sügavamad aeglase A vooluga tsoonid lang: keskmine T vooluhulk: keskmine, E suur voolukiirus: aeglasem A oru põhi: kruus, liiv, muda D vesi soojem, U rohkem veetaimi, ajupuit S S U D A E T A A M M A A T E A D U S Source: McBain and Trush S U D
oli PõhjaJäämerre kukkunud, kui ta oli Põhjapooluselt tagasiteel. Roald Engelbregt Gravning Amundsen Fridtjof Nansen · Oli Norra teadlane, riigimees ning maadeavastaja (10.oktoober 1861 13.mai 1930) · Esimese ekspeditsiooni tegi ta 1882. aastal Norra küttimislaeva Viking pardal. Nanseni ülesanne oli koguda infot mereloomade ja jääolude kohta. Väidetavalt sellel ekspeditsioonil tuli Nansen mõttele, et ajupuit, mille ta leidis Gröönimaa lähedalt ajujäält, on pärit Siberist ning Gröönimaa lähedale triivinud koos jääga üle põhjapooluse või selle lähedalt. · Kuulsaks sai Nansen kahe polaarekspeditsiooniga. 18881889 ületas ta esimese inimesena suuskadel Gröönimaa mandriliustiku. Nansen ei alustanud retke mitte asustatud läänerannikult, vaid elaniketa idarannikult seda selleks, et lõigata ära taganemistee. See reis tegi temast Norra
mis oleksid andnud talle paremad võimalused spetsialiseerida okeanograafia alal. 1888. aastal sai Nansen doktorikraadi. Esimese ekspeditsiooni tegi ta 1882 Norra küttimislaeva Viking pardal. Nanseni ülesanne oli koguda infot mereloomade ja jääolude kohta. Väidetavalt sellel ekspeditsioonil tuli Nansen mõttele, mis ta hiljem maailmakuulsaks tegi. Ta hakkas mõtlema, kust võib pärit olla puit, mille ta leidis Gröönimaa lähedalt ajujäält. Ta arvas, et ajupuit on pärit Siberist ning Gröönimaa lähedale tiivinud koos jääga üle põhjapooluse või selle lähedalt. Kuulsaks sai Nansen kahe polaarekspeditsiooniga. 1888- 1889. aastal ületas ta esimese inimesena suuskadel Gröönimaa mandriliustiku. Endale iseloomulikul kombel ei alustanud Nansen oma retke mitte asustatud läänerannikult,vaid elaniketa idarannikul- seda selleks, et lõigata ära taganemistee. See reis tegi temast Norra rahvuskangelase.
2. Kirjelda jõe ülemjooksu, keskjooksu ja alamjooksu? Ülemjooks – jõe algusosa (sälkorg) org: kitsas, sügav lang: suur vooluhulk: väike voolukiirus: kiire oru põhi: kivine (kruus, liiv), vesi külm ja hapnikurikas Keskjooks - jõe keskmine osa (sängorg) org: lai, väheste meandritega, tekivad sügavamad aeglase vooluga tsoonid lang: keskmine vooluhulk: keskmine, suur voolukiirus: aeglasem oru põhi: kruus, liiv, muda vesi soojem, rohkem veetaimi, ajupuit Alamjooks – jõe lõpuosa (lammorg) org: lai, palju meandreid, tekivad üleujutusalad: lamm, luht, terrassid lang: väike vooluhulk: suur voolukiirus: aeglane oru põhi: savi, liiv, muda vesi soe palju veetaimi, ajupuit üleujutused 3. Võrdle laminaarset ja turbulentset voolamist. Laminaarne voolamine - veeosakeste liikumistrajektoorid on subparalleelsed (üksteisega paralleelsed). Selline
potok nanosov, ingl .k. sediment streem) oleks tegu nagu tõepoolest setete voolamisega, mida põhjustavad tuulehoovused. Sellest tingituna mõnigi kord setete pikiranda liikumise iseloomustamiseks on püütud mudelite abil iseloomustada kasutades liikumapaneva jõuna hoovusi. Hoovuste jõud ja edasikande jõud piirdub peamiselt hõljumina edasikantavate dispersses olekus setete, veest kergemate vedelike ja veepinnal hõljuva orgaanilise ainese (vetikad, meretaimed, ka risu ja ajupuit) edasikandega. Tegelikult pole settevoolu mehaanikas midagi ühist voolamisega. Rannasetteid liigutavad ja veeretavad rannajoonele mingi teravnurga all randuvad tormilained, viies liivaterakesi või veeriseid mööda lauget nõlva samuti nurga all üles, kust need jälle raskusjõu ja tagasivoolava vee mõjul eelmisest asukohast veidi eemal veepiirile tagasi jõuavad. Nii moodi sikk-sakiliselt liikudes liiguvadki rannas setteosakesed ja liigub
Keskjooks Lai, tekivad Keskmine Keskmine,suur Aeglasem Kruus, liiv, sügavamad muda, vesi aeglase soojem ja vooluga rohkem tsoonid veetaimi, ajupuit Alamjooks Lai, tekivad Väike Suur Aeglane Savi, liiv, üleujutusalad: muda, vesi lamm, luht ja soe ja palju terrassid veetaimi. Üleujutused
meandreerumine, meander – looklemine meander – jõe looge vanajõgi, struuga – jõega ühenduses olev vana looge soot – jõest eraldunud looge 2. keskjooks (sängorg) – org: lai, väheste meandritega, tekivad sügavamad aeglase vooluga tsoonid; lang: keskmine; vooluhulk: keskmine, suur; voolukiirus: aeglasem; oru põhi: liiv, kruus, muda; vesi soojem, rohkem veetaimi, ajupuit 3. alamjooks (lammorg) – org: lai, palju meandreid, tekivad üleujutusalad: lamm luht, terrassid; lang: väike; vooluhulk: suur; voolukiirus: aeglane; oru põhi: savi, liiv, muda, vesi soe, palju veetaimi, ajupuit, üleujutused Jõe morfoloogilised osad: põrkeveerg – sügavam looke väliskülg kaldamadal – madalam looke sisekülg haudmik – sügavaim looke ees olev osa koolmed – madalad alad loogete vahel
annaabi.ee 
