Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Maateadus (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Maateadus
Geoid- maakuju määravaks pinnaks loetakse. Peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Geoidi kuju määramiseks tuleb palju punkte mõõdistada, et otsitavat pinda interpoleerida
Kvaasigeoid- lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoididt üle 4 cm( mägedes 2m)
Referentsellipsoid - keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga
MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE
Coriolis ’e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt , kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral ) ja vasakule( lõunapoolkeral)
PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL
Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas
Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole
Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikesekiirgust
Maa ümbermõõt - 40 075 km
Päike- ca 5 miljardit aasta vana, koosneb vesinikust(70% ) ja heeliumist(28%)
Termotuumareaktsioon- vesinik liitub heeliumiks
Päiksese kroon- hõreda ja kuuma gaasi pilv
Päiksesetuul- kroonist pidevalt eralduv elektronide ja prootonite pidev voog
MAAD ÜMBRITSEB MAGNETVÄLI JA SEE KAITSEB MAA PINDA PÄIKESELT TULEVA IONISEERIVA KIIRGUSE EEST
MAGNETVÄLJA TELG EI ÜHTI MAA PÖÖRLEMISTELJEGA
Van Alleni vöö - magnetväljas püütakse prootonid ja elektronid kinni ja need koonduvad magnetvälja jõujooni moodustades
Magnettormid ja virmalised- kiiresti liikuvad elektronid ja prootonid atm ülakihtides
Gammakiirgus- elektromagnetiline kiirgus, tuleb tuumast. Kõige suurema sagedusega
Ultravioletkiirgus( UV kiirgus)- üldiselt ohtlik eluorganimidele. Neeldub osoonikihis.Vähem ohutum on UV-A, mis tuleb osoonikihist läbi ja mis on päevituse ja D- vitamiini tekitaja .
Erüteemne UV- põletust tekitav UV kiirgus
Nähtav valgus- lainepikkus 380-760 nm
Infrapuna kiirgus- 1 mm
Raadiolained - üle 1mm
CO2- fossiilsed kütused , turvas , põlevkivi . Suureneb aastas u 0,5 %. Süsinikuvarudest on seotud suurem osa muldadesse ja biomassi
CH4- turba lagunemine ja muda käärimine märgaladel. Suureneb aastas u 0,75%. Tugevam kasvuhoonegaas kui CO2, aga teda on vähem atm
Osoon ( O3)- leidub stratosfääris kui troposfääris. Stratosfäär taksitab UV kiirguse jõudmist maale. Tekib ekvaatorite kohal ja laguneb pooluste juures. Osooni kihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikutes. Osoonikihti kahjustavad fluori-, broomi - ja klooriühendid( mida kasutatakse külmutusseadmetes, vahtplastide ja lahustite tootmisel)
Osooniauk- osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud
OSOONI TEKE ON SEOTUD PÄIKESEKIIRGUSTEGA. KÕRGEMAD ON APRILLIST AUGUSTINI JA MADALAMAD TALVEL
Normaalne õhurõhk - 760 mmHg
Hüdrosfäär- 0,23% Maa massist
Maailmameri- Maa pinda katkematu kihina katvat hüdrosfääri osa( Sinna hulka ei kuulu järved ). Vaikne-, Atlandi-, India ookean ja Põhja-Jäämeri ja Lõuna-Jäämeri
Mandrilaava ehk šelf- mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud( kuni 200m sügavuseni)
Mandrinõlv- maailmamere põhja osa, mis paikneb mandrilaava ja mandrijalami vahel
Mandrijalam- mandrinõlva ääristav maailmamere põhja osa. Üldiselt lainjas
Abüssaalne tasandik ehk abüssaalitasandik- tasane ala ookeani põhjas.( ookeanipõhi)
Bentaal- veekogu põhi organismide elukeskkonnana
Litoraal- ookeani, mere, järvede ja teiste veekogude bentaali ökoloogiline sügavusvöönd. Kasvab üldiselt põhjataimestik
Sublitoraal- maailmamere bentaali ökoloogiline sügavusvöönd. Algab mõõnavee alampiirist kuni ulatub 200 m sügavusele
Batüaal- maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa
Abüssaal- maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd. 2000-6000 meetrit
Hädal- maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, mis asub sügavamal kui 6000 meetrit( Tegemist on siis üldiselt süvikutega)
Meri- maailmamere osa, mida eraldavad mandrid , saared, kõrgendikud
Sisemeri - meri, mis on 1 või mitme väina kaudu ühenduses ookeaniga või teise merega
Ääremeri- maailmamere osa, mis külgneb mandriga
Saartevaheline meri- maailmamere osad, mida ümbritsevad saarestikud
Šelfimeri ehk epikontinentaalne meri- meri, mille põhjaks on mandrilaava ehk šelf( Läänemeri, Pärsia laht, Põhjameri)
Maailmamere soolsus - 3,45%
Maapinna keskmine temp- +15 kraadi ehk 288 Kelvinit
Kasvuhooneefekt- maapinna ja õhukihi temperatuuri tõus
Maismaa ja Veekogude temperatuurikontrasti põhjused?
Maismaal: väike soojusjuhtivus , segunemine puudub, madalam aurumistase, väike erisoojus
Meredes: suur soojusjuhtivus, intensiivne segunemine, intensiivne aurumine , suurem erisoojus
Soojema õhukihi tekkimine ülemistes kihtides?
  • Külm õhumass liigub mingile alale
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Maateadus #1 Maateadus #2 Maateadus #3 Maateadus #4 Maateadus #5 Maateadus #6 Maateadus #7 Maateadus #8 Maateadus #9 Maateadus #10 Maateadus #11 Maateadus #12 Maateadus #13 Maateadus #14
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kerduu Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Eksami jaoks kordamine!
    Geoid- maakuju määravaks pinnaks loetakse. Peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Geoidi kuju määramiseks tuleb palju punkte mõõdistada, et otsitavat pinda interpoleerida
    Kvaasigeoid- lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoididt üle 4 cm( mägedes 2m)
    Referentsellipsoid- keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga
    MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE
    Coriolis’e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral)
    PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL
    Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas
    Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole
    Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikesekiirgust
    Maa ümbermõõt- 40 075 km
    Päike- ca 5 miljardit aasta vana, koosneb vesinikust(70% ) ja heeliumist(28%)
    Termotuumareaktsioon- vesinik liitub heeliumiks
    Päiksese kroon- hõreda ja kuuma gaasi pilv
    Päiksesetuul- kroonist pidevalt eralduv elektronide ja prootonite pidev voog
    MAAD ÜMBRITSEB MAGNETVÄLI JA SEE KAITSEB MAA PINDA PÄIKESELT TULEVA IONISEERIVA KIIRGUSE EEST

    Märksõnad


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    52
    doc
    Maateaduse aluste kordamine eksamiks
    13
    pdf
    Maateaduse alused
    14
    doc
    MAATEADUS
    15
    doc
    MAATEADUS
    8
    doc
    Maateadus
    23
    doc
    Maateadus alused
    13
    pdf
    Maateaduse alused
    13
    pdf
    Maateaduse alused





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun