TURUSTRUKTUURID 9. märts 2015 SISUKORD: SIDETURU ARENG: LAUATELEFONILT ÜLE NUTIKALE MOBIILILE REGULEERIMATA JA REGULEERITUD TURG EESTI ELEKTRITURU AVANEMINE 2013. AASTAL OLIGOPOOLSE TURU ERINEVAD VORMID JA MUDELID 2 SIDETURU ARENG http://et.wikipedia.org/wiki/Nokia_3310#mediaviewer/File:Nokia_3310_blue.jpg ÜLEMINEK LAUATELEFONILT MOBIILILE: Raske on täpset algusaega määratleda. Nokia 3310 on GSM võrgus töötav mobiiltelefon, mida esitleti 2000. aasta 1. septembril. Nokia 3310 üks maailma kõige edukamaid telefone. Sellest ajast alates on mobiiltelefonide osas toimunud väga suur areng. 3 SIDETURU ARENG http://www.oxfordobserver.com/iphone-6-plu...
Mikro-ja makroökonoomika - T. Karm Teema 5 TURUSTRUKTUURID Punktid 19,00/19,00
Küsimus 1 Küsimuse tekst Alljärgnevatest väidetest vastab tõele: Vali üks: a. Nii TKF kui TK turu nõudluskõverad on negatiivse tõusuga b. Nii TKF kui TK turu nõudluskõverad on absoluutselt elastsed c. TKF nõudluskõver on absoluutselt elastne ja täiusliku konkurentsi turu nõudluskõver on negatiivse tõusuga d. TKF nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuid TK turu(haru) nõudluskõver on absoluutselt elastne Küsimus 2 Küsimuse tekst Alljärgnevast on TKF toodangu nõudluskõvera tunnuseks: Vali üks: a. Keskmine tulu on hinnast väiksem b. Hind ja piirtulu on kõikide toodangumahtude korral võrdsed c. Ta kattub turu nõudluskõveraga d. Tema elastsus on võrdne 1 kõikide mahtude korral Küsimus 3 Küsimuse tekst Alljärgnevatest väidetest vastavad tõele: Vali üks: a. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja alanevate kuludega on positiivse tõusuga b. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja kasvavate kuludega on vähem elastne kui TK-haru S-k...
ARVESTUSTEST 5.1 (Turustruktuurid) 1. Alljärgnevast on TKF toodangu nõudluskõvera tunnuseks: a. Tema elastsus on võrdne 1 kõikide mahtude korral b. Keskmine tulu on hinnast väiksem c. Ta kattub turu nõudluskõveraga d. Hind ja piirtulu on kõikide toodangumahtude korral võrdsed 2. Monopolisti hind ületab piirtulu, sest: a. Nõudluse kõver on negatiivse tõusuga b. Ei kehti kahaneva piirtulu (tootlikuse) seadus c. Keskmise- ja piirkulukõverad kattuvad d. Monopolist tagab väiksema toodangu mahu võrreldes TKF-ga 3. Loomuliku monopoliga on tegemist kui: a. Kui puuduvad väljumisbarjäärid b. Puuduvad sisenemisbarjäärid c. Keskmised kulud pidevalt kasvavad toodangu mahu kasvades d. Kui keskmised kulud pidevalt alanevad toodangumahu kasvades 4. Alljärgnevast ei vasta TKF pikaajalise tasakaalu tingimustele: a. P = MC b. MC = ...
Turustruktuur Info levik Firmade suurus ja Toodangu laad Barjäärid Hinna kujundamine Kasum pikal perioodil mastaabi- sääst Täielik Info levis hästi. Info Firmasid on palju. Iga firma Toodang on Sisenemis- ja Firma on hinnavõtja. Ta Pikal perioodil firma konkurents on täielik (odav, on nii väike, et ei saa homogeenne väljumisbarjäärid müüb oma toodangut teenib kättesaadav ja mõjutada hinda. Firma on (sarnane, ühesugune). puuduvad. Kui firma kehtiva turuhinnaga. ainult normaalkasumit. sümmeetriline hinnavõtja. Tänu sellele firma Homogeenne kaup on tahab alustada tootmist Firma maksimeerib oma Lühiperioodil (müüa ja ostja ...
Toodangumahust sõltub vajadus tooraine, tööjõu jne järele. Seega ka kulutused neile tootmisteguritele kasvavad toodangumahu kasvades. Selliseid toodangumahu muutudes muutuvaid kulusid nimetatakse muutuvkuludeks. Samas on ka kulutusi, mis säilivad isegi siis, kui toota null ühikut toodet. Selliseid kulusid nimetatakse püsikuludeks. Need on näiteks kulud ruumide rendile, mingi osa elektrikuludest jne. 5. Turustruktuurid Turgude uurimisel pööratakse suurt tähelepanu turustruktuurile ehk tootmisharu jaotumisele ettevõtete vahel. Turustruktuur määratleb, kui palju ettevõtteid turul on ning, kuidas nad omavahel konkureerivad.Majandusteoorias jagatakse tootmisharud gruppidesse vastavalt konkurentsi tasemele. Iseloomulikuks tunnuseks konkurentsitaseme hindamisel kasutatakse tavaliselt müüjate võimet mõjutada hinda. Laias laastus eristatakse kolme konkurentsi vormi: 1) täielik konkurents
· Õppis Viinis · Huvitus poliitikast · Töötas Harvardis · Avaldas teoseid Äritegevuse alused Karjäär Äritegevuse alused 5 inovatsiooni Äritegevuse alused Mark I Majanduselu tunnusjooned: Vähekontsentreeritud turustruktuurid Madalad turule sisenemise barjäärid Arvukalt ettevõtteid millel on rakenduslikke teadmisi Erinevused: Põhi tähelepanu on pööratud indiviidile- ettevõtja on indiviid Vaid "esimese astme" inovatsioonid võetakse arvesse Äritegevuse alused Mark II Majaduselu tunnusjooned: Kontsentreeritud turustruktuurid Kõrged turule sisenemise barjäärid
Kuidas ettevõtted konkureerivad XI peatükk · Kuidas turumajanduses töötavad konkurents ja koostöö käsikäes? · Miks mõned ettevõtted on hinnakujundajad ja teised hinnavõtjad? · Kuidas mõjutavad erinevad turustruktuurid täiskonkurents, monopolistlik konkurents, oligopol ja monopol ettevõtete omavahelist konkurentsi? · Kuidas on turundus seotud informatsiooni maksumuse ja vahetamisega? · Miks on turundus üks ärikonkurentsi meetod? Täiskonkurents Täiskonkurentsi puhul on müüjaid palju ja neist ükski ei suuda mõjutada turuhinda. Monopolistlik Monopolistlik konkurents iseloomustab turgu, kus on
Kasumiaruanne: kajastab kõiki ettevõtte tulusid ja kulusid teatud perioodi jooksul Kasum: Kasum = TULU KULU Amortisatsioon: kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks Kahjum: tekib siis, kui ettevõtte kulud ületavad tulud. 10. Konkurents, konkurentsivormid, täelik ja monopolistlik konkurents, oligopol ja monopol, oligopson, monopson, kartelli kokkulepped, hinnavõitja, turustruktuurid (4N), konkurentsiseadus, riigiabi, konkurentsi mõiste, turguvalitsev ettevõtte, loomulik monopol, kõlvatu konkurents. Konkurents: majanduslik võistlus ostjate ja müüjate seas ressursside ja toodete ostmisel ja müügil. Täielik ja monopolistlik konkurents: täielik konkurents - turuvorm, kus turg on killustunud paljude väikeste ettevõtete vahel, kes kõik on hinnavõtjad; monopolistlik konkurents on tegemist, kui turul on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast, kuid mingil
protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna protsentuaalne muutus. Ühikelastne nõudlus on nõutava koguse protsentuaalne muutus on sama suur kui hinna protsentuaalne muutus. 12. Lühiperiood majanduses tähendab ajavahemiku, mille ajal tootjad suudavad muuta vaid mõnda, mitte kõiki kasutavate ressursside hulka. 13. Pikk periood majanduses tähendab hinna muutust pakutavale kogusele pärast seda, kui tootjal on olnud piisavalt aega hinna muutustega täielikult kohaneda. 14.Turustruktuurid on: Täieliku konkurentsi turg- täieliku konkurentsi turul on suur hulk firmasid, kusjuures igaühe turuosa on nii väike, et üksinda ei suuda neist keegi turuhinda mõjutada. Seega on firma sel turul hinnavõtja. Nimetatud turgu iseloomustab lisaks see, et kaubeldakse ühesuguse, homogeense kaubaga. Turuosalistel on täielik info turutingimuste kohta ja puuduvad igasugused turutõkked. Monopol- monopoolsel turul on üks müüja. Toodangul pole lähedasi asendajaid ja turgu
tekkeni o rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide (IMF ja Maailmapank) loomine o hargmaiste ettevõtete järjest suurenev osatähtsus maailma majanduses Rahvusvahelistel firmadel, eriti seoses nende kasvuga liitumiste ja uutele turgudele laienemise teel, on valida horisontaalsete või vertikaalsete struktuuride vahel. Üldiselt on turul kauplemine seotud horisontaalsete struktuuridega, mille puhul on tähtis märksõna konkurents. Samal ajal erinevad turustruktuurid konkurentsitaseme poolest (paljude osalistega konkurentsiturg versus mõne suurfirma kontrollitud oligopoolne turg), mis määrab nii tegevuse strateegia kui ka kasumi. Vertikaalsed struktuurid on selles mõttes turu vastandid, et tegevuste koordineerimine viiakse turult firmasse. Lihtne näide seda tüüpi valikute kohta on firma otsus, kas korraldada teatud teenuste tootmine firmasiseselt (koristustööd, aga ka infotehnoloogiasüsteemi haldamine) või osta seda teenust turult
Lühiperiood on ajavahemik, mille jooksul firmad saavad tootmismahtu suurendada(vähendada) olemasolevaid tootmistegureid kasutades.(näiteks töötajate arvu) 13. Mis on pikk periood majanduses? Pikkperiood on ajavahemik, mille jooksul olemasolevad firmad on jõudnud oma tootmisvõimsust suurendada ja uued firmad on jõudnud turule tullavõi mõned firmad on jõudnud oma tootmisvõimalust vähendada ning mõned firmad on harust lahkunud. 14. Nimeta kõik turustruktuurid ja kirjelda igat ühte neist. Täielik konkurents on turul olev olukord, kus on palju tootjaid ja kõik toodavad täpselt sama asja ja ükski tootja ei saa turuhinda mõjutada, turule saab siseneda sama tootega ükstaspuha kes, kuigi reaalsuses on see ikkagi keeruline. Monopol on turul olev firma, kes toodab kogu turul oleva toodangu ise ja seega määrab ka hinna. Monopolistlik konkurents on mittetäielik konkurentsi turu struktuur, kus on palju firmasid,
piirkulus, · Elastne nõudlus nõudlus ei ole püsiv, hooajaline, nt: jäätis. · Jäik nõudlus kogu aeg ostetakse sama suures koguses ühte kaupa. 5. Kahaneva tootlikkuse seadus ehk toogi seadus kui püsivatele tootmisressurssidele lisatakse üha enam muutuvressursse, hakkab teatud määrast alates lisa- ehk piirtoodang vähenema. 6. Majandusringluse 3 sektorit : · Ettevõtted · Kodumajapidaja ehk rahvas · Riik 7. Turustruktuurid ( täiskonkurents, monopolistlik konkurents, oligopol, monopol) · Täiskonkurents ühetaoliste toodete turg paljude ostjate ja müüjatega, kellest keegi pole hinna mõjutaja ja kellel pole täielikku ülevaadet turuhindadest. Enamik poode. · Monopolistlik konkurents turg, kus paljud firmad müüvad sarnast toodet aga mitte täpselt sama moodi. Söögikohad. · Oligopol turg, kus domineerib vähe suuri firmasid. Mobiilside.
7. äriinkubaator- innovatiivne nõustamis- ja juhendamistoetuse ning muude teenuste ja tehnikaga varustatud paindliku ruumikasutusega soodne äri-ja töökeskkond alustavatele ettevõtjatele Teaduspark- asutatakse ülikoolide ja muude teaduskeskuste naabrusesse, sisaldab kõiki äriinkubaatori elemente. Eesmärk- teadmis ja teadusmahukatel äriideedel põhinevate uute ettevõtete käivitamine. 8. turu struktuur - majandusharu struktuur, mis määrab ära ettevõtete konkurentsi tingimused turustruktuurid: 1) täielik konkurents 2) monopolistlik konkurents 3) oligopol 4) monopol 1) täielik konkurents- hinnavõtja- turul osaleja, kes lepib juba kujunenud hinnaga ja ei kehtesta teist palju ettevõtteid ühetaolised tooted siseneda kerge, takistusi pole kontroll hinna üle puudub hind on nii madal kui võimalik 2) monopolistlik konkurents - turuvorm, kus on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad
protsentuaalne muutus. Koefitsent võrdub ühega. 12. Mis on lühiperiood majanduses? LÜHIPERIOOD on ajavahemikmille jooksul vähemalt üks ressurss jääb fikseerituks. Lühiperioodi jooksul firma poolt kasutatav kapitali kogus ehk tootmisvõimsus ei muutu (tehnoloogia ei uuene lühiajaliselt, masinaid ei osteta jms.) 13. Mis on pikk periood majanduses? PIKK PERIOOD on ajavahemik, mille jooksul saabmuuta kõiki ressursse. 14. Nimeta kõik turustruktuurid ja kirjelda igat ühte neist? · TÄIELIK KONKURENTS on palju ettevõtteid, mis pakuvad sarnast kauppa. On palju ostjaid. Puuduvad turule sisenemise barjäärid. Harus olemasolevad ettevõtted ei oma eeliseid värskelt turule sisenenute üle. On täielik info hindade kohta. · MONOPOL üks müüa, teenus või resurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu, ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid (litsensid, patendid). Loomulik monopol kujuneb
ostjate vahetu või kaudne kohtumine kaupade ostuks ja müügiks. Toodanguturg on turg, kus müüakse kaupu, tooteid ja teenuseid. Sellist turgu võib jagada nelja põhikatekooriasse: täieliku konkuretsi turg (TKT) monopolistliku konkuretsi turg (MKT) oligopol monopol (Tootmis)teguriturg, ressursiturg, (tootmis)sisendite turg on maa-, töö-, kapitaliturg. Teguriturgu iseloomustab müüjate suur arv. Tüüpilised turustruktuurid: täieliku konkurentsi turg (TKT) monopson oligopson muud juhud (bilateraalne monopol) Efektiivne turg on turg, kus hinnad peegeldavad täielikult ning viivitusteta nõudlust ning pakkumist, soodustades selliselt hüviste ja tootmistegurite vahetamise vastavalt nende kõrgeimaile väärtusele. Eeldused: omandiõiguse süsteem kaupade väärtusega võrreldes madalad vahetuskulud piiranguteta ja moonutusteta kättesaadav informatsioon
mastaabiefekt Kasvav mastaabiefekt Incresing Returns to Scale Растущий эффект масштаба mastaabisääst Economies of Scale Экономия масштаба mastaabikulu Dieseconomies of Scale Расход масштаба Eesti keeles Inglise keeles Vene keeles Turustruktuurid. Market structure. Структуры рынка Barjäärideta turg Perfectly contestable Безбаръерный рынок Diferentseeritud toodang Differentiated production Дифференцированная продукция Hinnakonkurents Price competition Ценовая конкуренция Hinnakujundaja Price maker Формирует цену
17) Optimaalse tegurikomplekti leidmine. Ratsionaalne ettevõte (1) soovib toota minimaalsete kuludega mingi kindla toodangukoguse või (2) fikseeritud ressurssidega maksimaalse koguse toodangut (vt. optimaalsusprintsiipi). Esimesel juhul on optimaalseks kõige madalamal asuv samakulujoon, mis lõikub valitud samatoodangukõveraga. Teisel juhul on optimaalseks nullpunktist kõige kaugemal asuv samatoodangukõver, mis lõikub valitud samakulujoonega. + lahendatud ülesanded TURUSTRUKTUURID Majandusteadlased eristavad nelja peamist turustruktuuri, mille põhjal õppida tundma ning teha eeldusi turgude (ja nendes tegutsevate tootjate) käitumise kohta. Alljärgnev turustruktuuride klassifikatsioon põhineb ettevõtete arvul tootmisharus, alustades kõige suuremast: (1) täielik konkurents (perfect competition) Mittetäielik konkrents: (2) monopolistlik konkurents (monopolistic competition) (3) oligopol (oligopoly)
Subjektiivsed: Eraalgatuslikud (kartelli-kokkulepped; turujõu kuri-tarvitamine; konkurentsi kahjustavad ühinemised). Riiklikud (riigiabi; kaubandustõkked). 12.Struktuur- käitumine-tulemus paradigma Struktuuriökonoomika (Industrial Organisation) aluseks on SKT (struktuur-käitumine-tulemus) -paradigma. Selle lähenemisviisi järgi on eristatavad turgude institutsioonilis-poliitilised raamtingimused, tehnilis- majanduslikud põhitunnused ja turustruktuurid (structure), ettevõtjate turukäitumine (conduct) ja turutulemused (performance). Põhiideeks on põhjuslik seos (mõju) ahelas struktuur-käitumine-tulemus. Selle ettekujutuse raames püütakse teoreetiliselt ja empiiriliselt uurida, millised süstemaatilised seosed ilmnevad turu ja selle keskkonna erinevate dimensioonide vahel. Eriti suurt tähelepanu pööratakse nende tegurite uurimisele, mis mõjutavad turutulemusi (hindu, kasumeid jms.), ning nende
Tootmiskogust mille juures keskmine kogukulu on minimaalne, nimetatakse firma kapatseediks e tootmisvõimsuseks. PIKK PERIOOD Pikal perioodil ei ole mitte mingisuguseid püsikulusid, kuna siin saab varieerida nii kapitali- kui ka töösisendite suurust. Pika perioodi keskmine kulu (LAC) mõõdab erinevate koguste tootmise minimaalset keskmist kulu eeldusel, et tootja võib valida firma mis tahes suurusvariandi. Täielik konkurents TURUSTRUKTUURID Tuntakse 4 turustruktuuri: 1) täielik konkurents 2) monopol 3) monopolistlik konkurents 4) oligopol Täieliku konkurentsi turul tegutseb suur hulk väikesi iseseisvaid firmasid, mis toodavat standardset toodangut. Ükski neist ei suuda üksinda turuhinda muuta. Nii ostjad kui müüjad on hinnavõtjad. Hinnavõtja firma või indiviid, kelle jaoks turuhind on etteantud suurus ja kes seetõttu peavad ostma või müüma kehtiva turuhinnaga. Vajalikud tingimused:
MONOPSON Väike MÕJU HINNALE Suur TÄIELIK MONOPOLISTLIK OLIGOPOL MONOPOL KONKURENTS KONKURENTS Palju MÜÜJATE ARV Üks Joonis 8.1. Turustruktuurid 8.2. Täielik konkurents Kui mingi hüvise ostjate ja müüjate arv on piisavalt suur ei oma üksik ettevõte mingit mõju turuhinnale, ehk kõik on hinnavõtjad. Hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda. Selline olukord tekib, kui üksik tootja toodab väga väikese osa turu kogutoodangust. Täieliku konkurentsi ideaalsel kujul on raske leida. Täielikule konkurentsile väga lähedase
suhetes - töötajate kaasamise programmid - kvaliteediringid - eriotstarbelised töögrupid - isejuhtimise töögrupid Kuidas ettevõtted konkureerivad XI peatükk · Kuidas turumajanduses töötavad konkurents ja koostöö käsikäes? · Miks mõned ettevõtted on hinnakujundajad ja teised hinnavõtjad? · Kuidas mõjutavad erinevad turustruktuurid täiskonkurents, monopolistlik konkurents, oligopol ja monopol ettevõtete omavahelist konkurentsi? · Kuidas on turundus seotud informatsiooni maksumuse ja vahetamisega? · Miks on turundus üks ärikonkurentsi meetod? Täiskonkurents Täiskonkurentsi puhul on müüjaid palju ja neist ükski ei suuda mõjutada turuhinda. Monopolistlik Monopolistlik konkurents iseloomustab turgu, kus on
Pikaajaliselt peab aga ettevõte olema võimeline katma kõiki kulusid ja kahjumit endale lubada ei saa. Iga lühiperioodi kulukõver näitab firma efektiivsemat suurusvarianti teatud tootmiskoguse valmistamiseks, kus tootmiskulu on minimaalne. Nende järgi valibki firma soovitava pika perioodi tootmiskoguse e. suurusvariandi, mille korral seda kogust saab toota minimaalse kuluga. 16 5. KONKURENTSIPOLIITIKA 5.1 TURUSTRUKTUURID Erinevates tootmisharudes on väga erinev hulk ettevõtteid mõnes on väga palju, teises aga võib-olla üks. Ostjate ja müüjate arv turul määrab ära turu struktuuri. Neid on neli: 1. täiuslik konkurents 2. täiuslik monopol 3. monopolistlik konkurents 4. oligopol Esimesed 2 on turustruktuuri piirjuhtumid, mida tegelikus elus peaaegu ei esine, aga neid käsitletakse selleks, et paremini mõista vahepealseid struktuure. KILE
Eesmärk: turumajanduse subjektide ratsionaalse käitumise määramine individuaalsete turgude tasakaalu ja ressursside piiratuse tingimusel TARBIJA KÄITUMINE INDIVIDUAALSEL TULUDE JAOTAMINE JA TURUL TOOTMISFAKTORITE PIIRTOOTLIKKUS FIRMA KÄITUMINE PIKAAJALISES JA MITTETÄIELIKU KONKURENTSI LÜHIAJALISES AJAHORISONDIS JA TURUSTRUKTUURID , MONOPOL, SELLE OPTIMAALNE SUURUS MONOPOLISTLIK KONKURENTS, MONOPSON, OLIGOPOL TOOTMISFAKTORITE TURG JA HINNA KUJUNEMINE ÜLDINE TASAKAAL OPTIMAALSE VAHETUSE TINGIMUSTES INDIVIDUAALSETEL TURGUDEL NÕUDLUSE TEOORIA
Enamik mineraale on eraomandis ja kui neid kaevandatakse, siis nendega ka kaubeldakse turul. Kuid turud ei ole sellisel juhul üldiselt täiuslikud. Praegusel hetkel küll turg eksiteerib, kuid ei pruugi eksisteerida tulevikus. Tihti on turu puudumise põhjuseks see, et tegemist on avalike hüvistega. Kui turud ka eksisteerivad, ei ole need alati konkureerivad. Mikroökonoomikast on hästi teada, et monopolistlikud või mittetäiusliku konkurentsiga turustruktuurid võivad viia efektiivsuse vähenemisele. Välismõjud Nagu eespool juba mainitud, on välismõjuga tegemist siis, kui isiku tootmist või tarbimist puudutav otsus mõjutab teise isiku kasulikkust või tootmist tahtmatult, ja kui sellisele tahtmatule mõjule ei järgne mingisugust kompensatsiooni. Eelmises loengus vaadeldud varade efektiivne paigutamise juures elimineerisime me välismõjud mõnede kasulikkust ja tootmisfunktsiooni puudutavate oletuste abil:
Enamik mineraale on eraomandis ja kui neid kaevandatakse, siis nendega ka kaubeldakse turul. Kuid turud ei ole sellisel juhul üldiselt täiuslikud. Praegusel hetkel küll turg eksiteerib, kuid ei pruugi eksisteerida tulevikus. Tihti on turu puudumise põhjuseks see, et tegemist on avalike hüvistega. Kui turud ka eksisteerivad, ei ole need alati konkureerivad. Mikroökonoomikast on hästi teada, et monopolistlikud või mittetäiusliku konkurentsiga turustruktuurid võivad viia efektiivsuse vähenemisele. 50. Välismõju: välistulu ja väliskulu Välismõju on turuga mitteseotud suhe, kus majandussubjekt: pakub teistele ressursse (kaupa, teenust), saamata selle eest täielikku kompensatsiooni; või saab tulu ilma vastavaid kulutusi tegemata. Sellest lähtuvalt jaotatakse välismõju positiivseks ehk välistuluks või negatiivseks ehk väliskuluks. Mõju teistele Tarbimine Tootmine
annaabi.ee 
