Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Referaat Teest (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis Hiinas viitab tavaliselt õnnele ?
 
Säutsu twitteris
TALLINNA TEENINDUSKOOL

Liis Pibre
T11ME
TEE
Referaat

Juhendaja : Aive Antson

Tallinn 2010
SISUKORD
SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 3
1. TEE AJALUGU …………................................................................................................ 3
1.1 HIINA MÕJU .................................................................................................................. 3
1.2 JAAPANI MÕJU.............................................................................................................. 3
1.3 Tee tuleb EuroopassE.......................................................................................... 4
1.4 TEE SAABUB EUROOPASSE…………………........................................................... 5
1.5 VENE TRADITSIOON.................................................................................................... 6
1.6 TEE JA AMEERIKA ....................................................................................................... 6
1.7 KAUPLEMINE JÄTKUB IDAS.......................................................................................7
1.8 Ameerika siseneb tee kaubandusse ……………………………………….8
1.9 Globaalne teeistanduste areng .……….....................................................8 1.10 Teeleiutised Ameerikas – jäätee ja teekotid ………….…………….…8
2. MUST TEE…………………………….…………………………………….…………….10
2.1 India mustad teed …………………………………………………………….11 2.2 Sri Lanka mustad teed…..………………………………….…….…………….12
2.3  Hiina must tee …………………….………………..………….…..………………13
2.4 Aafrika mustad teed…………………………………..……………..…………14 3. Roheline tee ……………………………………………………………………..…..15
3.1 Hiina roheline tee ……………………..………………………………………....16 3.2  Jaapani roheline tee ………………………………………………………….17
3.3 India roheline tee………………………………………………………………..19 3.4 Sri Lanka rohelised teed……………………………………………….……..19
3.5 Keenia roheline tee …………………………………………………..…………20 4.VALGE TEE…………………………………………………………………...…………..20 5. Oolongi ehk punane tee………………………………………………………….22
5.1 Hiina oolongi klassifikatsioon …………………………………….……….22
 6.Tee töötlus ………………………………………………………………...…………25 6.1 Valge tee töötlus……………………………………………………………...…25 6.2 Rohelise tee töötlus………………………………………………………….…25 6.3 Oolong tee töötlus……………………………………………………………....25 6.4 Musta tee töötlus…………………………………………………………......….26 7. Tee tootmine ……………………………………………………………………...….26 7.1 Tootmise etapid…………………………………………………………………….26 8.  Teevalmistamise kuldreeglid ………………………………………………..27 9. JÄÄTEE……………………………………………………………………………………28
9. Tee maitsestamine ………………………………………………………………….29
9.1 Maailma maitsed ……………….………………………………………..………..29
9.2  Hiina maitsestatud teed……………………………………………………….30 9.3 India Chai ………………………………………………………………………..……30 9.4 Kaubasegud………………………………………………………………………….31 10. PUUVILJATEED…………………………………………………………….…………..32 11.  Taimeteed ………………………………………………………………….………….34


Sissejuhatus
Tee on naturaalne , aromaatne, värskendav ja vastavalt valmistusviisile kas rahustav või ergutav jook , mida saadakse teepõõsa lehtedest. Laiemalt nimetatakse teeks ka teistest taimedest või nende segudest kuumas vees leotamise teel saadud jooke. Tee on legendaarne jook, sest see ei ole mitte ainult jook, vaid ka meelelahutus , tervisele kasulik, ning sellel on suur kultuurne aspekt. Ilma teeta oleks Ameerika Ühendriigid võib-olla ikka veel osa Ühendkuningriikidest. Nimelt otsustas Inglismaa tõsta makse teele, nign see muutus Ameerikas väga kalliks. Ameeriklased otsustasid, et meil ei ole neid Britte vaja ja korraldasid suure meeleavalduse, mille nimeks on saanud Boston tea party . –Selle tulemusel sai Usa lõpuks iseseisvaks riigiks.
1. Tee ajalugu
Tee ajalugu algas vanas Hiinas umbes 5000 aastat tagasi. Legendi kohaselt oli imperaator Shen Nung osav valitseja, loov teadlane ja kunstide toetaja. Tema ettenägelikud ediktid nõudsid muuhulgas hügieenilise ettevaatusabinõuna kogu joogivee keetmist. Ühel suvepäeval oma valduste äärealasid külastades peatusid valitseja ja tema õukond puhkuseks. Vastavalt reeglitele hakkasid teenrid õukonnale joomiseks vett keetma. Kõrvaloleva põõsa küljest kukkusid kuivanud lehed keevasse vette ja pruun vedelik segunes veega. Teadlasena oli imperaator huvitatud uuest vedelikust, jõi natuke ja leidis selle väga värskendava olevat. Ja nii loodi legendi kohaselt tee. (See müüt on säilitanud nii palju praktilist jutustust, et paljud mütoloogid usuvad, et see võib olla tihedalt seotud praeguseks ajaloost kadunud tegelike sündmustega.)
1.1 Hiina mõju
Tee tarbimine levis Hiina kultuuris, jõudes ühiskonna kõikide kihtideni. Aastal 800 e Kr kirjutas Lu Yu esimese määratleva raamatu teest, „Cha Ching`i“. See hämmastav mees oli lapsena orvuks jäänud ning teda olid kasvatanud õpetatud buda mungad ühes Hiina parimatest kloostritest. Ikkagi mässas ta noormehena preestriõpetuse vastu, mis oli ta muutnud osavaks vaatlejaks. Tema esinejakuulsus kasvas iga aastaga, kuid ta tundis, et tema elul puudub tähendus. Keskeas tõmbus Lu Yu viieks aastaks eraldatusse. Ammutades oma tohutust mälust mälestusi vaadeldud sündmustest ja kohtadest, klassifitseeris ta erinevad tee kasvatuse ja valmistuse meetodid vanas Hiinas. Selle töö tohutu määratlev olemus tõstis Lu Yu peaaegu pühakuseisusesse tema eluajal. Imperaatori enda poolt soosituna põhines tema töö selgelt zen-budismil, millesse ta oli pühendatud lapsena. Seda teetseremoonia vormi tutvustasid zenbudistlikud misjonärid hiljem Jaapani impeeriumis.
1.2 Jaapani mõju
Esimesed teeseemned tõi Jaapanisse budistlik preester Yeisei, kes oli näinud tee väärtust tõusvat Hiinas religioosses meditatsioonis. Selle tulemusena on Yeisei Jaapanis tuntud kui „tee isa“. Selle varase seose tõttu on teed Jaapanis alati zen-budismiga seostatud. Tee sai peaaegu kohe imperiaalse toetuse ja levis kiiresti kuninglikust õukonnast ja kloostritest Jaapani ühiskonna teistesse osadesse.
Tee tõsteti kunstivormiks, mis lõppes Jaapani teetseremoonia („Chano Yu“ ehk “kuum vesi tee jaoks“) loomisega. Selle kompleksse kunstivormi arvatavasti parima kirjelduse kirjutas iiri-kreeka ajakirjanik- ajaloolane Lafcadio Hearn, üks vähestest välismaalastest, kellele anti Jaapani kodakondsus sel ajaperioodil. Ta kirjutas isiklikust tähelepanekust: “ Teetseremoonia nõuab aastaid koolitust ja praktikat, et muutuda kunstiks, olgugi et kogu see kunst tervikuna , nagu ka detailid, ei tähenda muud kui ainult tassi tee valmistamist ja serveerimist. Ülimalt tähtis on, et akt peab olema sooritatud kõige täiuslikumal, kõige viisakamal, kõige elegantsemal, kõige veetlevamal võimalikul moel.“
Selline vormi ja väljenduse puhtus ergutas toetavate kunstide ja teenuste arengut. „Teemajade“ jaoks loodi eriline arhitektuuri vorm „chaseki“, mis põhines metsamajakeste lihtsuse kopeerimisel. Geišad, Jaapani kultuurilis -kunstilised perenaised, hakkasid spetsialiseeruma teetseremoonia esitlustele. Mida rohkem inimesi kisti teega seotud elevusse, seda rohkem kadus algse zeni kontseptsiooni puhtus. Teetseremoonia muutus rikutuks, tormakaks ja rohkelt ilustatuks. Rikaste hulgas peeti „teeturniire“, kus aadlikud võistlesid üksteisega rikkalike auhindade ning teesortidele nimede andmises. Võitjate autasustamine siidi, relvastuse või juveelidega oli täiesti võõras algsele zenbudistlikule tseremooniale.
Kolm suurt Zeni preestrit taastasid tee algse koha Jaapani ühiskonnas:
  • Ikkyu (1394- 1481 ) - prints , kellest sai preester ja kes oli edukas aadlike eemalejuhtimises korrumpeerunud teetseremooniast.
  • Murata Shuko (1422- 1502 ) - Ikkyu õpilane ja väga mõjukas teetseremoonia taastutvustaja Jaapani ühiskonnas.
  • Sen-no Rikkyu (1521-1591) – preester, kes kehtestas tseremooniale jäigad, tänapäevani muutumatud ja laialt kasutatavad standardid . Rikkyu mõjutas edukalt shogun Toyotomi Hideyoshit, kellest sai Jaapani suurim teekunsti patroon . Hiilgava kindrali, strateegi , poeedi ja kunstnikuna kergendas see ainulaadne juht tee lõplikku ja täielikku sulandumist jaapani elumustrisse. Heakskiit oli nii täielik, et teed vaadati kui lõplikku kinki ja väejuhid pidasid enne lahinguid teepause .
    1.3 Tee tuleb Euroopasse
    Kui tee oli kõrgel arengutasemel nii Jaapanis kui Hiinas, hakkas seda tundmatut jooki puudutav informatsioon imbuma ka Euroopasse. Karavanijuhid olid jooki maininud, kuid nad polnud kindlad ei selle välimuses ega serveerimiskombes. ( Soovitati koguni teelehed keeta , soolata, võiga sisse määrida ja süüa!) Esimene eurooplane, kes isiklikult teega kohtus ja sellest kirjutas, oli Portugali jesuiit isa Jasper de Cruz 1560ndal aastal. Portugal oli tänu arenenud laevastikule saavutanud esimesena Hiinaga kauplemise õiguse. Isa de Cruz, kes oli teed maitsnud 4 aastat varem, oli kui misjonär selle kaubanduslikul missioonil.
    Portugallased lõid kaubandustee mida mööda transportisid teed Lissaboni, Hollandi laevad Prantsusmaale, Hollandisse ja Baltimaadesse. (Sel ajal oli Holland poliitiliselt Portugaliga ühendatud. Kui 1602 seda allianssi muudeti, hakkas Holland oma suurepärase laevastikuga ise Vaiksel Ookeanil kauplema .)
    Kui tee lõpuks Euroopasse jõudis, oli Elizabeth I-l veel palju aastaid ees ning Rembrandt 6 aastane. Hollandi laevastiku edu tõttu Vaiksel Ookeanil, muutus tee Hollandi pealinnas Haagis väga populaarseks. Seda põhjustas ka tee hind (üle 100 dollari naela kohta), mis muutis tee otsekohe rikkuse allikaks. Sedamööda kuidas imporditava tee hulk kasvas, langes aeglaselt hind, vastavalt sellele, kuidas müüdavad kogused suurenesid. Alguses oli tee rahvale kättesaadav apteekides koos selliste haruldaste vürtsidega nagu ingver ja suhkur, 1675ndaks aastaks oli see saadaval juba tavalistes toidupoodides üle kogu Hollandi.
    Kuna tee tarbimine Hollandi ühiskonnas kasvas tugevalt, vaidlesid doktorid ja ülikoolide autoriteedid tee negatiivsete ja positiivsete kasutegurite üle. „Teehereetikutest“ avalikkus ignoreeris õpetatud vaidlusi ja jätkas uue joogi tarbimist kuigi vaidlused kestsid 1635ndast kuni umbes 1657nda aastani. Sel perioodil juhtisid Prantsusmaa ja Holland Euroopa teetarbimist.
    Orientaalsete asjade hüsteerilise voolus, mis pühkis üle Euroopa muutus tee elustiiliks. Sotsiaalkriitik Marie de Rabutin-Chantal, de Seveni markiis mainib 1680 piima lisamist teele. Samal perioodil proovisid Hollandi kõrtsid esimest korda tee serveerimist restoranis. Tavernide omanikud varustasid külalisi kaasaskantava teevalmistamise komplektiga, mis sisaldas ka küttekeha. Iseseisev hollandlane valmistas siis endale ja oma sõpradele teed väljas taverni aias. Tee oli Prantsusmaal populaarne umbes 50 aastat, kuni seda asendas veini, šokolaadi ja eksootiliste kohvisortide eelistus.
    1.4 Tee saabub Inglismaale
    Suurbritannia oli viimane kolmest suurest merevallutajast riigist, mis murdsid välja Hiina ja Ida-India kaubateedeni, põhjuseks Stuartite ebakindel trooniletõus ja Cromwelli juhitud kodusõda. Esimesed teenäidised jõudsid Inglismaale 1652 ja 1654nda aasta vahel. Tee osutus piisavalt populaarseks, et asendada õlut Inglismaa rahvusliku joogina.
    Nagu ka Hollandis, kindlustas just aadelkond tee heakskiidu ja vastuvõtu. Kuningas Charles II oli eksiilis abiellunud Portugali printsessi Catherine de Braganzaga ( 1662 ). Charles ise oli üles kasvanud Hollandi pealinnas, mille tulemusena olid nii tema ise kui ta portugallannast pruut veendunud teejoojad. Pärast monarhia taastamist tõid need kaks valitsejat teejoomise traditsiooni Inglismaale. Juba nii vara kui 1600 aastal oli Elizabeth I loonud Johni Kompanii edendamaks Aasia kaubandust. Abiellumisel Charlesiga tõi Catherine de Braganza kaasvarana kaasa Tangieri ja Bombay maa-alad. Ootamatult oli Johni Kompaniil operatsioonibaas.
    Tee- maania pühkis üle Inglismaa, nagu see varem oli levinud Prantsusmaal ja Hollandis. Tee import tõusis 40 000 naelast 1699ndal aastal 1708ndaks aastaks keskmiselt 240 000 naelani. Kõik ühiskonnaklassid tarbisid teed. Enne tee esitlemist Britannias oli inglastel kaks peamist toidukorda – hommikusöök ja lõuna. Hommikusöögiks oli õlu, leib ja loomaliha. Lõuna oli pikk, raske eine päeva lõpus. Polnud ime, et Bedfordi printsess Anna (1788-1861) tundis õhtupoolikuks „uppumistunnet“. Kohandades Euroopa tee serveerimise kombeid, kutsus ta sõpru oma ruumidesse Belvoiri lossis lisaeinele kell viis õhtul. Menüüks olid väiksed koogid , või ja leib, valitud maiustused ja muidugi tee. See suvine komme osutus nii populaarseks, et hertsoginna jätkas seda Londonisse tagasi pöördudes, saates oma sõpradele kaardikesi kutsudes neid endaga liituma „teeks ja väljadel jalutamiseks“. (Londonis olid sel ajal suured aasad linna sees.) Kombe kutsuda sõpru õhtuti teed jooma võtsid kiiresti üle teistest klassidest võõrustajannad. Varsti levis üldine tee serveerimise komme. Esimene kann teed valmistati köögis ja viidi maja perenaisele, kes ootas kutsutud külalistega, ümbritsetuna peenest Hiina portselanist .. Esimest kannu hoidis perenaine soojana teise kannu abil, see oli tavaliselt hõbedast ja seda hoiti soojas tulekoldes. Toit ja tee käisid külaliste seas ringi, külastuse põhieesmärk oli vestlus .
    Kohvimajad Tee oli põhijooke, mida kohvimajades pakuti, kuid maju nimetati nii, kuna kohv saabus Inglismaale mõni aasta enne teed. Eksklusiivselt meeste jaoks kutsuti neid „ penni ülikoolideks“, sest penni eest sai inimene kannu teed, ajalehe, ja arendada vestlust päeva parimate peadega. Erinevad majad spetsialiseerusid erinevatele huvialadele, mõned teenindasid juriste, mõned kirjanikke, teised sõjaväelasi. Need olid Inglise džentelmenide klubide eelkäijad. Üht sellist joogimaja omas Edward Lloyd ja seda soosisid laevaomanikud, kaupmehed ja kindlustajad. See lihtne koht oli Lloyd´si, maailmakuulsa kindlustusfirma algus. Läbi 18nda sajandi tehti jõupingutusi kohvimaju sulgeda sõnavabaduse tõttu , mida need toetasid, kuid sellised meetmed osutusid nii ebapopulaarseks, et summutati ruttu.
    Teeaiad Näinud hollandlaste kõrtsiaedade teekombeid, leiutasid inglased teeaiad. Daamid ja härrad võtsid oma teetassid õue, ümbritsetuna ajaviitest nagu orkestrid , peidetud ronitaimevõrestikud, lilledega ääristatud kõnniteed, keeglimurud, kontserdid, hasartmängud või öised ilutulestikud. Just sellises teeaias kohtas lord Nelson , kes võitis Napoleoni merel, oma elu suurt armastust Emmat, hilisemat leedi Hamiltoni. Naistele lubati esimest korda minna segapublikuga kogunemisele ilma sotsiaalse kriitikata. Kuna aiad olid avalikud, segunes Briti ühiskond siin esimest korda vabalt, ületades klassi-ja sünniõiguse piire.
    1.5 Vene teetraditsioon
    Vene Impeerium üritas Hiina ja Jaapaniga kaubelda samal ajal kui Ida-India Kompanii. Venelaste huvi tee vastu algas 1618, mil Hiina saatkond Moskvas esitles Vene tsaar Aleksandrile mitut kasti teed. 1689ndaks aastaks kehtestas Nevtšinski kaubanduslepe Venemaa ja Hiina piiri, mis lubas karavanidel vabalt edasi-tagasi käia. Siiski polnud reis kerge. Retk oli 11 000 miili pikk ja võttis aega 16 kuud. Keskmiselt kuulus karavani 200st 300 kaamelini. Nende tegurite tulemusena oli tee maksumus väga kõrge ja jook kättesaadav ainult rikastele. Selleks ajaks kui Katariina Suur suri (1796), oli hind pisut langenud ja teejoomine levis vene ühiskonnas. Tee sobis ideaalselt vene eluga – südamlik, soe ja jõudu andev .
    Samovar, kohandatud Tiibeti „kuumast kannust“ on kombinatsioon keeva vee soojendajast ja teekannust. Vene kodu keskpunkti paigutatuna, võis see töötada terve päeva ja pakkuda kuni 40 tassi teed. Aasia mõju vene kultuurile näitab jällegi see, et külalised jõid oma teed hõbedaste hoidjatega klaasidest, mis on väga sarnased Türgi kohvitassidele. Venelastele on alati meeldinud kange , tugevalt kas suhkru , mee või moosiga magustatud tee.
    Siberi raudtee valmimisega aastal 1900 loobuti karavanidest. Kuigi revolutsioon sekkus vene ühiskonnakorraldusse jäi tee siiski tähtsaimaks tooteks . Tee, samuti kui vodka on Venemaa rahvuslikud joogid ka tänapäeval.
    1.6 Tee ja Ameerika
    Inglise kolonistid Bostonis ei olnud enne 1670 aastat teest teadlikud ja see polnud avalikus müügis kuni 20 aastat hiljem. Teeaiad avati esmalt New Yorgis , mis endise Hollandi kolooniana tundis teed. Aiad paigutati looduslike allikate lähedusse, mille linnaisad varustasid pumpadega, et hõlbustada teehullust. Kõige kuulsamad neist teeallikatega aedadest olid Roosevelt ja Chataham (hilisem Park Row tänav).
    1720. aastaks oli tee üldiselt tunnistatud kõige tähtsam kaubamärk koloonia ja emamaa kaubanduses. See oli eriti soositud koloonia naiste seas, fakt, millele põhineva poliitilise otsuse Inglismaa hiljem tegi. Teekaubanduse keskpunktid olid Boston, New York ja Philadelphia, ka tulevase Ameerika revolutsiooni keskpunktid. Kuna teel olid sel varasel ajal kõrged maksud, smugeldasid iseseisvusemeelsed Ameerika kaupmehed teed salaja kaugetest sadamatest sisse ja kasutasid indiaanlastelt saadud taimeteesid. Tollase Johni Kompanii (mis hiljem liitus Ida-India Kompaniiga) juhid turtsusid vihast , kui nägid oma kasumeid vähenemas ja avaldasid parlamendile tegutsemiseks survet. Inglismaa oli hiljuti lõpetanud Prantsuse ja Indiaani sõja, võitlused, mis inglaste vaatepunktist tähendasid kolooniate Prantsusmaa mõjuvõimu alt päästmist ja kaubanduse stabiliseerimist. Parlamendis tekkis tunne, et oleks mõistlik kui kolooniad kannaksid suure osa sõdade maksumustest. Lõpuks oli ju sõditud nende kasuks. Charles Townshend esitles esimest maksumäärade eelnõu, mida tänapäeval tuntakse tema nime järgi. Maksumäärad nägid ette kõrgemaid makse ajalehtede pealt (mis olid Ameerikas kaugelt liiga avameelsed), kõrtsilitsentsidelt (seal on liiga palju sõnavabadust), ametlike paberite, abielutunnistuste ja sadamadokumentide vormistamiselt. Kolonistid mässasid neile küsimata pealesunnitud maksude vastu, mis olid veel pealegi nii repressiivsed. Selle peale koostas parlament uued ja veelgi karmimad maksumäärad. Nende maksumäärade hulgas oli juunis 1767 ka teelõiv, mis sai Ameerika vabadusvõitluse veelaheks. (Townshend suri kolm kuud hiljem palavikku ega saanud kunagi teada, et tema maksumäärad aitasid luua vaba rahvust.)
    Kolonistid mässasid ja ostsid avalikult importteed, tavaliselt Hollandi päritolu. Johni Kompanii, mis oli sügavates finantsraskustes nägi oma kasumeid veelgi vähenemas. 1773 ühines Johni Kompanii Ida-India Kompaniiga struktuurse stabiilsuse huvides ja palus kuningakojalt abi. Uus Riigikassa ülem lord North andis surve tulemusena kompaniile loa müüa otse kolonistidele, jättes kõrvale koloonia kaupmehed ja panna vahe taskusse . Seda strateegiat plaanides arvestas Inglismaa Ameerika naiste hästi tuntud kirega tee vastu. See oli suur valearvestus. Kõikjal kolooniates tõotasid naised avalikel koosolekutel ja ajalehtedes mitte juua müüdavat Inglismaa teed, kuni kolooniate õigused (ja nende kaupmeestest abikaasade omad) pole taastatud.
    1.7 Kauplemine jätkub Idas
    Hoolimata murest Ameerika arengusuundade üle, keskendus Inglismaa huvi toote allikale – Idale. Teega kauplemine oli muutunud elustiiliks, mis oli loonud oma keele „pidžini“. Loodud puhtalt kaubanduse edendamiseks, koosnes keel inglise, portugali ja indiaani sõnadest, hääldatuna hiina keeles. Sõna „pidžin“ on moonutatud hiina sõnast „äri tegema“.
    Teekultuur oli nii valdav inglise keelt kõnelevates maades, et paljud sõnad muutusid keeles püsivaks.
    * „ Mandariin “ (Portugali sõnast „mandar“, mis tähendab „valitsema“) – kohtuametnik, kelle imperaator on volitanud teega kauplema.
    * „ Sularaha “ (Portugali sõnast „caixa“, mis tähendab rahakasti) – teetehingute valuuta .
    * „Serveerimiskäru“ (Hiina sõna ühe naela kaalu kohta) – standardne tee konteiner .
    * „Toidus“ (Indiaani sõna toidusaadetise kohta) – slängisõna toidu kohta.
    Probleemiks ei olnud mitte ainult keel, vaid ka valuuta. Teele kulutati tohutuid rahasummasid. Selliste rahasummade Inglismaalt väljaviimine oleks maa finantsilise kokkuvarisemiseni viinud ja seda oleks olnud võimatu turvaliselt teisele poole maakera transportida. Johni Kompanii nägi lahendust uuesti okupeeritud India istandustes. Indias sai kasvatada odava oopiumisaagi ja kasutada seda vahetuskaubana. Sõltuvust tekitava iseloomu tõttu oleks nõudlus aine järele eluaegne, mis kindlustaks lõppematu turu.
    Hiina imperaatorid püüdsid säilitada piisavat distantsi Hiina inimeste ja „kuradite“ vahel, kuid korratus Hiina kultuuris ja välismaine sõjavägi takistasid seda. Oopiumisõjad puhkesid Inglismaa vaba kaubanduse õiguse (st õigus oopiumi müüa) tõttu. 1842. aastaks oli Inglismaa kogunud piisavalt sõjalist võimsust, mis võimaldas müüa oopiumi Hiinas häirimatult kuni 1908. aastani.
    1.8 Ameerika siseneb teekaubandusse
    Esimesed kolm Ameerika miljonäri T. H. Perkins Bostonist, Stephen Girard Philadelphiast ja John Jacob Astor New Yorgist kogusid oma varandused Hiinaga kaubeldes. Ameerika hakkas otse Hiinaga kauplema kui revolutsioon lõppes 1789.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Referaat Teest #1 Referaat Teest #2 Referaat Teest #3 Referaat Teest #4 Referaat Teest #5 Referaat Teest #6 Referaat Teest #7 Referaat Teest #8 Referaat Teest #9 Referaat Teest #10 Referaat Teest #11 Referaat Teest #12 Referaat Teest #13 Referaat Teest #14 Referaat Teest #15 Referaat Teest #16 Referaat Teest #17 Referaat Teest #18 Referaat Teest #19 Referaat Teest #20 Referaat Teest #21 Referaat Teest #22 Referaat Teest #23 Referaat Teest #24 Referaat Teest #25 Referaat Teest #26 Referaat Teest #27 Referaat Teest #28 Referaat Teest #29 Referaat Teest #30
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kyty Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Tee ajalugu roheline must valge ja punane tee,
    Kirjeldatud nende sotimenti, tootmist ja tarbimist, veidi ka jääteest.

    tee liigid

    Mõisted


    Kommentaarid (2)

    Mi.S profiilipilt
    Välgats Tartust: Päris hea, kahjuks puudusid kokkuvõte ja KASUTATUD KIRJANDUS
    02:42 13-12-2014
    M4rge profiilipilt
    M4rge: aitäh
    17:13 22-01-2011


    Sarnased materjalid

    10
    docx
    Referaat Tee
    32
    docx
    Referaat - Kohv
    12
    odt
    Tee referaat
    226
    doc
    Portugali põhjalik referaat
    193
    docx
    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
    180
    doc
    Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
    11
    docx
    Tee
    24
    docx
    Tee - ajalugu-ränne-traditsioonid





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun