Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

MAATEADUS (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

Maateaduse alused programm
  • Maateadus ja selle seosed teiste teadustega
    Geomorfoloogia (teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest)
    Meteoroloogia (teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest)
    Klimatoloogia (teadus Maa kliimast kui pikaajalisest režiimist)
    Hüdroloogia (teadus Maa hüdrossfäärist ja selles toimuvatest protsessidest)
    Okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu )
    Mullageograafia (muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu)
    Biogeograafia (teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust)
    Paleograafia (teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus)
    Maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavooge)
  • Maa kuju ja mõõtmed
    Maa on kera kujuline, selle tõendiks on laevade vajumine horisondi taga, ringikujuline vari kuuvarjutuse ajal. Maaümbermõõt on ligi 40 000km. Pöördellipsoid on lähim lihtne geomeetriline keha, mis vastab Maa kujule . Geoid on Maa kuju määrav pind
  • Geograafiline koordinaadistik
    Laius- ja pikkuskraadide määramine
  • Maa pöörlemine ja tiirlemine
    Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber päikese. Päikese suhtes ühe täispöörde tegemiseks kulub 24h ehk üks keskmine päikesepäev.
    Maa pöörlemine tingib:
  • Öö ja päeva vaheldumist – vastavalt sellele poolkerade valgustatus, õhutemperatuur, õhu liikumine ja vee aurustumine
  • Tõusu ja möönalaine teke – seda tekitab kuu külge tõmbejõud
  • Coriolise jõud – tuulte kaldumine
  • Pööripäevad ja pöörijooned
    Suvisel pööripäeval (21 või 22 juuni) on põhjapoolkera kallutatud päikese suunas, talvisel pööripäeval ( 21 või 22 detsember) on see päikesest aga ära pööratud.
    Kevadisel pööripäeval (20 või 21 märts) ja sügisesel pööripäeval (22 või 23 september) on Maa telg risti Maad ühendava sirgega , nii põhja- kui lõunapoolkera saavad võrdse hulga päikesekiirgust (võrdpäevsus)
    Pöörijooned on 23,5 laiustel ja polaarjooned on 66,5 laiustel
  • Ajavööndid
    15 kaarepikkust vastab ühele tunnile. Ajavööndeid arvutatakse Greenwichi mediaanist lähtuvalt
  • Maa magnetism ja magnetväli
    Maad ümbritseb magnetväli, mis on tekitatud Maa tuuma poolt. Magnetväli kaitseb Maa pinda Päikeselt tuleva ioniseeriva kiirguse eest, mis tapaks kõik elava. Magnetväljatelg ei lange kokku Maa pöörlemisteljega. Magnetväljas püütakse kinni Päikeselt tulevad elektronid ja prootonid kinni, need koonduvad mööda magnetvälja jõujooni moodustades Van Alleni vööndi.
    Kiiresti liikuvad elekronid ja prootonid põhjustavad atmosfääri ülakihtide elektrifitseerumist, mis põhjustavad magnettorme ja virmalisi.
    Maa magnetiline põhjapoolus ja magnetiline lõunapoolus,
  • Päike, Päikese kiirgus
    Päike on umbes 5 miljardit aastat vana, ta koosneb põhiliselt vesinikust (70%) ja heeliumist (28%). Läbimõõt on umbes 109 Maa läbimõõtu. Temperatuur pinnal umbes 6000C ja sees umbes 13 000 000C. Päikese sees toimuvad suure rõhu ja temperatuuri juures termotuumareaktsioonid – vesinik liitub heeliumiks . Päike kiirgab elekromagnetilist kiirgust. Päikese kroon on hõreda ja kuuma gaasi pilv. Päikesetuul on kroonist pidevalt eralduv hõreda ja kuuma plasma pidev voog.
    Päikeselt tulev elekromagnetiline kiirgus jaguneb:
    Gammakiirgus – 0,01 nm, mida väiksem lainepikkus seda suurem sagedus
    Röntgenkiirgus 0,01 – 10 nm
    Ultravioletkiirgus – 10 – 400nm, UV-C ülimalt ohtlik elusorganismidele, neeldub täielikult osoonikihis (200-280) , UV-B ohtlik elusorganismidele,
    neeldub osaliselt osoonikihis, hõreneva osoonikihi puhul on peamiseks ohuteguriks, UV-A ohutu elusorganismidele, päevituse ja D vitamiini tekitaja
    Nähtav valgus – 380-760nm
    Soojuskiirgus – 760-1000000nm
  • Päikese ja Maa kiirgusspekter
    Päikese kiirgusspekter jaotatakse kolmeks peamiseks lainealaks. Kõige suurem hulk kiirgust, ligi 56% tuleb silmaga nähtavalt lainealalt. Ultraviolet kiirguse osakaal päikesekiirguses on ligi 8%. Ülejäänud 36% on infrapunane kiirgus.
    Maa kiirgab soojust. Mida kõrgem on aluspinnatemperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub.
  • Atmosfääri koostis ja ehitus
    Atmosfääri koostises on 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0,93% argooni ning keskmiselt on süsihappegaasi 0,033%.
    Kõrguse suurenedes õhurõhk väheneb.
    Atmosfäär ehitus on järgmine: atmossfäär, litosfäär ja hüdrosfäär – nende ühine ala moodustab biosfääri
    Troposfääris kõrguse kasvades temperatuur väheneb, stratosfääris tõuseb, mesosfääris langeb ning termosfääris tõuseb
  • Osooni kiht ja selle mõõtmine
    Osoonikihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikutes. Dobsoni ühik vastav kokkusurutud osoonikihi paksusele(1mm) merepinna tasemele normaalrõhule (1atm).
    Osoon tekib ekvaatori kohal stratosfääris ja laguneb pooluste kohal
  • Atmosfääri koostise antropogeensed muutused ja tagajärjed
    Süsihappegaasi konsentratsioon on tõusnud, sealhulgas ka dilämmastiku ja metaani ning need põhjustavad kasvuhooneefekti ( kliimasoojenemine )
  • Hüdrosfäär ja vee jaotumine Maal
    Maailmameri omab 97,2% kogu veest, mandrijää ja liustikud 2,15%, põhjavett 0,62% ja sisemered,järved ülejäänud. Maailmamere põhilisteks sooladeks on naatrium ja magneesium kloriid. See katab maismaast 71%, ometigi moodustab see Maa massist ainult 0,23%. Põhja-poolkeral on vähem vett,sest siin on maismaad rohkem, lõuna-poolkeral aga vastupidi
  • Vee kihistumine maailmameres
    Maailmamere temperatuur on kõrgem pinnalähedases kihis, mis soojeneb päikesekiirguse toimel. Sügavuse suurenedes kahaneb päikesekiirguse soojendav toime ja lainetusest tulenev vee segunemine lakkab, seetõttu langeb vee temperatuur kiiresti. Termokliin on piirkond kus temperatuur järsult langeb ja peale seda on vee temperatuur ühtlaselt madal kuni maailmamere põhjani (4C).
    Vees lahustunud hapniku sisaldus on kõrgem maailmamere pinnakihis , kus toimub fotosüntees
  • Maailmameri, selle põhja osad, merede tüübid
    Maailmamere moodustavad India-, Vaikne- ja Atlandi ookean. Põhja-Jäämeri ja Lõuna-Jäämeri. Maailmamere soolsus on 34,5 prom ehk 3,45%.
    Maailmamere põhja osad
    šelf – e mandrilava . on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üle ujutatud
    mandrinõlv – on maailmamere põhja osa, mis paikneb mandrilava ja mandrijalami vahel – see on suhteliselt järsk
    mandrijalam – on mandrinõlva ääristav maailmamere osa
    abüssaalne tasandik – on tasane ala ookeani põhjas
    bentaal – on veekogude põhi organismide elukeskkonnana
    litoraal – on veekogu ökoloogiline sügavusvöönd, hõlmab rannikupiirkonda kus kasvab põhjataimestik
    sublitoraal – maailmamere bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, algab mõõnavee alampiirist, tavaliselt lõppeb šelfiga
    batüaal – maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa, 200-1000m
    abüssaal - maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, 2000-6000m
    hadaal – üle 6000m, enamasti süvikud
    Merede tüübid
    Meri – on maailmamere osa, mida eraldavad ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral saared, mandrid jne ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast
    Sisemeri – on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega
    Ääremeri – on ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega või muuga mis on ühenduses mandriga
    Saartevaheline meri – on maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud , segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osaga
    Šelfimeri – on meri, mille põhjaks on mandrilava e šelf. Šelfimere sügavus ei ületa reeglina 300m. Sellisteks on Läänemeri, Põhjameri ja Pärsia Laht
  • Maailmamere hoovuste süsteem
    Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest,soolsuse-, ja temperatuurierinevustest. Tuul suudab vett mõjutada vaid kuni 100m sügavuseni
    Maa pöörlemine ja sellest tulenev Coriolise efekt on põhjuseks hoovuste kõrvalekaldel n.o otsesuunast – põhja poolkeral paremal, lõunas vasakule.
    Hoovuste suunda mõjutavad rannaroone kuju ja põhja reljeef.
    Soe hoovus – on hoovus,mille temperatuur on kõrgem kui ümbritseva vee temperatuur. Soojad
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    MAATEADUS #1 MAATEADUS #2 MAATEADUS #3 MAATEADUS #4 MAATEADUS #5 MAATEADUS #6 MAATEADUS #7 MAATEADUS #8 MAATEADUS #9 MAATEADUS #10 MAATEADUS #11 MAATEADUS #12 MAATEADUS #13 MAATEADUS #14 MAATEADUS #15
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor tipsod32 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    13
    pdf
    Maateaduse alused
    52
    doc
    Maateaduse aluste kordamine eksamiks
    17
    docx
    Maateaduse alused
    13
    pdf
    Maateaduse alused
    13
    pdf
    Maateaduse alused
    14
    docx
    Maateadus
    30
    doc
    Üldgeograafia 10 kl
    30
    doc
    ÜLDMAATEADUS 11 KL





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun