Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Majandus (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas tagada täishõive ?
  • Kuidas tagada majandussüsteemi paindlikkus ?
  • Miks monopole kritiseeritakse ?
  • Mis on siis vahe nende kahe vahel ?
  • MIDA RKP MÕÕDAB; MIDA EI MÕÕDA ?
  • Kus on aga tegelik olukord ?
  • Miks KP = pot. tootmismahuga ?
  • Kui pikk on PIKAAJALINE ?
  • Kui suur riigivõlg on probleem ?
 
Säutsu twitteris
  • SISSEJUHATUS TURUMAJANDUSE ÜLDTEOORIASSE
  • MAJANDUSE ÜLDTEOORIA MÕISTE
    Majandusteaduse teket on kõige mõistlikum otsida 17.-18.sajandi Lääne-Euroopast. Arenema hakkas nüüdisaegsele sarnane industriaalühiskond ja selle probleemid on praegugi majandusteaduse põhiküsimused. Ka mõtlemine muutus ilmalikuks – st. jumaliku tahte asemel hakati ühiskonna arengut suunavate teguritena nägema selle sisemisi jõude ja seaduspärasusi. Kõigi aegade kuulsaimaks majandusteaduriks peetakse Adam Smithi, kelle loodud invisible hand (nähtamatu käsi) tagab individuaalsetest otsustest sõltumata majandusplaanide koordineerituse.
    Turumajanduse üldteooria kujunes iseseisvaks teaduseks 18. sajandi teisel poolel. Ta on läbinud mitmed etapid ja erinevaid seisukohti esindavad erinevad koolkonnad :
    * klassikaline – esindajad A. Smith, J. B.Say, C. Menger, H. Gossen. Põhiformuleeringud: nähtamatu käsi (majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv süsteem), pakkumine loob ise enesele vastava nõudluse, kasulikkuse teooria;
    * neokeinsistlik – esindaja J.M. Keynes . Tema väitis, et majanduse isekorrigeerivad jõud on nõrgad ja aeglased ning põhiprobleemiks on töötus;
    * monetaristlik (Chicago koolkond) – majandus on oma põhiolemuselt stabiilne, valitsuse vahelesegamine teeb tavaliselt rohkem head kui halba, pakkumine on olulisem kui nõudmine;
    * uusklassikaline - esindajad A. Marshall ja M. Friedman . Nemad lausa eitavad valitsuse võimet majandust mõjutada, majandus on täiesti isereguleeruv tänu hindade ja palkade paindlikkusele;
    * postkeinsistlik – majandus on just ebastabiilne ja isekorrigeerivaid jõude pole olemas, iseeneslik tasakaal ei saabu ka pikema aja jooksul.
    Tänapäeval on raske leida majandusteadlast, kes tunnustaks ühe koolkonna kõiki aspekte ; enamik majandusteadlasi on seotud rohkem kui ühe konkreetse grupiga.
    Majanduslik mõtlemine on majanduslike probleemide asjalik ja loogiliselt järjekindel lahendamine, mille puhul tuginetakse tegelikust majanduselust saadud kogemustele , arvestatakse valitsevale ühiskonnaelule omaseid tavasid ja põhimõtteid ning kasutatakse olemasolevaid teoreetilisi teadmisi.
    Erinevates maades on majandusteaduse (ökonoomia, majanduse üldteooria) nimetus erinev (inglise keeles economics , saksa keeles wirtschaftswissenschaft, soome keeles taloustiede), kuid aine struktuur on üldjoontes sarnane, mis uurib majanduse olemust ja arenemise seaduspärasusi.
    Majandus on kogu ühiskonna ja kõigi selle liikmete püsivaks olemasoluks ja arenguks vajalike aineliste eelduste pidev taastootmise süsteem. Majandus on ülimalt keerukas ja erineval viisil avalduv, mõjutades nii kultuuri, kunsti , poliitikat jt. Majandustegevus toimub :
    • üksikindiviidi,
    • ettevõtte,
    • majandusharu , piirkonna, regiooni või
    • kogu riigi tasandil.

    Majanduse üldteooria on õpetus olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivsest kasutamisest inimeste kasvavate vajaduste rahuldamiseks.
    • ressursid on alati piiratud – st. alati tuleb valida piiratud ressursside tingimustes;
    • efektiivne kasutamine – alternatiivsete variantide hulgast tuleb valida parim.

    1.2 KASULIKKUSE TEOORIA
    Üks kaup ühele tarbijale meeldib, aga teist tarbijat jälle absoluutselt ei rahulda. Seepärast on kasulikkus subjektiivne, st. on erinevatel inimestel erinev.
    Kasulikkuse teooria mõistmiseks võtame kaks eeldust :
  • eeldame, et tarbija käitub ratsionaalselt (ta teab oma vajadusi, oskab neid reastada tähtsuse järjekorras);
  • eeldame, et kaupade kogus on piiratud, st. sissetulekud piiravad seda.
    N.: sukkpüksid (ka sokid):
    1. külmakaitse,
    2. mood,
    3. et king jalga ei hõõruks,
    4.et raha koguda.
    Vastavalt situatsioonile on näiteks toodud kaupade tähtsuse järjekord erinev.
    Kasulikkuse teooria järeldused:
    I Mida vähem on kaupa ja mida olulisemat vajadust see rahuldab , seda kasulikum see kaup on ja seda suuremat väärtust omab ta tarbija jaoks.
    N.: joogivesi kõrbes.
    II Iga järgnev kaubaühik annab teatud kogusest alates kahanevat kasulikkust.
    N.: sefiirikoogike – 1. kook – maksimaalne kasulikkus 10punkti;
    2.kook – kahaneb, 8 punkti;
    3.kook – isu saab täis, 4 punkti;
    4.kook – 0 punkti;
    5.kook - -2 punkti, so. miinuskasulikkus.
    III Inimene kulutab oma sissetulekud selliselt , et tarbitav kaubakombinatsioon annaks talle maksimaalse kasulikkuse.
    Olgu meil päevaraha 200 EEK-i. Me tahaksime selle eest osta süüa, maksta telefoniarve ja minna kinno. Piiratud ressursside tingimustes aga kõike ei saa, järelikult ühe kauba tarbimine tähendab teisest kaubast loobumist ja loobutud kauba kasulikkus peaks olema väiksem meie poolt valitud kauba kasulikkusest.
    Kasulikkus on aluseks tarbija valiku ja nõudmise seletamisel.
    1.3 TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER (TVK)
    Selleks, et luua teooriaid , konstrueeritakse erinevaid majandusmudeleid, so. erinevate eelduste, hüpoteeside ja seoste kogum. Siin peame kasutama ka ceteris paribus printsiipi , st. kõik teised muutujad välja arvatud uuritav muutuja on konstantsed (ehk muudel võrdsetel tingimustel).
    Ressursside piiratus mõjutab valikuvõimalusi kogu ühiskonnas tervikuna . Piiratud on näiteks loodusressursid, tootmisvahendid , kasutatav tehnoloogia .
    N.: oletame, et meie ühiskonna ressursid on piiratud. Me toodame ainult leiba ja raamatuid, mille valmistamiseks on 4 töötajat. Kui kõik 4 töötajat valmistavad leiba, ei toodeta ühtegi raamatut ja vastupidi.
    Sellest näitest johtuvalt saame joonistada selle ühiskonna tootmisvõimaluste kõvera:





    Tootmisvõimaluste kõver näitab ühe kauba tootmise taseme juures maksimaalset võimalikku teise kauba tootmise mahtu.
    • Seisundid seespool TVK-d on võimalikud, kuid siis jääb osa ressursse (tööjõud ja tooraine ) kasutamata, järelikult pole efektiivsed.
    • Seisundid väljaspool TVK-d pole saavutatavad, kuna sellist tootmismahtu pole meie tehnoloogia ja tööjõudluse juures nelja töötajaga võimalik saada.

    Tootmisvõimaluste kõveral pole võimalik suurendada ühe kauba tootmist ilma teise kauba tootmise vähendamiseta.
    Ühiskonnas saab rääkida kolme liiki tootmismahtudest:
  • ühiskonna maksimaalne tootmismahtso. ideaalvariant, kus on ärakasutatud kõikvõimalikud ressursid. Kuid see pole saavutatav üheski ühiskonnas, sest:
    • alati eksisteerib tööpuudus (loomulik tööpuudus),
    • alati puudub täielik info majanduses toimuva kohta;

  • potentsiaalne tootmismaht – so. prognoositav, arvestatav tootmismaht, mis kujuneb ühiskonna ressursikadusid arvestades. Siin on ka umbes 6%-line tööpuudus;
  • tegelik tootmismaht – see ongi vaadeldaval perioodil toodetav toodangu kogus ja pikaajaliselt peaks ta võrduma potentsiaalse tootmismahuga.
    Ühiskond on huvitatud oma majanduslike eesmärkide saavutamisest tootmisvõimaluste kõveral. Selliselt toimides otsustab ühiskond majanduse põhiküsimused:
  • mida toota?
  • kuidas toota?
  • kellele toota?
    Tänapäeval on lisatud ka algupärasele kolmele küsimusele veel kaks:
  • kuidas tagada täishõive?
  • kuidas tagada majandussüsteemi paindlikkus ?
  • MAJANDUSSÜSTEEMID
    Majanduse põhiküsimuste lahendamiseks kasutatakse järgmisi niiöelda puhtaid majandussüsteeme: traditsioonilist (tavamajandust), turumajandust ning plaanimajandust (ehk käsumajandust).
    Traditsiooniline ehk tavamajandus on majandussüsteem, mis põhineb:
    • ühiskondlikel traditsioonidel,
    • väikestel majandusüksustel (perekond, kodumajapidamine, küla),
    • algelisel tehnoloogial (ise toodetakse, ise tarbitakse, toode ei lähe turule – ehk naturaalmajandus ),
    • vähearenenud tööjaotusel (tööjõud on vähe spetsialiseerunud).

    Tänapäeval võib sellist majandussüsteemi kohata arengumaades, kuid sedagi mitte ehedal kujul.
    Turumajanduse korral:
    • ressursid jaotatakse majapidamiste ja ettevõtete majanduslike valikute põhjal,
    • majanduses toimib valikuid ja otsuseid kujundav hinnamehhanism, mis paneb paika ka nõudluse-pakkumise vahekorra turgudel ,
    • kõikidel majandussubjektidel on täielik valikuvabadus,
    • enamik ressurssidest kuulub eraomanikele.

    Turu reguleerivat toimet illustreerib lihtsustatud vahetuste mudel, kus on tegevad kaks subjekti: majapidamised (üksikisik või pere) ja ettevõtted.
    Kaubaturul esinevad majapidamised tarbijana, st. on nõudjad ja ettevõtted on pakkujad. Teguriturul (töö- ja kapitaliturul) on majapidamised pakkujateks ja ettevõtted ostjateks ehk nõudjateks.







    Selliselt toimibki majanduses justkui nähtamatu käsi, mis reguleerib mida toota, kuidas toota ja kellele jaotada.
    Kui vaadelda reaalset maailma, siis näeme, et mitte kusagil ei eksisteeri turumajandust puhtal kujul.
    Käsumajandus ehk plaanimajandus on majandussüsteem, kus kõiki tootmise ja jaotusega seotud otsuseid teeb riigi keskvõim. Iseloomulikud tunnused:
    • tootmise ja jaotusega seotud otsused teeb üks keskus või majandussubjekt (riigi keskvõim või selleks volitatud asutused),
    • üksikisikute omandiõigus on piiratud,
    • piiratud on nii tootjate (N.: kohustuslikud plaaniülesanded) kui
    • tarbijate vabadused (N.: riiklikult fikseeritud palgad , osade toodete jaotamine tsentraliseeritult).

    Tänapäevastest majandussüsteemidest ei esine ilmselt ükski taolises vormis puhtal kujul, pigem saame rääkida segamajandusest, mis sisaldab nii turu- kui ka käsumajanduse elemente ja millele lisanduvad nn. tavamajanduse mõningad jooned. Ükskõik missuguses turumajanduslikus riigis saame rääkida ikkagi vabast turumajandusest, mida riigivõim kaudselt reguleerib.
  • NÕUDMISE JA PAKKUMISE OLEMUS, HIND
  • NÕUDMINE JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID
    Nõudmine on teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate hindadega kindlal ajahetkel.
    (Nõudmine on seos toote hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta).
    Vaatleme nõutud kaubakoguse ja hinna vahelist seost. Paneme tabelisse kauba koguse ja hinna, mida tarbija on nõus selle koguse eest maksma.
    Hind
    Kogus
    10
    1
    8
    2
    6
    3
    4
    4
    2
    5
    Kandes tabelis toodud andmed graafikule, saame nõudmise kõvera:



    Nõudmise üldine seadus: kui kõik nõudmist mõjutavad tegurid peale hinna ei muutu, siis hinna suurenedes nõudmine väheneb ja hinna alanedes nõudmine antud kaubale suureneb. St. et toote hinna ja koguse vahel on pöördvõrdeline seos – mida madalam on hind, seda suurem on nõudmine kauba järele.
    Nõudmise kõver langeb reeglina vertikaaltelje suhtes paremale, aga on ka mõningaid erandvariante:
    • kui iga järgnev kaubaühik omab suuremat kasulikkust, kui eelmine , on võimalik selline situatsioon, kus hind tõuseb ja kaupa ostetakse üha rohkem (N.: moe- või luksuskaup , antiikesemed):


    • kui tarbijale ei lähe korda hinnatõus, ta vajab seda kaupa iga hinna juures; laeks on muidugi sissetulekud (N.: ravimid ):


    NÕUDMIST MÕJUTAVAD TEGURID
  • tarbija sissetulek;
  • teiste toodete hinnad;
  • tarbijate ootused (toote tulevase hinna või oma tulevase sissetuleku suhtes);
  • tarbijate maitse ja eelistused.
    Vaatleme joonisel tarbija sissetuleku muutustest tekkivat nõudmise kõvera nihet.



    Kui tarbijal on rohkem raha, siis ostab ta kas koguseliselt rohkem või maksab sama koguse eest kõrgemat hinda. Kui tal on vähem raha, toimub muutus vastupidises suunas.
  • PAKKUMINE JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID
    Pakkumine on kauba ja teenuse hulk, mida tootjad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad müüa.
    (Pakkumine on seos toote hinna ja koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad müüa).
    Et joonistada pakkumise kõverat, kanname jällegi tabelisse toote hinna ja tootja poolt pakutava koguse selle hinna juures.
    Hind
    Kogus
    10
    5
    8
    4
    6
    3
    4
    2
    2
    1
    Kandes tabeli andmed graafikule, saame joonistada pakkumise kõvera:



    Pakkumise üldine seadus: kui kõik pakkumist mõjutavad tegurid ei muutu, siis hinna tõustes suureneb pakutav kogus ja hinna alanedes pakutav kogus väheneb. St. et toote hinna ja koguse vahel on võrdeline seos – mida kõrgem on hind, seda suurem on pakkumine ja vastupidi.
    Erinevalt nõudmise kõverast tõuseb pakkumise kõver reeglina vertikaaltelje suhtes paremale.
    PAKKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID:
  • tootmisressursside hinnad;
  • tehnoloogia tase;
  • tootjate ootused;
  • tootjate arv;
  • maksud .
    Vaatleme joonisel tootmiskulude muutusest tingitud pakkumiskõvera nihet:



  • TURU TASAKAAL
    Nõudmine ja pakkumine on kaks turu osapoolt. Kui ostjate ja müüjate soovid kattuvad, saabub turul tasakaal.
    Kandes nõudmise ja pakkumise kõverad ühele joonisele, saame turu tasakaalu esitada ka graafiliselt.



    Punktis T asubki turu tasakaal. Tasakaaluhind (TH) on hind, mille korral ostjate poolt nõutav ja müüjate poolt pakutav kaubakogus on võrdne. Tasakaalukogus (TK) on selle hinna juures nõutav ja pakutav kogus.
    Mitte alati ei kujune nõudmise ja pakkumise koostegevusest turul tasakaal, vaid hoopis üle- või puudujääk.
    Turu ülejääk tekib siis, kui turul kehtiva hinna korral pakutav kogus ületab nõutava koguse.
    Turu puudujääk tekib siis, kui turul kehtiva hinna korral nõutav kogus ületab pakutava koguse.



    Ülejääk surub hinna alla, puudujääk aga peaks aga avaldama survet hinnatõusuks. Kui tasakaal hinnamuutuse tõttu saabub, ei avalda turujõud enam mingit survet hinnale ega kogusele. Kui aga turg on tasakaalust väljas pikemat aega, sekkub tema tegevusse riik kehtestades miinimum- ja maksimumhinna.
    Maksimumhind on seadusega kehtestatud kõrgeim hind, mida tootele kehtestada võib (N.: üüri piirmäär).
    Miinimumhind on seadusega kehtestatud hind, millest ta allapoole langeda ei tohi (N.: miinimumpalk ).
  • NÕUDMISE HINNAELASTSUS
    Lihtsal nõudmise-pakkumise analüüsil saame teha järeldusi hindade ja nõutavate või pakutavate koguste suundade kohta. Arvuliste suuruste kindlakstegemisel peame aga teadma, kui tundlik on nõutav või pakutav kogus neid mõjutava teguri (N.: hinna) suhtes. Seda mõõdetaksegi elastsusega ja elastsuskoefitsiendiga.
    Nõudmise hinnaelastsuseks nimetatakse nõutava koguse reageerimistundlikkust kauba hinna muutusele.
    Nõudmise hinnaelastsuskoefitsient E:
    Nõutava koguse protsentuaalne muutus
    E = -----------------------------------------------------
    Hinna protsentuaalne muutus
    Sõltuvalt elastsuskoefitsiendi suurusest eristatakse kolme liiki nõudmise hinna elastsust:
  • ÜLEELASTNE EHK ELASTNE NÕUDMINE: hinna muutus on väiksem kui nõutava koguse muutus; E>1; nõudluskõver on laugjas .
    Kui vaadelda pakkuja müügitulu (hind * kogus), siis selle elastsuse puhul müügitulud suurenevad peale hinnamuutust.
  • NORMAAL- EHK ÜHIKUELASTNE NÕUDMINE: hinna muutus võrdub nõutava koguse muutusega; E=1; nõudluskõver on sümmeetriline telgede suhtes. Siin pakkuja müügitulu peale hinnamuutust jääb samaks.
    3.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Majandus #1 Majandus #2 Majandus #3 Majandus #4 Majandus #5 Majandus #6 Majandus #7 Majandus #8 Majandus #9 Majandus #10 Majandus #11 Majandus #12 Majandus #13 Majandus #14 Majandus #15 Majandus #16 Majandus #17 Majandus #18 Majandus #19 Majandus #20 Majandus #21 Majandus #22 Majandus #23 Majandus #24 Majandus #25 Majandus #26 Majandus #27 Majandus #28 Majandus #29 Majandus #30 Majandus #31 Majandus #32 Majandus #33 Majandus #34 Majandus #35 Majandus #36 Majandus #37 Majandus #38 Majandus #39 Majandus #40 Majandus #41 Majandus #42 Majandus #43
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 43 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 411 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor trooperdadon Õppematerjali autor

    Lisainfo

    majandus ja mikroökonoomika
    majandus , mikroökonoomika , sissejuhatus majandusse

    Mõisted

    majandusteaduse teket, majanduslik mõtlemine, erinevates maades, majanduse üldteooria, efektiivne kasutamine, vastavalt situatsioonile, kook, potentsiaalne tootmismaht, üksikisikute omandiõigus, nõudmine, turg, miinimumhind, lihtsal nõudmise, nõudmise hinnaelastsuseks, üleelastne, normaal, ala, eek, hindade muutumine, punkt c, tootmistegurid, otsesed kulud, raamatupidajate kasum, pikaajalised kulud, lühiajalised kulud, jooniselt, tootmismaht, piirkulu, piirtulu, erinevus lühi, perioodi tootmiskoguse, erinevates tootmisharudes, lähemal sellele, täiuslik monopol, monopol, monopolistlik konkurents, oligopol, oligopol, kartell, hinnaliider, lõpptoodanguks, vahetoodang, kulutusi väliskaubandusele, majanduskasv, peapõhjuseks, majanduskasv, kogunõudlus, inflatsioon, i faas, ii faas, iii faas, sääst, sääst, kogupakkumine, kp kõver, kumb suureneb, suurendatakse olemasolevaid, kommentaar 2, t ettevõtted, vahepealset, majandustsükliks, majandustsükli pikkus, depressioon, vahetusvahendiks, rahapakkumine, likviidsus, kvaasi, rahaasendajad, rahanõudlus, siit avastus, keskpank, ekspansiivne, diskontomäär, avaturu operatsioonid, kommertspank, tööturg, punktis q, hooajaline töötus, riigi tasandil, inflatsioon, inflatsioonimäär, galopeeriv, tarbijahinnaindeks, tootjahinnaindeks, nõudlusinflatsioon, inflatsiooni hind, äraarvatud inflatsioon, turu puudulikkuseks, ümberjaotusfunktsioon, valitsuse ostud, maksusüsteemil, neutraalsus, suunatus, maksu alus, maksukoormus, maksukohuslane, riigi eelarve, maksebilanss, jooksevkonto, välisvaluutaturg, vahetuskurss, vahetuskurss, erinevad ressursid, analoogia põhjal, riigis b, tervikuna, suhteline eelisseisund, tabelis 3, saabaste tootmisel

    Kommentaarid (2)

    cassurus profiilipilt
    cassurus: Päris ideaalne teos algajale majandusõpetuses
    13:21 23-04-2009
    Keskyll447 profiilipilt
    Keskyll447: Väga hea juurdelugemise materjal ainele
    17:20 03-11-2010


    Sarnased materjalid

    36
    docx
    Majandus
    37
    doc
    Majandusteooria
    58
    docx
    MAJANDUSTEOORIA
    72
    docx
    Majanduse alused
    16
    docx
    Majanduse abc
    40
    doc
    Majanduse alused
    32
    doc
    Mikro- ja Makroökonoomika mõisteid
    89
    docx
    Mikro- ja makroökonoomika konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun