Sellisel juhul on tegemist täiskonkurentsi turuga. 2. Hinnakujundaja-tüüpi ettevõtlus: Hinnakujundajad püüavad leida oma kaubale õiget hinda, sest omavad turul piisavalt võimu mõjutamaks keskmist hinda. Sellisel juhul on tegemist mittetäieliku konkurentsi turuga. Täiskonkurents Turumajanduses leiavad nõudlus ja pakkumine parima lahenduse, kui selle osalised toimetavad täiskonkurentsi tingimustes valitsuse sekkumata. Täiskonkurentsi turustruktuuri iseloomustavad järgmised tingimused: · Turul on palju müüjaid ja ostjaid- ettevõtted toodavad sarnast kaupa ning pakkuvad oma tooteid turule, kus kõik firmad on hõivanud vaid tühise osa. Sellisel turul ei saa ükski isik või ettevõte turgu mõjutada. Turul kujuneb hind, mis näitab kõigile osalistele nõudluse ja pakkumise vahekorda. · Sarnased tooted või teenused- Kõik hüvised mis on toodud turule on täpselt samade omadustega
pakkumist. Müüjatevaheline konkurents määrab olululisel määral ära hindade kujunemise turul. Võimalik on, et turul tegutseb ainult üks ettevõtte või et turg on jaotunud paljude ettevõtete vahel. Turustruktuur on see mis määrab, kuidas ettevõtted üksteisega konkureerivad. Mõned ettevõtted tegutsevad väga suure konkurentsiga turul, kuid võib ka nii olla, et kogu turg on ühe ettevõtte käes. Need on äärmused, mille vahele jääb veel erinevaid konkurentsivorme. Turustruktuuri on oluline uurida ka seepärast, et valitsus saaks paremini kujundada oma majanduspoliitikat. Turustruktuuri tundmine võimaldab edaspidi analüüsida, missugust mõju võiks avaldada uus majanduspoliitika ühele konkreetsele ettevõttele või kogu tööstusharule. Selliste otsuste edukaks tegemiseks tuleb konkurentsi mõõta. Et struktuuri mõõta, peab esmalt vaatama sel turul tegutseva ettevõtte võimalusi turu kontrollimiseks. Ettevõtte võime turgu kontrollida
Oligopolsel turul näevad teised turul osalejad kohe kui üks tootja otsustab oma tootmismahtu suurendada. Kui üks turul osalejatest on teinud otsuse tootmismahu suurendamise osas reageerivad sellele kohe ka teised turul osalejad ja teevad kõik selleks, et oma turuosa mitte kaotada. Sellise vastasmõju tulemusena on ühel oligopolistil raske konkurente eemale tõrjuda. b) Võrdle tarbijate heaolu oligopolistliku konkurentsi ja monopolistliku konkurentsi puhul. Missuguse turustruktuuri korral võiks tarbijate heaolu olla suurem? Selgita! Kuivõrd mõlema turustruktuuri korral on ettevõtetel olemas turujõud, siis võrreldes täieliku konkurentsiga on tarbijate heaolu väiksem, sest turujõu olemasolul kipuvad hinnad olema kõrgemad ja läbimüüdavad kogused väiksemad. Seega ei ole tüüpiline monopolistlikul või oligopolistlikul turul tegutsev ettevõtja oma tootmismahuga tükikulude miinimumi juures
neid hinnakujundajateks ehk hinnamäärajateks. Mõjuvõimu korral on firmal kalduvus konkurentsivastaseks tegevuseks ning seda võimendab tõkete seadmine teistele samas sektoris konkureerida soovivatele firmadele. Täiskonkurents Turumajanduses leiavad nõudluse ja pakkumine parima lahenduse ehk taskaalu, kui selle osalised toimetavad täieliku ehk täiskonkurentsi tingimustes valitsuse sekkumata. Täiskonkurentsilaadset turustruktuuri iseloomustavad järgmised tingimused: Turul on palju müüjaid ja ostjaid - ettevõtted toodavad sarnast kaupa ning pakuvad oma tooteid turule, kus kõik firmad on hõivanud vaid tühise osa. Sellisel turul ei saa ükski isik või ettevõte turgu mõjutada. Turul kujuneb hind, mis näitab kõigile osalistele nõudluse ja pakkumise vahekorda. Samased tooted või teenused - kõik hüvised, mis on toodud konkreetsele turule, on identsed ehk täpselt samade omadustega
1. Kirjelda ettevõtlikku inimest (4punkti)*Mõistab probleemi olemust ja suudab püstitada eesmärki.*Saab aru, kuidas probleemi lahendada või eesmärki saavutada.*Leiab ressursid probleemi lahendamiseks ja eesmärgi saavutamiseks. *Lahendab probleemi või saavutab selle ise. 2. Nimetage noorte eeliseid ettevõtluses (6punkti)*Aktiivsus, ambitsioonikus, motiveeritus, vaba aega on rohkem , julgus võtta riske, parem tervis/töövõime, ebaõnnestudes minnakse uuele katsele. 3. Mis on frantsiis?*Frantsiis on oma põhiolemuselt õigus, mille raames frantsiisi omanik ehk frantsiisi andja annab õiguse kasutada enda kaubamärki või äriideed. 4. Ettevõtte riskid Puudub turg, puudub tööjõud, Kulud ületavad tulud, konkurents, 5. Nimeta konkurentsi liigid 4*Täielik konkurents*Monopolistlik konkurents*Oligopol*Monopol 6. Täiusliku konkurentsi tunnused 4*Palju ostjaid või müüjaid- väike ettevõte suurel turul*Kapitali vaba sissepääs ha...
Olulisimad seadused on maksuseadused, mis on maksu- ja hinnapoliitika tuum. Teine riigipoolne majanduse mõjutamise vahend on teatud äritegevuse litsentsimine või piirnormide kehtestamine. Lisaks majandustegevuse reglementeerimisele on riigil veel üks eriline ülesanne aidata leevendada turumajanduse puudusi. Majanduslikult peab riik aitama kaasa turu tõhusamale toimimisele: suurendama konkurentsi, arendama ettevõtlust, tasakaalustama nõudmist ja pakkumist. Lisaks turustruktuuri mõjutamisele võib valitsus kehtestada ka piirhinnad ja maksimaalsed tootmismahud. Euroopa Liidus makstakse põllumeestele otsest rahalist toetust (subsiidiumi), kasutatakse ka väliskaubandustõkkeid (tollimakse) Euroopa toiduaineteturu kaitseks. Riik kehtestab ka paljudele kaupadele tervishoiu- (näit toidukaubad) ja ohutusnõuded (näiteks kemikaalid) ja kontrollib nende nõuete täitmist. Kellegi tegevuse mõju ülekandumist kolmandatele isikutele nimetatakse
Müüb erinevatele Toode on ostjatele erineva eristatud ja hind hinnaga on kõrgem Püüab mõjutada Arvestab olemasoleva turustruktuuri turustruktuuriga Reguleeritud monopol: Oligopol: vähe tootjaid ja Ettevõtete Piirhindade valitsus kehtestab
suurt tähelepanu turustruktuurile ehk majandusharu jaotumisele ettevõtete vahel. On võimalik, et turul tegutseb vaid üks ettevõte, või et turg on jaotunud paljude pisikeste ettevõtete vahel. Kuidas ettevõtted omavahel konkureerivad selle määrabki ära turustruktuur. Osa ettevõtteid tegutseb turul kus konkurents on väga suur. Samas võib aga kogu turg olla ühe ettevõtte käes. Need on kaks äärmust mille vahele jääb veel mitmeid erinevaid konkurentsivorme. Turustruktuuri uurimine on oluline ka selleks, et valitsus oskaks paremini kujundada oma majanduspoliitikat. Tundes teatud turustruktuuri iseärasusi saab analüüsida, missugust mõju võiks avaldada uus majanduspoliitika konkreetsele ettevõttele või tööstusharule. Selliste otsuste edukaks tegemiseks peab konkurentsi mõõtma. Mida me üldse peame silmas konkurentsi all? Kuidas me piiritleme tööstusharu mille kohta me otsuse teeme? Praktikas on konkreetse turu määratlemine tihti keeruline ülesanne
Võrreldes piirkulu ja piirtulu, ei saa öelda, kas ettevõte ka tegelikul kasumis on. Kasumi hindamiseks peab võrdlema kogutulu ja kogukulu või keskmist kulu ja hinda. Ettevõte saab kasumit, kui keskmine kulu on madalam, kui hind. Konkurents turul Konkurens- hindade võrdlemine turul määrab ära suuresti müüjate vaheline konkurents. Turustruktuuri määrab ära selle kuidas ettevõtted omavahel konkureerivad: Täielik konkurents, monopol, monopolistlik konkurents, oligopol. Turustruktuuri tunnused: · müüjate arv turul · muujate poolt pakutava hüvise omapära · uute müüjate võimalused turule sisenemisek · müüjate võime mõjutada hinda Täielik konkurentsTäieliku konkurentsi tingimused: · Suur firmade arv. · Homogeense kauba tootmine (kõik kaubad hüvise turul on ühesugused). · Sisenemis- ja väljumisbarjääride puudumine. · Täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon.
avaldaks. Oligopolsel turul näevad teised turul osalejad kohe kui üks tootja otsustab oma tootmismahtu suurendada. Kui üks turul osalejatest on teinud otsuse tootmismahu suurendamise osas reageerivad sellele kohe ka teised turul osalejad ja teevad kõik selleks, et oma turuosa mitte kaotada. Sellise vastasmõju tulemusena on ühel oligopolistil raske konkurente eemale tõrjuda. b) Võrdle tarbijate heaolu oligopolistliku konkurentsi ja monopolistliku konkurentsi puhul. Missuguse turustruktuuri korral võiks tarbijate heaolu olla suurem? Selgita! Kuivõrd mõlema turustruktuuri korral on ettevõtetel olemas turujõud, siis võrreldes täieliku konkurentsiga on tarbijate heaolu väiksem, sest turujõu olemasolul kipuvad hinnad olema kõrgemad ja läbimüüdavad kogused väiksemad. Seega ei ole tüüpiline monopolistlikul või oligopolistlikul turul tegutsev ettevõtja oma tootmismahuga tükikulude miinimumi juures. Kuivõrd nii oligopoli puhul kui ka monopolistliku konkurentsi
Kontroll hinna üle on väike 13. Oligopoolse konkurentsi tunnused (4 punkti) Turul on vähe ettevõtteid Kapitali sissepääs harusse onn osaliselt takistatud Toode on diferentseeritud või homogeenne Kontroll hinna üle on arvestatav 14. Mis on kartell? Kartelli moodustavad gruppnettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades. Kartelli lepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli. 15. Valitsuse roll konkurentsi tagamisel Valitsus püüab mõjutaga turustruktuuri: ettevõtete ühinemised, ülevõtmised, kokkulepped, kõlvatu konkurents. Keelatakse konkurentsi piirav tegevus tulevikus. Valitsus arvestab olemasoleva turustruktuuriga: piirihindade-, tootmismahtude-, kvaliteedi nõuete kehtestamine. Määratakse ettevõtte tegevusvabadus hetkel. 16. Mis on turundus? Turundus on see, kui me uurime välja, mida on vaja teha selleks, et müüa oma toodet või teenust kasumlikult. Turundus on nagu film, milles toode on staar ja lugu räägib
Kontroll hinna üle on väike 13. Oligopoolse konkurentsi tunnused (4 punkti) Turul on vähe ettevõtteid Kapitali sissepääs harusse onn osaliselt takistatud Toode on diferentseeritud või homogeenne Kontroll hinna üle on arvestatav 14. Mis on kartell? Kartelli moodustavad gruppnettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades. Kartelli lepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli. 15. Valitsuse roll konkurentsi tagamisel Valitsus püüab mõjutaga turustruktuuri: ettevõtete ühinemised, ülevõtmised, kokkulepped, kõlvatu konkurents. Keelatakse konkurentsi piirav tegevus tulevikus. Valitsus arvestab olemasoleva turustruktuuriga: piirihindade-, tootmismahtude-, kvaliteedi nõuete kehtestamine. Määratakse ettevõtte tegevusvabadus hetkel. 16. Mis on turundus? Turundus on see, kui me uurime välja, mida on vaja teha selleks, et müüa oma toodet või teenust kasumlikult. Turundus on nagu film, milles toode on staar ja lugu räägib
Konkurents on võistlus ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. Konkurentsivõime sõltub koostööst. Inimesed võistlevad ehk konkureerivad alati olemasolevate nappide ressursside pärast. Kui ettevõtted turul konkureerivad, maksavad tarbijad vähem, töötajad leiavad rohkem töökohti ja saavad suremat palka ning ettevõtete omanikud saavad oma investeeritud säästudelt suuremat tulu. Turukonkurents on jällegi oluliselt erinev, kus iga võit toob kaasa kellegi kaotuse, kuigi ettevõtluses ei pruugi alati kõik võita, on siiski mitme osapoole üheaegne võit võimalik. Majandusteadlased jagavad turud kaheks kategooriaks hinnavõtjad (kes lepivad turu poolt määratud hinnaga ning otsustavad seejärel, kui palju sellise hinnaga toota) ja hinnakujundajad (kes püüavad leida oma kaubale õiget hinda). Täielik konkurents peab vastama kõikidele järgmistele tingimustele: Palju müüjaid ja ostjaid-palju erinevaid ettevõtteid t...
Turu täielikku konkurentsi iseloomustab asjaolu, et ükski ostja ega müüja ei ole võimeline oma tegevusega turuhinda mõjutama, millest tulenevalt on tegemist kõige efektiivsema turuga. Tulenevalt eeltoodust eristatakse turul konkureerimise järgnevaid vorme: 1. täielik konkurents; 2. monopol; 3. monopolistlik konkurents; 4. oligopoolne konkurents. [2] Täielik konkurents ja monopol on kaks äärmusliku turustruktuuri. Täieliku konkurentsiga turul on palju müüjaid ja pakutakse samalaadset kaupa. Monopoli korral on aga kogu turg ühe ettevõtte käes. Nende kahe äärmuse kõrvale mahub veel lisaks mitmeid konkurentsivorme, millest tuntumad on monopolistlik ja oligopoolne konkurents. [1] 4 3. KONKURENTSILIIGID 3.1. Täielik konkurents
Lõppkokkuvõttes on meil tulud suuremad kui kulud. Tudengid hakkavad külastama meie pesumaja 6 768 korda 9 kuu jooksul. Seega me saame 6 768*3,00 (pesumasinate ja triikraua kasutamine eest) = 20 304. Aasta kogutulu= 20 304 Aasta kogukulu= 16 779 6.2.Keskmine kulu Keskmine kulu on mingi toodetud koguse valmistamiseks tehtud kulutuste summa (kogukulu) jagatis toodetud kogusega. Seega 16 779 / 6 768 (inimest aastas külastab pesumaja) = 2,48 . 7. Turustruktuur tegevusalas 7.1.Iseloomusta turustruktuuri valitud tegevusalas Tegemist on täieliku konkurentsiga, sest teenus mida pakume on ühetaoline. Puudub kaubamärk. Kuna konkurentsi pakub samas hoones asuv ettevõte, kes pakub sama teenust, siis tuli võtta meil sama hind, mis neilgi, milleks on 3 eurot. Ning vastavalt nõudluse suurenemisele või vähenemisele tuleb meil ka hinda, kas langetada või tõsta. 7.2.Kasutades Porteri viie konkurentsijõu mudelit, iseloomusta konkurentsi tegevusharu ettevõtete vahel
väikeste ettevõtete vahel, kes kõik on hinnavõtjad hinnavõtja - on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda hinna diskrimineerimine - situatsioon, kus mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku eest Valitsus- 1) püüab mõjutada turustruktuuri a) ettevõtete ühinemised b) ettevõtete ülevõtmised c) ettevõtete kokkulepped d)kõlvatu konkurents - keelatakse konkurentsi piirav tegevus tulevikus 2) arvestab olemasoleva turustruktuuriga a) piirhindade kehtestamine b) tootmismahtude kehtestamine
Subsiidiumid Mitmesugused fondid Tagasihoidlik, kuid Ebaoluline tööstusstruktuuri selektiivne kasutamine. TA mõjutamiseks, ekspordi ja toetamine. tehnoloogilise arengu toetamiseks Riigihanked Selektiivne rakenda-mine Ebaoluline Selektiivne praktika turustruktuuri ja tehnoloogiapoliitilise tehnoloogilise arengu suunitlusega mõjutamiseks. Seotud lisatingimustega Konkurentsi poliitika Sekundaarne roll. Otsesed Suhteliselt ranged Primaarne roll. Ranged heaolukriteeriumid. seadused paljude tööstus- konkurentsireeglid mõnede
Monopolistlik konkurents on tegelikule konkurentsisituatsioonile kõige lähem turustruktuur. Monopolistliku konkurentsi tunnused: • Tootmisharus tegutseb palju ettevõtteid. Iga ettevõta omab turust väikse osa ja seega ei mõjuta nad teiste tegevust. • Uute ettevõtete tootmisharru sisenemine on barjäärideta. • Ettevõtte toodang erineb teatud määral teistest – monopolistliku ja täieliku konkurentsi erinevus. Oligopol Oligopoolse turustruktuuri korral tegutsevad tootmisharus mõned ettevõtted ning igaüks neist omab tootmisharust suurt osa. Välja saab tuua kaks peamist tunnust, mille poolest oligopol erineb teistest turustruktuuridest: • Sisenemisbarjäärid • Sõltuvus teistest tootmisharus tegutsevatest ettevõtetest ehk nad on vastastiku sõltuvad. Konkurentsipoliitika Konkurentsi reguleerivad seadused on tänapäeval kasutuses enamikes riikides. Nende seadustega
Liberalism maksimaalne heaolu võimalikult paljudele inimestele. (Saksa LV kogemus) o Ordo-liberaalid. W. Eucken. Turule sisenemine vaba ja tõketeta, hinnad turuosaliste jaoks fikseeritud. o Neoklassikaline lähenemine. Kõik taandatakse matemaatlisele optimeerimisülesandele, innovaatoril ei ole kohta. Ühiskonna heaolu kasvu määravad vaid rahvastiku ja tehnoloogilise protsessi kasv. o Töötav konkurents. J.M Clark. Turustruktuuri, -käitumise ja tulemuse testid on mõjutatud makro ja mikrotasandi mõjutustest (eraldivõetuna ei anna testid head tulemust ning ka koosvõtuna ei ole tulemus rahuldav). o Chicago koolkond. J. Stigler ja H. Demsetz. Eesmärgiks tarbijate heaolu, olulisimaks mõõdupuuks efektiivsuskriteerium. Konkurents tugevamate ellujäämine, efektiivselt suudavad toota vaid suured ettevõtted, aktiivne konkurentsipoliitika ebaefektiivne.
b) Selle puudumine c) Selle kahanemine d) Selle samaks jäämine 27. Toote elutsükli mudeli kasvufaasi tarbijad on a) Liidertarbijad b) Esmatarbijad c) Hilinenud tarbijad d) Mahajäänud tarbijad 28. Turunduse eesmärgiks toote elutsükli mudeli küpsusfaasis on a) Turu loomine b) Turu hõlvamine c) Turuosa kaitsmine d) Saagikoristus ja rentaabluse tõstmine 29. Toote elutsükli mudeli juurutusfaasis iseloomustab uuringuid a) Turustruktuuri uuringud b) Hinnaelastsuse uuringud c) Tarbija eelistuste ja ostuharjumuste uuringud 30. Kaubamärk ja bränd a) On samatähenduslikud b) Kaubamärk on osa brändist c) Bränd on osa kaubamärgist 31. Brändi tarbijaväärtusega mõõdetakse a) Brändi positsiooni tegevust tarbija teadvuses b) Brändi finantsilist positsiooni c) Brändi identiteeti 32. Tavalise tarbija turu (B2C) toetust iseloomustab a) Isikliku müügi domineerimine
toodangukoguse või (2) fikseeritud ressurssidega maksimaalse koguse toodangut (vt. optimaalsusprintsiipi). Esimesel juhul on optimaalseks kõige madalamal asuv samakulujoon, mis lõikub valitud samatoodangukõveraga. Teisel juhul on optimaalseks nullpunktist kõige kaugemal asuv samatoodangukõver, mis lõikub valitud samakulujoonega. + lahendatud ülesanded TURUSTRUKTUURID Majandusteadlased eristavad nelja peamist turustruktuuri, mille põhjal õppida tundma ning teha eeldusi turgude (ja nendes tegutsevate tootjate) käitumise kohta. Alljärgnev turustruktuuride klassifikatsioon põhineb ettevõtete arvul tootmisharus, alustades kõige suuremast: (1) täielik konkurents (perfect competition) Mittetäielik konkrents: (2) monopolistlik konkurents (monopolistic competition) (3) oligopol (oligopoly) 25 (4) monopol (monopoly) Eraldi:
pööratakse suurt tähelepanu turustruktuurile ehk majandusharu jaotumisele ettevõtete vahel. On võimalik, et turul tegutseb vaid üks ettevõte, või et turg on jaotunud paljude pisikeste ettevõtete vahel. Kuidas ettevõtted omavahel konkureerivad selle määrabki ära turustruktuur. Osa ettevõtteid tegutseb turul kus konkurents on väga suur. Samas võib aga kogu turg olla ühe ettevõtte käes. Need on kaks äärmust mille vahele jääb veel mitmeid erinevaid konkurentsivorme. Turustruktuuri uurimine on oluline ka selleks, et valitsus oskaks paremini kujundada oma majanduspoliitikat. Tundes teatud turustruktuuri iseärasusi saab analüüsida, missugust mõju võiks avaldada uus majanduspoliitika konkreetsele ettevõttele või tööstusharule. Selliste otsuste edukaks tegemiseks peab konkurentsi mõõtma. Mida me üldse peame silmas konkurentsi all? Kuidas me piiritleme tööstusharu mille kohta me otsuse teeme? Praktikas on konkreetse turu määratlemine tihti keeruline ülesanne
jagatis. Seega, mida suurem on tootmise maht, seda väiksem on keskmine püsikulu. Püsikulud/toodangu maht 15. MUUTUVKULUD Kõigi toodetavate ühikute piirkulude summa moodustub firma muutuvkulu Keskmine muutuvkulu (average variable cost, AVC) on muutuvkulude ja toodangu mahu jagatis. 16. PIIRKULUD (marginal cost, MC) Piirkulu on iga täiendava toodetava ühikuga kaasnev täiendav kulu. 17. TURUTÜÜBID Majandusteoorias tuntakse nelja turustruktuuri: polüpol, monopol, oligopol, ja monopoolne konkurents. 18. Firma tulud ja nende sõltuvus turutüübist Kasumi kujunemisel on seega samavõrd oluline firma tulude pool. Tulu saab firma hüvise müügist. Tulud sõltuvad nõudlusest ja sellest, kui palju firmal on selle nõudluse rahuldamisel konkurente, ehk milline on selle turu struktuur, kus firma oma toodetud hüvist müüb 19. Kasumi kujunemine Firma kujundab oma tootmismahu selliselt, et tema kasum vaadeldaval ajaperioodil oleks
suurendada ainult toodangu hinda alandades. Kui nõudlus on elastne, on piirtulu positiivne ja kogutulu hinna langedes kasvab. Kui nõudlus on mitteelastne, on piirtulu negatiivne ja kogutulu hinna langedes väheneb. Monopoli efektiivsus- Monopol ei suuda ressursse kasutada niisama efektiivselt kui täielikult konkureeriv firma. Monopoli tootmismaht on väiksem ja hind kõrgem kui täielikult konkureerival firmal. See toob kaasa tarbijate heaolu vähenemise. Oligopol kujutab endast sellist turustruktuuri, mida iseloomustab väike arv müüjaid. Oligopoli üheks juhuks on duopol. See on turustruktuur, kus tegutseb 2 firmat. Oligopoli tunnisjooned- 1. Toodang on kas homogeenne või diferentseeritud. 2. Turukaitsetõkete olemasolu : a) mastaabisääst; b) seaduslikud piirangud. 3. Firmade vastastikune sõltuvus, mis tuleneb firmade väikesest arvust. Oligopoli mudelid- a) murtud nõudluskõver, b) kartell, c) juhtpositsioon hinnamuutustes (hinnaliider),
Majanduspoliitika alused Kordamisküsimuste vastused 1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Majanduspoliitika kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste majanduse valdkondadega ning distsipliinidega tihedalt seotud teiste ühiskonnateadustega. Seega majanduspoliitika hõlmab majanduspoliitiliste eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka majandusliku arengu prognoosi. Uuritakse küsimusi, mis puudutavad eesmärkide püstitamist, otsustusprotsessi, konfliktide lahendamist ja koordineerimisprobleeme. Lisaks püüab majanduspoliitika teooria olla nõuandjaks poliitikategijatele otsuste langetamisel. Eesmärgiks on praktilise majanduspoliitika tõhustamine tehes eesmärgid selgepiirilisemateks, parandades otsustusprotsessi, konfliktsituatsioonide lahendamist jne. 2. Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed Majanduspoliitika puhul on oluline rõhutada selle tihedat seotust majandusteooriaga. Ma...
toodangu hind (MR < p). Ka monopolistliku konkurentsi turul kehtib kasumi maksimeerimise kuldreegel (MR = MC). Kuna MR < p, on firma kasumit maksimeeriva koguse piirkulu samuti väiksem kui toodangu hind (MC < p). Lühiperioodil võib firma saada kas 1) kasumit; 2) kahjumit või 3) nullkasumit. Pikal perioodil tuleb harru, kus firmad saavad kasumit, juurde uusi firmasid, mis vähendab iga senise firma turuosa. Oligopol - kujutab endast sellist turustruktuuri, mida iseloomustab väike arv müüjaid. Oligopoli üheks juhuks on duopol. See on turustruktuur, kus tegutseb 2 firmat. Oligopoli tunnusjooned: 1. Toodang on kas homogeenne või diferentseeritud. 2. Turukaitsetõkete olemasolu: a) mastaabisääst; b) seaduslikud piirangud. 3. Firmade vastastikune sõltuvus, mis tuleneb firmade väikesest arvust.
Piirkasum - ettevõtte tulude ja muutuvkulude vahe kalkulatoorsed kulud (ka: arvestuslikud kulud) -kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima. Kuna kasum on maksimaalne tootmismahu korral, kus piirtulu ja piirkulu on võrdsed, on see täieliku konkurentsi tingimustes firma tootmise maht. Kogukasum - müügitulu, millest on maha arvatud kogukulud (realiseeritud toodete ja tegevuskulud). VAATA FAILIST Majandusteoorias tuntakse nelja turustruktuuri: polüpol(täielik konkurents), monopol, oligopol, ja monopolistlik konkurents. See, et ettevõtte e firma optimaalne (kasumit maksimeeriv) tootmismaht on punktis, kus piirtulu ja piirkulu on võrdsed, kehtib kõigi turutüüpide korral. Monopol ja tootmismaht: (Kasumit maksimeeriv tootmismaht firma jaoks on punkt, kus piirtulu ja piirkulu on võrdsed.) Tootmise maht selles punktis võimaldab küsida kõrgemat hinda. Seda vahet nimetatakse monopoolseks kasumiks.
4 olulist tunnust 1. Müüjate arv turul 2. Müüjate pakutava hüvise omapära 3. Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks 4. Müüjate võime mõjutada hinda · Hindade kujunemise turul määrab müüjatevaheline konkurents. · Turgude uurimisel pööratakse suurt tähelepanu turustruktuurile ehk majandusharu jaotumisele ettevõtete vahel. · Kuidas ettevõtted omavahel konkureerivad selle määrabki ära turustruktuur. · 4 olulist turustruktuuri iseloomustavat tunnust: · müüjate arv turul · müüjate pakutava hüvise omapära · uute müüjate võimalused turule sisenemiseks · müüjate võime mõjutada hinda · Hinnavõtja turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda. · · Täielik konkurents · Täielikku konkurentsi ideaalsel kujul on raske leida. Nt. põllumajanduses, kalanduses
Turu struktuur jagatakse nelja põhitüüpi. Neist kolm on konkurentsi liigid ning neljas on monopol ehk sellisel turul puudub konkurents. Konkurentsi vorme iseloomustab neli olulist tunnust: · müüjate arv turul; · müüjate pakutava hüvise omapära; · uute müüjate võimalused turule sisenemiseks; · müüjate võime mõjutada hinda. Nendest tunnustest lähtuvalt eristatakse nelja turul konkureerimise vormi ehk turustruktuuri. TÄIUSLIK KONKURENTS ehk täieliku konkurentsiga turg, kus pakkujal puudub võimalus hindu kontrollida, iga soovija võib turule siseneda. · palju osalejaid; · üks tegija ei määra hinda ega muuda ka koguturu müügikogust; · toodang on ühetaoline (näiteks toorpiim, teravili jne); · turule tulek ja sealt lahkumine on lihtne. MONOPOLISTLIK TURG tootja näeb pisut rohkem vaeva, et teha oma toode eriliseks. Monopolistliku
täieliku konkurentsi turg (TKT) monopolistliku konkurentsi turg (MKT) oligopol monopol Tootmistegurite turg, ressursiturg, tootmissisendite turg on maa-, töö-, kapitaliturg (turg, kus ostetakse ja müüakse tootmistegureid). Teguriturgu (tööturgu) iseloomustab müüjate suur arv, mille tüüpilised turustruktuurid on: täieliku konkurentsi turg TKT monopson oligopson muud juhud (bilateraalne monopol) Täieliku konkurentsi turu (TKT) kui turustruktuuri majandusteoreetiline käsitlus on üles ehitatud neljale põhieeldusele: TKT-l tegutsevad ettevõtted on hinnavõtjad (price takers) Turule sisenemisel ei ole sisenemisbarjääre (no barriers to entry) Kõik ettevõtted toodavad sarnaseid tooteid e toodang on homogeenne Tootjatel ja tarbijatel on turul toimuva kohta täielik informatsioon. Ettevõtte kasumi maksimeerimine (või kahjumi minimeerimise) analüüsiks lühiperioodil võib kasutada nii:
Üks (suur) Monopol monopol monopol Vähe Piiratud Bilateraalne (keskmise Oligopol monopson oligopol d) Palju (väikesed Monopson Oligopson Polüpol ) 6. LOENG: 11.10.2010 ÜLDINE TASAKAAL Üldine tasakaaluteooria ja heaoluökonoomika Turuteoorias uuritakse tasakaalu kujunemise võimalusi kindla hüvise turul ning turukäitumise ja turustruktuuri mõju tasakaaluseisundile. Tekivad küsimused: · kas ühe turu tasakaalustatusest on võimalik tuletada teiste turgude tasakaalustatust, · kas tasakaaluseisund on kogu ühiskonna seisukohalt optimaalne ja üheselt määratud, · milliseid võimalusi on riigil tasakaaluseisundi kujunemist mõjutada, · kuidas on omavahel seotud tasakaal, efektiivsus, heaolu ja sotsiaalne õiglus. Üldine tasakaaluteooria on majandusprotsesside mikroökonoomiliselt üles ehitatud totaal-
tootmisressursside kasutamist. Turu efektiivsel toimimisel peavad toodetud hüviste hinnad peegeldama nende kasulikkust ühiskonnale ning ühiskonna poolt aktsepteeritud kulutusi. Turu mittetäielikul toimimisel ei saada õiget informatsiooni tarbijate tegelikest vajadustest ja tootjate võimalustest. Hüviste kõrge hind ja tarbimise vähenemine vähendavad kogu ühiskonna heaolu. Sellise turu puuduliku toimimise vastu rakendatakse konkurentsi reguleerivaid seadusi. Valitsus reguleerib turustruktuuri, kontrollides monopolide tekkimist ettevõtete koondumise ja ettevõtjate vaheliste kokkulepete teel ning turujõu kuritarvitamist konkurentide ja äripartnerite ahistamiseks. Teiseks võimaluseks on turujõu piiramine kasutades hindade ja koguste reguleerimist. Tootmise ja tarbimise välismõjud Kõik me oleme kokku puutunud olukorraga, kus kellegi teise tegevus ka meile mõju avaldab. Vaatame, mis võiks mõjutada kalameest, kes hommikul Emajõele kalale läheb
tootmisvõimsuseks. PIKK PERIOOD Pikal perioodil ei ole mitte mingisuguseid püsikulusid, kuna siin saab varieerida nii kapitali- kui ka töösisendite suurust. Pika perioodi keskmine kulu (LAC) mõõdab erinevate koguste tootmise minimaalset keskmist kulu eeldusel, et tootja võib valida firma mis tahes suurusvariandi. Täielik konkurents TURUSTRUKTUURID Tuntakse 4 turustruktuuri: 1) täielik konkurents 2) monopol 3) monopolistlik konkurents 4) oligopol Täieliku konkurentsi turul tegutseb suur hulk väikesi iseseisvaid firmasid, mis toodavat standardset toodangut. Ükski neist ei suuda üksinda turuhinda muuta. Nii ostjad kui müüjad on hinnavõtjad. Hinnavõtja firma või indiviid, kelle jaoks turuhind on etteantud suurus ja kes seetõttu peavad ostma või müüma kehtiva turuhinnaga. Vajalikud tingimused:
Firma piirtulu on seega väiksem kui toodangu hind (MR < p). Ka monopolistliku konkurentsi turul kehtib kasumi maksimeerimise kuldreegel (MR=MC). Kuna MR < p, on firma kasumit maksimeeriva koguse piirkulu samuti väiksem kui toodangu hind (MC < p) Lühiperioodil võib firma saada kas: kahjumit; kasumit; nullkasumit. Pikal perioodil tuleb harru, kus firmad saavad kasumit, juurde uusi firmasid, mis vähendab iga senise turuosa. Oligopol Oligopol kujutab endast sellist turustruktuuri, mida iseloomustab väike arv müüjaid. Oligopoli üheks juhuks on duopol. See on turustruktuur, kus tegutseb 2 firmat. Oligopoli tunnusjooned: 1. toodang on homogeenne või diferentseeritud; 2. turukaitsetõkete olemasolu a) mastaabisääst, b) seaduslikud piirangud; 3. firmade vastastikkune sõltuvus, mis tuleneb firmade väiksest arvust. Oligopoli mudelid Seetõttu, et firmad oligopoolsel turul üksteist vastastikku sõltuvad, on üksikfirmade käitumise uurimine küllalt keeruline
c) selle samaks jäämine d) selle kahanemine 27) Toote elutsükli mudeli kasvufaasi tarbijad on a) liidertarbijad b) esmastarbijad c) hilinenud tarbijad d) mahajäänud tarbijad 28) Turunduse eesmärgiks toote elutsükli mudeli küpsusfaasis on a) turu loomine b) turu hõlvamine c) turuosa kaitsmine d) saagikoristus ja rentaabluse tõstmine 29) Toote elutsükli mudeli juurutusfaasis iseloomustab uuringuid a) turustruktuuri uuringud b) hinnaelastsuse uuringud c) tarbija eelistuste ja ostuharjumuste uuringud 30) Kaubamärk ja bränd a) on samatähenduslikud b) kaubamärk on osa brändist c) bränd on osa kaubamärgist 31) Brändi tarbijaväärtusega mõõdetakse a) brändi positsiooni tugevust tarbija teadvuses b) brändi finantsilist positsiooni c) brändi identiteeti 32) Tavalise tarbija turu (B2C) toetust iseloomustab a) isikliku müügi domineerimine
Toote elutsükli teooria OVI tegemise eesmärgiks on uue toote loomise või tehnoloogia täiustamisega kaasneva konkurentsieelise ärakasutamine. Toote küpsusfaasi jõudes tehakse investeeringuid arengumaadesse, et kasutada sealseid odavamaid tootmisvõimalusi. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 69 Oligopolistliku reaktsiooni teooria oligopoolse turustruktuuri korral toob ühe firma poolt tehtud OVI kaasa analoogsed investeeringud teiste sama tootmisharu suuremate ettevõtete poolt, et mitte kaotada turuosa. Muud OVI liikumist seletavad teooriad Likviidsusteooria esialgne OVI on suhteliselt väike, kuid kasvab seejärel reinvesteeritud kasumi arvel. Põhjuseks on asjaolu, et firmasisese kapitali hind võib olla madalam võrreldes väliste kapitaliallikatega.
suurusvariandi, mille korral seda kogust saab toota minimaalse kuluga. 16 5. KONKURENTSIPOLIITIKA 5.1 TURUSTRUKTUURID Erinevates tootmisharudes on väga erinev hulk ettevõtteid mõnes on väga palju, teises aga võib-olla üks. Ostjate ja müüjate arv turul määrab ära turu struktuuri. Neid on neli: 1. täiuslik konkurents 2. täiuslik monopol 3. monopolistlik konkurents 4. oligopol Esimesed 2 on turustruktuuri piirjuhtumid, mida tegelikus elus peaaegu ei esine, aga neid käsitletakse selleks, et paremini mõista vahepealseid struktuure. KILE TÄIUSLIK väga palju sarnased ei saa hinda KONKURENTS müüjaid tooted kehtestada ega mõjutada MONOPOLISTLIK palju erinevad võimalus natuke KONKURENTS müüjaid asendavad hinda mõjutada
1.Mikroökonoomika . Sissejuhatus. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaguneb kolmeks majandusharuks. 1)Majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega tegeleb majandusteooria. 2) Rakenduslik majandusteadus tegeleb sellega, kuidas õpitud seadusi üksikute majandussubjektide huvides kasutada. 3)Majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega tegeleb majanduspoliitika. Majandusteooria omakorda jagatakse rahvamajandusõpetuseks ( mikro- ja makroökonoomikaks) ja ettevõttemajandusõpetuseks. Rahvamajandusõpetus käsitleb rahvamajandust tervikuna ja ettevõttemajandusõpetus käsitleb ühte konkreetset majandussubjekti. Mikroökonoomika on teadus , mis käsitleb majanduse üksikelemente. NT. Üheainsa toote hinda või üksikisiku, äriettevõ...
Arvestussüsteemides muudatusi tinginud peamiste keskkonnamõjuritena näevad ettevõtete juhid tihenevat konkurentsi ja läbitud koolitusprogramme. Olulise siirdemajanduse juhtimisarvestust mõjutava keskkonnategurina võib käsitleda üldist majandusarvestuse (raamatu- pidamislikku) keskkonda. Peamiste organisatsiooniliste mõjuritena käsitletakse juhtide vajadust detailsema segmentide tegevustulemusi puudutava info järele, toodangu struktuuri muutuseid ja turustruktuuri muutuseid ja ettevõtte suurust. Eesti tootmisettevõte juhtimisarvestussüsteemide ja neid mõjutavate tegurite analüüsi peamised tulemused kajastuvad järgnevates momentides (Haldma, Lääts, 2002): enamus ettevõtteid kasutasid siseste aruannetena kohustuslikke finantsaruandeid, mis ei paku ettevõtte juhtimiseks piisava detailsusega vajalikku infot; eelarve- ja aruandlussüsteemide liigne eraldatus ei võimalda kasutada arvestus-
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keele...
müüki raskesti demonstreeritav, osutatakse ja turustatakse üheaegselt, pole osutatav ilma kliendi ja teenindaja kontaktita. 22. Konkurents Igal hüvisel, mida ettevõtted toodavad ning mida tarbijad soovivad osta, tekib oma turg, kus vastavalt nõudluse ja pakkumise vahekorrale kujuneb hüvise hind. Mõnel turul on müüjaid palju ning konkurents tihe, teisel turul jälle on vaid mõni või koguni üksainus pakkuja. Olenevalt konkurentsiolukorrast eristatakse nelja erinevat turustruktuuri: täielikku konkurentsi, monopoli, monopolistlikku konkurentsi ja oligopoli. 23. SWOT analüüs turunduses Turunduse juhtimine hõlmab olukorra analüüsi, tegevuste planeerimist, rakendamist ja kontrolli. See on laialt levinud analüüsi mudel, mille kaudu kaardistatakse organisatsiooni tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. Sisemisteks tugevusteks võivad olla näiteks unikaalne toode, pikaajaline turuliidri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
