üle terve maailma. Tee on jäädvustanud igaveseks oma koha ajaloos ja kultuuris. Kogu selle pika aja jooksul on tee populaarsus inimkonna seas aina kasvanud ning tootmine suureneb iga aastaga. Võib julgusega öelda, et tee on maailmas üks levinumaid jooke. Tee joomise kombed on üle maailma erinevad: inglased naudivad oma tea time'il teed piimaga, samas kui idapool nauditakse kangemat teed samovarist. Nii on ka Jaapanis omad kombed. Sõna teetseremoonia seostub tahes-tahtmata ka kõige tavalisemal inimesel Jaapaniga, ent samas kui palju me tegelikult sellest teame? Teemavalik oli eelkõige tingitud isiklikust huvist antud valdkonna vastu ning soovist saada aru selle taga peituvast mõttest. Lootuses, et ükskord saan ma jälle osaleda teetseremoonial ning mõista selle tagamaid. Teepõõsast ja tee joomise ajaloost üldiselt Teepõõsas ehk Camellia sinensis on kameelia perekonda kuuluva igihaljaste lehtpõõsaste alamperekond
Teetseremoonia jaapani keeles cha-no-yu, mis tähendab "soe vesi tee jaoks". Cha-no-yu võlu peitub lihtsuses ja loomulikkuses. Pealtnäha koosnebki rituaal vaid tee valmistamisest ja tee pakkumisest. Näilise lihtsuse taga on aga sügavam mõte, mis avaneb harrastajale õppimise ja harjutamise käigus. Õige teetseremoonia viiakse läbi spetsiaalselt selleks ehitatud teemajas, mida ümbritseb väike jaapani aed Tseremoonial kasutatav tee on mõru roheline tee (macha), mida kasutatakse pulbrina Tseremoonia käigus on praktiliselt iga liigutus täpselt reguleeritud ning teetsermoonia meister peab hästi tundma ka arhitektuuri, lillekasvatust, keraamikat, kalligraafiat, ajalugu ja religiooni. Täismahus teetseremoonia võtab aega umbes neli tundi. Teetseremoonia tüübid Akatsuki-no-chaji / ???? /
Hindrek Post Hiina tee joomise tseremooniad Loendamatutel sajanditel Hiina ja Jaapani kultuuris on olnud tseremonaalsed teeruumid, mille läbi teejoomise kunst on muutunud absoluutseks eluviisiks. Läänemaailma kiire tempoga keskkonnad on hüljanud teetseremoonia selles osalemisele kuluva ajakulu tõttu. Sen Rikyu (1522-1591), kuueteistkümnenda sajandi suurim teemeister, määratles "tee viisi" vaimsuse koos nelja põhimõttega harmooniast, austusest, puhtusest ja rahust.. Teetseremoonia on vaimse energia koondamine, lõdvestumine ja nautimine traditsioonil, mis on väga iidne. Neli põhimõtet tõi esile Sen Rikyu Tee viisis, esitledes nii kõrgemaid ideaale inimsusele. On oluline peegeldada neid põhimõtteid inimese enda vaimses kasvamises.
1 Jaapani mõju Esimesed teeseemned tõi Jaapanisse budistlik preester Yeisei, kes oli näinud tee väärtust tõusvat Hiinas religioosses meditatsioonis. Selle tulemusena on Yeisei Jaapanis tuntud kui ,,tee isa". Selle varase seose tõttu on teed Jaapanis alati zen-budismiga seostatud. Tee sai peaaegu kohe imperiaalse toetuse ja levis kiiresti kuninglikust õukonnast ja kloostritest Jaapani ühiskonna teistesse osadesse. Tee tõsteti kunstivormiks, mis lõppes Jaapani teetseremoonia loomisega. Selle kompleksse kunstivormi arvatavasti parima kirjelduse kirjutas iiri-kreeka ajakirjanik-ajaloolane Lafcadio Hearn, üks vähestest välismaalastest, kellele anti Jaapani kodakondsus sel ajaperioodil. Ta kirjutas isiklikust tähelepanekust: " Teetseremoonia nõuab aastaid koolitust ja praktikat, et muutuda kunstiks, olgugi et kogu see kunst tervikuna, nagu ka detailid, ei tähenda muud kui ainult tassi tee valmistamist ja serveerimist
*Mis on meditatsioon? Meditatsioon annab meile rahutunde, vaigistab liigsed emotsioonid, teeb meid sensitiivsemaks, valvsamaks, intuitiivsemaks ning vaoshoitumaks. Järjepidev mediteerija kogeb sügavat sisemist rahu ja õnnetunnet. Meditatsiooni eesmärgiks võib olla rahunenud meelega millegi parem mõistmine või arusaamine, aga ka lihtsalt lõõgastumine, rahunemine, puhkus. Paljud pühendumust nõudvad tegevusalad (võitluskunstid, poeesia, maalikunst, teetseremoonia jt) eeldavad meditatsiooni abil saavutatavat teadvusseisundit. *Mida aitab mediteerimine? Meditatsiooni abil saavutatava teadvusseisundi (sanskriti k samadhi, paali k samatha) kohta on palju selgitusi ja kirjeldusi. Uuringute kohaselt (näiteks EEG võrdlustes) erineb see nii ärkvelolekuteadvusest kui ka unenägemise ja sügava une ajal esinevast teadvusseisundist. Erinevad traditsioonid ja koolkonnad loendavad paljusid samadhi astmeid.
sümboliseerivad kummagi sees sisalduvat vastandpoolust. Sinusoidne eraldusjoon märgitseb nende sujuvat üleminekut. 5. Makrobiootika - ehk elu pikendamise kunst. õigesti toitumine. Põhiidee on elada looduse rütmis. 6. Meng Ze soovitused - "Õige tegu asub lähedal asuvas, aga kõik püüavad seda kaugel asuvas." "õige tegu seisneb kergesti teostatavas" 7. Zen'i olemus - meditatsioon, tühjus, vaimne treening. Maailmaruumis on kõik üks ja kõik on üks. Zen on maailmale andnud: teetseremoonia, karate, happening, ühevärviline tusimaal, ikebaana jne. 8. Koaan probleem ; mondo - kahekõne 9. 3 jooga tähendust, 4 jooga liiki tähendused: 1)tee, mida käiakse enda sees; 2)ike(rakend) ; 3)ühendus jumalatega. liigid: karma, bhakti radza, mantra 10. Hinduismi jumalad - Isvara(peajumal, kujuteldamatu) ; Brahma(looja); Visnu(säilitaja); Siva(hävitaja) 11. Loomujooned Indias: 1)radzas-erutatus, ärevus ; 2)tamas-uimasus, tuimus; 3)satva- tasakaal, harmoonia
erinevates kultuurides peetakse pulmi erinevat moodi. Abielludes samast riigist ja usust inimesega on enamasti peamine küsimus vaid selles, et kas peetakse suur ja uhke pulmapidu või vaid lähedaste inimesega aga mõeldes abielule teisest kultuurist inimesega, on küsimusi alates sellest, kuidas ämm ja äi teisest riigist kohale lennutada kuni selleni, et kas teha traditsiooniline eesti pulm või on vaja enne pulma läbi viia teetseremoonia ja nii edasi... Leidub kultuure, kus naiste koht on kindlalt kodus ja nende töötamine on praktiliselt lubamatu see on samuti probleem, mis on vaja läbi arutada. Loomulikult on naisi, kellele sobib kodus laste kasvatamine ideaalselt ja kellele meeldibki, et mees majja raha toob aga julgen väita, et eesti naised on siiski harjunud vabadusega ja sinna juurde käib ka vabadus tööd teha ning olla aeg-ajalt mehe pilgu alt eemal. Samuti kui eesti mees võtab teisest kultuurist naise ja naine
arusaamine, aga ka lihtsalt lõõgastumine, rahunemine, puhkus. Erinevates usundites ja traditsioonides võivad meditatsiooni eesmärgid olla aga hoopis teistsugused (selgeltnägemine, hinge rännakud, suhtlemine vaimsete jõududega või teiste samal tasemel viibivate inimestega, levitatsioon, metamorfoos, teleportatsioon jne). Paljud pühendumust nõudvad tegevusalad (võitluskunstid, kalligraafia, lilleseadekunst, poeesia, maalikunst, teetseremoonia jt) eeldavad meditatsiooni abil saavutatavat teadvusseisundit. Meditatsiooni abil saavutatava teadvusseisundi (sanskriti k samadhi, paali k samatha) kohta on palju selgitusi ja kirjeldusi. Uuringute kohaselt (EEG andmetel) erineb see nii ärkvelolekuteadvusest kui ka unenägemise ja sügava une ajal esinevast teadvusseisundist. Erinevad traditsioonid ja koolkonnad loendavad paljusid samadhi astmeid. Buddha olevat
Jaapanlased lähtuvad põhimõttest, et kõik tarbeasjad mõjutavad tugevalt kasutaja tunnetust, arengut ja üldist suhet ümbritsevaga. Jaapanis valmistati tarbeesemeid savist, metalli paatinast ja puidust ning need on rikkalikult ja peenelt kaunistatud. .Eseme kompositsioon lähtus materjalist, selle elastsusest, voogavusest, haprusest või jäikusest. Alates 15. sajandist võetakse üle tagasihoidlikkust ja lihtsust eelistav hiina pottsepakunst ning seatakse see teetseremoonia teenistusse. Levinud on ka lakkmaal. Elevandiluust ning muust materjalist pisiskulptuurid, mida kasutatakse amulettidena, on levinud ka Euroopas. Värvilise puugravüüri e. puulõikekunsti kõrgperiood oli 18. ja 19. saj. Tuntumad puulõikekunsti meistrid on Kitagawa Utamaro, Katsushika Hokusai ja Ando Hiroshige . See on mõjutanud Euroopa juugendstiili. Kõrgetasemeline trükitehnika võimaldab mitmete värviplaatidega ületrükkimist
dekoratiivset maali albumilehtedel, liikuvatel vaheseintel ja paarissirmidel. Kunstnikud ei huvitunud eriti inimkeha realistlikust kujutamisest, vahel on see viidud groteskini või esitatud karikatuurselt. Otsitakse jumalikkuse avaldumist maastikus, loomades või taimedes. Sagedasem motiiv on pilved, mis jaotavad maali üksikuteks stseenideks või pilditasanditeks. Tarbekunst Alates 15. sajandist võetakse üle tagasihoidlikkust ja lihtsust eelistav hiina pottsepakunst ning seatakse see teetseremoonia teenistusse. Levinud on ka lakkmaal. Elevandiluust ning muust materjalist pisiskulptuurid, mida kasutatakse amulettidena, on levinud ka Euroopas. Värvilise puugravüüri e. puulõikekunsti kõrgperiood oli 18. ja 19. saj. Tuntumad puulõikekunsti meistrid on Kitagawa Utamaro (1753-1806), Katsushika Hokusai (1760-1849) ja Ando Hiroshige (1797-1858). See on mõjutanud Euroopa juugendstiili. Kõrgetasemeline trükitehnika võimaldab mitmete värviplaatidega (kuni 15) ületrükkimist
aga ka lihtsalt lõõgastumine, rahunemine, puhkus. Erinevates usundites ja traditsioonides võivad meditatsiooni eesmärgid olla aga hoopis teistsugused (selgeltnägemine, hinge rännakud, suhtlemine vaimsete jõududega või teiste samal tasemel viibivate inimestega, levitatsioon, metamorfoos, teleportatsioon jne). Paljud pühendumust nõudvad tegevusalad (võitluskunstid, kalligraafia, lilleseadekunst, poeesia, maalikunst, teetseremoonia jt) eeldavad meditatsiooni abil saavutatavat teadvusseisundit. Meditatsiooni abil saavutatava teadvusseisundi (sanskriti k samadhi, paali k samatha) kohta on palju selgitusi ja kirjeldusi. Uuringute kohaselt (EEG andmetel) erineb see nii ärkvelolekuteadvusest kui ka unenägemise ja sügava une ajal esinevast teadvusseisundist. Erinevad traditsioonid ja koolkonnad loendavad paljusid samadhi astmeid. Buddha olevat näiteks tõusnud kaheksandale
rahunenud meelega millegi parem mõistmine või arusaamine, aga ka lihtsalt lõõgastumine, rahunemine, puhkus. Erinevates usundites ja traditsioonides võivad meditatsiooni eesmärgid olla aga hoopis teistsugused (selgeltnägemine, hinge rännakud, suhtlemine vaimsete jõududega või teiste samal tasemel viibivate inimestega, levitatsioon, metamorfoos, teleportatsioon jne). Paljud pühendumust nõudvad tegevusalad (võitluskunstid, kalligraafia, lilleseadekunst, poeesia, maalikunst, teetseremoonia jt) eeldavad meditatsiooni abil saavutatavat teadvusseisundit. 13. Hüpnoos Hüpnoos on kunstlikult esile kutsutud osalise une taoline teadvuseseisund, mida iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sisendusele. Hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat, näiteks väga monotoonset kõne. Hüpnoos võib olla erineva sügavusastmega. Kontakt hüpnotiseerijaga säilib hüpnoosis viibijal ka siis, kui ta muid väliseid ärritusi ei taju
liikuvatel vaheseintel ja paarissirmidel. Kunstnikud ei huvitunud eriti inimkeha realistlikust kujutamisest, vahel on see viidud groteskini või esitatud karikatuurselt. Otsitakse jumalikkuse avaldumist maastikus, loomades või taimedes. Sagedasem motiiv on pilved, mis jaotavad maali üksikuteks stseenideks või pilditasanditeks. TARBEKUNST Alates 15. sajandist võetakse üle tagasihoidlikkust ja lihtsust eelistav hiina pottsepakunst ning seatakse see teetseremoonia teenistusse. Levinud on ka lakkmaal. Elevandiluust ning muust materjalist pisiskulptuurid, mida kasutatakse amulettidena, on levinud ka Euroopas. Värvilise puugravüüri e. puulõikekunsti kõrgperiood oli 18. ja 19. saj. Tuntumad puulõikekunsti meistrid on Kitagawa Utamaro (1753-1806), Katsushika Hokusai (1760-1849) ja Ando Hiroshige (1797- 1858). See on mõjutanud Euroopa juugendstiili. Kõrgetasemeline trükitehnika võimaldab mitmete värviplaatidega ületrükkimist.
taimed ja vaated tegeliku maastiku abstraktsioonidega. Valged müürid raamina taga sümboliseerivad mägesid varjutavat ebamaist udu. Liivale ja kruusale riisuti mustrid, mis aitasid mediteerida. 3. Teeaed (roiji), mis on puhastava teetseremoonia läbiviimiseks. Teepaviljoni ümbritseva aia peamine eesmärk on lahutada sinna suunduv inimene igapäeva askeldustest ja viia ta vaimsesse keskkonda. Kogu aed peab soodustama kontsentreerumist, selle tõttu ei sobi sinna eredad lilled ja tähelepanu paeluvad esemed. Seal on ebaühtlastest kividest rada, mis on maapinnast pisut kõrgem. 3 Teemaja aias asub veega täidetud kivianum, kus tseremooniast osavõtjad
Välispoliitika: * 1956.a võeti ÜRO liikmeks. *Peale II MS peamised partnerid: USA, Aasia riigid. *Teravad suhted: 1)Põhja-Koreaga-kommunism vastandus kapitalismiga. 2)Hiinaga-kuna USA ei saanud Hiinaga eriti läbi. 3)NSVL, Venemaaga. *Jaapani Keiser: Akihito, keiser 1989.a, on Jaapani 125 keiser ja tänapäeva ainuke. *Jaapan tänapäeval: Haridussüsteem-1)6.a algkool, 2) 3.a alama astme keskkool, 3) 3.a kõrgema astme keskkool. Haridusele pannakse suurt rõhku. Meelistegevused: 1)teetseremoonia.2)Ikebana. 3) Origami. 4)karaoke.5)sumomaadlus. 11. Aafrika ja Ladina-Ameerika probleemid peale iseseisvumist. V: Aafrika: 1)ebaloomulikud piirid ei kattunud üldjuhul aafriklaste esmatähtsate hõimupiiridega. 2)Püsiv vaesus. 3) Relvakonfliktid. 4) määratu korruptsioon. 5) onupojapoliitika-läänelikud väärtused ja põhimõtted ei osutunud sobivaks. Ladina- Ameerika: 1)Kuuba elas peamiselt suhkru; Kolumbia kohvi ; Tsiili vase ja Venetsueela nafta müügist
põhines teraviljal. laste toiduks. · Jaapani köögi menüü · Hea kokk on Jaapanis kõrge staatusega vaheldub koos inimene. aastaaegadega. · Minevikus kasutasid · Tofu. rikkad aadlikud hõbedast · Tee. söögipulkasid. · Sake . Teetsremoonia · Kuigi komme oli levinud Hiinas, arendasid jaapanlased välja oma teetraditsiooni. · Teetseremoonia on rituaalne rohelise tee pulbrist tee valmistamine ja serveerimine külaliste juuresolekul. · Teemaja ruum on ilma dekoratsioonidega, väljaarvatud alkoov. Teeseremoonia · Vesi tähisatab yin ja tuli koldes yang. · Kui tee serveeritakse päevasel ajal siis lüüakse gongi kui õhtusel siis kella. · Teetassid olid sageli lihtsa kujuga ja naplit kaunistatud. Pühad · Hanami - kirsiõite imetemine · Uusaasta · O - bon hanami
- toitlustamine vastavalt programmile - kohalik inglise keelt kõnelev giid - eestikeelse reisiesindaja teenused - hinnad põhinevad kursil 1USD=12,5EEK - viisa (800 EEK). Reisi toimumine eeldab 12 täishinda maksvat reisijat. Programmis: 1) Sõit Pekingi äärelinnas asuvasse Keisrite Suvepaleesse. 2) Jalutuskäik suvepalees. 3) Ekskursioon Taevase Rahu väljakule, Keelatud linna ja Taevatemplisse. 4) Kogu-päeva väljasõit Hiina müürile. 5) Teetseremoonia, mille käigus tutvustatakse Hiina erinevaid teesorte, neid saab proovida ja tseremoonia lõppedes ka kohalikust poest osta. 6) Sõit Pekingi loomaaeda, mille üks eraldi osa on pandade aed. 7) Hutong on Pekingi vanalinn- siin sõidetakse riksadega ning tehakse väikeseid jalutuskäike kitsukestel vanalinna tänavatel. 8) Lama templi külastus. 9) Kogupäeva ekskursioon Shanghaist 80 km kaugusel asuvas iidses siidipealinnas Suzhous.
usundiks. Templid, kloostrid ja pühamud on aga maastiku loomulikuks osaks. Toon näiteks ka Zen- budismi, mis jõudis Jaapanisse Hiinast. Zen-budistid panevad erilist rõhku meditatsioonile ja just nemad on arendanud paljusid tavasid budismis. Näiteks seda, et sõnad on inimesele ainult asjade pealispinnaks, selleks et mõista olemise mõtet, tuleb jõuda 3 sõnadest sügavamale. Lisaks on nende meditatiivseteks tegevusteks nt vibulaskmine, teetseremoonia ja lilleseadmine. Kloostrid ja templid Kloostrites elavad üldiselt mungad, aga need on ka avatud külalistele eriti usuliste pühade ajal. Mahajaanas ehk laia pääsemise tee budismi kuuluvad budistid sanghasse- esimesse budismi kogukonda. Sinna võivad kuuluda ka õpetajad, õpetlased ja budistid kes pole mungaks või nunnaks pühitsetud. Selle kogukonna ülesandeks on toetada ja edasi anda õpetusi.
erineva suurusega Buddha kujusid, peamiselt pronksist või värvitud puust. Kloostris ja buda mungad muutusid riigi tugevaimaks jõuks. Shinto Budism Kultuur Meiji ajastul säilitas jaapani kunst oma rahvusliku eripära. 1889. aastal avati Tokyo Kaunite Kunstide Kool, mille eestvedamisel arenes kiiresti rahvuslikus stiilis maalikunst, skulptuur ja tarbekunst. Tegevust alustas rahvuslik teatriselts, pidulikult tähistati jaapani teetseremoonia 300. aastapäeva (1886). Palju tähelepanu pöörati traditsioonilisele ehitus- ja aianduskunstile. Õitses keskajast pärit lilleseadekunst ikebana, mille koolkondade arv ulatub tänapäeval 3000-ni. Kuid üha rohkem kajastusid kunstis ka Euroopa mõjud. Teejoomistseremoonia Nara ajastu (7. ja 8. sajandi) kultuur 710. aastal sai Narast Jaapani esimene püsipealinn. Õitses budistlik kultuur, ehitati palju kloostriansamleid, templeid ja pagoode hiina eeskuju järgi
KEISER SHI HUANGDI HAUD Elusuuruses ja portreteeritud sõjavägi koos relvadega seismas ümber haua 8500 glasuurimata õõnes terrakotaskulptuuri, relvad tõelised 700 000 orja valmistasid selle detailide kaupa Jaapan 6.saj · Usundid: shintoism, budism, konfutsianism · 8.saj Jaapani kirja iseseisvumine (Jaapani silpkiri KANA 100 märki + 2*46 märki) · 11. saj Murasaki Shikibu ,,Genji monotari" maailma esimene romaan. · 14.saj teetseremoonia Zen-budism õpetus enesevalitsemisest ja meditatsioonist Shintoism loodusobjektides elavate vaimude kami'de kummardamine, paigavaimudele ohvriandide toomine. Shinto pühamu territooriumile minnakse läbi Torii värava. Jaapani põlisusund. Ei soosinud kujutavat kunsti. MEOTO-IWA ehk LAULATATUD KALJUD Arhitektuur · Hiina mõju · Materjalid: puit, kivi · Tihe side looduse ja aiakunstiga
Tee levis mööda maailma. Teda imporditi mitmetesse maadesse, kus ta kogus kiirelt populaarsust. Budistlik preester Yeisei oli esimene, kes tõi teeseemned Jaapanisse. Ta oli näinud tee väärtust tõusvat Hiinas religioosses meditatsioonis. Ta on Jaapanis tuntud kui ,,tee isa". Selle tõttu on Jaapanis teed alati zen- budismiga seostatud. Tee levis kiiresti kuninglikus õukonnast ja kloostritest jaapani ühiskonna teistesse osadesse. Tee tõsteti kunstivormiks, mis lõppes Jaapani teetseremoonia loomisega. Kuna tee oli saavutanud kõrge arengutaseme nii Jaapanis kui Hiinas, hakkas teed puudutav informatsioon imbuma ka Euroopasse. Esimene eurooplane, kes teega isiklikult kohtus ja sellest kirjutas, oli Portugali jesuiit isa Jasper de Cruz 1560ndal aastal. Portugallased lõid suure kaubandustee mida mööda transporditi teed Lissaboni, Hollandi laevad Prantsusmaale, Hollandisse ja Baltimaadesse. Kui tee lõpuks Euroopasse jõudsid, oli ta nii
tähendus. Keskeas tõmbus Lu Yu viieks aastaks eraldatusse. Ammutades oma tohutust mälust mälestusi vaadeldud sündmustest ja kohtadest, klassifitseeris ta erinevad tee kasvatuse ja valmistuse meetodid vanas Hiinas. Selle töö tohutu määratlev olemus tõstis Lu Yu peaaegu pühakuseisusesse tema eluajal. Imperaatori enda poolt soosituna põhines tema töö selgelt zen- budismil, millesse ta oli pühendatud lapsena. Seda teetseremoonia vormi tutvustasid zenbudistlikud misjonärid hiljem Jaapani impeeriumis. 1.2 JAAPANI MÕJU Esimesed teeseemned tõi Jaapanisse budistlik preester Yeisei, kes oli näinud tee väärtust tõusvat Hiinas religioosses meditatsioonis. Selle tulemusena on Yeisei Jaapanis tuntud kui ,,tee isa". Selle varase seose tõttu on teed Jaapanis alati zen-budismiga seostatud. Tee sai peaaegu kohe imperiaalse toetuse ja levis kiiresti kuninglikust õukonnast ja kloostritest Jaapani ühiskonna teistesse osadesse
igas kodus on altar. Tähtsal kohal on rahvapühad ja avalikud kultusüritused. Loodus on püha ja jumalused elavad ka mägedel, metsades ja veekogudes. Jaapan: budism Mahajaana-budism jõudis Jaapanisse 6. saj. Budistid tõid kaasa hieroglüüfkirja, hiina meditsiini ja kalendri. Munk Eisai tõi Hiinast zen-budismi. Sarnaselt hiina chan-budismiga on zenis kirgastuse saavutamiseks tähtsad paradoksid ja keerdküsimused koanid, samuti meditatsioon. Zen-budism on andnud jaapanile teetseremoonia, iluaiakunsti, maalikunsti, kalligraafia ja haiku-luule. India päritoluga maailmausundid India on kahe suure maailmareligiooni hinduismi ja budismi sünnikaa. Umbes 1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetati veeda usundiks. See oli hinduismi varajane faas. Varajasel hinduismil on kaks põhifaasi. (1) Varajane faas. Veeda usund kui polüteistlik ohverdamisreligioon, mille taotlus
Jaapanlik lihtsusetaotlus pärineb Kamakura ajastust. Eriti iseloomulik oli lihtsus Ashikagaehk Muromachi ajastul tekkinud shoin´i stiilile. Senisest valgusrikkamaks muutunud elamuis said üldkasutatavaks lükandpaneelid (shoji), põrandaid kaeti punutud õlgmattide tatami ´tega, ruumid olid värvimata, sisekujundusse kuulusid ilunurk tokonema ja pühade raamatute riiul tana. Ashikaga ajastu vaimsus ja iluideaalid avaldusid enim teetseremoonia majakese chaseki ja seda ümbritseva aia kujunduses. Alatised kodusõjad sundisid arendama kindlusearhitektuuri (nt. 1577 ehitati Himeji kindlusloss). Kaitseotstarbeta lossid olid Kinkakuji (Kuldne paviljon, 14. saj lõpp) ja Ginkakuji (Hõbedane paviljon, 1480). Tokugawa ehk Edo ajastu arhitektuuri tippteos on gongeni ehk yatsumune stiilis ehitatud Nikko templistik: hooned on seest ja väljast lakitud ning ilustatud peente nikerdistega, dekoratiivsed on keeruka ehitusega katused. Nikko
Põhisündmus on rongkäik, mis kujutab neljakümne seitsme samurai saabumist 12 templisse, et teatada oma kättemaksu lõpuleviimisest. Seejärel läidab rahvas nende haudadele lõhnaküünlad (5). Budis seostub Jaapani kultuuriga mitmeti: samurai- tee ehk bushido traditsiooni kaudu, paljusid budistlikke teemasid kasutava tõsise no- teatri kaudu, lihtsust ja loomulikkust viljeleva teetseremoonia kaudu, kalligraafia ja maalikunsti kaudu. Jaapani budismi kõige eredamaks küljeks on siiski mahajaana budismi pärimuse budade, bodhisattavate ja pühakute ümber keskendunud rahvalik usk (5). 4. ZEN-BUDISM Jaapanis teise tendentsi tähtsaimaks esindajaks on zen-budism, millel üle Jaapani umbes 21 000 templit ja liikmeid umbes 9 miljonit. Ta rõhutab vajadust vabaneda sotsiaalsetest köidikutest. Zen-budismi juured ulatuvad Indiasse, kuid tekkis 6. sajandil Hiinas
toimetati muuladega Seraili. Enne kui toit lauale kanti, prooviti Kushane's, kas see mitte mürgitatud pole. Sõrmedega söömine oli haaremis omaette peenike kunst, kus põhirõhk pandi stiilsusele. Kõiki odaliske oli põhjalikult koolitatud, et nad täidaksid seda rituaali delikaatselt, meeldivalt ja graatsiliselt. Iga liigutus käe sirutamine, pöördumine, kummardus oli niisama täpselt välja töötatud ja treenitud nagu jaapanlannadel teetseremoonia juures, ning sisuliselt meenutas kogu rituaal täiuslikku tantsuetendust. Toitu võtsid naised parema käega (vasakut tarvitati mustemate ülesannete jaoks) ja tegid seda vaid kolme sõrmega, püüdes neid võimalikult vähe määrida. Pärast söömist võisid naised taas patjadele vajuda ning suitsetada sigarette või vesipiipu. Tubakas oli eriti hea ning suitsetamine oli haareminaistele üks suurimaid lubatud rõõme
Teema valik Jaapani hariduse teema otsustasin valida selle pärast, et olen alati mingil moel ida kultuurist huvitunud, sest see on hoopis midagi muud ning oluliselt erineb Euroopa kultuurist. Nüüd oli võimalus sellega lähemalt tutvuda. Kuna Ida kultuuridesse kuuluvad ka muud usundid, siis Jaapani kasuks rääkisid sellised olulised märksõnad nagu ,,samurai", ,,harakiri", ,,geisa", ,,teetseremoonia" jm. Paraku kõik ei mahtunud antud referaati. Referaadis on iseloomustatud Jaapani erinevaid seisusi, nende seisuste laste kasvatust ning õpetamise viise. Perekond Jaapani perekond oli eelkõige religioosne ühendus. Tema aluseks olid ranged esivanemate kultuse nõudmised. Vanemate austamine on väga tähtis. Esivanemate kultus nõudis perekonna järjepidevust ja seetõttu oli abiellumine vähemalt kõigile meesliikmetele kohustuslik. Eriti vajalikud olid järglased vanema poja peres
Jaapani keisrid arvatakse põlvnevat Amaterasust endast. Keiser oli elava jumala staatuses Jaapani kapituleerumiseni Teises maailmasõjas 1945. a. Jaapan: budism Mahajaana budism jõudis Jaapanisse 6. saj. Budistid tõid kaasa hieroglüüfkirja, hiina meditsiini ja kalendri. Munk Eisai tõi Hiinast zen budismi. Sarnaselt hiina chan budismiga on zenis kirgastuse saavutamiseks tähtsad paradoksid ja keerdküsimused koanid, samuti meditatsioon. Zen budism on andnud Jaapanile teetseremoonia, iluaiakunsti, maalikunsti, kalligraafia ja haiku-luule. India päritoluga maailmausundid India on kahe suure maailmareligiooni hinduismi ja budismi sünnimaa. Umbes 3000 1500 ekr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille asukad olid ilmselt draviidid. Sealsed tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo Daro. Umbes 1500 ekr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad
Kasvab seal looduslikult ka tänapäeval. Esimesed andmed teepõõsa kohta Hiinast 350. a eKr (teistel andmetel 2700. eKr). Tee on praegu laiemalt levinud jookide seas vanim. Osa autoreid arvab teejoomise kombe pärinevat India kirdeosariigist Assamist, kust ta pKr esimese aastatuhande algul Hiinasse ja sealt 4. sajandil Jaapanisse jõudis. Hiinas sai teejoomine tavaks 6.7. sajandil. 1400. aasta paiku tekkis Jaapanis eriline teekultuur, teetseremoonia. (seotud budismiga). Praegu joovad jaapanlased rohelist teed nii enne kui pärast sööki. Euroopasse tõid hollandi kaupmehed esimese tee 16. sajandil. 1610. aastal sai Holland esimese teelaadungi, millest valmistati jooki. Prantsusmaa õppis teed tundma 1636. aastal. Venemaa õukond tutvus teega 1638. aastal. 18. sajandi alguseks olid kõik kohvikud teemajadeks muudetud. Londonist sai maailma teekaubanduskeskus. 1839. aastal algasid Londoni teeturul teeoksjonid.
1339. a pärineb templiaed Shelho-ji Kyôtos. Seda aeda nim samblaaiaks. Selles asuvad ka kaks kuulsat aiaehitist: Kuldne ja Hõbedane paviljon. Kuldne paviljon teenib nii religioosset kui ilmalikku eesmärki. Hoone asub järve kaldal. Järves paiknevad kaks mändidega kaetud saart, millel on poeetilised nimetused: Kilpkonnasaar ja Sookuresaar. Hõbedane paviljon on Kuldse jäljendus, see on esimesest väiksem ning seda asuti ehitama u pool sajandit hiljem. Esimene teetseremoonia toimus Hõbedases paviljonis. Hiljem hakati teetseremoonia läbiviimiseks ehitama eraldi väikest puust, õlgedest ja bambusest majakest. Teeaeda sisenedes astub külaline astekividele, mis annavad talle kõndimiseks õige suuna, määravad õige tempo. IV PERIOOD. 14.-16. saj - Muromachi ajastu. Seda ajastut loetakse klassikaliseks (täiuslikuks) ajajärguks jaapani aiakunstis. Aiad arenesid kloostrite juures ja kuulusid munkadele. 16.-17
annaabi.ee 
