olukorda samal ajal kui see halvendab kellegi olukorda, siis on majandus sotsiaalmajanduslikult efektiivne või Pareto optimaalne Pareto effektiivsus- ressursside jaotus, mille korral ei saa mitte kellegi olukord ressursside ümberjaotamisel muuta paremaks, ilma et kellegi teise olukord ei muutuks halvemaks SKP (sisemajanduse koguprodukt)- antud riigis enamasti 1 aasta jooksul valmistatud lõpptoodangu kogusumma (vaheproduktid ei lähe SKP-sse) SKP= kodumajapidamiste tarbimiskulud (C) + investeeringud (I) + avaliku sektori tarbimiskulud (G) ning netoeksport (X-M) RKP (rahvuslik koguprodukt)- mingi spetsiifilise ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul riigi rahvusliku majanduse (ehk residentide) poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool seda tooetud lõpptoodangu väärtus turuhindades. RKP sisaldab lisaks SKP-le välismaal teenitud esmast netosissetulekut kodumaiste (residentidele kuuluvate) tootmistegurite (kapital, tööjõud) kasutamisest.
Küsimus 9 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Keynes'i rist (kogukulutuste joone AE - aggregate expenditure - ning 45-kraadi joone lõikepunkt) näitab säästuläve, millest madalamatel sissetuleku tasemetel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Vaadates juuresolevat joonist, nähtub, et negatiivse säästmise korral on tarbimiskulud suuremad võrreldes sissetulekutega. Niisugusel juhul kasutatakse tarbimiskulude katteks ära ka olemasolevaid sääste, mis toob kaasa säästude vähenemise ehk negatiivse säästmise. Küsimus 10 Vale Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui tarbimisfunktsioon CF on lineaarne ja autonoomne tarbimine AC>0, siis Vali üks või enam: APC väheneb, MPC ei muutu APC ja MPC mõlemad suurenevad APC ei muutu, MPC väheneb APC ja MPC mõlemad vähenevad
Valige üks: Tõene Väär Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Keynes'i rist (kogukulutuste joone AE - aggregate expenditure - ning 45-kraadi joone lõikepunkt) näitab säästuläve, millest madalamatel sissetuleku tasemetel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Vaadates juuresolevat joonist, nähtub, et negatiivse säästmise korral on tarbimiskulud suuremad võrreldes sissetulekutega. Niisugusel juhul kasutatakse tarbimiskulude katteks ära ka olemasolevaid sääste, mis toob kaasa säästude vähenemise ehk negatiivse säästmise. Küsimus 3 Osaliselt õige Hindepunkte 2.0/4.0 Küsimuse tekst Leia juuresoleva tarbimisfunktsiooni põhjal vastused järgnevatele küsimustele. Säästmine S sissetulekute Vastus 1 tasemel Y=100 on 50 Autonoomne tarbimine AC Vastus 2
Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Keynes'i rist (kogukulutuste joone AE - aggregate expenditure - ning 45-kraadi joone lõikepunkt) näitab säästuläve, millest madalamatel sissetuleku tasemetel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine. Select one: True False Feedback Vaadates juuresolevat joonist, nähtub, et negatiivse säästmise korral on tarbimiskulud suuremad võrreldes sissetulekutega. Niisugusel juhul kasutatakse tarbimiskulude katteks ära ka olemasolevaid sääste, mis toob kaasa säästude vähenemise ehk negatiivse säästmise. 2.1.1. Question 4 Partially correct Mark 0.5 out of 1.0 Flag question Question text Millised alljärgnevaist on olulised eratarbimist ja säästmist mõjutavad tegurid: Select one or more: tulevased hinnaootused valitsuse poolt kehtestatud maksumäärad
On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta. Tasakaalutulu võrdub: Tarbimiskulutused C = 500 + 0,7(Y T) Sääst S = Y T C Kogutulu Y = C + I + G Investeerimiskulutused I = 15 Avaliku sektori kulutused G = 20 Maksud T = 15 Vali üks: a. 1818 b. 1918 c. 2018 d. 1546 On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta. Tarbimiskulud võrduvad: Tarbimiskulutused C = 500 + 0,7(Y T) Sääst S = Y T C Kogutulu Y = C + I + G Investeerimiskulutused I = 15 Avaliku sektori kulutused G = 20 Maksud T = 15 Vali üks: a. 1762 b. 1792 c. 1818 d. 1810 On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta. Säästmine võrdub: Tarbimiskulutused C = 500 + 0,7(Y T)
soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. Majanduse kogupakkumine on rahvamajanduse reaalse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. Pakutakse rohkem kui on nõudlust. Tekib hinnataseme tõus ehk inflatsioon. Pakkujaid on rohkem, seega tekib ka konkurentsiolukord, mille tõttu hakatakse mängima hindadega. Ka inflatsiooniolukorras suureneb SKP, mis omakorda näitab majaduse kasvu või langust. Suurenevad tarbimiskulud. Riik võiks sekkuda kiiresti suureneva inflatsiooni korral. Inflatsiooni korral on pakkumine ületanud nõudmise, on tekkinud üleküllus. Raha väärtus langeb ja raha väärtust peab kaitsma. Tööhõivetase on ületatud. Raha väärtuse võib fikseerida. Riik võiks toetada ülekülluses oleva kauba eksporti riikidesse, kus on kaubast puudus ja vähendada makse ekspordi pealt. Tulumaksu suurendamine. 3. Milles seisnevad kitseneva fiskaalpoliitika ja kitsendava monetaarpoliitika erinevused
Vali üks: a. kõik vastused valed b. varjatud töötuse kasvu c. struktuurse töötuse suurenemise d. tsüklilise töötuse e. siirdetöötuse Küsimus 17 3 Alljärgnevalt on antud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites €-des. Arvutada sisemajanduse puhasprodukt: Vali üks: a. 341 b. 341 c. 354 d. 367 Küsimus 18 3 Vastavalt Keynese tarbimiskulutuste kontseptsioonile: Vali üks: a. tarbimiskulud on otseses seoses kasutatava tuluga b. kui kasutatav tulu kasvab, tarbimiskulutused alanevad c. õiged ainult a) ja c) d. kui kasutatav tulu kasvab, siis osa, mis läheb tabimisele, väheneb e. kõik vastused õiged Küsimus 19 3 Maksude suurenemine, ceteris paribus : Vali üks: a. suurendab multiplikaatorieffekti b. suurendab tarbimiskulutusi c. vähendab multiplikaatorieffekti d. suurendab avaliku sektori kulutusi
sõltumatud juhuslikest liikmetest. Sest regressioonanalüüsi käigus leiame tingliku keskväärtuse E[Y | X ] Näiteks tarbimismudelite hindamisel. Kui see eeldus pole täidetud, siis saame nihkega hinnangud. Pered, kelle sissetulek X on 1000 eurot. Mingi hüvise tarbimiskulud võivad sellistel peredel olla 200 eurot, 250 eurot, 260 eurot jne. E [Y | X 1000] Pered, kelle sissetulek X on 1500 eurot. Mingi hüvise tarbimiskulud võivad sellistel Selle eelduse täitmist on kõige raskem kontrollida.
tootmiskombinatsioonide geomeetriline koht. Optimaalsed vähenemine ja tööpuudus. Majandustsükliks nimetatakse tegeliku kombinatsioonid on kõik need, mis asuvad tootmisvõimaluste kõveral. rahvamajanduse kogutoodangu (RKT) perioodilist kõikumist Matemaatiliselt kajastab konkreetsete sisendite maksimaalselt potentsiaalse tootmismahu suhtes. Juhul kui tarbimiskulud ületavad võimalikku väljundit tootmisfunktsioon. Isokvant on toodangu antud tulusid, on tegemist defitsiitse tarbimisega ehk ülekulutamisega. koguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite geomeetriline koht. Autonoomne tarbimine väljendab füsioloogilistele vajadustele vastavat Kõigi sisendite üheaegsel suurendamisel saadavat toodangu kasvu tarbimist, mis ei sõltu tulude suurusest. Indutseeritud tarbimine
paigaldatakse tavaliselt seinale. Valmistatakse ka üldsalvesteid, mille kujundus ja mõõtmed on kooskõlas mööbliga; neid saab paigaldada nt. köögikappidesse. Suuremad üldsalvestid paigaldatakse enamasti püstselt või rõhtsalt põrandale, sellekohasele alusele. Tänu suurele soojaveevarule võivad nad tagada nii vannitoa kui ka köögi üheaegse veevarustuse. Nende tootlikkus on enamasti 2 kuni 3 liitrit minutis ja energiakulu ootetalitluses 1 kuni 3 kWh ööpäevas. Et tarbimiskulud oleksid nii väikesed kui võimalik, tuleb salvesti ja jaotustorustiku paigutusplaan hoolikalt läbi mõelda. Salvesti peab asuma selle tarbimiskoha lähedal, mida kõige tihedamalt kasutatakse. Mahtsalvestid on varustatud ühe või kahe elektriliste kütteelementide komplektiga, mille võimsus on 3 kuni 36 kW, termostaatlülititega ja temperatuuripiirajatega. Kahekontuurilise skeemi korral soojendavad põhikütteelemendid vett soodsama elektritariifiga aegadel
d. firma konkurendid ignoreerivad iga tema poolt algatatud hinna muutust On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta. Tasakaalutulu võrdub: Tarbimiskulutused C = 500 + 0,7(Y – T) Sääst S=Y–T–C Kogutulu Y=C+I+G Investeerimiskulutused I = 15 Avaliku sektori kulutused G = 20 Maksud T = 15 Vali üks: a. 1818 b. 1918 c. 2018 d. 1546 On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta. Tarbimiskulud võrduvad: Tarbimiskulutused C = 500 + 0,7(Y – T) Sääst S=Y–T–C Kogutulu Y=C+I+G Investeerimiskulutused I = 15 Avaliku sektori kulutused G = 20 Maksud T = 15 Vali üks: a. 1762 b. 1792 c. 1818 d. 1810 On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta. Säästmine võrdub: Tarbimiskulutused C = 500 + 0,7(Y – T)
Mis on avaliku sektori kulutused? a. Kogurahvatulu (KRT) võrdub sisemajanduse koguprodukt pluss mitteresidentidelt saadud esmased tulud miinus mitteresidentidele makstavad esmased tulud. b. Rahvatulu (töö ja omandi arvelt saadud kogutulu, mis on saadud kaupade tootmisest ja teenuste ostmisest) (Puhastoodang – kaudsed maksud ja siirdemaksed) c. Avaliku sektori kulutused: i. avaliku sektori tarbimiskulud, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele ii. riiklikud investeeringud, mis hõlmavad eelkõige infrastruktuuride rajamist (teedeehitus, koolid ja haiglad jms.) iii. valitsuse tulusiirded erasektorile (töötu abirahad, lastetoetused, pensionid jms.) iv. riigivõla intressid. Riigivõlg on eelmistel perioodidel kulutuste
intressid, valitsuse tagasimaksed jne.) Nüüd tuleb otsustada, kuidas seda jaotada tarbimise ja säästmise (hoiustamise) vahel. Tarbimise kulutused on majapidamiste Säästmine on puhastulu, poolne tarbekaupade ja teenuste millest on maha arvestatud ostmine mingi aja jooksul. tarbimiskulud. Põhilised faktorid, mis mõjutavad majapidamiste vastavaid otsuseid on. 1. Reaalne intress 2 Puhastulu 2. P h l 3. Ostuvajadus (netovarast lähtudes) 4 Ootused 4. 5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Reaalne intress, rr % 10 Reaalse intressimäära tõus põhjustab tarbimiskulude languse.
proportsionaalselt vähem kui madalama sissetulekuga inimesed. Proportsionaalne maksusüsteem-kõik isikud sõltumata oma sissetuleku suurusest maksvad maksudeks ühesuguse protsendi oma sissetulekust. Progressiivne maksusüsteem-väiksema sissetulekuga isikud maksvad proportsionaalset vähem kui suurema sissetulekuga isikud. Avaliku sektori kulutused: 1. Avaliku sektori kulud-tarbimiskulud, mis on seotud kaupade ja teenuste ostmise ja valiku sektori töötajatele palga maksmisega. 2. Riiklikud investeeringud-infrastruktuuri rajamisega seotud kulud, näiteks kulud teedeehituseks, koolide ehituseks. 3. Valitsuse tulusiirded erasektorile-valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega teenuseid, näiteks pensionid, töötu abirahad, subsiidiumid. 4
netoeksport. SKP leidmiseks need summeeritakse Mida peetakse silmas SKP arvutamisel investeeringute all? a. investeering on rahaliste vahendite paigutamine ainult ehitusse b. investeering on rahaliste vahendite paigutamine ainult väärtpaberitesse c. investeeringud on kulutused põhivahenditesse ja väärtpaberitesse d. investeering on kõrghariduseks tehtavad kulutused Mis on tarbimiskulud? a. tarbimiskulud on kõige suurema osatähtsusega kuluartikkel SKP-s b. tarbimiskulud on kõige väiksema osatähtsusega kuluartikkel SKP-s c. tarbimiskulusid ei lisata SKP-sse, vaid neid hinnatakse sissetulekute kaudu d. tarbimiskulutuste hulka lisatakse kulutused kaupadele, mida tarbitakse üle aasta Sisemajanduse koguprodukti arvestusel ignoreeritakse täielikult: a. mitteainelisi turuväliseid teenuseid b. keskkonnakahjuliku toodangu väärtust c. tööaja lühenemise ja vaba aja suurenemise mõju d. kogutoodangu valmimisel osalejate tulusid e
toodetule lisandub välismaal teenitud tulu kodumaiste tootmistegurite kasutamisest (ja loomulikult vähendatakse tulu, mis teeniti riigi territooriumil välismaiste tootmistegurite kasutamisest) Sisemajanduse koguprodukt Y SKP tulumeetodil SKP kulumeetodil SKP kogutoodangu meetodil (sissetulekute meetod) (tarbimise meetod) (tootmise meetod) palgad (era)tarbimiskulud C lisandväärtused rendid investeeringud I põllumajanduses intressid valitsuse kulutused G tööstuses kasumid puhaseksport (X-M) teeninduses amortisatsioon eksport-import valitsussektoris kaudsed maksud e. toorainenetomaksud toodetele -dotatsioonid
või teiste inimestega. Kokkuvõtteks võib öelda, et SKP saame, kui liidame kõik palgad, rendid, intressid ja kasumid ning lisame veel amortisatsiooni ja kaudsed maksud. SKP arvutamine, lähtudes kuludest SKP kulude alusel saame, kui summeerime erinevate majandussubjektide (majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori) poolt lõpptoodangu tarbimiseks tehtud kulutused: SKP = C + I + G + NX. Väärtuselises väljenduses on kõige suurem SKP kuluartikkel tarbimiskulud. Tarbimiskuludeks (C) nimetatakse uue lõpptoodangu või teenuse hankimiseks tehtud kulutusi. Näiteks uue auto ost läheb SKP arvestusse, aga kasutatud auto ostmiseks tehtud kulutus ei lähe. Kasutatud auto eest on juba kord tasutud ja seetõttu põhjustaks korduvmüümise arvestamine SKP topeltarvestamist ja ei näitaks adekvaatselt uute väärtuste loomist. Teine peamine kulutusteliik on investeeringud. Investeeringute (I) all mõeldakse
Selles töös uuritakse valitsussektori hariduskulude taset protsendina SKP-st ja baaskasvutemposid nii Eestis kui ka kogu Euroopa Liidus. Valitsussektor koosneb erinevatest institutsioonidest: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ning mitmesugused avalik-õiguslikud institutsioonid ja asutused – neid kõiki on ühiskonna toimimiseks vaja. Avaliku sektori kulud võib jagada nelja suurde rühma: avaliku sektori tarbimiskulud, riiklikud investeeringud, valitsuse tulusiirded erasektorile, riigivõla intressid. (Ruuspõld) Hariduskulutuste all mõistetakse kõiki kulutusi, mis on tehtud regulaarharidusele, huviharidusele ning täiendkoolitustele. Hariduskulutuste määratlemisel kasutatakse rahvusvahelist klassifikaatorit COFOG (Classification of the Functions of Government) ning hariduse liigitust ISCED (International Standard Classification of Education).
Rahvamajanduse kogutulu moodustab sisemajanduse kogutoodang (SKT) ja välismaalt tootmistegurite (tööjõu ning kapitali) rakendamise eest saadud netotulu. Rahvamajanduse kogutulu on varem olnud “rahvamajanduse kogutoodangu” asemel rahvusvahelises statistikas kõige sagedamini kasutatav majandusliku arengutaseme näitaja. Avaliku sektori kulud võib jagada nelja suurde rühma: avaliku sektori tarbimiskulud, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele riiklikud investeeringud, mis hõlmavad eelkõige infrastruktuuride rajamist (teedeehitus, koolid ja haiglad jms.) valitsuse tulusiirded erasektorile (töötu abirahad, lastetoetused, pensionid jms.) riigivõla intressid. Riigivõlg on eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud ja tagasi
potentsiaalne SKP on selline SKP arvestuslik tase, mille puhul kõik tootmistegurid (maa, töö ja kapital) oleksid täielikult rakendatud Kuidas leitakse SKP deflaator SKP deflaatori arvutamisel lähtutakse kõigidest sel aastal ostetud kaupade hindadest Kuidas leitakse SKP väärtust kulutuste meetodil? kulutuste meetodi kohaselt jaotatakse SKP neljaks peakomponendiks: tarbimine, investeeringud, riigiostud ja netoeksport. SKP leidmiseks need summeeritakse. Mis on tarbimiskulud? tarbimiskulud on kõige suurema osatähtsusega kuluartikkel SKPs. Viletsuse e. diskomfordi indeks on: arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana. Kulumultiplkaator arvutatakse välja seosest. 1 / (1 c) Margiaalne tarbimiskalduvuse parameeter näitab: tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral. Keskmine tarbimiskalduvus leitakse: tarbimismahu jagamisel käsutatava sissetulekuga Tasakaalu korral on: ettekavatsemata varud võrdsed nulliga.
ei muutu, siis eelarvejoon nihkub üles paremale, aga tõus ei muutu. Kui eelarve ja hinnad muutuvad sama arv kordi, siis eelarvejoon ei muutu! Eelarvejoone võrrand võrdsusta kulutused erinevate hüviste ostmisele (kogus korda hind) ja sissetulekud (eelda, et kõik sissetulekud tarbitakse samal perioodil). Eelarvejoone tõus näitab millises suunas ja kui palju peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise tarbitav kogus suureneb ühe ühiku võrra, tingimusel, et tarbimiskulud ei muutu. Tarbimisvõimaluste hulk kolmnurk, mis jääb eelarvejoone ja telgede vahele. Punktid kolmnurga sees jätavad raha alles. Kasulikkus valik eelarvejoonel asuvate komplektide vahel tehakse kasulikkuse alusel. PM hinnang hüvise tarbimisväärtusele, on alati suhteline (sõltub tarbijast) ja muutlik (sõltub, kui tungivat vajadust rahuldab). Seda kästitlevad kaks teooriat: Kardinaalne kasulikkusteooria
Rohkem kui 2 regressorit: multikollineaarsus. EI TOHI ESINEDA TÄPSET MULTIKOLLINEAARSUST. Võib esineda ligikaudne multikollineaarsus. 41. Eksogeensuse eeldus, kaks tingimust. Regressorid X on eksogeensed: regressorite X väärtused on fikseeritud või sõltumatud juhuslikest liikmetest. 1) Väärtused on fikseeritud, ei muutu juhuslikult, ei ole stohhastilised. Millal X väärtused fikseeritud? Näide: tarbimismudeli hindamine. Pered, kelle sissetulek X on 1000 eurot. Mingi hüvise tarbimiskulud võivad sellistel peredel olla 200 eurot, 250 eurot, 260 eurot jne. Saame leida E [ Y I X = 1000 ] Pered, kelle sissetulek on X on 1500 eurot. Mingi hüvise tarbimiskulud võivad sellistel peredel olla 250 eurot, 300 eurot, 400 eurot jne. Saame leida E [ Y I X = 1500 ] Selle tingimuse täitmine on majandusandmete korral tihti võimatu.
Rõhk lõpptulemusel ja tootlikusel. Suureneb juhtide vabaus ja vastutus. Juhtimine detsentraliseeritakse. Valitsuse tulude peamiseks allikaks on maksud. Levinuimad maksustamisviisid: maksud palgafondilt- sotsiaalmaks; üksikisikute sissetulek- tulumaks; ettevõtte sissetuleks- tulumaks; kulutustelt- käibemaks; omandilt- maamaks; tasud ressursside kasutamisest- saastetasu. Avaliku sektori kulutused: Avaliku sektori kulud – tarbimiskulud, mis on seotud kaupade ja teenuste ostmise ja valiku sektori töötajatele palga maksmisega. Riiklikud investeeringud – infrastruktuuri rajamisega seotud kulud, näiteks kulud teedeehituseks, koolide ehituseks. Valitsuse tulusiirded erasektorile – valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega teenuseid, näiteks pensionid, töötu abirahad, subsiidiumid. Riigivõla intressid – riigivõla ehk
, . 3.6) Reaaltulu, real income nominaaltu korrigeeritud hinnaindeksiga. Kaupade ja teenuste hulk, mida saad nominaaltulu eest. 4) : 4) Kulutused: Tarbimiskulud, consumption tarbe-, investeerimiskaupade ja teenuste ostmine Siirdekulutused, transfer costs kohustuslikud maksud ja 5) maksed 5) Säästmine, saving raha akkumuleerimne arvestusega seda kasutada 6) , tulevikus. Säästud, savings on osa sissetulekust, mida kohe toodete ja teenuste ostmiseks ei kasutata
A. Say seadust B. Raha koguse teooriat C. majanduse isereguleeruvust D. kõik õiged E. õiged a) ja c) ANSWER: D 8. Vastavalt Keynesele säästud võivad ületada investeeringuid; kui: A. intressimäär kasvab B. pikema aja jooksul majanduses on ületootmine ja tööpuudus C. ei kehti Say seadus D. antud majanduses ületootmine ja töötus ei ole võimalikud E. õiged vastused b) ja c) ANSWER: B 9. Vastavalt Keynese tarbimiskulutuste kontseptsioonile: A. tarbimiskulud on vahetus seoses käsutatava tuluga B. kui käsutatav tulu kasvab, tarbimiskulutused alanevad C. kui käsutatav tulu kasvab, siis osa, mis läheb tabimisele, väheneb D. kõik vastused õiged E. õiged ainult a) ja c) ANSWER: E 10. Idee, mille kohaselt koos kasutatava tulu muutumisega tarbimiskulutused ka muutuvad, kuid väiksemal määral, on oluliseks koostisosaks A. keinesi investeerimisteooriale B. keinesi hõiveteooriale C. klassikalisele makromajanduse teooriale D
(elatusmiinimum); 2) me säästame. I faas tarbimisfunktsioon ei saa alata nullist, sest inimene peab elama ka siis, kui tal mingeid tulusid pole. Toimub tarbimine kas säästude või laenude arvel, toimub ülekulutamine e. defitsiitne tarbimine. II faas tulutasakaalupunkt e. kattepunkt siin tarbimine võrdub tuludega, sääste veel pole. III faas siin tulud katavad tarbimiskulud ja see tulude ülejääk säästetakse. Seda, kui palju inimene oma tulude suurenemisel rohkem kulutab, näitab arvuliselt piirtarbimise kalduvus (PTK) s.o. täiendav tarbimine, mis kaasneb tulude suurenemisel ühe ühiku võrra. Muutus tarbimises PTK = ------------------------------- Muutus IKT-s
44. Kuidas leitakse ja kuidas on omavahel seotud SKP väärtus lähtudes (a) tuludest, (b) toodangust ja (c) kuludest? SKP tuludest lähtuvalt saame, kui liidame kõik palgad, rendid, intressid ja kasumid ning lisame veel amortisatsiooni ja kaudsed maksud. Rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide teenitud kogutulu. SKP kulude alusel saame, kui summeerime erinevate majandussubjektide poolt lõpptoodangu tarbimiseks tehtud kulutused. Kõige suurem SKP kuluartikkel on tarbimiskulud, teine investeeringud, kolmas valitsuse kulutused ja neljas välisturg. 45. Mida nimetatakse tulude-kulude ringkäigus "leketeks" ja "süstideks"? Kuidas mõjutavad lekked ja süstid raharinglust? Säästude, otseste ja kaudsete maksude ning impordi summaks nim nn ,,leket". ,,Süstiks" on investeeringute, valitsuse ostude, toetuste ehk tulusiirete ning ekspordi summat. 46. Mille poolest erinevad nominaalne ja reaalne SKP? Kumb näitaja kajastab paremini riigi majandusarengut?
Regressiivne maksusüsteem- Kõrgema sissetulekuga inimesed maksavad vähem kui väikse sissetulekuga Proportsionaalne maksusüsteem- kõik maksavad sama suuruse makse sõltumata sissetulekust Progressiivne maksusüsteem- Väiksema sissetulekuga maksavad vähem kui suurema sissetulekuga isikud Avaliku sektori kulutused võib jaotada nelja rühma: (mõjutavad fiskaalpoliitikat) Avaliku sektori kulud tarbimiskulud, mis on seotud kaupade ja teenuste ostmise ja valiku sektori töötajatele palga maksmisega Riiklikud investeeringud infrastruktuuri rajamisega seotud kulud, näiteks kulud teedeehituseks, koolide ehituseks Valitsuse tulusiirded erasektorile valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega teenuseid, näiteks pensionid, töötu abirahad, subsiidiumid
2. Hooldus- ja remondikulud Hooldus- ja remonditööd moodustavad väga suure ulatuse lennufirma tegevustest. Lennukite aastased kulud hooldus- ja remonditöödele on arvestatud umbes 96 miljardi dollarile üle maailma. Antud kategooriasse kuuluvad tegevused sisaldavad nii planeeritud kergeid hooldus- või suuremahulisi remonditöid kui ka plaaniväliseid remontimisi. /7/ Hooldus- ja remondikulude kategooriasse kuuluvad sellised alamkirjed: tehnilise personali kulud, varuosade tarbimiskulud, hooldusteenuse adminstratsioon. Seega kõik kulud, mis on seotud lennuki hooldamise või remondiga, peaks ICAO soovituse järgi antud kulurühma lisama. 2.1.1.3. Depretsiatsiooni kulud Depretsiatsiooni otstarve on esiteks lennuki seotuskulude jaotamine proportsionaalselt lennuki kasuliku eluea jooksul ning teiseks annab ta ettevõttele võimaluse kulumiga võrdse rahasumma paigutamise reservfondi. Lennufirma poolt valitud
sissetulekust proportsionaalselt vähem kui madalama sissetulekuga inimesed Proportsionaalne maksusüsteem kõik isikud sõltumata oma sissetuleku suurusest maksvad maksudeks ühesuguse protsendi oma sissetulekust Progressiivne maksusüsteem väiksemasissetulekuga isikud maksvad proportsionaalsetvähem kui suurema sissetulekuga isikud. Avaliku sektori kulutused võib jaotada 4-ja rühma Avaliku sektori kulud tarbimiskulud, mis on seotudkaupade ja teenuste ostmise ja valiku sektoritöötajatele palga maksmisega Riiklikud investeeringud infrastruktuuri rajamisega seotud kulud, näiteks kulud teedeehituseks, koolide ehituseks Valitsuse tulusiirded erasektorile valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega teenuseid, näiteks pensionid, töötu abirahad, subsiidiumid Riigivõla intressid riigivõla ehk eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud laenude summa intressid
tasemel tagada kliendile kindlustunne, et kavandatud kvaliteet saavutatakse ja seda hoitakse tasemel Ettevõtte tooted ja teenused peaksid: rahuldama tarbijate kindlaksmääratud vajadusi, kasutamisnõudeid ja eesmärke vastama seadusandlikele nõuetele olema konkurentsivõimelise hinnaga Toote kvaliteet Toote konkurentsivõime saavutamise peamiseks teguriks on selle kvaliteet. Sellele järgnevad toote hind, tarbimiskulud normatiivse kasutamisaja jooksul ja teeninduskulud. Konkurentsivõime struktuuri prioriteetide hinnanguline tase kirjanduse andmetel on 4/3/2/1. Sellest järeldub, et konkurentsivõime strateegia kujundamisel tuleb pidada esmatähtsaks toote kvaliteeti, seejärel selle hinda, siis kulude vähendamist toote tarbimisaja jooksul ning viimasena teeninduskulusid. Kui mingi toode on arendatud tootmisküpseks, on tähtis, et ettevõttel oleks tootmisprotsessis pidevalt
saavutatud tasemel tagada kliendile kindlustunne, et kavandatud kvaliteet saavutatakse ja seda hoitakse tasemel Ettevõtte tooted ja teenused peaksid: rahuldama tarbijate kindlaksmääratud vajadusi, kasutamisnõudeid ja eesmärke vastama seadusandlikele nõuetele olema konkurentsivõimelise hinnaga Toote kvaliteet Toote konkurentsivõime saavutamise peamiseks teguriks on selle kvaliteet. Sellele järgnevad toote hind, tarbimiskulud normatiivse kasutamisaja jooksul ja teeninduskulud. Konkurentsivõime struktuuri prioriteetide hinnanguline tase kirjanduse andmetel on 4/3/2/1. Sellest järeldub, et konkurentsivõime strateegia kujundamisel tuleb pidada esmatähtsaks toote kvaliteeti, seejärel selle hinda, siis kulude vähendamist toote tarbimisaja jooksul ning viimasena teeninduskulusid. Kui mingi toode on arendatud tootmisküpseks, on tähtis, et ettevõttel oleks tootmisprotsessis
Väärtuskeskne kvaliteedikäsitlus arvestab eelkõige toote või teenuse kvaliteedi ja selle hinna suhet. Selle käsitluse järgi ei ole mis tahes heade omadustega kallis toode kvaliteettoode. Toote konkurentsivõime saavutamise peamine tegur on kvaliteet. Sellele järgnevad toote hind, tarbimiskulud kasutamisaja jooksul ja teeninduskulud. Konkurentsivõime strateegia kujun- damisel tuleb pidada esmatähtsaks toote kvaliteeti, seejärel toote hinda, siis kulude vähendamist toote tarbimisaja jooksul ning viimasena teeninduskulusid. 16 Klienditeenindus ja kvaliteet logistikas 457
annaabi.ee 
