Punane värv tähistab ka Kristuse kannatusi. Seetõttu peavad preestrid märtrite mälestusmissat punases missarüüs. Sport Punane kaart 20. aprillil 1920 heisati Antwerpeni olümpiamängudel esimest korda olümpialipp. Olümpialipp koosneb viiest olümpiarõngast, millest üks on punane. Lipp sümboliseerib viie maailmajao liitu ning maailma sportlaste kohtumist olümpiamängudel ausas ning sõbralikus võistluses. Punane geograafias Punane meri Punaka tooni esinemise järgi on mitmed loodusgeograafilised objektid nimetatud punase järgi. Näiteks on arvatud, et India ookeani loodeosas paikneva Punase mere nimi tuleneb arvatavasti punakat tooni mägede peegeldumisest mereveelt või siis punast värvi tsüanobakterite (Trichodesmium erythraeum) nn. õitsemisest. Punane jõgi on aga mitme jõe nimetuseks. Näiteks kannab sellist nime (Red River, eesti keeles 'punane jõgi') üks Mississippi lisajõgi ja ka jõgi Nelsoni jõgikonnas. Sellenimelistest
Fossiilne kütus- miljonite aastate jooksul kus riik veab rohkem kaupu välja kui sisse. maapõues või veekogude põhjas sinna Negatiivne kaubandusbilanss- olukord, ladestunud orgaanilisest ainest tekkinud kus riik veab rohkem kaupu sisse kui välja. põlev aine (põlevkivi, kivisüsi, nafta, Üldgeograafiline kaart e looduskaart- maagaas jt) kaardil on kujutatud koha Taastuvad energiaallikad- energiaallikad, loodusgeograafilised objektid: maastik, mis taastuvad lühema aja jooksul N: vesi, teed, linnad jne. tuul, päikesenergia jne Temaatiline kaart- konkreetse kasutaja Taastumatud energiaallikad- vajadustele vastav kaart. Eristatakse energiaallikad, mis taastuvad väga pika aja ajaloolisi-, geoloogilisi- jne kaarte. jooksul ning seetõttu loetakse Suuremõõtkavaline kaart e plaan-
(riik veab teise riigi kaupa läbi oma territooriumi) Mugavuslipp riik, kus laevafirmade sissetulekud on maksustatud väga madalalt või tööseadusandlus on laevaomanikele väga kasulik. Positiivne kaubandusbilanss olukord, kus riik veab rohkem kaupu välja kui sisse. Negatiivne kaubandusbilass olukord, kus riik veab rohkem kaupu sisse kui välja. KAARDIÕPETUS Üldgeograafiline kaart ehk looduskaart kaardil on kujutatud koha loodusgeograafilised objektis- maastik, teed, linnad jne. Temaatiline kaart konkreetse kasutaja vajadustele vastav kaart. Eristatakse ajaloolisi-, geograafilisi-, klimaatilisi-jne kaarte. Suuremõõtkavaline kaart ehk plaan väikese maa-ala vähendatud kujutis tasapinnal ( kuni 1:24000) Väikesemõõtkavaline kaart suure maa-ala vähendatud kujutis tasapinnal, kuid on vähem detailne (alates 1:250000) Horisontaal ehk samakõrgusjoon joon, mis ühendab kaardil samasuguse kõrgusega punkte.
H. Üle 65 aastaste inimeste osakaal rahvastikus on 18%. 41. oskab kaartide ja statistiliste andmete abil iseloomustada ja võrrelda riike, sealhulgas Eesti; Selgita, kuidas mõjutavad Eesti majandust järgmised tegurid: a) loodusvarad – b) tööjõud – c) naaberriigid – d) geograafiline asend – Kuidas soodustab / takistab Eesti majanduse arengut: a) riigi asukoht EL idapiiril b) rahvastiku haridustase Millised loodusgeograafilised tegurid soodustavad Venemaa majanduse arengut? Millised takistavad? 42. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid rahvusvahelistest firmadest; (Mõisted: rahvusvahelised firmad) Nimetage vähemalt kolm rahvusvahelist firmat. Miks muutub osa suurettevõtteid rahvusvahelisteks? Miks valitsevad autotootmises rahvusvahelised firmad?
a riikide roll majanduspoliitika kujundamisel on oluliselt vähenenud b ühiskonnagrupid, keda integratsioon otseselt kahjustab, teevad lobitööd oma kaotuste vältimiseks c on vastuolu klassikalise ja modernse regionaliseerumise vahel 40 Geopoliitiline ruumimudel, mis näeb maailma loomupärast võimukeset põhjapoolkera parasvöötme ja lähistroopilises tsoonis (seega määravad võimukeskmete paiknemise eeskätt loodusgeograafilised tingimused, on a tsentraalne mudel b tsonaalne mudel c pluralistlik mudel 41 Geopoliitiline ruumimudel, mille järgi on majanduslik ja poliitiline võim maailmasüsteemi tuumas, mis samas domineerib ja ekspluateerib ülejäänud maailma (poolperifeeriat ja perifeeriat) a USA-s b Jaapanis c Hiinas 42 Mitmete Vene majandusteadlaste ja poliitikute (Parsev, Zinovjev, Primakov jt) arvates on globaalmajanduses osalemine Venemaale hukatuslik
a riikide roll majanduspoliitika kujundamisel on oluliselt vähenenud b ühiskonnagrupid, keda integratsioon otseselt kahjustab, teevad lobitööd oma kaotuste vältimiseks c on vastuolu klassikalise ja modernse regionaliseerumise vahel 40 Geopoliitiline ruumimudel, mis näeb maailma loomupärast võimukeset põhjapoolkera parasvöötme ja lähistroopilises tsoonis (seega määravad võimukeskmete paiknemise eeskätt loodusgeograafilised tingimused, on a tsentraalne mudel b tsonaalne mudel c pluralistlik mudel 41 Geopoliitiline ruumimudel, mille järgi on majanduslik ja poliitiline võim maailmasüsteemi tuumas, mis samas domineerib ja ekspluateerib ülejäänud maailma (poolperifeeriat ja perifeeriat) a USA-s b Jaapanis c Hiinas 42 Mitmete Vene majandusteadlaste ja poliitikute (Paršev, Zinovjev, Primakov jt) arvates on globaalmajanduses osalemine Venemaale hukatuslik
(California hoovus) 17. Maa kiirgusbilanss Kiirgusbilanss on aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Eristatakse positiivset ja negatiivset kiirgusbilanssi. Positiivse kiirgusbilanssi korral kiirgab aluspind atmosfääri rohkem soojuskiirgust kui ta Päikeselt ja atmosfäärist juurde saab; see toimub harilikult öösel. Negatiivse kiirgusbilanssi korral aga vastupidi; see toimub harilikult päeval. Maakera kiirgusbilanss on tasakaalus. 18. Maa loodusgeograafilised vöötmed Polaarne Aastaaegadest esineb ainult talv, esineb polaaröö ja päev. Lähispolaarne Talviti on siin valitsevaks külmvöö ja suvel parasvöö olud ning tingimused Parasvööde Mandrilist kliimat iseloomustavad väga suured aastased temperatuuri kõikumised. Merelist kliimat iseloomustavad jahe suvi ja pehme talv Lähistroopiline Suved on enamasti kuumad ja kuivad, talved pehmed ja vihmased
-Trinaarne ehk tripolaarsuse mudel. Kas maailm või regioon on jagatud kolmels sõjalis-üoliitilöiseks või majanduslikuks blokiks vüi kolmeks jõukeskuseks.Näiteks külma sõha perioodil üritas NL liia kolmandat jõudu- Mitteühinenud riikide blokk. EL on kolm jõukeskust, kes üritavad lahendada võtmerküsimusi G-3 (UK, Saksamaa ja Prantsusmaa; -Tsonaalne mudel – võimukeskus on põhjapoolkera parasvöötmes ja lähistroopilises tsoonis, seega võimukeskuste paiknemise määravad loodusgeograafilised tingimused. Põhjapoolkera võimutuumiku moodustavad Põhja-Ameerika, Euroopa, Venemaa ja Jaapan. -Bipolaarne (binaarne) GP mudel, kus maailm olõhestatud kaheks erinevaks pooleks, mis on imavahel tasakaalustatud (külma sõja periood, kus oli tegemist mere- ja kontinentaaljõudude konfliktiga). Bipolaarsuse erivprm on marginaalsus, kus põkkuvad 2.-e vasrastikuse võimukeskuse huvid ääremaadel. See kes seal domineerib, omab geostrateegiliselt tähtsat
maapinna soojuskiirguslik jahtumine tasakaalus Maa atmosfääris olevad selektiivselt neelavad gaasid, nn kasvuhoonegaasid kiirgavad osa nende poolt neelatud Maa kiirgusenergiast maapinnale tagasi kasvuhooneefekt – atmosfääri selektiivsest läbilaskvusest tingitud maapinna ja maalähedase õhukihi temperatuuri tõus Aluspinnaga risti langevate kiirte korral on kiirgusvoo tihedus pinnaühiku kohta suurem, kui pinnasuhtes kaldu kiirte korral Maakera loodusgeograafilised vöötmed: põhja-polaarvööde arktiline lähisarktiline parasvööde lähistroopiline troopiline ekvatoriaalne troopiline lähistroopiline parasvööde lähisantarktiline antarktiline lõuna-polaarvööde SOOJUSBILANSS Maismaa temperatuurikontrasti põhjused: Merede temperatuurikontrasti põhjused: 1. väike soojusjuhtivus 1. suur soojusjuhtivus 2. segunemine puudub 2
Kasuta ka internetis otsisõna geokronoloogiline skaala või "Kooligeograafia sõnastikus" lk-l 162 toodud tabelit. 2. Iseloomusta Eesti atlase põhjal (2004, lk 6) mandrijää liikumist eri staadiumides ja erinevate pinnavormide teket. 3. Nimeta pinnavorme, võivad olla tekkinud liustike või mandrijää liikumise toimel. ---- 20 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ((Foto: Prantsusmaal Alpides Mont Blanci massiivis asuv teravatipuline Aiguilles de ChamoniH.)) ((Kaart: Euroopa loodusgeograafilised piirkonnad: vanad mäestikud, (Kaledoonia kurutus), tasandikud, keskmäestikud (Hertsüünia kurrutus), noored mäestikud (Alpi kurrutus).)) Geoloogiliselt asub Euroopa suurel Euraasia laamal. Üksteise suhtes liikuvad ja põrkuvad mandrilised laamad kergitavad kivimeid ja pressivad sageli kurdudena ülespoole. Laamade lahknemise korral maakoor rebeneb ning neis paigus tekivad maavärinad ja vulkaanid. Sellised piirkonnad on näiteks Islandi saar ja Vahemere piirkond
annaabi.ee 
