Maitsmine Regina Väina Inimese maitsmismeel on keel. · Maitsmismeele abil saame kindlaks teha toidu maitset ja maitsmine on oluline eeskätt toidu ja joogi kõlblikkuise hindamisel. · Keele pinnal on palju erineva ehitusega näsajaid moodustusi- keelenäsad mille küljel paiknevad tunderakud. · Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma vees, või süljes. · Maitset ei tajuta siis kui sülje eritub vähe ja keele pind on kuiv. Keelenäsad Põhimaitsed mida inimesed tunnevad · Inimene tajub viit põhimaitset: Soolast, magusat, kibedat, haput ja umamit. · Umami on segu, mis on soolasest ja vürtsikast maitsest. · Inimene tunneb eri maitseid keele kõigi piirkondadega. Keeletundlikkus Mis mõjutab maitsmismeelt? · Maitse tajumises osaleb ka haistmine. · Suus oleva toidu lõhn jõuab vähesel määral suu tagaosast ninaõõnsusesse, kus haistmisrakud sellele reageerivad ja saadavad närviimpulsse ajusse. · Maitseaistin...
Meelelundid Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis närviimpulss liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. Nägemiselundid Silma läbimõõt on kõigest 2,5 cm. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast
lõhna sees viibime, sest haistmismeele harjub kähku ning peale pikemat aega me enam lõhna ei tunne. 5) Mis on keelenäsad, kus need paiknevad ja mis on nende ülesanne? Keelenäsad on erineva ehitusega näsajad moodustised keelel, mille külgedel on tunderakud. Keelenäsad paiknevad keele pinnal ja nende ülesanne on läbi tunderakkude, aineosakeste ärrituse toimel saadavad tunderakud ajju närviimpulsse ja inimene tunneb maitset. 6) Millised on maitsmise etapid? Maitsmise etapid on 3 1)Süljes lahustunud aineosakesed satuvad läbi väikeste avade maitsmispunga sisse 2)Maitsmispungas puutuvad aineosakesed kokku tunderakkudega ja tekitavad neis närviimpulsi 3)Närviimpulsid kanduvad mööda maitsmisnärve vastavasse ajukoore ossa, kus neid analüüsitakse ja maitseid eristatakse. 7) Mis mõjutab maitsmismeelt? Maitsmismeelt mõjutab nohu, toidu temperatuur, suitsetamine, vanus. 8) Kõrva ehitus, kuidas toimub heli liikumine ja sellest
Hinnasildile oli märgitud,et päritolumaa oli Hispaania, kes aga antud transportija, ei ole teada. Arvatavasti oli see kastil kuskilt kirjas, kuid mitte hästi märgataval kohal, kui üldse oli. Klass I, suurusjärku ei olnud, vaid liigitus värvus (punane), päritolumaa. Kiivi Antud kiivid korvis vastasid kõik miinimumnõuetele (terved, puhtad, taimekahjuriteta, ilusa kujuga, piisavalt tugevad jne). Küpsuseastet määrata kodustes tingimustes ei saanud, kuid proovides maitsmise teel olid nad minu jaoks täpselt parasjagu mahlased ning hea küpsusega. Valitud kiivid kuulusid II klassi. Viljaliha näis veatu, tugevad. Esinesid mõned üksikud pindmised vea (koor oli saanud kahjustada, viljal mõned armistunud lõhed, väikesed muljutised ). Esines suuruserinevusi, kuid, mis ei olnud oluliselt silmaga märgatavad. Keskmiselt kaalus üks kiivi 71 g. Miinimumkaal oli aga nõuetes määratud 62g. Mädanenud tooted puudusid. Hälve jäi kindlasti alla 10%-i.
" ma mõtlen, järelikult ma olen. 3b) 1. ,,Seevastu keha kohta mul kahtlusi polnud; arvasin, et tean täpselt ta loomust ja kui ma ehk oleksin proovinud kirjeldada, millisena ma teda vaimuga haarasin, siis oleksin selgitanud nii: ma mõistan keha all kõike, mida saab mingi kujuga piiritleda, kohaga ümbritseda; mis täidab ruumi nii, et see välistab temast kõik teised kehad; mida saab tajuda puudutuse, nägemise, kuulmise, maitsmise või haistmisega, ja samuti liigutada paljudel viisidel, mitte küll ise, aga seda võib teha kes tahes teine, kes teda puudutab nimelt olin arvamusel, et keha loomusesse ei kuulu mingil juhul see, et tal on jõudu iseennast liigutada, samuti aistida või mõtelda." 2. Isik on mõtlev asi. 3. ,,On täiesti kindel, et nii täpselt saadud teadmine minast ei sõltu neist asjust, mille eksistents ist ma veel ei tea; nõnda ka mitte ühestki neist, mida mõtlen välja
hoolitseb ta selle eest, et munadele kiiresti riknevaid toidupalasid ei langeks. Puhtuse nimel loobub ta nelja kuu vältel igasugusest toidust. Iminappade nagu tillukeste tolmuimejate abil puhastab hoolitsev vanem mune neile langevast prahist, kiigutab neid ja loputab värske veega. Erinevalt inimesest tajub kaheksajalg ümbritsevat maailma sõna otseses mõttes kogu keha pinnaga. Tegelikult on kogu kaheksajala keha üks suur silm. Sama võib öelda ka kompimise, haistmise ja maitsmise kohta. Vaenlasi suudab kaheksajalg eristada näiteks maitsmise järgi. Koos seepiaga kuulub kaheksajalg arukaimate selgrootute hulka. Arvatakse, et kaheksajalg on nutikam isegi kaladest. Kaheksajala aju suhteliselt kõrgele arengutasemele osutab ka õppimisvõime. Ta on võimeline eristama väikest ruutu suurest, valget sõõri samasuurest mustast, kolmnurka rombist jne. Väikese harjutamise järel tunneb ta oma sõbra näo järgi ära. Korduvalt on inimesed kaheksajalgu kodustanud
meerpõhjas maanduvad ja seal suureks kasvavad. Umbes 200 000-st koorunud loomast elab täiskasvanueani vaid üks-kaks isendit. Kaheksajala kehal puudub kaitsekilp kooriku või karbi näol- ta on paljas. Kuid kaheksajalg on see-eest kaval, osav, tugev ja ettevaatlik. Erinevalt inimesest tajub kaheksajalg ümbritsevat maailma sõna otseses mõttes kogu keha pinnaga. Tegelikult on kogu kaheksajala keha üks suur silm. Sama võib öelda ka kompimise, haistmise ja maitsmise kohta. Vaenlasi suudab kaheksajalg eristada näiteks maitsmise järgi. Täiskasvanud kaheksajalgade vaenlaste hulka kuuluvad nendest toituvad mureenid, meriangerjad, delfiinid ja haid. Võimaluse korral põgneb kaheksajalg ründaja eest inertsi abil ümber pöörates. Ta võib ka varjuda kitsastesse ligipääsmatutesse pragudesse, mis on ründajatele kättesaamatud.Väga tihti päästab kaheksajala tema hea maskeering. Kaheksajala
moonutisi jne. Põhjuseks võib olla ka kommunikatsiooni vahendatus. Kuid mis veel? Kõike seda, mis raskendab informatsiooni kohalejõudmist, sellest arusaamist, nimetatakse suhtlemistõketeks. müra (asfaldipuuri töötamine akna taga, valju muusika raadiost, karjuv ja korraga rääkiv rahvamass, aga ka liig ere valgus või täielik pimedus, käekirja segasus, .... Seega kõik, mis seotud raskendatud kuuldavuse, nähtavuse, haistmise, maitsmise, tundlikkusega) koht (ruumi suuruse, temperatuuri ja värvuse näitajad , mis mõjutavad inimese valmisolekut võtta vastu informatsiooni) kellaaeg (on sõltuvuses inimese tähelepanu seisundiga öösel kella 4 ajal edasiantud info on aeglasemalt omandatav kui hommikul kell 10 edastatu) keelebarjäär (seotud keelekeskkonnaga, kus infot antakse eestikeelses keskkonnas viibides võtab võõrkeelne turist infot halvemini vastu kui oma keelekeskkonnas olles)
meditatsioonis, aga seminaritekstis (Arutlus meetodist) mitte. · ,,Seevastu keha kohta mul kahtlusi polnud; arvasin, et tean täpselt ta loomust ja kui ma ehk oleksin proovinud kirjeldada, millisena ma teda vaimuga haarasin, siis oleksin selgitanud nii: ma mõistan keha all kõike, mida saab mingi kujuga piiritleda, kohaga ümbritseda; mis täidab ruumi nii, et see välistab temast kõik teised kehad; mida saab tajuda puudutuse, nägemise, kuulmise, maitsmise või haistmisega, ja samuti liigutada paljudel viisidel, mitte küll ise, aga seda võib teha kes tahes teine, kes teda puudutab nimelt olin arvamusel, et keha loomusesse ei kuulu mingil juhul see, et tal on jõudu iseennast liigutada, samuti aistida või mõtelda." · ,,On täiesti kindel, et nii täpselt saadud teadmine minast ei sõltu neist asjust, mille eksistents ist ma veel ei tea; nõnda ka mitte ühestki neist, mida mõtlen
MAITSMINE, HAISTMINE JA KOMPIMINE Maitsmine Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine. Inimese maitsmiselund on keel. Tänu keelel olevatele keelenäsadele tunneme me maitset, kuid kui keele pind on kuiv, siis me tahke toidu maitset ei tunne. Maitse tajumises on oluline ka haistmine. Kui sa ei tunne lõhna, ei tunne sa ka nii hästi maitset. Maitsmise peamine mõte on söögi kõlblikkuse hindamine ja seedimiseks ette valmistamine. Kui sa saad vanemaks, siis su maitsetaju muutub ja maitse tundlikkus väheneb. Suitsetajatel on maitsismeel tuimendatud, sest nende maitsmisnäsade närvirakud on kahjustunud. Neli põhimaitset Inimene tajub nelja põhimaitset: soolast, magusat, kibedat ja haput. Erinevad keele osad tunnevad erinevat maitset ja maitsmisnäsad pole suus ühtlaselt paigutunud. Haistmine Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine. Inimese haistmiselu...
reguleerivad meie tahtele allumatute elundite tegevust Närviraku ehitus Närvisüsteemi jagunemine talitluse põhjal Somaatiline närvisüsteem reguleerib tahtele alluvate skeletilihaste tööd Autonoomne närivsüsteem juhib tahtele allumatute elundite tööd Refleksikaare etapid Meeleelundite ülesanne Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskonnaga. Inimene võtab infot vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Mis kaitseb silmi? Silma kaitse: silmakoopad koljus: kaitse tagant ja külgedelt kulmukarvad: kaitse vee ja higi eest ripsmed: kaitse tolmu võõrkeha eest silmalaud: kaitsevad silma seestpoolt pisaravedelik: niisutab, vähendab hõõrdumist, silma sattunud võõrkeha eest Silma ehitus Kuidas toimub nägemine? Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti
erinevates elukeskkonna sfäärides Eesmärk Elada ise ja säilitada elamisvõimalikkus oma järglastele. Ülesanne: Selgita lahti tegurite mõisted lähtuvalt järgmisest mudelist Elamistoimingu mudel -bioloogilised tegurid -psühholoogilised tegurid -sotsio-kultuurilised tegurid -keskkonnategurid -poliitilis-majanduslikud tegurid BIOLOOGILISED TEGURID TKSi säilitamiseks on väga oluline kõigi viie meele: kuulmise, nägemise, haistmise, kompimise, maitsmise teravus. Mis juhtub inimesega, kui tal on mingi meele puue? See vähendab indiviidi võimet tajuda keskkonnas peituvaid ohte ja suurendab tema õnetusse sattumise tõenäosust. Too näiteid iga meele puude kohta! · Halb kuulmine ja nägemine piiravad indiviidi turvalisust jalakäijana. · Kompimise halvanemisega on raske hoiduda enda esemete pinda ja kuju vigastamisest, orienteeruda käsikaudu pimedas, imikueas avastada ja tunnetada asju. Külm vesi, pimedus.
Meeled, aju ja närvid Meeled ütlevad sulle, mis sinu ümber maailmas toimub. Silmad, kõrvad, nahk, nina ja keel on sinu meeleelundid. Nad koguvad teavet ja saadavad selle närvide kaudu sinu ajju. Aju muudab selle pildiks, helideks,puudutusteks, lõhnadeks ja maitseteks. Kuidas silmad näevad? Kõikjal su ümber on valgust. See siseneb silma pupilli kaudu ( must täpp silma keskel ). Silma põhjal muutub valgus närvisignaalideks, mis liiguvad ajju. Aju muudab signaali piltideks. Kuidas kõrv kuuleb? Kõrvalest kogub helisid ja juhib need kuulmekilele. Helid panevad selle kõrvaosa vibreerima (väga kiireti värisema). See paneb liikuma karvakesed sisekürvas, mis on ühenduses närvidega. Need saadavad informatsiooni helide kohta ajju. Pimedate jaoks on loodud eriline pimedate kiri. Tähed koosnevad kühmukestest ja neid loetakse sõrmedega kompides. Paljud kurdid kasutavad rääkimisel käsi. Seda nimetatakse viipekeelek...
Tema kea kontrollib mõistus ja mõtlemine. Keha ei suudaks eksisteerida ilma hingeta, kuid hing suudaks elada ilma kehata. Kehade olemasolu ei saa Descarti arvates aga üldse tõestada. Descart väidab, et kehade all mõistavad inimesed kõike, mida saab mingi kujuga piiritleda, kohaga ümbritseda, mis täidab ruumi nii, et see välistab temast kõik teised kehad, mida saab tajuda puudutuse, nägemise, kuulmise, maitsmise või haistmisega, ja samuti liigutada paljudel viisidel. Järgneb tõestus. Näiteks võttis ta vaha. Ühel hetkel oli vaha tahke, järgmisel voolav. Aga kuidas me teame, et tegemist on vahaga? See tuleb meie mõtetest. Me teame, et see on vaha. Seda, et see on vaha, tajume me enda meeltega. Täpselt nägemise, kompimise ja haistingute kaudu. Kuid kui nihutame selle vaha tule poole, värv, lõhn ja kõik muu, mis oli enne vaha, muutub. Teame vaid, et ta oli vaha, ja sedagi mitte tõsikindlalt.
Bioloogia kontrolltöö MEELEELUNDID Kuulmine kõrvad Tigu > kuulmisnärvid > peaaju kuulmiskeskus VÄLISKÕRV ülesanne: püüda helilaineid ja koondada need kuulmekäiku *väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik. *ehitus: väline kuulmekäik, mis lõpeb trummikilega(kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest), mis on vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. KESKKÕRV ülesanne: edastab helivõnkeid *selle moodustab õhuga täidetud õõs trummiõõs milles on üksteisega seotud kuulmeluukesed: vasar(trummikilega kokku kasvanud, ühenduses alasiga), alasi(seotud jalusega) ja jalus(toetub esikuakent katvale membraanile, mille taga algab sisekõrv). Kuulmeluukeste ülesanne: anda edasi trummikile võnkumised sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. *sellest algab ka kuulmetõri, mis avaneb neelu ja mille kaudu o...
Bioloogia kontrolltöö MEELEELUNDID Kuulmine kõrvad Tigu > kuulmisnärvid > peaaju kuulmiskeskus VÄLISKÕRV ülesanne: püüda helilaineid ja koondada need kuulmekäiku *väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik. *ehitus: väline kuulmekäik, mis lõpeb trummikilega(kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest), mis on vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. KESKKÕRV ülesanne: edastab helivõnkeid *selle moodustab õhuga täidetud õõs trummiõõs milles on üksteisega seotud kuulmeluukesed: vasar(trummikilega kokku kasvanud, ühenduses alasiga), alasi(seotud jalusega) ja jalus(toetub esikuakent katvale membraanile, mille taga algab sisekõrv). Kuulmeluukeste ülesanne: anda edasi trummikile võnkumised sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. *sellest algab ka kuulmetõri, mis avaneb neelu ja mille kaudu o...
kiiresti. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/inimese_elukaar.htm) Imikuiga Imikuiga kestab esimese elukuu lõpust üheaastaseks saamiseni. Neljanädalaselt vaktsineeritakse last perearstikeskuses teist korda B-hepatiidi vastu. Füüsiline ja vaimne areng on imikueas kiire, aastaseks saades on lapse sünnikaal tavaliselt kolmekordistunud ja kehapikkusele lisandunud pool sünnipikkusest. Imikuea esimestel kuudel toimub intensiivne nägemise, kuulmise ja maitsmise areng, samas kujunevad ka lapse peamised emotsioonid laps hakkab teadlikult naeratama ja alustab koogamist (ehk oma keeles rääkimist). Valu või muu häda korral vallandub tõeliste pisaratega nutt. Kolmanda elukuu jooksul hakkab laps end tavaliselt keerama seliliasendist külili, kõhuli olles jaksab pead ise püsti hoida. Kolmekuuselt saab imik kaitsesüsti difteeria (nakkusliku kurgumädaniku), teetanuse
hingamises jne. Unenägude uurimisel on tarvitatud ka eksperimentaalset meetodit: mõjutud mingil viisil magajale ja püütud seejuures kindlaks teha, kuidas see on mõjunud tema unenägudesse. Iseäranis laialt on eksperimentaalset meetodit unenägude uurimisel tarvitanud norra psühholoog Mourly-Vold. Unenägudes esinevad kujutlused mitme meele alalt, kõige sagedamini nägemise ja kuulmise, palju harvemini kompimise ja liigutusaistingute ja väga harva maitsmise ja haistmise alalt. Unenäokujutlusega liituvad sageli ka igasugused mõtted, tundmused ja soovid. Unenäokujutlused on sageli äärmiselt elavad, sama elavad kui meie tajud. Kuid mõnikord on selge ainult osa kogu unenäostseenist, kuna kõik muu jääb enam või vähem tagaplaanile. Tihti on ka terve unenägu segane ning vähe elav ja üksikuil juhtudel puuduvad üldse kujutlused mõnedest unenäo objektidest: meie ainult "teame", et need on meie läheduses, kuid ei "näe" neid.
närvisüsteem, mis reguleerib tahtlikke liigutusi. Autonoomne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja näärmete talitlust. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist endast pärinevale ärritusele. Mööda REFLEKSIKAART liigub refleksi korral erutus ehk närviimpulss. MEELEELUNDITE abil tajume me ümbrust ning säilitame keskkonnaga kontakti. Inimesel on arenenud kuulmise, haistmise, nägemise, kompimise, maitsmise ja lihastunnetuse meeled. Meeleelunditel on tunderakud, mis võtavad väliskeskkonnast informatsiooni vastu RETSEPTORID. Silma kaitsevad silmakoopad, ripsmed, silmalaud, kulmud, pisaravedelik. Sarvkest-kõvakesta eesmine, läbipaistev osa, mis koondab läätsele valguskiiri Vesivedelik-Kaitseb läätse Silmaava-Pääsevad valguskiired läätsele Vikerkest-Reguleerib silmaava suurust ja sellest sõltub meie silmavärv
Selles uurimuses räägimegi meeleelunditest ning nende ülesannetest ja ehitusest. Meeleelundite ülesanded Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Inimene võtab informatsiooni vastu: · Nägemise · Kuulmise · Haistmise · Maitsmise · Kompimise · Lihatunnetuse abil Mis kaitseb silmi? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes. Koopad kaitsevad silmi külgedelt ja tagant. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed takistavad tolmu ja teiste võõrosakeste silma sattumist. Silma kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisarvedelik. See hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad
.........................................................................6 LISAD...............................................................................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................9 SISSEJUHATUS Inimese meeleelundid võtavad vastu teateid ümbruskonnast ning nendeks on silmad, nina, kõrvad, keel ja nahk. Teateid saadakse nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ning kompimise kaudu. Kui mõni meeleelund ei tööta, siis kompenseerivad teised meeleelundid mingil määral selle puuduse. Meeleelundid töötavad koos peaajuga. Aju töötab meeleelunditelt saadud info läbi ja seejärel mõistab inimene, mida kuulis, tundis või nägi. 1.NAHK Inimese kompimiselundiks on nahk. Nahk on inimkeha kõige suurem ja nähtavam organ.;Nahas asuvad erinevad retseptorid, mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma.
Kõike seda, mis raskendab informatsiooni kohalejõudmist, sellest arusaamist, nimetatakse suhtlemistõketeks. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: · müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri (asfaldipuuri töötamine akna taga, valju muusika raadiost, aga ka liig ere valgus või täielik pimedus, käekirja segasus). Järelikult kõik, mis on seotud raskendatud kuuldavuse, nähtavuse, haistmise, maitsmise, tundlikkusega. · situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek (Kellaaeg on sõltuvuses inimese tähelepanu seisundiga öösel kella 4 ajal edasiantud info on aeglasemalt omandatav kui hommikul kell 10 edastatu. Ruumi suuruse, temperatuuri ja värvuse näitajad , mis mõjutavad inimese valmisolekut võtta vastu informatsiooni. Kõrvaliste isikute juuresolek - karjuv ja korraga rääkiv rahvamass).
See vineerilõikamismasin võimaldas A.M Lutheri vabrikul hakata efektiivsemalt tootma vineerist toolipõhjasid. Nende välja mõeldud tehnoloogiat on tulevikus hakatud ehituses kasutama vineeri paremaks töötlemiseks. Üks A.M Lutheri tähtsaim panus vineeri tehnoloogia arengusse oli veekindla liimi leiutamine ja selle patenteerimine 19. sajandi viimasel kümnendil. Selle leiutajaks oli keemiku haridusega Oscar Paulsen. Legendi järgi olevat ta kontrollinud liimi õiget koostist maitsmise teel. Tänu sellele leiutisele hakkas vineer laiemalt levima, sest selle kasutamise pidurdavaks teguriks oli peamiselt olnud sobiva veekindla liimi puudumine. Vineeri rakendamise võimalused avardusid tohutult ja firma sai oma konkurentide ees eelise. Selle leiutisega on seotud ka Lutheri ja mitme teise firma välja toodud uudistoode vineerist plaat. Tellitav mutrivõti Tellitav mutrivõti ehk reguleeritav mutrivõti on võti, mille suurust saab muuta
Nahas on tunderakkude kogumid e. retseptorid, mis tajuvad puudutust, survet, valu, külma ja kuuma. (15) Kuidas kompimisel info liigub? Talitlus: meelerakkudes tekib erutus (vastavalt ärritajale vastavas punktis), erutus liigub peaajju vastavasse keskusesse. Tunneme. (16) Kirjelda meeleelundite üldist töömehhanismi? Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ja kompimise ning lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast vastuvõtvad tunderakud e. retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele. (17) Mis on aisting? Retseptor? Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt
gaasileke kõrbelõhn suits Raseduse puhul enamasti lõhnatundlikkus suureneb. Haigestumisel on lõhnatundlikkus oluliselt vähenenud nohu Maitsmine ja haistmine Maitsmis- ja haistmismeel on omavahel tihedalt seotud – maitse tundmises osaleb alati ka haistmine kui nina on kinni, tunneme oluliselt halvemini ka toidu maitse nüansse Paljude loomade puhul muutub piir haistmise ja maitsmise vahel tinglikuks Mitmed putukad tajuvad lõhna tundlatega, kaladel osalevad maitse tundmises ka lõpused ja vahel terve keha pind Maod püüavad õhust lõhnamolekule keele abil Haistmiselund Haistmiselundil puudub kindlapiiriline struktuur > haistmispiirkond Nina kaudodorsaalses osas paiknev kemoretseptor kohanenud gaasjs olekus ainete vastuvõtmiseks Haistmisanalüsaator
Suuraju välispind on vaoline ja kurruline, mis suurendab ajukoore pindala. Mida suurem on ajukoore pind, seda rohkem on seal neuroneid ja seda keerukamat käitumist see võimaldab. Ajukoor juhib nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Suurem osa ajukoorest on seotud informatsiooni ümbertöötamise ja säilitamisega. Iga elundi talitlus on allutatud suuraju poolkerade kontrollile. Ajukoore eri piirkondades asuvad näiteks kuulmise, nägemise, maitsmise ja haistmise ning kõnelemise keskused, aga ka liigutusi juhtiv tunde- motoorne keskus. Ajukoores kujunevad tunded(hirm, rõõm, kurbus), mõtted ja mälu. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Väikeaju on kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi: hoolitseb selle eest, et liigutused oleksid sujuvad ja koordineeritud. Tänu väikeajule kujunevad liigutusvilumused ja tasakaalutunne
............................7 Lisad..................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.................................................................................9 Meeleelundid Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitad kontakt keskkonnaga ning need on kohastunud füüsikaliste või keemiliste ärrituste vastuvõtuks. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid . Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss , mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal tekivad aistingud ja tajud.
. ARENGUPSÜHHOLOOGIA Areng - muutused põhjustatud bioloogiliste või/ja keskkonnategurite poolt. Õppimine -keskkonna poolt tingitud muutus. Kogemuse omandamine ja treenimine. Küpsemine - muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi. Keskkonnast sõltub vähe.Vaimne areng on seotud küpsemisega. Sensitiivsed perioodid - mingi võime areneb eriti kiiresti. Kriitiline periood - väljaspool mingit vanusepiiri enam mingi võimekus ei arene. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Sotsiaalne-, intellektuaalne- ja füüsiline areng. Intellektuaalse arengu puhul huvitutakse mõtlemise ja kõne päritolust ja nende omandamisest (kognitiivne areng). Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Peamiselt uuritud varajast lapseiga ja teismeiga. Teadusliku lapsepsühholoogia teket seostatakse 20 sajandi algusega. Arengupsühholoogias kaks erinevat sele...
Sain teada ka, et alguses on uni võrdlemisi kerge ehk pealiskaudne, kuid siis hakkab selle sügavus ruttu kasvama, jõudes umbes ¾ tundi peale magamajäämist maksimumini, püsib seal umbes pool tundi ja hakkab seejärel ruttu langema ning mitme tunni jooksul kuni hommikuni on uni jälle võrdlemisi kerge ehk pealiskaudne. Unenägudes esinevad kujutlused mitme meele alalt, kõige sagedamini nägemise ja kuulmise, palju harvemini kompimise ja liigutusaistingute ning väga harva maitsmise ja haistmise alalt. Unenäokujutlusega liituvad sageli ka igasugused mõtted, tundmused ja soovid. Unenäokujutlused on sageli äärmiselt elavad, sama elavad kui meie tajud. Kuid mõnikord on selge ainult osa kogu unenäostseenist, kuna kõik muu jääb enam või vähem tagaplaanile. On olemas ka juhtumeid, kus meie mõte töötab unes päris korralikult. Näiteks üks füüsik näeb unes, et tema ees klaasist nõus põleb vee all tuli. Ta hakkab mõtlema, et kuhu jäävad
. 1 Nägemismeel .. 2 Kuulmismeel .. 3 Maitsmismeel .. 4 Haistmismeel .. 5 Kompsimismeel .. 6 Kokkuvõte .. 7 Kasutatud kirjandus .. 8 Sissejuhatus Meeleelund anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid . Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss , mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. 1 Nägemine Silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmamunast suurema osa täidab klaaskeha
psühholoogiline töötlemine Kõik kuulevad muusikat samade protsessude kaudu, aga muusika taju nt meeldivus jne. on kõigil erinev MEIE MEEL ON NÄLJANE AISTINGUTE TÕLGENDAMISE JÄRELE! TAHAME ASJADEST ARU SAADA! Sensoorsed modaalsused ehk meeled: nägemine kuulmine, maitsmine, haistmine ja puudutus(nahameeled) Meelte sisend kas energiavormis või keemlist laadint footon nägemise puhuk v mlekul maitsmise ja haistmise puhul Füüsikaline stiimul muutub meele organi abil närvisignaaliks transduktsiooni protsessis Peale transduktsiooni toimub sensoorne kodeerimine-sissetuleva inf omadusi kodeeritakse spetsiifiliseks Meelte erisamine toimib lihtsalt- erine sisend stimuleerib erinevaid sensoorseid närve ejl retsepotoreid Erinevused üheainsa meelde piirdes nt hapu v magus onkodeeriud selle meele
Positiivsed sümptomid: inimesele võib tunduda, et mõtteid pannakse pähe või võetakse ära kontrollimatu välise jõu poolt. Kehale võib tunduda justkui ta alluks välisele kontrollile, nagu mingi nukk või robot. Kogu isiksusele võib tunduda justkui ta oleks võõra jõu või mõju all. See on hirmutav kogemus, mida inimene püüab tõlgendada vastavalt oma teadmistele ja haridusele. Hallutsinatsioon tähendab, et kuulmise, maitsmise, haistmise, puudutuse ja nägemise kaudu kogetakse midagi, mida ei ole tegelikult olemas. Häälte kuulmine on sagedasim hallutsinatsioon skisofreenia korral. Hääli kuuldakse ka teiste psüühikahäirete korral, kuid skisofreenia korral räägitakse inimese kohta või inimesele. Luulumõtted on sageli valed ning kasutud uskumused, mida teised antud kultuuritaustaga seotud inimesed ei usu. Inimesel võib olla paranoiline luul - mõtted jälitamisest, tagakiusamisest jne
Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säiliada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Pimedatel on ntks hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud nägemine. Tunderakud ehk retseptorid.Meeleelundites tekib närvipulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reg. Inimene vastavalt saadud ärritusele.Inimesed silmad asuvad luudsest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad.Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed
Hoolimata sellest, et värisümboolikas on kultuuriti tugevaid erinevusi, on see üks universaalsemaid sümbolsüsteeme. Teatavates värvides, näiteks punases on edasiviivat jõudu, ja neid loetakse eluandvateks ja ergutavateks, teised nagu sinine on tasandava loomuga ja rahustavad. Vikerkaart, milles on kogu spekter, peetakse heaks märgiks. Värvipsühholoogia(emotsioonid) Klassikaline psühholoogia väidab, et inimene tajub maailma põhiliselt 5meelega nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ja kompimise abil, kusjuures 80%informatsioonist saadakse nägemismeele kaudu. Inimene eristab värve nagu helisidki vastavalt silma ja kõrva võimalustele. Värvidel, helidel, lõhnadel ja maitsetel on meie meeltele umbes samasugune mõju nagu söögil seedeorganitele: nad on tunnetuslik toit, mida tarbib meie psüühika selleks, et infovahetust organismi ja keskkonna vahel töökorras hoida. PUNANE on energia ja aktiivsuse värv
Müügikultuur Värviline müügipsühholoogia Selleks, et toimuks edukas müük on oluline tunda psühholoogiat. Müügipsühholoogia peab arvestama paljude aspektidega. Klassikaline psühholoogia väidab, et inimene tajub maailma põhiliselt viie meelega nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ja kompimise abil, kusjuures 80%informatsioonist saadakse nägemismeele kaudu. Inimene eristab värve nagu helisidki vastavalt silma ja kõrva võimalustele. (http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/varvusopetus/vrvipshholoogia.html) Oma iseseisvas töös käsitlen värvide mõju. Käsitlen seda teemat, kuna värvide psühholoogiat on uuritud väga põhjalikult ja antud teema kohta on piisavalt palju materjali ka eesti keeles. Töös toon
VÄRVIPSÜHOLOOGIA Klassikaline psühholoogia väidab, et inimene tajub maailma põhiliselt 5 meelega nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ja kompimise abil, kusjuures 80%informatsioonist saadakse nägemismeele kaudu. Inimene eristab värve nagu helisidki vastavalt silma ja kõrva võimalustele.
normaalse käitumise puudumine. Positiivsed sümptomid: inimesele võib tunduda, et mõtteid pannakse pähe või võetakse ära kontrollimatu välise jõu poolt. Kehale võib tunduda justkui ta alluks välisele kontrollile, nagu mingi nukk või robot. Kogu isiksusele võib tunduda justkui ta oleks võõra jõu või mõju all. See on hirmutav kogemus, mida inimene püüab tõlgendada vastavalt oma teadmistele ja haridusele. Hallutsinatsioon tähendab, et kuulmise, maitsmise, haistmise, puudutuse ja nägemise kaudu kogetakse midagi, mida ei ole tegelikult olemas. Häälte kuulmine on sagedasim hallutsinatsioon skisofreenia korral. Hääli kuuldakse ka teiste psüühikahäirete korral, kuid skisofreenia korral räägitakse inimese kohta või inimesele. Luulumõtted on sageli valed ning kasutud uskumused, mida teised antud kultuuritaustaga seotud inimesed ei usu. Inimesel võib olla paranoiline luul - mõtted jälitamisest, tagakiusamisest jne
vahemaa kaugus, sotsiaalselt erinevad sotsiaalsed grupid, teabest arusaamine ja meeldivama valik. Kokkuvõttes võib öelda, et massimeedia on protsess, kus sõnumid on suunatud hajutatud publikule avalikult, vahendatult ja ühepoolselt tehniliste vahendite ehk meediumite kaudu. Meedium Meediumid ehk teabelevivahendid on trükiväljaanded(ajalehed, ajakirjad), raadio, telekas, mobiiltelefonid ja ka internet. Mida teeb meedium? Meedia on inimeste meelte kuulmise, nägemise, haistmise, maitsmise, kompimise pikendus. Meediumid pikendavad neid elundeid. Näiteks raadio on kuulmiselundite pikendus. Meedium on teabe paljundaja ja leviku kiirendaja, selle areng on kaasa toonud teabe kiirema leviku ja paljususe. Psühholoogilised hoiakud Meedia üheks osaks on sellega kaasnevad psühholoogilised hoiakud. Nagu me teame on media suunatud konkreetsele sotsiaalsele grupile, kindlal sobival ajal ja temas on
· 19.saj psühhofüüsika- füüsiliste ärritajate ja nendele ärritajatele vastavate sensoorsete protsesside kvantitatiivseid seoseid käsitlev psühholoogia osa. Algetapil kulges psühhofüüsika areng käsikäes mõnede naiivsete ideedega (nt meeleorganite spetsiifilise energia kontseptsioon Johannes Müller`i järgi). Kuid: 1. teadusele anti suur hulk materjali nägemise, kuulmise, haismise, maitsmise jm kohta. 2. formuleeriti psühhofüüsika seadusi (nt Fechner`i seadus). 3. arendati eksperimentaalpsühholoogia aparatuuri. · Hermann von Helmholtz, Franciscus Donders- mõõtsid eksperimentaalselt psüühiliste ja närviprotsesside kestusi ning järgnevust. · Hermann Ebbinghaus- mõõtis eksperimentaalselt stiimulmaterjali omandamist ja unustamist mälus.
Need kattuvad osaliselt, olles närviteede kaudu omavahel ja efektoorsete elunditega (refleksikaare lõppelunditega) ühenduses. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelundeid uuritakse morfoloogiliste, psühholoogiliste, elektrofüsioloogiliste ja tingitud refleksi meetoditega. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid . Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss , mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. SILM : Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes.
Sissejuhatus Inimese areng Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumisest kuni inimese surmani. Sellega tegeleb arengupsühholoogia. Uuritakse, millises järjekorras, millise kiirusega ja millisel moel need muutused toimuvad. Arengu mõistega on lähedalt seotud kasvamine ja küpsemine. Kasvamine on eelkõige füüsiline areng keha välismõõtude (kasvu, kaalu) ja elundite suurenemine. Arenemine järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani. Küpsemine seostub väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega, võib olla nii füüsiline, vaimne kui sotsiaalne. Mida vastsündinud oskavad? (meeleelunditega seotud) võimed Vastsündinud suudavad palju. Nt keeravad pead inimhääle suunas, tunnevad ära ema hääle, eelistavad seda teistele häältele. Ema hääl saab tuttavaks juba looteperioodil (loode hakkab sellele reageerima umbes 26.nädala lõpul). Imikud näevad p...
tundmist oma südamega ja astumist oma jalgadel. Vabadus tähendab õigust kahelda ja valida veetlevaim veene. Vabadus on rahutus viljade pärast, mis ei saanud valmida, ja südamevalu kergema võimaluse pärast, mis ikka jäi peale. 13 Vabadus on otsimine. Vabadus on eksimine. Vabadus on kaotamine, jälleleidmine ja lakkamatu küllastumatus. Ühevõrra tuttav on talle maitsmise ja keeldumise keel. Vabaduse jaoks sündinu ei kadesta vange, kuigi neil on kergem. Ka vangina on ta vaba. Looming · "Nimetu saar" (näidend, 1966) · "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) · "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) · "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) · "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne
Haapsalu Kutsehariduskeskus Inimese elukaar Referaat Koostaja: Marju Neemrand Juhendaja: Reet Saareväli 10. detsember 2009. a. Inimkond on kõigest mõnisadatuhat aastat vana. Juba aegade algusest peale toimub suur eluring. Kõik siin maailmas on omavahel seotud ja iga inimese sünd või surm muudab midagi. Inimese eluteekond saab alguse kui mehe ja naise vahel tekib keemia, tekib mingisugune seletamatult tugev tunne, mida meie nimetame armastuseks. Kui see tugev tunne on mõlema poolne ja inimesed tahavad, et nende armastus ka vilja kannaks, siis nad eostavad lapse. Siit saab alguse uus elu, kes 9 kuud naise üsas areneb, keda oodatakse ning kelle sünd muudab esialgu kardinaalselt vähemalt kahe inimese elu. Peale täieliku arengut toimub sünd. Ühe indiviidi elutee algab. Ta vanemad valivad talle nime, mida ta kannab oma elu lõpuni. A...
nenäod võivad kesta paarist sekundist kuni paarikümne minutini. Unenägude pikkus sõltub sellest, kui pikalt inimene magab. Unenägudes möödub aeg sama kiirusega, mis ärkvelolekus. Unenägude põhjused võivad olla väga erinevad ja unenäod ununevad väga kiiresti. Unenägudes esinevad kujutlused mitme meele alalt, kõige sagedamini nägemise ja kuulmise, palju harvemini kompimise ja liigutusaistingute ja väga harva maitsmise ja haistmise alalt. Unenäokujutlusega liituvad sageli ka igasugused mõtted, tundmused ja soovid. Näiteks võib inimene vahetult enne magama jäämist sooovida, et järgmisel päeval kontrolltöö hästi läheks ning siis on ka tõenäoline, et ta unenägu selle sama mõtte või sooviga seostub. Unenäokujutlused on sageli äärmiselt elavad, nagu ka meie tajud. Mõnikord on selge ainult osa kogu unenäostseenist, kuna kõik muu jääb tagaplaanile. Tihti on ka terve
Inimese iseloomulikud tunnused suur aju, 2 jalal liikumine- >jäsemete proportsioonid ,liigeste struk, käte, jalgade, vaagna ,selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks. 3) aeglane areng ;mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg.4)Kõigesööja- >toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse ,varutakse, jagatakse. Keerukas kultuuriline käitumine, sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele, oskavad valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid. Inimeste ja loomade sarnasused ja erinevused, Sarnasused rakuline ehitus, toitumine liikumine, paljunemine DNA, sotsiaalsus, ainevahetus, erinevused mõtlemisvõime, pikim eluiga inimesel .loomadel lühem, loomadel sesoone sigimine inimesel seda pole, kõne ja kultuuriline käitumine tehnoloogilised oskused Ülevaade inimese organsüsteemidest Nimeta koetüübid ja alaliigid, nimeta ülesanded, too näiteid koetüüpide paiknemisest kehas. Inimese koed: Rasvkude - ra...
Sellepärast on vaja peale ärkamist unenägu kõikide tema üksikasjadega endale võimalikult täpselt meelde tuletada ja siis täpselt üles kirjutada. Säärase subjektiivse meetodi kõrval on tarvitatud unenägude uurimisel ka "objektiivset" meetodit. On vaadeldud magajat, eriti tema miimikat, häälitsemist, muutusi hingamises jne. Unenägudes esinevad kujutlused mitme meele alalt, kõige sagedamini nägemise ja kuulmise, palju harvemini kompimise ja liigutusaistingute ja väga harva maitsmise ja haistmise alalt. Unenäokujutlusega liituvad sageli ka igasugused mõtted, tundmused ja soovid. Peale muutuste kujutluste elavuses, võime unenägudes tähele panna muutusi ka teistes psüühilistes protsessides. Esiteks mälus. Siin võib tuua ühe näite. Üks pankur, kes oli päeva jooksul maksnud oma kassast mitmele isikule suuremaid summasid, leidis õhtul, et kassas on 1000 krooni liiga palju. Vaatamata kõigile otsimistele ei leidnud ta siiski viga. 10 päeva
meile paremini meelde (miksike.ee 2015). 6 2. Mälu liigid Teadaolevalt on inimese mälu liigitatud peaaegu kahekümneks erinevaks liigiks. Nende nimetused tulenevalt põhiliselt aja järgi, mille jooksul me informatsiooni enda mällu salvestame. Suuremalt jaolt jagatakse meie mälu kaheks: eksplisiitne ning implisiitne, mis omakorda jagunevad allüksusteks. Mälu ehitus on seotud meie kuulmise, haistmise, tunnetamise, maitsmise protsessidega, kust tuleb peale üha uut informatsiooni, mis talletub meie mällu, kuid iga detail oma nö. pessa. Seega on keeruline mälu igat osa eraldi kirjeldada, kuid tähtsamate osadega tutvumile tuleb meile kõigile kasuks. 7 3. Sensoorne mälu Sensoorse mälu ülesanne on võimaldada stiimuli vastuvõtmist, märkamist ja sisenemist lühiajalisse mällu. Seega püsib informatsioon selles mälus väga lühikest aega, kuid mälu
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Kadri Sirk AÜSR1 VARANE LAPSEIGA Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2013 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. lapse areng.....................................................................................................................4 1.1. Lapsepõlv................................................................................................................4 1.2. Füüsiline ja motoorne areng...................................................................................5 1.3. Kognitiivne areng...................................................................................................6 1.4. Psühhosotsiaalne areng............................................
Vastavalt mudelile on jagatud need tegurid bioloogilisteks, psühholoogilisteks, sotsiokultuurilisteks, keskkonna- ja poliitilis-majanduslikeks. (Roper, Logan, Tierney 1999: 72) 3.1. Bioloogilised tegurid Turvalise keskkonna säilitamise elamistoimingut sooritamisest võtavad osa paljud bioloogilised süsteemid. Selle elamistoimingu puhul on väga oluline keha kõigi viie meele teravus, sest kuulmise, nägemise, haistmise, kompimise ja maitsmise abil tuvastatakse väliskeskkonna ohud. (Roper, Logan, Tierney 1999: 72) Peale anatoomiliste ja füsioloogiliste puuete, raskendavad turvalisuse säilitamist ka väliskeskkonna mõjurid, mis põhjustavad vigastusi ja haigusi. Nende välistingimustega võitlemiseks on oragnismil mitmeid bioloogilisi kaitsemehhanisme, mis kuuluvad lahutamatult organismi elutegevuse juurde. Nendeks organismi anatoomilisteks ja
1 Sellest peatükist saad teada ,,Meeleeundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Isegi siis, kui mingi meele elund inimesel ei talitle, suudab organism toime tulla, sest ülejäänud meeleelundid kompenseerivad selle puudujäägi. Näiteks pimedatel on hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud jällegi nägemine. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpuls, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele".( Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 68.) ,,Ini...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
