MAATEADUS (0)

1 Hindamata

Maateaduse alused programm

Maateadus ja selle seosed teiste teadustega
Geomorfoloogia (teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest)
Meteoroloogia (teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest)
Klimatoloogia (teadus Maa kliimast kui pikaajalisest režiimist)
Hüdroloogia (teadus Maa hüdrossfäärist ja selles toimuvatest protsessidest)
Okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu )
Mullageograafia (muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu)
Biogeograafia (teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust)
Paleograafia (teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus)
Maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavooge)

Maa kuju ja mõõtmed
Maa on kera kujuline, selle tõendiks on laevade vajumine horisondi taga, ringikujuline vari kuuvarjutuse ajal. Maaümbermõõt on ligi 40 000km. Pöördellipsoid on lähim lihtne geomeetriline keha, mis vastab Maa kujule . Geoid on Maa kuju määrav pind

Geograafiline koordinaadistik
Laius- ja pikkuskraadide määramine

Maa pöörlemine ja tiirlemine
Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber päikese. Päikese suhtes ühe täispöörde tegemiseks kulub 24h ehk üks keskmine päikesepäev.
Maa pöörlemine tingib:

Öö ja päeva vaheldumist – vastavalt sellele poolkerade valgustatus, õhutemperatuur, õhu liikumine ja vee aurustumine

Tõusu ja möönalaine teke – seda tekitab kuu külge tõmbejõud

Coriolise jõud – tuulte kaldumine

Pööripäevad ja pöörijooned
Suvisel pööripäeval (21 või 22 juuni) on põhjapoolkera kallutatud päikese suunas, talvisel pööripäeval ( 21 või 22 detsember) on see päikesest aga ära pööratud.
Kevadisel pööripäeval (20 või 21 märts) ja sügisesel pööripäeval (22 või 23 september) on Maa telg risti Maad ühendava sirgega , nii põhja- kui lõunapoolkera saavad võrdse hulga päikesekiirgust (võrdpäevsus)
Pöörijooned on 23,5 laiustel ja polaarjooned on 66,5 laiustel

Ajavööndid
15 kaarepikkust vastab ühele tunnile. Ajavööndeid arvutatakse Greenwichi mediaanist lähtuvalt

Maa magnetism ja magnetväli
Maad ümbritseb magnetväli, mis on tekitatud Maa tuuma poolt. Magnetväli kaitseb Maa pinda Päikeselt tuleva ioniseeriva kiirguse eest, mis tapaks kõik elava. Magnetväljatelg ei lange kokku Maa pöörlemisteljega. Magnetväljas püütakse kinni Päikeselt tulevad elektronid ja prootonid kinni, need koonduvad mööda magnetvälja jõujooni moodustades Van Alleni vööndi.
Kiiresti liikuvad elekronid ja prootonid põhjustavad atmosfääri ülakihtide elektrifitseerumist, mis põhjustavad magnettorme ja virmalisi.
Maa magnetiline põhjapoolus ja magnetiline lõunapoolus,

Päike, Päikese kiirgus
Päike on umbes 5 miljardit aastat vana, ta koosneb põhiliselt vesinikust (70%) ja heeliumist (28%). Läbimõõt on umbes 109 Maa läbimõõtu. Temperatuur pinnal umbes 6000C ja sees umbes 13 000 000C. Päikese sees toimuvad suure rõhu ja temperatuuri juures termotuumareaktsioonid – vesinik liitub heeliumiks . Päike kiirgab elekromagnetilist kiirgust. Päikese kroon on hõreda ja kuuma gaasi pilv. Päikesetuul on kroonist pidevalt eralduv hõreda ja kuuma plasma pidev voog.
Päikeselt tulev elekromagnetiline kiirgus jaguneb:
Gammakiirgus – 0,01 nm, mida väiksem lainepikkus seda suurem sagedus
Röntgenkiirgus 0,01 – 10 nm
Ultravioletkiirgus – 10 – 400nm, UV-C ülimalt ohtlik elusorganismidele, neeldub täielikult osoonikihis (200-280) , UV-B ohtlik elusorganismidele,
neeldub osaliselt osoonikihis, hõreneva osoonikihi puhul on peamiseks ohuteguriks, UV-A ohutu elusorganismidele, päevituse ja D vitamiini tekitaja
Nähtav valgus – 380-760nm
Soojuskiirgus – 760-1000000nm

Päikese ja Maa kiirgusspekter
Päikese kiirgusspekter jaotatakse kolmeks peamiseks lainealaks. Kõige suurem hulk kiirgust, ligi 56% tuleb silmaga nähtavalt lainealalt. Ultraviolet kiirguse osakaal päikesekiirguses on ligi 8%. Ülejäänud 36% on infrapunane kiirgus.
Maa kiirgab soojust. Mida kõrgem on aluspinnatemperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub.

Atmosfääri koostis ja ehitus
Atmosfääri koostises on 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0,93% argooni ning keskmiselt on süsihappegaasi 0,033%.
Kõrguse suurenedes õhurõhk väheneb.
Atmosfäär ehitus on järgmine: atmossfäär, litosfäär ja hüdrosfäär – nende ühine ala moodustab biosfääri
Troposfääris kõrguse kasvades temperatuur väheneb, stratosfääris tõuseb, mesosfääris langeb ning termosfääris tõuseb

Osooni kiht ja selle mõõtmine
Osoonikihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikutes. Dobsoni ühik vastav kokkusurutud osoonikihi paksusele(1mm) merepinna tasemele normaalrõhule (1atm).
Osoon tekib ekvaatori kohal stratosfääris ja laguneb pooluste kohal

Atmosfääri koostise antropogeensed muutused ja tagajärjed
Süsihappegaasi konsentratsioon on tõusnud, sealhulgas ka dilämmastiku ja metaani ning need põhjustavad kasvuhooneefekti ( kliimasoojenemine )

Hüdrosfäär ja vee jaotumine Maal
Maailmameri omab 97,2% kogu veest, mandrijää ja liustikud 2,15%, põhjavett 0,62% ja sisemered,järved ülejäänud. Maailmamere põhilisteks sooladeks on naatrium ja magneesium kloriid. See katab maismaast 71%, ometigi moodustab see Maa massist ainult 0,23%. Põhja-poolkeral on vähem vett,sest siin on maismaad rohkem, lõuna-poolkeral aga vastupidi

Vee kihistumine maailmameres
Maailmamere temperatuur on kõrgem pinnalähedases kihis, mis soojeneb päikesekiirguse toimel. Sügavuse suurenedes kahaneb päikesekiirguse soojendav toime ja lainetusest tulenev vee segunemine lakkab, seetõttu langeb vee temperatuur kiiresti. Termokliin on piirkond kus temperatuur järsult langeb ja peale seda on vee temperatuur ühtlaselt madal kuni maailmamere põhjani (4C).
Vees lahustunud hapniku sisaldus on kõrgem maailmamere pinnakihis , kus toimub fotosüntees

Maailmameri, selle põhja osad, merede tüübid
Maailmamere moodustavad India-, Vaikne- ja Atlandi ookean. Põhja-Jäämeri ja Lõuna-Jäämeri. Maailmamere soolsus on 34,5 prom ehk 3,45%.
Maailmamere põhja osad
šelf – e mandrilava . on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üle ujutatud
mandrinõlv – on maailmamere põhja osa, mis paikneb mandrilava ja mandrijalami vahel – see on suhteliselt järsk
mandrijalam – on mandrinõlva ääristav maailmamere osa
abüssaalne tasandik – on tasane ala ookeani põhjas
bentaal – on veekogude põhi organismide elukeskkonnana
litoraal – on veekogu ökoloogiline sügavusvöönd, hõlmab rannikupiirkonda kus kasvab põhjataimestik
sublitoraal – maailmamere bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, algab mõõnavee alampiirist, tavaliselt lõppeb šelfiga
batüaal – maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa, 200-1000m
abüssaal - maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, 2000-6000m
hadaal – üle 6000m, enamasti süvikud
Merede tüübid
Meri – on maailmamere osa, mida eraldavad ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral saared, mandrid jne ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast
Sisemeri – on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega
Ääremeri – on ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega või muuga mis on ühenduses mandriga
Saartevaheline meri – on maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud , segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osaga
Šelfimeri – on meri, mille põhjaks on mandrilava e šelf. Šelfimere sügavus ei ületa reeglina 300m. Sellisteks on Läänemeri, Põhjameri ja Pärsia Laht

Maailmamere hoovuste süsteem
Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest,soolsuse-, ja temperatuurierinevustest. Tuul suudab vett mõjutada vaid kuni 100m sügavuseni
Maa pöörlemine ja sellest tulenev Coriolise efekt on põhjuseks hoovuste kõrvalekaldel n.o otsesuunast – põhja poolkeral paremal, lõunas vasakule.
Hoovuste suunda mõjutavad rannaroone kuju ja põhja reljeef.
Soe hoovus – on hoovus,mille temperatuur on kõrgem kui ümbritseva vee temperatuur. Soojad hoovused voolavad ekvaatorist pooluste suunas (Golfi hoovus)
Külm hoovus – Külmad hoovused hoovavad pooluselt ekvaatori suunas ( California hoovus)

Maa kiirgusbilanss
Kiirgusbilanss on aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Eristatakse positiivset ja negatiivset kiirgusbilanssi. Positiivse kiirgusbilanssi korral kiirgab aluspind atmosfääri rohkem soojuskiirgust kui ta Päikeselt ja atmosfäärist juurde saab; see toimub harilikult öösel. Negatiivse kiirgusbilanssi korral aga vastupidi; see toimub harilikult päeval. Maakera kiirgusbilanss on tasakaalus.

Maa loodusgeograafilised vöötmed
Polaarne – Aastaaegadest esineb ainult talv, esineb polaaröö ja päev.
Lähispolaarne – Talviti on siin valitsevaks külmvöö ja suvel parasvöö olud ning tingimused
Parasvööde – Mandrilist kliimat iseloomustavad väga suured aastased temperatuuri kõikumised. Merelist kliimat iseloomustavad jahe suvi ja pehme talv
Lähistroopiline – Suved on enamasti kuumad ja kuivad, talved pehmed ja vihmased
Troopiline – Aastaringselt valitseb kõrgrõhuala, päeval võib temperatuur tõusta kuni 50C, õhk on kuiv ja öösel jahtub kiiresti mitte kunagi alla 20C. Talvel on keskmine temperatuur 20C ning võib esineda öökülmi
Lähisekvatoriaalne – kahe aastaaja vaheldumin (kuiv ja vihmane), talved on kuumad ja kuivad kuid suved on kuumad ja vihmased. Selles võõtmes on maailma suurimad kõrbed
Ekvatoriaalne – aasta läbi püsib kõrge temperatuur ja sajab väga palju,õhk on pidevalt palav ja väga niiske, sajab aastas 1500-2000mm

El Nino ja La Nina
El Nino – on nähtus, mis seisneb Vaikse Ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses. Põhjustab Ameerika ranniku soojenemist ja tugevaid vihmasadusid, mõjud ulatuvad üle maakera
La Nina – on vastupidine nähtus, kus Vaikse Ookeani idaosa pinnakiht on tavapärasest külmem. Põhjustab Ameerika ranniku veelgi kuivemat ja külmemat kliimat

Õhuniiskus
Õhuniiskuseks nimetatakse õhus leiduvat veeauru. Küllastumata ja küllastunud niiskus. Abs niiskus – nimetatakse ühes kuupmeetris niiskes õhus oleva veeauru massi grammides (g/m3) , suhteline niiskus on protsendides, eriniiskus on antud ruumalas leiduva veeauru massi suhe samas ruumalas oleva niiske õhu massisse g/kg. Kastepunkt – on temperatuur, mille juures küllastunud veeauru rõhk on võrdne mõõdetud veeauru rõhuga

Pilvede tüübid ja nende koostis
Madalpilved – kuni 2km kõrguseni maapinnast – kiht-saju-rünkpilved
Keskmispilved – keskmiselt 2-6km kõrgusel – kõrgkiht-kõrgrünkpilved
Kõrgpilved – keskmiselt 6-12km kõrgusel – kiud- kiudrünk-kiudkihtpilved
Vertikaalarenguga pilved – 0,5-12km kõrgusel – rünkpilved ja rünksajupilved
Pilvede koostis: a) veepiiskadest koosnevad pilved – madalpilved ja kõrgrünkpilved b) veepiiskadest ja jääkristallidest – lumehelbed kuni 5mm c) jääkristallidest koosnevad pilved -. Kõik kiudpilved

Udu
Kiirguslik e radiatsiooniline udu – maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalamates niisketes kohtades. Sellise tekkega udukihi paksus on on kuni mõnesaja meetrini ja haitub kiiresti temperatuuri tõusmisel
Advektiivne udu – tekkib sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna , millega kaasneb õhutemperatuuri langemine kastepunktini või alla seda. Seda tüüpi udu esineb sooja õhu sattumisel merel külma hoovuse kohale või talvel sooja merelise õhu liikumine mandri kohale.
Advektiiv-radiatsiooniline udu – moodustub kahe teguri koosmõjul: a) soe niiske õhk liigub külmale aluspinnale ja hakkab kiiresi jahtuma b) jahtumise tagajärjel tekkib õhumassis kondenseerumine ja udu
Auramisudu – esineb suhteliselt sooja veekogu pinnal mille temparatuur on vähemalt 8 – 20C õhutemperatuurist kõrgem.

Õhurõhk ja selle geograafiline jaotus
Kuna päikesekiirgus jaotub tsonaalselt ning ka meri ja maismaa soojenevad ebaühtlaselt?on ka õhurõhu jaotus Maa pinnal vöönditi erinev. Mõlemal poolkeral on 4 õhurõhuvööndit. Ekvaatoril madal, 30ndatel kõrge, 60ndatel madalam ja polaaraladel kõrgem

Atmosfääri tsirkulatsioon
Lühidalt öeldes tähendab see õhuringlust atmossfääris. Üldine tsirkulatsioon põhjustatud päikesekiirgusest ja selle ebaühtlasest jaotusest,seejuures võib öelda,et õhuliikumised saavad alguse ekvaatorilt,kus õhk tõuseb suurtesse kõrgustesse, hakkab siis jahtudes valguma pooluste suunas ja tekitab mõneti suletud ringi.

Maa pöörlemise mõju atmosfääri tsirkulatsioonile
Kui maa ei pöörleks, st Coriolisi jõud puuduks. Maapinna soojenedes soojenenud õhk tõuseb ning õhiurõhk langeb. Maapinna jahtudes õhk laskub ning õhurõhk tõuseb

Tuuled ja nende geograafiline jaotus
Passaat tuled on 30-35. Laiuskraadidel
Läänetuulte vöönd 60. Laiuskraadid

Tuulte liigid, passaadid , mussoonid, kohalikud tuuled
Passaattuuled : kolmekümnendatel laiuskraadidel ekvaatori suunas puhuvad püsivad tugevad tuuled. Põhjapoolkeral puhuvad kirdest edela suunas ja lõunapoolkeral kagust loode suunas
Tuule suund madal-, ja kõrgrõhkkonnas maalähedases kihis. Antitsüklon e kõrgrõhkkond – keskmest väljapoole, õhurõhk väheneb. Tsüklon e madalrõhkkond – keskmest väljaspoole, õhurõhk suureneb.
Põhja ja lõunapoolkeral on Coriolise jõust tulenevalt madal ja kõrgrõhkkonna poolt tekitatud tuule suund vastupidine
Mussoon : õhurõhk ja valitsev tuule suund Lõuna- Aasia kohal, jaanuaris ning juulis on vastupidised
Briis : on kohalik tuultesüsteem, mis tekib aluspinna ebaühtlasest soojenemisest ja jahtumisest ööpäeva ulatuses. Iseloomulik on päeval merelt ja öösel maismaalt puhuv tuul
Mäe ja oru tuuled: olemuselt sarnaneb briisiga, kus tuule suund ööpäeva jooksul muutub vastupidiseks
Mistraal: külm õhumass liigub raskusjõu mõjul kõrgemalt madalamatele aladele ning tekitab kurusid ning orgusid läbides tugenhnbvaid külmasi kuivi puhangulisi tuuli
Föön: soe tuul mägedes

Tsirkulatsioon atmosfääri kõrgemates kihtides
Tsirkulatsioon troposääri ülaosas (6-12km kõrgusel): Hadley tuumast pooluste poole on kõrgemates kihtides valitsevaks õhu liikumine idasuunas. Pooluste kohal valitseb püsiv madalrõhkkond, läänetuulte vöönd

Rossby lained ja jugavool
Rossby lained: Kõrgemas troposfääri kihis tekkivad ühtlases läänevoolus tihti ulatuslikud lained, mida nimetatakse Rossby laineteks. Need tekivad kitsas vööndis, kus saavad kokku külm polaarne ja soe troopiline õhumass.
Jugavool: Rossby lainetega kaasneb kitsa sooja ja külma õhu kokkupuute-vööndis väga tugev tuul, mida nim jugavooluks. Jugavoolu kese paikneb sagel 10-11km kõrgusel ning tuule kiirus ulatub kuni 300km/h. Jugavool on tingitud äärmiselt suurest õhugradiendist polaarse frondi kohal.

Õhumassid, frondid
Õhumassid on ulatuslik õhu hulk, mille korral on õhutemperatuuri kui ka õhuniiskuse vertikaalsed gradiendid suurel alal ühesugused. Kujuneb välja sarnase aluspinnakohal. Õhumassid klassififitseeritakse laiuskraadide järgi ja kujunemiskoha aluspinna iseloomu järgi.
Frondid: atmosfääri front on kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel (soe-külm, kuiv-niiske). Külm front - külm õhk liigub sooja õhuga alale . Soe front – soe õhk liigub külma õhuga alale.
Oklusioonifront – külma ja sooja frondi ühinemine

Tsüklonid ja antitsüklonid, nende liikumisteed
Tsüklon e madalrõhuala on ümbritsevast atmosfäärist madalama õhurõhuga ala. Antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala.

Ostsilatsioonid, NAO
Põhja-Atlandi ostsilatsioon e NAO – on kõrvalekalle tavapärasest õhurõhu seisundist Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi vahel ehk õhurõhu tugevuse võnkumine erineval aastail Atlandi ookeani põhjaosas.
Islandi miinimum on madalrõhuala keskmega Islandi saare lähedal. Assoori maksimum on kõrgrõhuala Assooride kohal. NAO mõju on talvel suurem.
Positiivne NAO indeks toob Põhja-Euroopas endaga kaasa vihmase ja pehme talve, sest niiske õhk jõuab Atlandi ookeanilt kaugemale sisemaale.
Negatiivne NAO indeks põhjustab Vahemere ääres vihmase ja mägedes lumetormidega talve, Põhja-Euroopas külma ja karmi talve

Parasvöötme ja troopilised õhumassid
Parasvöötme õhumass on õhumass, mis kujuneb paraslaiuskraadidel. Päikesekiite languse nurk muutub aasta jooksul,sellepärast on talvel parasvöötme õhumass külm ja suvel soe. Õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. Parasvöötme mandriline õhumass on kuiv, parasvöötme mereline õhumass aga niiske.
Troopilised õhumassid kujunevad troopika piirkonnas. Kuna ilm on pea kogu aeg pilvitu,siis soojendab Päike maapinda palju. Troopiline õhumass on väga soe. Õhuniiskus sõltub sellest,kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal

Troopilised tsüklonid
Troopiline tsüklon on väikestel laiuskraadidel esineb tugev madalrõhuala, millega kaasnevad tugevad tuuled, vihmad ja üleujutused.
Enamasti formeeruvad sooja ookeani vee kohal . Väiksemad kui parasvöötme õhumassid. Põhja-Ameerikas orkaan. Aasias taifuun. Lõuna poolkeral, India ookeanis troopilised tsüklonid

Veeringe
Evaporatsioon – auramine , kitsamas tähenduses auramine mulla pealt
Transpiratsioon – aktiivne auramine taimede õhulõhedest
Evapotranspiratsioon – summarne auramine mullalt ja taimedelt
Auramine toimub meredelt ja maapinnalt. Siis tekivad pilved ja siis tulevad sademed. Vesi imbub maapinda.

Vee liigid
Riimvesi e soolakas vesi 0,5-18prom (Mere-ja jõevee segunemisalad)
Magevesi , soolsus on väiksem kui 0,5prom
Soolane vesi, soolsus on üle 10prom

Jõgikonnad e valglad
Jõgikond on ala, kust jõgi saab oma vee,saab eristada maapealset ja maa-alust valglat. Maailma suurima jõgikonnaga jõgi on Amazonas
Jõgikonda iseloomustavad parameetrid on säng, oru perv ja kallas ja vooluristlõikepindala
Jõelang – on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe m/km
Jõesäng on jõeoru sügavaim osa, milles voolav vesi

Jõe äravool ja seda iseloomustavad parameetrid
Äravool on vee kogus, mis teatud ajavahemikus voolab valglalt veekogusse.
Vee voolamise parameetrid on: voolukiirus , vooluhulk, äravool ja äravoolu Fmoodul
Baas äravool – äravool jões, mil pikka aega ei saja
Mida rohkem on inimtegevust, seda rohkem vihmavett voolab jõkke. Äravoolu mõjutavad klimatoloogilised(sademed ja auramine), füüsikalis-geograafilised(valgla suurus, pinnamood , mullastik ,taimkate)

Jõgede pikiprofiilid
Org
Lang
Vooluhulk
Voolukiirus
Oru põhi
Ülemjooks
Kitsas ja sügav
Suur
Väike
Kiire
Kivine(kruus ja liiv), vesi külm ja hapniku rikas
Keskjooks
Lai, tekivad sügavamad aeglase vooluga tsoonid
Keskmine
Keskmine,suur
Aeglasem
Kruus, liiv, muda , vesi soojem ja rohkem veetaimi, ajupuit
Alamjooks
Lai, tekivad üleujutusalad: lamm, luht ja terrassid
Väike
Suur
Aeglane
Savi, liiv, muda, vesi soe ja palju veetaimi. Üleujutused tekivad

Orgude, kärestike, jugade kujunemine
Juga – järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult. Ridamisi olevad joad moodustavad kaskaadi. Joad tekivad harilikult kohale, kus kõva kivim asub pehme kivi peal ja jõgi voolab kõvalt aluspinnalt pehmele aluspinnale.
Kosk – suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi voolab mööda suure kaldega vastupidavavaid kivimeid. Ka jõel järjestikku paiknevad kosed moodustavad kaskaadi
Kärestik – naaberlõikudest suurema kaldega jõeosa, mille ulatuses on vool kiirem ja jõe põhi kivisem

Inimmõju jõgede seisundile, hüporeilised tsoonid
Rikutus – tammid ja kanaliseeritus, kuivendus . Põllumajanduses kasutatakse palju väetisi, mis põhjustavad veekogude eutrofeerumist
Hüporeilised tsoonid – pinnavesi kaob ja veetase langeb hüporeilises tsoonis.

Kliima, kliima klassifikatsioonid
Kliima – maalähedase atmosfääri iseloomulik seisund (pikajaline ilmastikurežiim ) antud kohas või piirkonnas
Kliima klassifikatsioonide alused: a)Temperatuuri, sademetereziimi ja taimkatte järgi (Köppen) b) Õhumasside alusel (Strahler) c) Mullaveebilansi alusel (Thornthwaite)

Kliima tüübid ja nende iseloomustus
Ekvatoriaalne vöönd: 10N – 10S niiske ekv – aastasademetesumma on tavaliselt üle 2500mm, õhutemperatuur on aastaringselt ca 27-28C, Öö on troopika talv. Vihmametsa keskkond: ühtlaselt soe ja niiskust palju – suur produktsioon, muldkate paks aga orgaanika ja toitainete vaene, palju rauaoksiide,seetõttu ka punane. Väga intensiivne lagunemine ja kiire aineringlus . Väga erosiooniohtlik. Keskkond: Laialehine igihaljas vihmamets, väga liigirikkas, palju rindeid. Toodanduks väärispuit, kakao, banaan , kookospalm
Niiske-kuiv troopikakliima: vahemikus 5-20NS laiust, väga niiske ja kuiv aastaaeg , sademeid 500-1000mm, temperatuurid aastaringselt kõrged 20-30C
Savann : 5-20NS, Aasias kuni 30N muld viljakas, eriti üleujutavates jõeorgudes, võimas rohurinne ,taimkate kohastunud põuaperioodiks, üksikud puud paiknevad teineteisest kaugel, koguvad vett (baobab). Keskond : rikkalik loomastik , karjakasvatus , riisikasvatus , suhkruroog,maapähkel
Kuiv troopikakliima: väga kuum ja kuiv, talvel jahedam, temperatuurid võivad ulatuda üle 40-50C, samas võib suvel esineda ka öökülmi, sademeid alla 300mm.
Troopikakõrbe alltüüp: 15-25NS üleminekuala kuiva kõrbe ja märg-kuiva troopika vahel, lühike niiske periood, pikk peaaegu sademeta periood, väga kõrged temperatuurid kuival perioodil Keskkond: kuivad jõesängid, taimkate väga hõre, eriti kuivalembesed taimed, tugeva juurestikuga sukulendid,inimesed kogunenud ooasidesse, sademete väga suur muutlikkus,paduvihmad üle mitme aasta.
Kuiv lähistroopiline kliima: esineb suur aastane temperatuuri amplituud (15-35C) ja selgelt väljendunud külm talv, sademeid alla 200mm – lähistroopiliste kõrbete keskond: külmem talv, sademeid rohkem, taimkate rikkalikum (kaktused)
Niiske lähistroopiline kliima: 20-35NS suvel palju sademeid, kokku üle 1000mm, talved jahedad aga mitte alla 0C. Keskkond: sademeid palju, niisutust pole vaja, esineb orkaane ja taifuune, laialehised igihaljad metsad , muld kollakas või punakas ja viljakas, kasvatatakse suhkrurooga, tubakat , teed ja puuvilla
Vahemereline kliima: 30-45NS talv pehme ja sajune ( 5-10C), suvi palav ja kuiv (20-30C), sademeid 400-600mm. Keskond: taimestik on kohastunud põuase suvega – igihaljad kõvalehised metsad ja põõsastikud, mullad viljakad ja erosiooniohtlikud,kunstlik niisutus on vajalik
Mereline läänerannikukliima(parasvöötme vihmametsad ): 35-60NS aktiivne tsüklonaalne tegevus,sademeid on palju(üle 1000mm) aastaringselt maksimumiga talvel, talved pehmed(mõned miinuskraadid) Keskkond: muld on suure läbipesemise tõttu keskmiselt viljakas ja vajab väetamist, laialehiste metsade levikuala (pöök), tugevasti kultuuristatud(teravilja ja karjakasvatus)
Kuiv kesklaiuste kliima: 35-55N õhutemperatuuri suur aastane amplituud, sademeid vähe (500mm) maksimumiga suvel Keskkond: mustmullad,suur toitainete sisaldus, produktiivne rohttaimestik , puud üksikult – väga vähe, palju närilisi, kunagi viljakad rohumaad – tänapäeval üles haritud ja teravilja all
Niiske kontinentaalne kliima: 30-55N, Euroopas 45-60N suur aastane temperatuuri amplituud,talved külmad, muutlik ilmastik, sademete maksimum suvel, talv kuivem . Keskond: looduslikus taimkattes laialehised metsad, segametsas ja põhja pool ka okasmetsad, aktiivne põllumajandus.
Boreaalsete metsade kliima: 50-70N mandriline kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega, õhutemperatuuri aastane amplituud väga suur. Keskkond:maastiku on kujundanud mandrijäätumised, okasmetsad, suured metsa-alad, soostumine, paks ja kaua kestev lumikate , põllumajandus on
piiratud, öökülma oht, külmakindlad kultuurid(teravili), metsatööstus, paber, tselluloos ja jahindus
Tundrakliima : 60-75NS lühike külm suvi, pikk ja külm talv, lumikate kestab kaua, vegatatsiooniperiood vaid paar kuud, igikelts. Keskkond: mullastik vaene, niiske, vähe huumust, palju turbarabasi, taimkate koordunud maapinna lähedale, elustik kohastunud külma ja tuulise kliimaga , inimasustus hõre, kalandus
Liustikukliima: 60-95NS õhutemperatuur on väga madal, ka suvel mitte üle 0C, polaaröö ja päev, jääväljad, elustik peaaegu puudub -.rohkem rannikul,seotud merega
Kõrgmäestikus jahe ja niiske ning väga muutlik ilm.

Maa ehitus
Ülesehitus: Maakoor – ülemine vahevöö(litosföör-tahke osa ja astenosfäär-poolvedel kiht) – alumine vahevöö – tuum(vedel ja tahke tuum)

Maakoor ja selle ehitus
Maakoord on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja mereliseks. Mandriline maakoor moodustab mandreid ja keskmine paksus on 40km,põhiline koostis osa on graniit . Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest

Laamtektoonika ja sellega seotud elemendid ja nende liikumine
Laamtektoonika loob aluse vulkanismi ,maavärinate,mäetekke jms.
Laamade vahelised piirid jagunevad kolmeks:
a) põrkuvad(konvergentsed),kaks laama liiguvad kokku
b) lahknevad(divergentsed), ookeani keskahelik
c) nihkuvad(transformsed) – murrangud
Vulkanismiga on seotud kaks esimest. Litosfääri laamd liiguvad teineteise suhtes kiirusega 2-20cm/a

Vulkanism
Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevöös ja maakoores ning selle tungimist maapinnale
Magma – gaase sisaldav silikaatne looduslik sulam . Enamiku gaasilistest ühenditest kaotanud magmat mis purskab vulkaanist nimetatalse laavaks. Vulkaan on looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu gaasilises, vedelas ja tahkes olekus vulkaaniline materjal maapinnale tungib. Vulkaaniks peetakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Lõõmpilv e püroklastiline on kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv. Tefra e vulkaaniline sete on vulkaanist väljapaiskunud materjal.

Geisrid , fumaroolid
Fumaroolid – mädalõhn,väävliühendid,lõhe. Pideva joana maapinnale voolavaid kuumaveeallikaid nimetatakse termideks.
Geisrid – perioodiliselt purskavad kuumavee- ja auruallikad. Pursete korrapärane rütm on tingitud väljavoolukanali põlvjast kujust ja lõõris asuva vee kõrgest temperatuurist.
Mudavulkaanid e salsid – mitmesuguse suurusega mudast koosnevad kuhikud, mille keskel on väike kraater .

Maavärinad
Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinnavõnkumine. Eristatakse 1) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged
2) vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega
3) langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine
4) tehnogeenset maavärinat, mida põhjusab inim tegevus
Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on tektooniliste laamade liitumiskohad. Fookusest saab liikumine algus. Epitsenter on punkt otse fookuse kohal maapinnal
Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine . Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Madalasse vette jõudes laine aeglustub ning avamerelt kiirelt järele tulevate veevoolude mõjul muutub üha kõrgemaks.

Kivimid, mineraalid
Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Mineraal on enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine. Ehe mineraal on ühest keemlisest elemendist koosnev mineraal.

Tard -, sette- moondekivimid
Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel tekkinud kivim.Mida suurem on ränioksiidi sisaldus seda happelisem on kivim. Kõige levinumad happelised tardkivimid on graniidid.
Murenemine on protsesside kogum , mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Murenemine võib olla nii füüsikaline(tuul,vesi,jää) kui ka keemiline(keemilised reaktsioonid).
Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladustumisel ja kivistumisel. Settekivimid tekivad nii veekogude põhjas kui ka maismaal setete kivistumisel. Settekivimite oluliseks tunnuseks on kihilisus . Sisaldavad tihti ka loomade ja taimede kivistusi. Moodustuvad 5% maakoore massist kuid katavad ligikaudu 75% maast. (lubjakivi, kips,dolomiit).
Moondekivim on kõrge rõhu ja kõrge temperatuuri tingimustes moondunud kivim( kilt ,marmor, gneiss ).

Muld, mullateke , mullahorisondid
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.1-1,5 sügavuseni.
Mullateke-mullagenees- pedogenees - biokeemiline protsess, mille kaudu moodustub muld.
Mullatekkimise aluseks on lähtekivimi füüsikalis-keemilised protsessid, milles mängivad olulist rolli ka organismid, eeskätt taimed, seened ja bakterid.
Mullateket mõjutavateks peamisteks keskkonnateguriteks on kliima ja veerežiim, tekkimise koha geoloogiline ehitus (eriti lähtekivim), organismid ja inimtegevus.
Kivimi setendile asuvad elama organismid, lagundavad mineraale , rikastavad pinnast toitainetega, tekib surnud orgaanika kiht, millest moodustub huumus .
Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni või musta värvusega amorfne aine. Huumus muudab mulla viljakaks. Huumus on mulla spetsiifiline aine, mis on väga keerulise keemilise koostisega ja sellel ei ole ühtset keemilist valemit.
Kamardumine on mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest, s.t mille korral on olemas mullakamar.
Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas toitainerikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi.
Leostumine on mineraalainete (peamiselt vees lahustuvate soolade) väljauhtumine mullast liikuva pinnasevee toimel.
Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb.
Mullahorisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid .
Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Ladestunud surnud orgaanika.
Turvas moodustub liigniiskes keskkonnas, kus orgaanilise aine lagunemine on takistatud, näiteks soolades.Turvas moodustub niiske ning mõõduka kuni jaheda temperatuuriga kliimaga aladel. Seega on turvas levinud peamiselt kõrgetel laiustel.
Eestis moodustub turvas peamiselt turbasamblaist, aga ka kõigi teiste rabataimede ( tupp -villpea) jäänustest. Eesti rabades turbakiht on u 1mm/a.
Turba mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi, põlevkivi, nafta, gaas .

Pinnavormid , pinnamood, reljeef
Reljeef e pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum
Pinnavorm e reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa,mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest
Kosmogeensed pinnavormid - Metoriidi kraater(liht ja komplekskraater) Endogeensed pinnavormid - Maa siseenergria mõjul tekkinud – vulkaanilised ja tektogeensed
Eksogeensed pinnavormid – Maa välisenergia mõjul tekkinud
Glatsiaalsed pinnavormid – mandrijää või liustike kulutav kuhjav tegevus Veelisedpinnavormid - rannavallid, rannaastangud, kaldavallid, orud, lammid.
Kanjon – piklik, sügav ning kitsas järsuseinaline org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. Jõe erodeeriva tegevuse kiirus on suurem ümbritsevate kivimite murenemiskiirusest.
Laguun – looduslik veekogu (tavaliselt madal laht), mis on kas maasäärega täielikult või osaliselt eraldatud, või ühendatud kitsa väina abil põhiveekoguga (tavaliselt merega). Laguunidega on morfoloogiliselt väga sarnased limaanid.
Limaan – väljavenitatud lahelaadne üleujutatud jõe või uhtoru suu, mis on muutunud madalaks laheks looklevate mittekõrgete kallastega. Limaan tekib ranniku vajumisel. Limaanid on suuremal või vähemal määral eraldatud maasäärega.
Estuaar e lahtersuue – jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud.
Delta e suudmemaa – jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu.
Harujõgi – peajõe kesk- või alamjooksul, tavaliselt suure settimisega alal (tavaliselt deltas) eraldunud haru. Harujõgi võib pärast lahknemist peajõega uuesti ühineda või suubub eraldi.
Fjord e lõhang – pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin. Tüüpiline fjord on kitsas, sügav ja kõrgete järskude kallastega ning ulatub sügavale sisemaale.
Maasäär – ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ja teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm.
Rannik – randlat ja sellega piirnevat merepõhja ja maismaad hõlmav vöönd.
Randla e rannavöönd – mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab peamiselt lainetus. Randla jaguneb veealuseks rannakuks e rannanõlvaks ja maismaaliseks rannaks.
Murrutus e abrasioon – maismaa purustamine lainetuse toimel. Abrasiooni tõttu tekkivad murrutusjärsakud, mille alumises osas võivad esineda murrutuskulpad ja koopad .
Klint - erosiooni tulemusel tekkinud vertikaalne sein.
Sulfosioonilised: põhjaveega kivimeist ja setteist kivimiosakeste mehhaaniline väljakanne (orud, koopad).
Badland – ariidsetes (kõrbelistes) piirkondades, kus pehme kivim on välja uhutud ja erodeeritud vee ja tuule poolt.

Rikked , lõhed, murrangud
Rike on katkestus kivimkeha pidevuses. Tekivad ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu kivimites tekivad pinges . Jagunevad lõhedeks ja murranguteks
Lõhe on riki kivimeis, kus kaks kivimkeha on teineteisest eemaldunud. Erinevalt murragust ei ole lõhe puhul tegemist kivimkehade nihkumisega üksteise suhtes
Tektoonilised lõhed esinevad kõvastunud kivimites rööpselt kulgevate lõhede süsteemina. Eestis on ülekaalus kirde-edela ja loode-kagusuunalised lõhed, mis jagavad aluspõhjakivimi erineva suurusega plokkideks
Murranguks nimetatakse rikkeid, mille puhul mööda lõhepinda kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud paraleelselt kas vertikaalselt või horisontaalselt – astangud

Kurrutamine, sünklinaalid, antisünklinaalid
Kurrutamine on maasisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja ülekummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta pika aja vältel maakoore suures sügavuses. Sünkliaalid on positiivne kurd ja antisünkliaal negatiivne kurd

Liustike tüübid, nende setted
Klimaatiline lumepiir tähistab ala kus aasta jooksul maapinnale langev lume kogus on võrdne sulamisvete ja auramisega ära kantava sademete kogusega
Aluspinna kallakuse (mägiliustikud), jää suure paksuse tõttu (mandriliustikud) ja kui jää hakkab liikuma (jääliustikud).
Limnoglatsiaalsed – liustike või mandrijää sulamisvee järvedes settinud pinnavormid
Fluvioglatsiaalsed – liustike või mandrijää sulamisvee vooluvetes settinud pinnavormid

Mandriliustike poolt kujundatud pinnavormid
Voored – madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad
Oos on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm. Koosnevad jämedamast liivast ja kruusast
Mõhnad on kuhjekõrgendikud. Koosnevad peamiselt liivast ja kruusast. Liitude moodustavad mõhnastikke.
Irdjää on nn surnud jää, liikuvast liustikust eraldunud osa.

Karst
Karstiks nimetatakse karstumise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel kujunenud veereziimi. Karstinähtused: karrid, karstilehtrid, koopad, tunnelid , maaalused järved ja jõed,allikad, tilkekivid: stalaktiidid, stalagmiidid. Arenemiseks vajab lahustuvat kivimit, piisavalt vett, sügaval asuvat põhjaveetaset

Eoolilised pinnavormid ( tuuletekkelised )
Luide – positiivne tuuletekkeline pinnavorm, mis koosneb teralistest setetest , mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda.
Liikuvad luited – ilma taimedeta.
Valged luited
Hallid luited – üksikute rohttaimedega.
Deflatsioon – kivimite kulutamine tuule poolt kantavate osakestega.
Korrasiooni lohud – kivimite kulutamine, hõõrutamine tuulega .

Krüogeensed pinnavormid (külmumise tagajärjel)
Polügonaalpinnas – igikeltsaaladel esinev polügonaalseist jääkiiludega ümbritsetud pinnaseplokkidest koosnev reljeefimuster. Polügonaalpinnas tekib pinnases kasvavate enam-vähem vertikaalse orientatsiooniga jääkiilude (läbimõõt keskmiselt 0,6...3m) liitumisest üksteisega. Kiilude vahele jääv pinnas moodustab hulknurkse mustri. Aktiivselt kasvavate jääkiilude korral on polügoonide servaalad kõrgemal kui keskkohad. Polügooni keskele võib sellisel juhul tekkida väike lomp või tiik.
Termokarst e pseudokarst e glatsiokarst e ebakarst – igikeltsa laigutine sulamine , mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide e alasside kujunemine. Termokarsti olemus on selles, et pinnase all olev jää sulab
aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku moodustades negatiivse pinnavormi.
Solifluktsioon – maavoole külmunud pinnase (igikeltsa) peal.

Biogeensed (elutekkelised) ja antropogeensed pinnavormid
Kuhik, urg, soo
Kõrgsoo – raba , ombrotroofiline soo
Älves – märg lohk rabas. Älved võivad olla kõrge veeseisu korral läbimatud. Suuremates rabades on älved tavaliselt piklikud, asuvad rabapeenarde vahel ja paiknevad rabavee filtratsioonisuunaga risti.
Älvest võib raba kasvades moodustuda vaba veega laugas.
Märe – märg maismaa koht, kus vesi on mingi ajaperioodi (enamasti vähemalt mitu kuud) maapinna tasemel. Märesid esineb näiteks soode servadel (servamäre), aga ka merede rannas.

.DOC Laadi alla originaalfail 15 lk · .doc · 24 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tipsod32 Õppematerjali autor

eksami kordamisküsimused

Geomorfoloogia Meteoroloogia Klimatoloogia Hüdroloogia Okeanograafia Mullageograafia Biogeograafia Paleograafia Maastikuökoloogia Pöördellipsoid Geoid

Sarnased õppematerjalid

doc

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on:  geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest  meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest  klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist  hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest  okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu  mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu  biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust  paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus  maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes Kõigi maateaduste haru

Maateadus

doc

MAATEADUS

Absoluutne peegeldaja k=0, a=1. Absoluutseks õhuniiskuseks nim 1m3 niiskes õhus leiduva veeauru massi g. Absoluutselt must keha- k=1, a=0, Ajavööndid- mudel: seesmist, 15° tagant eristatud meridiaanidega ketast pöörates nihkuvad vastavad paigad kaardil vastava kellaajaga märgitud välisketta kohale. 15° kaarepikkust= 1 tund. Antisünklinaalid ehk Antiklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. Atmosfääri osad: troposfäär, mesosfäär, termosfäär. Atmosfääri tsirkulatsioon on oluline soojuse, niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilanssi seisukohast. Suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. Maa pöörlemise mõju atmosfääri tsirkulatsioonile: Maa pöörlemisest tuleb kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest. Biogeensed ja antropogeensed pinnavormid- biogeensed: soo, kuhik, urg. Boora- maismaal paikn

Maateadus

pdf

Eksami materialid

Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia(teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia(teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia(teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist) hüdroloogia(teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia(muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia(teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia(teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes) Kõigi maateaduste harudega on oluliselt seotud kartograafia ja geoinformaatika, mis tegelevad ruumiliste andmete kujutamise ja korr

Maateadus

pdf

Maateaduse alused

MAATEADUS 1. Maateadus ja selle seosed teiste teadustega  Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia  Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on:  geomorfoloogia (teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest)   meteoroloogia (teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest)  klimatoloogia (teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade režiimist)   hüdroloogia (teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest)  okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu)   mullageograafia (muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu)   biogeograafia (teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust)   paleogeograafia (teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus)   maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafi

Maateadused

docx

Maateadus

Maateadus Geoid- maakuju määravaks pinnaks loetakse. Peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Geoidi kuju määramiseks tuleb palju punkte mõõdistada, et otsitavat pinda interpoleerida Kvaasigeoid- lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoididt üle 4 cm( mägedes 2m) Referentsellipsoid- keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE Coriolis'e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral) PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikesekii

Maateadus

docx

Maateaduse alused

Maateaduse alused Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: - Geomorfoloogia - Meteoroloogia - Kliimatoloogia - Hüdroloogia - Okeanograafia - Mullageograafia - Biogeograafia - Paleogeograafia - Maastikuökoloogia 250 a e.m.a Eratosthenes tegi katse, mõõtis varju erinevates kohtades. Maa ei oma ideaalset korrapärast kuju. Lähim lihte geomeetriline keha maale on pöördellipsoid, mis tõestati 18. saj Rajati pikk rivi torne ja mõõdeti nende vahelised nurgad. Geodeetilise kaardi mõõdistus. Maa kuju määravaks pinnaks loetakse geoidi Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb mööda elliptilist orbiiti ümber päikese. Üks täispööre 24h Maa pöörlemine tingib: - Öö ja päeva vaheldumist - Tõusu ja mõõna teke Coriolise efekt maa pöörlemise tagajärjel iga keha, mis liigub maal min

Geograafia

doc

Maateaduse eksamiküsimused

A 1. Kuidas kujunevad ja mis mõjutavad kiirgusbilansi elemente Maal? Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus- maapinna soojuskiirgus. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering) -Peegeldumine (reflection) -Neeldumine (absorption) 2. Kuidas mõjutab maa pöörlemine valitsevate õhumasside liikumist? Selleks, et õhumassid liikuma hakkaks, on vaja teperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Maa ekvaatori kohal, kus temp. on kõige kõrgem, hakkavad õhumassid tõusma ja tekib madala rõhuga ala. Külmematel aladelt voolab sinna uus rõhk, mis soojeneb ja tõuseb. Tänu maakera pöörlemisele h

Maateadus

docx

Kordamisküsimused eksamiks maateadus

KORDAMISKÜSIMUSED: ÜLDMAATEADUS Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad? Parasvöötme õhumass on õhumass, mis kujuneb paraslaiuskraadidel. Päikesekiirte languse nurk muutub aasta jooksul, sellepärast on talvel parasvöötme õhumass külm ja suvel soe. Õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. Parasvöötme mandriline õhumass on kuiv, parasvöötme mereline õhumass aga niiske. Passaattuuled puhuvad õhumassi põhjapoolkeral kirdest edela suunas. Samuti on õhumasside liikumine mõjutatud Coriolisie jõust. 2. Atmosfääri tsirkulatsiooni roll Maa soojusbilansi ühtlustamisel. Atmosfääri ja maailmamere tsirkulatsioon on olulised soojuse ja niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilansi seisukohast. 3. Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled? Maa pöörlemisest (Coriolise jõust) tulenev kõrvalekalle sirgjo

Maateadus

Rohkem sarnaseid