Maateaduse alused (0)

Maateaduse alused
Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia
Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on:

• Geomorfoloogia
  
• Meteoroloogia
  
• Kliimatoloogia
  
• Hüdroloogia
  
• Okeanograafia
  
• Mullageograafia
  
• Biogeograafia
  
• Paleogeograafia
  
• Maastikuökoloogia
  

250 a e.m.a Eratosthenes tegi katse, mõõtis varju erinevates kohtades.
Maa ei oma ideaalset korrapärast kuju. Lähim lihte geomeetriline keha maale on pöördellipsoid, mis tõestati 18. saj
Rajati pikk rivi torne ja mõõdeti nende vahelised nurgad. Geodeetilise kaardi mõõdistus.
Maa kuju määravaks pinnaks loetakse geoidi
Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb mööda elliptilist orbiiti ümber päikese. Üks täispööre 24h
Maa pöörlemine tingib:

• Öö ja päeva vaheldumist
  
• Tõusu ja mõõna teke
  

Coriolise efekt – maa pöörlemise tagajärjel iga keha, mis liigub maal mingis kohas horisontaalselt , kaldub sõltumata liikumissuunast horisondiga kindlalt seotud joone suhtes põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral vasakule.
Eesti asub 56-58 kraadi põhjapikkust
Piki ekvaatorit mõõdetud Maa ümbermõõt 40075km
PÄIKESESÜSTEEM
Päike on gaasikogum
Vanus ca 5 miljardit aastat
Koosneb vesinikust ja heeliumist
Temp südamikus ca 13 000 000 kraadi, pinna 6000 kraadi
Kaugus maast ca 150 000 000 km
Päikese sees termotuumareaktsioonid, vesinik liitub heeliumiks
Päike kiirgab elektromagnetilist kiirgust, mis jõuab maapinnani 8 min
Maad ümbritseb magnetväli, mis on tekitatud pöörleva elektrit juhtiva vedela metalltuuma poolt
Magnetväli kaitseb Maa pinda Päikeselt tuleva ioniseeriva kiirguse eest, mis tapaks kõik elava
Van alleni vöö ümbritseb maad ja püüab kinni päikeselt tulevad ohtlikud kiirgused.
Kiiresti liikuvad elektronid ja prootonid põhjustavad atmosfääri ülakihtide elektrifitseerimist, mis põhjustab magnettorme ja virmalisi.
Päikeselt tulev elektromagnetiline kiirgus jaguneb:

• Gammakiirgus (kõige lühema lainepikkusega)
  
• Röntgeni kiirgus
  
• Ultraviolettkiirgus (UV)
  

Jaguneb: UV-C, mis on ohtlik elusorganismidele, neeldub osoonikihis
UV-B, ohtlik elusorganismidele, on hõreneva osoonikihi puhul peamiseks ohuteguriks
UV-A, elusorg. Ohutu, päevituse ja D-vitamiini tekitaja

• Nähtav valgus
  
• Infrapuna –(soojus)
  
• Raadiolained
  

SFÄÄRID

• Litosfäär (kivid)
  
• Hüdrosfäär (vesi)
  
• Atmosfäär (gaas)
  
• Biosfäär (elusloodus)
  

Atmosfääri keemiline koostis – lämmastik (78%), hapnik (21%), argoon (0,9%), teised gaasid (CO2 hulk mõjutab meid palju, kliima jne)
Olulisemad kasvuhoonegaasid: metaan (Ch4), co2, lämmastikoksiid(N2O)
Co2 peamised allikad:

• fossiilsed kütused; kivisüsi, turvas , põlevkivi
  
• Maakasutusmuutused (hävitatud metsad)
  
• Tsemendi tootmine
  
• Hingamine
  

Metaan:
Looduslikud protsessid: turba lagunemine ja muda käärimine
Ülemaailmsed emissiooniaalikad:

• Karjakasvatus
  
• Riisikasvatus
  
• Energiatootmine
  

Naerugaas:

• Biomassi põlemine
  
• Energiatootmine
  
• Väetised
  

Osoon : gaas, mida leidub nii stratosfääris kui ka troposfääris
Stratosfääris takistab UV kiirguse jõudmise Maa pinnale( u 99%)
Osoon neelab UV kiirgust
Troposfääris esinev osoon moodustub põhiliselt fossiilkütuse põlemisel tekkivate lämmastikoksiidide, orgaaniiste ühendite ja päikesevalguse koostoimel, kahjustades inimese tervist ja taimestikku.
Hüdrosfäär – 0.23% maa massist
Katab 70.8% Maa pinnast, ei kuulu järved
Globaalne veevaru maakeral:
Maailmameri
Mandrijää ja liustikud
Põhjavesi
Meri – maailmamere osa, mida eraldavad ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral mandrid .
Sisemeri – ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega
Ääremeri: avaookeanist eraldatud saarkaarega.
Saartevaheline meri: ümbritsevad saarestikud , segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osaga
Šelfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk šelf. Nt Läänemeri
Maailmamere soolsus on 3,45%
Kiirgus:
Kasvuhoone efekt: kiirgusliku tasakaalu tingimustes on Maa efektiivne temperatuur kosmosest vaadatuna 255K. Elu Maal on võimalik seetõttu, et maakera pinna temperatuur on keskmiselt 288K. tegelikkuses eksisteeriv erinevus 33 kraadi tekib tänu atmosfääris toimivale kasvuhooneefektile.
Osa saabuvast lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub maapinnas ja soojendab seda. Atmosfääri puudumisel on lühilainelise kiirguse neeldumisest tingitud soojenemine ja maapinna soojuskiirguslik jahtumine tasakaalus.
Maa koor – moho – ülemine vahevöö – alumine vahevöö – välistuum – vedel välistuum – tahke sisetuum
Mandriline maakoor koosneb:

• Mandriline: 40km kivimid: graniit, diotriit
  
• Ookeaniline 7 km Kivimid: basalt
  

Laamade vahelised liikumised:

• Lahknevad laamad (lõhevulkaanud
  
• Põrkuvad laamad (kihtvulkaaid)
  
• Nihkuvad laamad
  

Ookean – ookean konvergents, tekivad vulkaanilised saarestikud ja süvikud nt jaapani saarestik
Ookean- manner konvergents, tekivad vulkaanilised mäestikud ja süvikud nt Andid
Manner-manner , tekivad kurdmäestikud
Vulkanism – protsesside kogum, mis hõlmab 1) magma teket, 2) selle liikumist vahevöös ja maakoores ning 3) selle tungimist maapinnale.
Magma – kõrgel temperatuuril ja suurel rõhul maakoores või vahevöös kivimi ülessulamisel tekkinud looduslik sulam
Laava – maapinnale voolanud magma
Vulkaan – looduslik lõhe või lõõr, mille kaugu magma välja tuleb
Vulkanism on seotud laamadega
Vulkaani kuju ja purskestiil sõltub laava koostisest ja temperatuurist
Magnituud 0 – mitteplahvatuslik hawaii-tüüpi purse
Magnituud 7-8 - ajaloolise aja võimsaimad pursked
Tefra – vulkaaniline sete , mis purskab vulkaanist välja
Tegevvulkaan – pursanud ajaloolisel ajal
Uinunud vulkaan - võib tulevikus pursata
Kustunud vulkaan – arvatakse, et on tegevuse lõpetanud
Maavärin
1)tektoonilised
2) vulkaanilised
3) langatusvärin
4) tehnogeensed
Eesti 1976 osmussaare maavärin 4,7 magnituudi
Gi.ee/geomoodulid
MINERAALID

• Looduslik
  
• Tahke
  
• Anorgaaniline aine
  
• Kindla keemilise koostisega
  
• Korrastatud sisestruktuuriga
  
• Iseloomulike füüsikaliste ja keemiliste omadustega
  

Kivim – looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum
Kivimid jaotatakse tekkeviisi järgi: tardkivimid , settekivimid, moondekivimid
Ehe mineraal nt kuld, hõbe
Levinumad eestis: lubjakivi , dolomiit
Kristalliseerumine - kristallide moodustumine ja kasvu protsess
Mohsi skaala – mineraalide kõvaduse määramise skaala
kivimite tekstuur kirjeldab kivimi makroskoopilisi tunnuseid, mineraalide paigutus ja nn ruumitäitmisviisi
Põhja-Eestis: dolomiit, lubjakivi
L-Eestis: liivakivi , savi
Tardkivimid – tekkinud magma tardumisel
Magma – mineraalse ja keemilise koostisega kõrge temperatuuriga vedelik
Süvakivimid: graniit, dioriit
Purskekivimid : obsidiaan , basalt, tefra
Happelised kivimid – mida suurem on ränioksiidi sisaldus, seda happelisem on kivim
Murenemine – maakoore pealmised kivimid lagunevad
Settekivim – tekkinud lahustest väljasadestumise teel.
Moondekivimid – kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim (nt marmor )
Kilt – kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim
Muld – maakoore ülemises osav asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest koosnev keskkond.
Mullatekkimise aluseks on lähtekivimi füüsikalis-keemilised protsessid, milles mängivad olulist rolli ka organismid, taimed, seened ja bakterid
Mullatekketegurid : reljeef, aeg, lähtekivim, kliima, elustik
Mullatekke eeltingumus – kivimite murenemine (füüsikaline ja keemiline murenemine)
Huumus – maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise saadus. Huumus teeb mulla viljakaks.
Kamardumine – mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute juurtest ja risoomidest.
Leostumine – mineraalainete väljauhtumine mullast liikuva pinnasvee toimel
Leetumine – mullateke , mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla huumus.
SOO
Soostumine toimub niiske kliimaga aladel, kus ökosüsteemi aineringe on tasakaalustamata – taimejäänuseid ladestub rohkem, kui veerohkes ja hapnikuvaeses keskkonnas laguneb
Soo- ala, millele on iseloomulik mulla liigniiskus.
Soo areng:
Madalsoo – siirdesoo – raba
Turvas – mittetäielikult lagunenud taimejäänused, ladestunud surnud orgaanika
Moodustub liigniiskes keskkonnas
Meil moodustub turvas peamiselt turbasamblaist, aga samuti kõigi teiste rabataimede jäänustest.
Turba mattumisel võib temast saada kivisüsi, põlevkivi jne..
Hoovus – suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirgusega liikumine, põhjustatud tuultest.
EL nino on nähtus, mis esineb vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses
Udu
Õhuniiskus 100%
Sademed – atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi
Madalpilved – kuni 2km kõrgusel (kihtpilved, kihtsajupilved, kihtrünkpilved)
Keskmispilvede rühm 2-6km kõrgusel (kõrgkihtpilved, kõrgrünkpilved)
Kõrgpilvede rühm 6-12km kõrgusel ( kiudpilved , kiudrünkpilved,kiudkihtpilved)
Vertikaalarenguga pilved 0.5-12km kõrgusel (rünkpilved, rünksajupilved)
30. laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tugevad tuuled. Fassaattuuled
Tuul – õhu horisontaalne liikumine. Tuult iseloomustavad kaks tuule elementi: tuule suund ja tuule kiirus
Atmosfääri front – kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel
Nt külm ja soe, kuiv ja niiske
Külm front – külm õhk liigub sooja õhuga alale
Soe front – soe õhk liigub külma õhuga alale
Tsüklon – madalrõhuala on ümbritsevast keskkonnast madalama õhurõhu ala.
Antitsüklon ehk kõrgrõhuala on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala
Antitsükloni keskmes on õhurõhk kõige kõrgem ja langeb äärte suunas.
Reljeef – vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum
Pinnavormid tekke järgi:
Kosmogeensed – meteoriidikraater
Endrogeensed – maa siseenergia mõjul tekkinud ( vulkaanid jne)
Eksogeensed – maa välisjõudude mõjul tekkinud ( lõhed ja murrangud)
Liustikud tekivad seal, kus lund sajab rohkem, kui ära sulab
Lumepiir – pind atmosfääris, kus lumesadu on tasakaalus sulamisega
Liustiku teke – sajab palju lund, mis avaldab raskust ja tekib sügav sinine jää
Liustik – lume kokkusurumisel tekkinud jäämass, ei sula suvel ära.
Liustikud jagnuevad: mandriliustikud, mäestiku e oruliustikud
Savann – muld viljakas, võimas rohurinne, taimkate kohastunud põuaperioodiks, rikkalik loomastik , karjakasvatus, riisikasvatus, ekvatoriaalsetel aladel
Kuiv troopikakliima – kuum ja kuiv, ariidne kliima, pinnavett pole, kõrb
Troopika poolkõrbe – üleminekuala kuiva kõrbe ja märjema ala vahel
Kuiv lähistroopiline (külma kõrbe) kliima – Esineb külmem talv, sademeid vähe alla 200mm,
Niiske lähistroopiline kliima – suvel palju sademeid, talved jahedad, esineb orkaane, taifuune, laialdased metsad, kasvatatakse teravilja.
Vahemereline kliima – talv pehme, esineb sademeid, suvi palav ja kuiv
Kuiv kesklaiuste kliima ( parasvöötme kuiv kliima) – sademeid vähe, väga soe kuiv suvi, viljakad mullad( stepp , preeria)
Mereline läänerannikukliima – sademeid palju, talved pehmed
Niiske kontonentaalne kliima – muutlik ilmastik, sademete maksimum suvel, talv kuivem , eesti kliima,
Boreaalsete metsade kliima – pikk külm talv, lühike jahe suvi, temp. Ampl. Suur, esineb igikelts ,
Tundra – lühike külm suvi, pikk talv, sademeid vähe
Liustikukliima – õhutemp madal,
Maasääred – setted kuhjunud poolsaarte otsa. Nt purekkani neem
Evaporatsioon – aurumine
Transpiratsioon – aktiivne aurumine taimede õhulõhest
Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad?
Õhumasside Liikumine on läänest itta, suurenenud on tsüklonite osakaal . Mõjutab NAO indeks, kui positiivne, siis on pehme ja vihmane talv, negatiivne NAO indeks toob külma ja karmi talve.
NAO indeks – Kõrvalekalle tavapärasest õhurõhu seisundist islandi miinimumi ja assoori maksimumi vahel ehk õhurõhu tugevuse võnkumine erinevail aastail atlandi ookeani põhjaosas
Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled ? 30ndatelt laiuskraadidelt puhuvad ekvaatori suunas püsivad tuuled. Tuleneb coriolise jõust.
Kuidas tekib Aasia mussoon ? Kirjelda erinevusi talvel ja suvel. Maismaa ja ookean soojenevad erineva kiirusega. Suvel on aasias madalrõhkkond ja tavel kõrgrõhkkond
Mis on Rossby lained? Kõrgemas troposfääri kihis tekkivad ulatuslikud lained, kus saavad kokku külm polaarne ja soe troopiline õhumass.
Mis on jugavool ? Rossby lainetega kaasneb kitsas sooja ja külma õhu kokkupuutevööndis väga tugev tuul
Võrdle tsükloni (e madalrõhkkonna) ja antitsükloni (e kõrgrõhkkonna) mõju ilmale? Kui on tsüklon, siis liigub õhk keskmest väljapoole ja õhurõhk suureneb, kui antitsüklon, siis keskmest väljapoole õhurõhk väheneb. Tsükloni liikumine meie aladele toob eelnevaga võrreldes pilvisemat ilma ja sademeid. Soojal poolaastal kaasneb sellega ilma jahenemine, talvisel poolaastal aga soojenemine ja lumesadu. Antitsükloni saabumine meie aladele toob senisega võrreldes selgemat ja kuivemat ilma. Soojal poolaastal kaasneb sellega mõnikord kuumalaine ja põud, talvel aga käredam pakane ja püsivalt vaiksem ilm.
Mis on külm front? Külm õhk liigub sooja õhuga alale
Mis on soe front? Soe õhk liigub külma õhuga alale
Mis on inversioon ? kõrgemates õhukihtides on temperatuur (vastupidi normaalsele olukorrale) kõrgem kui madalates[1].
Mis on tsüklon e madalrõhkkond? Ümbritsevast õhust madalama rõhuga ala
Antitsüklon? Ümbritsevast õhust kõrgema rõhuga ala
Mis on islandi miinimum? Püsiv madalrõhuala keskmega Islandi saare läheduses
Mis on Assoori maksimum? Kõrgrõhuala Assooride kohal
Mis on tornaado ?  väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. 
Mis on troopiline tsüklon e orkaan ? ulatuslik väikestelt laiustelt pärit tsüklon (madalrõhkkond), mis toob endaga kaasa tugeva tormi.
Kirjeldage laamtektoonikat Atlandi ookeani näitel.
Ookeaniline laam vs ookeaniline laam – Vaikse ookeani laam sukeldub euraasia laama alla. Tekivad vulkaanilised saared. NT jaapan.
Kontinent vs kontinent laam – india laam ja euraasia laam. Himaalaja mäestik
Manner-manner divergents – põhja-ameerika laam ja euraasia laam lahknevad ja tekib atlandi ookeani keskahelik .
Millest sõltub vulkaani kuju ja purskestiil? Laava koostisest ja temperatuurist
Kirjelda kuuma täpi teket ja sellega kaasnevaid protsesse. Kuuma täpi vulkanismi põhjustavad protsessid, mis toimuvad sügaval vahevöös. Hawaii saared on tekkinud kuumadest täppidest. Kuum täpp liigub pika aja vältel edasi. Kustub ühes kohas ära ja tekib uuesti teises kohas. Kuuma täpi liikumist saab võrrelda laama liikumisega.
Mis on maakoor? on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (3–75 km paksune) osa, mis koosneb põhiliselt ränirikkaist kivimeist
Mis on litosfäär?  Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast,
Mis on astenosfäär? Vahevöö ülemises osas olev vedel kiht, mille peal on laamad
Mis on vahevöö? Vahevöö on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma
Mis on d kiht? n ionosfääri osa, mis paikneb kõrgusel 60–90 km
Mis on maa tuum? Maakera keskel olev kogum. Tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks
Mis on magma?  Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass
Mis on püroklastiline vool? kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv
Mis on tefra?  materjal, mis on plahvatusliku vulkaanipurske käigus vulkaanist välja paisatud ja läbi õhu maapinnale sadanud
Võrdle mõisteid „mineraal“ ja „kivim“. Too näiteid - Mineraale eristab kivimitest see, et neil on kindel või kindlates piirides muutuv keemiline koostis. Kivimid koosnevad mineraalidest. Erandjuhtudel võib kivim koosneda vaid ühest mineraalist, näiteks lubjakivi, mis koosneb kaltsiidist. Mineraalid on homogeensed. See tähendab seda, et mehaaniliselt saab neid jaotada vaid väiksemateks mineraaliteradeks.
Mineraal peab esinema looduses. Näiteks tööstuslikult toodetud teemante ei loeta mineraalide hulka kuuluvaiks.
Tavaliselt peetakse mineraalidele kohustuslikuks kindlat kristallistruktuuri.
Mineraalid peavad olema anorgaanilised ained. Näiteks põlevkivi ei ole mineraal.
Mille poolest erinevad süvakivimid purskekivimitest? Too näiteid? Süvakivimeis on kõige laiemalt levinud massiivne tekstuur, st et kivimi koostisosad on ühtlaselt jaotunud üle kogu kivimi. Purskekivimid on aga poorse tekstuuriga. Nt pimss
Kuidas tekkivad settekivimid? Too näiteid tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete väljasadestumise ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel. NT lubjakivi, liivakivi
Võrdle soo arengustaadiume (madalsoo, siirdesoo, raba). Madalsoo on soo arengu algetapiks ning moodustunud veekogu kinnikasvamisel või maapinna soostumisel. Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks ja taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest. Siirdesoo on üleminekufaas madal- ja kõrgsoo vahel, kus turbakiht on juba paksem ja põhjaveetoite roll hakkab vähenema. Madalsoos kasvab nii madalsoole (mätaste vahel) kui rabale (mätastel) iseloomulikke taimi. Kõrgsoo ehk raba on soo viimane arengu staadium. Turbakiht on muutunud nii paksuks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Raba toitub nö atmosfäärselt. Rabas saavad kasvada vaid vähenõudlikud taimed, mis toituvad sademete ja tolmuga saadavatest mineraalainetest, seetõttu on raba taimestik reeglina liigivaene
Mis on mineraal? on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine
Mis on kivim? mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum.
Mis on mohsi skaala?  mineraalide  kõvaduse määramise skaala.
Mis on tardkivim ? ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Mis on settekivim? Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest mineraalainete väljasadestumise ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel
Mis on moondekivim? Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim
Mis on rabenemine ?  kivimite  mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine
Mis on prosumine ?  kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel.
Mis on mullahorisondid ? Too näiteid. mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid. Horisondid : metsakõdu, huumus, väljauhte, sisseuhte
Mis on kamardumine? mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest,
Mis on leetumine?  mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla  mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb.
Mis on soo?  looduslik ala, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub soomulla ehk turbana . 
Kirjelda maakoore kurrutusi, teket, tagajärgi. - Kurd on tektooniliste jõudude tulemusena tekkinud kihiliste kivimite paine. Kurrud tekivad enamasti tektooniliste survepingete (horisontaalpingete) tulemusena, kuid võivad tekkida ka maakoore vertikaalsete liikumiste tulemusena
Kirjelda maakoore rikkeid ja nende tekke mehhanisme. Rikked on näiteks lõhed ja murrangud. Tekivad siis, kui
Mis on lihtkraater?  Lihtkraater on negatiivne pinnavorm, mille sügavaim koht on kraatri keskel
Näiteks Barringeri kraater Arizonas.
Mis on komplekskraater? Komplekskraatril on aga kraatri keskel keskkõrgendik
Mis on kaldeera ?  vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm.
Mis on nekk ? Vulkaani llõõri täinud keha, mis on püsima jäänud.
Mis on tektooniline lõhe? Rööpselt kulgevate lõhede süsteem, mis esinevad kõvastunud kivides.
Mis on tektooniline murrang? Kivimikehade nikumine üksteise suhtes paralleelselt.
Mis on sünklinaal? kihtide  kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru ääreosas
Mis on antiklinaal?  kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas.
Kuidas on tekkinud ja mille poolest erinevad oosid ja voored ? Voored on tekkinud mandrijää kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel, oosid on tekkinud liustikualustes voolavate jõgede poolt. Oosid koosnevad jämedamast liivast ja kruusast, voored koosnevad peamiselt moreenist. Voored on leivapätsikujulised laugete nõlvadega, oosil on järsemad nõlvad.
Kuidas on tekkinud mõhnad? Mõhnastikud moodustuvad enamasti liustikust eraldunud irdjää pangaste vahel voolavast sulaveest välja settivast materjalist, mis jää sulamise järel moodustab ümbritsevaist aladest kõrgemaid pinnavorme.
Mis on firn? ehk sõmerlumi on omadustelt lume ja jää vahepealne materjal, mis esineb peamiselt liustike ülaosas.
Mis on liustiku toitumisala? Ala, kust liustik saab lund juurde ja kasvatab ennast.
Mis on liustiku ablatsiooniala? jää sulamine ja aurustumine on väiksem lume kuhjumisest 
Mis on kaar e orvand? murenemise tagajärjel tekkinud kaarjas orvataoline süvend mäenõlval ülalpool merepiiri.
Mis on ruhiorg e troog?  U- kujulise  ristprofiiliga liustikutekkeline org.
Mis on silekalju e oinapea? piklik, jää lihvitud kaljurünk või kaljuküngas.
Mis on moreen ? Sorteerimata liustikusete
Mis on otsamoreen ? piklik vallitaoline liustikutekkeline positiivne pinnavorm
Mis on voor ? madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas.
Mis on oos? pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist
Mis on sandur ? pealt lauge  liiva- ja kruusakuhjatis, liustiku servamoodustis
Mõhn?  liustikujõesetetest koosnev positiivne pinnavorm.
Mis on karstumine ? Mis on karstumise eeldused?  kivimite lahustumine liikuva põhjavee murendava toime tõttu. Vesi peab olema happeline, et kivimid lahustuksid vees.
Võrdle mõisteid „ stalaktiit “, „stalakmiit“ ja „stalaknaat“ Stalaktiit on koopa  laes rippuv tilkekivi.,
Mis on maalihe ? Mis soodustab selle tekkimist? Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. Maalihete teket soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete lamamine  monoliitsete kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lamamine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv) all.
Mis on karrid?  karstuvate kivimite pinna sisse tekkinud lahustumisuure.
Mis on alluuvium? Vooluvee poolt tekitatud sete
Mis on delta ?  jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu
Mis on limaan ?  jõeoru suudmealal moodustunud pikk kitsas merelaht
Mis on estuaar ?  jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud
Mis on kanjon ? piklik, kitsas ja sügav järskude seintega org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena.
. Mis on rand ?  randla maismaaline osa.
Mis on abrasioon e murrutus? Lainete kulutav tegevus
Mis on laguun ? looduslik veekogu ), mis on põhiveekogust maasäärega osaliselt või täielikult eraldatud