50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-03-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
niisama22
Õppematerjali autor
KORDAMISKÜSIMUSED: ÜLDMAATEADUS Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad? Parasvöötme õhumass on õhumass, mis kujuneb paraslaiuskraadidel. Päikesekiirte languse nurk muutub aasta jooksul, sellepärast on talvel parasvöötme õhumass külm ja suvel soe. Õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. Parasvöötme mandriline õhumass on kuiv, parasvöötme mereline õhumass aga niiske. Passaattuuled puhuvad õhumassi põhjapoolkeral kirdest edela suunas. Samuti on õhumasside liikumine mõjutatud Coriolisie jõust. 2. Atmosfääri tsirkulatsiooni roll Maa soojusbilansi ühtlustamisel. Atmosfääri ja maailmamere tsirkulatsioon on olulised soojuse ja niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilansi seisukohast. 3. Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled? Maa pöörlemisest (Coriolise jõust) tulenev kõrvalekalle sirgjo
Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled Lühivastused (1-2p): 1. Mis on Coriolisi jõud? maa pöörlemise tagajärjel iga keha, mis liigub maal mingis kohas horisontaalselt, kaldub sõltumata liiklussuunast horisondiga kindlalt seotud joone suhtes põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vaskul 2. Mis on Rossby lained? Kõrgemas troposfääri kihis tekkivad ühtlases läänevoolus lained 3. Mis on jugavool? Rossby lainetega kaasneb kitsas sooja ja külma õhu kokkupuutevööndis väga tugev tuul 4. Mis on külm front? Atmosfäärifront, mis tekib, kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk tõuseb külma õhu peale. Frondi liikumisega kaasneb paduvihm äikesega. 5. Mis on oklusioonifront? Külma ja sooja frondi segunemine 6. Mis on inversioon? Teatud ilmastiku tingimustel soojema õhukihi tekkimine atmosfääri kõrgemates kihtides 7. Mis on soe front? Atmosfäärifront, mis tekib kui soe õhumass liigub külma õhumassi suunas ja tõuseb üles. Frondi liikumisega kaas
MAATEADUS 1. Maateadus ja selle seosed teiste teadustega Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia (teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia (teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia (teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade režiimist) hüdroloogia (teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest)
KORDAMISKÜSIMUSED: ÜLDMAATEADUS https://quizlet.com/254983658/maateadus-flash-cards/ Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad? Põhjapoolkeral puhuvad kirdest edela suunas (kirdepassaadid) vikipeedia ütleb nii idk: Kliimavöötmele on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu mandrite lääneosad on sademeterikkamad. Euraasia idaosas puhuvad mussoonid. 2. Atmosfääri tsirkulatsiooni roll Maa soojusbilansi ühtlustamisel. Soojuse ja niiskuse globaalne jaotus. Maa atmosfäär kaitseb elu maal päikese ultraviolettkiirguse UV eest ning ühtlustab maapinna päevaseid ja öiseid temperatuurikõikumisi. 3. Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled? Passaattuuled on kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tugevad tuuled. Kolmekümnendatel laiuskraadidel tekib kõrgrõhuala, aga ekvaator
KORDAMISKÜSIMUSED: ÜLDMAATEADUS https://quizlet.com/254983658/maateadus-flash-cards/ Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad? Põhjapoolkeral puhuvad kirdest edela suunas (kirdepassaadid) vikipeedia ütleb nii idk: Kliimavöötmele on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu mandrite lääneosad on sademeterikkamad. Euraasia idaosas puhuvad mussoonid. 2. Atmosfääri tsirkulatsiooni roll Maa soojusbilansi ühtlustamisel. Soojuse ja niiskuse globaalne jaotus. Maa atmosfäär kaitseb elu maal päikese ultraviolettkiirguse UV eest ning ühtlustab maapinna päevaseid ja öiseid temperatuurikõikumisi. 3. Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled? Passaattuuled on kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tugevad tuuled. Kolmekümnendatel laiuskraadidel tekib kõrgrõhuala, aga ekvaator
41. Inimmõju jõgede seisundile, hüporeilised tsoonid Rikutus tammid ja kanaliseeritus, kuivendus. Põllumajanduses kasutatakse palju väetisi, mis põhjustavad veekogude eutrofeerumist Hüporeilised tsoonid pinnavesi kaob ja veetase langeb hüporeilises tsoonis. 42. Kliima, kliima klassifikatsioonid Kliima maalähedase atmosfääri iseloomulik seisund (pikajaline ilmastikureziim ) antud kohas või piirkonnas Kliima klassifikatsioonide alused: a)Temperatuuri, sademetereziimi ja taimkatte järgi (Köppen) b) Õhumasside alusel (Strahler) c) Mullaveebilansi alusel (Thornthwaite) 43. Kliima tüübid ja nende iseloomustus Ekvatoriaalne vöönd: 10N 10S niiske ekv aastasademetesumma on tavaliselt üle 2500mm, õhutemperatuur on aastaringselt ca 27-28C, Öö on troopika talv. Vihmametsa keskkond: ühtlaselt soe ja niiskust palju suur produktsioon, muldkate paks aga orgaanika ja toitainete vaene, palju
vastupidavaid kivimeid. Ka jõel järjestikku paiknevad kosed moodustavad kaskaadi kärestik – naaberlõikudest suurema kaldega jõeosa, mille ulatuses on vool kiirem ja jõe põhi kivisem KLIIMA kliima – maalähedase atmosfääri iseloomulik seisund (pikaajaline ilmastikurežiim) antud kohas või piirkonnas. Kliima uurimisega tegeleb klimatoloogia Kliimaklassifikatsioonide alused: temperatuuri, sademeterežiimi ja taimkatte järgi õhumasside alusel mullavee bilansi alusel Maakera piirkondade jaotumine soojusrežiimi järgi: maksimum- ja miinimumtemperatuurid vegetatsiooniperioodi pikkus ja temperatuurid aastane kõikumine ööpäevane kõikumine ekvatoriaalne troopiline-mereline parasniiske W-rannik troopiline-kontinentaalne parasvöötme kontinentaalne
juga- järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult( Jägala juga, Valaste juga) kosk- suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi voolab mööda suure kaldega vastupidavaid kivimeid( Hüppavad arbuusid) kärestik- naaberlõikudest suurema kaldega jõe osa, mille ulatuses vool on kiirem ja jõe põhi kivisem( tehakse raftingut) kliima- maalähedase atm iseloomulik seisund antud kohas või piirkonnas. Sellega tegeleb klimatoloog kliimaklassifikatsioonide alused? Temperatuuri, sademete reziim Õhumasside alusel Mullavee bilansi alusel Maakera piirkondade jaotumine soojusreziimi järgi? Max ja min temperatuurid Vegetatsiooni perioodi pikkus ja temperatuurid Aastane kõikumine Ööpäevane kõikumine Niiske ekvatoriaalne kliima Sademeid aastaringselt ühtlaselt õhuniiskus suur( pidevalt 100% lähedal) temperatuur aastaringselt ühtlane 27-28 kraadi ,, ÖÖ on troopika talv" Nt: Singapur
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid