuhid olid jooki maininud, kuid nad polnud kindlad ei selle välimuses ega serveerimiskombes. ( Soovitati koguni teelehed keeta , soolata, võiga sisse määrida ja süüa!) Esimene eurooplane, kes isiklikult teega kohtus ja sellest kirjutas, oli Portugali jesuiit isa Jasper de Cruz 1560ndal aastal. Portugal oli tänu arenenud laevastikule saavutanud esimesena Hiinaga kauplemise õiguse. Isa de Cruz, kes oli teed maitsnud 4 aastat varem, oli kui misjonär selle kaubanduslikul missioonil.
Portugallased lõid kaubandustee mida mööda transportisid teed Lissaboni, Hollandi laevad Prantsusmaale, Hollandisse ja Baltimaadesse. (Sel ajal oli Holland poliitiliselt Portugaliga ühendatud. Kui 1602 seda allianssi muudeti, hakkas Holland oma suurepärase laevastikuga ise Vaiksel Ookeanil kauplema .)
Kui tee lõpuks Euroopasse jõudis, oli Elizabeth I-l veel palju aastaid ees ning Rembrandt 6 aastane. Hollandi laevastiku edu tõttu Vaiksel Ookeanil, muutus tee Hollandi pealinnas Haagis väga populaarseks. Seda põhjustas ka tee hind (üle 100 dollari naela kohta), mis muutis tee otsekohe rikkuse allikaks. Sedamööda kuidas imporditava tee hulk kasvas, langes aeglaselt hind, vastavalt sellele, kuidas müüdavad kogused suurenesid. Alguses oli tee rahvale kättesaadav apteekides koos selliste haruldaste vürtsidega nagu ingver ja suhkur, 1675ndaks aastaks oli see saadaval juba tavalistes toidupoodides üle kogu Hollandi.
Kuna tee tarbimine Hollandi ühiskonnas kasvas tugevalt, vaidlesid doktorid ja ülikoolide autoriteedid tee negatiivsete ja positiivsete kasutegurite üle. „Teehereetikutest“ avalikkus ignoreeris õpetatud vaidlusi ja jätkas uue joogi tarbimist kuigi vaidlused kestsid 1635ndast kuni umbes 1657nda aastani. Sel perioodil juhtisid Prantsusmaa ja Holland Euroopa teetarbimist.
Orientaalsete asjade hüsteerilise voolus, mis pühkis üle Euroopa muutus tee elustiiliks. Sotsiaalkriitik Marie de Rabutin-Chantal, de Seveni markiis mainib 1680 piima lisamist teele. Samal perioodil proovisid Hollandi kõrtsid esimest korda tee serveerimist restoranis. Tavernide omanikud varustasid külalisi kaasaskantava teevalmistamise komplektiga, mis sisaldas ka küttekeha. Iseseisev hollandlane valmistas siis endale ja oma sõpradele teed väljas taverni aias. Tee oli Prantsusmaal populaarne umbes 50 aastat, kuni seda asendas veini, šokolaadi ja eksootiliste kohvisortide eelistus.
1.4 Tee saabub Inglismaale
Suurbritannia oli viimane kolmest suurest merevallutajast riigist, mis murdsid välja Hiina ja Ida-India kaubateedeni, põhjuseks Stuartite ebakindel trooniletõus ja Cromwelli juhitud kodusõda. Esimesed teenäidised jõudsid Inglismaale 1652 ja 1654nda aasta vahel. Tee osutus piisavalt populaarseks, et asendada õlut Inglismaa rahvusliku joogina.
Nagu ka Hollandis, kindlustas just aadelkond tee heakskiidu ja vastuvõtu. Kuningas Charles II oli eksiilis abiellunud Portugali printsessi Catherine de Braganzaga ( 1662 ). Charles ise oli üles kasvanud Hollandi pealinnas, mille tulemusena olid nii tema ise kui ta portugallannast pruut veendunud teejoojad. Pärast monarhia taastamist tõid need kaks valitsejat teejoomise traditsiooni Inglismaale. Juba nii vara kui 1600 aastal oli Elizabeth I loonud Johni Kompanii edendamaks Aasia kaubandust. Abiellumisel Charlesiga tõi Catherine de Braganza kaasvarana kaasa Tangieri ja Bombay maa-alad. Ootamatult oli Johni Kompaniil operatsioonibaas.
Tee- maania pühkis üle Inglismaa, nagu see varem oli levinud Prantsusmaal ja Hollandis. Tee import tõusis 40 000 naelast 1699ndal aastal 1708ndaks aastaks keskmiselt 240 000 naelani. Kõik ühiskonnaklassid tarbisid teed. Enne tee esitlemist Britannias oli inglastel kaks peamist toidukorda – hommikusöök ja lõuna. Hommikusöögiks oli õlu, leib ja loomaliha. Lõuna oli pikk, raske eine päeva lõpus. Polnud ime, et Bedfordi printsess Anna (1788-1861) tundis õhtupoolikuks „uppumistunnet“. Kohandades Euroopa tee serveerimise kombeid, kutsus ta sõpru oma ruumidesse Belvoiri lossis lisaeinele kell viis õhtul. Menüüks olid väiksed koogid , või ja leib, valitud maiustused ja muidugi tee. See suvine komme osutus nii populaarseks, et hertsoginna jätkas seda Londonisse tagasi pöördudes, saates oma sõpradele kaardikesi kutsudes neid endaga liituma „teeks ja väljadel jalutamiseks“. (Londonis olid sel ajal suured aasad linna sees.) Kombe kutsuda sõpru õhtuti teed jooma võtsid kiiresti üle teistest klassidest võõrustajannad. Varsti levis üldine tee serveerimise komme. Esimene kann teed valmistati köögis ja viidi maja perenaisele, kes ootas kutsutud külalistega, ümbritsetuna peenest Hiina portselanist .. Esimest kannu hoidis perenaine soojana teise kannu abil, see oli tavaliselt hõbedast ja seda hoiti soojas tulekoldes. Toit ja tee käisid külaliste seas ringi, külastuse põhieesmärk oli vestlus .
Kohvimajad Tee oli põhijooke, mida kohvimajades pakuti, kuid maju nimetati nii, kuna kohv saabus Inglismaale mõni aasta enne teed. Eksklusiivselt meeste jaoks kutsuti neid „ penni ülikoolideks“, sest penni eest sai inimene kannu teed, ajalehe, ja arendada vestlust päeva parimate peadega. Erinevad majad spetsialiseerusid erinevatele huvialadele, mõned teenindasid juriste, mõned kirjanikke, teised sõjaväelasi. Need olid Inglise džentelmenide klubide eelkäijad. Üht sellist joogimaja omas Edward Lloyd ja seda soosisid laevaomanikud, kaupmehed ja kindlustajad. See lihtne koht oli Lloyd´si, maailmakuulsa kindlustusfirma algus. Läbi 18nda sajandi tehti jõupingutusi kohvimaju sulgeda sõnavabaduse tõttu , mida need toetasid, kuid sellised meetmed osutusid nii ebapopulaarseks, et summutati ruttu.
Teeaiad Näinud hollandlaste kõrtsiaedade teekombeid, leiutasid inglased teeaiad. Daamid ja härrad võtsid oma teetassid õue, ümbritsetuna ajaviitest nagu orkestrid , peidetud ronitaimevõrestikud, lilledega ääristatud kõnniteed, keeglimurud, kontserdid, hasartmängud või öised ilutulestikud. Just sellises teeaias kohtas lord Nelson , kes võitis Napoleoni merel, oma elu suurt armastust Emmat, hilisemat leedi Hamiltoni. Naistele lubati esimest korda minna segapublikuga kogunemisele ilma sotsiaalse kriitikata. Kuna aiad olid avalikud, segunes Briti ühiskond siin esimest korda vabalt, ületades klassi-ja sünniõiguse piire.
1.5 Vene teetraditsioon
Vene Impeerium üritas Hiina ja Jaapaniga kaubelda samal ajal kui Ida-India Kompanii. Venelaste huvi tee vastu algas 1618, mil Hiina saatkond Moskvas esitles Vene tsaar Aleksandrile mitut kasti teed. 1689ndaks aastaks kehtestas Nevtšinski kaubanduslepe Venemaa ja Hiina piiri, mis lubas karavanidel vabalt edasi-tagasi käia. Siiski polnud reis kerge. Retk oli 11 000 miili pikk ja võttis aega 16 kuud. Keskmiselt kuulus karavani 200st 300 kaamelini. Nende tegurite tulemusena oli tee maksumus väga kõrge ja jook kättesaadav ainult rikastele. Selleks ajaks kui Katariina Suur suri (1796), oli hind pisut langenud ja teejoomine levis vene ühiskonnas. Tee sobis ideaalselt vene eluga – südamlik, soe ja jõudu andev .
Samovar, kohandatud Tiibeti „kuumast kannust“ on kombinatsioon keeva vee soojendajast ja teekannust. Vene kodu keskpunkti paigutatuna, võis see töötada terve päeva ja pakkuda kuni 40 tassi teed. Aasia mõju vene kultuurile näitab jällegi see, et külalised jõid oma teed hõbedaste hoidjatega klaasidest, mis on väga sarnased Türgi kohvitassidele. Venelastele on alati meeldinud kange , tugevalt kas suhkru , mee või moosiga magustatud tee.
Siberi raudtee valmimisega aastal 1900 loobuti karavanidest. Kuigi revolutsioon sekkus vene ühiskonnakorraldusse jäi tee siiski tähtsaimaks tooteks . Tee, samuti kui vodka on Venemaa rahvuslikud joogid ka tänapäeval.
1.6 Tee ja Ameerika
Inglise kolonistid Bostonis ei olnud enne 1670 aastat teest teadlikud ja see polnud avalikus müügis kuni 20 aastat hiljem. Teeaiad avati esmalt New Yorgis , mis endise Hollandi kolooniana tundis teed. Aiad paigutati looduslike allikate lähedusse, mille linnaisad varustasid pumpadega, et hõlbustada teehullust. Kõige kuulsamad neist teeallikatega aedadest olid Roosevelt ja Chataham (hilisem Park Row tänav).
1720. aastaks oli tee üldiselt tunnistatud kõige tähtsam kaubamärk koloonia ja emamaa kaubanduses. See oli eriti soositud koloonia naiste seas, fakt, millele põhineva poliitilise otsuse Inglismaa hiljem tegi. Teekaubanduse keskpunktid olid Boston, New York ja Philadelphia, ka tulevase Ameerika revolutsiooni keskpunktid. Kuna teel olid sel varasel ajal kõrged maksud, smugeldasid iseseisvusemeelsed Ameerika kaupmehed teed salaja kaugetest sadamatest sisse ja kasutasid indiaanlastelt saadud taimeteesid. Tollase Johni Kompanii (mis hiljem liitus Ida-India Kompaniiga) juhid turtsusid vihast , kui nägid oma kasumeid vähenemas ja avaldasid parlamendile tegutsemiseks survet. Inglismaa oli hiljuti lõpetanud Prantsuse ja Indiaani sõja, võitlused, mis inglaste vaatepunktist tähendasid kolooniate Prantsusmaa mõjuvõimu alt päästmist ja kaubanduse stabiliseerimist. Parlamendis tekkis tunne, et oleks mõistlik kui kolooniad kannaksid suure osa sõdade maksumustest. Lõpuks oli ju sõditud nende kasuks. Charles Townshend esitles esimest maksumäärade eelnõu, mida tänapäeval tuntakse tema nime järgi. Maksumäärad nägid ette kõrgemaid makse ajalehtede pealt (mis olid Ameerikas kaugelt liiga avameelsed), kõrtsilitsentsidelt (seal on liiga palju sõnavabadust), ametlike paberite, abielutunnistuste ja sadamadokumentide vormistamiselt. Kolonistid mässasid neile küsimata pealesunnitud maksude vastu, mis olid veel pealegi nii repressiivsed. Selle peale koostas parlament uued ja veelgi karmimad maksumäärad. Nende maksumäärade hulgas oli juunis 1767 ka teelõiv, mis sai Ameerika vabadusvõitluse veelaheks. (Townshend suri kolm kuud hiljem palavikku ega saanud kunagi teada, et tema maksumäärad aitasid luua vaba rahvust.)
Kolonistid mässasid ja ostsid avalikult importteed, tavaliselt Hollandi päritolu. Johni Kompanii, mis oli sügavates finantsraskustes nägi oma kasumeid veelgi vähenemas. 1773 ühines Johni Kompanii Ida-India Kompaniiga struktuurse stabiilsuse huvides ja palus kuningakojalt abi. Uus Riigikassa ülem lord North andis surve tulemusena kompaniile loa müüa otse kolonistidele, jättes kõrvale koloonia kaupmehed ja panna vahe taskusse . Seda strateegiat plaanides arvestas Inglismaa Ameerika naiste hästi tuntud kirega tee vastu. See oli suur valearvestus. Kõikjal kolooniates tõotasid naised avalikel koosolekutel ja ajalehtedes mitte juua müüdavat Inglismaa teed, kuni kolooniate õigused (ja nende kaupmeestest abikaasade omad) pole taastatud.
1.7 Kauplemine jätkub Idas
Hoolimata murest Ameerika arengusuundade üle, keskendus Inglismaa huvi toote allikale – Idale. Teega kauplemine oli muutunud elustiiliks, mis oli loonud oma keele „pidžini“. Loodud puhtalt kaubanduse edendamiseks, koosnes keel inglise, portugali ja indiaani sõnadest, hääldatuna hiina keeles. Sõna „pidžin“ on moonutatud hiina sõnast „äri tegema“.
Teekultuur oli nii valdav inglise keelt kõnelevates maades, et paljud sõnad muutusid keeles püsivaks.
* „ Mandariin “ (Portugali sõnast „mandar“, mis tähendab „valitsema“) – kohtuametnik, kelle imperaator on volitanud teega kauplema.
* „ Sularaha “ (Portugali sõnast „caixa“, mis tähendab rahakasti) – teetehingute valuuta .
* „Serveerimiskäru“ (Hiina sõna ühe naela kaalu kohta) – standardne tee konteiner .
* „Toidus“ (Indiaani sõna toidusaadetise kohta) – slängisõna toidu kohta.
Probleemiks ei olnud mitte ainult keel, vaid ka valuuta. Teele kulutati tohutuid rahasummasid. Selliste rahasummade Inglismaalt väljaviimine oleks maa finantsilise kokkuvarisemiseni viinud ja seda oleks olnud võimatu turvaliselt teisele poole maakera transportida. Johni Kompanii nägi lahendust uuesti okupeeritud India istandustes. Indias sai kasvatada odava oopiumisaagi ja kasutada seda vahetuskaubana. Sõltuvust tekitava iseloomu tõttu oleks nõudlus aine järele eluaegne, mis kindlustaks lõppematu turu.
Hiina imperaatorid püüdsid säilitada piisavat distantsi Hiina inimeste ja „kuradite“ vahel, kuid korratus Hiina kultuuris ja välismaine sõjavägi takistasid seda. Oopiumisõjad puhkesid Inglismaa vaba kaubanduse õiguse (st õigus oopiumi müüa) tõttu. 1842. aastaks oli Inglismaa kogunud piisavalt sõjalist võimsust, mis võimaldas müüa oopiumi Hiinas häirimatult kuni 1908. aastani.
1.8 Ameerika siseneb teekaubandusse
Esimesed kolm Ameerika miljonäri T. H. Perkins Bostonist, Stephen Girard Philadelphiast ja John Jacob Astor New Yorgist kogusid oma varandused Hiinaga kaubeldes. Ameerika hakkas otse Hiinaga kauplema kui revolutsioon lõppes 1789. Ameerika uuemad ja kiiremad laevad võitsid Inglise raskemaid „tee vaguneid“, mis olid seni kaubanduses valitsenud. See sundis Inglismaad laevastikku uuendama.
Uued Ameerika laevad tegid meresõidurekordeid kiiruses ja kauguses, mis on seni löömata. John Jacob Astor alustas oma teekaubandust 1800. Ta nõudis igalt retkelt miinimumkasumit 50% ja sai tihti 100%. Stephen Girard Philadelphiast oli tuntud kui „ leebe teekaupmees“. Tema laenud noorele ja nõrgale Ameerika valitsusele võimaldasid rahval uuesti relvastuda 1812nda aasta sõjaks. Tema loodud orbudekodu säilitab senini ta head nime. Thomas Perkins pärines ühest vanimast Bostoni meresõidu perekonnast. Hiinlaste usk temasse kui džentelmeni, kes sõna peab, lubas tal läbi viia tohutuid tehinguid teisel pool maakera ühegi kirjapandud lepinguta . Tema sõnast ja käepigistusest aitas, nii hea oli tema maine hiinlaste silmis.
Tänu lõputule krediidile ei pidanud need mehed kunagi tee eest oopiumiga maksma. Ameerika oli võimeline Inglise teemonopoli murdma, sest laevad olid kiiremad ja Ameerika maksis kullas.
1.9 Globaalne teeistanduste areng
Šoti botaanik ja seikleja Robert Fortune , kes kõneles hiina keelt vabalt suutis Hiinasse sisse imbuda esimesel aastal pärast Oopiumisõda. Ta omandas mõned tugevalt valvatud teeseemned ja tegi märkmeid teekasvatuse kohta. Trooni toetusel tehti Indias mitmeid teekasvatuse eksperimente. Paljud neist kukkusid halva pinnasevaliku ja vale kasvatustehnika tõttu läbi, laostades nii mõnegi aadliperekonna noorima võsu. Iga läbikukkumisega täiustus tehnoloogia . Lõpuks, pärast aastaid katsetusi ja vigu, kaotatud ja teenitud varandusi õitsesid Inglise teeistandused Indias ja teistes Aasia osades. Loodi suured Inglise teekauplemise kompaniid ja tootmist mehhaniseeriti kui maailm industrialiseerus hilistel 1880ndatel.
1.10 Teeleiutised Ameerikas – jäätee ja teekotid
Ameerika stabiliseeris valitsuse, tugevdas majandust, laiendas piire ja huvisid. 1904 . aastaks oli USA valmis, et maailm näeks ta arenguid St Loius`i maailmanäitusel. Kaupade väljapanijad üle kogu maailma tõid oma tooted esimesele Ameerika maailmanäitusele. Üks selliseid kaupmehi oli teeistanduse omanik Richard Blechnyden. Algselt oli ta planeerinud anda näitusekülastajatele rohkesti tasuta kuuma tee näidiseid, kuid kuumalaine tõttu ei olnud keegi huvitatud. Päästmaks investeeringut, aega ja reisimisse viskas ta portsu jääd keedetud kuuma teesse ja serveeris esimese jäätee. See oli koos Egiptuse lehvikutantsijaga maailmanäituse hitt .
Neli aastat hiljem lõi Thomas Sullivan New Yorgist kotitee. Teekaupmehena pakkis ta hoolikalt iga näidise, mis restoranidele prooviks toimetati. Ta tundis ära turustamisvõimaluse, kui sai teada, et restoranid keetsid teed kottides, vältimaks segadust teelehtedega oma köökides. Hilistel 1880ndatel hakkasid nii Inglise kui Ameerika head hotellid serveerima teed teetubades ja teeõuedes. Hilistel õhtutundidel võisid viktoriaanlikud daamid ja nende saatjad džentelmenid kohtuda teejoomiseks ja vestluseks. Paljud sellised teeserveeringud muutusid hotellide elegantsi kaubamärkideks, näiteks Bostoni Ritzi ja New Yorki Plaza teeõhtud.
1910. aastaks hakkasid hotellid pakkuma pärastlõunaseid teetantsuõhtuid, kui tantsuhullus tantsuhulluse järel pühkis üle USA ja Inglismaa. Vanemate inimeste poolt tihti mõttetuks peetud, pakkusid need uuele „töötavale tüdrukule“ võimaluse kohata mehi linnas, kaugel kodust ja perekonnast. ( Vogue toimetaja sõitles noori naissekretäre teetantsuõhtutel ajaraiskamise eest.) Tänapäeva Ameerikas on tee populaarsem kui kunagi varem. Taasärganud huvi tee vastu põhineb sellel, et paljud ameeriklased otsivad tervemat ja positiivsemat elustiili. Head hotellid üle kogu USA taasloovad või planeerivad jälle pärastlõunaseid teeserveeringuid.
2. MUST TEE
Must tee on fermenteeritud e. kääritatud tee, töötlemise käigus muutub teelehtede värvus, toime ja maitse. Tee on suure kofeiinisisaldusega, seega väga toniseeriv ning ergutav. Musta tee sorte on rikkalikult - alates üsna mahedatest kuni jõuliste, kibedate teedeni. Tuntuimad mustad teed on vürtsise maitsega Assam Indiast ; mahe , oivalise lõhnaga Darjeeling Himaalajast ning jõulise ja mõrkja maitsega Tseiloni tee. Teemaailmas kasutatakse mustade teede klassifitseerimise süsteemi, mis kajastab teelehtede liiki ja kvaliteeti ning konkreetsest teesordist saadava joogi kangust.
Nii võime sageli märgata, et teepakikestel on päritolumaa järel kirjas veel tähekombinatsioonid. Nende tähtede taga on kindlad mõisted: P – Pekoe  – on tuletatud hiina keelsest sõnast pakho, mis tähendab vastsündinu juukseid ja assotseerub avanemata lehepunga katvate valgete karvakestega. Algselt kasutasid lääne kaupmehed seda sõna tee puhul, mille koostisse kuulusid vaid lehepung ja esimesed kaks teelehte. Nüüdseks on selle sõna kasutus Indias ja Sri Lankal muutunud, tähendades seda, et tegemist on terve teelehega;
O – Orange – see termin ei oma seost ei tee maitse ega lõhnaga, vaid hoopis Madalmaadest, Oranjest pärineva printsessiga ning tähistab teelehtede kõrget kvaliteeti;
F – Flowery – “lilleline ehk õitsev”, see on vihje lehepungade õrnale värvitoonile ning õrnale lillelisele maitsele;
T – Tippy – “tipmine”, s.t. et tegemist on teetaime tipmiste lehepungadega; G – Golden – “kuldne”, see termin räägib tipmiste lehepungade oranžikast värvist. Mida rohkem sisaldab tee nn. “kuldseid” lehepungi teetaime tipust, seda kõrgemaks hinnatakse tee kvaliteeti. F.O.P. – Flowery Orange Pekoe                                                                                               G.F.O.P. – Golden Flowery Orange Pekoe
T.G.F.O.P. – Tippy Golden Flowery Orange Pekoe
F.T.G.F.O.P. – Finest Tippy Golden Flowery Orange Pekoe
S.F.T.G.F.O.P. – Special Finest Tippy Golden Flowery Orange Pekoe
Kõikidest Flowery Orange Pekoe teeliikidest valmib mahedamaitseline aromaatne tee, mida sobib iseäranis hästi juua pärastlõunasel ajal.                                                                              Kergete, leebemaitseliste teede hulka kuuluvad ka:
O.P., O.P.1 ja O.P.A. mis on samuti tervetest teelehekestest valmistatud mustad teed, kuid pärit hilisemast teekorjest, ega sisalda kuigi palju õrnu lehepungi. Need, kes valivad endale hommikuks kanget ja jõulise maitsega teed, peaksid tähekombinatsioonidest otsima tähte B:
B – Broken – see tähendab, et tegemist on purustatud teelehtedega, millest valmib tunduvalt kangem tõmmis. Parimad purustatud teelehtedest valmistatud teed sisaldavad kõrge kvaliteediga teelehti ja võivad sisaldada ka teepungi teetaime tipmistelt okstelt. B.O.P.  – Broken Orange Pekoe
F.B.O.P. – Flowery Broken Orange Pekoe
G.B.O.P. – Golden Broken Orange Pekoe
T.G.B.O.P. – Tippy Golden Broken Orange Pekoe
Vastupidiselt puruteele kasutatakse teekotikestes tavaliselt teetolmu – " Dust " või sõmerjat teepuru   – "Fannings".
Kvaliteetsete India teede puhul (Darjeeling, Assam) on sageli lisaks tähekombinatsioonidele veel märge selle kohta, millise korje teega on tegemist:
First flush: esimene, varakevadine korje – kõige mahedam, asjatundjate maiuspala; Second flush: teine, suvine korje;
Third flush: kolmas, sügisene korje – kõige jõulisema maitsega. Kuigi erinevat liiki mustade teede maitse varieerub , on see enamasti tugevam kui rohelistel või oolong-teedel. 2.1 India mustad teed India ei tooda ainult mitte suurimat teekogust maailmas, vaid ka mõningaid parimaid teesid. Igal riigi osal on sobivalt oma teekasvatusregioon. Umbes 4% rahvuslikust sissetulekust tuleb teest, riigis on umbes 14 000 teeistandust. India geograafia võimaldab väga erinevaid kliimaolusid, mille tulemusena võivad teed dramaatiliselt üksteisest erineda. Indias toodetavad kolm põhilist teed: Assam Assami toodetakse maa kirdeosas. See on metsane ala, kus on palju metsikut loodust, kaasa arvatud ninasarvikuid. Selle ala tee on rikas ja täidlase bodyga. Assam tähendab „ebavõrdne“ ja asub Himaalaja mägede jalamite all. Esimene teeistandus asutati 1835 ja tänapäeval on teetööstus ala suurim majandusharu oma 848 istandusega, mis annavad tööd üle 50 000 inimesele. Assami tee on maailmas kõige kergemini äratuntav. Seda müüakse ja kasutatakse paljudes erilistes segudes. Monsuunid toovad aastas keskmiselt 125 tolli vihma, toites paljusid teepõlde ja vihmametsi. „Blue Mountaini“ pinnas on mineraalide poolest rikas, andes teetaimele vajalikud toitained . Darjeeling Tee on hõrk ja peene maitsega ja peetud maailmas üheks parimaks. Darjeelingi teeistandused annavad kolm eraldi saaki ja iga korje on erineva maitsega. Esimese korje tee on kerge ja aromaatne, teine toodab pisut teravamat teed. Kolmas, sügisene korje annab kehvema kvaliteediga teed. Darjeelingi tee lugu algas 150 aastat tagasi, kui doktor Campbell, kirurg , istutas eksperimendina teeseemneid oma aeda Beechwoodis Darjeelingis, kõrgusel 7000 jalga üle merepinna . Ta oli piisavalt edukas taime kasvatuses ning 1847 otsustas valitsus sellele alale teetaimede kasvatused rajada. Vastavalt dokumentidele rajati esimesed Briti tööstuslikud teeaiad Tukvaris, Steinthalis ja Aloobari istandustes. See oli 1852 . aasta ja need istandused kasutasid seemneid, mis olid ette kasvatatud valitsuse istandustes. Darjeeling oli siis ainult vähese asustusega asula, mida kasutati mäestiku puhkepaigana armeele ja jõukatele inimestele. Tee, mis on töömahukas tööstusharu nõudis märkimisväärselt enam töölisi istutama, hoolitsema, kärpima ja lõpuks toodangut töötlema. Seda tööd pakuti inimestele piiri tagant Nepaalist. 1866 oli Darjeelingil 39 aeda, mis tootsid 21 000 kilo teed kogusaaki. 1856. aastal kasvas aedade arv 56ni, mis tootsid umbes 71 000 kilo teed, kasvatatud 4400 hektaril. 1860-1864 rajati Darjeelingi Kompanii 4 aiaga, samal ajal kui Darjeeling Consolidated Tea Co algusaeg on 1896. 1874 . aastaks oli leitud, et tee Darjeelingis on kasulik ettevõte ning seal oli 113 aeda keele tuhandel hektaril. Tänapäeval on Darjeelingis 86 töötavat aeda, mis toodavad Darjeelingi teed 19 000 hektaril. Kogutoodang jääb igal aastal 10-11 miljoni kilo vahele. Turismi kõrval on tee suurim tööstuslik tegevus, mis pakub kõige rohkem töökohti mägedes. Darjeelingi teetööstuse käive on umbes 7,5 miljonit USDd, mida on rohkem kui suudab toota turism Darjeelingi mägedes. Nilgiri Nilgiri Sinised mäed asuvad Lõuna-Indias pitoresksel lainelisel mägimaastikul. Tee kasvab kõrgustel 1000-2500 meetrit üle merepinna. Nilgiri tee on küllaltki pehmemaitseline, kerge ja puhta konsistentsiga ja see kasvab aastaringselt nagu Assam ja Darjeelingki. Nilgiri pinnase moodustavad punased ja kollased liiva-savimullad. Enamus teeistandusi elavad üle kaks monsuuniperioodi, tänu millele Lõuna-India teepõõsad annavad saaki terve aasta ning ka saagikoristusperiood jätkub aasta läbi. Nilgiris toodetakse häid maitsestatud teesid. Stiilne leht annab väga selge, värske kvaliteetse konsistentsiga, jõulise ja rõhutatud maitsega joogi. Nimetatud on Nilgiri teesid iseloomustavad tassi põhijooned. Maitse muutub erineval tasemel kogu aasta vältel. Nilgirid on segumeistri unistuseks, kuna teised kõrgel kasvanud teed annavad maitse, annavad need ka konsistentsi body ja jõu. Alguses kasvatati teesid eksperimentaalselt vähesel määral 1835 Ketti orus Ootys, nüüd on Nilgiri teetoodang aastas keskmiselt 750 miljonit kilo, millest Lõuna- India toodab keskmiselt 25%. Nilgiri toodang sisaldab väga kõrgekvaliteedilisi ja heamaitselisi teesid. Teisiti kui mõned teised regioonid, kus laiaulatuslik kasvatus on norm on enamus Nilgirit tootvaid istandusi väikesed ja keskmised, väikeste äride või perekondade omanduses (keskmine ulatus 100-200 hektarit). Paljud neist äridest on elus püsinud koloniaalajast peale. Valduste omanikud jätkavad traditsioonilist koloniaalset elustiili, töötades kõvasti laupäevase oksjoni nimel ja samas ka leides alati aega oma golfimängu ja õhtuse napsi jaoks klubis. Väikeomanikud müüvad oma rohelise lehe naabruse vabrikutesse musta tee tootmiseks.
 2.2 Sri Lanka mustad teed Teekasvatus on alati olnud oluline osa Sri Lanka majandusest. See on ka maa suurim tööandja, andes elatist otseselt või kaudselt rohkem kui miljonile inimesele. Tseiloni tee Sri Lankalt on tõusnud parimaks teeks maailmas, kuna sellele on omased unikaalsed jooned ja päritud reputatsioon juba sajandi vältel. Kliimatingimuste mõju selle kasvatusele jätab tootele aroomide variatsioonid , mis on sünonüümsed kvaliteediga. Sri Lanka toodab teed kogu aasta vältel ja kasvatusalad on koondunud kesk-kõrgmaadele ja ka saare lõunapoolsele sisemaale. Istandused on grupeerunud vastavalt kõrgusele, mis ulatuvad kõrgest – 1200 m ja üle selle, keskmise 600-1200 m ja madalani 600 m merepinnast. Kõrgel kasvanud Sri Lanka teed on tunnustatud oma maitse ja roomi poolest. Hooajaliselt kasvatatakse neil aladel kahte tüüpi teed – Dimbula ja Nuwara Eiya, mis on importivate maade teemeistrite poolt väga otsitud. Ida kõrgmaa Uva teed sisaldavad unikaalseid hooajalisi iseloomujooni ja neid kasutatakse laialt paljudes kvaliteetsegudes, eriti Saksamaal ja Jaapanis. Keskmistel kõrgustel kasvanud teedel on paks värvikas variant, mis on eriti populaarne Austraalias, Euroopas, Jaapanis ja Põhja-Ameerikas . Madalatel kõrgustel kasvanud teed on populaarsed Lääne-Aasias, Kesk-Aasia maades. Enamus nende alade vabrikuid toodab lehelist teesorti, mille lehed on hästi keerdunud ja annavad seega pikki osi.
DIMBULA Nagu Nuwara Eiya on Dimbula monsuuni mõju all augustis ja septembris ja annab oma parimad teed kuivadel kuudel jaanuaris ja veebruaris . Teed on ära märgitud oma body, jõulisuse ja võimsa aroomi poolest. Taimedel on pikad sitked ilusad lehed, mis annavad suurepärase, peaaegu tammise maitse, tuntava body ja jõuga. NUWARA ELLYA Saare kõige kõrgema regiooni teesid kirjeldatakse tihti kui „šampanjat“ Tseiloni teede seas. Lehti korjatakse terve aasta ringselt, kuid parimad teed saavad neist, mis korjatud jaanuaris ja veebruaris. Ala parimad teed annavad rikka, kuldse , suurepärase kvaliteediga vedeliku, mis on sulav, läbipaistev ja delikaatselt lõhnastatud. GALLE See ala saare lõunapoolses osas spetsialiseerub Flowery Orange pekoede ja Orange pekoede peale, millel on korrapärase suurusega leht ja mis annavad merevaigukuldse vedeliku tugeva lõhnaga ja peene, õrna, raskelt analüüsitava maitse. UVA
Uva, keskmägede idanõlvadel kasvanud, toodab eriti pehme maitsega teesid, mille reputatsioon on maailmakuulus . Parimad teed korjatakse juunist septembrini. Kuiv tuul, mis puhub Uva kohal selle perioodi vältel annab teele peene maitse ja aroomi.
TSEILONI SEGUD Järgides 19. sajandi lõpus sir Thomas Liptoni algatatud traditsiooni, teevad mitmed Tseiloni kompaniid segatud Tseiloni teesid nagu Tseiloni Orange pekoe või Tseiloni BOP, mõnikord on segud nimetatud valduste järgi mõnikord mitte. Hea segu annab läbipaistva, rikka, vaskse vedeliku, värske napsava maitsega. Selleks, et olla kindel kas valmis pakitud tee puhul ostate ehtsat Tseiloni teed, otsige Tseiloni Teenõukogu lõvi logo. Tseiloni, (tegelikult Sri Lanka, kuid tee on Tseiloni tee) tee põhitoodang on täielikult oksüdeeritud must tee. Seda toodetakse aastaringselt, kuid parimad korjed on veebruaris-märtsis ja jälle augustis-septembris. Kõige suurem saak, kuigi kvaliteedilt madalam saadakse aprillis , mais ja juunis ja jälle oktoobris , novembris ja detsembris. Jaanuaris langeb kvaliteet märgatavalt. Tseiloni teesid jagatakse kõrgel, keskmiselt tasemel ja madalal kasvanuteks. Kõrgel kasvanud on parima kvaliteediga ja aastaaegadega sobitudes võivad tulemused olla rabavad. Madalal või kesktasemel kasvanud Tseiloni teedel ei ole erilisi lehestiili tunnuseid, kuid nad annavad hea jõulise ja värvilise tassitäie. Kõrgel kasvanud lehed korjatakse aasta tippajal ning neil on samad iseloomujooned, kuid nad on maitselt peenemad.
2.3  Hiina must tee Hiina musta tee tootmine koosneb neljast operatsioonist: närtsitamine, rullimine , kääritamine ja kuivatamine . Hiina musta teed toodetakse põhiliselt ekspordiks. 1980ndatel mängis must tee, Hiina traditsiooniline tarbekaup , põhilist osa maailma teeturgudel. Tänapäeval on Hiina must tee ikkagi maailmas populaarne. Vastavalt töötlemise meetoditele, saab Hiina musta teed jagada kahte tüüpi: Souchongi must tee.
Unikaalne must tee Wuyi mägilinnast Fujiani provintsist. Souchongi must tee männisuitsu lõhn erineb mis tahes muust maailma mustast teest. Erinevatele tootmisaladele vastavalt võib Souchongi musta teed klassifitseerida kolme tüüpi: Tongmuguan Souchong, toodetud Tongmugauni maakonnas ;
Lapsang Souchong, toodetud Chong`An Jianyangis , Guangzes;
XingChun Souchong, toodetud teistel aladel Xingcuni linnas Chong`Ani maakonnas. Nende hulgas on Lapsang Souchong parim, mis annab pikima maitse. Suitsutatud Souchong ei ole Wuyi mägilinnast, vaid teiselt teekasvatusalalt. See on tehtud madalaklassilisest congou mustast teest imiteerides Souchongi musta tee valmistusviisi. Suitsulõhn pärineb väikestest männivõsudest. Purustatud must tee
Purustatud musta teed kutsutakse ka „sorteeritud mustaks teeks“, sest on olemas rahvusvaheline purustatud musta tee standard. Erineva kuju järgi klassifitseeritakse purustatud must tee nelja tüüpi: Terveleheline must, lühike lameda kujuga;
Purustatud lehega must, väike viljatera kujuga;
Lehvikukujuline must, väike, viilukuline;
Tolmune must, pulbriline. Hiina must tee pärineb Chong`Anist Fujianist (Wuyi mägilinnast). 18. sajandil loodi Souchong esmakordselt Wuyi mäel, sellest tulenevalt pärineb sealt ka Congou must tee. Sealt levis musta tee tootmistehnika Jiangsi provintsi Keemunisse. Populaarsed Hiina mustad teed: Keemuni must tee, Yunnani must tee, Lapsangi Souchongi tee.
Keemuni must tee. Keemuni musta teed toodetakse Keemuni maakonnas, Anhui provintsis . Keemuni musta tee tootmine algas 1875. Keemun võitis „üks kolmest parima aroomiga teest maailmas“ ja „lõhnakuninganna“ auhinnad. Keemuni musta tee välimus on elegantne ja õhuke. Punakaspruun vedelik maitseb raske ja värskena. Kestev tugev lõhn vihjab nii puuvilja kui roosi maitsele Keemuni mustas tees, mida kutsutakse „keemuni maitseks“.
Yunnani must tee Samuti kui Hiina musta teed jagatakse Yunnani musta teed kahte tüüpi: Yunnani congou must tee on kuulus oma paksude kuldsete pungade poolest. Yunnani congou mustast teepulbrist valmistatud tassitäiel on punakaspruun värv. Lõhn on tugevalt suhkrune ja lilleline kerge röstitud alatooniga. Maitse on sulav ja magus, järelmaitse värskendav ja puhas. Yunnani must congou annab kehale ja hingele energiat harmoonilisemalt kui parim kohv. Yunnani purustatud must tee on üks põhilisi ekspordiks toodetud musti teesid. Yunnani purustatud musta tee klassifitseerimine vastab maailma klassifikatsioonistandardile. Lapsang Souchong. Lapsang Souchong on maailmakuulus Hiina must tee Wuyi mäelt. Lapsang souchongi eksporditi Lääne-Euroopasse juba 15. sajandil. Viimastel aastatel on Lapsang Souchongi populaarsus hakanud kasvama ka nende seas, kes eelistavad Šoti viskit ja häid sigareid. Lapsang Souchongil on unikaalne maitse, mis erineb igast teisest maailma musta tee maitsest . Teetaimede kasvukeskkond ja eriline töötlemistehnika on Lapsangi sadadeks aastateks populaarseks muutnud. Lapsang Souchongi tugev ja kestev männisuitsu lõhn loob raske ja mahlaka maitse. Lapsang näib paks ja rammus.
2.4 Aafrika mustad teed Aafrika toodab 25% maailma teest. Keenia, Malawi ja Zimbabwe on põhilised teetootmise maad. KEENIA Enamus Keenias toodetud teest on CTC järku. Musta teed kasutatakse paljudes segudes ja see on tavaliselt segatud Assami, Darjeelingi või Tseiloni teedega, populaarsemate segude loomiseks. Keenia teeistandused on jagatud kahte kategooriasse: 1. Eraomanduses olevad suured istandused nagu Brooke Bond , African Highlands (endine James Finlay) ja Eastern Produce Limited. On ka teisi isiklikke vabrikuid, mida peavad agendid nagu nt George Williamson. Need isiklikus omanduses istandused on tuntud kui Kenya Tea Growers Associatsion (KTGA). Nende baas asub Kerichos. Nad kontrollivad üle 40% Keenia teetoodangust. 2. Väikefarmerid, kes on kooperatiive moodustanud. Valitsus ehitab nende jaoks vabrikuid, ning nad kontrollivad 60% Keenia teetoodangust. Nemad toodavad kõrgeima järgu teed. Kooperatiivide teed korraldab Kenya Tea Development Authority (KTDA): neil on kokku 45 vabrikut. Rifti Org, mis lõikab Keenia pikuti pooleks, tekkis vulkaanilise tegevuse tulemusena tuhandeid aastaid tagasi. Nüüd asetseb enamus suuremahulise toodanguga istandusi Rifti orust lääne pool. Parimad KTDA teed kasvavad oru idaosas. Keenias on kaks vihmaperioodi, aprillis/mais (pikad vihmad) ja oktoobris/novembris (lühikesed vihmad). Märts on kõige kuivem kuu ja juuli kõige külmem. Vihmaperioodi kestel on saak väga suur ja vabrikud tavaliselt ei jõua selle kogust ära töödelda. August/september on parima kvaliteediga tee hooaeg .
MALAWI Malawi on väike riik Ida-Aafrikas, mis saanud nime marawi rahva järgi, kes migreerusid sellele alale 13. sajandil. Tee on teine ekspordiartikkel, Mulanje suurim kasvatuspiirkond . Tee kasvab Mulanje mäenõvadel 10 000 m kõrgusel. Malawi asub Suure Aafrika Rifti oru sees. Kõrgus on 3000-9000 meetrit üle merepinna koos Malawi järvega läänepiiril. Toitainerikas pinnas, troopiline kliima ja kõrgus on sobivad komponendid parimate teede tootmiseks. Kuigi Malawi mustad teed ei ole tuntud kui üksikute valduste teed, on need olemuslikud mitmele teesegule. Suuremat osa valdustest omavad välismaised kompaniid. Teed eksporditakse Euroopasse, kus toodetakse mitmeid kuulsaid segusid. Iirimaa on üks peamisi Aafrika teede importijaid.
3. Roheline tee
Roheline tee saadakse teepõõsa lehtede töötlemisel veeauruga, et inaktiveerida lagundavad fermendid. Seetõttu säilib tee algne roheline värvus ja ei lagune lehtedes sisalduvad ühendid, sealhulgas antioksüdandid.
Hiinlased ise kasutavadki vaid rohelist või poolfermenteeritud oolongi teed. Rohelisel teel on palju tervistavaid omadusi, sest seal sisaldub: - katehhiine  - võimsaid antioksüdante (neli polüfenoolset ühendit, mida sageli nimetatakse “tee flavonoidideks”).
Katehhiinid on arvestatavad abilised kaitsmaks rakke vabade radikaalide kahjustava toime eest – siit tulenevad teaduslikult tõestatud rohelise tee
vähivastased ja südant kaitsvad omadused. Katehhiinid omavad ka antimikroobset toimet. - tanniine e. parkaineid – omavad põletikuvastast toimet; takistavad mürgistuse korral kahjulike ainete imendumist; sulgevad mikroverejooksu. - fluori – hoiab hambad terved - teiini = kofeiini  - stimuleerib kesknärvisüsteemi - vitamiine – B 1, B 2, B 6 ja C Roheline tee värskendab, kustutab janu, ergutab vaimu ja parandab seedimist. Erinevalt kohvist roheline tee ei häiri maksa ja sapiteede talitlust ning ka selle ergutav toime kestab pikemat aega. Samal ajal soodustab tee joomine ka lõdvestumist ja parandab perifeerset verevarustust . Roheline tee ja selle tervislikke kasutegureid on aasialaste poolt nauditud mitmeid sajandeid . Varastest aegadest on olnud roheline tee kõrgelt hinnatud selle meditsiinilise kasutuse tõttu. Uuringud rohelise tee kasulikkus kohta on arenenud kaugele viimastel aastatel ja teaduslikud uuringud saavad nüüd kinnitada 4000 aastat folkloori ja meditsiinilist praktikat Aasias, seda, et roheline tee on võtmeelement hea tervise saavutamisel ja säilitamisel. Sellest, mida teavad aasialased juba sajandeid rohelise tee joomisest, saab nüüd kasu kogu maailm.
Rohelise tee kasulikkus tervisele on varieeruv ja laiaulatuslik. Selle keemiline koostis annab positiivse mõju nii paljudele kehalistele süsteemidele, nii et on kasulik kasutada rohelist teed nende tervislike kasutegurite saavutamiseks.
3.1 Hiina roheline tee  Longjing , „ Dragon Well“
Longjing („draakoni kaev“, ka lung ching) on tuntud tee Longjingi linnast Hangzhou lähedalt Zhejiangi provintsist. Longjing on jagatud 7 järku: Ülim (qiqiang), Eriline (queshe) ja siis 1.-5. Dragon Well on üks kuulsamaid Hiina rohelisi teesid ja mitte ainult riigisiseselt vaid ka välismaal. Teravaotsaline Dragon Welli tee näeb välja nagu pääsukese keel. Dragon Welli tee tootmine algas 1200 aastat tagasi. Vanim tee toodeti vana draakoni kaevu ümbritseval alal Zhejiangi provintsis Lõvi mäe all. Kui tootmisalad laienesid, muutus draakoni tee seotuks lääne järvealadega. 1970ndatel levis Dragon Welli korje- ja tootmistehnika kiiresti Zhejiangi ning ka teistele teetootmisaladele Hiinas. Tänapäeval on Dragon`s Well lamedakujuline segatud-küpsetatud roheline tee, mis on saadud samasuguse korjamise ja tootmistehnikaga kui läänejärve oma. Dragons Welli tee tootmisalade eristamiseks on nimele „Draakoni Kaevu tee“ alati lisatud tegeliku tootmisala nimi. Näiteks Dragon Welli tee Xinchangist on nimetatud „Xinchangi Dragon Well tee“ (Xinchang on Zhejiangi provintsi linn).
Green Gunpowder tea Seda kutsutakse „Zhucha“ Pinyinis ning „pärliteeks“ Hiinas. Püssirohu rohelist teed kutsutakse nii sellepärast et see on veeretatud väikesteks pallikesteks, mis meenutavad püssirohuteri. See on Hiina põhiline eksporditud roheline tee, mille peamine tootmisala on Zhejiangi provints . Nõelapea püssirohu rohelist teed toodetakse Pinshuis Shaoxingi linnas, Zhejiangi provintsis. Nõelapea vihjab Pinsui linnale ). Nagu ajalooürikud väidavad, oli Pinsui suurim püssirohutee kauplemiskoht ja turuplats , nii et Zhejiangi roheline tee tunneb uhkust nõelapea tee üle.
Chun Mee, „Kulmutee“ Kulmutee on kõige populaarsem Hiina roheline tee. See on hea kujuga, õrn, kõverad lehed annavad täidlase maitsega, magusa lahuse. Chun Mee tähendab tõlkes kulme ja kirjeldab lehtede kuju. Sel erisordi kulmukujulisel teel on kergelt ploome meenutav magus lõhn. Chun Mee lehed on suurte oskustega käsitsi rulli keeratud. Chun Mee teed on tuntud oma ploomilaadse magususe ja sulavuse poolest. See erisort on sulavam ja komplekssema maitsega kui teised standardsordid. Värskendav tee kogu päeva jooksul serveerimiseks .
Jasmiinitee Jasmiinitee on kuulus tee, valmistatud rohelistest või Pouchongi teelehtedest (Hiina roheline), mida on lõhnastatud jasmiiniõitega. Jasmiiniõied korjatakse päeva jooksul ja ladustatakse jahedasse kohta kuni öö tulekuni. Öö jooksul puhkevad õied kogu lõhnarikkuses. Lõhnastamise jaoks laotatakse teelehtedele jasmiiniõied. Jasmiinitee kvaliteedi määrab rohelise tee kvaliteet, mis on selle aluseks ja lõhnastamise efektiivsus.
Hyson „Õnnelik Draakon “ Kutsutud ka Õnneliku Draakoni Teeks, millel on rohekaskollane värvus. Tassil on hea body ja sulav, värske, rohetav maitsev vedelik. Seda nime saab tõlkida ka kui Õitsev Kevad ja see eriline variant annab värske rohelise iseloomu, mida võiks oodata igalt kevadekogemuselt. 18. sajandil oli see tee nii soositud, et Briti teelõiv oli just selle tee variandi pärast kõrgem. Hyson vihjab ka selle pannil küpsetatud Hiina tee lehe suurusele, mis on jäme ja veidi kare. Õnnelik Draakon on eriti hea Hyson ja omab eeterlikku iseloomu nagu kaste kevadiselt aasalt.
3.2  Jaapani roheline tee Roheline tee (ryokucha) on Jaapanis nii igapäevane, et see on rohkem tuntud kui „austusväärne tee“ ( ocha ) ja isegi jaapani tee (nihoncha). Tee liigid on jagatud kvaliteedi ja kasutatavate taimeosade järgi.
Matcha – Jaapani tseremoniaalne tee
Matcha on kõrgeima järgu roheline tee, kasutatud peamiselt teetseremoonial. Teepõõsad on 3 nädalat enne saagikoristust päikese eest varjatud, tootes aminohappeid, mis muudavad maitse magusamaks. Siis jahvatatakse lehed peenikeseks pulbriks, mis segatakse tarvitamiseks leige veega. Matcha („hõõrutud tee“ jaapani keeles, ka macca ja macha) on pulbristatud roheline tee, mida kasutatakse Jaapani teetseremoonial. Jaapani köögis kasutatakse matchat tihti toiduainete roheliseks värvimiseks (näiteks mochi ja soba nuudleid) ja tänapäeval ka rohelise tee jäätise valmistamiseks. Matcha on üldiselt kallis võrrelduna teiste tee vormidega, kuigi hind sõltub kvaliteedist. Ajalugu. Pulbristatud tee leiutati Hinnas Songi dünastia ajal (960- 1279 ). Pulbristatud tee valmistamise ja tarbimise rituaali lõid zen- budistid , kes jõid rituaalina ühest nõust. Chan budism (varsti jaapanis tuntud kui zen) ja koos sellega pulbristatud tee tuli Jaapanisse 1191 munk Eisaiga. Pulbristatud tee unustati aeglaselt Hiinas, kuid 16. sajandi teemeister Sen no Rikyu formuleeris Jaapani teetseremoonia reeglid, tõstes esile matchat kui kasutamiseks sobivat teed. Valmistamine. Matcha valmistamine algab mitu nädalat enne koristamist, kui teepõõsad on päikesevalguse eest varjatud. See aeglustab kasvu, muudab lehtede rohelise värvuse tumedamaks ja põhjustab aminohapete tootmise, mis muudab tee magusamaks. Pärast korjet , kui lehed on enne kuivatamist laiali laotatud nagu tavaliselt, on tulemuseks gyokuro (juveelikaste) tee. Kui lehed on kuivatamiseks niisama laiali laotatud, siis nad kortsuvad kuidas juhtub ja tulemuseks on tencha. Tenchat jahvatatakse siis kivide vahel, et saada peen, ereroheline talgilaadne pulber , mis on tuntud kui matcha. Ainult pulbristatud tencha on Matcha, teised pulbristatud teed on kocha. Serveerimine. Matchat pakutakse tavaliselt Jaapani teetseremoonial, mis on kompleksne reeglite kogu. Põhimeetod on siiski panna väike kogus matchat teenõusse, lisada vähene kogus sooja (mitte keevat) vett ja vahustada joogi konsistents ühtlaseks (kasutades traditsiooniliselt bambusest valmistatud visplit). Kui tõmmis on liiga kange, nimetatakse teed koicha, kui lahja usucha.
Gyokuro Gyokuro („pärlikaste“) on jahvatamata matcha leht, mida valmistatakse leotades. Mõni aeg enne ku gyokuro korjatakse, kaetakse teetaimed varikatetega, mis aeglustab lehe kasvu, kasvatab kofeiini sisaldust ja muudab lehed tumedamaks kui enamusel rohelistel teedel. Seda kasvatati esimest korda mägedes Uji rajoonis Kyoto lähedal ning nüüd Fukoka Yame regioonis ning ka Shizuoka Ashina alal. Pärast seda kui parimad lehed on korjatud, nad aurutatakse, kuivatatakse ja rullitakse eriliselt nõelakujulisteks. Jaapanis on gyokurol palju nimesid näiteks „nefriidi kaste“, „pärlikaste“ „kalliskivi kastepiisad“ ja „kallid kastepiisad“. See on üks kallimaid ja otsitumaid sel maal toodetud teede seas.
Sel teel on jumaldamiseks kõik omadused. Gyokuros on kõrge aminohapete tase ning aminohapet theaniini, mis tekitab magusa maitse. Selles on kõrge kofeiini tase (boonus meile, kohviarmastajatele) ja katekiini. Katekiin, mis on tanniiniga seotud bioflavonoid on saanud palju tähelepanu oma tervislike omaduste tõttu. Uurimused on näidanud, et Shizuoka prefektuuri inimesed, kes joovad rohkem kui 10 tassi teed päevas, elavad kauem ja kannatavad vähem tõenäoliselt mõnda liiki vähi all. Lisaks sellele on theaniinil maksale positiivne mõju.
Shincha Shincha („uus tee“) on alles korjatud kergelt aurutatud Sencha. See on aromaatne, kuid kaduv , peab vastu ainult umbes 3 kuud. Shizuokast pärit esimese korje roheline tee. Korjatud noorte kevadiste lehtede esimese ringina. Esimene pots on tuntud kui „Shincha“. See pakitakse koheselt ja on saadaval maist juunini , nagu korjekogused lubavad.
GenMaiCha Genmaicha („pruun riisitee“) on sencha, mis on segatud röstitud pruuni riisiga. Pruun riis annab teele pähklise maitse. Tee aitavat seedida ja seda pakutakse Jaapanis tihti peale sööki. Nagu rohelist teed üldse peab Genmaichat valmistama kuuma, kuid mitte keeva veega. Tuntud ka kui popkorni tee. Sel teel on kerge, kuldkollane vedelik, unikaalse magususele kalduva röstitud riisi maitsega. Tee, mis tekitab vestlust. See on Jaapani eritee, mis on segatud tulel röstitud riisiga. Riisi röstimise ajal on tavaline, et see prõksub, kuigi mitte nii nagu popkorn, ehkki on saanud nime „popkorni tee“. Legendi kohaselt jäi teener Genamai 15. sajandil peast ilma, kuna pisut riisi kukkus sõjapealik- samurai teetassi. Sõjapealik jõi tee ära, hoolimata riisist. Maitse oli ainulaadne ja ta nautis seda ääretult. Vaese Genamai auks käskis ta teed ja riisi serveerida igal hommikul ja andis nime „Genmaicha“ („cha“ on tee jaapani keeles).
Bancha Bancha „numbritee“ on hooaja viimasest saagist. See on pehmem, odavam ja sisaldab vähem kofeiini kui teised variandid. Enamus Jaapani teesid on valmistatud hästi käsitletud lehtedest ja suur osa nende elegantsist ja stiilist on tänu võlgu töötlemisele; aurutamisele kohe peale korjamist ja siis õhu käes kuivatamisele. Bancha või Sencha on Jaapanis igapäevased rohelise tee joogid. Bancha tootmiseks korjatakse lehed kohe pärast uut hooaega ja need kalduvad olema pisut kareda maitsega ning sisaldavad taimeosakesi, saadud tee sisaldab vähem kofeiini ja tanniini kui parimad Jaapani tee sordid .
Kukicha Kukicha („varretee“) on roheliste lehtede ja peenikeste valgete oksakeste segu. Selles on ainult kümnendik tee tavalisest kofeiinikogusest ja selle maitset võrreldakse tavaliselt oolongi maitsega. Olete tulemusest rõõmsalt üllatunud. Magus lahus, taimsete alatoonidega ja teretulnud vihjetega pähklitele. Traditsiooniliselt röstitud neli korda puutulel raudkatlas. Kõikidest teedest madalaim kofeiinisisaldus , 90% vähem kui kohvis. Ideaalne eine lõpetuseks. Valmistamiseks lihtsalt keetke oksakesed ja hoidke tasasel tulel 5-10 minutit. Uuesti kasutamiseks lisage mõned värsked oksakesed. Serveerimiseks lisage sidrunit või linnaseid. Ei vaja suhkrut või piima, saab nautida nii soojalt kui külmalt.
3.3 India roheline tee
 Darjeelingi roheline tee
Ülihea tee Darjeelingi provintsist Põhja-Indiast kahvaturohelise lahusega ja elava värske aroomiga, täis antioksüdante. Darjeeling on väike kuurortlinn Bengalist loodes , 400 miili Kalkutast põhjas, India territooriumi väikesel ribal , mis eraldab Nepaali ja Bhutani. 6500 jala kõrguses asukohas on mõõdukas, isegi vihmane kliima ja hingematvad vaated, mis lubavad pilgul libiseda lennukid allpool liuglemas, ülalpool asetsevatele mäetippude ahelikule, mis tipneb Kanchenjungaga, peaaegu sama kõrge tipuga kui Everest . Rohelise tee populaarsus kasvab Läänes kiiresti selle tervislikkuse, madala kofeiinisisalduse, antioksüdantide, vitamiin C ja floriidi tõttu. Tee on kääritamata ja nii lähedane looduslikule Camellia Sinensisele kui on võimalik säilitada. Lehti närtsitatakse pärast kuivamist ainult pisut ning rullitakse ja kuivatatakse enne oksüdeerumist. Roheline tee on peenema maitsega kui must või oolong ning peaks olema hinnatud oma kergema aroomi ja värvi poolest.  
3.4 Sri Lanka rohelised teed
Tseilon (Sri Lanka) on tuntud tee poolest, mis on läbi teinud kogu musta tee tootmise protsessi (st oksüdeerimise). Viimastel aastatel on teevabrikud ja valdused eksperimenteerinud oolongi ja roheliste teedega. Nii vabrikud kui valdused on püüdnud saavutada piisavalt kogemusi seda stiili teede tootmiseks, sest oolongi ja rohelise tee tootmine on olnud Hiina pärisosa, samuti ka tootmise know -how ja kogemus. Kui teevabrikute meistrid kogusid kogemusi rohelise tee kohta, paranesid nende oskused märgatavalt. Seetõttu pole Sri Lankal rohelise tee näidiseid vastu võetud, sest meistritel puudusid vastavad kogemused. Siiski investeering aega ja uue tootmisprotsessi õppimisse oli väärt seda, et nüüd korjatakse keskmägismaal Tseiloni rohelist teed, mis on vääriline Tseiloni teede hulgas.
DUMBARA ROHELINE TEE Dumbara org asub Sri Lanka keskmägedes teisel pool. Dumbara org on taustaks Paviljonile, kuberneri häärberile, mis asub suurepärase Peradeniya Botaanikaaia keskel. Oru lopsakas taimestik paistab silma häärberi pearõdult vaadates. Teisel pool Dumbari orgu lisab Knucklesi mäeahelik oma nelja eraldatud tipuga veelgi veetlust juba niigi suurejoonelisele vaatele. Pole ime, et ka tee maitseb nii suurepäraselt. Tee on keskmise body ja virsikulaadse maitsega. Aroom haarab hinge.
TSEILONI KUNINGLIK PÜSSIROHUTEE Püssirohuteed toodetakse nagu rohelist teed, kuid pärast aurutamist rullitakse tee tihketeks kuulideks. Kui keev vesi valatakse lehtedele, lähevad need kiiresti laiali ja mõnel juhul isegi täidavad tassi. Kuninglik püssirohutee on eriti hea roheline tee järgmistel põhjustel: * Alustee pärineb mõnedest parimatest Sri Lanka valdustest
* Rullitud kuulikeste tihedus annab teeks valmistatuna suurepärase maitse
* Regioon, kus tee kasvab, Dimbula, asub merepinnast kõrgel ja toodab täidlase kehaga maitsekat teed. Dimbulas on parim aeg veebruaris, kui loodemonsuunid loovad kuiva ilma. Kuninglikku Püssirohuteed toodetakse väga piiratud koguses erilise tellimuse peale tänu tootmise ajale ja hoolsusele, mida nõuab sellise kvaliteediga tee tootmine. Selle teesordi puhul on raske saavutada sedavõrd tihkeid kuulikesi, mida oleks võimalik laos hoida ilma kvaliteedi halvenemiseta. Teed hakkasid Sri Lankal kasvatama britid 1860ndatel pärast seda, kui kohvihaigus oli kohvisaagi praktiliselt minema pühkinud. Sel ajal oli Briti Ida-India kompaniil peaaegu monopol tee peale. Suurem osa Briti teevajadusest tuli Hiinast. Hiina ja Britannia suhted olid sel perioodil oopiumikaubanduse tõttu küllaltki teravad ja tee Sri Lankalt tundus suurepärase vahendina vähendamaks kompanii tarnimise riske. Püssirohutee on valmistaud Hiina traditsioonide alusel ja on muutunud väga hea kvaliteediga teeks.
3.5 Keenia roheline tee Keenia teetööstuse alguse jälgi võib näha hilistel 40ndatel ja varastel 50 ndatel. See periood langeb kokku India iseseisvumisega (1948). India teetööstust juhtisid pagendatud inglise töösturid. Nad muretsesid India stabiilsuse pärast iseseisvumise tõttu. Teetaimede eksport Indiast oli illegaalne, kuid mitmed kasvatajad viisid vargsi parimate teepõõsaste võrseid Keeniasse. Keenia kõrgplatoodel (umbes 5600 jalga üle merepinna) ja rikkalikul vulkaanilisel pinnasel (Kilimandžaaro, Keenia, Elgon ja Ngorongo olid kunagi tegutsevad vulkaanid) teepõõsad vohasid. Tee maitse võttis Assami teetüve sügavuse ja täidlase body, kuid kõrguse ja pinnase tõttu lisandus maitsele kerge õhulisus, teisiti kui mõne teise tee puhul. Sajandi lõpuks oli Keenia muutunud maailma 4. tootjaks ja 2. eksportijaks. Keenia teetööstuses domineerivad väiketootjad (väikefarmiomanikud). Viimase lugemise järgi oli seal rohkem kui 375 000 väiketootjat, kes toimetasid rohelist lehte farmerite omanduses olevatele (kooperatiividele) ja erateevabrikutele. Teisiti kui teised rohelise tee tootjad, Keenias teed ei aurutata. Pärast närtsitamist pannakse teelehed CTC masinasse (koosneb kahest hõõrduvast ja kokkusuruvast rullist, milles on nurga all terad – siis lehed lõigatakse, tõmmatakse lõhki ja kähardatakse ( Cut-Torn-Curl ingl). Teelehe rakud purunevad, lastes välja lehe vedeliku ja kohe algab kääritamine. Tee (see on ere särav roheline puder sel hetkel) pannakse teekuivatisse. See lühike aeg annab teele selle suurepärase body ja maitse, jättes alles rohelise tee iseloomujooned.
 4.VALGE TEE
Valged teed on Hiina haruldased teeaarded, mida korjatakse vaid lühikese perioodi jooksul igal kevadel. Valged teed kasvavad looduslikuna ainult väga väikesel alal. Songi dünastia ajal aretati valge tee rohelisest teest. See unikaalne protsess on ka üles kirjutatud Mingi dünastia teeraamatutesse. Valge tee tööstuslik tootmine laienes alates 1796, Quingi dünastia ajast. Enim hinnatud valge tee on „ Silver Needle Pekoe“, mis sai tuntuks 1885, samal ajal kui Bai Mu tootmine algas pisut hiljem 1922. Ehtsad valged teed on kergelt kääritatud ja neid saab valmistada ainult erilise närtsitamisprotsessi abil mõnes väikese rajoonis Fujiani põhjaosas. Valged teed saavad oma nime erilisest teetaime variandist, samuti kui erilise pärast korjet töötlemismeetodi järgi, mis tõstab kuivade teelehtede ja pungade pinnale hõbedased karvakesed . Valge tee populaarsus on hiljuti tugevalt kasvanud. Tulemusena on mitmed teed turul müüdud valgetena, kuid need ei pärine Fujiani õigest regioonist. Enamgi veel, töötlemine ja teetaime variandid Indias, Sri Lankal ja Hiina teistes regioonides ei ole seesama aga omab samasugust erilist teede iseloomu nagu Põhja Fujiani valgetel teedel. Ehtsad valged teed on kaetud hõbevalge kattega , mis sarnaneb küpse virsiku nahale. Hiina valged teed on tuntud oma jahutavate omaduste poolest ning neid peetakse mürkidest vabastavateks ja värskendavateks. Viimased uurimused USAs näitavad, et valged teed võrrelduna teiste teedega omavad antioksüdantide „katekiinide“ kõige kõrgemat hulka. Valgetes teedes on vähem kofeiini ja neil on pehmem, vähem rohune maitse kui enamusel rohelistel teedel.
Teetaime variandid on: Fuding Big Whit Tea; Zhenghe Big White Tea, Narcissus, Taimetee. Vastavalt teetaime erinevatele variantidele ja korjestandardile jagatakse Hiina valge tee kolme liiki * Big White: valge tee, mis tehtud värsketest Big White tee variandi teelehtedest.
* Narcissus White: valge tee, mis tehtud värsketest Narcissus White`i variandi teelehtedest
* Vegetable White valge tee, mis tehtud värsketest „Vegetable White`i“ variandi teelehtedest
Hõbedatipuline valge tee või (hõbenõela pekoe) on tehtud Suure Valge tee variandi üksikutest pungadest. Valge pojengi tee on tehtud ühest pungast, koos kahe kolme „Big White Tea“ või Narcissus White`i variandi lehega. Valge tee valmistamise ajalugu on lühem kui teistel tee tüüpidel. Nagu dokumenteeritud, leiutati valge tee Fudingi maakonnas 1796. Sel ajal korjasid farmerid värsked teelehed „köögivilja valgelt“ variandilt, et teha hõbedatipulist valget teed, ning „Big White Tea“ variant leiti Fudingis umbes 1857. Alates 1885. aastast hakkasid farmerid korjama värskeid teelehti „Big White Tea“ variandilt, valmistamaks hõbedatipulist valget teed, mille nimeks sai sel ajal Big White. Hõbedatipulise sordi, mis korjatud köögivilja valge variandi küljest sai nimeks „rafineerimata nõel“ või „väike valge“. „Big White`i“ variant leiti ka Zhengzes 1880. Teefarmerid hakkasid tootma hõbedatipulist valget teed 1889. Kuni 1922 toodeti seal valget pojengiteed. White Peony loodi esmakordselt Shuijies (tänapäeval Jianyangi maakonnas). Siiski pole selge millal valge pojengi tee loodi. Valge tee tootmine algas Fudingis ja levis siis Shui Jesse, siis Zhenghesse. Valge tee toodetest jõudis kõigepealt tippu Silver Tip White, siis White Peony ja siis Long Life Eyebrow Kulmutee.
Erinevate korje ja valimisstandardite järgi saab valgeid teesid klassifitseerida kui: Yin Zhen Bai Hao (Silver Needle)
Bai Mu Dan (White Peony)
Shou Mei (Long Life Eyebrow)
Kõrgeima kvaliteediga valged teed on Silver Needle ja White Peony, millel mõlemal on erinevad järgud ja mida toodetakse Fudingis ja Zhenhe rajoonides Fjianis. Silver Needle on ettevaatlikult käsitsi valitud Big White Tee või Narcissuse rammusatest pungadest. Kui korjatakse vigastamatud pungad , siis lõpliku valikuna valmib Valge Pojengi Tee. Lehed ja muu materjal, mis jääb Valge Pojengi või Hõbedase Nõela valikust üle toodetakse Noble , Long Life Eyebrow teedeks. Gong Mei on tehtud „Chaicha“ põõsastest ja töödeldakse pisut erinevalt kui teisi valgeid teesid. Nii Gong Mei kui Shou Mei on valge tee kehvemad vormid kui Yin Zhen Bai Hao ja Bai Mu Dan.
Silver Needle valge tee (Zhen Bai Hao) Silver Needle`i valget teed toodetakse Fudingi ja Zhenze aladel Fujiani provintsis. See on tippklassi valge tee. Üksikud pungad korjatakse kohe kui need on täiesti välja arenenud ja valmis avanema. Ilusaid roosipungi katab hõbedane karv , sellepärast nimetatakse seda hõbedatipuliseks valgeks teeks. Seda loetakse teede kaunitariks. Teearmastajad kirjeldavad seda kui „valge nagu pilv, roheline nagu unelm, puhas kui lumi, aromaatne kui orhidee .“ Tõmbamisel seisab iga pung tassis püsti nagu bambusevõsu pärast kevadvihma. Silver Needle valge tee annab helekollase vedeliku eriti värske aroomiga ja värskendava maitsega.
White Peony Tea ( Valge Pojengi tee, Bai Mu Dan) White Peony on tuntud kui Bai Mu Dan, ning valmistatud pungadest ja lehtedest, mis jäävad alles pärast kuulsa hõbetipu valge tee korjamist. See on magus ja pehme, siiski väga täidlase bodyga. Tassi värv on tumedam ja lõhn esiletungivam, loomulik magusus identifitseerib suguluse hõbedatipulise valge teega. Samuti kui hõbenõela valge tee, toodetakse ka White Peonyd Fudingis ja Zhenghe aladel Fujiani provintsis. White Peony on maitsev valge tee, mis koosneb pungadest ja lehtedest, mida on korjatud suure valge tee taime küljest varakevadel, mõnikord segatud nartsissi pungade ja lehtedega. Hõbedane pung on mässitud rohelistesse lehtedesse ja näeb välja nagu lill. Aurutamisel avanevad rohelised lehed, meenutades pojengiõit. See on nagu alles avanev valge pojengiõis, mistõttu tee nimi on „White Peony Tea“. White Peony Tea on aroomi poolest looduslikult värske, kergelt kollase värvusega, värskendava ja ümara maitsega.
Long Life Eyebrow, (Shou Mei, Sowmee) Valge tee erineb mustast ja rohelisest teest. Valge tee lehed korjatakse eriliselt teepõõsalt nimega Narcissuse või chaica põõsastelt. Lehti ei aurutata ega röstita ( protseduur , mida tehakse roheliste lehtedega) kääritata või põletata (mida tehakse musta teega). Lehti närtsitatakse looduslikul moel ja kuivatatakse päikese käes. Kui mehhaaniline kuivatus on nõutav, siis keemisprotsess on vähem kui 40 kraadi C. Kolmandaks ainult „kaks lehte ja pung“ valitakse. Need lehed peavad olema väga helerohelised peaaegu hallikasvalged ja on ideaalselt kaetud sametise udemega. Sowmee on üks valge tee madalamatest järkudest, kuid hoolimata sellest on sel valge tee omadused. Sowmee lehed korjatakse aprillis, mais ja juunis. Töötlemise puudumine ja käsitsikorje on nähtav lehe välimuses, kuna see tundub segatu, helbelise ja lamedana. Sowmeel on rõhutatud maitseprofiil, peaaegu oolongi moodi. Paljud valge tee joojad eelistavad seda tassi, kuna sel on „olemus“, mida saab võrrelda teiste valgete teede delikaatsete nüanssidega.
5. Oolongi ehk punane tee
Oolongi teedel on palju variante ja algeid, kuna suuremat osa neist toodetakse Hiinas ja Taivanil. Oolongi tee on mitu korda kääritatud tee, mis kombineerib nii musta kui rohelise tee parimaid omadusi. Oolong ei ole mitte ainult nii selge ja lõhnav kui roheline tee, vaid ka sama värskendav ja kange kui must tee. Kui joote oolongi, viivitab naturaalne aroom teie suus ja tekitab kurgus mõnusa tunde. Hiina oolongi valmistamine koosneb kuuest toimingust: päikese käes närtsitamine, värskete lehtede kaarutamine, segamine -praadimine, rullimine ja kuivatamine. Vastavalt erinevatele tootmisaladele jagatakse Hiina oolongi tee nelja sorti: Põhja Fujiani oolong, Lõuna-Fujiani oolong, Guandongi oolong ja Formosa oolong. On raske kindlaks teha täpset aega, millal oolong loodi. Kõik ajalooürikud toovad oolongi päritolukohaks Fujiangi. Nimi „Oolong“ on samuti Hiina teeajaloo mõistatus. On see tulnud kohanime või teetaime variandi nimest? „Oolong“ teise sõnaga on „Wu Long“, mis tähendab „must draakon“. Kas oolongil on mingit seost draakoniga, mis Hiinas viitab tavaliselt õnnele? Oolong aitab vananemise, kõrge vererõhu, immuunsüsteemi nõrkuse ja südamehaiguste vastu. Oolong võib aidata toitu seedida, värskenduda ja kaineneda. See võib aidata ka eluiga pikendada. Kokkuvõttes on see maailmakuulus looduslik tervisejook.
5.1 Hiina oolongi klassifikatsioon. Oolongi sordid ulatuvad parimast ja ekstra parimast tavaliseni (halvim). See süsteem võtab tegelikult arvesse joogi kvaliteeti, mida on võimalik lehtedest saada. Tippsordid on Parim või Ekstra Parim, Parim ja Ekstra valik ( või ekstra Hea).
Anxi Oolongi tee Anxi oolong pärineb kuulsast oolongi tootmisalalt – Anxi maakonnast, mis asub Fujiani provintsis. Anxi oolong võib olla tuntud kui „Se zhong“, mis tähendab mitmete oolongide segu. Selle erilise oolongi valmistamiseks korjatakse lehed erinevatelt teepõõsastelt. Anxi oolongi valmistamismeetod on sama, mis Tie Guan Yinil. Anxi oolongi lehed on tihkelt kortsus , mis annab tugeva body. Anxi oolong on ideaalne tasakaalustamaks igat liiki oolongi teesid nagu näiteks kollast kuldset oolongi, Benshani oolongi, „juustega krabi“ jne. Oolongi saab oksüdeerida kergelt või tugevalt, ning selle maitse muutub piisavalt rohelisest peaaegu musta tee maitseni. Nii et Anxi oolong jaotatakse kaheks: Anxi roheline ja Anxi must oolong. Anxi roheline on välimuselt täiesti roheline, lillelise lõhnaga, ümara ja tihke maitsega.
Yellow Gold Oolong Seda teed toodetakse Anxis Fujianis ning see on valmistaud Huang Tangi teetaimest, korjamise ja tootmismeetod on sama, mis Tie Guan Yinil. Yellow Gold Oolongi kutsutakse ka „Tou Tian Xiang“, mis tähendab „taevalikku lõhna“. (Legendi järgi leidis farmer Anxi Qingi dünastia ajal erilise teepuu . Ta tõi selle koju ja aretas umbes 200 teepuud. Pärast hoolikat harimist ja töötlemist proovis ta teed koos oma naabriga. Kui teed valmistati, tõusis sellest lõhna, kui ta avas kannu kaane . Nii et seda kutsutakse „taevast tulnud lõhn“.) Yellow Gold Oolongi välimus on tihke, peenike ja krussis , särava kollase lehevärviga. Tee värv on erekollane. Maitse on mahe ja värske pikkajalaise lõhnaga.
Ti Kuan Yin Ti Kuan Yin, tõlgitud ka kui „Halastuse Raudne Jumalanna“ on maailmakuulus Hiina oolong. Seda on kutsutud ka „Ti Kuan Yin“ või „Ti Kwan Yin“. Ti Kuan Yini kuivanud lehed on palju raskemad kui teistel Hiina teedel. Hiinas kasutataksegi selle kohta sõnu „raske kui raud“. Ti Kuan Yin on ka teetaime variandi nimi. Puhta Ti Kuan Yini taime kõrvalnimed on veel “Punase Südame Kuan Yin“ või „Punane Hue Kuan Yin“, õrnade pungade tipu fuksiinpunase värvi tõttu. Teised taimed, mis ka saanud nime Kuan Yini järgi nagu „Valge Hue Kuan Yin“ või „Kitsaleheline Kuan Yin“ jne on kasutatavad Ti Kuan Yini tee tegmiseks, kuid parim neist on „ Punasest Hue Kuan Yinist“ saadud tee. Ti Kuan Yini algne tootmisala on Xipingi küla Anxi maakonnas Fujiani provintsis. Anxis on Ti Kuan Yini tootmine kestnud 200 aastat. Tänapäeval toodetakse seda põhiliselt Fujianis ja Formosas. Hiina mandril vihjab Ti Kuan Yini nimi igale oolongile, mis on Kuan Yini variantidest valmistatud. Formosas vihjab Ti Kuan Yini nimi igale oolongile, mis on tehtud „Ti Kuan Yini“ tehnika järgi. Ti Kuan Yini tee, mis on tehtud Punasest Kuan Yinist on nimetatud ka „Nanyan Ti Kuan Yiniks“ või „Punase Südame Ti Kuan Yiniks“. Ti Kuan Yini teel on „kiili välimus, spiraalne keha, konna jalg, valge härmatisega kaetud roheline leht, raske body“. Tõmmanult maitseb Ti Kuan Yin õrnalt ja on tugeva lõhnaga. Pärast mitmeid tõmmiseid on Ti Kuan Yini lõhn endiselt alles ja kurku tõuseb magus järelmaitse.
Wuyi Cliffi tee Wuyi Cliff on oolong, mis saadud Wuyi mäe teetaimedest. Wuyi mäe keskmine kõrgus on 650 meetrit ning sel on 36 graatsilist tippu ja 99 kaljut .
Igaüks Wuyi Cliffi teedest on nimetatud teetaime järgi, millest see on valmistatud. Wuyi Cliffi teede klassifikatsioon on väga keeruline. Näiteks aluseks võttes kasvukohta võib Wuyi Cliffi jagada kolmeks: Wuy Authentic Cliff Tea“ – oolongid Wuyi mäe keskaladelt, mille on parim kvaliteet; „Wuyi Spring Cliff Tea“ – oolongid Congi oja, Jiuqu oja ja Huangbo oja kallastelt; „Wuyi Stream Cliff“ – paremakvaliteedilised teed mäe äärealadelt ja „Huangbo oja“, tavalise kvaliteediga. Wuyi Cliffi teed saab klassifitseerida veel teetaime variantide või erineva hooaja järgi jne... Kõige kuulsamad Wuyi Cliffi tee liigid on „Big Red Gown“, „White Cockscomb“, „Yellow Tortoise“, mis on Wuyi kõige kuulsam põõsas, „Wuyi Cinnamon“ ja „Wuyi Narcissus“ on kõige suuremal määral toodetud.
Da Hong Pao Kõikide Bohea teede hulgast on Da Hong Paol parim maine. Da Hong Pao on Hiina teede hulgas müüt. See on nii haruldane ja selle kohta on käibel väga palju müüte. „Ehtsat“ Da Hong Paod on peaaegu võimatu leida. Originaalne Da Hong Pao on tehtud teetaimedest, mis kasvavad Wuyi mäe kaljul. Selle kalju asukoha nimi on „Üheksa Draakoni Koobas“. Aasta läbi toidab ja viljastab kivide vaheline allikas nelja dahongphaod, teetaime, mis on tuhat aastat vanad. Dahongpao taimed on ainulaadsed. Iga ports „EHTSAT“ Da Hong Paod müüakse tuhandete USDde eest. Da Hong Pao tihedalt keerdunud lehed on värvilt rohekaspruunid. Oranžil teevedelikul on tugev lillelõhn. Isegi pärast üheksat tõmmist jääb lille nagu magusalõhnalise osmanthuse hõng siiski alles. Pärast maitsmist kestab lõhn su suus kaua aega. Da Hong Pao tee, mis on teeturgudel saadaval on saadud teetaimedelt, mis kloonitud originaalsetest teepuudest kaljul.
Phoenix Oolong Phoenixi oolongi kasvatatakse Fööniksi mägedes Hiina Guangdongi provintsis. Phoenixi Oolong on samuti üks Hiina kuulsamaid teesid. Phoenixi Oolong oli kord tee, mida esitleti imperaatorile lugupidamise märgiks igal aastal. Rikkaliku oksüdatsiooni ja tootmisprotsessi tugeva rösti taseme tõttu on Fööniksi elegantselt pikad keerdunud lehed omandanud kollakaspruuni värvi. Valmistamisel saame lillelõhnalise maheda vedeliku, milles meemaitse vihjeid.
Phoenix Single Bush Phoenix Single Bush tuleb Guang Dong Caoani rajoonist Fööniksi mägedest. Vapustav Single Bush on sarnane Phoenix Narcissuse kolooniaga, millest valitakse ja korjatakse üksikpõõsa materjal. Paljude maitse- ja lõhnanüansside kohaselt võib Phoenix Single Bushi kategoriseerida rohkem kui 80 variandiks nagu „Huang Zhi Xiang“, „Rou Gui Xiang“, „Xing Ren Xiang“ jne. Pikad keerdunud lehed on kollakat-punakaspruuni värvi. Keedetuna rahuldavad õrn looduslik lillelõhn ja leebe värske maitse sinu nina ja suulage. Fööniksi Üksikpõõsa oolong eraldub kahtlemata teistest single bush oolongidest oma erilise „mäestikulise rütmiga“. Vedelik on puhas nagu teepuuõli. Teelehed on pärast keetmist rohelised, punaste servadega .
 6.Tee töötlus
Tee töötlemist on üldiselt peetud tee kunstiks. See on koht, kus paljud nüansid maitses , terviklikkuses ja üleüldises karaktris on loodud.
Selle kõige põhilisemas vormis võetakse toored rohelised lehed ja otsustatakse, kas on või ei ole ja kui palju oksüdeerimist (või kääritamist) peaks toimuma enne, kui neid kuivatada. Teelehed sisaldavad oma roodudes ensüüme. Kui leht on katki tehtud, kriimustatud või purustatud, siis ensüümid on vallandunud õhku ja põhjustavad oksüdeerimise. Oksüdeerimise kogus sõltubsellest, kui palju ja kui kaua on ensüüme vallandunud.
6.1 Valge tee töötlus
Valged teed on kõige vähem töödeldud, võrreldes teiste teedega ja siit tulenevalt on maitse kõige sarnasem värsketele lehtedele või rohule. Kõigepealt alustatakse valge tee valmistamist lihtsalt tihedalt rullitud pungadest ning valge tee ei läbi mingit oksüdeerimist. Et vältida oksüdeerimist on valge tee koheselt kuumutatud või aurutatud peale seda, kui neil on lastud närbuda (kuivas õhus) teatud perioodi. Ei ole mingit rullimist, purustamist või muljumist. Kuivatatud pungad on hõbedase välimusega, kuna nende tillukesed uue alge juured on veel alles. Seetõttu ilmselt kutsutaksegi kõige populaarsemat valget teed Hõbenõelaks (Silver Needle).
6.2 Rohelise tee töötlus
Rohelised teed, nagu valgedki teed, on maitse poolest lähedasemad värsketele lehtedele või rohule kui must tee või oolong. Nad on ka madalama kofeiinisisaldusega ja omavad kõrgemat antioksüdeerivaid omadusi.
Rohelise tee töötlus on sarnane valge tee töötlusele, kuid see ei oksüdeeru. Peale lehtede noppimist (mõnikord) laotatakse need laiali närbuma 8 kuni 24 tunniks. See laseb enamusel veel aurustuda. Siis aurutatakse või röstitakse pannil lehed, et neutraliseerida ensüüme oksüdeerimise vältimiseks. Järgnevalt rullitakse lehed erinevatel viisidel ja tihedusel. Peale seda toimub lõplik kuivatamine. Kuna mingit oksüdatsiooni ei toimu, on teel rohkem rohekam välimus. Sealt edasi toimub tee sortimine , hindamine ja pakkimine.
6.3 Oolong tee töötlus
Oolong teed on neljast teetüübist kõige raskem valmistada. Parim viis kirjeldada oolong teed on see, et see tee jääb kuhugile rohelise ja musta tee vahele. See on nii, kuna nad on ainult osaliselt oksüdeerinud protsessi käigus. Oolong tee töötlus nõuab ainult osalist lehtede oksüdatsiooni. Peale lehtede noppimist jaotatakse need laiali närbuma 8 kuni 24 tunniks. See laseb enamikul veel aurustada. Siis korjatakse lehed kokku korvidesse, et muljuda lehtede ääri. See muljumine põhjustab ainult lehtede osalise oksüdatsiooni, kuna ainult osa ensüüme vallandatakse õhku. Järgmisena lehed aurustatakse, et neutraliseerida ensüüme ja peatada igasugune oksüdeerimine. Oolong tee võib läbida erinevaid oksüdeerimise astmeid. Mõned on lähedased mustale teele ja mõned on lähedased rohelisele. Peale seda toimub lõplik kuivatamine. Sealt alates läheb see edasi sortimisele, hindamisele ja pakkimisele.
6.4 Musta tee töötlus
Mustad tee on kõige enim tarbitud neljast teetüübist. Neil on kõrgeim kofeiinitase aga siiski omavad antioksüdeerivaid omadusi, siiski mitte nii palju, kui teised teed. Musta tee töötlus nõuab lehtede täielikku oksüdatsiooni. Peale lehtede noppimist laotatakse need laiali närbuma 8 kuni 24 tunniks. See laseb enamusel veel aurustuda. Siis lehed rullitakse, et mõrandada pind hapniku reaktsiooniks ensüümidega ja alustada oksüdatsiooniprotsessi. Lehed jäetakse täielikult oksüdeerima, sel ajal muutuvadki lehed sügavmusta värvi. Peale seda toimub lõplik kuivatamine. Sealt alates läheb see edasi sortimisele, hindamisele ja pakkimisele.
7. Tee tootmine Peale tee korjamist transporditakse see teevabrikusse, kus värsked rohelised võrsed muudetakse mustaks teeks, mida me joome. Kasutatavad meetodid erinevates vabrikutes varieeruvad väga vähe. Samas tee on harva sarnane. Enamus tee omadusi tulenevad rohelise lehe omadustest. Siit tulenevalt on meil tuttav väljend “tee on tehtud põllul”. Teelehti töödeldakse kolmel peamisel viisil:

• Roheline tee: kui lehed on kiirelt kuivatatud ilma kääritamiseta, saab sellest rohelise tee;
  
• Oolong tee: on poolkääritatud, jääb musta ja rohelise tee vahele;
  
• Must tee: kui lehed teevad läbi täieliku kääritamisprotsesse, saab sellest must tee.
  

Must tee on maailmas kõige populaarsem, hõlmates 77% maailma toodangust. Roheline tee hõlmab 21% ja oolong tee 2%. Hommikul nopitud teelehed tavaliselt valmistatakse ette ja sorteeritakse mustaks teeks järgnevaks pärastlõunaks.
7.1 Tootmise etapid: Närbumine:
Selle protsessi kestel on rohelised lehed võrdselt jaotatud segukastidesse, millest regulaarselt puhub läbi kuum ja külm õhk. Eesmärk on niiskuse aeglane eemaldamine lehtedest 14 kuni 16 tunni jooksul. Rullimine:
Närbunud lehed laotatakse teerulli, kus neid väänatakse mehhaaniliselt. Ortodoksne protsess kasutab tavakohaselt teerullimismasinat, mille tulemusena on kasutusel suuremad teelehed paljudes lahtistes teedes. LRR (lõika-rebi-rulli) (ingl. k. CTC: Cut- tear- curl) protsessi tulemusena on kasutuses väiksemad lehesordid, mis võimaldavad kiiremat teekoti leotamist. Protsessi jälgitakse hoolikalt, nii et säilub lehe kuju ja ülekuumenemist ei toimu. Kääritamine:
Peale rullimist laotatakse lehed jahedasse ja niiskesse ruumi väga õhukese kihina. Protsess kestab 2 kuni 4 tundi sõltuvalt temperatuurist, niiskusest ja lehe kvaliteedist. Protsessi kestel areneb teel välja unikaalne maitse ja aroom. Teevalmistajate tunnetusel põhinev hindamine on kriitiline vedeliku kvaliteedi osas. Kuivatamine (röstimine):
Kääritatud leht pannakse kuivatisse, kus seda allutatakse reguleeritud erinevatele temperatuuridele 20-30 minutilise perioodi kestel. Tulemuseks on must tee, mille niiskus on kaotatud peale loomuliku kääritamise kontrollimist. Sortimine ja pakkimine:
See on lõppstaadium, kus tee on sorditud suuruse järgi. Teed on jaotatud “lehe” sortidesse ja “puru” sortidesse. Suurima suurusega lehesordid on Orange Pekoe (OP) (mõiste pekoe on tuletatud hiinakeelsest sõnast, mida kasutatakse noorte teepungade tippudele viitamiseks). Sama sorti tuntakse Indias kui Flowery Orange Pekoe. Väiksemat lehesorti kutsutakse pekoeks. Lehesorti Formosa Oolong´i kutsutakse Souchong. Broken Orange on väiksem lehesort ja on nõutavaim peale populaarseimat sorti nagu seda on English Breakfast . Väga väikesed purustatud sordid nagu Fannings või Dust on mõlemad populaarsed teekottidena või lahustutavate teedena, kuna nad leotuvad koheselt. Lõpuks pakitakse tee kastidesse ja toimetatakse üle kogu maailma. Teed müüakse sortide järgi teeoksjonitel või privaatselt kaubitsejatele või pakkijatele.Tee ostjad hindavad teesid, võttes aluseks nende mustade lehtede olemasolu tee põhisena, leotist ja vedeliku omadusi. Ostjad hindavad leotisi, võttes aluseks tegeliku maitsmise , mis võimaldab kirjeldada ja hinnata erinevaid karakteristikuid individuaalsel tee vedelikul: energilisust, tugevust värvi, terviklikkust, kvaliteeti, aroomi ja maitset.
8.  Teevalmistamise kuldreeglid
Vee valik Lu Yu raamatu Ch´a King kohaselt on parim mägede vesi, siis jõevesi ja viimaks vesi tavalistest allikatest. Tegelikult, delikaatne tee nõuab puhast neutraalset vett. Vesi mängib olulist rolli, seega ei tohiks olla kare ja ei tohiks sisaldada ka soovimatuid elemente nagu kloor , plii jne. See ei tohiks olla tuntava maitsega. Kui kraanivesi ei ole hea tee valmistamiseks, peaks kasutama filtrit, et eemaldada soovimatud elemendid. Mineraalne või neutraalne allikavesi on samuti soovituslikud.
Teekann Pehme, delikaatse, lõhnastatud tee, nagu seda on Formosa Oolong, Darjeering või Hiina musta ja rohelise tee valmistamiseks kasuta peene, sileda sisepinnaga kaanu: portselanist, kuumakindlast klaasist või emailitud malmist . Maitsestatud tee valmistamiseks soovitatakse kasutada klaaskannu, kuna see ei ima ühtegi lõhna. Jõulisema, parkiva tee, nagu seda on tšeilon, India või Indoneesia tee, kasuta poorsest materjalist teekannu: teepotte, mis on valmistatud terrakotast, roostevabast metallist nagu tina ja hõbe, mille sisemus imbub parkainest läbi ja omakorda moodustab “vooderdise”, tehes tee maitse isegi paremaks. Kui teekannu moodustub „vooderdis“, siis peab olema ettevaatlik ja mitte tegema teist tüüpi teed samas kannus. Ideaalses olukorras peaks olema mitu teepotti:
• üks mitte-suitsetatud mustale teele
• teine kann suitsetatud teele
• kolmas pott maitsestatud teele
• neljas kann rohelisele teele
Teekann koos sisseehitatud teesõelaga on eelistatav, kannudele ilma “teemaitse filtrita ” (100% pleegitamata puuvilla) on soovitatav: kogu tee maitse on edasi antud ilm, et oleks surutud väikesesse, kokkusurutud sõela. Teekannu tuleks loputada puhta veega ja siis lasta tagurpidi asetatuna kuivada, siis kuivatada väljastpoolt, kuid mitte seestpoolt. Ära mitte kunagi pane teekannu kokku teiste pestavate nõudega. Teekannu ei tohi kunagi kasutada mingil muul otstarbel kui vaid tee valmistamiseks.
Tee valmistamine Ära kunagi aja segamini kaua tõmmanud teed ja kanget teed. Teofüliin, stimulant tees, vabaneb täielikult peale 3 minutit. Seejärel, kergelt mõrkja maitsega parkained vabanevad samuti, andes teele selle täiusliku, lõpliku maitse. Mida kauem tee tõmbab, seda rohkem parkainet eraldub ja seda aktiivsem on teofüliin. Järelikult, mida vähem on tee tõmmanud, seda enam stimuleerivat mõju on tunda. Teed ei tohi jätta liiga kauaks tõmbama (eriti puruteed): see muutub liiga mõrudaks, et seda juua.
1. Valmistatav tee teha sobivalt soojendatud potis.
2. Pane väikene teelusikatäis teed (2,0 gr.) teed inimese või tassi kohta. See on üldine reegel. Sa pead kontrollima maitset igal teel ja lõpuks loeb ikkagi see, milline on sinu enda maitse.
3. Vala sisse vesi, mis on just keemiselt võetud. Ülekeetmine “lõikab” vett ja mõjutab ebasoodsalt teelehtede maitse kadumist.
4. Lase teel tõmmata:
- purustatud leheteed, umbes 3 minutit
- täisleheteed, umbes 5 minutit
- Darjeelingi tee esimene uhtumine, ainult 3 minutit koos kergelt rohkema teega
- Oolongi tee, 7 minutit.
5. Eemalda teelehed, kurna ja serveeri .
Teepulber Pane 1,5 gr. teed inimese kohta kannu, kalla peale 40 ml. kuuma vett (850C). Kurna kiiresti 30 sekundi jooksul bambusvispliga (Cha-sen).
Pressitud tee Purusta briketitee või mõni pressitud tee (umbes 2 gr. tassi kohta) ja pane keevasse vette ning jäta tõmbama 5 minutiks. Serveeri peale kurnamist ja filtreerimist.
9. JÄÄTEE
Jäätee leiutati St. Louis maailmanäitusel 1904 aasta rammestaval suvel. Kui mitte keegi ei joonud kuuma teed, mida pakkus India Teepaviljon, siis asutaja Richard Blenhynden valas kuuma tee ümber jääkuubikutega täidetud klaasi. See tõeline ameerika jook on olnud hitt sellest alates. Hea jäätee valmistamine nõuab natuke rohkem pingutust, kuid tulemus on seda väärt.

• Et vähendada jää lahjendavat efekti, kasuta 50% enam teed. Näiteks, kannu tee jaoks on vaja 4 kuhjaga teelusikatäit lehti. Jäätee tarbeks suurenda kogust 6 teelusikani.
  
• Lase teel tõmmata 4 kuni 6 minutit tavalisel viisil, siis vala läbi sõela kuumakindlasse joogikannu. (Kui kasutatakse teekotte, tuleks need eelnevalt eemaldada.)
  
• Lase teel seista, kuni see jahtub toatemperatuurini (umbes tund aega). Kui paras tee pannakse külmkappi, siis muutub see häguseks. See on kõrgekvaliteediliste teede unikaalne omadus. See ei mõjuta maitset.
  
• Vala tee poolenisti jääkuubikutega täidetud klaasi, liiguta , et segada sulavat jääd teevedelikuga. Suhkur tõstab puuvilja või lillemaitselise tee omadusi. Sidruniviil või piparmündileht annavad juurde veidi värskendavat maitset ja muudavad joogi veelgi ahvatlevamaks.
  
• Parima maitse saavutamiseks tarbi jäätee 6 tunni jooksul selle valmistamisest.
  

Jääteed võib valmistada peaaegu igast teest, sealhulgas rohelisest teest, lisades valmistõmmanud ja jahutatud teele jääd. Mõned teesordid sobivad aga teistest paremini. Jäätee valmistamisel on suurimaks probleemiks tee hägustumine, mis tekib, kui tee keemilist tasakaalu häiritakse. Mõni teesort, näiteks assami tee, on sellele eriti tundlik; sellised teed sisaldavad rohkelt tanniine, mis kokkupuutes vees sisalduva kaltsiumi ja magneesiumiga moodutavad vees mittelahustuvaid soolasid. Tee jahtudes muudavad need mineraalained joogi tuhmiks. Hägust teed saab "parandada", lisades joogile sidruni - või apelsinimahla. Tsitrusviljade mahl on happeline ning aitab tasakaalustada jäätee pH-taset.
9. Tee maitsestamine
 Nagu paljud teised suurepärased leiutised avastati tee lõhnastamise ja maitsestamise tehnoloogia juhuslikult – kui me soovime uskuda Hiina legendi. Need on hiinlased, kes jutustavad Han Hsiang Tzu, lillede ja luule jumala, ühe kaheksast surematust lugu. Teda on tihti kujutatud lillekorvi ja maagilise nefriidist flöödiga, millega ta suudab kutsuda ja mõjutada meredraakoneid. Mitte keegi ei suuda tõestada, et see polnud Han, tundmatuim Hiina teemeistreist, kes juhatas teisi, kui nad kasvatasid virsikuid, ploome, aprikoose, magnooliaid ja magusaid orhideesid varju tekitamiseks ja oma noorte teeaedade niisutamiseks. Kui need lilled ja puud õitsesid, tõmbasid õrnad tee võsud ja pungad endasse aroomi, millest said osa ka need, kes lahust jõid. Tee eelkäijad võisid oma õnne tänada uue tee hämmastava maitse ja lõhna eest.
9.1 Maailma maitsed Vanemad maitsestatud ja lõhnastatud teed on Feizi Zhao (Feizi Naeratus) ja jasmiiniõie tee ( Moli Huacha). Nende puhul tuleb mängu lõhnastatud ja maitsestatud teede erinevus. 800 aastat tagasi Songi dünastia imperaatorile ja tema naisele loodud jasmiinitee saab lõhna tee lõhnastamiseks kasutatud jasmiiniõitelt. Feizi Zhao (loodud Feizile, Tangi dünastia imperaator Zuan Xongi kõige ilusamale armastusele) on maitsestatud hiina pähklipuu mahlaga ning mõeldud afrodisiaakumina kasutamiseks. Tänapäeval kallatakse selle helerohelise vilja terava ja magusamaitselise mahl teekeetmise käigus valge või rohelise teega üle või kuumutatakse mitmekordselt Kongo mustas tees. Lapsang souchongi peetakse lõhnastatud teeks – see on suitsune ja seda kutsutakse tihti šoti viski joojate teeks. See tuli kasutusele kummalisel viisil – kui teekaravanid rändasid mööda legendaarset Siiditeed Kesk-Aasias, saabus tee sihtkohta tihti laagrituledest suitsutatuna. Tänapäeval kui teelehti suitsutatakse ettevaatlikult männisuitsus, tuntakse teed ikka kui Vene Karavaniteed. Kõige kuulsam kõikidest maitsestatud teedest on muidugi Earl Grey , mille lõi Inglise peaminister 1830ndatel, ning mis on maitsestatud Kantoni pirnikujulise apelsiniga. Nagu enamus maistestaud teesid on ka see armastatud nii oma lõhna kui maitse tõttu. Tänapäeval on mitmed maitsestatud teed maailmas traditsiooniks saanud. Venelased lisavad pisut moosi oma teeklaaside põhja ja rüüpavad teed läbi suhkrutüki. Türklased eelistavad roose ja õunu. Umbes poolteist sajandit tagasi hakkasid marokolased rohelist püssirohuteed lõhnastama värske ja kuivatatud piparmündiga. Tänapäeval tehakse seda kogu lugupidamisega vana traditsiooni ees. Indialased on uhked oma rikka Assami, Tseiloni või Darjeelingi teede üle, kuid neile meeldib ka maitsestada neid kardemoni, kuivatatud ingveri , nelgi või piimas keedetud kaneeliga. Tiibetis maitsestatakse kanget musta teed jakipiimast tehtud võiga.
9.2  Hiina maitsestatud teed
Maitsestatud tee on uuesti töödeldud rafineeritud tee, mille puhul segatakse teeleheti teiste ainetega lõhnastamiseks või erilise maitse saavutamiseks. Muidugi ei tähenda tee maitsestamine lihtsalt selle segamist teiste ainetega. Maitsestatud tee töötlemine kasutab tee võimet absorbeerida gaasilisi aineid saavutamaks erilist maitset. Tänapäeval on kõige populaarsemad lille- ja puuviljamaitselised teed.
Lillemaitselised teed Hiinas kasutatakse selleks puhuks tavaliselt jasmiini , roosi, magnooliat jne

• Roheline jasmiinitee: Roheline jasmiinitee on tuntud ja soositud Hiina põhjaosas ja kasvaval määral ka välismaalaste seas. Maitsnud Hiina jasmiiniteed, kirjutas välismaalasest poeet read: „Ma tunnen kevade maitset, kui rüüpan jasmiiniteed.“
  
• roheline roositee
  
• must roositee
  

Puuviljamaitseline tee Puuviljamahla töödeldakse koos teelehtedega, saavutamaks tee ja puuvilja segatud maitset. Puuviljamaitselisteks teedeks valitakse tavaliselt Hiina must tee ning neid nimetatakse maitsestatud mustadeks teedeks.
Populaarsed Hiina maitsestatud teed:

• maasikamaitseline maitsestatud tee
  
• ananassimaitseline maitsestatud tee
  
• õunamaitseline maitsestatud tee
  
• sidrunimaitseline maitsestatud tee
  
• kookospähklimaitseline maitsestatud tee
  
• litši must tee
  

9.3 India Chai
 Chai (hääldatud nagu üks häälik, riimub pirukaga, ingl. „pie“), on sõna tee jaoks mitmes maailma osas. See on sajandeid vana jook, mis on paljudes kultuurides tähtsat rolli mänginud. India Chai on vürtsitatud piimatee, mille populaarsus on maailmas jätkuvalt kasvanud. See on tavaliselt tehtud:

• rikkast mustast teest
  
• piimast
  
• erinevate vürtside kombinatsioonist
  
• magustajast
  

Kasutatud vürtsid varieeruvad Indias regiooniti ja majapidamistes. Kõige tavalisem on kardemon, kaneel , ingver, nelk ja pipar. India Chai loob soojendava, leevendava efekti ja töötab kui looduslik seedimisabi, mis annab suurepäraselt terve enesetunde. Teisele tassitäiele on raske vastu panna. Chai joomine on Indias elustiil ja mõned indialased on imestunud praeguse segaduse tõttu Läänes. Paljud, kes on Indias käinud tulevad ära tugeva kiindumusega Chaisse. Me oleme lisanud mõned kirjeldused Chai-kogemuste osasse. Viimase kolme aasta jooksul oleme näinud Chai populaarsuse fenomenaalset kasvu Läänes. Chai on muutunud tavaliseks ülemaalistes erijookide poodides ja kasvab ka eelpakitud toodete osakaal. Paljud tööstuse analüütikud on ette näinud, et Chai muutub lõpuks sama populaarseks ja levinuks kui cafe latte ja cappuccino . India restoranides võib tihti leida suurepärast Chaid koos suurepärase toiduga, kuid ise endale India poodnikud valmistavad erinevaid Chai Masala segusid, mida saad kasutada ka oma Chai segus. Tööstuslikult toodetud kontsentraate võib leida paljudes tervisetoidu- ja kohvipoodides. Oma Chai valmistamise komponendid on igal pool saadaval. Muidugi on tänapäeva maailm tõstnud Chai uude kogemusvälja –jäächai, piimakokteilid, šokolaadi chai, rasvavaba, madalakaloriliste magustajatega, kofeiinivaba jne...
9.4 Kaubasegud
English breakfast Selle kõigist teedest populaarseima prototüüp loodi umbes 100 aastat tagasi šoti teemeistri Drysdale`i poolt Edinburghis. Seda turustati kui lihtsalt „Breakfast Tea`d“. See muutus Inglismaal populaarseks kuninganna Victoria tekitatud kõige šotipärase vaimustuse tõttu (Victoria ja Alberti suveloss oli Balmoral Šoti mägismaal). Londoni teepoed muutsid nime ja müüsid seda „English Breakfast Teana“. See on heade mustade teede segu, mis tihti sisaldab pisut Keemuni. Paljud tee profid näevad ette, et Keemun segatuna piimaga loob buketi, mis meenutab inimestele „ kuuma ahjupirukat“ ja see võib olla nime allikaks. Seda teed peaks pakkuma piima või sidruniga. (Kunagi ei tohi külalisele sidrunit pakkuda kui ta küsib piima - sel juhul ei kasutata kunagi sidrunit. See tõmbab piima kokku.) Seda võib kasutada ka jäätee puhul.
Irish breakfast Iirlased on alati olnud suured teejoojad ja nad joovad väga kanget teed. Tegelikult on iirlaste seas käibel lause, et korralik teetassitäis peab olema piisavalt kange, et hiir saaks selle peal sörki lasta. Samas stiilis uskusid iirlased et on ainult kolme tüüpi teed, mida kõlbab juua. Esimene ja parim on Hiinas, koos hiinlastega muidugi. Teiseks parim oli otse Iirimaale saadetu. Kolmas ja madalaima kvaliteediga oli Inglismaale saadetu. Irish Brekfasti juuakse robustse maitse tõttu ainult hommikuti (välja arvatud iirlased, kes joovad seda kogu päeva). Tavaliselt on see segatud Assami teega. Täidlase maitse tõttu serveeritakse seda teed rohke suhkru (suhkrupuruga, mitte kuubikutega – need on inglaste rida) ja piimaga (piima, MITTE KUNAGI KOOREGA. Koort ei pakuta teega, koor on liiga raske ja kuulub kohvi juurde. Piima serveeritakse alati toatemperatuuril, mitte kunagi külmalt, sest siis see jahutab tee liiga kiiresti.)
Caravan See suurepärane tee loodi Tsaari-Venemaal, Aasiast kaamelitega toodud teest. Kuna tee oli ohtlik ja kauplemine ebakindel segasid Vene teekaupmehed erinevaid sisse tulevaid laste, müües pigem segu kui kindlat sorti. Tavaliselt oli see India ja Hiina mustade teede segu. Nagu iirlased jõid venelased teed kogu päeva, kuid tänapäevased teejoojad eelistavad seda hommikusöögi juurde või elegantse õhtutee menüüs. Seda serveeritakse piima ja suhkruga. Venelased on kiindunud väga magusasse teesse, lisades tihti mett ja moosi oma rahvuslikku jooki. Võidakse pakkuda nelke täis tikitud sidruneid.
Earl Grey Earl Grey - Krahv Grey (1764-1845) oli tegelik isik, kes, kuigi ta oli Inglise peaminister William IV all, on paremini mäletatud tema nime järgi nimetatud tee tõttu. Tee legendid väidavad, et segu andis talle Hiina mandariin, kes soovis mõjutada kaubandussuhteid. Suitsune tee, magususe vihjega selles, serveeritakse lisanditeta ja on maailmas populaarsuselt teine maailmas. See on põhiliselt mustade teede ja bergamotiõli segu.
10. PUUVILJATEED
Puuviljateed on mõnusad  janukustutajad nii suvel kui talvel, nii kuumalt kui külmalt. Sõbralikus koosluses leidub hulgaliselt erinevaid puuvilju , metsa- ja aiamarju ning lillede kroonlehti. Pisut hapukamaid ja magusamaid – tervislikud pealegi. Puuviljades ja marjades leidub erinevaid bioloogiliselt aktiivseid aineid, mis koosmõjus omavad kosutavat ja tervendavat mõju. Kindlasti leidub neis bioflavonoide ja C-vitamiini, mis on tuntud antioksüdandid ja etendavad tähtsat osa veresoonte elastsuses ja tugevuses . Orgaanilised ained (õun-, sidrun -, viin - ja merivaikhape) soodustavad toitainete imendumist, mõjutavad energeetilisi protsesse ja aitavad kudedel taastuda . Puuviljades ja marjades leidub kergesti omastatavaid suhkruid – fruktoosi ja glükoosi. Puuviljade ja marjade toimel viiakse organismist tõhusalt välja jääkaineid (kusihape, kusiaine ja kolesterool). See pole kaugeltki kogu võimalik kasu ja muidugi on igal puuviljal, marjal või õiel oma ainuomane toime. Sagedasemad külalised puuviljateedes on:
Kibuvits ( Rosa vosagiaca, R.majalis, R.canina, R.rugosa jne.) - rahvapäraseid nimetusi: kibuspuu, koidukann, okasroos, orjavits, tahtapuu jne.- heal lapsel on ikka palju nimesid ja kibuvits on tõeline varandus . Selle kuni kahemeetrise põõsa looduslik leviala on lai ja tema täpne algupära on teadmata. Kibuvitsaliike on palju, enim kasutatakse hariliku kibuvitsa, mets-kibuvitsa ja kurdlehise kibuvitsa vilju e. marju. Kibuvits on väga vitamiinirikas: C-vitamiini isegi kuni 5500mg%, lisaks veel B1-, B2-, P, PP- ja K-vitamiin ja karotiin. (Seemnetes leidub E-vitamiini.) Veel leidub neis parkaineid, raua-, mangaani -, fosfori-, magneesiumi-,kaltsiumi- jt.ainete sooli. Kibuvits ravib tosinaid hädasid, nii ihu kui hinge. On abiks kuse- ja sapiteede põletike korral, külmetushaiguste, kehvveresuse, ateroskleroosi, neuroosi ja unetuse puhul. Kibuvits suurendab hormoonide sünteesi, fermentide aktiivsust ja kudede uuenemist. Kõikide tema väärt omadustega võite lähemalt tutvuda ravimtaimeraamatuid lugedes , loetelu on pikk- tasub uurida.
Hibisk (Hibiscus sabdariffa), tuntud ka Hiina roosina – kuulub kassinaeriliste sugukonda, kasutatakse kroonlehti. Samuti hästi tuntud C-vitamiini allikana , ent mitte ainult. Hiina meditsiinis on teda aegade vältel kasutatud kõrge vererõhu ja maksahädade korral. Hiinas on tehtud ka kliinilisi katseid, tõestamaks taime võimalikku abistavat rolli südamehaiguste ennetamiseks ( takistamaks “paha” kolesterooli depositsiooni e. ladestumist).
Õun ( Malus domestica)- õunad ergutavad loidu ainevahetust, on tõhusad veeajatid. Õunakoorest on abi südame- ja veresoonkonnahaiguste puhul; neeru- ja sapikivitõve korral ja rasvumise vastu.
Mustikas (Vaccinium myrtillus)- meile tuntud metsamari ja hea kõhurohi. Lisaks sellele parandab mustikas nägemist, eriti öist ja aitab kaitsta silmi kahjulike mõjude eest. Soovituslik arvutifanaatikutele ja teistele teravat silma vajavate elukutsete esindajatele.Angiini korral võib marjatõmmist kasutada kuristamiseks.
Pohl (Vaccinium vitis -idea) – ehk palukas sisaldab põletikuvastast bensoehapet ja on rahvameditsiinis leidnud kasutamist liigesepõletiku raviks. Pohlad elavdavad sooltetegevust ja ergutavad kuseeritust. Aitavad ka palavikku langetada.
Maasikas (Fragaria vesca – metsmaasikas)- maasikad suurendavad südamejõudlust, viivad organismist välja liigse vee ja saastained, seega saavad kergendust soolade ainevahetushäirete all kannatajad (sapi- ja neerukivid , podagra).
Vaarikas ( Rubus idaeus) – vaarikas on hea valuvaigistaja ja palavikulangetaja.
Virsik (Persica vulgaris ) – annab jõudu südamele, on abiks rauavaegusaneemia korral, üldtugevdav.
Aprikoos (Armeniaca vulgaris) – aprikoosid on eriti hinnatud aneemia raviks – toimivad hästi vereloomeprotsessi.
Ananass (Ananas comosus) – on pärit Brasiiliast ja Paraguaist. 1493 .aastal leidis Columbus selle vilja Guadaloupe’i saarelt ja viis selle endaga kaasa Hispaaniasse. Selle tulemusena kasutati ananassi omas ajas purjelaevadel skorbuudivastase vahendina. Ananass on tuntud oma kaalu langetava efekti poolest, on tõhus rasvade põletaja.
Papaia (Carica papaya ) – kasvab Lääne-Indias ja Lõuna-Ameerikas. Pikergune kollakas -oranž vili meenutab melonit. Papaia soodustab seedimist, toitainete lõhustamist ja jääkainete väljutamist. Papaia alandab happesust- kergendab ülihappesusest põhjustatud vaevusi maos. Aitab kaalu langetada.
Must leeder (Sambucus nigra) - tõhus abi külmetuse, köha, gripi ja angiini korral. Kasutatakse ka närvi-, luu-, liigese- ja lihasevalude korral. Veel on musta leedri marjad kõhulahtistiks ja higistama panevaks vahendiks .
Kirss (Cerasus vulgaris) – kirss on eriti hea abiline hingamisteede põletike korral; langetab ka palavikku. Kirsid korrastavad seedetegevust, vähendavad käärimist sooltes. Tarvitatakse liigese- ja luuvalude korral, sest soodustavad liigsete soolade, kusihappe ja vee eemaldamist organismist.
Must sõstar ( Ribes nigrum) – üks parimatest taimsetest tonisaatoritest, suurendab organismi kaitsejõudu. Kõrge C-vitamiini sisaldusega. Mõjuv vahend külmetushaiguste vastu: higileajav ja põletikuvastane. Ateroskleroosivastane.
Põldmurakas e. põldmari (Rubus caesius) – põldmuraka marjad toimivad rögalahtistavalt, põletiku- ja köhavastaselt, higileajavalt, kuseeritust ergutavalt, kõhulahtisuse vastaselt ja rahustavalt (klimakteeriumiperioodi neuroosid).
Viinamari (Vitis vinifera) – on üldtugevdava toimega.
Pirn ( Pyrus communis) – kuivatatud pirnidest valmistatud teed soovitatakse palaviku, köha ja kõhulahtisuse puhul. Pirnid suurendavad uriini eritumist ja sisaldavad mikroobidevastaseid aineid, seetõttu tarvitatakse neid kuseteede ja põiepõletike vastu. Pirnil on ka valuvaigistav toime.
Mango (Mangifera indica) – peamiselt Ida-Aasias, Indias, Malaisias , Filipiinidel ja Lõuna-Hiinas kasvav 10-30 m. kõrgune puu, mille viljade värvus varieerub rohekaskollasest kollakaspunaseni. Vili kaalub 300-grammist kuni isegi 2-kilogrammini, koorealune viljaliha on sõltumatult koore värvusest kollakasoranž, mahlakas ja enamasti tugevalt magusa maitsega. Sisaldab palju kaltsiumi ja rauda, C-vitamiini ja eriti rikkalikult provitamiini A. Soodustab seedimist, toimib kõhtu lahtistavalt.
Sidrun (Citrus limon) – Kagu-Aasias, Lõuna-Euroopas jm.lähistroopilistes maades.On ideaalne tee maitsestaja, aga mitte ainult. Tuntud oma põletikevastaste omaduste poolest, eriti angiini ja neelupõletike korral. Alandab palavikku, viib välja jääkaineid, tugevdab veresoonte seinu. Sisaldab A-, B- ja C-vitamiine, viljakoores leidub eeterlikku õli.
Apelsin (Citrus sinensis) – arvatavasti pärit Kagu-Aasiast, kasvatatakse lähistroopikas ja troopikas . On seedesüsteemi stimulaator, parandab isu, aga ka tuju
11. Taimeteed Kui me räägime teest, siis kaldume eraldama seda sellest, mida kutsume taimeteeks. Tegelikult on teeleht samuti taim nagu ka kummeliõis ja kibuvitsamari on taimed. Teistel taimedel on omad spetsiifilised aktiivsed toimeained, mis aitavad kehal toimida looduslikul ja tervislikul viisil. Sidrun näiteks on taim, mis aitab kaasa seedeprotsessile, puhastab maksa ja aitab leevendada kõhukinnisust. Oled sa kunagi mõelnud selle üle, miks sidrunit pannakse nii sagedalt teesse, peale selle tõsiasja, et ta maitseb nii hästi? Teed valmistatakse laialdaselt erinevast taimevalikust: lehtedest, vartest, juurtest, koorest , õitest, seemnetest ja puuviljakoortest. Need on hoolikalt kuivatatud ja ladustatud konteinerites, et säilitada taimsed omadused ja hoiustada kuni kasutuseni. Vastava tee valmistamisprotsess on oluline, kuna see on korralik segu taimedest antud margis, et saavutada soovitud tervisele kasulik tulemus. Tee tõmbamisprotsess Teed saab valmistada kasutades keetmis- või leotusprotsessi. Enne, kui me defineerime need kaks protsessi, on oluline teadustada, et mõiste “tee” viitab igasugusele segule igast taimekombinatsioonist vedeliku kujul. Keetmine hõlmab taimesegu keetmist umbes 30 minutit, siis lastakse vedelikujäägil seista 20 minutit või veelgi kauem. Segu ei tohiks keeta liiga kaua, muidu võivad tõmbamisprotsessis minna kaduma olulised aktiivsed toimeained. Seda meetodit kasutatakse tihti meditsiinilisel eesmärgil teede valmistamiseks nagu Hiina taimsed ravimid, aga seda kasutatakse ka teede valmistamisel maitse- ja toiteväärtuslikul eesmärgil. Põhja- Tais võib seda protsessi näha, kui külastada kellegi kodu. Mõned inimesed on spetsialiseerunud pakikeste müümisele, milles on viieteistkümne kuni kahekümne erineva ravimtaime segu, mis koos keetmise ajal moodustavad vitamiinijoogi. Mõned nendest taimedest veelgi olulisemad on kaneelikoor , ingverijuur, ingver, nelk, küüslauk, sibul, sidrunirohi ja kuivatatud apelsinikoor. Kuigi keetmisprotsess on kasulik ja mõnikord ka vajalik, kasutatakse värskendamiseks ja tervislikeks protseduurideks leotuseprotsessi. Leotus hõlmab lihtsalt keeva vee kallamist üle kuivatatud või purustatud taimede. Tavaliselt on taimed jahvatatud väikesteks graanuliteks või pulbriks, ning ei sisalda üldse vett. Iga kord, kui sa valmistad tassitäie teed teekotti kasutades või kannu teed lahtisest pulbrist või lehtedest, siis viid sa läbi leotusprotsessi. Kui taim ei lahustu koheselt kuumas vees, siis on vajalik keetmisprotsess.