Kordamisküsimused eksamiks maateadus (0)

KORDAMISKÜSIMUSED: 
ÜLDMAATEADUS Atmosfääri 
tsirkulatsioon, tuuled Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes?  Mis seda mõjutavad? Parasvöötme õhumass on õhumass, mis kujuneb paraslaiuskraadidel. Päikesekiirte languse 
nurk muutub aasta jooksul, sellepärast on talvel parasvöötme õhumass külm ja suvel soe. 
Õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. Parasvöötme 
mandriline õhumass on kuiv, parasvöötme mereline õhumass aga niiske.
Passaattuuled puhuvad õhumassi põhjapoolkeral kirdest edela suunas. Samuti on 
õhumasside liikumine mõjutatud Coriolisie jõust.  2. Atmosfääri tsirkulatsiooni roll Maa soojusbilansi ühtlustamisel. Atmosfääri ja maailmamere tsirkulatsioon on olulised soojuse ja niiskuse globaalse jaotuse 
ning soojusbilansi seisukohast.  3. Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled? Maa pöörlemisest (Coriolise jõust) tulenev kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest tekitab 
passaattuuled, mis on kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad
tugevad tuuled. Põhjapoolkeral puhuvad kirdest edela suunas (kirdepassaadid); 
lõunapoolkeral kagust loode suunas (kagupassaadid).   4. Kuidas tekib Aasia mussoon? Kirjelda erinevusi talvel ja suvel. Aasia mussoon on eriti selgelt väljakujunenud variant mussoonkliimast, kus lisanduvad 
passaatkliima ja ekvatoriaalse konvergentsivööndi mõjutused ja tekib seepärast, et maismaa 
ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval määral . Talvel kuiv, suvel äärmiselt  sademeterohke (üle 650 mm kuus). Temperatuur aastaringselt ühtlaselt kõrge, pisut 
madalam suvel mussoonvihmade esinemise perioodil. 5. Mis on ja kuidas tekib briis? Briis on kohalik tuultesüsteem, mis tekkib aluspinna ebaühtlasest soojenemisest ja 
jahtumisest ööpäeva ulatuses. Ebaühtlane soojenemine toob kaasa erinevused õhurõhus ja 
–tiheduses ning paneb õhu liikuma kõrgema rõhuga alat madalama rõhuga ala suunas. 
Iseloomulik on päeval merelt ja öösel maismaalt puhuv tuul.  6. Võrdle tsükloni (e madalrõhkkonna) ja antitsükloni (e  kõrgrõhkkonna) mõju ilmale? Tsüklon on ümbritsevast atmosfäärist madalama õhurõhuga ala ja võimas õhumassi pööris. 
Tsükloni liikumine meie aladele toob eelnevaga võrreldes pilvisemat ilma ja sademeid. 
Soojal poolaastal kaasneb sellega ilma jahenemine, talvisel poolaastal aga soojenemine ja 
lumesadu. 
Antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Antitsükloni 
saabumine meie aladele toob senisega võrreldes selgemat ja kuivemat ilma. Soojal 
poolaastal kaasneb sellega mõnikord kuumalaine ja põud, talvel aga käredam pakane ja 
püsivalt vaiksem ilm. 7. Mis on NAO indeks? Millist mõju avaldab see Euroopa ilmale? Põhja-Atlandi ostsillatsioon (NAO) on kõrvalekalle tavapärasest õhurõhu seisundist Islandi 
miinimumi ja Assoori maksimumi vahel. Tugevate ja hästi väljakujunenud rõhkkondadega 
aastal on NAO indeks positiivne, vastasel korral aga negatiivne. Positiivne NAO indeks toob 
Põhja-Euroopas endaga kaasa vihmase ja pehme talve,Vahemere äärsetel aladel kujuneb 


kuiv päikesepaisteline ilm. Negatiivne NAO indeks põhjustab Vahemere ääres vihmase ja 
mägedes lumetormidega talve, Põhja-Euroopas külma ja karmi talve.  Lühivastused (1-2p): 1. Mis on Coriolisi jõud? Coriolise jõud on tingitud Maa pöörlemisest ning põhjustab jõevoolu, merehoovuste, tuule ja 
üldiselt iga liikuva objekti kõrvalekaldumist oma algsest suunast: põhjapoolkeral paremale ja 
lõunapoolkeral vasakule. Kõrvalekallutav jõud suureneb pooluste suunas: suurim on see 
poolustel ning puudub ekvaatoril.   2. Mis on Rossby lained? Rossby lained on troposfääri kõrgemas kihis valitsevas ühtlases läänevoolus tekkinud 
ulatuslikud lained. Need tekkivad kitsas vööndis, kus saavad kokku külm polaarne ja soe 
troopiline õhumass e nn polaarfrondil. Rossby lainetega kantakse külmemat õhku kaugele 
väiksematele laiustele ja sooja õhku suurematele laiustele. Maapinnal väljendub 
tsüklonaalse tegevusena - tsüklonid kanduvad polaarfrondil läänest itta.   3. Mis on jugavool? Jugavool on Rossby laineid järgiv suhteliselt kitsas läänest itta puhuvate tugevate tuulte 
vöönd troposfääri ülaosas (8-12 km kõrgusel). See tekib 30-ndatel ja 60-ndatel laiustel sooja 
ja külma õhu kokkupuutealal, kus tõusvad õhuvoolud kalduvad Coriolisi jõu mõjul oma 
esmasest kursist kõrvale. Sooja ja külma õhumassi temperatuuride erinevus põhjustab 
äärmiselt suure õhurõhu gradiendi ja kuni 300-400 km/h puhuvaid tuuli.   4. Mis on külm front? Külm front - külm õhk tungib sooja õhu alla, mis toob kaasa temperatuuri kiire languse, 
rünksajupilved ja tugevad sademed frondi taga.   5. Mis on oklusioonifront? Oklusioonifront on liitfront, mis tekib külma ja sooja frondi liitumisel. Külm front liigub 
õhupöörises soojast frondist kiiremini ning soojale frondile järele jõudes moodustub 
oklusioonifront.  6. Mis on inversioon? Inversioon on meteoroloogiline nähtus, kui hoopis kõrgemates õhukihtides on temperatuur 
kõrgem kui madalates. Näiteks radiatsiooniinversioon: tuulevaiksel ööl jahtub õhk 
maapinnalähedases õhukihis, veeaur kondenseerub ja tekkib udu.  7. Mis on soe front? Soe front - soe niiske õhk kerkib külma õhu kohale, mis toob kaasa ulatusliku pilve- ja 
sajuala (200– 300 km) frondi ees. Talvel võib põhjustada jäidet.  8. Mis on tsüklon e madalrõhkkond? Tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala, kus tuuled 
puhuvad äärealadelt keskme suunas. Kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja see 
tõuseb äärealade suunas. Tsüklon toob pilvisemat ilma ja sademeid: soojal poolaastal võib 
sellega kaasneda ilma jahenemine ja sademed, talvisel poolaastal aga ilma soojenemine ja 
(lume)sadu.  9. Mis on antitsüklon e kõrgrõhkkond? Antitsüklon e kõrgrõhkkond e kõrgrõhuala on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema 
õhurõhuga ala, kus tuuled puhuvad keskmest äärealade suunas. Kõige kõrgem on õhurõhk 
kõrgrõhuala keskmes ja see langeb äärealade suunas. Antitsüklon toob selgemat ja 
kuivemat ilma: soojal poolaastal võib sellega kaasneda kuumalaine ja põud, talvisel 
poolaastal aga käre pakane ja püsiv vaikne ilm. 


10. Mis on Islandi miinimum? Islandi miinimum on püsiv madalrõhuala keskmega Islandi saare läheduses. 11. Mis on Assoori maksimum? Assoori maksimum aga püsiv kõrgrõhuala Assooride kohal.  12. Mis on tornaado ehk tromb? Tornaado ehk tromb on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille 
keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Tekib äikesepilvede all, kus on väga 
tugevad tõusvad keeriselised õhuvoolud.   13. Mis on troopiline tsüklon e orkaan? Troopiline tsüklon e orkaan on väikestel laiuskraadidel esinev tugev madalrõhuala, millega 
kaasnevad tugevad tuuled, vihmad, üleujutused. Enamasti formeeruvad sooja ookeanivee 
kohal. Troopiliste tsüklonite liikumapanev jõud on õhuniiskuse kondenseerumisel vabanev 
soojusenergia. Geograafilised nimetused: orkaan - Atlandi ookeanil (Ameerika rannikul), 
taifuun - Vaiksel ookeanil (Aasia rannikul), troopiline tsüklon - lõunapoolkeral, India ookeanil.  Litosfäär, laamtektoonika, vulkaanis, maavärinad Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjeldage laamtektoonikat Atlandi ookeani näitel. Laamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. 
Ookeaniliste laamade eemaldumine toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja 
Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb
mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline 
maakoor; tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike vöönd - ookeaniline rift; veest 
väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. 2. Kirjeldage manner-ookean konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge  näide. Manner-ookean konvergentsi korral põrkuvad mandriline ja ookeaniline laam. Ookeaniline 
laam sukeldub mandrilise laama alla, mis tekitab rannikuaheliku ja vulkaanide rea mandril. 
Maavärinad on erineva sügavusega, kusjuures kollete sügavus kasvab ookeanilt mandri 
suunas. Manner-ookean konvergents toimub näiteks Lõuna-Ameerika läänerannikul, kus 
ookeaniline Nazca laam sukeldub mandrilise Lõuna-Ameerika laama alla.  3. Kirjeldage manner-manner konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge  näide. Manner-manner konvergentsi korral põrkuvad kaks mandrilist laama, kusjuures maakoor 
selles piirkonnas pakseneb ja tekivad kurdmäestikud, näiteks Himaalaja mäestik India ja 
Euraasia mandriliste laamade põrkevööndis. Maavärinate kolded on erineva sügavusega.  4. Kirjeldage manner-manner divergentsi ja selle tagajärgi. Too  näide. Manner-manner divergentsi korral toimub kahe laama lahknemine mandril. Tõusev 
astenosfäär võib õhendada maakoort, tekivad riftiorud ja vulkaanid ning manner võib 
lõheneda. Tänapäeval paikneb tuntuim aktiivne riftiorg Ida-Aafrikas. Riftistumisest tekkinud 
rebendlõhedesse on seal tekkinud mitmed sügavad järved, nagu näiteks Tanganjika ja 
Njassa. Manner-manner divergentsi vööndis on vulkaane ja väikese sügavusega 
maavärinaid.  5. Millest sõltub vulkaani kuju ja purskestiil? Vulkaani kuju ja purskestiil sõltub laava koostisest ja temperatuurist. Kõrge temperatuuriga 
vedel aluseline laava voolab kiiresti lõõrist eemale ja moodustab laia lameda kilpvulkaani, 


mille pursked on sagedased, kuid kulgevad enamasti rahulikult. Madalama temperatuuriga 
viskoosne happeline laava tardub väljumiskoha läheduses ja moodustab kõrge koonilise 
kihtvulkaani, mille pursked on sageli plahvatuslikud.   6. Kirjelda kuuma täpi teket ja sellega kaasnevaid protsesse. Kuumad täpid on piirkonnad, kus kuum tahke vahevöömaterjal tõuseb Maa pindmistesse 
kihtidesse ja hakkab seal sulama. Kuumad magmavoolud saavad alguse välistuuma ja 
vahevöö piirilt ning nende asukohad on väga püsivad. Kui litosfääri laam liigub kuuma täpi 
kohal, siis kujuneb kustunud vulkaanide ahelik, n Hawaii saared Vaikses ookeanis ja Kanaari
saared Atlandi ookeanis.  7. Selgitage maavärinate põhjuseid ja leviku seaduspärasusi. Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse tektoonilist
m-t, mida põhjustavad Maa sisepinged, vulkaanilist m-t, mis kaasneb vulkaanipurskega, 
langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine ja tehnogeenset m-t, mida põhjustab 
inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks 
mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). Tõugete lähtekohta 
nimetatakse m-a koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja 
murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid. Maavärina võimsuse hindamiseks 
kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse Mercalli 
skaalat. Lühivastused (1-2p): 1. Mis on maakoor? Maakoor on Maa tahke pindmine kest, mida vahevööst eraldab Moho eralduspind, millel 
seismiliste lainete kiirus hüppeliselt kasvab. Mandriline maakoor on 20-80 km paksune ja 
see koosneb happelistest kivimitest (n graniit), ookeaniline maakoor on 3-15 km paksune ja 
see koosneb aluselistest kivimitest (n basalt).  2. Mis on litosfäär? Litosfäär koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest tahkest osast, kus kivimite temperatuur 
ei ületa 10000 C. Mandrite kohal on selle paksus 50-200 km, ookeanide kohal u 50 km ja 
keskahelikel 3 km.    3. Mis on astenosfäär? Astenosfäär on osaliselt ülessulanud kivimitest vahevöö kiht, mis paiknev vahetult litosfääri 
all; kiht, mille peal litosfäärilaamad liiguvad (T0 = 1000-13000 C).  4. Mis on vahevöö? Vahevöö on maakoore ja tuuma vahele jääv geosfäär. Vahevöö ülemiseks piiriks on Moho 
eralduspind, alumiseks piiriks aga vedel välistuum 2900 km sügavusel. Vahevöö jaguneb 
ülemiseks vahevööks, mis ulatub 660 kilomeetri sügavuseni ja alumiseks vahevööks, mis 
ulatub 2900 kilomeetri sügavuseni.  5. Mis on D“ kiht? D“ kiht on vahevöö sügavaim kiht vahetult tuuma piiril, kus temperatuur tõuseb märgatavalt 
ja seismiliste lainete kiirus väheneb järsult (sulakivimid). Konvektsioonivoolude ja 
ülekuumenenud kivimimassi hiidtilkade (e pluumide) tekkekoht.  6. Mis on Maa tuum? Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa, mis algab umbes 2900 
km sügavuselt. Tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks.  7. Mis on magma? Magma on kõrgel temperatuuril ja suurel rõhul maakoores või vahevöös kivimi ülessulamisel 
tekkinud looduslik sulam. Peamisteks koostiselementideks on O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, 
H2O, CO2 ja H2S.        


8. Mis on püroklastiline vool?    Püroklastiline vool e lõõmpilv on kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi 
kiirelt alla liikuv tulikuum pilv. Lõõmpilved on üks ohtlikumaid vulkaanidega seotud 
nähtustest. Lõõmpilve temperatuur võib ulatuda kuni 1000 °C ning kiirus mitmesaja 
kilomeetrini tunnis. 9. Mis on laava? Laava on maapinnale voolanud magma, mis on kaotanud enamiku gaasilistest ühenditest 
(H2O, CO2, H2S).  10. Mis on tefra? Tefra e vulkaaniline sete on vulkaanist väljapaiskunud tahke materjal.  Mineraalid, kivimid, muld, sood Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Võrdle mõisteid „mineraal“ ja „kivim“. Too näiteid. Mineraal on looduslik tahke anorgaanilise aine, millel on kindel keemiline koostis ja 
korrastatud sisestruktuur. Looduses võib leida üle 3500 erineva mineraali. Nt. teemant, jää
Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimitest koosneb 
maakoor ja vahevöö. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. 
Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. 
Nt. lubjakivi, graniit. 2. Mille poolest erinevad süvakivimid purskekivimitest? Too näiteid? Süvakivimeis (graniit) on kõige laiemalt levinud massiivne tekstuur, mis väljendub selles, et 
kivimi koostisosad on jaotunud ühtlaselt üle kogu kivimi. Poorne tekstuur on omane 
purskekivimeile (pimss) 3. Kuidas toimub kivimite muundumine kivimiringes. 4. Kuidas tekkivad settekivimid? Too näiteid. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste
ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel.  Peenestatud materjal (kruus, liiv jne) 
kantakse tuule või vooluvee poolt nõgudesse ehk settebasseinidesse või veekogudesse, kus
ta kihiliselt settib. Selle tulemusena esialgu teravaservaline murend ümardub – olenevalt 
kande tee pikkusest, osakeste suurusest, kõvadusest ja liikumiskiirusest. Settekivimid 
tekivad nii veekogude põhjas kui ka maismaal setete kivistumise ehk diageneesi tulemusel. 
Setete kõvastumine, tsementeerumine ja üleminek settekivimiks on pidev ja aeganõudev 
protsess.  5. Võrdle soo arengustaadiume (madalsoo, siirdesoo, raba). Lühivastused (1-2p): 1. Mis on mineraal? Mineraal on looduslik tahke anorgaanilise aine, millel on kindel keemiline koostis ja 
korrastatud sisestruktuur. Looduses võib leida üle 3500 erineva mineraali.  2. Mis on kivim? Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimitest koosneb 
maakoor ja vahevöö. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. 
Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid.  3. Mis on Mohsi skaala?


Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse 
määramise skaala.   4. Mis on tardkivim? Tardkivim e magmakivim on magma tardumisel tekkinud kivim. Tardkivimid jagunevad 
tekkelt süvakivimiteks ja purskekivimiteks. Süvakivimitel on aeglase jahtumise tõttu suured 
kristallid (n graniit, gabro, dioriit), purskekivimitel aga kiire jahtumise tõttu väikesed kristallid 
(n basalt). 6 Tardkivimeid liigitatakse ka happelisteks, n graniit (SiO2 65-70%) ja 
aluselisteks, n basalt (SiO2 ca 50%) tardkivimiteks.  5. Mis on settekivim? Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste
ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel.   6. Mis on moondekivim? Moondekivim e metamorfiid on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes 
ümberkristalliseerunud e moondunud kivim. Lähtekivimeiks võivad olla nii sette-, tard- kui ka 
moondekivimid ise. Levinud moondekivimiteks on näiteks kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja 
marmor.  7. Mis on rabenemine? Rabenemine e füüsikaline murenemine on kivimite peenenemine välisjõudude toimel, 
kusjuures kivimi keemiline koostis ei muutu.  8. Mis on porsumine? Porsumine e keemiline murenemine on kivimite lagunemine keemiliste reaktsioonide toimel, 
kusjuures vabanevad taimedele ja mikroorganismidele vajalikud toiteelemendid (N, P, K).  9. Mis on mullahorisondid? Too näiteid. Mullahorisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid: 
kõduhorisont (0), huumushorisont (A), leethorisont (E), sisseuhtehorisont (B), lähtekivim (C).  10. Mis on kamardumine? Kamardumine on mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi 
kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest, st mille korral on 
olemas mullakamar.  11. Mis on leetumine? Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul 
laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel 
mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb.  12. Mis on soo? Soo on ala, millele on iseloomulik mulla liigniiskus ning kus suur osa taimede orgaanilist 
ainet jääb lagunemata ja ladestub turbana. Sooks loetakse alasid, kus turbalasuni paksus on
üle 30 cm.  Kosmogeensed pinnavormid: meteoriidikraatrid Endogeensed pinnavormid: vulkaanilised, tektoonilised Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjelda maakoore plastilisi ja hapraid deformatsioone. Kurrutumine on maasisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja 
üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta (nn. plastiline deformatsioon) pika 


aja vältel maakoore suures sügavuses. Plastilistel deformatsioonidel tekkivad kurdmäestikud
(n Alpid ja Himaalaja), habrastel deformatsioonidel tektoonilised lõhed ja murrangud. 2. Kirjelda maakoore kurrutusi, teket, tagajärgi. Kurrutumine on Maa sisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja 
üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta (nn plastiline deformatsioon) pika 
aja vältel maakoore suures sügavuses. Antiklinaal on positiivne (e ülespoole suunatud) kurd.
Sünklinaal on negatiivne (e allapoole suunatud) kurd.  3. Kirjelda maakoore rikkeid ja nende tekke mehhanisme. Rike on katkestus kivimkeha pidevuses. Rikked tekivad väga mitmesugustel põhjustel. 
Enamasti on tegemist ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis 
pinged, mis lahenevad rikete tekke läbi. Enamasti on rike kaht kivimkeha lahutav pind, mida 
nimetatakse ka rikkevööndiks. Rikked jagunevad lõhedeks ning murranguteks. Lõhe on rike 
kivimeis, kus kaks kivimkeha on teineteisest eemaldunud. Erinevalt murrangust ei ole lõhe 
puhul tegemist kivimkehade nihkumisega üksteise suhtes ehk liikumine on lõhepinna suhtes 
mitteparalleelne.
Tektoonilised lõhed esinevad kõvastunud kivimites rööpselt kulgevate lõhede süsteemina. 
Sageli võib samal alal esineda mitu üksteist erineva nurga all läbivat lõhede süsteemi. 
Murranguks nimetatakse rikkeid, mille puhul mööda lõhepinda kivimiplokid on üksteise 
suhtes nihkunud paraleelselt kas vertikaalselt või horisontaalselt. Lühivastused (1-2p): 1. Mis on lihtkraater? Too näide. Lihtkraater on negatiivne pinnavorm, mille sügavaim koht on kraatri keskel, n Kaali kraater 
Saaremaal, Barringeri kraater Arizonas, Ameerika Ühendriikides. 2. Mis on komplekskraater? Too näide. Komplekskraatril on kraatri keskel keskkõrgendik, mille teket seostatakse kivimite elastse 
tagasilöögiga vahetult peale meteoriidiplahvatust, n Kärdla mattunud meteoriidikraater 
Hiiumaal.  3. Mis on kaldeera? Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. 
Kaldeera tekib enamasti pärast plahvatuslikke ja võimsaid vulkaanipurskeid, mis tühjendasid
osaliselt magmakambri, mistõttu selle kohal asuv toetuseta jäänud vulkaan kukub kokku.  4. Mis on nekk? Nekk on vulkaani lõõri täitnud ja vulkaanikoonuse kulumisel sammasja (diameeter mõni 
meeter kuni 1,5 km) jäänukina säilinud vulkaanilisest kivimist keha.  5. Mis on (tektooniline) lõhe? Tektoonilised lõhed esinevad kõvastunud kivimites rööpselt kulgevate lõhede süsteemina. 
Sageli võib samal alal esineda mitu üksteist erineva nurga all läbivat lõhede süsteemi. 6. Mis on (tektooniline) murrang? Murranguks nimetatakse rikkeid, mille puhul mööda lõhepinda kivimiplokid on üksteise 
suhtes nihkunud paraleelselt kas vertikaalselt või horisontaalselt. 7. Mis on sünklinaal?  Sünklinaal on negatiivne (e allapoole suunatud) kurd. 8. Mis on antiklinaal?  Antiklinaal on positiivne (e ülespoole suunatud) kurd Eksogeensed pinnavormid: glatsiaalsed e liustikutekkelised


Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Liustiku kulutav ja kuhjav tegevus. Iseloomulikud  pinnavormid ja nende paiknemise iseärasused. Liustik kulutab mäestiku külgi ja viib järsunõlvaliste reljeefivormide kujunemiseni (alpiinne 
reljeef). Liustike kuhjelised pinnavormid: moreen – sorteerimata liustikusete savist liivast 
rahnudeni. 2. Võrdle glatsiofluviaalseid (e jääjõetekkelisi) ja  limnoglatsiaalseid (e jääjärvetekkelisi) pinnavorme (teke,  siseehitus, näited). 3. Kuidas on tekkinud ja mille poolest erinevad oosid ja voored?  Voored on mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustikuserva lähedal 
tekkinud madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad.
Oos on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud 
liustikualustes tavaliselt pikilõhedes voolavate jõgede surveliste sulamisvete poolt. 
Koosnevad jämedamast liivast ja kruusast. 4. Kuidas on tekkinud mõhnad? Mõhnad on ümarad, ovaalse/pikliku põhiplaaniga kuni seljakukulaadsed künkad (positiivsed 
pinnavormid), mis on kujunenud liustikulõhedes, liustikupealsetes süvendites, irdjääväljadel 
jt lohkudes kujunenud veekogudes. Koosnevad peamiselt liivast, kruusast. Moodustavad 
liitudes mõhnastikke. Irdjää – nn “surnud” jää, liikuvast liustikust eraldunud osa Lühivastused (1-2p): 1. Mis on firn? Firn e sõmerlumi on ülemiste lumekihtide raskuse tõttu tihenenud lumi, kus pooriruumi on 
20-30%. (Värskelt sadanud lumel moodustab pooriruum 80-90%.) Firni edasisel tihenemisel 
kaovad lumest poorid ja tekib liustikujää.   2. Mis on liustiku toitumisala? Liustiku toitumisala on liustiku osa, mis asub lumepiirist kõrgemal ning kus toimub jäämassi 
akumulatsioon.   3. Mis on liustiku ablatsiooniala? Liustiku ablatsiooniala on liustiku osa, mis asub lumepiirist madalamal ning kus toimub 
jäämassi kahanemine sulamise, aurumise ja jääpangaste lahtimurdumise arvelt.  4. Mis on kaar e orvand? Kaarid e orvandid on järsuveerelised orulaiendid troogide ülemises otsas, kuhu koguneb firn 
ja liustikujää. Suuremaid kaare e orvandeid nimetatakse tsirkusorgudeks.  5. Mis on ruhiorg e troog? Ruhiorg e troog on U-kujulise ristlõikega järsuveeruline moldorg, mille liustik on sälkorust 
kulutanud.  6. Mis on silekalju e oinapea? Silekalju  ehk  oinapea  on  piklik,   jää  lihvitud   kaljurünk   või  kaljuküngas.   Silekaljud  on  oma
voolujoonelise kuju saanud liustikujää liikumise tulemusena: liustikupoolne nõlv on neil lauge
ja sile, vastasnõlv järsk ja ebatasane. 7. Mis on moreen? Moreen – sorteerimata liustikusete savist liivast rahnudeni. 8. Mis on otsamoreen? Otsamoreen ehk otsmoreen on piklik vallitaoline liustikutekkeline positiivne pinnavorm, mis
on kujunenud kunagise liustiku serva ette; on viimasega paralleelne.


9. Mis on voor? Voored on mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustikuserva lähedal 
tekkinud madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad. 10. Mis on oos? Oos on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud 
liustikualustes tavaliselt pikilõhedes voolavate jõgede surveliste sulamisvete poolt. 
Koosnevad jämedamast liivast ja kruusast. 11. Mis on sandur? Sandur: lauskjas, kergelt kaldu liiva- ja kruusakuhjatis ehk väljauhtetasandik, mis on 
kujunenud liustiku serva alt välja voolavate jääsulamisjõgede ja -ojade uhtkuhikute liitumise 
või kindla sängita liustikujõe kuhjetegevuse tõttu ühtlases veekihis. Koosneb peamiselt 
liivadest 12. Mis on mõhn? Mõhnad on ümarad, ovaalse/pikliku põhiplaaniga kuni seljakukulaadsed künkad (positiivsed 
pinnavormid), mis on kujunenud liustikulõhedes, liustikupealsetes süvendites, irdjääväljadel 
jt lohkudes kujunenud veekogudes. Koosnevad peamiselt liivast, kruusast. Eksogeensed pinnavormid: vee-, tuule-, igikeltsa- jne tekkelised Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Mis on karstumine? Mis on karstumise eeldused? Karstumine (karstification) on kivimite keemiline lahustumine ja mehhaaniline kulutamine 
liikuva pinna- ja põhjavee toimel.  Karstiks nimetatakse karstumise tagajärjel tekkinud 
pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel kujunenud veerežiimi. 
Arenemiseks vajab lahustuvat kivimit, piisavalt vett, sügaval asuvat põhjaveetaset. 2. Võrdle mõisteid „stalaktiit“, „stalagmiit“ ja „stalaknaat“. Stalaktiidid on koopa laest rippuvad jääpurikataolised tilkekivid. Stalaktiidid võivad 
moodustada “kardinaid”. 
Stalagmiidid on koopa põrandalt kõrgemale kasvavad sammasjad või koonilised tilkekivid. 3. Mille poolest erinevad karstivormid ja sufosioonilised  pinnavormid? Karstivormid tekivad pinna- ja põhjavee lahustava ja mehhaanilise toime tulemusel. Oma 
osa on ka hilisemal langatusel. Sufosioonilised pinnavormid (orud, koopad) on tekkinud 
põhjaveega kivimeist ja setteist kivimiosakeste mehhaaniline väljakande tulemusel.  4. Mis on maalihe? Mis soodustab selle tekkimist? Maalihe on nõlval asuva settekeha või pinnaseploki paigastliikumine. Maalihe toimub kui 
raskusjõud ületab settekihtide vahelise hõõrdejõu. Maalihet soodustab n (1) kivimikihtide 
kallakus nõlva suunas, (2) kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all,
(3) savikate setete lamamine vett läbilaskvate setete all.   Lühivastused (1-2p): 1. Mis on karrid? Karrid on vihma- või merevee poolt karstuva kivimi pinnale lahustatud ebakorrapärase 
kujuga mikrovormid (lohud, vaod, lained jne).   2. Mis on alluuvium?


Alluviaalne sete e alluuvium e jõesete on geoloogilises ajaskaalas võrdlemisi hiljuti vooluvee 
poolt setitatud sete. Jõesetted settivad kas jõe sängis, lammil või deltas.  3. Mis on deluuvium? Deluviaalne sete e deluuvium on nõlvadelt ajutise vooluveega nõlvajalamile ja nõgudesse 
kantud sete.  4. Mis on delta? Delta e suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu.  5. Mis on limaan? Limaan on jõeoru suudmealal moodustunud pikk kitsas merelaht, mida merest eraldab 
tavaliselt maasäär või barr. Limaan tekib aeglaselt vajuval rannikul.   6. Mis on estuaar? Estuaar e lehtersuue on jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud. Estuaarid on 
tekkinud kas maapinna vajumise või merepinna tõusu tagajärjel. Estuaaridele on reeglina 
omased suhteliselt tugevad looded. 7. Mis on kanjon? Kanjon on piklik kitsas ja sügav järsukude seintega org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva
tegevuse tulemusena. Kanjoneid tekitavad eelkõige kõrgetel platoodel või mägismaal 
voolavad jõed, sest nende erosioonibaas on madalal. 8. Mis on rannavöönd e randla? Rannavöönd e randla on mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida 
kujundab peamiselt lainetus.  9. Mis on rand? Rand on rannavööndi (e randla) osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab. Ranna 
maismaalist osa, mis keskmise veetaseme korral asub veepiirist kõrgemal, nimetatakse 
ajurannaks; veealust osa aga pagurannaks.  10. Mis on leetseljak e rannabarr? Leetseljak e rannabarr on meres või suurjärves rannajoonega rööbiti paiknev kuhjevall või 
liivamadal, mis on kujunenud setete ristirände tulemusel.  11. Mis on abrasioon e murrutus? Abrasioon e murrutus on maismaa purustamine lainetuse toimel. Abrasiooni tõttu tekkivad 
murrutusjärsakud, mille alumises osas võivad esineda murrutuskulpad ja koopad.   12. Mis on laguun? Laguun on rannikumere osa (enamasti madal laht), mis on põhiveekogust maasäärega 
osaliselt või täielikult eraldatud.         13. Mis on fjord?   Fjord e lõhang on pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin. Teiste sõnadega: fjord on 
üleujutatud ruhiorg e troog.  14. Mis on maasäär? Maasäär (ka säär) on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku 
ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Tekkinud setete 
pikirände tagajärjel.  15. Mis on deflatsioon? Deflatsioon on setete ärakanne tuule poolt. Deflatsiooni tulemusel tekivad deflatsiooninõod, 
kivisillutis katted e „kõrbe kõnniteed“ jne.  


16. Mis on barhaan? Barhaan e kaarluide on poolkuukujuline luide, mille kumerus ja laugem nõlv on suunatud 
tuulele vastu. Liiguvad tuule mõjul oma kuju säilitades. Iseloomulikud kuiva (e ariidse) 
kliimaga aladele.   17. Mis on paraboolluide e mõrdluide? Paraboolluide e mõrdluide on poolkuukujuline luide, mille nõgus ja laugem nõlv on suunatud 
tuulele vastu. Iseloomulikud niiske (e humiidse) kliimaga aladele.   18. Mis on korrasioon? Korrasioon e tuuleerosioon on tuule kulutav tegevus, mis toimub tuule poolt kaasahaaratud 
setteosakeste abil. Tuuleerosiooni tulemusel tekivad n tuuletahukad, seenkaljud jne.  19. Mida nimetatakse badlandiks? Badland on jäärakutest (e uhtorgudest) liigestatud viljatu ala. Iseloomulikud kuiva kliima ja 
hõreda taimkattega aladele, kus pinnakattes domineerivad pudedad setted ning vihma sajab 
tugevate valingutena.  20. Mis on kuesta? Kuesta e kulumisastang on kaldu asetsevate kivimikihtide erinevast kulumiskindlusest 
tulenev pikaajalise kulumise tagajärjel kujunenud ebaühtlase ristlõikega pinnavorm.  21. Mis on polügonaalpinnas? Polügonaalpinnas on lõhedega hulknurkseteks osadeks jaotunud pinnas. Iseloomulik 
igikeltsaalale, kus pinnast lõhestavad vertikaalsed jääkiilud.   22. Mis on termokarst e pseudokarst e glatsiokarst e ebakarst? Termokarst e pseudokarst e glatsiokarst e ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille 
tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide kujunemine. Termokarsti olemus on selles, et 
pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku 
moodustades negatiivse pinnavormi.   23. Mis on palsasoo? Palsasoo on Põhja-Ameerikas ja Skandinaavias levinud sootüüp, mille pinda liigestavad 
jääst tuumaga kühmud e palsad. Palsade kõrgus on kuni paar meetrit ja läbimõõt kuni 
mõnikümmend meetrit.   24. Mis on solifluktsioon? Solifluktsioon on nõlvadel esinev maavoole külmunud pinnase peal. Iseloomulik 
igikeltsaaladele. Tekivad solifluktsioonivallid ja solifluktsiooniterrassid.    Veeringe, jõed Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Selgita maakasutuse mõju pindmisele äravoolule?  (7_veeringe_2017.pdf – S:22-25) 2. Kirjelda jõe ülemjooksu, keskjooksu ja alamjooksu?  (7_veeringe_2017.pdf – S:29-33) Ülemjooks on jõe lähte lähedane osa. Ülemjooksu ulatus (lähtest) sõltub iga konkreetse jõe 
eripärast. Tavaliselt voolab jõgi ülemjooksul kitsas jõeorus kiire vooluga, vooluhulk on 
enamasti väike, vesi kulutab peamiselt jõesängi põhja.
Keskjooks on jõe osa alam- ja ülemjooksu vahel. Väikestel jõgedel keskjooksu eraldada pole
mõtet. Võrreldes ülemjooksuga vooluhulk jõesängi keskjooksul kasvab, voolukiirus kahaneb.


Kohati tekivad setted. Põhjakulutus väheneb ja jõgi kulutab rohkem külgi. Tekivad looked, 
jõeorg laieneb.
Alamjooks on jõe suudme lähedane osa. Alamjooksu ulatus (suudmest) sõltub iga 
konkreetse jõe eripärast. Tavaliselt on alamjooks veerikas, vesi voolab aeglaselt ja kulutab 
rohkem jõesängi külgi. Setted kuhjuvad põhja, mõnikord tekivad looked. Alamjooksul on 
sagedased meandrid. 3. Võrdle laminaarset ja turbulentset voolamist. Laminaarne voolamine - veeosakeste liikumistrajektoorid on subparalleelsed (üksteisega 
paralleelsed). Selline vee voolamine maapinnal on võimalik, kui vesi liigub aeglaselt ja 
õhukese kihina mööda tsementeerunud või paakunud pinnast (samuti mööda tehislikke 
asfalt- või betoonpindu).
Turbulentne voolamine - veeosakeste liikumine on väga keerukas ja nende 
liikumistrajektoorid silmuselised ja tihti üksteisega ristuvad. Selline liikumine on iseloomulik 
kindlas voolusängis liikuvale veele.   4. Selgita jõeloogete tekkimist. Meander on jõelooge. Jõed moodustavad meandreid peamiselt alamjooksul laiades 
lammorgudes. Meandrid hakkavad moodustuma, sest jõe vool on alati turbulentne ning 
reljeef pole kunagi absoluutselt ühtlase kallakuga. Seetõttu ei saa kujuneda sirgeid 
jõesänge. 5. Mis on ja miks tekivad oruterrassid? Jõeterrassid on jäänukid kunagistest lammidest. Kui suudmeveekogu veetase alaneb, siis 
intensiivse põhjaerosiooni tulemusel kujundab jõgi uue, madalama lammitasandi. Jäänukid 
kunagistest lammidest säilivad oru veerudel terrassid


Lühivastused (1-2p): 1. Mis on evaporatsioon? Evaporatsioon (kitsamas tähenduses) on aurumine vee, maa või jää pinnalt.  2. Mis on transpiratsioon? Transpiratsioon on aktiivne aurumine taimede õhulõhedest.   3. Mis on evapotranspiratsioon? Evapotranspiratsioon on summaarne aurumine aluspinnalt ja taimedelt.   4. Mis on valgla e valgala? Valgla e valgala on ala, kust n jõgi või järv saab oma vee (n Emajõe valgla, Peipsi järve 
valgla jne). Valgla piir kulgeb valglat ümbritsevatel kõrgematel aladel, mis on veelahkmeks.  5. Mis on jõe lang? Jõe lang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. Mõõdetakse m/km kohta.   6. Mis on voolu kiirus? voolu kiirus (V) - kui pika teekonna läbib vesi ajaühikus sängis (m/s); 7. Mis on vooluhulk? vooluhulk (Q) - vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus (m3 /s);  8. Mis on äravool? äravool - veekogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt aastas) voolab valgalalt 
veekogusse: jõkke, järve, merre (km3 /a).   9. Mis on jõe pikiprofiil? Jõe pikiprofiil on graafik, millele on märgitud kas voolusängi põhja või veetaseme kõrgus (või
mõlemad). Graafiku horisontaalteljel (x) on jõe pikkus ja horisontaalteljel (y) absoluutne või 
suhteline kõrgus.  10. Mis on meander? Meander – jõe looge.  11. Mis on struuga? Struuga e vanajõgi – jõega ühenduses olev vana looge.  12. Mis on soot? Soot – jõest eraldunud looge.  13. Mis on põrkeveer? Põrkeveer – sügavam looke väliskülg, kus domineerib kulutus; 14. Mis on kaldamadal? Kaldamadal – madalam looke sisekülg, kus domineerib settimine;  15. Mis on haudmik? Haudmik – jõesängi sügavam ala põrkeveeru ees (looke välisküljel);  16. Mis on jõekoole e põikmadal e koolmekoht? Jõekoole e põikmadal e koolmekoht – jõesängi madalam ala loogete vahel;  17. Mis on lamm? Lamm – lai tasane suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust;  


18. Mis on sängorg? Sängorg – arengu alguses olev väikese languga org. Sängorg koosneb ainult voolusängist;  19. Mis on sälkorg? Sälkorg – V-tähe kujulise ristlõikega valdavalt põhjaerosiooniga kiirevooluline noor org, 
enamasti ülemjooksul;  20. Mis on moldorg? Moldorg – U-tähe kujulise ristlõikega org valdavalt keskjooksul, põhja – ja küljeerosioon 
tasakaalus; 21. Mis on lammorg? Lammorg – lookleva voolusängiga lai org valdavalt alamjooksul, põhjaerosioon peaaegu 
lakanud;   22. Mis on kanjonorg? Kanjonorg – väga järskude, isegi püstloodsete veerudega sügav org, kus peamiselt toimub 
põhjaerosioon.  23. Mis on juga? Juga – järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult. Ridamisi järgnevad joad moodustavad 
kaskaadi.  24. Mis on kosk? Kosk – suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi voolab mööda suure kaldega 
vastupidavaid kivimeid. Järjestikku paiknevad kosed moodustavad kaskaadi.   25. Mis on kärestik? Kärestik – naaberlõikudest suurema kaldega jõeosa, mille ulatuses vool on kiirem ja jõe põhi
ebatasane ja kivisem. 

Document Outline

• KORDAMISKÜSIMUSED: ÜLDMAATEADUS Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled
• Põhjalikud vastused (6-10p):
• 1. Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad?
• Parasvöötme õhumass on õhumass, mis kujuneb paraslaiuskraadidel. Päikesekiirte languse nurk muutub aasta jooksul, sellepärast on talvel parasvöötme õhumass külm ja suvel soe. Õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. Parasvöötme mandriline õhumass on kuiv, parasvöötme mereline õhumass aga niiske.
• Passaattuuled puhuvad õhumassi põhjapoolkeral kirdest edela suunas. Samuti on õhumasside liikumine mõjutatud Coriolisie jõust.
• 2. Atmosfääri tsirkulatsiooni roll Maa soojusbilansi ühtlustamisel.
• Atmosfääri ja maailmamere tsirkulatsioon on olulised soojuse ja niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilansi seisukohast.
• 3. Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled?
• Maa pöörlemisest (Coriolise jõust) tulenev kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest tekitab passaattuuled, mis on kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tugevad tuuled. Põhjapoolkeral puhuvad kirdest edela suunas (kirdepassaadid); lõunapoolkeral kagust loode suunas (kagupassaadid).
• 4. Kuidas tekib Aasia mussoon? Kirjelda erinevusi talvel ja suvel.
• Aasia mussoon on eriti selgelt väljakujunenud variant mussoonkliimast, kus lisanduvad passaatkliima ja ekvatoriaalse konvergentsivööndi mõjutused ja tekib seepärast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval määral. Talvel kuiv, suvel äärmiselt sademeterohke (üle 650 mm kuus). Temperatuur aastaringselt ühtlaselt kõrge, pisut madalam suvel mussoonvihmade esinemise perioodil.
• 5. Mis on ja kuidas tekib briis?
• Briis on kohalik tuultesüsteem, mis tekkib aluspinna ebaühtlasest soojenemisest ja jahtumisest ööpäeva ulatuses. Ebaühtlane soojenemine toob kaasa erinevused õhurõhus ja –tiheduses ning paneb õhu liikuma kõrgema rõhuga alat madalama rõhuga ala suunas. Iseloomulik on päeval merelt ja öösel maismaalt puhuv tuul.
• 6. Võrdle tsükloni (e madalrõhkkonna) ja antitsükloni (e kõrgrõhkkonna) mõju ilmale?
• Tsüklon on ümbritsevast atmosfäärist madalama õhurõhuga ala ja võimas õhumassi pööris. Tsükloni liikumine meie aladele toob eelnevaga võrreldes pilvisemat ilma ja sademeid. Soojal poolaastal kaasneb sellega ilma jahenemine, talvisel poolaastal aga soojenemine ja lumesadu.
• Antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Antitsükloni saabumine meie aladele toob senisega võrreldes selgemat ja kuivemat ilma. Soojal poolaastal kaasneb sellega mõnikord kuumalaine ja põud, talvel aga käredam pakane ja püsivalt vaiksem ilm.
• 7. Mis on NAO indeks? Millist mõju avaldab see Euroopa ilmale?
• Põhja-Atlandi ostsillatsioon (NAO) on kõrvalekalle tavapärasest õhurõhu seisundist Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi vahel. Tugevate ja hästi väljakujunenud rõhkkondadega aastal on NAO indeks positiivne, vastasel korral aga negatiivne. Positiivne NAO indeks toob Põhja-Euroopas endaga kaasa vihmase ja pehme talve,Vahemere äärsetel aladel kujuneb kuiv päikesepaisteline ilm. Negatiivne NAO indeks põhjustab Vahemere ääres vihmase ja mägedes lumetormidega talve, Põhja-Euroopas külma ja karmi talve.
• Lühivastused (1-2p):
• 1. Mis on Coriolisi jõud?
• Coriolise jõud on tingitud Maa pöörlemisest ning põhjustab jõevoolu, merehoovuste, tuule ja üldiselt iga liikuva objekti kõrvalekaldumist oma algsest suunast: põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Kõrvalekallutav jõud suureneb pooluste suunas: suurim on see poolustel ning puudub ekvaatoril.
• 2. Mis on Rossby lained?
• Rossby lained on troposfääri kõrgemas kihis valitsevas ühtlases läänevoolus tekkinud ulatuslikud lained. Need tekkivad kitsas vööndis, kus saavad kokku külm polaarne ja soe troopiline õhumass e nn polaarfrondil. Rossby lainetega kantakse külmemat õhku kaugele väiksematele laiustele ja sooja õhku suurematele laiustele. Maapinnal väljendub tsüklonaalse tegevusena - tsüklonid kanduvad polaarfrondil läänest itta.
• 3. Mis on jugavool?
• Jugavool on Rossby laineid järgiv suhteliselt kitsas läänest itta puhuvate tugevate tuulte vöönd troposfääri ülaosas (8-12 km kõrgusel). See tekib 30-ndatel ja 60-ndatel laiustel sooja ja külma õhu kokkupuutealal, kus tõusvad õhuvoolud kalduvad Coriolisi jõu mõjul oma esmasest kursist kõrvale. Sooja ja külma õhumassi temperatuuride erinevus põhjustab äärmiselt suure õhurõhu gradiendi ja kuni 300-400 km/h puhuvaid tuuli.
• 4. Mis on külm front?
• Külm front - külm õhk tungib sooja õhu alla, mis toob kaasa temperatuuri kiire languse, rünksajupilved ja tugevad sademed frondi taga.
• 5. Mis on oklusioonifront?
• Oklusioonifront on liitfront, mis tekib külma ja sooja frondi liitumisel. Külm front liigub õhupöörises soojast frondist kiiremini ning soojale frondile järele jõudes moodustub oklusioonifront.
• 6. Mis on inversioon?
• Inversioon on meteoroloogiline nähtus, kui hoopis kõrgemates õhukihtides on temperatuur kõrgem kui madalates. Näiteks radiatsiooniinversioon: tuulevaiksel ööl jahtub õhk maapinnalähedases õhukihis, veeaur kondenseerub ja tekkib udu.
• 7. Mis on soe front?
• Soe front - soe niiske õhk kerkib külma õhu kohale, mis toob kaasa ulatusliku pilve- ja sajuala (200– 300 km) frondi ees. Talvel võib põhjustada jäidet.
• 8. Mis on tsüklon e madalrõhkkond?
• Tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala, kus tuuled puhuvad äärealadelt keskme suunas. Kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja see tõuseb äärealade suunas. Tsüklon toob pilvisemat ilma ja sademeid: soojal poolaastal võib sellega kaasneda ilma jahenemine ja sademed, talvisel poolaastal aga ilma soojenemine ja (lume)sadu.
• 9. Mis on antitsüklon e kõrgrõhkkond?
• Antitsüklon e kõrgrõhkkond e kõrgrõhuala on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala, kus tuuled puhuvad keskmest äärealade suunas. Kõige kõrgem on õhurõhk kõrgrõhuala keskmes ja see langeb äärealade suunas. Antitsüklon toob selgemat ja kuivemat ilma: soojal poolaastal võib sellega kaasneda kuumalaine ja põud, talvisel poolaastal aga käre pakane ja püsiv vaikne ilm.
• 10. Mis on Islandi miinimum?
• Islandi miinimum on püsiv madalrõhuala keskmega Islandi saare läheduses.
• 11. Mis on Assoori maksimum?
• Assoori maksimum aga püsiv kõrgrõhuala Assooride kohal.
• 12. Mis on tornaado ehk tromb?
• Tornaado ehk tromb on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Tekib äikesepilvede all, kus on väga tugevad tõusvad keeriselised õhuvoolud.
• 13. Mis on troopiline tsüklon e orkaan?
• Troopiline tsüklon e orkaan on väikestel laiuskraadidel esinev tugev madalrõhuala, millega kaasnevad tugevad tuuled, vihmad, üleujutused. Enamasti formeeruvad sooja ookeanivee kohal. Troopiliste tsüklonite liikumapanev jõud on õhuniiskuse kondenseerumisel vabanev soojusenergia. Geograafilised nimetused: orkaan - Atlandi ookeanil (Ameerika rannikul), taifuun - Vaiksel ookeanil (Aasia rannikul), troopiline tsüklon - lõunapoolkeral, India ookeanil.
• Litosfäär, laamtektoonika, vulkaanis, maavärinad
• Põhjalikud vastused (6-10p):
• 1. Kirjeldage laamtektoonikat Atlandi ookeani näitel.
• Laamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. Ookeaniliste laamade eemaldumine toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline maakoor; tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike vöönd - ookeaniline rift; veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar.
• 2. Kirjeldage manner-ookean konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge näide.
• Manner-ookean konvergentsi korral põrkuvad mandriline ja ookeaniline laam. Ookeaniline laam sukeldub mandrilise laama alla, mis tekitab rannikuaheliku ja vulkaanide rea mandril. Maavärinad on erineva sügavusega, kusjuures kollete sügavus kasvab ookeanilt mandri suunas. Manner-ookean konvergents toimub näiteks Lõuna-Ameerika läänerannikul, kus ookeaniline Nazca laam sukeldub mandrilise Lõuna-Ameerika laama alla.
• 3. Kirjeldage manner-manner konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge näide.
• Manner-manner konvergentsi korral põrkuvad kaks mandrilist laama, kusjuures maakoor selles piirkonnas pakseneb ja tekivad kurdmäestikud, näiteks Himaalaja mäestik India ja Euraasia mandriliste laamade põrkevööndis. Maavärinate kolded on erineva sügavusega.
• 4. Kirjeldage manner-manner divergentsi ja selle tagajärgi. Too näide.
• Manner-manner divergentsi korral toimub kahe laama lahknemine mandril. Tõusev astenosfäär võib õhendada maakoort, tekivad riftiorud ja vulkaanid ning manner võib lõheneda. Tänapäeval paikneb tuntuim aktiivne riftiorg Ida-Aafrikas. Riftistumisest tekkinud rebendlõhedesse on seal tekkinud mitmed sügavad järved, nagu näiteks Tanganjika ja Njassa. Manner-manner divergentsi vööndis on vulkaane ja väikese sügavusega maavärinaid.
• 5. Millest sõltub vulkaani kuju ja purskestiil?
• Vulkaani kuju ja purskestiil sõltub laava koostisest ja temperatuurist. Kõrge temperatuuriga vedel aluseline laava voolab kiiresti lõõrist eemale ja moodustab laia lameda kilpvulkaani, mille pursked on sagedased, kuid kulgevad enamasti rahulikult. Madalama temperatuuriga viskoosne happeline laava tardub väljumiskoha läheduses ja moodustab kõrge koonilise kihtvulkaani, mille pursked on sageli plahvatuslikud.
• 6. Kirjelda kuuma täpi teket ja sellega kaasnevaid protsesse.
• Kuumad täpid on piirkonnad, kus kuum tahke vahevöömaterjal tõuseb Maa pindmistesse kihtidesse ja hakkab seal sulama. Kuumad magmavoolud saavad alguse välistuuma ja vahevöö piirilt ning nende asukohad on väga püsivad. Kui litosfääri laam liigub kuuma täpi kohal, siis kujuneb kustunud vulkaanide ahelik, n Hawaii saared Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis.
• 7. Selgitage maavärinate põhjuseid ja leviku seaduspärasusi.
• Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse tektoonilist m-t, mida põhjustavad Maa sisepinged, vulkaanilist m-t, mis kaasneb vulkaanipurskega, langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine ja tehnogeenset m-t, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). Tõugete lähtekohta nimetatakse m-a koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse Mercalli skaalat.
• Lühivastused (1-2p):
• 1. Mis on maakoor?
• Maakoor on Maa tahke pindmine kest, mida vahevööst eraldab Moho eralduspind, millel seismiliste lainete kiirus hüppeliselt kasvab. Mandriline maakoor on 20-80 km paksune ja see koosneb happelistest kivimitest (n graniit), ookeaniline maakoor on 3-15 km paksune ja see koosneb aluselistest kivimitest (n basalt).
• 2. Mis on litosfäär?
• Litosfäär koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest tahkest osast, kus kivimite temperatuur ei ületa 10000 C. Mandrite kohal on selle paksus 50-200 km, ookeanide kohal u 50 km ja keskahelikel 3 km.
• 3. Mis on astenosfäär?
• Astenosfäär on osaliselt ülessulanud kivimitest vahevöö kiht, mis paiknev vahetult litosfääri all; kiht, mille peal litosfäärilaamad liiguvad (T0 = 1000-13000 C).
• 4. Mis on vahevöö?
• Vahevöö on maakoore ja tuuma vahele jääv geosfäär. Vahevöö ülemiseks piiriks on Moho eralduspind, alumiseks piiriks aga vedel välistuum 2900 km sügavusel. Vahevöö jaguneb ülemiseks vahevööks, mis ulatub 660 kilomeetri sügavuseni ja alumiseks vahevööks, mis ulatub 2900 kilomeetri sügavuseni.
• 5. Mis on D“ kiht?
• D“ kiht on vahevöö sügavaim kiht vahetult tuuma piiril, kus temperatuur tõuseb märgatavalt ja seismiliste lainete kiirus väheneb järsult (sulakivimid). Konvektsioonivoolude ja ülekuumenenud kivimimassi hiidtilkade (e pluumide) tekkekoht.
• 6. Mis on Maa tuum?
• Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa, mis algab umbes 2900 km sügavuselt. Tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks.
• 7. Mis on magma?
• Magma on kõrgel temperatuuril ja suurel rõhul maakoores või vahevöös kivimi ülessulamisel tekkinud looduslik sulam. Peamisteks koostiselementideks on O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H2O, CO2 ja H2S.
• 8. Mis on püroklastiline vool?
• Püroklastiline vool e lõõmpilv on kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv. Lõõmpilved on üks ohtlikumaid vulkaanidega seotud nähtustest. Lõõmpilve temperatuur võib ulatuda kuni 1000 °C ning kiirus mitmesaja kilomeetrini tunnis.
• 9. Mis on laava?
• Laava on maapinnale voolanud magma, mis on kaotanud enamiku gaasilistest ühenditest (H2O, CO2, H2S).
• 10. Mis on tefra?
• Tefra e vulkaaniline sete on vulkaanist väljapaiskunud tahke materjal.
• Mineraalid, kivimid, muld, sood
• Põhjalikud vastused (6-10p):
• 1. Võrdle mõisteid „mineraal“ ja „kivim“. Too näiteid.
• Mineraal on looduslik tahke anorgaanilise aine, millel on kindel keemiline koostis ja korrastatud sisestruktuur. Looduses võib leida üle 3500 erineva mineraali. Nt. teemant, jää
• Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Nt. lubjakivi, graniit.
• 2. Mille poolest erinevad süvakivimid purskekivimitest? Too näiteid?
• Süvakivimeis (graniit) on kõige laiemalt levinud massiivne tekstuur, mis väljendub selles, et kivimi koostisosad on jaotunud ühtlaselt üle kogu kivimi. Poorne tekstuur on omane purskekivimeile (pimss)
• 3. Kuidas toimub kivimite muundumine kivimiringes.
• 4. Kuidas tekkivad settekivimid? Too näiteid.
• Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Peenestatud materjal (kruus, liiv jne) kantakse tuule või vooluvee poolt nõgudesse ehk settebasseinidesse või veekogudesse, kus ta kihiliselt settib. Selle tulemusena esialgu teravaservaline murend ümardub – olenevalt kande tee pikkusest, osakeste suurusest, kõvadusest ja liikumiskiirusest. Settekivimid tekivad nii veekogude põhjas kui ka maismaal setete kivistumise ehk diageneesi tulemusel. Setete kõvastumine, tsementeerumine ja üleminek settekivimiks on pidev ja aeganõudev protsess.
• 5. Võrdle soo arengustaadiume (madalsoo, siirdesoo, raba).
• Lühivastused (1-2p):
• 1. Mis on mineraal?
• Mineraal on looduslik tahke anorgaanilise aine, millel on kindel keemiline koostis ja korrastatud sisestruktuur. Looduses võib leida üle 3500 erineva mineraali.
• 2. Mis on kivim?
• Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid.
• 3. Mis on Mohsi skaala?
• Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala.
• 4. Mis on tardkivim?
• Tardkivim e magmakivim on magma tardumisel tekkinud kivim. Tardkivimid jagunevad tekkelt süvakivimiteks ja purskekivimiteks. Süvakivimitel on aeglase jahtumise tõttu suured kristallid (n graniit, gabro, dioriit), purskekivimitel aga kiire jahtumise tõttu väikesed kristallid (n basalt). 6 Tardkivimeid liigitatakse ka happelisteks, n graniit (SiO2 65-70%) ja aluselisteks, n basalt (SiO2 ca 50%) tardkivimiteks.
• 5. Mis on settekivim?
• Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel.
• 6. Mis on moondekivim?
• Moondekivim e metamorfiid on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud e moondunud kivim. Lähtekivimeiks võivad olla nii sette-, tard- kui ka moondekivimid ise. Levinud moondekivimiteks on näiteks kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor.
• 7. Mis on rabenemine?
• Rabenemine e füüsikaline murenemine on kivimite peenenemine välisjõudude toimel, kusjuures kivimi keemiline koostis ei muutu.
• 8. Mis on porsumine?
• Porsumine e keemiline murenemine on kivimite lagunemine keemiliste reaktsioonide toimel, kusjuures vabanevad taimedele ja mikroorganismidele vajalikud toiteelemendid (N, P, K).
• 9. Mis on mullahorisondid? Too näiteid.
• Mullahorisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid: kõduhorisont (0), huumushorisont (A), leethorisont (E), sisseuhtehorisont (B), lähtekivim (C).
• 10. Mis on kamardumine?
• Kamardumine on mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest, st mille korral on olemas mullakamar.
• 11. Mis on leetumine?
• Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb.
• 12. Mis on soo?
• Soo on ala, millele on iseloomulik mulla liigniiskus ning kus suur osa taimede orgaanilist ainet jääb lagunemata ja ladestub turbana. Sooks loetakse alasid, kus turbalasuni paksus on üle 30 cm.
• Kosmogeensed pinnavormid: meteoriidikraatrid
• Endogeensed pinnavormid: vulkaanilised, tektoonilised
• Põhjalikud vastused (6-10p):
• 1. Kirjelda maakoore plastilisi ja hapraid deformatsioone.
• Kurrutumine on maasisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta (nn. plastiline deformatsioon) pika aja vältel maakoore suures sügavuses. Plastilistel deformatsioonidel tekkivad kurdmäestikud (n Alpid ja Himaalaja), habrastel deformatsioonidel tektoonilised lõhed ja murrangud.
• 2. Kirjelda maakoore kurrutusi, teket, tagajärgi.
• Kurrutumine on Maa sisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta (nn plastiline deformatsioon) pika aja vältel maakoore suures sügavuses. Antiklinaal on positiivne (e ülespoole suunatud) kurd. Sünklinaal on negatiivne (e allapoole suunatud) kurd.
• 3. Kirjelda maakoore rikkeid ja nende tekke mehhanisme.
• Rike on katkestus kivimkeha pidevuses. Rikked tekivad väga mitmesugustel põhjustel. Enamasti on tegemist ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinged, mis lahenevad rikete tekke läbi. Enamasti on rike kaht kivimkeha lahutav pind, mida nimetatakse ka rikkevööndiks. Rikked jagunevad lõhedeks ning murranguteks. Lõhe on rike kivimeis, kus kaks kivimkeha on teineteisest eemaldunud. Erinevalt murrangust ei ole lõhe puhul tegemist kivimkehade nihkumisega üksteise suhtes ehk liikumine on lõhepinna suhtes mitteparalleelne.
• Tektoonilised lõhed esinevad kõvastunud kivimites rööpselt kulgevate lõhede süsteemina. Sageli võib samal alal esineda mitu üksteist erineva nurga all läbivat lõhede süsteemi. Murranguks nimetatakse rikkeid, mille puhul mööda lõhepinda kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud paraleelselt kas vertikaalselt või horisontaalselt.
• Lühivastused (1-2p):
• 1. Mis on lihtkraater? Too näide.
• Lihtkraater on negatiivne pinnavorm, mille sügavaim koht on kraatri keskel, n Kaali kraater Saaremaal, Barringeri kraater Arizonas, Ameerika Ühendriikides.
• 2. Mis on komplekskraater? Too näide.
• Komplekskraatril on kraatri keskel keskkõrgendik, mille teket seostatakse kivimite elastse tagasilöögiga vahetult peale meteoriidiplahvatust, n Kärdla mattunud meteoriidikraater Hiiumaal.
• 3. Mis on kaldeera?
• Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Kaldeera tekib enamasti pärast plahvatuslikke ja võimsaid vulkaanipurskeid, mis tühjendasid osaliselt magmakambri, mistõttu selle kohal asuv toetuseta jäänud vulkaan kukub kokku.
• 4. Mis on nekk?
• Nekk on vulkaani lõõri täitnud ja vulkaanikoonuse kulumisel sammasja (diameeter mõni meeter kuni 1,5 km) jäänukina säilinud vulkaanilisest kivimist keha.
• 5. Mis on (tektooniline) lõhe?
• Tektoonilised lõhed esinevad kõvastunud kivimites rööpselt kulgevate lõhede süsteemina. Sageli võib samal alal esineda mitu üksteist erineva nurga all läbivat lõhede süsteemi.
• 6. Mis on (tektooniline) murrang?
• Murranguks nimetatakse rikkeid, mille puhul mööda lõhepinda kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud paraleelselt kas vertikaalselt või horisontaalselt.
• 7. Mis on sünklinaal?
• Sünklinaal on negatiivne (e allapoole suunatud) kurd.
• 8. Mis on antiklinaal?
• Antiklinaal on positiivne (e ülespoole suunatud) kurd
• Eksogeensed pinnavormid: glatsiaalsed e liustikutekkelised
• Põhjalikud vastused (6-10p):
• 1. Liustiku kulutav ja kuhjav tegevus. Iseloomulikud pinnavormid ja nende paiknemise iseärasused.
• Liustik kulutab mäestiku külgi ja viib järsunõlvaliste reljeefivormide kujunemiseni (alpiinne reljeef). Liustike kuhjelised pinnavormid: moreen – sorteerimata liustikusete savist liivast rahnudeni.
• 2. Võrdle glatsiofluviaalseid (e jääjõetekkelisi) ja limnoglatsiaalseid (e jääjärvetekkelisi) pinnavorme (teke, siseehitus, näited).
• 3. Kuidas on tekkinud ja mille poolest erinevad oosid ja voored?
• Voored on mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustikuserva lähedal tekkinud madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad.
• Oos on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualustes tavaliselt pikilõhedes voolavate jõgede surveliste sulamisvete poolt. Koosnevad jämedamast liivast ja kruusast.
• 4. Kuidas on tekkinud mõhnad?
• Mõhnad on ümarad, ovaalse/pikliku põhiplaaniga kuni seljakukulaadsed künkad (positiivsed pinnavormid), mis on kujunenud liustikulõhedes, liustikupealsetes süvendites, irdjääväljadel jt lohkudes kujunenud veekogudes. Koosnevad peamiselt liivast, kruusast. Moodustavad liitudes mõhnastikke. Irdjää – nn “surnud” jää, liikuvast liustikust eraldunud osa
• Lühivastused (1-2p):
• 1. Mis on firn?
• Firn e sõmerlumi on ülemiste lumekihtide raskuse tõttu tihenenud lumi, kus pooriruumi on 20-30%. (Värskelt sadanud lumel moodustab pooriruum 80-90%.) Firni edasisel tihenemisel kaovad lumest poorid ja tekib liustikujää.
• 2. Mis on liustiku toitumisala?
• Liustiku toitumisala on liustiku osa, mis asub lumepiirist kõrgemal ning kus toimub jäämassi akumulatsioon.
• 3. Mis on liustiku ablatsiooniala?
• Liustiku ablatsiooniala on liustiku osa, mis asub lumepiirist madalamal ning kus toimub jäämassi kahanemine sulamise, aurumise ja jääpangaste lahtimurdumise arvelt.
• 4. Mis on kaar e orvand?
• Kaarid e orvandid on järsuveerelised orulaiendid troogide ülemises otsas, kuhu koguneb firn ja liustikujää. Suuremaid kaare e orvandeid nimetatakse tsirkusorgudeks.
• 5. Mis on ruhiorg e troog?
• Ruhiorg e troog on U-kujulise ristlõikega järsuveeruline moldorg, mille liustik on sälkorust kulutanud.
• 6. Mis on silekalju e oinapea?
• Silekalju ehk oinapea on piklik, jää lihvitud kaljurünk või kaljuküngas. Silekaljud on oma voolujoonelise kuju saanud liustikujää liikumise tulemusena: liustikupoolne nõlv on neil lauge ja sile, vastasnõlv järsk ja ebatasane.
• 7. Mis on moreen?
• Moreen – sorteerimata liustikusete savist liivast rahnudeni.
• 8. Mis on otsamoreen?
• Otsamoreen ehk otsmoreen on piklik vallitaoline liustikutekkeline positiivne pinnavorm, mis on kujunenud kunagise liustiku serva ette; on viimasega paralleelne.
• 9. Mis on voor?
• Voored on mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustikuserva lähedal tekkinud madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad.
• 10. Mis on oos?
• Oos on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualustes tavaliselt pikilõhedes voolavate jõgede surveliste sulamisvete poolt. Koosnevad jämedamast liivast ja kruusast.
• 11. Mis on sandur?
• Sandur: lauskjas, kergelt kaldu liiva- ja kruusakuhjatis ehk väljauhtetasandik, mis on kujunenud liustiku serva alt välja voolavate jääsulamisjõgede ja -ojade uhtkuhikute liitumise või kindla sängita liustikujõe kuhjetegevuse tõttu ühtlases veekihis. Koosneb peamiselt liivadest
• 12. Mis on mõhn?
• Mõhnad on ümarad, ovaalse/pikliku põhiplaaniga kuni seljakukulaadsed künkad (positiivsed pinnavormid), mis on kujunenud liustikulõhedes, liustikupealsetes süvendites, irdjääväljadel jt lohkudes kujunenud veekogudes. Koosnevad peamiselt liivast, kruusast.
• Eksogeensed pinnavormid: vee-, tuule-, igikeltsa- jne tekkelised
• Põhjalikud vastused (6-10p):
• 1. Mis on karstumine? Mis on karstumise eeldused?
• Karstumine (karstification) on kivimite keemiline lahustumine ja mehhaaniline kulutamine liikuva pinna- ja põhjavee toimel. Karstiks nimetatakse karstumise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel kujunenud veerežiimi. Arenemiseks vajab lahustuvat kivimit, piisavalt vett, sügaval asuvat põhjaveetaset.
• 2. Võrdle mõisteid „stalaktiit“, „stalagmiit“ ja „stalaknaat“.
• Stalaktiidid on koopa laest rippuvad jääpurikataolised tilkekivid. Stalaktiidid võivad moodustada “kardinaid”.
• Stalagmiidid on koopa põrandalt kõrgemale kasvavad sammasjad või koonilised tilkekivid.
• 3. Mille poolest erinevad karstivormid ja sufosioonilised pinnavormid?
• Karstivormid tekivad pinna- ja põhjavee lahustava ja mehhaanilise toime tulemusel. Oma osa on ka hilisemal langatusel. Sufosioonilised pinnavormid (orud, koopad) on tekkinud põhjaveega kivimeist ja setteist kivimiosakeste mehhaaniline väljakande tulemusel.
• 4. Mis on maalihe? Mis soodustab selle tekkimist?
• Maalihe on nõlval asuva settekeha või pinnaseploki paigastliikumine. Maalihe toimub kui raskusjõud ületab settekihtide vahelise hõõrdejõu. Maalihet soodustab n (1) kivimikihtide kallakus nõlva suunas, (2) kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all, (3) savikate setete lamamine vett läbilaskvate setete all.
• Lühivastused (1-2p):
• 1. Mis on karrid?
• Karrid on vihma- või merevee poolt karstuva kivimi pinnale lahustatud ebakorrapärase kujuga mikrovormid (lohud, vaod, lained jne).
• 2. Mis on alluuvium?
• Alluviaalne sete e alluuvium e jõesete on geoloogilises ajaskaalas võrdlemisi hiljuti vooluvee poolt setitatud sete. Jõesetted settivad kas jõe sängis, lammil või deltas.
• 3. Mis on deluuvium?
• Deluviaalne sete e deluuvium on nõlvadelt ajutise vooluveega nõlvajalamile ja nõgudesse kantud sete.
• 4. Mis on delta?
• Delta e suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu.
• 5. Mis on limaan?
• Limaan on jõeoru suudmealal moodustunud pikk kitsas merelaht, mida merest eraldab tavaliselt maasäär või barr. Limaan tekib aeglaselt vajuval rannikul.
• 6. Mis on estuaar?
• Estuaar e lehtersuue on jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud. Estuaarid on tekkinud kas maapinna vajumise või merepinna tõusu tagajärjel. Estuaaridele on reeglina omased suhteliselt tugevad looded.
• 7. Mis on kanjon?
• Kanjon on piklik kitsas ja sügav järsukude seintega org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. Kanjoneid tekitavad eelkõige kõrgetel platoodel või mägismaal voolavad jõed, sest nende erosioonibaas on madalal.
• 8. Mis on rannavöönd e randla?
• Rannavöönd e randla on mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab peamiselt lainetus.
• 9. Mis on rand?
• Rand on rannavööndi (e randla) osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab. Ranna maismaalist osa, mis keskmise veetaseme korral asub veepiirist kõrgemal, nimetatakse ajurannaks; veealust osa aga pagurannaks.
• 10. Mis on leetseljak e rannabarr?
• Leetseljak e rannabarr on meres või suurjärves rannajoonega rööbiti paiknev kuhjevall või liivamadal, mis on kujunenud setete ristirände tulemusel.
• 11. Mis on abrasioon e murrutus?
• Abrasioon e murrutus on maismaa purustamine lainetuse toimel. Abrasiooni tõttu tekkivad murrutusjärsakud, mille alumises osas võivad esineda murrutuskulpad ja koopad.
• 12. Mis on laguun?
• Laguun on rannikumere osa (enamasti madal laht), mis on põhiveekogust maasäärega osaliselt või täielikult eraldatud.
• 13. Mis on fjord?
• Fjord e lõhang on pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin. Teiste sõnadega: fjord on üleujutatud ruhiorg e troog.
• 14. Mis on maasäär?
• Maasäär (ka säär) on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Tekkinud setete pikirände tagajärjel.
• 15. Mis on deflatsioon?
• Deflatsioon on setete ärakanne tuule poolt. Deflatsiooni tulemusel tekivad deflatsiooninõod, kivisillutis katted e „kõrbe kõnniteed“ jne.
• 16. Mis on barhaan?
• Barhaan e kaarluide on poolkuukujuline luide, mille kumerus ja laugem nõlv on suunatud tuulele vastu. Liiguvad tuule mõjul oma kuju säilitades. Iseloomulikud kuiva (e ariidse) kliimaga aladele.
• 17. Mis on paraboolluide e mõrdluide?
• Paraboolluide e mõrdluide on poolkuukujuline luide, mille nõgus ja laugem nõlv on suunatud tuulele vastu. Iseloomulikud niiske (e humiidse) kliimaga aladele.
• 18. Mis on korrasioon?
• Korrasioon e tuuleerosioon on tuule kulutav tegevus, mis toimub tuule poolt kaasahaaratud setteosakeste abil. Tuuleerosiooni tulemusel tekivad n tuuletahukad, seenkaljud jne.
• 19. Mida nimetatakse badlandiks?
• Badland on jäärakutest (e uhtorgudest) liigestatud viljatu ala. Iseloomulikud kuiva kliima ja hõreda taimkattega aladele, kus pinnakattes domineerivad pudedad setted ning vihma sajab tugevate valingutena.
• 20. Mis on kuesta?
• Kuesta e kulumisastang on kaldu asetsevate kivimikihtide erinevast kulumiskindlusest tulenev pikaajalise kulumise tagajärjel kujunenud ebaühtlase ristlõikega pinnavorm.
• 21. Mis on polügonaalpinnas?
• Polügonaalpinnas on lõhedega hulknurkseteks osadeks jaotunud pinnas. Iseloomulik igikeltsaalale, kus pinnast lõhestavad vertikaalsed jääkiilud.
• 22. Mis on termokarst e pseudokarst e glatsiokarst e ebakarst?
• Termokarst e pseudokarst e glatsiokarst e ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide kujunemine. Termokarsti olemus on selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku moodustades negatiivse pinnavormi.
• 23. Mis on palsasoo?
• Palsasoo on Põhja-Ameerikas ja Skandinaavias levinud sootüüp, mille pinda liigestavad jääst tuumaga kühmud e palsad. Palsade kõrgus on kuni paar meetrit ja läbimõõt kuni mõnikümmend meetrit.
• 24. Mis on solifluktsioon?
• Solifluktsioon on nõlvadel esinev maavoole külmunud pinnase peal. Iseloomulik igikeltsaaladele. Tekivad solifluktsioonivallid ja solifluktsiooniterrassid.
• Veeringe, jõed
• Põhjalikud vastused (6-10p):
• 1. Selgita maakasutuse mõju pindmisele äravoolule? (7_veeringe_2017.pdf – S:22-25)
• 2. Kirjelda jõe ülemjooksu, keskjooksu ja alamjooksu? (7_veeringe_2017.pdf – S:29-33)
• Ülemjooks on jõe lähte lähedane osa. Ülemjooksu ulatus (lähtest) sõltub iga konkreetse jõe eripärast. Tavaliselt voolab jõgi ülemjooksul kitsas jõeorus kiire vooluga, vooluhulk on enamasti väike, vesi kulutab peamiselt jõesängi põhja.
• Keskjooks on jõe osa alam- ja ülemjooksu vahel. Väikestel jõgedel keskjooksu eraldada pole mõtet. Võrreldes ülemjooksuga vooluhulk jõesängi keskjooksul kasvab, voolukiirus kahaneb. Kohati tekivad setted. Põhjakulutus väheneb ja jõgi kulutab rohkem külgi. Tekivad looked, jõeorg laieneb.
• Alamjooks on jõe suudme lähedane osa. Alamjooksu ulatus (suudmest) sõltub iga konkreetse jõe eripärast. Tavaliselt on alamjooks veerikas, vesi voolab aeglaselt ja kulutab rohkem jõesängi külgi. Setted kuhjuvad põhja, mõnikord tekivad looked. Alamjooksul on sagedased meandrid.
• 3. Võrdle laminaarset ja turbulentset voolamist.
• Laminaarne voolamine - veeosakeste liikumistrajektoorid on subparalleelsed (üksteisega paralleelsed). Selline vee voolamine maapinnal on võimalik, kui vesi liigub aeglaselt ja õhukese kihina mööda tsementeerunud või paakunud pinnast (samuti mööda tehislikke asfalt- või betoonpindu).
• Turbulentne voolamine - veeosakeste liikumine on väga keerukas ja nende liikumistrajektoorid silmuselised ja tihti üksteisega ristuvad. Selline liikumine on iseloomulik kindlas voolusängis liikuvale veele.
• 4. Selgita jõeloogete tekkimist.
• Meander on jõelooge. Jõed moodustavad meandreid peamiselt alamjooksul laiades lammorgudes. Meandrid hakkavad moodustuma, sest jõe vool on alati turbulentne ning reljeef pole kunagi absoluutselt ühtlase kallakuga. Seetõttu ei saa kujuneda sirgeid jõesänge.
• 5. Mis on ja miks tekivad oruterrassid?
• Jõeterrassid on jäänukid kunagistest lammidest. Kui suudmeveekogu veetase alaneb, siis intensiivse põhjaerosiooni tulemusel kujundab jõgi uue, madalama lammitasandi. Jäänukid kunagistest lammidest säilivad oru veerudel terrassid
• Lühivastused (1-2p):
• 1. Mis on evaporatsioon?
• Evaporatsioon (kitsamas tähenduses) on aurumine vee, maa või jää pinnalt.
• 2. Mis on transpiratsioon?
• Transpiratsioon on aktiivne aurumine taimede õhulõhedest.
• 3. Mis on evapotranspiratsioon?
• Evapotranspiratsioon on summaarne aurumine aluspinnalt ja taimedelt.
• 4. Mis on valgla e valgala?
• Valgla e valgala on ala, kust n jõgi või järv saab oma vee (n Emajõe valgla, Peipsi järve valgla jne). Valgla piir kulgeb valglat ümbritsevatel kõrgematel aladel, mis on veelahkmeks.
• 5. Mis on jõe lang?
• Jõe lang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. Mõõdetakse m/km kohta.
• 6. Mis on voolu kiirus?
• voolu kiirus (V) - kui pika teekonna läbib vesi ajaühikus sängis (m/s);
• 7. Mis on vooluhulk?
• vooluhulk (Q) - vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus (m3 /s);
• 8. Mis on äravool?
• äravool - veekogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt aastas) voolab valgalalt veekogusse: jõkke, järve, merre (km3 /a).
• 9. Mis on jõe pikiprofiil?
• Jõe pikiprofiil on graafik, millele on märgitud kas voolusängi põhja või veetaseme kõrgus (või mõlemad). Graafiku horisontaalteljel (x) on jõe pikkus ja horisontaalteljel (y) absoluutne või suhteline kõrgus.
• 10. Mis on meander?
• Meander – jõe looge.
• 11. Mis on struuga?
• Struuga e vanajõgi – jõega ühenduses olev vana looge.
• 12. Mis on soot?
• Soot – jõest eraldunud looge.
• 13. Mis on põrkeveer?
• Põrkeveer – sügavam looke väliskülg, kus domineerib kulutus;
• 14. Mis on kaldamadal?
• Kaldamadal – madalam looke sisekülg, kus domineerib settimine;
• 15. Mis on haudmik?
• Haudmik – jõesängi sügavam ala põrkeveeru ees (looke välisküljel);
• 16. Mis on jõekoole e põikmadal e koolmekoht?
• Jõekoole e põikmadal e koolmekoht – jõesängi madalam ala loogete vahel;
• 17. Mis on lamm?
• Lamm – lai tasane suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust;
• 18. Mis on sängorg?
• Sängorg – arengu alguses olev väikese languga org. Sängorg koosneb ainult voolusängist;
• 19. Mis on sälkorg?
• Sälkorg – V-tähe kujulise ristlõikega valdavalt põhjaerosiooniga kiirevooluline noor org, enamasti ülemjooksul;
• 20. Mis on moldorg?
• Moldorg – U-tähe kujulise ristlõikega org valdavalt keskjooksul, põhja – ja küljeerosioon tasakaalus;
• 21. Mis on lammorg?
• Lammorg – lookleva voolusängiga lai org valdavalt alamjooksul, põhjaerosioon peaaegu lakanud;
• 22. Mis on kanjonorg?
• Kanjonorg – väga järskude, isegi püstloodsete veerudega sügav org, kus peamiselt toimub põhjaerosioon.
• 23. Mis on juga?
• Juga – järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult. Ridamisi järgnevad joad moodustavad kaskaadi.
• 24. Mis on kosk?
• Kosk – suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi voolab mööda suure kaldega vastupidavaid kivimeid. Järjestikku paiknevad kosed moodustavad kaskaadi.
• 25. Mis on kärestik?
• Kärestik – naaberlõikudest suurema kaldega jõeosa, mille ulatuses vool on kiirem ja jõe põhi ebatasane ja kivisem.