Samas teisest küljest vaadates just näiteks Eesti puhul, mil pole tegu just kõige rikkama riigiga, on luksuskaupade maksustamine hea viis riigile tulu saamiseks. Kuid kuidas me leiame piiri luksuskauba ja tavakauba vahel? Inimesi on meil piisavalt palju ja erineva sissetuleku tasemega seega on seda piiri üsna raske seada. Mõne suurpere või üksikute inimeste jaoks, kes tulevad ots-otsaga toime, võib olla isegi lihtsam elektrooniline tarve nagu näiteks mikser luksuskaup, kui kodus on olemas tavaline mehhaaniline vispel. Samas keskmisest jõukama jaoks on mikser täiesti tavaline köögitarbevahend. Kui minna ajalukku, siis tollesed luksuskaubad on tänapäeval iseenesest mõistetavad ehk luksuskaup muutub ka ajas. Kasu selliste maksude määramise kohapealt lõikab ainult riik, aga küsimus tavakodaniku jaoks on, et mida meie selle eest saame. Majanduslikult madalamal tasemel asetsevad inimesed võivad
tekstiilitoodete valmistamiseks. Näiteks tehakse teksapükse, hommikumantleid, aluspesu, voodipesu, lõnga. · Lisaks rõivatööstusele kasutatakse ka kalavõrkude, kohvifiltrite, telkide, püssirohu valmistamisel ja raamatute köitmisel. Ajalugu · Esimesed tõendid puuvilla kasutamisest pärineva Mehhiko haudadest ja need on u 7000a vanad. · Puuvilla hakati kasvatama u 6000a tagasi Indias, Egiptuses ja Hiinas. · Kuni 19.saj oli puuvill luksuskaup. Valmimine · Selleks et puuvill saaki kanda jõuaks, on vaja pikka kasvuaega piisava soojuse ja niiskusega. · Külvi aeg on veebruarist juunini. · Varem koristati vili käsitsi, kuid nüüd tehakse seda enamikes riikides masinatega. · Puuvill kedratakse lõngaks või niidiks, millest valmistatakse vajalikke tooteid. Omadused · Kergesti pestav. · Imab hästi niiskust. · Kuumusele vastupidav. · Kergesti kortsuv. · Ei elektriseeru.
investeeritakse arendusprojektidesse, et teha elektriautot vms selline ille kütusevara oleks ammendamatu. Mida väiksem on riik seda väiksem on transpordi osakaal/tähtsus. · Rahvusvaheline kaubandus- üks ja kõige tähtsam on toor nafta, mille alghinnast sõltub kütuse hind kogu maailmas.Nafta on kallis ja seda müüakse ka kallilt tänu sellele et ressurss lõppeb ükskord.(Teenused on seotud transpordiga). Teine on luksuskaup (brasiilia kohv) , on olemas nõudlus ollakse nõus maksma kallist hinda (loeb kvaliteet mitte kogus). Maavarad maagaas mõjutab majandust ja rahvusvahelisi suhteid. Suuremad ja olulisemad kaubad on majanduspoliitilised tööriistad. Ühiskonna areng ja üleilmastumine · Odav tööjõud, teaduse poolest ei arene väga, arengumaad toodavad lihtsamaid asju (nt põlusaadused) . Liigitatakse juhtriikideks jne. On majanduses esirinnal selle tõttu
Väldi liigset üldistamist: Enamik ei kujuta elu ilma arvutita ette. Kas võib kindel olla, et ei kujuta? Suurem osa maailma rahvastikust kasvas ju üles ajal, mil arvuti oli luksuskaup. Veendu, et kirjutatu oleks loogiline: Kas võib öelda, et arvuti on ajaraiskaja? Ma arvan, et see väide on vale. Kas küsimus on väide? Parem sõnastus oleks: "Ma arvan, et sedasi väita oleks vale." Ühtekuuluvad mõtted kirjuta ühte lõiku. Veendu, et kõigil ühte lõiku kirjutatud mõtetel oleks kitsam ühisosa kui ainult kirjandi pealkiri. Näiteks "põhjused", "tagajärjed", "mõjutegurid" vms. Eraldiseisev mõte arenda uueks lõiguks.
Teiseks näib, et mees on nende jalutuskäigul juhtivaks pooleks, naine lihtsalt liigub kaasa. Vihmavarjud on sellel maalil masstoodangu sümboliks, seda enam, et need näevad välja nagu oleksid just poe riiulitelt kaasa haaratud. Maalil ei ole näha ka ühtegi lihtinimest ehk töölisklassi esindajat. Kõik, kes tänaval liiguvad, on pigem kõrgema klassi esindajad. Võib oletada, et vihmavarjud on küll saamas masstoodanguks, kuid hetkel on veel nendele luksuskaup. Vähe on näha tänaval liikumas naisi, enamus on mehed. Võib oletada, et tolleaegses Pariisis oli naistel üksinda väga vähe võimalusi ja vabadusi, näiteks kasvõi ainult liikumiseks, sest üksinda liikuvaid naisi peeti prostituutideks. III Väline analüüs See teos on nii suur, et sellel oli lausa nn. oma sein. Maali mõõtudeks on 212.2 cm x 276 cm ning vahepeal asus ta Chicago Kunsti Instituudis, kuid hetkel on see liikuval kunstinäitusel (25. september 2012 - 20
enamik väiksemaid majapidamisi oma kalasaagist, aia- ja metsasaaduste vahetamisest rukki vastu. Seega ka rukkijahust pudru tegemine on põlisem kui mujal. Rukkist tehti isegi vorstipuder. Muud toiduained Marju ja pähkleid korjasid need suurpered, kus oli rohkem naisperet ning nad ei olnud hõivatud talupidamisega. Mesi oli ainuke magustusaine, kuid see oli luksuskaup ja käis jõukatelegi üle jõu. Õunapuid kasvatati mitmeski mõisas, 18. sajandil Eestis aretati esimesed oma õunasordid. Eestlaste joogid • Joogiks tarvitati hapupiima. • Mõdu on kääritatu, peamine jook kuni hakkati õlut valmistama. • Taar on odra- või rukkilihtjahust hapendatud jook. • Õlut valmistati kõikideks
kaubanduskeskusteks. Linna eristas külast linnaõigus. Linnaõigus oli õigusnormide kogum, mis reguleeris elu linnas. Tekkisid sellised linnad nagu Tallinn, Vana- ja Uus- Pärnu, Haapsalu, Paide ja Viljandi. Alates 11. sajandis muutus kaubandus rahvusvaheliseks. Soodsa asukoha tõttu muutus Eesti üheks tähtsamaiks kaubateeks, mis säilis ka pärast Vabadusvõitlust. Tegeleti peamiselt vahetuskaubandused Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid relvi, peenemaid riidesorte ja muud luksuskaup. Vastu viidi karusnahku ja vaha. Oluline osa oli ka vahenduskaubandusel - kaup osteti edasimüügiks. Idanaabritele müüdi näiteks vilja ning sealt saadud karusnähku ja vaja viidi Lääne- ja Põhja- Euroopa turule. Kaubavahetus oli vägagi tulus seda tõendavad maase peidetud hõbemündid. Üldise vahetusväärtusena oli tuntud hõbe. Pärast Vabadusvõitlust lisandus kaubandusse Hansa Liit sinna kuulusid Eesti linnadest Tallinn, Uus Pärnu , Viljandi ja Tartu
Üksik küünal Lühtris põlev üksik küünal sümboliseerib jumala kõikenägevat silma. Vastabiellunute voodi kõrval süüdati üksik küünal viljakuse soodustamiseks. Kristallist palvehelmed Palvehelmed oli tüüpiline tulevase abikaasa kingitus oma pruudile. Kristall sümboliseeris puhtust ja palvehelmed viitavad pruudi vooruslikkusele ning tema kohusele abikaasale truuks jääda. Kallis vili Lõunast sisse toodud apelsinid olid Põhja-Euroopas luksuskaup. Need võivad viidata ka portreteeritavate Vahemere-äärsele päritolule. Ka Aadama õunte nime all tuntud apelsine kasutati Eedeni aia keelatud vilja sümbolina, viidates nii lõbuhimule kui patule, mis põhjustas inimese allakäigu. Inimkonna patused himud saavad pühitsuse kristliku abielusakramendi kaudu. Giovanni de Arrigo Arnolfini Jõukas Itaalia kaupmees asus Bruggesse 1421. aasta paiku ja oli olulistel ametikohtadel Burgundia hertsog Philippe Hea õukonnas
Olid eraldi relvaseppad ja meistrid, kes olid spetsialiseerunud pronksehetele. Sisemaise kaubitsemise kõrval lülituti 11.sajandist alates üha enam rahvusvahelisse kaubandusse. Eestis läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega. Tegeldi peamiselt vahetuskaubandusega. Eestisse toodavateks kaupadeks olid hõbe, pronks, sool, paremad relvad, peenemad riidesordid ja muu luksuskaup. Vastu viidi karusnahku ja vaha. Eestlased tegelesid ka röövretkedel saadud vara ja vangide orjadeks edasimüügiga. Tänu soodsale kohale oli eestlastel olulisel kohal vahenduskaubandus. Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades, kus paiknesid kesksed linnused ja asulad. Ranniku tähtsaimaks kaubanduskeskuseks muutus Tallinn. Ehtsaid, oma eriliste linnaõigustega linnu muinasaja lõpul Eestis veel polnud.
Väiksemad linnad läänistati mõisnikele(Rakvere,Paide,Valga),maksid mõisnikele makse.Linnaelanike hulgas oli Saksa kaupmehed ja käsitöölised.1783 aastal said kõik maakonnakeskused linnaõigused. Suurim linn Tallinn. 9) Esimesed manufaktuurid. . Manufaktuuritööstuse keskpunktiks kujunes Narva. 17 saj. tekkisid Esimesed manufaktuurid(tööd tehakse käsitsi, tööjaotus) Hiiumaal klaasi manufaktuur,Narvas ja Tallinnas saekaatrid,vaseveskid 10) Sisseveao kaubad: Sool ja luksuskaup, vürtse, alkohooli Väljaveo kaubad: teravilja, lina ja kanepit 11) Forseliuse seminar- valmistati ette eestlasi Talurahvaste kooli õpetajateks Tegeleti *Lugemine,Kirjutamine *Usuõpetus, kirikulaul *Rehkendamine *Saksakeel *Raamatuköitmine 12) Academia Gustaviana- Tartu ülikooli asustamine 1632 Vanim Gümnaasium Eestis 1632 andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf loa asutada ülikool. 1632 tomus pidulik avamine. Ülikooli
Looduslikud kiudained jagunevad omakorda tsellulooskiududeks ja valkkiududeks. Tsellulooskiud on taimse päritoluga. Nagu nimetus näitab, koosnevad nad peamiselt tselluloosist. Tsellulooskiududest on tähtsaim puuvill. Puuvillast on rõivaid tehtud juba väga ammu. Mehhiko haudadest on leitud selle kohta tõendeid, mis on umbes 7000 aastat vanad. Kasvatama hakati puuvilla umbes 6000 aastat tagasi Indias, seejärel ka Egiptuses ja Hiinas. Kuni 19. sajandini oli puuvill luksuskaup. Puuvilla saadakse puuvillapõõsa vilja, kupart ümbritsevatest puuvillakiududest. Puuvillapõõsas armastab sooja ja on põuakindel troopikataim. Selle vili on kupar, milles olevaid seemneid katavad pikad tselluloosikiud. Oma kujult on puuvillakiud spiraalselt keerdunud lapergune toruke. Kiudude looduslik värv on valge või kreemikas. Puuvill imab hästi niiskust ja annab seda ka kiirelt ära. Vee mõjul kiud paisub ja muutub tugevamaks.
· Alternatiivsed energiad pole veel piisavalt efektiivsed, lahendamaks maailma energiaprobleeme ja asendama naftat, gaasi · Sõltuvus fossiilsetel kütustel põhinevast infrastruktuurist 8. Maailma 5 olulisemat toiduprobleemi · Nälg ja alatoitlus arengumaades · Toidu raiskamine, ära viskamine, ülejääk arenenud riikides · Toidu tootmise mõjud keskkonnale kõrbestumine, muldade erosioon jm · Üha kallinevad toiduhinnad liha väidetavalt varsti luksuskaup · Kalavarude vähenemine maailmameres ülepüügi ja inimeste tekitatud reostuse tõttu 6. Erinevate energiaallikate kasutamise eelised ja puudused. Energialiik Kasutamise eelised Kasutamise puudused Nafta Mugav meritsi ja Varud otsakorral, kõrge hind, torujuhtmeid pidi ammutamise käigus oht transportida
Suur osa vajalikke esemeid valmistati igas peres oma jõududega. (Vahtre, L. 2004. Eesti Ajalugu Gümnaasiumile). Järjest ulatuslikumaks muutus meie esivanemate kaubitsemine lähemate naabrite – liivlaste, soomlaste, karjalaste, vadjalaste ja balti rahvastega. Peamiselt tegeldi vahetuskaubandusega, kus kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodavateks kaupadeks olid hõbe, pronks, raud, sool, paremad relvad, peenemad riidesordid ja muu luksuskaup, mis jõudis siia esmajoones läänest. Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades, kus paiknesid kesksed linnused ja asulad. Ranniku tähtsaimaks kaubanduskeskuseks muutus Tallinn((Mäesalu, A. , Lukas, T. , Laur, M. , Tannberg, T. 1997. Eesti Ajalugu I). Suhted naaberrahvastega olid üldiselt rahumeelsed, ehkki oma aja kommete kohaselt korraldati üksteise juurde aeg-ajalt röövretki. Vaenlaste eest otsiti varju linnustes, pelgupaikades metsades ja soosaartel
Väiksemad linnad läänistati mõisnikele(Rakvere,Paide,Valga), maksid mõisnikele makse. Linnaelanike hulgas oli Saksa kaupmehed ja käsitöölised. 1783 aastal said kõik maakonnakeskused linnaõigused. Suurim linn Tallinn. 9) Esimesed manufaktuurid. .Manufaktuuritööstuse keskpunktiks kujunes Narva. 17 saj. tekkisid Esimesed manufaktuurid(tööd tehakse käsitsi, tööjaotus). Hiiumaal klaasi manufaktuur, Narvas ja Tallinnas saekaatrid, vaseveskid 10) Sisseveao kaubad: Sool ja luksuskaup, vürtse, alkoholi Väljaveo kaubad: teravilja, lina ja kanepit 11) Forseliuse seminar- valmistati ette eestlasi Talurahvaste kooli õpetajateks Tegeleti *Lugemine,Kirjutamine *Usuõpetus, kirikulaul *Rehkendamine *Saksakeel *Raamatuköitmine 12) Academia Gustaviana- Tartu ülikooli asustamine 1632 Vanim Gümnaasium Eestis 1632 andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf loa asutada ülikool. 1632 tomus pidulik avamine.
ING. NORRA London Bergen MADAL SAKSA- LÄÄN VANA- VENEMAA -MAAD MAA E- LIIVI-MAA Novgorod Brügge Lüübek MERI Tallinn Hamb. Tartu Riia · Vahendati: idast: karusnahad, kala, vaha, teravili, lina, kanep, puit. läänest: kalev, sool, heeringas, vürtsid, metall, luksuskaup. · Pangandus: · Kaubavahetuse areng suurendas vajadust raha järele. · Raha müntimise õigus oli: riikide valitsejatel suurfeodaalidel suurematel linnadel = raha väga mitmekesine erineva väärtuse ja väärismetellide sisaldusega käibel ka araabia ja Bütsantsi mündid · Esimesed pankurid olid: jõukad kaupmehed juudid (usk ei keelanud liigkasuvõtmist erinevalt kristlastest) · %-d olid kõrged (kuni 20%), põhjuseks suured riskid · alates 12
Toitu hangiti küttimisega ja kalapüügiga ja metsamesingus. Käsitööga tekkisid rauatootmiskeskused ja meistrid. Relvaseppade toodang: head relvad, hõbedaga ilustatud odaotsad, ornamenteeritud mõõgapidemed ja teramikud. Naised kandsid palju ehteid (pronks-hõbe). Aina rohkem tuli rahvusvaheline kaubandus. Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega. Peamiselt vahetuskaubandus: hõbe, pronks, sool, relvad, riidesordid, luksuskaup. Eestlaste elamuks oli suitsutuba: väike 4-5x6 m suurune palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Talus paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. Sumbkülad-talus paiknesid keset põlde tihedalt koos; ridakülad- talud paiknesid ridastikku ja hajakülad, kus talud oli üksteisest kaugemal. Teatud piirkonnad moodustasid kihelkonna. 13saj algul oli Eestis 45kihelkonda. Toimus liitumine suuremateks maakondadeks, mida oli 8: virumaa, rävala, järvamaa, harjumaa,
Keskaja Tallinas valitses vaieldamatult õlu, mis maitses ühtviisi hästi nii talupoegadele, linnaelanikele kui ka feodaalisandatele. Keskaja kroonikud, näiteks Jean Froissart, nimetasid õlut tema populaarsuse pärast vedelaks leivaks. Kõige kõrgemalt hinnati peeni lõunamaiseid veine. Seda joodi üksnes pidulikel puhkudel ning õllega võrreldes tunduvalt väiksemates kogustes. Kõige levinudmad veinisordid olid Tallinnas reinvein, romenii ja malvasiir. Keskaja alguse poole oli viin rohkem luksuskaup rikastele. Hiljem hakkas viina tarbimine järsult tõusma, kuid õllele see konkurentsi ei pakkunud. PIDUSÖÖMING JA KOKAKUNST Keskajal tähendas piduöök kaugelt enamat kui lihtsalt ühist söögi ja joogi nautimist, see oli ühiskondliku elu tähtis osa. Pidusöök ja luksus olid omavahel tugevasti lahutamatult seotud. Toimusid turniirid, vastuvõtud ja muud seesugused pidustused. Luksuseks olid keskajal ka toidu valmistamise peened viisid. Peale toitude rohke
16. saj kaotas rüütlitest sõjavägi tähtsuse, sulas ühte alamaadliga Turniirid näidati sõjalisi oskusi rahuajal. Algul-väikeseid lahinguid, ohvriterohke. Asendusid kahevõitlustega,kus vastased püüdsid teineteist sadulast maha paisata.Võitja sai kaotaja relvastuse. Ühiskond suhtus vastakalt.Palju rahvast, kokkusaamiskohad..Platsil tribüünid. Kiriku suhtumine- tauniv,püüdis keelata, tulemuseta. kaubandus-müüdi põllumajandussaadusi, toitu ka kaugemalt(nt Veneetsia, Genua) . Luksuskaup: siid ja vürts. Flandria linnad -riidetootjad.Lambavilla toodi Inglismaalt, Hisp. Tooteid müüdi peamiselt Euroopa.13 saj hakati flandria kaupu vahemere maadesse viima- genua kaupmehed.
pöörata talle midagi pakkudes. Kohvikann peaks olema alati tulel, sest kohv kajastab külalislahkust. Peale kohvi, võiks pakkuda ka teisi jooke maitsvaid komme, küpsiseid, või mingisuguseid tervislikumaid näkse, et kliendil oleks valikuvõimalus. Ja Kas ei tee me sama, kui sõbrad tulevad teile koju külla? · Tuleks uskuda igati sellesse, et klientidele tuleb pakkuda teenust, mis võiks olla tavaline mõnel teisel elualal, aga on luksuskaup teie ettevõttes. · Klienditeenindaja peaks olema nagu arst, kes on igal ajal kätte saadav ja nõus heal meelel oma (sõpra) klienti aitama ning vastu tulema. · Kallistamine, kui tõesti kavatsete ületada oma klientide ootusi, peab olema ülimalt paindlik. Te peate olema valmis nahast välja pugema ja proovima asju, mida te pole kunagi varem proovinud. Võib-olla need ei õnnestu, aga võib-olla saab neist kallistamise kultuuri ülitähtis osa
ebalesid pisut, nähes vaateakende kaubarohkust: kingad, särgid, ülikonnad, kindad, täitesulepead, kellad jne. Kõike oli külluses ja see tundus neile nagu muinasjutt. Kuid olles aru saanud, et neil on tõesti võimalik kõike seda osta rubladega, asusid nad täie hooga kauplusi tühjendama. Tavaline vaatepilt oli, et venelased lahkusid kauplusest, kaasas 8-10 paari kingi või 6-7 kella..... Võiks arvata, et Vene politrukkidel oli raske seletada sellist heaolu kapitalistlikul maal, kus luksuskaup ja suurelt osalt igapäevasedki kaubad pidid olema kättesaadavad vaid kurnajatele, väikesele osale rahvast. "Kus teie töölised on?" küsisid hämmastunud Punaarmee komandörid, kuna nad ei olnud kohanud Eesti tänavatel ja teedel ainsatki räbalais ja vaesuses olevat "proletaarlast". Nutikad politrukid leidsid aga nendele küsimustele peagi vastuse, õieti mitmeid. "See on maa", väitsid nad, "mida on kogu kapitalistlik maailm aineliselt aidanud
Osa meistreid oli spetsialiseerunud pronksehetele. Muinasaja lõpul, mil moodi läksid hõbeehted, kerkisid esile hõbesepad. Kaubandus õitses, sisemaise kaubitsemise kõrval lülituti ühe enam rahvusvahelisse kaubandusse. Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega. Tegeldi peamiselt vahetuskaubandusega, kus kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodavateks kaupadeks olid hõbe, pronks, sool, paremad relvad, peenemad riidesordid ja muu luksuskaup, mis jõudis siia läänest. Vastu viid karusnahku ja vaha. Eestlased tegelesid ka röövretkedel saadud vara ja vangide orjadeks edasimüügiga. Tänu soodsale asendile oli eestlastel olulisel kohal vahenduskaubandus (kaup osteti edasimüügiks). Eestlaste elamuks oli suitsutuba: suhteliselt väike 4-5 x 6 m suurune palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Kuna meie laiuskraadil ei jõua vili tavaliselt põllul valmida, siis kuivatati seda pärast lõikust sellessamas ruumis
Eesti ajaloo I kontrolltöö Jääaeg: Eesti alale jõudis jääaeg Skandinaavia mäestikust.Euroopasse jõudsid inimesed 40- 35 000 aastat tagasi. Viimast jääaega nimetatakse Valdai jääajaks(Weichseli jääaeg).Selle kõrgaeg oli 24-22 000 aastat tagasi.Eesti kohal oli sel ajal kuni 1,5 km paksune jää.jaa sulamine toimus järgukaupa, kujundades seeläbi meie maastikku. Eestis lõppes viimane jääaeg umbes 10500 ema. Jää sulamisest alates hakkas kokku surutud maakoor kerkima- sellest on tingitud maatõus. Kõige kiirem on maatõus Lääne-eestis ja saartel. Jää sulamine tõi kaasa ka suuri rändrahne. Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Peale jää sulamist hakkas ka kliima soojenema ja tekkisid kase ja männimetsad Muinasaeg: ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaades nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Sellele järgnes ajalooline aeg. Muinasajast saame teada inimeste rajatu ja...
Majandusteadus Majandusteadus on majandussubjektidekäitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaotub: Majanduspoliitika, Rakenduslik majandusteadus– Majandusteooria. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: rahvamajandusõpetus, ettevõttemajandusõpetus Rahvamajandus jaguneb omakorda: mikroökonoomikaks (üksikult üldisele), – makroökonoomikaks (üldiselt üksikule). Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtjad, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid. Mikroökonoomikat võib pidada õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Ressursid Inimeste vajadused on piiramatud, samal ajal kui nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid on piiratud. Tootmine on hüviste valmistamine, tarbimine aga nende kaupade ja teenus...
linnaelanikele kui ka feodaalisandatele. Keskaja kroonikud, näiteks Jean Froissart, nimetasid õlut tema populaarsuse pärast vedelaks leivaks. Kõige kõrgemalt hinnati peeni lõunamaiseid veine. Seda joodi üksnes pidulikel puhkudel ning õllega võrreldes tunduvalt väiksemates kogustes. Kõige levinumad veinisordid olid Tallinnas reinvein5, romenii6 ja malvasiir7. Keskaja alguse poole oli viin rohkem luksuskaup rikastele. Hiljem hakkas viina tarbimine järsult tõusma, kuid õllele see konkurentsi ei pakkunud. Õlle tähtsust keskaja inimese toidulaual on raske alahinnata: suur toituvus, energia- ja vitamiinirikkus tegid selle võrdväärseks leivaga. Eriti oluliseks muutus õlu paastu ajal, pakkudes olulist täiendust ühekülgsele ja kesisele toidule. Õlut vajasid kõrtsmikud, kes väljaspool linnamüüre kõrtsi pidasid, õlleta ei saadud ka läbi
Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 4. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS( LK. 2834) 1. VALE; Mida rohkem on kaubal asendajaid, seda elastsem on tema nõudlus, sest tarbijad reageerivad hinna muutustele tundlikult e elastselt, kui neil on palju valikuvõimalusi; 2. ÕIGE; Mitteelastse nõudlusega kauba puhul on ostjate reageering mittetundlik (mitteelastne); seega vastab suhteliselt suurele hinna muutusele nõutava koguse väiksem muutus; kuna tootja/müüja kogutulu= hind × kogus, siis on mitteelastse nõudluse korral müüjal mõtet kauba hinda tõsta, et oma kogutulu suurendada, sest kuigi nõutavad kogused vähenevad, on tõusnud hinna mõju kogutulule suurem; järelikult on mitteelastse nõudluse korral hind ja kogutulu seotud samasuunaliselt (võrdeliselt, positiivselt), hinna tõstmisel kogutulu suureneb ja hinna langetamisel väheneb; El...
Sissejuhatus Nüüdisühiskond vormus 19. sajandil, mil kujunesid välja ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsevsektor ja kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda Tööstusühiskonna põhijooned Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed tööstused ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel. Töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne. Oluline oli, et tööaeg saaks kasutatud võimalikult otstarbekalt. Juhtmotiiviks kujunes ütlus ,,aeg on raha!". Võimusuhted ning argielu muutusid asisemaks....
reklaamiteooria ,,Reklaam turunduses," Neeme Roose tänases maailmas ei saa me lootmajääda et äki õitseb ilma hea reklaamita. nt on kaks seepi. müüb seep, millest kuuldakse rohkem. kõige suurem patt on teha halvale kaubale head reklaami ning heale kaubale üldse mitte mingit reklaami. hea kaup(ilma reklaamita) kaob konkurentsis reklaamitavate kaupadega. reklaamioskus on meie ajastu kirjaoskus kui reklaamsuudab meie meelt ühel või teisel moel lahutada siis annab tarbija talle enamjaolt kõik andeks. reklaam kui turunduskommunikatsioonivahend. loob margiteadvust, aktiviseerib müüki mida reklaam mõjutab? 1. Majanduslik roll. aitab kaupa müüa ja teenib omanikule kasumit. elavdab majandust, võib tekitada ebavõrdsust ja pingeid. 2. kommunikatiivne roll spetsiifiline massikommunikatsiooni liik. eesmärgikskokku viia müüa ja ostja. Kaubakommunikatsioon 3. sotsiaalne roll informeerib, õpetab eelistama,kasutama, mõjutab ...
relvasepad kvalit hõbedaga ilusatud odaotsad, ornamentide mõõgapidemed, mõõgateramikud. meistrid spetsialiseerunud pronksehetele. Naistel mitmerealised ketid, ehtenõelad, hoburaudsõled, kaelavõrud, sõrmused, mõlema käe ümber käevõrud. muinasaja lõpul läksid moodi hõbeehted, esile kerkisid hõbesepad. KAUBANDUS Üha enam lülituti rahvusvahelisse kaubandusse. vahetuskaubandus kaup kauba vastu. Eestisse: hõbe, pronks, sool, paremad relvad, peenemad riidesordid, luksuskaup. Vastu: karusnahku, vaha. Ka röövretkedel saadud vara ja vangide orjaks edasimüügiga. vahenduskaubandus kaup osteti edasimüügiks. Idanaabritele vilja, selle eest saadud karusnahad, vaha jms viidi Lääne- ja Põhja-Euroopa turule. Kaubavahetus tulus maasse peidetud hõbemüdid ja ehted. Hõbe üldtunnustatud vahetusväärtus. varalinnaline asula tähtsamate teede ristumiskohas kujunenud kaubitsemiskoht Tartus. TALUD, KÜLAD
Kõige rohkem kasutatakse maailmas taimsetest kiududest puuvilla kiudu. Meil kasvatatakse lina. Peale nende on veel tuntud kanep, sisal, ramjee, dzuut, kapok, jute jt. Eestis on püütud riiet teha ka nõgesest ja turbast. 1.3.1 Puuvill Puuvillast on rõivaid tehtud juba väga ammu. Mehhiko haudadest on leitud selle kohta tõendeid, mis on umbes 7000 aastat vanad. Kasvatama hakati puuvilla umbes 6000 aastat tagasi Indias, seejärel ka Egiptuses ja Hiinas. Kuni 19. sajandini oli puuvill luksuskaup. Puuvilla saadakse puuvillapõõsa vilja, kupart ümbritsevatest puuvillakiududest Puuvillapõõsas armastab sooja ja on põuakindel troopikataim. Selle vili on kupar, milles olevaid seemneid katavad pikad tselluloosikiud. Praegu on kõige suuremad puuvillatootjad Hiina, USA ja India. USAs kutsutakse 17st lõuna osariiki "Cotton belt" ehk "Puuvillavöö". Ameerikas on puuvilla kutsutud ka "valgeks kullaks 1.3.2 Lina Lina on kasvatatud juba väga kaua. Vanimate leidude vanuseks on umbes 10000
ajaperioodil soovivad ja suudavad osta • Nõudmise üldine seadus: toote hinna ja koguse vahel on pöördvõrdeline seos – mida madalam on hind, seda suurem on nõudmine kauba järele. Nõudmise kõver langeb reeglina vertikaaltelje suhtes paremale, aga on ka mõningaid erandvariante: • kui iga järgnev kaubaühik omab suuremat kasulikkust, kui eelmine, on võimalik selline situatsioon, kus hind tõuseb ja kaupa ostetakse üha rohkem (N.: moe- või luksuskaup, antiikesemed): • kui tarbijale ei lähe korda hinnatõus, ta vajab seda kaupa iga hinna juures; laeks on muidugi sissetulekud (N.: ravimid) *Kui tarbijal on rohkem raha, siis ostab ta kas koguseliselt rohkem või maksab sama koguse eest kõrgemat hinda. Kui tal on vähem raha, toimub muutus vastupidises suunas. NÕUDMIST MÕJUTAVAD TEGURID 1. tarbija sissetulek; 2. teiste toodete hinnad (asendus- ja täiendtooted ning üksteisega mitteseotud tooted); 3
selle planeedi elanikke. Võimetus end ära toita, kuna põllud ei kanna vilja või kalad on mürgised, mõjutab ka rikkamaid riike, kes on võtnud endale kohustuse abistada vaesemaid riike. Keskkonnaprobleemid ei pea riigipiiridest kinni. [9] Kiirmood põhineb odaval toormaterjalil puuvillal ja polüestril , mis kokku moodutavad 80% maailmas toodetavast kangast. [13] Puuvillast, mis oli kuni 19. sajandini luksuskaup, on tänapäeval saanud enim kasutatud looduslik tekstiilikiud. Suurimad puuvilla eksportijad on USA, Hiina ja India. (6) Kolm protsenti maailma põllumajandusest toodab puuvilla, kuid neljandik maailmas kasutatavaist putukamürkidest kulub puuvilla kaitsmiseks. [10] Kahjuritõrjevahendite kasutamine kindlustab madalad hinnad ning kõrge tootlikkuse. [4] 8 Pidevalt on kasvanud ka tehismaterjalide tarbimine. Sünteetilise kanga tootmisprotsess on
Mikro ja makroökonoomika terminid Eesti keeles English На русском Majanduse alusmõisted. Fundamentals of Economics. Фундаментальные понятия ökonoomika economics экономика Ceteris paribus „Other –things-equal” assumption, «при прочих равных условиях» „Muude tingimuste samaks Ceteris paribus jäädes” põhimõtted Principles принципы Teaduslik meetod Scientific method Научный метод seos tradeoffs связь piiranalüüs Marginal analysis Предельный анализ kompositsiooniviga Fallacy of composition Композиционные ошибки Positiivne tõus Positive slope Положительный наклон Verikaalne ja horiso...
tarbimine võib lugeda äärmiselt eeskujulikuks holistlikuks vee kasutamise näiteks. (Tortajada, 2006). Kokkuvõte Rahvaarvu pideva suurenemise, linnastumise ja elukvaliteedi tõusu tagajärjel suureneb magevee nõudlus aasta aastalt üha enam (Biswas, 2002). Rahvastiku koondumine linnadesse toob endaga kaasa täiendava koormuse puhtale joogiveevarule ning suurendab riski selle ammendumisele. Selleks, et puhas joogivesi oleks standard, mitte luksuskaup, tuleb meil hakata tõsisemalt suhtuma oma tarbimisharjumuste muutmistesse ja linnadel tõsimeelsemalt ellu rakendama, jätkusuutlikumaid vee tarne- ja taaskasutustehnoloogiaid ning veepoliitikat. Konseptsioon, millel tavapärane linnade veevarustamine põhineb, suudab saavutada küll oma peamise eesmärgi - pakkuda veega varustatust, küll aga ei ole see jätkusuutlik. Lisad Lisa 1. Vihmavee imbumine pinnasesse ja taimkatte roll selle efektiivsuses. Lisa 2
MÕISTED Alternatiivkaup – Alternatiivsed hüvised on kaubad, mille tootmiseks kasutatakse suures osas samu ressursse (nisu ja rukise kasvatamine). Alternatiivkauba hinna tõus toob kaasa antud kauba pakkumise vähenemist. Alternatiivkulu – Alternatiivkulu ehk loobumiskulu (opportunity cost) tuleneb valiku vajadusest ühiskonnas ja väljendab kaotatud võimalust toota mingit hüvist täiendavalt, sest neid ressursse vajatakse teise hüvise tootmiseks. Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. Asenduse piirmäär – Asenduse piirmäär (rate of substitution, MRS) näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist. MRS on ka ÜKK tõus, see on igas ÜKK punktis erinev. Asendusefekt – Asendusefekt (substitution effect) on hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade suhteline muutus Asendushüvised – Asendushüvised (substitutes) on hüvised, mille nõudlus kasvab ...
Sisukord Sisukord............................................................................................................................................... 1 Rasked plaatinametallid.......................................................................................................................2 Kerged plaatinametallid - kolmanda aastatuhande väärismetallid.......................................................6 Kasutatud kirjandus :......................................................................................................................... 11 Rasked plaatinametallid Kuus plaatinametalli jagunevad kaheks kolmeliikmeliseks triaadiks. Muude erinevuste kõrval eristab neid triaade teineteisest metallide tihedus. Kui kergete plaatinametallide tihedus on umbes 12 000 kg/m³, siis rasketel plaatinametallidel on see peaaegu kaks korda suurem (umbes 22 000 kg/m³). Rasked plaatinametallid osmium (Os), iriidium (Ir) ja plaat...
relvasepad kvalit hõbedaga ilusatud odaotsad, ornamentide mõõgapidemed, mõõgateramikud. meistrid spetsialiseerunud pronksehetele. Naistel mitmerealised ketid, ehtenõelad, hoburaudsõled, kaelavõrud, sõrmused, mõlema käe ümber käevõrud. muinasaja lõpul läksid moodi hõbeehted, esile kerkisid hõbesepad. KAUBANDUS Üha enam lülituti rahvusvahelisse kaubandusse. vahetuskaubandus kaup kauba vastu. Eestisse: hõbe, pronks, sool, paremad relvad, peenemad riidesordid, luksuskaup. Vastu: karusnahku, vaha. Ka röövretkedel saadud vara ja vangide orjaks edasimüügiga. vahenduskaubandus kaup osteti edasimüügiks. Idanaabritele vilja, selle eest saadud karusnahad, vaha jms viidi Lääne- ja Põhja-Euroopa turule. Kaubavahetus tulus maasse peidetud hõbemüdid ja ehted. Hõbe üldtunnustatud vahetusväärtus. varalinnaline asula tähtsamate teede ristumiskohas kujunenud kaubitsemiskoht Tartus. TALUD, KÜLAD Suitsutuba 4-6x6m palkidest hoone, köeti korstnata kerisahjuga
Kui nõudlus väheneb, siis nõudluskõver nihkub alla vasakule. Nõudluse derminandid e nõudluse mõjurid on need nõudluse suurust mõjutavad tegurid, mis suurendavad või vähendavad mingi kauba nõudlus e muudavad seost nõutava koguse ja hinna vahel. Kauba enda hinna muutumine ei muuda nõudlust, vaid ainult nõutavaid koguseid. Normaalkaup on kaup, mille nõudlus tarbija sissetulekute suurenemisel kasvab ning tarbimiseelarve vähenemisel kahaneb. Luksuskaup on normaalkauba eriliik, mille tarbimine suureneb sissetulekute suurenemisel suhteliselt rohkem. Inferioorne, kehvema kauba tarbimine sissetuleku kasvades kahaneb ning sissetuleku kahanedes suureneb. Griffeni kaup on hüvis, mille nõudluskõver on üles paremale tõusev, st sellise kauba nõutavaid kogused suurenevad hinna tõustes. Asenduskaubad e substituudid on samu tarbeid rahuldavad hüvised. Asenduskauba hinna tõus kutsub esile teise kauba
SÕNASELETUSI administreerimine ehk haldamine riiklike ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse normatiivaktide elluviimisel aktiivne tööpoliitika tööpoliitika, mille eesmärgiks on ennetada tööpuuduse teket (nt ümberõppe ja täiendõppe finantseerimine) aktsia väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub osa vastavast ettevõtte alamklass inimesed, kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ankurvaluuta välisvaluuta, mille suhtes on koduvaluuta kurss kindlaks määratud; vt ka fikseeritud vahetuskurss anoomia üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine ühiskonnas, mille põhjuseks on vana väärtussüsteemi lagunemine; Émile Durkheimi leiutatud oskussõna apatriid inimene, kellel pole mitte ühegi riig...
korraldatud pidusöökidel. (1) Kirjalike allikate järgi tarvitati maitsetaimedest teistest rohkem peterselli, eriti petersellijuuri, mida Tallinnas pidusöökideks varutud märkimisväärsetes kogustes. Suhteliselt palju on juttu veel mädarõikast, sinepist ja küüslaugust. (1) Õlle tegemisel läks vaja humalaid. Väikese osa humalavajadusest rahuldasid metshumalad. Toitude magusaks tegemisel kasutati keskajal peamiselt mett, sest suhkur oli luksuskaup, mille igapäevane tarvitamine käis isegi varakatel üle jõu. (1) 8 Oluline maitseaine keskajal oli äädikas, mida kasutati peamiselt liha- ja kalatoitude valmistamisel ning säilitamisel. Äädikal oli tähtis koht ka keskaja meditsiinis. (1) 2.5 Puuviljad Puuviljakasvatuste kohta leidub kirjalikes allikates napilt teateid. Algselt kasvatati küll ainult õunu ja pirne, ent juba 14
plastkilekoti. Kui lisada sellele kõigi teiste siin tegutsevate kaubanduskettide omad ja tasuta jagatavad õhukesed kilekotid, tarbivad tartumaalased igal aastal kümneid miljoneid kilekotte. Ehkki Tartu Tarbijate Kooperatiivi juhatuse esimehe Tarmo Pungeri kinnitusel on kasvanud nende kundede osa, kes eelistavad osta kassast kaasa paberkoti, laiutab turul kile. Kilekott, mis oli veel 1980. aastatel vaat et luksuskaup, kujutab endast praegu keskkonnasaasta. Vaid väike osa kaupluste klientidest kasutab üht ja sama kilekotti poeskäikudel korduvalt. Briti ajaleht The Guardian kirjutas läinud nädalal, et maailma suurima elanikkonnaga Hiina piirab juunist kilekottide kasutamist kaubanduses. Nii ei saa kassiir enam pakkida toiduaineid meiegi kauplustes tasuta saadaval olevatesse üliõhukestesse ühe korra kasutatavatesse kilepakenditesse. Ülejäänud kilekotid on aga maailma
MAJANDUSEALUSED 27.01.2010. Mis on iga ühiskonna suurim majandusprobleem? Iga ühiskonna suurim majandusprobleem seinseb selles. · Et inimeste tahtmised ja soovid on piiramatud · Ressursid nende rahuldamiseks aga piiratud. Seda, kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada, uurib mikro- ja makroökonoomika (MMÖ) Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine. Firma . reatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Makroökonoomika analüüsib majanduse kui terviku käitumist ningi majanduspoliitilisi valikuid Makroökonoomika uurib majanudse kui tevikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. Rahvamajanduse ringkäik Sissetulek (raha) ...
· Horisontaalteljel on kauba x kogused, vertikaalteljel on sissetulek. Kõvera tõusu järgi saab vaadata nõudluse sissetuleku elastsust, kuna igal hüvisel on erinev sissetuleku elastsuse koefitsent. Joonis 15a Sissetuleku kasvades kasvab ka kauba X kogus, aga väheneval määral. Tõus on positiivne, normaalkaup esmatarbekaup. Joonis 15b · Sissetuleku kasvades kasvab ka kauba x kogus aga kasvaval määral. tõus on positiivne, normaalkaup, luksuskaup. · Kokkuvõte sissetuleku muutuste mõju kaubale analüüsitakse. 1. Antud kauba hinna muutuste mõjud Joonis 16a · Sissetulekut ei muutu, teise kauba hind ei muutu, muutub kauba x hind ja see mõjutab kauba x-i max koguseid (F1-F4), kuna toimub eelarvejoone nihe ühest otspunktist.Optimaalsed kogused on vastavalt E1-E4 (ÜKK ja Ej punktis) Hinna tarbimise kõver on optimaalsete tarbitavate kogumite geomeetriline koht eeldusel, et ühe
St. et toote hinna ja koguse vahel on pöördvõrdeline seos mida madalam on hind, seda suurem on nõudmine kauba järele. Nõudmise kõvera olemust selgitada vabalt valitud kauba puhul Nõudmise kõver langeb reeglina vertikaaltelje suhtes paremale, aga on ka mõningaid erand variante: kui iga järgnev kaubaühik omab suuremat kasulikkust, kui eelmine, on võimalik selline situatsioon, kus hind tõuseb ja kaupa ostetakse üha rohkem (N.: moe või luksuskaup, antiikesemed): Hind tõuseb, nõudlus ikka tõuseb. Kui tarbijale ei lähe korda hinnatõus, ta vajab seda kaupa iga hinna juures; laeks on muidugi sissetulekud (N.: ravimid) NÕUDMIST MÕJUTAVAD TEGURID tarbija sissetulek; teiste toodete hinnad; tarbijate ootused (toote tulevase hinna või oma tulevase sissetuleku suhtes); tarbijate maitse ja eelistused. Pakkumiste kõvera olemust selgitada vabalt valitud kauba puhul
P2PC.00.288 MAJANDUSTEOORIA ALUSED P2PC.00.401 SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE kordamine kontrolltööks 1) Majandusteaduse defineerimine. „Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma (piiramatute) vajaduste rahuldamiseks.“ ... kui teadus ressursside nappusest. ... kui teadus „kõverate nihutamisest“. Majandusteadusele omane 1) graafikud ja kõverad, mudelid (ehk tegelikkuse abstraktsioon) 2) eeldused (sh ceteris paribus printsiip) 3) teooria+matemaatika+statistika=ökonomeetria 4) eksperimentide ja inimkatsete tegemise võimalus puudub (makrotasandil tuleb õppida ajaloost) 6) põhjuslike seoste uurimine 7) lahkhelid mitmetes olulistes küsimustes (koolkondade vahel) 8) majandustegevuse prognoosimine 2) M...
I TEEMA 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics OIKOS NOMOS tuleb kreeka keelest, tähendades Majandus Seadus Tuuakse välja erinevaid teadusi, tuntumad on järgmised: loodusteadused, ühiskonna(sotsiaal-)teadused, reaalteadused, humanitaarteadused, rakendusteadused jne. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis kasutab teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Majanduslik käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes. Uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika Majandust analüüsides näeme, et probleemid on erinevad, nimelt mikrotasandil ja makrotasandil olevad. Sellest tulenevalt on välja kujunenud erinev teaduslik lähenemine, on erineva...
Linna juhtis raad. Korporatiivsed: gildid ja tsunftid. Tavaline 1000-2000. 60-70 linna 10000. Üksikud 100000. Levis hansakaubandus. London - uhke linn Lombardia, Toscana - üritasid vabaneda rooma ja saksa keisrite väe alt Sveits- mägilinnad Flandria - üritasid vabaneda prantsuse kuninga võimu alt Saksa - sõltumatud, hansa kesksed. Sisse veeti: luksuskaubad (siid, vürtsid) vill, karusnahad, mesi, vaha, raud, vili. Müüdi põllumajaduskaupu, riidekaupu. Sool, luksuskaup, tekstiil. c Ajalugu Page 31 Küsimused 21. jaanuar 2010. a. 8:13 1. Tänu kellele kasvas linna elanikkond? Miks? 2. Linna välisilme? 3. Muutus suhtumises abiellu? 4. Millised olid linlaste väärtushinnangud? 5. Miks kujunesid pangad? 1. Maalt tulevad uusasukad
Keskaja majandusajalugu Keskaeg oli agraarne ajastu: valdav osa inimesi oli seotud põllumajandusega ja said enda sissetuleku maaharimisest. Seetõttu olid ikaldused väga tõsisteks probleemideks. Varakeskajal oli põllumajanduses hõivatud ligi 100% inimestest, aga tihti tuli ette näljahädasid. Põllumajanduses toimus aga keskaja vältel suur areng ja produktiivsus tõusis. Põllumajandus See oli seotud uute tööriistadega nt ratasadeer, millega sai künda kiiremini kui konksadraga., hobuserauad ja rangid, mis lubasid hobuse jõudu paremini rakendada, samuti aga ka kolmeväljasüsteemi kasutuselevõtmine. Kõrgkeskajal kasvas tänu sisekolonistatsioonile uute maade kasutuselevõtmisel külade lähedal ka põllupind. Sellele aitas kaasa ka talupoegade ümberasumine uutele maadele nt rekonkista käigus Hispaaniasse või Ostsiedlungi käigus Ida-Euroopasse. Talupojad olid ise huvitatud sisekolonisatsioonist, sest abiellumise eelduseks oli võime per...
suurenedes nõudmine väheneb ja hinna alanedes nõudmine antud kaubale suureneb. St. et toote hinna ja koguse vahel on pöördvõrdeline seos mida madalam on hind, seda suurem on nõudmine kauba järele. Nõudmise kõver langeb reeglina vertikaaltelje suhtes paremale, aga on ka mõningaid erandvariante: · kui iga järgnev kaubaühik omab suuremat kasulikkust, kui eelmine, on võimalik selline situatsioon, kus hind tõuseb ja kaupa ostetakse üha rohkem (N.: moe- või luksuskaup, antiikesemed): · kui tarbijale ei lähe korda hinnatõus, ta vajab seda kaupa iga hinna juures; laeks on muidugi sissetulekud (N.: ravimid): 6 NÕUDMIST MÕJUTAVAD TEGURID 1. tarbija sissetulek; 2. teiste toodete hinnad; 3. tarbijate ootused (toote tulevase hinna või oma tulevase sissetuleku suhtes); 4. tarbijate maitse ja eelistused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
