rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise (oksüdeerumise) käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi Turvastumine lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas. Keskkonna hapestudes turvastumine progresseerub ja taimkate muutub vaesemaks Voolamine (e. muthafukkiin solifluktsioon, if anyone cares) püdela?? Vesise mullamassi nihkumine kallakul igikeltsa peal raskusjõu mõjul allapoole. Krüoturbatsioon mulla segamine külmumise teel Polügonaalpinnas külmalõhedega hulknurkadeks jagunenud pinnas. Leetumine- orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks osadeks Kamardumine- mullatekke protsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont.
viljeluseks Tundra - Tundragleimullad Suvel jahe, Liigniisked, Õhuke AT; BG; C Turvastumine, Ei sobi talvel külm, igikelts takistab gleistumine, sademeid läbiuhtelise solifluktsioon suvel rohkem mulla teket Okasmetsad Talv külm, Läbiuhteline Kuni 0; A; E; B; C Leetumine, Vähe Leetmullad(parasvööde) suvi jahe, 1m soostumine, viljakad, sademeid turvastumine vajavad
Kõrgusvööndilisus. Kliima varieeruvus. Mulla niiskusetingimused, evapotranspiratsioon. Mulla tekke peamised protsessid. Veekeskkonna ulatus ning jaotumine. Mageveekeskkond: kihistumine, toitained. Ookeani soolsuse ja temperatuuri varieerumine. Biogeograafia simulatsioon (BGSIMweb). Simulatsiooni põhimõtted, protsessid ja nähtused, mida saab uurida. BIOOMID Polaarpiirkonnad. Piirid Arktikas. Mõisted: igikelts, polügonaalsood, palsad, aapasood, pingod, termokarst, solifluktsioon. Alavööndite iseloomustus Arktikas (jäävöönd, külmakõrbevöönd, tundra, metsatundra). Taimede ja loomade kohastumused Arktikas. Tähtsamad taime- ja loomaperekonnad Arktikas. Polaarpiirkonna piir lõunapoolkeral. Elustiku iseloomustus Antarktika kontinendil ja seda ümbritsevas ookeanis. Metsavööndid. Metsade levikut piiravad tingimused. Enimohustatud metsad maakeral. Maailmas enamlevinud puude perekonnad. Boreaalsed metsad. Asend, kliima, muld, aineringe. Tähtsamad puuliigid eri
D U S www.aslo.org krüogeensed M A A T E A D U S www.earthscienceworld.org krüogeensed M Solifluktsioon maavoole külmunud pinnase (igikeltsa) peal A A T E A D U S earthscienceworld.org biogeensed ehk elutekkelised M
viljeluseks Tundra - Suvel jahe, talvel Liigniisked, Õhuke AT; BG; C Turvastumine, Ei sobi Tundragleimullad külm, sademeid igikelts takistab gleistumine, suvel rohkem Läbiuhtelise mulla solifluktsioon teket Okasmetsad Talv külm, suvi Läbiuhteline Kuni 0; A; E; B; C Leetumine, Vähe viljakad, Leetmullad(parasvööde) jahe, sademeid 1m soostumine, vajavad mõõdukalt turvastumine väetamist,
· 1.Miks puudub tundravöönd lõunapoolkeral? · Sest lõunapoolkeral puudub vastaval laiuskraadil maismaa. · 2.Millest sõltub peamiselt tundravööndi ulatus? · Maailmamere- ja hoovuste mõjust. · 3.Miks on tundravööndis sageli maapind liigniiske, olgugi et sademeid on suhteliselt vähe? · Madala temperatuuri tõttu. · 4.Kirjlda lühidalt talve tundras! · Pikk, pakaseline, pooluse suunast puhuvad tuuled, tuisk, halb nähtavus. · 5.Missugust maakoore osa nimetatakse igikeltsaks ehk kirsmaaks? · Kestvalt külmunud pindmist osa. · 6.Millest oleneb igikeltsa paksus? · *talvisest õhutemperatuurist. · *lumikatte paksusest. · *kivimite lõhelisusest. · 7.Kus asub inertne kiht? · Teguskihi all. · 8.Millest oleneb teguskihi sulamise sügavus? · Pinnase soojusjuhtivusest, mehaanilisest koostisest ja taimkattest. · 9.Kuidas tekivad hüdrolakoliidid? · Põhjavee külmumisel kaasneva paisumise tagajärjel. · 10.Missugust loo...
kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas või kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked. KIIREID NÕLVAPROTSESSE SOODUSTAB: 1) Järsud nõlvad. 2) Erinevate kivimikihtide kallakus nõlva suunas. 3) Pinnase suur niiskuse sisaldus. 4) Vett mitteläbilaskvate setete olemasolu (savi). 5) Nõlva kalde muutumine (maavärinad). AEGLASED NÕLVAPROTSESSID TOIMUVAD SILMALE MÄRKAMATULT VIIKAMINE(solifluktsioon) sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab voolama veel külmunud pinnase. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. NIHKUMINE pinnase korduv külmumine ja sulamine lõhub osakestevahelisi seoseid. Setete paisumisel ja kokkutõmbumisel nihkuvad need mööda nõlva allapoole. AEGLASI NÕLVAPROTSESSE SOODUSTAB: 1) Niiskusega küllastunud pinnas. 2)Igikelts. 3) Jäätumise ja sulamise vaheldumine (lühikese perioodi vältel).
materjali segunemist ei toimu. Pinnase nihkumine ehk nihe ehk defluktsioon-kõige aeglasem nõlvaprotsess. Toimub tingimustes, kus korduv pinnase külmumine ja sulamine lõhub setteosakeste vahelisi seoseid, nii et osakesed liiguvad raskusjõu mõjul aeglaselt nõlvakallakuse suunas. Pinnase varisemine-kõige kiirem nõlvaprotsess, toimub suure kaldega nõlvadel, kust materjal kas kukub või veereb nõlva jalamile. Pinnase voolamine ehk solifluktsioon-aeglaselt toimuv nõlvaprotsess, mille puhul raskusjõu müjul nalva jalami suunas liikuv materjal seguneb. Soot-jõest eraldunud sängiosa lammil. Kujuneb intensiivselt looklevate jõgede puhul, kui jõgi murrab suurvee ajal lookekaelast läbi, muutes sellega sängi sirgemaks. Stratosfäär-troposfääri kohal asuv atmosfäärikiht(keskmiselt 15-50km kõrgusel), kus temperatuur kõrguse suurenedes kasvab ja kus paikneb suurem osa osoonist. Supernoova-termotuumaplahvatuse staadium tähe
Hindamise skaala: 12 palli. Esimene tajutav vaid seismom. ja 12s totaalne häving (I XII) Tsunaami väga ohtlik, tekivad meres, seejärel liiguvad suurel kiirusel maismaale. Ilma hoiatuseta. Suured purustused. Eestis neljal korral 6-7 palli. Võimsalim Osmussaares 1976a MAALIHKED Malihe on nõlval asuva pinnasetüki paigast liikumine. Nõlva protsessid jagunevad : Väga kiired (varisemine, libisemine) Väga aeglased (voolamine - solifluktsioon, nihkumine - defluktsioon) Maalihet soodustavad kivimikihtide kallakus, tihedamate setete (deformeerunud, vett mitteläbilaskvad - savi) lamamine vähem tihedate setete all (monoliitsed, liiv) Maalihet põhjustavad: erosioon, paduvihmad ja kiire lume sulamine, põhjavee taseme tõus, kiire vee taseme alanemine (jões), rõhu tõus nõlvadel, vulkaanipursked, maavärinad, inimtegevus( kaevamine, lõhkamine), taimestiku hävimine. Eestis - savi- ja aleuriidipinnased, eriti lihkeohtlikud
viljeluseks Tundra - Suvel jahe, talvel Liigniisked, Õhuke AT; BG; C Turvastumine, Ei sobi Tundragleimullad külm, sademeid igikelts takistab gleistumine, suvel rohkem Läbiuhtelise mulla solifluktsioon teket Okasmetsad Talv külm, suvi Läbiuhteline Kuni 0; A; E; B; C Leetumine, Vähe viljakad, Leetmullad(parasvööde) jahe, sademeid 1m soostumine, vajavad mõõdukalt turvastumine väetamist,
tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide kujunemine. Termokarsti olemus on selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku moodustades negatiivse pinnavormi. 23. Mis on palsasoo? Palsasoo on Põhja-Ameerikas ja Skandinaavias levinud sootüüp, mille pinda liigestavad jääst tuumaga kühmud e palsad. Palsade kõrgus on kuni paar meetrit ja läbimõõt kuni mõnikümmend meetrit. 24. Mis on solifluktsioon? Solifluktsioon on nõlvadel esinev maavoole külmunud pinnase peal. Iseloomulik igikeltsaaladele. Tekivad solifluktsioonivallid ja solifluktsiooniterrassid. Veeringe, jõed Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Selgita maakasutuse mõju pindmisele äravoolule? (7_veeringe_2017.pdf – S:22-25) 2. Kirjelda jõe ülemjooksu, keskjooksu ja alamjooksu? (7_veeringe_2017.pdf – S:29-33) Ülemjooks on jõe lähte lähedane osa. Ülemjooksu ulatus (lähtest) sõltub iga konkreetse jõe eripärast
pingod- polaarpiirkonnas esinev külmakerkeliselt moodustunud suur mitmekümne meetri kõrgune küngas, kus jäätuuma katab mineraalpinnas. termokarst- Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide (alasside) kujunemine. Termokarsti olemus seisneb selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku, moodustades negatiivse pinnavormi. Solifluktsioon- külmakergete ja sulavee mõjul pinnasematerjali murenemine ja allalibisemine nõlvadel. Alavööndite iseloomustus Arktikas Jäävöönd Jäävöönd on pooluseid ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. Nunatakid jääkilbist väljaulatuvad kaljud Kliima: · Arktiline. · Väga külm. · Thule: -11,4º C. · Päikesekiirte langemisnurk väike. · Tagasipeegeldumine. · Polaaröö, -päev. · Kõrgrõhkkond.
Igikeltsa alade jääkatteta piirkondades võib pealmine ehk aktiivseks horisondiks nimetatav kiht soojal aastaajal sulada, selle all asuvat pidevalt külmunud kihti nimetatakse passiivseks ehk inertseks horisondiks. Aktiivse horisondi paksus sõltub paljudest asjaoludest, mille hulka kuuluvad muu hulgas geograafiline laius, nõlva ekspositsioon, õhutemperatuur ja pinnase soojusjuhtivus. Igikelts on ka oluline reljeefi kujundav tegur. Ta põhjustab muu hulgas selliseid nähtusi nagu solifluktsioon, defluktsioon, termoabrasioon, pinnase kohrutus, pingo, termokarst, jääkiil, polügonaalpinnas ja palsa.Igikeltsa tõttu on raskendatud jõgede põhjaerosioon, mistõttu on jõed suhteliselt madalad, laiad ja väga meandreerunud (looklevad).Teadlaste sõnul on Siberi lääneosas viimastel aastatel täheldatud igikeltsa kiiret ulatuslikku sulamist. Kilomeetrite suurusi uusi järvi ja mullitavaid mudalaamasid tekitavat ning maastikku tundmatuseni muutvat sulamist põhjustab kliima soojenemine
negatiivsete pinnavormide kujunemine. Termokarsti olemus on selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku moodustades negatiivse pinnavormi. 23. Mis on palsasoo? Palsasoo on Põhja-Ameerikas ja Skandinaavias levinud sootüüp, mille pinda liigestavad jääst tuumaga kühmud e palsad. Palsade kõrgus on kuni paar meetrit ja läbimõõt kuni mõnikümmend meetrit. 24. Mis on solifluktsioon? Solifluktsioon on nõlvadel esinev maavoole külmunud pinnase peal. Iseloomulik igikeltsaaladele. Tekivad solifluktsioonivallid ja solifluktsiooniterrassid. Veeringe, jõed Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Selgita maakasutuse mõju pindmisele äravoolule? Oluline veereostuse põhjustaja on tööstusvete jõudmine veekokku. Veereostust põhjustavad ka heitveed, mis loodusesse tagasi lastakse. Ka tööstusest mõnda veekokku juhitud termilise veega ehk soojussaastega reostatakse vett
21. Mis on polügonaalpinnas? Polügonaalpinnas on lõhedega hulknurkseteks osadeks jaotunud pinnas 22. Mis on termokarst e pseudokarst e glatsiokarst e ebakarst? igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide kujunemine. 23. Mis on palsasoo? Palsasoo on Põhja-Ameerikas ja Skandinaavias levinud sootüüp, mille pinda liigestavad jääst tuumaga kühmud ehk palsad. Palsade kõrgus on kuni paar meetrit ja läbimõõt kuni mõnikümmend meetrit. 24. Mis on solifluktsioon? aeglaselt toimuv nõlvaprotsess, mille käigus nõlva materjal porina allapoole valgub ja seguneb Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Mis on karstumine? Mis on karstumise eeldused? Karstumine on kivimite keemiline lahustumine ja liikuva põhjavee mehhaaniline kulutamine Arenemiseks vajab lahustuvat kivimit, piisavalt vett, sügaval asuvat põhjaveetaset 2. Võrdle mõisteid ,,stalaktiit", ,,stalakmiit" ja ,,stalaknaat". Stalaktiid on koopa laest rippuvad jääpurikataolised tilkekivid
· Leetumine- hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis viiakse veega mulla sügavamatesse kihtidesse- muld jääb vähemviljakaks. · Kamardumine- Org. aine koguneb mulla ülemistesse kihtidesse, tekib viljakas huumushorisont. · Sooldumine- Eriti kuivas kliimas, kus mullavesi aurab ära ja soolad jäävad pindmistesse kihtidesse. · Voolamine ehk solifluktsioon- vettinud mullamassi nihkumine kallakul igikeltsa peal raskusjõu mõjul allapoole. · Krüoturbatsioon- mulla segamine külmumise teel. · Polügonaalpinnas- külmalõketega hulknurkadeks jagunenud pinnas. VEEREZIIMID · Läbiuhteline veereziimiga mullad: Sademed ületavad auramise, paras- ja palavvöötme metsades, sademete vesi nõrgub läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni, muldade läbiuhtumine(leetumine), muldade leostumine, mullaviljakuse langus.
polügoonide servaalad kõrgemal kui keskkohad. Polügooni keskele võib sellisel juhul tekkida väike lomp või tiik. Termokarst e pseudokarst e glatsiokarst e ebakarst igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide e alasside kujunemine. Termokarsti olemus on selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku moodustades negatiivse pinnavormi. Solifluktsioon maavoole külmunud pinnase (igikeltsa) peal. 61. Biogeensed (elutekkelised) ja antropogeensed pinnavormid Kuhik, urg, soo Kõrgsoo raba, ombrotroofiline soo Älves märg lohk rabas. Älved võivad olla kõrge veeseisu korral läbimatud. Suuremates rabades on älved tavaliselt piklikud, asuvad rabapeenarde vahel ja paiknevad rabavee filtratsioonisuunaga risti. Älvest võib raba kasvades moodustuda vaba veega laugas.
kõrgemal kui keskkohad. Polügooni keskele võib sellisel juhul tekkida väike lomp või tiik 2. termokarst e. pseudokarst e. glatsiokarst e. ebakarst – igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide e. alasside kujunemine. Termokarsti olemus on selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku moodustades negatiivse pinnavormi 3. solifluktsioon – maavoole külmunud pinnase (igikeltsa) peal Biogeensed – elutekkelised: kuhik urg Kõrgsoo – raba, ombtrotroofiline soo; siirdesoo: älves – märg lohk rabas. Älved võivad olla kõrge veeseisu korral läbimatud. Suuremates rabades on älved tavaliselt piklikud, asuvad rabapeenarde vahel ja paikenvad rabavee filtratsioonisuunaga risti. Älvest võib raba kasvades moodustuda vaba veega laugas
mis külma aastaaja saabudes külmub ning paisub ning seeläbi maapinda kergitab. Eluiga kuni 10 aastat. o Termokarst - igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide (alasside) kujunemine. Termokarsti olemus seisneb selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku, moodustades negatiivse pinnavormi. o Solifluktsioon ehk maavoole - veega küllastunud maapinnase liikumine kallakal maapinnal (harilikult mööda igikülmunud pinda). · Alavööndite iseloomustus Arktikas: o Jäävöönd ajustised sulaveeloigud ja sulalumi; mikrovetikad, seened, bakterid. Nunatakid suvel lumevabad. Võivad esineda samblad, samblikud ja rohttaimed, putukad, viiksjänesed. o Külmakõrbevöönd lumevaba 1-2 kuud (<4o), sademeid 200-400 mm/a
de) mullatekkele sid Tundra- Pikk külm talv, Liigniisked, õhukesed AT-BG-Cd Gleistumine Veg.periood liiga vöönd lühi-kese jaheda igikelts (igikelts) Turvastumine lühike (lähispolaar suvega (t°<10°C) takistab (solifluktsioon, ne) igikelts ei sula, läbiuhtelise krüoturbatsioo sademeid vähe veerez. teket n, polügonaal- kuid ka aurumine pinnase teke) väi-ke, sp. pinnas liigniiske Okas- 4 enam-vähem Läbiuhteline Kuni 1m O-A-E-EB-B-C Leetumine, Vajavad väetamist
vulkaanilist materjali. 6. Kliima kui Maa välisjõudude tegevuse võimendaja. Oluliseks välisjõudude tegevuse võimendajaks on kliima. Nivaalne kliima iseloomustab suurtel geograafilistel laiustel esinevaid alasid. Suurtes kogustes tahked sademed. Reljeefi kujundavad lumelaviinid ja liustikud. Esineb külmarabenemine ja igikelts. Polaarne kliima lähispolaarsed alad. Soodsad tingimused igikeltsa tekkeks ja säilimiseks. Spetsiifiline looduslik protsess solifluktsioon. Humiidne kliima niiske kliima. Auramisest jääb vett üle, mis eemaldub pinnaveena jõed. Iseloomulik erosiooniprotsess. Esineb intensiivne porsumine ka karstumine. Ariidne kliima sademete hulk väike. Iseloomulik rabenemine. Oluliseks reljeefi kujundavaks teguriks tuul. 7. Rabenemine ja porsumine. Rabenemine ehk füüsikaline murenemine on kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Porsumine on kivimeid moodustavate mineraalide keemiline murenemine
annaabi.ee 
