kirjutada. Eesti rahahulga M0 kõige likviidsemad maksevahendid 7678 milj. struktuur Ringlusse lastud sularaha Ringlusse lastud kontoraha M1 peale M0 veel nõudmiseni hoiused 15839 milj. Sularaha majanduses Nõudmiseni hoiused M2 hõlmab M1, tähtajalised ja säästuhoiused ning ka valuutahoiused, olles seega kõige väiksema likviidsusega maksevahendid 28547 milj. Tähtajalised ja säästuhoiused Valuutahoiused Likviidsus Likviidsus näitab raha kohese kasutamise võimalust kaupade ja teenuste ostmisel ja maksete teostamisel. Näivraha Majandusteadlased nimetavad vara, mida saab kergesti rahaks vahetada, rahaasendajaks ehk näivrahaks.
M0 M1 paberraha; M2 arvelduskontodel olev raha; 10350,0 M3 tähtajalised hoiused; 789,5 investeeringud; valuutahoiused. 6922,1 Raha jagamine erinevatesse hulkadesse toimub likviidsuse alusel. Iga järgmine (suurem) rahaturu osa sisaldab eelmist (väiksemat). Arvud on Eesti kohta miljonites kroonides ja pärinevad aastast 1999. Likviidsus - raha kohese kasutamise võimalus. Milline rahahulga osa on kõige likviidsem? .......................................................................................
(Lk 49-53, Mart Sõrg; ,,Raha", Tartu Ülikooli Kirjastus1996 a) Eesti rahahulga M0 kõige likviidsemad maksevahendid 7678 milj. struktuur Ringlusse lastud sularaha Ringlusse lastud kontoraha M1 peale M0 veel nõudmiseni hoiused 15839 milj. Sularaha majanduses Nõudmiseni hoiused M2 hõlmab M1, tähtajalised ja säästuhoiused ning ka valuutahoiused, olles seega kõige väiksema likviidsusega maksevahendid 28547 milj. Tähtajalised ja säästuhoiused Valuutahoiused Näivraha Majandusteadlased nimetavad vara, mida saab kergesti rahaks vahetada, rahaasendajaks ehk näivrahaks. Rahavahendusasutused - - Hoiu- ja laenuseltsid - - Säästuühistud - - Krediidiühingud
Kapitali adekvaatsus – panga omavahendite ja tema koguvahendite suhe Tabel 10.1.Tüüpilise kommertspanga bilanss AKTIVA PASSIVA Reservid Kohustused sularaha Erasektori nõudehoiused deposiit keskpangas Säästu- ja tähtajalised hoiused Laenud Muud kohustused lühiajalised laenud sh valuutahoiused hüpoteegid kohustused teiste pankade ees muud (tesitele pankadele) võlgnevused keskpangale Investeeringud Omakapital Välisvaluuta Omand Põhivara (sh jaotamata kasum) AKTIVA KOKKU PASSIVA KOKKU Panga puhasväärtus – saadakse kui liidetakse kokku kõik panga aktivapoole varad ja lahutakse nendest panga kohustused
d) keskpank vähendab kommertspankade kohustusliku reservi suurust; e) kommertspangad vähendavad täiendavat reservi. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 9 23. Eestis sisaldab rahaagregaat M1: a) ainult paberraha; b) paberraha ja münte; c)) sularaha ja c) j nõudmiseni kroonihoiuseid;; d) sularaha ja kõiki kroonihoiuseid. 24 On antud järgmised andmed: 24. 1) Valuutahoiused 2000 2) Sularaha ringluses 100000 3) Riigi võlakirjad 5000 4)) Nõudmiseni hoiused 4000 5) Tähtajalised hoiused 8000 6)) Aktsiad 3000 Arvuta: a) Rahaagregaat M1 M1= 100000 +4000 = 104000 b) Rahaagregaat M2 M2 = M1 + 8000 = 114000 c) 10 Varade väärtus, mida ei arvestata kui rahaagregaate 3000 +5000 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 25
1500 miljonit krooni d. 112,5 miljonit krooni e. 2000 miljonit krooni 37. Raha pakkumine väheneb kui: a. keskpank ostab kommertspankadelt väärtpabereid b. keskpank suurendab kommertspankade kohustusliku reservi suurust c. keskpank vähendab kommertspankade kohustusliku reservi suurust d. kommertspangad vähendavad täiendavat reservi e. keskpank langetab diskontomäära 38. On antud järgmised andmed: 1) Valuutahoiused 2000 2) Sularaha ringluses 200000 3) Riigi võlakirjad 5000 4) Nõudmiseni hoiused 10000 5) Tähtajalised hoiused 1 8000 6) Aktsiad 3000 Arvuta rahaagregaat M1. a. 210000 b. 208000 c. 202000 d. 200000 39. Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 200’000 ühiku eest.
34. Osalise reserviga pangasüsteemi korral peab kohustuslik reservimäär Rr olema: a. võrdne 0-ga; b. suurem kui 0 ja väiksem kui 100% c. võrdne panga lisareserviga XR d. võrdne sularahamääraga Cr e. võrdne 100% 35. Raha pakkumine suureneb, kui: a. pangad kehtestavad omal soovil lisaks kohustuslikule reservmäärale ka täiendava reservmäära b. kohustuslik reservimäär suureneb c. raha baas suureneb d. raha multiplikaator väheneb 36. On antud järgmised andmed: 1) Valuutahoiused 2000 2) Sularaha ringluses 100000 3) Riigi võlakirjad 5000 4) Nõudmiseni hoiused 4000 5) Tähtajalised hoiused 8000 6) Aktsiad 3000 Arvuta rahaagregaat M1. a. 100000 b. 102000 c. 104000 d. 108000 37
valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib asuda keskpangas, kommertspankade kassades või ringleb inimeste käes; 2. rahaagregaat M1 = Mo + nõudehoiused e. jooksvad arved pankades Suhteliselt likviidne rahahulga osa. LIKVIIDSUS on võime muutuda sularahaks, näitab raha kasutamisvõimalust kaupade ostmisel ja maksete eest tasumisel. 3. rahaagregaat M2D = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused. Seda rahahulka saab pärisrahaks muuta peale teatud protseduuri. 4. rahaagregaat M2 = M2D + valuutahoiused. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelmist ja on väiksema likviidsusastmega. Teema 10 Töö pakkumine – Töö pakkujaks on tavaline INIMENE. 1) üksikisiku seisukohalt – mida kõrgem on palk, seda rohkem tunde on inimene nõus töötama; 2) kogu tööturu seisukohalt – mida kõrgem on palk, seda rohkem inimesi tahab töötada. Töö nõudmise kõver ja tasakaal; tööjõu- ja tööpuudus –
Question 38 (1 point) Milline on lihtsa rahakordaja arvväärtus, kui keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv on 0,05 %? a. 0,05 b. 5 c. 10 d. * 20 Question 39 (1 point) Kaupraha on: a. defitsiitne kaup, mida kuskilt ei õnnestu kätte saada b. * kaup, millel on väärtust ka siis, kui teda ei saa kasutada rahana c. kaup, mille kättesaadavus on tagatud kõigile soovijatele d. tavaline paberraha Question 40 (1 point) On antud järgmised andmed: 1) Valuutahoiused 2000 2) Sularaha ringluses 100000 3) Riigi võlakirjad 5000 4) Nõudmiseni hoiused 4000 5) Tähtajalised hoiused 8000 6) Aktsiad 3000 Arvuta rahaagregaat M1. a. 100000 b. 102000 c. * 104000 d. 108000 Question 41 (1 point) Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 200'000 ühiku eest
hoiuarved, reisitšekid) Rahamõiste M2 on M1 pluss kohese tagasiostmise (repo) kokkulepped, rahaturu fondide vahendid, rahaturu hoiuarved, väikesed tähtajalised hoiused (säästuhoiused Rahamõiste M3 on – M2 pluss suured tähtajalised hoiused, tähtajalised tagasiostmise kokkulepped ja institutsioonilised rahaturu vastastikuste fondide bilansid Rahamõiste L on – M3 pluss muud likviidsed väärtpaberid, kaasa arvatud riigivara obligatsioonid, elanike valuutahoiused, pankurite aktseptid ja kommertspaberid Leia alltoodu finatsinfo põhjal rahaagregaatide M1 ja M2 arvväärtus! Tühikuid ja möötühikuid mitte kasutada. 1) Valuutahoiused 200 2) Sularaha ringluses 15000 3) Riigi võlakirjad 500 4) Nõudmiseni hoiused 4000 5) Tähtajalised hoiused 9000 6) Aktsiad 3000 1. M1 väärtus on 19000 2. M2 väärtus on 28000
kirjutada. Eesti rahahulga M0 kõige likviidsemad maksevahendid 7678 milj. struktuur Ringlusse lastud sularaha Ringlusse lastud kontoraha M1 peale M0 veel nõudmiseni hoiused 15839 milj. Sularaha majanduses Nõudmiseni hoiused M2 hõlmab M1, tähtajalised ja säästuhoiused ning ka valuutahoiused, olles seega kõige väiksema likviidsusega maksevahendid 28547 milj. Tähtajalised ja säästuhoiused Valuutahoiused Likviidsus Likviidsus näitab raha kohese kasutamise võimalust kaupade ja teenuste ostmisel ja maksete teostamisel. Näivraha Majandusteadlased nimetavad vara, mida saab kergesti rahaks vahetada, rahaasendajaks ehk
Raha funktsioonid on o maksevahend, o vahetusvahend, o väärtuse mõõt, o akumulatsioonivahend ehk väärtuse koguja. Likviidsus väljendab seda, kui kiiresti saab mingi vara täielikult konverteerida sularahaks. Rahaagregaat - raha hulga kindlaksmääramiseks. Erinevad üksteisest põhiliselt likviidsuse poolest. · M1 = sularaha majanduses + nõudmiseni kroonihoiused ehk jooksvad arved pankades · M2 = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused kroonides + valuutahoiused Raha nõudlus: · Äritehingute nõudlus 9 · Ettevaatusnõudlus · Spekulatiivne nõudlus Kohustuslik reservinõue - protsentuaalne osa hoiustest, mida kommertspangad on kohustatud hoidma deposiitidena Rahapoliitika on poliitika, mis mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse kaudu.
Tavaliselt võetakse raha pakkumise mõõtmise aluseks erinevate finantsvarade likviidsustase. Baasraha M0 = CU on sularaha pankade kassades ja kommertspankade saldod keskpangas. M1=M0 + D (hoiused, jooksvad deposiidid) M2=M1+ säästu tüüpi deposiidid (mida saab suhteliselt vabalt kasutada, aga mitte päris. Kasutamisel teatud piirangud. Nende katteks on vähem raha vaja) + lühiajalised ja tähtajalised deposiidid + jmt M3=M2 + tähtajalised deposiidid + tingimuslikud valuutahoiused (nt hoiusertifikaadid) INFLATSIOON Rahal on majanduses keskne roll, sest tänapäeva efektiivne majandus ei saa funktsioneerida ilma rahata. Kui raha pakkumine langeb alla majanduskasvu tagavast vajadusest, siis kasv aeglustub. Kui pakkumine ületab seda, siis reaalne inflatsiooni tase hakkab tõusma. Inflatsioon omane kõikidele arenevatele riikidele, see on tavaline nähtus, midagi hullu selles ei ole teatud tingimuste juures.
keskpangas, kommertspankade kassades või ringleb inimeste käes; 1. rahaagregaat M1 = Mo + nõudehoiused e. jooksvad arved pankades Suhteliselt likviidne rahahulga osa. LIKVIIDSUS on võime muutuda sularahaks, näitab raha kasutamisvõimalust kaupade ostmisel ja maksete eest tasumisel. 1. rahaagregaat M2D = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused. Seda rahahulka saab pärisrahaks muuta peale teatud protseduuri. 1. rahaagregaat M2 = M2D + valuutahoiused. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelmist ja on väiksema likviidsusastmega. Kvaasi- e. näivraha finantsvara, mis täidab raha kui akumulatsioonivahendi funktsiooni ja mida saab kiiresti konverteerida vahetusvahendiks, kuid ta ise pole vahetusvahend. N: sellised lühiajalised väärtpaberid nagu riigikassa võlatähed. Rahaasendajad on finantsvarad, mis täidavad küll vahetusvahendi funktsiooni, kuid pole akumulatsioonivahendiks. N
panka (ringluses), kõik hoiuarved, reisitsekid), Rahamõiste M2 on M1 pluss kohese tagasiostmise (repo) kokkulepped, rahaturu fondide vahendid, rahaturu hoiuarved, väikesed tähtajalised hoiused (säästuhoiused, Rahamõiste M3 on M2 pluss suured tähtajalised hoiused, tähtajalised tagasiostmise kokkulepped ja institutsioonilised rahaturu vastastikuste fondide bilansid, Rahamõiste L on M3 pluss muud likviidsed väärtpaberid, kaasa arvatud riigivara obligatsioonid, elanike valuutahoiused, pankurite aktseptid ja kommertspaberid Finantsvõimendus kujutab: firma võlgade ja omakapitali suhet Keskpanga diskontoprotsendiks kutsutakse: protsendimäära, millega ta laenab raha kommertspankadele Raha erilisus e. unikaalsus on tingitud asjaolust et teda ei saa toota erasektoris Kas siis kui raha pakkumise muutused ei mõjuta majanduslikku aktiivsust, siis on raha pakkumine eksogeenne? Väär Mida kujutab endast raha baas? raha baasi moodustavad ringluses olev raha ja
2. rahaagregaat M1 = Mo + nõudehoiused e. jooksvad arved pankades + tsekid. Suhteliselt likviidne rahahulga osa. LIKVIIDSUS on võime muutuda sularahaks, näitab raha kasutamisvõimalust kaupade ostmisel ja maksete eest tasumisel. 3. rahaagregaat M2D = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused. Seda rahahulka saab pärisrahaks muuta peale teatud protseduuri. 4. rahaagregaat M2 = M2D + valuutahoiused. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelmist ja on väiksema likviidsusastmega. Kvaasi- e. näivraha finantsvara, mis täidab raha kui akumulatsioonivahendi funktsiooni ja mida saab kiiresti konventeerida vahetusvahendiks, kuid ta ise pole vahetusvahend. N.: riigikassa võlatähed. Rahaasendajad on finantsvarad, mis täidavad küll vahetusvahendi funktsiooni, kuid pole akumulatsioonivahendiks. N.: krediitkaardid, mis pole tegelikult raha, sest ta pole vara. 9.3 RAHANÕUDLUS
Sularha ringluses + nõudehoiused Rahabaas M0 tähistatakse keskpanga emiteeritud ja valitsuse garanteeritud sularaha, mis võib asuda keskpangas kommertspankade reservidena, kommertspankade kassades või inimeste käes. Kontroll on enamikes riikides usaldatud keskpangale. Asendusraha ehk surrogaatraha M2 raha laiemas tähenduses. Vahendid, mida saab pärisrahaks muuta teatavat protseduuri läbides (väärtpaberid, tähtajalised ja säästuhoiused, valuutahoiused, avatud investeerimisfondid) Äraarvatud inflatsion täielikult prognoositud inflatsioon. Majandussubjektide poolt õigel ajal ja täies ulatuses prognoositud, seetõttu ka tehingutes kajastatud hinnatõus. Ka siis kui korrektuurid tehakse kõikidesse lepingutesse, toob see kaasa lisakuluseid raha hoidmise alternatiivkulu tõus, menüükulud, maksutuludena riigieelarvesse laekuva raha reaalväärtuse langus
reservi suurust; suurust; d) keskpank vähendab kommertspankade kohustusliku reservi suurust; e) kommertspangad vähendavad täiendavat reservi. 23. Eestis sisaldab rahaagregaat M1: a) ainult paberraha; b) paberraha ja münte; c) c) sularaha ja nõudmiseni kroonihoiuseid; d) sularaha ja kõiki kroonihoiuseid. 24. On antud järgmised andmed: 1) Valuutahoiused 2000 2) Sularaha ringluses 100000 3) Riigi võlakirjad 5000 4) Nõudmiseni hoiused 4000 5) Tähtajalised hoiused 8000 6) Aktsiad 3000 Arvuta: a) Rahaagregaat M1 M1= 100000 +4000 = 104000 b) Rahaagregaat M2 M2 = M1 + 8000 = 114000
annaabi.ee 
