MAATEADUS (0)
Maateaduse alused programm Maateadus ja selle seosed teiste teadustega
Geomorfoloogia
(teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest)
Meteoroloogia
(teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest)
Klimatoloogia
(teadus
Maa kliimast kui pikaajalisest režiimist)
Hüdroloogia
(teadus
Maa hüdrossfäärist ja selles toimuvatest protsessidest)
Okeanograafia
(maailmamere
uurimisega tegelev teadusharu )
Mullageograafia
(muldade
levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu)
Biogeograafia
(teadus
elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust)
Paleograafia
(teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus)
Maastikuökoloogia
(teadus, mis uurib aineringete ja energiavooge)
Maa kuju ja mõõtmed
Maa on kera
kujuline, selle tõendiks on laevade vajumine horisondi taga,
ringikujuline vari kuuvarjutuse ajal. Maaümbermõõt on ligi
40 000km. Pöördellipsoid
on lähim lihtne geomeetriline keha, mis vastab Maa kujule . Geoid
on Maa kuju määrav pind
Geograafiline koordinaadistik
Laius- ja pikkuskraadide määramine
Maa pöörlemine ja tiirlemine
Maa pöörleb ümber oma telje ja
tiirleb ümber päikese. Päikese suhtes ühe täispöörde
tegemiseks kulub 24h ehk üks keskmine päikesepäev.
Maa pöörlemine tingib:
Öö ja päeva vaheldumist – vastavalt sellele poolkerade valgustatus, õhutemperatuur, õhu liikumine ja vee aurustumine
Tõusu ja möönalaine teke – seda tekitab kuu külge tõmbejõud
Coriolise jõud – tuulte kaldumine
Pööripäevad ja pöörijooned
Suvisel
pööripäeval
(21 või 22 juuni) on põhjapoolkera kallutatud päikese suunas,
talvisel pööripäeval
( 21 või 22 detsember) on see päikesest aga ära pööratud.
Kevadisel
pööripäeval
(20 või 21 märts) ja sügisesel
pööripäeval
(22 või 23 september) on Maa telg risti Maad ühendava sirgega , nii
põhja- kui lõunapoolkera saavad võrdse hulga päikesekiirgust
(võrdpäevsus)
Pöörijooned
on 23,5 laiustel ja polaarjooned
on 66,5 laiustel
Ajavööndid
15 kaarepikkust vastab ühele tunnile.
Ajavööndeid arvutatakse Greenwichi mediaanist lähtuvalt
Maa magnetism ja magnetväli
Maad ümbritseb magnetväli, mis on
tekitatud Maa tuuma poolt. Magnetväli kaitseb Maa pinda Päikeselt
tuleva ioniseeriva kiirguse eest, mis tapaks kõik elava.
Magnetväljatelg ei lange kokku Maa pöörlemisteljega. Magnetväljas
püütakse kinni Päikeselt tulevad elektronid ja prootonid kinni,
need koonduvad mööda magnetvälja jõujooni moodustades Van Alleni
vööndi.
Kiiresti liikuvad
elekronid ja prootonid põhjustavad atmosfääri ülakihtide
elektrifitseerumist, mis põhjustavad magnettorme ja virmalisi.
Maa magnetiline põhjapoolus ja
magnetiline lõunapoolus,
Päike, Päikese kiirgus
Päike on umbes 5
miljardit aastat vana, ta koosneb põhiliselt vesinikust (70%) ja
heeliumist (28%). Läbimõõt on umbes 109 Maa läbimõõtu.
Temperatuur pinnal umbes 6000C ja sees umbes 13 000 000C.
Päikese sees toimuvad suure rõhu ja temperatuuri juures
termotuumareaktsioonid – vesinik liitub heeliumiks . Päike kiirgab
elekromagnetilist kiirgust. Päikese
kroon
on hõreda ja kuuma gaasi pilv. Päikesetuul
on kroonist pidevalt eralduv hõreda ja kuuma plasma pidev voog.
Päikeselt tulev elekromagnetiline
kiirgus jaguneb:
Gammakiirgus
– 0,01 nm, mida väiksem lainepikkus seda suurem sagedus
Röntgenkiirgus
0,01 – 10 nm
Ultravioletkiirgus
– 10 – 400nm, UV-C ülimalt ohtlik elusorganismidele, neeldub
täielikult osoonikihis (200-280) , UV-B ohtlik elusorganismidele,
neeldub osaliselt osoonikihis,
hõreneva osoonikihi puhul on peamiseks ohuteguriks, UV-A ohutu
elusorganismidele, päevituse ja D vitamiini tekitaja
Nähtav valgus
– 380-760nm
Soojuskiirgus
– 760-1000000nm
Päikese ja Maa kiirgusspekter
Päikese
kiirgusspekter
jaotatakse kolmeks peamiseks lainealaks. Kõige suurem hulk kiirgust,
ligi 56% tuleb silmaga nähtavalt lainealalt. Ultraviolet kiirguse
osakaal päikesekiirguses on ligi 8%. Ülejäänud 36% on infrapunane kiirgus.
Maa kiirgab
soojust.
Mida kõrgem on aluspinnatemperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda
suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub.
Atmosfääri koostis ja ehitus
Atmosfääri
koostises
on 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0,93% argooni ning keskmiselt on
süsihappegaasi 0,033%.
Kõrguse suurenedes õhurõhk väheneb.
Atmosfäär
ehitus
on järgmine: atmossfäär, litosfäär ja hüdrosfäär – nende
ühine ala moodustab biosfääri
Troposfääris kõrguse kasvades
temperatuur väheneb, stratosfääris tõuseb, mesosfääris langeb
ning termosfääris tõuseb
Osooni kiht ja selle mõõtmine
Osoonikihi paksust mõõdetakse
Dobsoni ühikutes. Dobsoni ühik vastav kokkusurutud osoonikihi
paksusele(1mm) merepinna tasemele normaalrõhule (1atm).
Osoon tekib ekvaatori kohal
stratosfääris ja laguneb pooluste kohal
Atmosfääri koostise antropogeensed muutused ja tagajärjed
Süsihappegaasi konsentratsioon on
tõusnud, sealhulgas ka dilämmastiku ja metaani ning need
põhjustavad kasvuhooneefekti ( kliimasoojenemine )
Hüdrosfäär ja vee jaotumine Maal
Maailmameri omab
97,2% kogu veest, mandrijää ja liustikud 2,15%, põhjavett 0,62% ja
sisemered,järved ülejäänud. Maailmamere põhilisteks sooladeks on
naatrium ja magneesium kloriid. See katab maismaast 71%, ometigi
moodustab see Maa massist ainult 0,23%. Põhja-poolkeral on vähem
vett,sest siin on maismaad rohkem, lõuna-poolkeral aga vastupidi
Vee kihistumine maailmameres
Maailmamere temperatuur on kõrgem
pinnalähedases kihis, mis soojeneb päikesekiirguse toimel. Sügavuse
suurenedes kahaneb päikesekiirguse soojendav toime ja lainetusest
tulenev vee segunemine lakkab, seetõttu langeb vee temperatuur
kiiresti. Termokliin on piirkond kus temperatuur järsult langeb ja
peale seda on vee temperatuur ühtlaselt madal kuni maailmamere
põhjani (4C).
Vees lahustunud hapniku sisaldus on
kõrgem maailmamere pinnakihis , kus toimub fotosüntees
Maailmameri, selle põhja osad, merede tüübid
Maailmamere
moodustavad India-, Vaikne- ja Atlandi ookean. Põhja-Jäämeri ja
Lõuna-Jäämeri. Maailmamere soolsus on 34,5 prom ehk 3,45%.
Maailmamere põhja osad
šelf – e mandrilava .
on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üle ujutatud
mandrinõlv –
on maailmamere põhja osa, mis paikneb mandrilava ja mandrijalami
vahel – see on suhteliselt järsk
mandrijalam –
on mandrinõlva ääristav maailmamere osa
abüssaalne
tasandik
– on tasane ala ookeani põhjas
bentaal –
on veekogude põhi organismide elukeskkonnana
litoraal –
on veekogu ökoloogiline sügavusvöönd, hõlmab rannikupiirkonda
kus kasvab põhjataimestik
sublitoraal –
maailmamere bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, algab mõõnavee
alampiirist, tavaliselt lõppeb šelfiga
batüaal –
maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa, 200-1000m
abüssaal -
maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, 2000-6000m
hadaal –
üle 6000m, enamasti süvikud
Merede tüübid
Meri
– on maailmamere osa, mida eraldavad ookeanidest või teistest
meredest suuremal või vähemal määral saared, mandrid jne ning
mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast
Sisemeri
– on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani
või mõne teise merega
Ääremeri –
on ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist
eraldatud saarkaarega või muuga mis on ühenduses mandriga
Saartevaheline
meri
– on maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud , segades vaba
veevahetust maailmamere ülejäänud osaga
Šelfimeri –
on meri, mille põhjaks on mandrilava e šelf. Šelfimere sügavus ei
ületa reeglina 300m. Sellisteks on Läänemeri, Põhjameri ja Pärsia
Laht
Maailmamere hoovuste süsteem
Hoovus on suure koguse merevee
horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine,
mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest,soolsuse-, ja
temperatuurierinevustest. Tuul suudab vett mõjutada vaid kuni 100m sügavuseni
Maa pöörlemine ja sellest tulenev
Coriolise efekt on põhjuseks hoovuste kõrvalekaldel n.o otsesuunast
– põhja poolkeral paremal, lõunas vasakule.
Hoovuste suunda mõjutavad rannaroone
kuju ja põhja reljeef.
Soe hoovus
– on hoovus,mille temperatuur on kõrgem kui ümbritseva vee
temperatuur. Soojad
Lisainfo
eksami kordamisküsimused
, , , , , , , , , ,
Mõisted
maaümbermõõt,
pöörijooned,
gammakiirgus,
atmosfääri koostises,
atmosfäär ehitus,
süsihappegaasi konsentratsioon,
maailmamere temperatuur,
termokliin,
sellisteks,
o otsesuunast,
soe hoovus,
külm hoovus,
polaarne,
lähispolaarne,
lähistroopiline,
el nino,
abs niiskus,
advektiiv,
e kõrgrõhkkond,
madalrõhkkond,
õhumassid,
külm front,
soe front,
oklusioonifront,
islandi miinimum,
õhumass,
evaporatsioon,
jõgikond,
äravool,
baas äravool,
rikutus,
hüporeilised tsoonid,
põuase suvega,
maakoord,
keskmine paksus,
vulkanismiga,
fumaroolid,
geisrid,
korrapärane rütm,
epitsenter,
mineraal,
ehe mineraal,
tard,
happelised tardkivimid,
moondekivim,
huumus,
leostumine,
laguun,
limaan,
limaanid,
harujõgi,
fjord,
klint,
badland,
sünkliaalid,
voored,
mõhnad,
irdjää,
karstiks,
hallid luited,
kõrgsoo,
märe
Kommentaarid (0)
Sarnased materjalid
13
pdf
Maateaduse alused
MAATEADUS
1. Maateadus ja selle seosed teiste teadustega
Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia
Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid...
52
doc
Maateaduse aluste kordamine eksamiks
MAA KUJU
Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia
Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on:
geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavor...
17
docx
Maateaduse alused
Maateaduse alused
Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja
geoloogia
Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on:
- Geomorfoloog...
13
pdf
Maateaduse alused
MAATEADUS
1. Maateadus ja selle seosed teiste teadustega
Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia
Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid...
13
pdf
Maateaduse alused
MAATEADUS
1. Maateadus ja selle seosed teiste teadustega
Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia
Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid...
14
docx
Maateadus
Maateadus
Geoid- maakuju määravaks pinnaks loetakse. Peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste
jõudude tasakaalu. Geoidi kuju määramiseks tuleb palju punkte mõõdistada, et otsitavat pinda...
30
doc
Üldgeograafia 10.kl
ÜLDGEOGRAAFIA
MAA SFÄÄRID
Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab
* elementide omadused;
* hulgad;
* p...
30
doc
ÜLDMAATEADUS 11.KL.
KIHTVULKAAN KILPVULKAAN
ÜLDMAATEADUS 11.KL.
eisega vahelduvad tardunud
ja laava kihid
...
Kõik kommentaarid