Maateadus (0)

Maateadus
Geoid- maakuju määravaks pinnaks loetakse. Peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Geoidi kuju määramiseks tuleb palju punkte mõõdistada, et otsitavat pinda interpoleerida
Kvaasigeoid- lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoididt üle 4 cm( mägedes 2m)
Referentsellipsoid - keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga
MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE
Coriolis ’e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt , kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral ) ja vasakule( lõunapoolkeral)
PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL
Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas
Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole
Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikesekiirgust
Maa ümbermõõt - 40 075 km
Päike- ca 5 miljardit aasta vana, koosneb vesinikust(70% ) ja heeliumist(28%)
Termotuumareaktsioon- vesinik liitub heeliumiks
Päiksese kroon- hõreda ja kuuma gaasi pilv
Päiksesetuul- kroonist pidevalt eralduv elektronide ja prootonite pidev voog
MAAD ÜMBRITSEB MAGNETVÄLI JA SEE KAITSEB MAA PINDA PÄIKESELT TULEVA IONISEERIVA KIIRGUSE EEST
MAGNETVÄLJA TELG EI ÜHTI MAA PÖÖRLEMISTELJEGA
Van Alleni vöö - magnetväljas püütakse prootonid ja elektronid kinni ja need koonduvad magnetvälja jõujooni moodustades
Magnettormid ja virmalised- kiiresti liikuvad elektronid ja prootonid atm ülakihtides
Gammakiirgus- elektromagnetiline kiirgus, tuleb tuumast. Kõige suurema sagedusega
Ultravioletkiirgus( UV kiirgus)- üldiselt ohtlik eluorganimidele. Neeldub osoonikihis.Vähem ohutum on UV-A, mis tuleb osoonikihist läbi ja mis on päevituse ja D- vitamiini tekitaja .
Erüteemne UV- põletust tekitav UV kiirgus
Nähtav valgus- lainepikkus 380-760 nm
Infrapuna kiirgus- 1 mm
Raadiolained - üle 1mm
CO2- fossiilsed kütused , turvas , põlevkivi . Suureneb aastas u 0,5 %. Süsinikuvarudest on seotud suurem osa muldadesse ja biomassi
CH4- turba lagunemine ja muda käärimine märgaladel. Suureneb aastas u 0,75%. Tugevam kasvuhoonegaas kui CO2, aga teda on vähem atm
Osoon ( O3)- leidub stratosfääris kui troposfääris. Stratosfäär taksitab UV kiirguse jõudmist maale. Tekib ekvaatorite kohal ja laguneb pooluste juures. Osooni kihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikutes. Osoonikihti kahjustavad fluori-, broomi - ja klooriühendid( mida kasutatakse külmutusseadmetes, vahtplastide ja lahustite tootmisel)
Osooniauk- osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud
OSOONI TEKE ON SEOTUD PÄIKESEKIIRGUSTEGA. KÕRGEMAD ON APRILLIST AUGUSTINI JA MADALAMAD TALVEL
Normaalne õhurõhk - 760 mmHg
Hüdrosfäär- 0,23% Maa massist
Maailmameri- Maa pinda katkematu kihina katvat hüdrosfääri osa( Sinna hulka ei kuulu järved ). Vaikne-, Atlandi-, India ookean ja Põhja-Jäämeri ja Lõuna-Jäämeri
Mandrilaava ehk šelf- mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud( kuni 200m sügavuseni)
Mandrinõlv- maailmamere põhja osa, mis paikneb mandrilaava ja mandrijalami vahel
Mandrijalam- mandrinõlva ääristav maailmamere põhja osa. Üldiselt lainjas
Abüssaalne tasandik ehk abüssaalitasandik- tasane ala ookeani põhjas.( ookeanipõhi)
Bentaal- veekogu põhi organismide elukeskkonnana
Litoraal- ookeani, mere, järvede ja teiste veekogude bentaali ökoloogiline sügavusvöönd. Kasvab üldiselt põhjataimestik
Sublitoraal- maailmamere bentaali ökoloogiline sügavusvöönd. Algab mõõnavee alampiirist kuni ulatub 200 m sügavusele
Batüaal- maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa
Abüssaal- maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd. 2000-6000 meetrit
Hädal- maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, mis asub sügavamal kui 6000 meetrit( Tegemist on siis üldiselt süvikutega)
Meri- maailmamere osa, mida eraldavad mandrid , saared, kõrgendikud
Sisemeri - meri, mis on 1 või mitme väina kaudu ühenduses ookeaniga või teise merega
Ääremeri- maailmamere osa, mis külgneb mandriga
Saartevaheline meri- maailmamere osad, mida ümbritsevad saarestikud
Šelfimeri ehk epikontinentaalne meri- meri, mille põhjaks on mandrilaava ehk šelf( Läänemeri, Pärsia laht, Põhjameri)
Maailmamere soolsus - 3,45%
Maapinna keskmine temp- +15 kraadi ehk 288 Kelvinit
Kasvuhooneefekt- maapinna ja õhukihi temperatuuri tõus
Maismaa ja Veekogude temperatuurikontrasti põhjused?
Maismaal: väike soojusjuhtivus , segunemine puudub, madalam aurumistase, väike erisoojus
Meredes: suur soojusjuhtivus, intensiivne segunemine, intensiivne aurumine , suurem erisoojus
Soojema õhukihi tekkimine ülemistes kihtides?

Külm õhumass liigub mingile alale , surudes seal olnud soojema õhu kõrgematesse kihtidesse( külm front )
Soe õhumass liigub külmema peale- soe front

Pilvitu vaikse ilma korral maapind jahtub kiiresti ning külm õhk koguneb lohkudesse ja orgudesse
Termokliin - vee temp väga kiiresti kahaneb
Halokliin- kiht, kus toimub soolsuse järsk muutumine( suletud meres ja rannikualadel )
Hoovus - merevee horisontaalne ja püsiva suuna ja kiirusega liikumine, põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsusest või temp erinevustest. Liikumist mõjutavad rannajoone kuju ja põhja reljeef.
TUULED SUUDAVAD VETT MÕJUTADA KUNI 100 MEETRI SÜGAVUSENI
Soe hoovus- vee temp on kõrgem kui ümbritseva vee oma ( Ekvaatorist pooluste suunas)
Külm hoovus- vee temp on madalam kui ümbritseva vee oma. (Poolustelt ekvaatori suunas)
El Nino- nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses. Põhjustab ranniku soojenemist ja tugevaid vihmasajusid
La Nina- Vaikse ookeani idaosa pinnakiht on tavapärasest külmem. Põhjustab rannikul veelgi kuivemat ja külmemat kliimat
Atmosfääri front- kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel( külm ja soe või kuum ja niiske)
Tsüklon ehk madalrõhkkond- ümbritsevast atm madalama õhurõhuga ala
Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond- ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema rõhuga ala
Sublimatsioon - tahkest olekust gaasilisse või gaasilisest tahkesse üleminek
Evaporatsioon- aurumine
Kondenseerumine- gaasilisest olekust vedelasse üleminek
Õhuniiskus- õhus leiduv veeaur
Absoluutne niiskus- 1 m3 niiskes õhus leiduva veeauru mass grammides
Suhteline ehk relatiivne niiskus- õhus oleva veeauru rõhu ja samal temp õhku küllastava veeauru rõhu suhet %
Eriniiskus- ruumalas leiduva veeauru massi suhe samas ruumalas oleva niiske õhu massisse
Kastepunkt - temp, mille juures küllastatud veeauru rõhk on võrdne mõõdetud veeauru rõhuga
TEMP SUURENEDES NIISKUS KASVAB
Kiirguslik udu- maapinna niiskus on suur ja temp langeb kastepunktini algab kondenseerumine ehk udu tekkimine
Adektiivne udu- sooja õhumassi liikumisel üle külma aluspinna
Aurumisudu- sooja veekogu pinnal. Tekib enne vee külmumist
pilvede klassifitseerimine
madalpilvede rühm: kihtpilved
kihtsajupilved
kihtrünkpilved
keskmised pilved : kõrgkihtpilved
kõrgrünkpilved
kõrgpilved: kiudpilved
kiudrünkpilved
kiudkihtpilved
Rünkpilved: rünksaju pilved ehk äikesepilved
Pilvede koostis

Veepiiskadest koosnevad: madalpilved ja kõrgrünkpilved

Veepiiskadest ja jääkristallidest koosnevad pilved: lumehelvestest diam 0.05 mm veepiiskadest, lumest , rahest

Jääkristallidest koosnevad pilved: kiudpilved
jõe lang- mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. m/km kohta
voolu kiirus- kui pika teekonna läbib vesi ajaühikus
vooluhulk - vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus
äravool- veekogus, mis teatud ajavahemikus voolab valgalalt veekogusse
äravoolu moodul - ajaühikus pinnaühikult ära voolanud vee hulk
hüdrograaf- vooluhulga ajalist kulgu kirjeldav kõver
meandeerumine- looklemine
meander - jõe looge
vanajõgi- jõega ühenduses olev looge
soot- jõest eraldunud looge
põrkeveerg- sügavam looke väliskülg
kaldamadal- madalam looke sisekülg
haudmik - sügavam looke ees olev osa
koolmed- madalad alad loogete vahel
lamm- oru lai tasane ala
alluuvium- jõe sete
sängorg- arengu alguses olev väikese laenguga org
sälkorg- V- kujuline kiirevooluline noor org
moldorg - U-kujuline org valdavalt keskjooksul
lammorg - moldoru arened lai org valdavalt alamjooksul
kanjonorg - väga järskude veergudega org, toimub põhjaerosioon, settekivimites
juga- järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult( Jägala juga, Valaste juga)
kosk - suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi voolab mööda suure kaldega vastupidavaid kivimeid( Hüppavad arbuusid)
kärestik- naaberlõikudest suurema kaldega jõe osa, mille ulatuses vool on kiirem ja jõe põhi kivisem( tehakse raftingut)
kliima- maalähedase atm iseloomulik seisund antud kohas või piirkonnas. Sellega tegeleb klimatoloog
kliimaklassifikatsioonide alused?

• Temperatuuri, sademete režiim
  
• Õhumasside alusel
  
• Mullavee bilansi alusel
  

Maakera piirkondade jaotumine soojusrežiimi järgi?

• Max ja min temperatuurid
  
• Vegetatsiooni perioodi pikkus ja temperatuurid
  
• Aastane kõikumine
  
• Ööpäevane kõikumine
  

Niiske ekvatoriaalne kliima
Sademeid aastaringselt ühtlaselt
õhuniiskus suur( pidevalt 100% lähedal)
temperatuur aastaringselt ühtlane 27-28 kraadi
„ ÖÖ on troopika talv“
Nt: Singapur
Vihmametsa keskkond
Ühtlaselt soe
Niiskust palju
Muldkate paks, aga toitainete vaene
Erosiooniohtlik
Tohutu liigirikkus - palju puid, aga alustaimestik hõre
Palju rindeid
Toodang: kakao , banaan , kookospalm , väärispuit
Nt: Amazonase madalik, Filipiinid , Malaka ps
Mussoon ja passaatkliima
Õhutemp kõrge ( 25-30 kraadi)
Sademeid palju, aga ebaühtlased kaasnevad mussooniga
Talv kuiv, suvi aga sademete rohke
Suured üleujutused
Nt_: Kagu Aasia rannik
Niiske kuiv troopikakliima
Väga niiske ja väga kuiv aastaaeg
Temp 20-30 kraadi
Nt: Lääne- Aafrika piirkond( aastaläbi kuum)
Savann
Muld viljakas
Võimas rohurinne
Üksikud puud paiknevas teineteisest kaugel- kohanenud põuaperioodiks( koguvad vett)
Rikkalik loomastik ( sebrad)
Karjakasvatus , riisikasvatus, suhkruroog , maapähkel
Nt: Põhja- Austraalia ja Venetzueela
Kuiv troopikakliima
Väga kuum ja kuiv, talv jahedam
Temperatuur võib olla üle 40-50 kraadi, kuid võib olla öökülmi suvel
Sajab periooditi
Pinnavett pole
Sademetevaesus piduradab mulla teket
Liivakõrbed, kivikõrbed, savikõrbed
Takõrrid- pealeuhte ala tekivad tasased taimedeta alad
Troopikakõrbed
Üleminekuala kuiva kõrbe ja märg -kuiva troopika vahel
Lühike niiske periood, peaaegu sademeteta periood
Väga kõrged temp kuival perioodil
Pinnase sooldumine
Taimkate hõre
Inimesed koondunud ooaasidesse, kus põhjavesi on pinnale lähemal
Sademete väga suur muutlikus, paduvihmad üle mitme aasta
Nt: Sahara, Araabia ps, Iraan , Austraalia siseosa
Kuiv lähistroopiline kliima
Suur aastane temp amplituud
Külm talv
Sademeid rohkem
Taimkate rikkalikum( kaktused , saksauul)
Nt: Põhja-Aafrika, Argentiina
Niiske lähistroopiline kliima
Suvel palju sademeid
Talved jahedad, kuid mitte alla null kraadi
Esineb orkaanid , taifuuni
Igihaljad metsad
Muld kollakas , punakas, viljakas
Kasvatatakse riisi, nisu, tubakat , teed
Nt: Brasiilia, Taivan
Vahemere kliima
Talv pehme ja sajune(5-10 kraadi)
Suvi palav ja kuiv(20-30 kraadi)
Igihaljad põõsastikud ja metsad
Mullad viljakad , erosiooniohtlikud
Osa vilju valmib kevadel või suve alguses( tsitrulised); osad kuiva suve lõpus( oliivid , viinamarjad )
Kunstlik niisutus on vajalik
Nt: vahemeremaad( Itaalia, Türgi)
Mereline läänerannikukliima
Sademeid väga palju
Läänetuuled
Talv keskmiselt viljakas ja vajab väetamist talved pehmed ( mõned miinuskraadid)
Pöök
Teraviljakasvatused ja karjakasvatused
Nt: Lääneeuroopa, Uus- Meremaa
Kuiv kesklaiuste kliima
Väga soe ja kuiv suvi
Sademeid väga vähe
Mustmullad, suur toitainete sisaldus
Stepp, preeria - tänapäeval üles haritud ja teravilja all
Nt: euraasia siseosa, Usa lääneosa
Niiske kontinentaalne kliima
Polaarfront
Muutlik ilmastik
Sademete max suvel, talv kuivem
Segametsad , okasmetsad
Aktiivne põllumajandus
Nt: kesk ja ida euroopa
Boreaalsete metsade kliima
Pika külm talv, lühike jahe suvi
Aurumine väike, liigniiskus
Euraasias taiga
Igikelts
Öökülmad
Puidutööstus,paber
Nt: Kanada ja Island
Tundrakliima
Lühike külm suvi, pikk talv( juulikuu kekm +10 kraadi)
Aurumine väga väike
Lumikate õhuke
Mullastik vaene, vähe huumust, palju turbarabasi
Sammal , samblikud , kidurad puud
Nt: Gröönimaa rannik, Antarktika ps
Liustikukliima
Mandrijää
Merejää
Õhutemp väga madal( suvel mitte üle 0 kraadi)
LAAMTEKTOONIKA
NOOREMAD KIVIMID ASUVAD OOKEANI KESKEL
Riftiahelik- ookeani keskahelik
Laamtektoonika põhjuseks soojusenergia voog Maa sisemusest pinnale.
MAAKOOR KOOS VAHEVÖÖ ÜLEMISE OSAGA ON PAKSEM MANDRITEL, ÕHEM OOKEANIDES
Laamde vahelised piirid?
*põrkuvad-seotud Vulkanismiga. Tekitab vulkaaniliste saarte rea
*lahknevad- seotud Vulkanismiga
*nihkuvad
Vulkanism - protsesside kogum, hõlmab magama teket ja selle tungimist maapinnale
Magma - gaase sisaldav silikaatne looduslik sulam
Vulkaan - looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu gaasilises, vedelas või tahkes olekus vulkaaniline materjal maapinnale tungib
VULKAANI PURSE VÕIB OLLA PLAHVATUSLIK VÕI PIDEV LAAVA JA SUITSU IMMITSEMINE KRAATRIST VÕI PRAGUDEST. SÕLTUB VULKAANI EHITUSEST JA KIVIMITE HAPPELISUSEST
Lõõmpilv- kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaaniline nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv. Ühed ohtlikumad nähtused
Tefra ehk vulkaaniline sete- vulkaanist väljapaiskunud materjal
HAWAII SAARESTIK ON KUUMADE TÄPPIDE RIDA
Tegevvulkaan - vulkaan , mis on pursanud ajaloolisel ajal
Uinunud vulkaan- tema aktiveerumist peetakse tulevikus tõenäoliseks
Kustunud vulkaan- arvatakse olevat oma tegevuse igaveseks lõpetanud
Term - pideva joana voolavaid kuumaveeallikaid
Geisrid - perioodiliselt purskavad kuumavee- ja auruallikad
Mudavulkaanid ehk salsid- mitmesuguse suurusega mudast koosnevad kuhikud, mille keskel on kraater
Tsunami- maavärina, maalihke või vulkaanipurse tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine
Mineraal - looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine
Kivim - looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö( koosneb ühest mineraalist)
Tekkeviisijärgi jaotatakse kivimid?
* Tardkivim - magma tardumisel tekkinud kivim
*Moondekivim- kõrge rõhu ja temp tingimustes moondunud kivim( marmor )
*Settekivim- murenemissaaduste ja ladestumise ja kivistumise teel tekkinud
Mineraalidel on korrapärane struktuur
Kristall- korrapärane, tahke homogeenne
Kivimite struktuur- kivimit möödutavate mineraaliterade ehitust, suurust ja omavahelisi suhteid iseloomustavate tunnuste kogum
Kivimi tekstuuri- moodustavad peamiselt kivimi makroskoopilist ehitust iseloomutavad tunnused
Murenemine - protsesside kogum, maakoore peamist osa mööda kivimid lagunevad ( Füüsikaline- tuule,jää,vee; keemiline- keemiliste reaktsioonide toimel; porsumine )
Kilt- kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim
Muld- õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kus maismaataimed hangivad vajalikke toitaineid
Mullateke ehk mullagenees ehk pedogenees - biokeemiline protsess, mille kaudu moodustub muld
Mullateket mõjutavad?
*kliima
* veerežiim
*tekkimise koha geoloogiline ehitus( eriti lähtekivim )
*organismid
*inimtegevus
Huumus - orgaanilise aine lagunemise ja muundumise saadus . Muudab mullad viljakaks
Kamardumine - mullatekkeprotsess, kus mitme aastased taimed on tihedalt/ tugevalt läbi kasvanud
Leostumine - mineraalainete väljauhtumine pinnasevee toimel
Leetumine - mullateke, mineraalosa laguneb lahustavateks ühenditeks
Mullahorisondid- üksteise peal olevad mullakihid
Turvas- mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev sete. Moodustub liigniiskes keskkonnas( soodes). Kasvab aastas 1mm. Turba mattumisel ja tihenemisel võib saada kivisüsi , põlevkivi, gaase, naftat
Reljeef ehk pinnamood - vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum
Pinnavorm ehk reljeefivorm- looduslik või inimtekkeline maapinna/ merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast( kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest)
Pinnavormide tekked?
Kosmogeensed, endogeensed ( vulkaanid , laavaväljad), tektogeensed( tektoonilised)
Kaldeera - vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud nega . Pinnavorm
Nekk - vulkaanilisest kivimist keha
Kurrutamine- kivimikihtide lainetaoline paindumine
Rike - katkestus kivimkeha pidevuses( lõhed ja murrangud)
Lõhe- rike, kus kaks kivimikeha on teineteisest eemaldunud. Liikumine mitteparalleelne
Tektoonilised lõhed- esinevad kõvastunud kivimites rööpselt
Murrang- rikked, kus kivimiplokid on üksteise suhtes liikunud
Eksogeensed - maa välisenergia mõjul tekkinud
Glatsiaalsed- mandrijää või liustike kulutav kuhjav tegevus
Klimaatiline lumepiir - ala, kus aasta jooksul on võrdne maapinnale langev lume kogus ja sulamisvete ja aurumisega ära kantav sademete kogus
Firn ehk sõmerlumi- tihenenud lumi
Liustikujää- firni tihenemisel kaovad poorid
Liustik - lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal. 10% katavad maismaad tänapäeval
Liustikud jagatakse?
Oruliustikud ( mägiliustikud) ja mandriliustikud
Kaarid ehk orvandid- järsuveerelised süvendid mäeahelike nõlvadel
Kurud- mägedevahelised madalamad kohad mäeahelikul
Moreen - sorteerimata liustikusete savist liivast rahnudeni
Ruhiorud ehk troogid- U-kujulised järsuveerelised moldorud
Tsirkusorud - suured, järsuveerelised orulaiendid troogide ülemises otsas, kuhu koguneb firn ja liustikujää. Sealt saavad alguse oruliustikud
Voored - mandrijää kulutus tegevuse tagajärjel tekkivad künkad
Oos- pikk kitsas järsunõlvaline positiivne pinnavorm. Tekkinud liustike sulamisvee poolt. Koosnevad liivast ja kruusast
Irdjää- „ surnud jää“
Liustikusete jaguneb?
a)Limnoglatsiaalsed- liustiku või mandrijää sulamisvee järvedes settinud pinnavormid
b) fluvioglatsiaalsed- liustike või mandrijää sulamisvee vooluvetes settinud pinnavormid
moreentasandik- valdavalt moreenist koosnevad lainjad tasased moreeniga kaetud pinnavormid
Moreenküngas- moreenist koosnevad vallid, piklikud künkad
Karstumine- kivimite keemiline lahustamine ja liikuva põhjavee meh. Kulutamine
Karst - karstumise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleks ja selle tagajärjel kujunenud veerežiim. Esineb Põhja- Eestis
Karrid- vihma või merevee poolt karstuva kivimi pinnale lahustatud ebakorrapärase kujuga mikrovormid
Koopad - maaalused tühimikud
Koopad tekivad?
Põhjavee toimel, lainetuse kulutaval toimel, vulkaanilise tegevuse toimel, inimtegevuse tagajärjel
Stalaktiidid- koopa laest rippuvad jääpurikataolised tilkekivid( Nagu Damlates Gate’is Türgis)
Stalagmiidid- koopa põrandalt kõrgemale kasvavad sammas või koonilised tilkekivid( Türgis, mille taha oli valgustus peidetud)
Kanjon - piklik, sügav ning kitsas järsuseinaline org( tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena)
Rannik- randlat ja sellega piirnevat merepõhja ja maismaad hõlmav vöönd
Randla - mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab lainetus
Murrutus ehk abrasioon - maismaa purustamine lainetuse toimel
Klint- erosiooni tulemusena tekkinud vertikaalne sein
Laguun- looduslik veekogu, mis on maaäärega osaliselt või täielikult eraldatud
Limaan - väljavenitatud lahelaadne üleujutatud jõe suu, mis on muutunud madalaks laheks. Tekib ranniku vajumisel
Estuaar ehk lehtersuue- jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud
Delta ehk suudmemaa- jõesetete kujunemise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu
Harujõgi- eraldunud haru peajõe kesk või alamjooksul
Fjord ehk lõhang- pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin
Maasäär- ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm
Badland- piirkondadest kus pehme kivim on välja uhutud erodeeritud vee ja tuule poolt
Kuesta ehk kulumisastang- ebaühtlase ristlõikega pinnavorm
Eoolised- tuuletekkelised pinnavormid
Liikuvad luited - ilma taimedeta
Valged luited
Hallid luited- üksikute rohttaimedega
Korrasioon- kivimite kulutamine
Kürogeensed- külmumise tagajärjel
Termokarst - igikeltsa laigutine sulamine
Älves- märg lohk rabas
Laugas- älvest võib kasvada rabas
Märe- märg maismaakoht, kus vesi on mingi ajaperioodi maapinna tasemel( oode servadel )