Majanduse alused eksam (0)

KORDAMISKÜSIMUSED   Teema 1   Majanduse üldteooria - on õpetus olemasolevate piiratud ressursside võimalikult 
efektiivsest kasutamisest inimeste kasvavate vajaduste 
rahuldamiseks.  Tootmisvõimaluste kõvera kujunemine, seisundid see- ja väljaspool TVK-d-  ! Tootmisvõimaluste kõver näitab ühe kauba tootmise taseme juures 
maksimaalset võimalikku teise kauba tootmise mahtu. 
• Seisundid seespool TVK-d on võimalikud, kuid siis jääb osa ressursse 
(tööjõud ja tooraine) kasutamata, järelikult pole efektiivsed. 
• Seisundid väljaspool TVK-d pole saavutatavad, kuna sellist 
tootmismahtu pole meie tehnoloogia ja tööjõudluse juures nelja 
töötajaga võimalik saada. 
Tootmisvõimaluste kõveral pole võimalik suurendada ühe kauba tootmist 
ilma teise kauba tootmise vähendamiseta.                   Tootmismahtude liigid - Ühiskonnas saab rääkida kolme liiki tootmismahtudest: 
1.  ühiskonna maksimaalne tootmismaht – so. ideaalvariant, kus on  ärakasutatud kõikvõimalikud ressursid. Kuid see pole saavutatav 
üheski ühiskonnas, sest: 
• alati eksisteerib tööpuudus (loomulik tööpuudus), 
• alati puudub täielik info majanduses toimuva kohta; 
2. potentsiaalne tootmismaht – so. prognoositav, arvestatav 
tootmismaht, mis kujuneb ühiskonna ressursikadusid arvestades. Siin on 
ka umbes 6%-line tööpuudus; 
3. tegelik tootmismaht – see ongi vaadeldaval perioodil toodetav 
toodangu kogus ja pikaajaliselt peaks ta võrduma potentsiaalse 
tootmismahuga.  


Teema 2   Nõudmise ja pakkumise kõvera kujunemine, nende üldine seaduspärasus!!!!   •  Nõudmine on seos toote hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud  ajaperioodil soovivad ja suudavad osta  •  Nõudmise üldine seadus: toote hinna ja koguse vahel on pöördvõrdeline  seos – mida madalam on hind, seda suurem on nõudmine kauba järele.  Nõudmise kõver langeb reeglina vertikaaltelje suhtes paremale, aga on ka 
mõningaid erandvariante: 
• kui iga järgnev kaubaühik omab suuremat kasulikkust, kui eelmine, on 
võimalik selline situatsioon, kus hind tõuseb ja kaupa ostetakse üha 
rohkem (N.: moe- või luksuskaup, antiikesemed): 
• kui tarbijale ei lähe korda hinnatõus, ta vajab seda kaupa iga hinna 
juures; laeks on muidugi sissetulekud (N.: ravimid)  *Kui tarbijal on rohkem raha, siis ostab ta kas koguseliselt rohkem või 
maksab sama koguse eest kõrgemat hinda. Kui tal on vähem raha, toimub 
muutus vastupidises suunas.  NÕUDMIST MÕJUTAVAD TEGURID 
1. tarbija sissetulek; 
2. teiste toodete hinnad (asendus- ja täiendtooted ning üksteisega 
mitteseotud tooted); 
3. tarbijate ootused (toote tulevase hinna või oma tulevase sissetuleku 
suhtes); 
4. tarbijate arv (rahvaarvu kasvades suureneb ka nõudlus); 
5. tarbijate maitse ja eelistused (raske ära arvata, kuigi maitse muutumine 
mõjutab nõudlust).    Pakkumine on seos toote hinna ja koguse vahel, mida 
tootjad soovivad ja  •  Pakkumise üldine seadus: toote hinna ja koguse  vahel on võrdeline  seos – mida kõrgem on hind, seda suurem on pakkumine ja 
vastupidi.  PAKKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID: 
1. tootmisressursside hinnad; 
2. tehnoloogia tase; 


3. alternatiivsete hüviste hinnad (nisu hinna tõustes on mõtet suurendada 
rukki tootmist); 
4. tootjate ootused (kõrgema või madalama hinna suhtes); 
5. tootjate arv (tootjate arvu kasv suurendab pakkumist ja konkurentsi); 
6. maksud (maksu suurenemisel kasvavad kulud).  Turu tasakaal, turu ülejääk ja puudujääk.   •  Nõudmine ja pakkumine on kaks turu osapoolt. Kui ostjate ja müüjate  soovid kattuvad, saabub turul tasakaal.  •  Turu ülejääk tekib siis, kui turul KEHTIVA HINNA korral pakutav  kogus ületab nõutava koguse.  •  Turu puudujääk tekib siis, kui turul KEHTIVA HINNA korral nõutav  kogus ületab pakutava koguse. 
Teema 3   Eelarve piir - EELARVE PIIR (JOON) näitab kaubakogust, mida tarbija saab 
oma tulude ja olemasolevate hindade juures hankida. 
    Eelarve piiri mõjutavad: 
1. tarbija tulude muutumine – tarbija sissetulekute suurenemine või 
alanemine nihutab eelarve piiri kas paremale või vasakule, muutmata 
tema kallakut: 
2. hindade muutumine – mõjutab eelarve piiri kallakut.  Samasuskõverad - Tarbija valikuvõimalusi mitmete kaupade hulgast saab 
esitada samasuskõverate abil. Kui tarbija peaks tegema kahe esitatud kauba 
hulgast mingisuguse valiku, siis SAMASUSKÕVER peegeldab tarbijale 
võrdväärseid võimalikke kaubavalikuid kasulikkuse aspektist lähtudes.  Samasuskõverateooria järgi ühe kauba tarbimise suurendamine on 
võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel.  Tarbija valik – tarbija kasutab olemasolevaid tulusid suurimat rahulolu 
(kasulikkust) tooval viisil. 
Tarbija valikut mõjutavad:  1.  hinna muutused 
2.  tulu muutused 


Teema 4   Kulude liigitused –   •  Vaatleme siinkohal esimest kulude liigitusvõimalust:  1. OTSESED KULUD  
2.  KAUDSED KULUD  Raamatupidajate kasum – nemad arvestavad ainult otseseid kulusid; 
Majandusteadlaste kasum – otsesed kulud + kaudsed kulud.  •  Teine kulude liigitus (sõltuvalt toodetud produkti hulgast):  A.  PÜSI (FIKSEERITUD) KULUD (Kp)  B.  MUUTUVAD TOOTMISKULUD (Km)  KOGUKULU (KK) = Kp + Km  •  Kolmas kulude liigitus (sõltuvalt perioodist, mille jooksul kulutused  tehakse): 
A. PIKAAJALISED KULUD 
B. LÜHIAJALISED KULUD 
Kogukulu kõver - KOGUKULU KÕVER 
KK = Kp + Km 
*Kogukulud ei hakka kunagi nullist, sest alati on olemas püsikulud, mille 
suurus ei olene tootmismahust.  
Teades olemasolevaid tootmistehnoloogiaid ning töö ja masinate hindu, saab 
ettevõte kalkuleerida madalaima kulu, millega toota.  Ettevõtte kattepunkt - Ettevõtte kattepunkti leidmiseks kasutame kogukulu 
kõverat ja kogutulu joont, mis näitab ettevõtte müügikäivet (müügitulu). Firma 
optimaalne tootmismaht näitab, kus ettevõte katab oma lühiajalised 
tootmiskulud ja hakkab andma kasumit. Seepärast nimetatakse seda punkti 
KATTEPUNKTIKS. Enne seda on firma oma olemasoleva tootmismahuga 
kahjumis. 
Teema 5   Monopolistlik konkurents - Monopolistliku konkurentsi põhilised 
iseloomujooned on: 
1.  harus on palju üksteisest sõltumatult tegutsevaid firmasid - see joon  annab monopolistlikule konkurentsile tema konkurentsi-aspekti; 
2.  diferentseeritud toodang – tooted on küll sarnased, kuid üksteist mitte  täielikult asendavad (nt.: erinevad seebisordid või erineva kaubamärgiga 
tooted) - see joon annab monopolistlikule konkurentsile tema monopoliaspekti 
3. uutel firmadel on kerge harusse siseneda.  * PALJU MÜÜJAID, ERINEVAD ASENDATAVAD TOOTED, VÕIMALUS 
NATUKE HINDA MÕJUTADA.  Oligopol - on üks enamlevinud struktuure arenenud turumajanduses. 


Oligopol on turg, kus on väike arv firmasid, mis on üksteisest vastastikku 
sõltuvad, st. ühe firma majanduslik otsus mõjutab teisi firmasid. Igaüks neist 
peab arvestama oma tegevuse mõju konkurentide käitumisele ja vastupidi.  *VÄHE MÜÜJAID, SARNASED VÕI ERINEVAD TOOTED, SAAB 
MÕJUTADA HINDA. Oligopoli mudelid: KARTELL & HINNALIIDER.  Teema 6   SKP ja RKP erinevus –   •  RKP arvestamisel mõõdetakse ANTUD RIIGI TOOTMISTEGURITE  poolt loodud väärtusi, kusjuures pole oluline, kas tegurid asuvad kodu- 
või välismaal.  •  SKP korral aga RIIGI territooriumil loodud rikkusi, mis võivad olla ka  välismaiste. tootmistegurite poolt loodud.  *RKP arvestamine toodangust - RKP arvestamisel kasutatakse ainult 
LÕPPTOODANGUT.   !!!RKP arvestamine lähtudes tuludest!!!! –   •  Rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu.  Tulu saadakse tootmistegureid (töö, maa, kapital) kasutades.  1)  palk – tasu tööjõu teenuse eest ja kasum – ettevõtte omaniku tulu;  2)  rent – tasu maa kasutamise eest;  3)  intressid – intressitulu laenudelt jm. investeeringutelt.  RT = palgad + rendid + laenutulud  •  Eelpool nimetatud tulud on inimese jaoks tulud, ettevõtte jaoks aga kulud.  Ettevõttel on aga kulusid, mis ei laiene kellelegi tegurituluna. 
N.: aktsiisimaks, käibemaks, mis on küll lülitatud tootehinna sisse ja riik saab 
tulu, aga see tulu ei laiene ühegi ülalmainitud tulunäitaja koostisesse. Neid 
kulusid nimetatakse kaudseteks maksudeks.  •  komponent, mis ei lähe ühegi tulunäitaja koostisesse, on amortisatsioon  (s.o. summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust 
kaotavad). Ta on jällegi kaupade ja teenuste väärtuse osa, aga ei laiene 
kellelegi tuluna.   !!!RKP arvestamine lähtudes kuludest!!!! –   1)  Tarbimiskulutused (T) – majapidamiste poolt tehtud kulutused UUE  lõpptoodangu või teenuse hankimiseks. 
N.: uue auto ost läheb RKP arvestusse, aga kasutatud auto ostmiseks tehtud 
kulutus ei lähe. Kasutatud auto eest on juba kord makstud ja nüüdne arvestus 
tähendaks topeltarvestust. 
2)  Investeerimiskulutused (I) – ettevõtete kulutused tootmisvahenditele 


(seadmed, masinad, hooned) ja kaubavarudele. 
3) Valitsuse kulutused (V) – avaliku sektori kulud kaupade ja teenuste 
ostmiseks erasektorilt; aga ka kulutused maanteede, politsei,hariduse, 
sõjaväe jms. ülalpidamiseks (riik jaotab oma tulu, mille ta saab maksudest). 
4) Puhas eksport (Ep) – et enamus riike on avatud majandusega, tuleb 
käsitleda ka kulutusi väliskaubandusele – EKSPORTI JA IMPORTI. 
Eksport (E) on oma maa kaupade müük välismaale (toob raha sisse). 
Import (I) on välismaal toodetud kaupade müük kodumaale (viib raha välja).  Kui lahutame ekspordist kulutused impordile, saame PUHASEKSPORDI: 
Ep = E – I  Mida RKP mõõdab, mida mitte!   RKP mõõdab:  1)  majandustegevuse ulatust väärtuseliselt. 
2)  Lõpptoodangut 
3)  Ühiskonna tootmismahtu kindlal ajavahemikul – tavaliselt 1 aasta. 
4)  RKP ühe elaniku kohta  RKP ei mõõda:  1)    negatiivseid välismõjusid inimeste elukeskkonnale seoses tootmisega  2)  inimeste vaba aja ja tööaja suhet  3)  varimajandust (nt. ümbrikupalk)  4)  kodumajapidamistes tehtavat tööd.  Majanduskasv - on REAALSE SKP juurdekasv ühe elaniku kohta.  Majanduskasvu mõjutavad järgmised näitajad: 
1. Ressursside hulk – mida rohkem on ettevõtetel tööjõudu, kapitali ja 
loodusressursse, seda suurem on võimalusi tootmiseks. 
2. Ressursside kavaliteet – mida suurem on tootlikkus, seda rohkem on 
võimalik antud ressursihulgaga toota. Inimkapitali kvaliteeti tootlikkust 
väljendatakse tööviljakusena, mille tõus samuti võimaldab RKP kasvu. 
3. Tehnoloogilised uuendused – tehnoloogia arenedes suudab ettevõte 
toota sama ressursi hulgaga rohkem kaupu. 
4. Efektiivsuse kasv – mida efektiivsemalt ettevõtted suudavad oma 
tegevuses ja juhtimises toimunud muudatuste läbi toota.  Teema 7   Kogunõudluse elemendid ja seda mõjutavad tegurid.   •  Kogunoudluse ELEMENDID:  1. Majapidamiste TARBIMINE (T) – s.o majapidamiste noudmine e. kulutused 
kaupadele ja teenustele; 
2.  Ettevotete INVESTEERINGUD (I) – s.o ettevotete noudlus  tootmisvahenditele 
ja kulutused kaubavarude moodustamiseks; 


3. VALITSUSE KULUTUSED (V) – riiklik tarbimine 
4. PUHAS EKSPORT (Ep) – rahvusvaheline tarbimine, mis soltub maa 
valismajanduslikust aktiivsusest (N.: Jaapan, kes on enamasti orienteeritud 
ekspordile, moodustab Ep palju suurema osa kogunoudlusest kui suure 
sisetarbimisega USA-s).    •  Kogunõudlust mõjutavad TEGURID:  1. INFLATSIOON – hinnad ja palgad kasvavad. Kuna aga palgatous katab 
hinnatousu, jaab kogus samaks ja noudmise vahenemist ei toimu. KN 
kover nihkub ules (nihe A-A’). 
2. REAALSED INTRESSIMAARAD – intressimaarade tous muudab 
laenuraha kallimaks ja see vahendab ettevotete investeeringukulutusi 
ning majapidamisdte kulutusi (kovera nihe vasakule). 
3. RAHA- JA EELARVEPOLIITIKA -* raha pakkumise kasvades (raha massi 
suurendamisel ringluses) 
suureneb tarbimine (nii majapidamistel kui ka ettevotetel). 
Kover nihkub 
paremale (nihe A-A“). 
* Maksude alandamine suurendab jallegi ettevotete ja 
majapidamiste 
tulu, seega sama nihe. 
4. OOTUSED – kui inimesed arvavad, et tulevikus nende 
sissetulekud 
vahenevad, muutub ootus pessimistlikuks, vahendavad majapidamised 
oma tarbimist, mille labi vaheneb ka ettevotete tulubaas. Kover nihkub 
vasakule. 
5. TULUDE JA HINDADE TASE TEISTES RIIKIDES – kui N.: Euroopas 
on inflatsioon korgem kui Ameerikas, siis muutub Ameerika kaup 
Ameerikas odavamaks vorreldes Euroopa omaga. Noudlus importkaubale 
vaheneb (suureneb Ep). Kover nihkub paremale. 
6. VALITSUSE KULUTUSED – kui valitsussektor suurendab oma 
kulutusi toodete ja teenuste ostmiseks, siis kogunoudlus touseb. Sama efekt 
on ka riiklike tulusiirete (maksed, mida avalik sektor teeb indiviididele, ka 
ettevotetele ja nende suurimaks osaks on sotsiaalkindlustusmaksed) 
suurndamisel. Kover nihkub paremale.  
 


Teema 8   Pikaajaline kogupakkumine ja tasakaal, kõver ja selle selgitus!!!!!!   1. pikaajaline kogupakkumine ja tasakaal (klassikaline koolkond) 
Nende seisukohad: 
• pakkumine loob ise endale vastava nõudmise ja liigset pakkumist ei saa 
eksisteerida (kui ettevõte suurendab tootmist, suurenevad majapidamiste 
tulud); 
• finantsturg on selleks mehhanismiks, mis muudab majapidamiste säästud 
ettevõtete investeeringuteks, selle teeb võimalikuks laenuprotsendi paindlikkus 
(kui muutub pakkumine, muutub laenuprotsent ja I ning S muutuvad nii, et nad 
on jällegi võrdsed); 
• paindlikud palgad ja hinnad tagavad täishõive majanduses (igal inimesel on 
põhimõtteliselt võimalik tööd leida, ainult millist ja millise palga eest; kes ei 
soovi enda tööd müüa, on vabatahtlik töötu). 
TASAKAAL = POT. TOOTMISMAHT  Lühiajaline kogupakkumine ja tasakaal, 
kõver ja selle selgitus!!!!!!   2. lühiajaline kogupakkumine ja tasakaal 
(Keynes’i koolkond) 
Nende seisukohad: 
• mitte kogupakkumine ei loo nõudmist, 
vaid kogunõudmine tingib ettevõtete 
poolt pakutava toodangu mahu; 
• palgad, hinnad ega laenuprotsendid pole 
paindlikud majanduse 
tasakaaluasendisse viimiseks; 
• tööpuudus (loe: ressursside alakoormatus) pole 
mitte vabatahtlik vaid 
pealesunnitud seisund (täishõive saavutamiseks 
tuleb palkade alandamise 
asemel suurendada kogunõudmist valitsuse 
kulutuste kasvu teel). 
TASAKAAL < POT. TOOTMISMAHT  Teema 9   RAHA FUNKTSIOONID: 
1.  Raha kui vahetusvahend – raha kasutatakse kaupade ja teenuste eest  maksmiseks. On olemas: 
• kaupraha , s.t. vahetusvahendiks on kaup, N.: hobused, pärlid, väärismetall; 
• sümbolraha – s.o. paber või odav metall, mis valitsuse otsusega on kuulutatud 


täitma raha funktsiooni, s.o. seaduslik maksevahend, N.: euro, dollar, kroon. 
• deposiitraha – s.o pankadesse ja nõudehoiustele paigutatud raha. 
2.  Raha kui arvestusühik – kauba väärtust (hinda) väljendatakse rahas ja raha  kasutatakse ka arvestuse pidamiseks. 
3.  Raha kui akumulatsioonivahend – inimene säästab raha (säilitab e.  akumuleerib) ja kasutab seda kunagi hiljem. Kuid seda peab tegema nii, et raha 
oma väärtust ei kaotaks (pannes raha tähtajalisele hoiusele, loob see raha 
juurde).  Raha pakkumine. - on kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval.  Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse 
järgmisi rahaagregaate: 
1.  rahaagregaat Mo – rahabaas. See on keskpanga poolt emiteeritud ja  valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib asuda keskpangas, 
kommertspankade kassades või ringleb inimeste käes; 
2.  rahaagregaat M1 = Mo + nõudehoiused e. jooksvad arved pankades  Suhteliselt likviidne rahahulga osa. LIKVIIDSUS on võime muutuda 
sularahaks, näitab raha kasutamisvõimalust kaupade ostmisel ja maksete eest 
tasumisel. 
3.  rahaagregaat M2D = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused.  Seda rahahulka saab pärisrahaks muuta peale teatud protseduuri. 
4.  rahaagregaat M2 = M2D + valuutahoiused.  Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelmist ja on väiksema likviidsusastmega.  Teema 10   Töö pakkumine –  
Töö pakkujaks on tavaline INIMENE. 
1) üksikisiku seisukohalt – mida kõrgem on palk, seda rohkem tunde on inimene 
nõus töötama; 
2) kogu tööturu seisukohalt – mida kõrgem on palk, seda rohkem inimesi tahab  töötada. 


Töö nõudmise kõver ja tasakaal; tööjõu- ja tööpuudus –   •  Töö nõudmise kõver näitab tööandjate nõudlust töötajate järele – MIDA  KÕRGEMAT PALKA ETTEVÕTE PEAB MAKSMA, SEDA VÄHEM 
TÖÖTAJAID SOOVIB.  A)  kui mingil põhjusel on palk alla  tasakaalupalka, siis nõudmine ületab pakkumise 
ja tegemist on tööjõupuudusega (lahenduseks 
sellele oleks 
palgatõus); 
B)  kui mingil põhjusel on palk kõrgem kui  tasakaalupalk, siis pakkumine ületab 
nõudmise ja tegemist on tööpuudusega e. tööjõu 
ülepakkumisega.  Töötus ja töötuse liigid.   •  Töötus on olukord, kus inimesed, kes tahaksid antud palgataseme juures  töötada, ei suuda tööd leida, kuid nad otsivad tööd aktiivselt.  TÖÖTUSE LIIGID: 
1.  hooajaline töötus  2.  struktuurne töötus  3.  tsükliline töötus    Teema 11   Inflatsiooni olemus, inflatsioonimäär, selle tempod.   Inflatsioon on üldise hinnataseme märgatav ja püsiv tõus (tõusma ei pea 
kõik 
hinnad vaid keskmine hinnatase).  Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus 
võrreldes teise perioodi hinnatasemega.   1.  mõõdukas – kuni 10% aastas;  2.  galopeeriv – kiire tempoga inflatsioon;  3.  hüperinflatsioon – inflatsioonimäär üle 50% kuus!  Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatavad moodused.   Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatakse kolme erinevat moodust: 
• tarbijahinnaindeks – mõõdab kaubaostukorvi kaalutud keskmist hinda teatud 
baasperioodil võrreldes jooksva ehk vaadeldava perioodiga: 
THI = jooksva kuu ostukorvi hind/baaskuu ostukorvi hind * 100 
Kaubaostukorv kujutab endast tüüpilise perekonna valikuid, kuhu kuuluvad põhitoiduained, 
alkohol, tubakas, riietus, jalatsid, eluase, tervishoid, transport, kulutused vabale ajale. 


• tootjahinnaindeks – s.o. hinnaindeks, mis väljendab tootmisressursside eest 
makstud hinda, k.a. kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt on ostnud; 
• SKP deflaator – võrdleb kõigi SKP arvestusse läinud kaupade ja teenuste 
hindu erinevatel aastatel. Sisaldab lisaks tarbekaupadele ka kapitalikaupade 
hindu, valitsuse poolt ostetavate ning eksporditavate kaupade hindu.  Inflatsiooni kulud e. Tagajärjed.   1. tulude ja vara ümberjaotumine  2.  ettevõtete lõppotsused muutuvad lühiajalisemaks ja spekulatiivsemaks –  3.  vähendab maa konkurentsivõimet  4.  vähendab raha akumulatsioonifunktsiooni    Teema 12   Turu puudlikkus - nimetatakse turu piiratud funktsioneerimist.  Valitsuse funktsioonid majanduses.   1 .  Seadusliku tausta loomine  2 .  majanduse stabiliseerimine, riikliku majanduspoliitika  3 .  ümberjaotusfunktsioon  4 .  vaba konkurentsi tagamine  Maksustamise põhiterminid, maksude liigitamine.   •  PÕHITERMINID  Maksu alus on maksu objekt, mille alusel määratakse maksukohustus (N.: 
üksikisiku tulumaksu korral on selleks inimese sissetulek). 
Maksuvaba miinimum on summa, mida ei maksustata ja mis lahutatakse 
maksu 
alusest. 
Maksukoormus on summa, mida maksukohuslane peab maksudena maksma. 
Maksumäär näitab, kui palju maksualusest summast läheb maksudeks. 
Maksukohuslane on juriidiline või füüsiline isik, kes peab maksu maksma.  •  MAKSUDE LIIGITAMINE  1. maksu võtmise viisi järgi: 
• KAUDSED MAKSUD – need kanduvad esmaselt maksumaksjalt üle teisesele 
maksumaksjale 
• OTSESED MAKSUD – suunatud ettevõttele või inimesele, kes peab seda 
otseselt maksma oma tulude pealt 
2. maksu kehtivuse territooriumi järgi: 
• RIIKLIKUD MAKSUD kehtivad kogu riigis, kehtestab riik; 
• KOHALIKUD MAKSUD kehtivad kohaliku omavalitsuse territooriumil, 
kehtestab kohalik omavalitsus; 


3. maksumäära suuruse järgi: 
• PROGRESSERUV – maksualuse suurenemisel suureneb ka maksumäär; 
• PROPORTSIAALNE – maksualuse suurenemisel jääb maksumäär samaks; 
• REGRESSIIVNE – maksualuse suurenemisel maksumäär väheneb.  Riigi eelarve, riigi võlg.  •  Riigi eelarve on bilanss, mille ühel poolel on avaliku sektori kõik tulud ja  teisel poolel kulutused. Piltlikult öeldes kujutab eelarve endast riigi 
„rahakoti“ sisu kujunemist ja kasutamist. Eelarves on näidatud rahaliste 
voogude liikumine sellest „rahakotist“ sisse ja välja.  •  Laenates raha, võib riigil tekkida riigivõlg (s.o. akumuleerunud  defitsiitide summa). Riigivõlg võib olla:  1)  sisemine – kui avalik sektor laenab raha kodumaistelt rahaturgudelt;  2)  väline – kui ta teeb seda välismaistelt rahaturgudelt (välisvõlg).    MÕISTED:  Maksimumhind on seadusega kehtestatud kõrgeim hind, mida tootele 
kehtestada võib (N.: üüri piirmäär). 
Miinimumhind on seadusega kehtestatud hind, millest ta allapoole 
langeda ei tohi (N.: miinimumpalk).  Ettevõte (firma) on tootmisüksus, mis kasutades tootmistegureid toodab ja 
müüb kaupu ja teenuseid. 
Tootmistegurid on kõik vahendid (maa, töö ja kapital), mida kasutatakse 
kaupade valmistamisel ja teenuste osutamisel.