· Eriti luksuslikud olid linnalähedased suveresidentsid. · Tsaarile ehitati Soome lahe lõunakaldale Peterhofi loss ja selle juurde kuuluv prantsuse stiilis park uhkete purskkaevudega, tsaari soosikule Mensikovile aga pisut lääne poole Oranienbaumi loss. · BARTOLOMMEO RASTRELLI hilisbaroki arhitekt. Tema kavandatud paljudest hoonetest on tähtsamad Talvepalee ja Smolnõi kloostri kirik Peterburis ning suveloss Tsarskoje Selos. Rastrelli ehitas ka Kuramaa hertsogkonnas, praeguses Lätis Jelgava ja Rundale lossid. · ETIENNE MAURICE FALCONET Katariina II poolt Prantsusmaalt kutsutud skulptor elas Peterburis kümmekond aastat ja lõi seal oma peateose Peeter I ratsamonumendi. Kunst Eestis: · Põhjasõda jagas barokiajastu Eesti kaheks osaks · 17. Saj oli Eesti Rootsi idapoolne provints, mille ehituskunstis domineerisid kaitseehitised
seetõttu eelistas hollandipärast barokilikku klassitsismi. pilt 2 Domenico Trezzini on tähtsaim arhitekt Peetri ajal. Tsaarile ehitati Soome lahe lõunakaldale Peterhofi loss (vt. pilt 1) ja selle juurde kuuluv prantsuse stiilis park uhkete purskkaevudega. Bartolomeo Rastrelli on hilisbaroki arhitekt. Tema kavandatud paljudest hoonetest on tähtsamad Talvepalee (vt. pilt 2) ja Smolnõi kloostri kirik Peterburis ning suveloss Tsarskoje Selos. Rastrelli ehitas ka Kuramaa hertsogkonnas, praeguses Lätis Jelgava ja Rundale lossid. pilt 2 Etienne Maurice Falconet on Katariina II poolt Prantsusmaalt kutsutud skulptor elas Peterburis kümmekond aastat ja lõi seal oma peateose - Peeter I ratsamonumendi. -3- BAROKK EESTIS
peaaegu inimtühjadele saartele Sankt-Peterburi(eesti k Peterburi).Üldlevinud legendi kohaselt olevat Peeter 1 läinud koos saatjatega Jänesesaarele,võtnud kätte labida,lõiganud välja kaks rida mättaid ,paigutanud need ristikujuliselt saare keskele ning andnud käsu ehitustööde alustamiseks. Nimeta arhitekt Rastrelli loodud ehitusi Peterburis ja selle ümbruses. ,,Talvepalee'' Smolnõi kloostri kirik Peterburis suveloss Tsarskoje Selos. Barokk maalikunstis.Milliseid värvitoone kasutati? Soojad küpsed toonid ja sujuvate värviüleminekutega.Kujutati pingelisi hoogsaid liigutusi,tegelaste teatraalseid žeste,taevasse tõstetud pilgud,ebatavalised poosid,ägedaid liigutusi,hukkamis,- võitlus ja röövimistseene. Kuidas iseloomustaksid Rubensi loomingut? Näiteid. 1615. aastat võib pidada Rubensi loomingu uue,kuni 1621. aastani kestnud etapi alguseks.Seda perioodi iseloomustab püüd välimise
· Pr.maale tulid renessansi ideed sõjakäikudelt Itaaliasse. Prantsusmaale hakati kutsuma itaallastest kunstnikke ja arhitekte, th. ka Leonardo. Siiski ei toimunud tavaline kunsti matkimine, vaid prantsuse kunstnikud lõid oma, kauni, selge ja peene renessansskunsti, mis aga algusest peale teenis ainult valitsejaid. · Tähtsaim oli arhitektuur. Loire jõe orgu kerkis ridamisi losse: Francois I jahiloss Chambord (tänapäeval presidendi suveloss); Chenonceaux' loss, ehitatud sillana üle jõe, kaaristu; Amboise; Blois; AzayleRideau. · Lossid erinesid Itaalia palazzodest * Olid veel gootipärase põhiplaani & masside jaotusega, kuid reness. detailide & dekooriga: katus oli kolmnurkne ning sageli olid katusel tornikesed * eriline huvi katuseehitiste, eriti just katuseakende vastu jääbki edaspidi prantsuse arhitektuurile omaseks
● mütoloogilised maalid (nt Danae (fanaatiline muuseumikülastaja viskas hapet ja seejärel restaureeriti ~20 a.)) ● graafikuna tegi kõiki kolme tol ajal levinud tehnikat Rootsi kunst 17.-18. saj (sel ajal suur impeerium) Arhitektuuris- põhiline lossiehitus (paraadlikus stiilis) nt: ● välisarhitekt - rüütelkonna hoone Stockholmis ● Nikodemus Tessin (Rootsi suurtegija) - Drottingholmi suveloss (inspiratsioon Versailles lossist) ● Nikodemus Tessin (noorem) - kuningalossi ehitamine (rokokoo interjöör) Maal- põhitegija Alexander Roslin, kes tegi palju paraad portreesid ja kujutas kangast/materjali tipptasemel (nt. Daam lehvikuga) Skulptuur - põhitegijad prantslane E. Bouchardon ja rootslane Johan Tobias Sergel (nt Amor ja Psyche) Venemaa kunst 17.-18. saj Arhitektuur - 1703 rajati St. Petersbourg
pealinn. Sinna kogunesid kõik jõud ehitama suurejoonelisi kivimaju. Tegusamad olid arhitektid Bartolomeo Francesco Rastrelli luues Talvepalee, millest hiljem kujunes Ermitaaz, peterhofi Suure palee, Tsarskoje Selos Suure Katariina Palee ja Smolnõi kiriku, Carlo Rossi rajades Aleksandri teater, senati hoone ja palju kaupmeeste maju (enamus klassitsitlikud), linna peaarhitekti Domenico Trezzini kujundatud Peeter-Pauli kindlus ja Peetri suveloss ning peterburi tsentrum. Eestis Niccolo Michetti kavandatud Kadrioru lossile lisaks olid paljud mõisahooned barokilikud (Palmse, Maardu, Sagadi, Põltsamaa). Skulptuuri iseloomustab liikuvuse mulje ja dramaatilisus, rohkelt voogavat kangast, keerulised poosid. Kuulsaim oli L. Bernini, kelle loomingusse kuuluvad Püha tereesa ekstaasis, Apollon ja Daphne kujutatud muutumise käigus, Vatikani Püha Peetri kiriku baldahhiinalar ja kiriku esine väljak. Etienne
Johann Balthasar Neumann Saksamaal valitseb sageli kiriku välisilmes barokk, siseruumis rokokoo. BAROKLIK KLASSITSISM PRANTSUSMAAL Claude Perrault: Louvre'i loss Versailles' loss (peegligalerii!) Louis XIV - "Riik olen mina" Jules Hardouin-Mansart: Invaliidide kuppelkirik Pariisis BAROKLIK KLASSITSISM INGLISMAAL Inigo Jones: Whitehalli kuningalossi pidudemaja Christopher Wren: Saint Pauli katedraal Londonis BAROKLIK KLASSITSISM ROOTSIS Drottningholmi suveloss Nikodemus Tessin noorem: Stockholmi kuningaloss BAROKLIK KLASSITSISM VENEMAAL Peeter-Pauli katedraal Bartolomeo Rastrelli: Talvepalee Peterburis, Tsarskoje Selo lossi Merevaigutuba BAROKLIK REALISM EESTIS (1630-1780) Niccolo Michetti: Kadrioru lossi fassaad Tallinnas Eesti Vabariigi presidendi residents Kadriorus(Arhitekt Alar Kotli). "Artemis ja Akteion" - Kadrioru lossi pidusaali laemaal. Axel von Roseni maja Pikk tn 28(Praegune Rootsi saatkond). Niguliste ja Toomkiriku tornikiiver
saarele(eesti Jänesesaarele) Neeva parema kalda lähedale mõne kilomeetri kaugusele merest. Kindlus ehitati algselt mullast ja puidust, kuid juba 1706. aastal asuti ehitama kivikindlust. Ehitustööde juhatajaks oli Peeter I lähedane kaaskondlane Aleksandr Mensikov. Esimene inimene, kes Peterburi maja ehitas, oli Balti sõjalaevastiku ülem Cornelius Cruys. 7. Nimeta arhitekt Rastrelli loodud ehitusi Peterburis ja selle ümbruses. ,,Talvepalee" Smolnõi kloostri kirik Peterburis suveloss Tsarskoje Selos 8. Barokk maalikunstis. Milliseid värvitoone kasutati? Soojad küpsed toonid ja sujuvate värviüleminekutega. Kujutati pingelisi hoogsaid liigutusi, tegelaste teatraalseid zeste, taevasse tõstetud pilgud, ebatavalised poosid,ägedaid liigutusi, hukkamis-, võitlus- ja röövimisstseene. 9. Kuidas iseloomustaksid Rubensi loomingut? 1615. aastat võib pidada Rubensi loomingu uue, kuni 1621. aastani kestnud, etapi alguseks
aastal asuti ehitama kivikindlust. Ehitustööde juhatajaks oli Peeter I lähedane kaaskondlane Aleksandr Menšikov. Esimene inimene, kes Peterburi maja ehitas, oli Balti sõjalaevastiku ülem Cornelius Cruys. Leht 12 / 24 7. Nimeta arhitekt Rastrelli loodud ehitusi Peterburis ja selle ümbruses. „Talvepalee“ Smolnõi kloostri kirik Peterburis Leht 13 / 24 Suveloss Tsarskoje Selos 8. Barokk maalikunstis. Milliseid värvitoone kasutati? Soojad küpsed toonid ja sujuvate värviüleminekutega. Kujutati pingelisi hoogsaid liigutusi, tegelaste teatraalseid žeste, taevasse tõstetud pilgud, ebatavalised poosid,ägedaid liigutusi, hukkamis-, võitlus- ja röövimisstseene. Leht 14 / 24 9. Kidas iseloomustaksid Rubensi loomingut ? Näiteid. 1615. aastat võib pidada Rubensi loomingu uue, kuni 1621
Kõige tuntum on reljeef kuningas Hammurabist jumala ees Hammurabi seaduste kogu (u. 300 seadust) Vana- ja Uus-Babüloonia vahel oli Assüüria riik u. 1500-7.saj eKr Assüürlaste peajumal ja pealinn oli Assur, sellest nende nimetus Assüürlased elasid Põhja-Mesopotaamias Assüüria kunsti õitseaeg oli 8.-7.saj eKr On säilinud mitmeid suuri kuningalosse ja palju reljeefe Lossid olid seest reljeefidega kaunistatud Kõige paremini on säilinud Sargon II suveloss Horsabadis Korrapäratu põhiplaaniga hoone (ilma keskse ruumita) Palju väikeseid siseõuesid, mille kaudu valgus lossi pääses Horsabadi loss asus platvormil, selle suurus oli u. 10 Ha Loss oli kaunistatud väga paljude reljeefidega, mille kogupikkus on u. 6 km Kujutati sõda ja lõvijahti Reljeefid on huvitavad, edasi on püütud anda liikumist ja dramaatikat Teine tuntud loss on Assurbanipali loss Niinives 8.saj keskel eKr rajasid Assüürlased uue pealinna Niinive Tigrise keskjooksule
korintose stiilis poolsambad ja pilastrid. Viilud uste ja akende kohal, seinaorvades skulptuurid, külgedel voluudid. Tuntud-pilstrid, viilud, poolsambad. 5. Vatikani Peetri kiriku esine väljak koos kolonnaadiga Lorenzo Bernini. 6. Bernini viljeles skulptuuri, sai kuulsaks skulptuurigrupiga ,,Apollon ja Daphne". 7. Bartolomeo Rastrelli-tema kavandi järgi Peterburis Talvepalee (praegune Ermitaazi muuseum). 8. Kadriorg-suveloss Peeter I naise Katariina jaoks, sellest ka kvartali nimi. 9. Arhitekt oli itaallane Niccolo Michetti. 10. Barokkmaalikunstnikud- sageli kujutati igasuguseid võitlus-, hukkamis- ja röövimisstseene. Ebatavalised poosid ägedad liigutused. 11. Maalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta. 12. Itaallane Caravaggio püüdles tõetruuduse poole, maalide tegevuspaik on võetud tegelikust elust
vastukaaluks hakati tagasi vaatama üldtunnustatud ja igaveste esteetiliste väärtuste poole. Ühena neist võiks käsitleda neoklassitsitlikke stiilisuundi ning sealjuures püüdlusi aristokraatlikkuse ja kõrgendatud vaimsuse suunas. Baltikumis tõusis huvi XVIII sajandi teise poole ja XIX sajandi alguse kultuuripärandi vastu. Selle näideteks on Türi lähedalt paiknev Laupa mõis (Joonis 9), mis näeb välja nagu katariina-aegne suveloss. Hoone mõjub tasakaaluka ja rahulikuna, kuid seinu katab rohke dekoor. Mõisamaja kroonib ilus mansardkatus. Neoklassitsistlikke elemente võib kohata veel näiteks Kärtsna mõisas (karniisid, liseenid, kolmnurkfrontoonid, risaliidid jne), Kehtnas (ülakorruse interjööre liigendavad Louis XVI stiilis tahveldised, stukkdekoor). 4. Kõrval- ja majandushooned. Pargikunst Kõrvalhooned mängisid olulist osa mõisate kompleksides, mistõttu neid oli ka arvukalt. 1920.
· Hammurabi seaduste kogu (u. 300 seadust) · Vana- ja Uus-Babüloonia vahel oli Assüüria riik u. 1500-7.saj eKr · Assüürlaste peajumal ja pealinn oli Assur, sellest nende nimetus · Assüürlased elasid Põhja-Mesopotaamias · Assüüria kunsti õitseaeg oli 8.-7.saj eKr · On säilinud mitmeid suuri kuningalosse ja palju reljeefe · Lossid olid seest reljeefidega kaunistatud · Kõige paremini on säilinud Sargon II suveloss Horsabadis · Korrapäratu põhiplaaniga hoone (ilma keskse ruumita) · Palju väikeseid siseõuesid, mille kaudu valgus lossi pääses · Horsabadi loss asus platvormil, selle suurus oli u. 10 Ha · Loss oli kaunistatud väga paljude reljeefidega, mille kogupikkus on u. 6 km · Kujutati sõda ja lõvijahti · Reljeefid on huvitavad, edasi on püütud anda liikumist ja dramaatikat · Teine tuntud loss on Assurbanipali loss Niinives · 8
Mõisa ees auhoov, mille ääres olid tall, tõllakuur. Maja taga park; tiik, milles on kuppelpaviljon, lehtla, supelmaja, paadisild; looduslik park e. Inglise stiilis; valged sillad, oja, pargikaunistuseks skulptuurid, kasvuhoone e. triiphoone, viljapuuaeg mõida lähedused. Kadrioru loss 1718 barokk: Eesti tuntuim barokk-kunsti mälestusmärk on Tallinnas asuv Kadrioru loss. Peeter I rajas lossi oma suvelossiks ja selle kavandas itaallasest arhitekt. Kadrioru loss , keisrinna Katariina suveloss Tallinnas , esimene suurem pargi- ja lossiansambel. Eestis, on 18. sajandi barokkarhitektuuri kõrgklassiline näide. Kadrioru ansamblit iseloomustab prantsuse- itaalia barokklosside põhikontseptsioon. Seda näitab eelkõige planeeringus alumine ja ülemine aed, mille vahel asub terrassidega seostatult loss kahe vahtkonnahoonega. Parki ümbritsesid kanalid. Regulaarselt prantsuse aiastiili kohaselt lõikasid radiaalsed hekkide ja skulptuuridega ääristatud teed peegelbasseinide ja
barokiks, mis kestis umbes 1780. aastani, ja sellele järgnenud (vara)klassitsismiks. Säilinud ehitusmälestiste hulk Põhjasõja-järgsetest sajanditest lubab siitpeale käsitleda vaid üksikuid silmapaistvamaid hooneid. Kadrioru loss Üks tuntum ja kaunim barokkarhitektuuri mälestis on Kadrioru loss koos pargiga. Loss valmis 1718-1723 Peeter I tellimusel tema õuearhitekti, itaallase Niccolo Michetti kavandite järgi. Keiserlik suveloss erineb rootsiaegsetest barokkehitistest lopsakama dekoori poolest, sest tegemist on itaalia barokiga, kuid on siiski mõõdutundeliselt ja maitsekalt välja peetud. Peamiselt stukist kaunistuste, aga ka freskode külluse poolest tõuseb esile lossi pidulik peasaal teisel korrusel (Lisa 10) (Vahtre, 2000). Olulisemalt muutus mõisaarhitektuur. 1730. aastaist alates hakati ehitama uhkeid ja suuri häärbereid, mida talurahvas lossideks hakkas kutsuma
Peterburist uus Venemaa pealinn. Sinna kogunesid kõik jõud ehitama suurejoonelisi kivimaju. Tegusamad olid arhitektid Bartolomeo Francesco Rastrelli, luues Talvepalee, millest hiljem kujunes Ermitaaz, Peterhofi Suure palee, Tsarskoje Selos Suure Katariina Palee ja Smolnõi kiriku; Carlo Rossi, rajades Aleksandri teatri, senati hoone ja palju kaupmeeste maju (enamik klassitsistlikud); linna peaarhitekti Domenico Trezzini kujundatud on Peeter-Pauli kindlus ja Peetri suveloss ning Peterburi tsentrum. Skulptuuri iseloomustab liikuvuse mulje ja dramaatilisus, rohkelt voogavat kangast, keerulised poosid. Kuulsaim oli L. Bernini, kelle loomingusse kuuluvad "Püha Tereesa ekstaasis", "Apollon ja Daphne", kujutatud muutumise käigus, Vatikani Püha Peetri kiriku baldahhiinaltar ja kirikuesine väljak. Etienne Maurice Falconet' loodud on tagajalgadele tõusnud ja saba abil tasakaalustatud hobusega Peeter I ratsamonument.
sultani eravaldus. Suurimaid muutusi Alhambras tegi Nasridi suguvõsast pärit Jussuf I ,kes tuli võimule 1333. Näit. tugevdas ta Alcazabat ja ehitas müüridele arvukalt torne. Jussufi poeg Muhammed V muutis Alhambra selleks muinasjutuliseks kindluseks, millena seda tänapäeval tuntakse. Pärast kristluse pealetungi kasutati Alhambrat ikka kuningliku paleena. Alhambras paikneb ka Karl V renessanss-stiilis suveloss (alustatud 1526,lõpetamata). Alhambrat on nim ''mauride Versaille'ks''. Alhambra oli mauride valitsejate talvine eluase , suved veetsid nad naabruses asuvas suveresidentsis Generalifes, millest pole palju säilinud. Alhambraga külgnev park, nn.Generalife aiad, on mauri aiakunsti tippsaavutus. Generalife tähendab `'jumalik aed'' või `'arhitekt Genna-Alarife aed''. Suviti toimuvad neis kauneis aedades muusika- ja tantsufestivalid. Mauridel on küpress vaikuse sümbol.
Olukord pole siiski päris lootusetu, sest ka eestlaste hulgas on Narva-Jõesuu liivarannal hea maine. Kui puhkeasutused korralikult välja ehitada ja linn "eestistada", võib sellest saada isegi rahvusvaheline kuurort. Mingit toibumist on juba märgata, Narva-Jõesuusse on hakanud tulema Eesti enda puhkajaid, kes otsivad rahulikumat kohta. Uuem projekt on Hispaania kapitaliga rajatav veepark. Mere ääres on veel Toila, mis kujunes suvituskohana, seal asus kunagi Eesti presidendi suveloss, praegu on seal väike, kuid edukas sanatoorium. Nõukogude ajal Toila rajatud nigela kalatehase asemele on nüüd ehitatud uus ja korralik. Ida-Virumaa lõunaosa on hõredasti asustatud ja teestatud ja seal pole ühtki linna ega isegi mitte suurt maa- asulat. Piirkonna teenindus- ja ärikeskuseks on vaid pisike Iisaku alevik. Küll paikneb selles piirkonnas suurim Estonia kaevandus ja kui põlevkivienergeetika Eestis säilitatakse, tuleb sinna rajada uus kaevandus.
· Hammurabi seaduste kogu (u. 300 seadust) · Vana- ja Uus-Babüloonia vahel oli Assüüria riik u. 1500-7.saj eKr · Assüürlaste peajumal ja pealinn oli Assur, sellest nende nimetus · Assüürlased elasid Põhja-Mesopotaamias · Assüüria kunsti õitseaeg oli 8.-7.saj eKr · On säilinud mitmeid suuri kuningalosse ja palju reljeefe · Lossid olid seest reljeefidega kaunistatud · Kõige paremini on säilinud Sargon II suveloss Horsabadis · Korrapäratu põhiplaaniga hoone (ilma keskse ruumita) · Palju väikeseid siseõuesid, mille kaudu valgus lossi pääses · Horsabadi loss asus platvormil, selle suurus oli u. 10 Ha · Loss oli kaunistatud väga paljude reljeefidega, mille kogupikkus on u. 6 km · Kujutati sõda ja lõvijahti · Reljeefid on huvitavad, edasi on püütud anda liikumist ja dramaatikat · Teine tuntud loss on Assurbanipali loss Niinives · 8
sokolaadi chai, rasvavaba, madalakaloriliste magustajatega, kofeiinivaba jne... 9.4 KAUBASEGUD English breakfast Selle kõigist teedest populaarseima prototüüp loodi umbes 100 aastat tagasi soti teemeistri Drysdale`i poolt Edinburghis. Seda turustati kui lihtsalt ,,Breakfast Tea`d". See muutus Inglismaal populaarseks kuninganna Victoria tekitatud kõige sotipärase vaimustuse tõttu (Victoria ja Alberti suveloss oli Balmoral Soti mägismaal). Londoni teepoed muutsid nime ja müüsid seda ,,English Breakfast Teana". See on heade mustade teede segu, mis tihti sisaldab pisut Keemuni. Paljud tee profid näevad ette, et Keemun segatuna piimaga loob buketi, mis meenutab inimestele ,, kuuma ahjupirukat" ja see võib olla nime allikaks. Seda teed peaks pakkuma piima või sidruniga. (Kunagi ei tohi külalisele sidrunit pakkuda kui ta küsib piima - sel juhul ei kasutata kunagi sidrunit. See tõmbab piima kokku
23 paarissambad (kolossaalorder), mis loovad rahuliku ja piduliku rütmi. Keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. 18. saj keskel levis Peterburis ja selle lähiümbruses toretsev hilisbarokk. Selle järjekindlaim esindaja oli itaalia päritolu Rastrelli. Tema kavandatud paljudest hoonetest on tähtsamad Talvepalee ja Smolnõi kloostri kirik Peterburis ning suveloss Tsarskoje Selos. Rastrelli ehitas ka Kuramaa hertsogkonnas, praeguses Lätis Jelgava ja Rundale lossid. Barokk maalikunst Roomas oli barokkmaalis kaks suunda: Caravaggio, kes rajas barokk-kunsti naturalistliku suuna. Kunstnik oli pärit lihtrahva hulgast ning see innustas teda kujutama lihtrahva esindajaid ja igapäevast elu. See polnud enamasti siiski eesmärk omaette, vaid vahend usulise teema käsitlemiseks. Ta kujutas imesid ja märtrite
1725-60. aa. Barokkarhitektuuri areng Venemaal oli eeskätt seotud uue pealinna Peterburi ehitamisega. Peeter I kutsel tuli Venemaale palju välismaa ehitusmeistreid, kelle looming määras ära linna esialgse, varabarokse ilme. Selle perioodi ehituskunsti peaesindajaks oli itaalia päritolu meister D. Trezzini ( 1676-1734 ), kelle loomingus on silmapaistvamad ehitised Peeter-Pauli katedraal ( 1712-33 9, iseloomuliku barokse kupli ja sihvaka kellatorniga; Peeter I suveloss ( 1710-14 ), mille projekt oli lähedane ülikutemaja kinnitatud tüüplahendusele ja 12 kolleegiumi hoone, milles kaheteistkümnel üheks kokkuliidetud hoonel on igaühel eenduv risaliit ja volutfrontoon; hoone ühtset pikka fassaadi aksentueerib keskne sissekäik. Tagasihoidlik on ka teise itaallase D. Fontana ehitatud Mensikovi loss ( 1710-60 ), mille arhitektuuris aimub lähedust hollandi kodanikemajaga. Varabaroki ajajärgul rajatakse
annaabi.ee 
